Hankija vastus

KÄSKKIRI Tartu 14. september 2023 nr 1-8/37 Hankeosakonna kirjeldus Hankeosakonna kirjeldus kinnitatakse Eesti Maaülikooli põhikirja § 16 lg 2 p 10 alusel. 1. Osakonna andmed 1.1. Nimetus: hankeosakond (FDOH), inglise keeles: Procurement Department 1.2. Koht organisatsioonis: Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) tugistruktuuriüksus finantsjuhi vastutusalas 1.3. Eesmärk: ülikooli hankealase tegevuse koordineerimine, hankemenetluste läbipaistvuse ja seaduslikkuse tagamine, riigihankealane nõustamine ja juhendamine ning finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkondade juriidiline nõustamine 2. Koosseis 2.1. Juhtimine: hankeosakonna juhataja 2.2. Töötajad: hangete spetsialistid ja peaspetsialistid 3. Ülesanded 3.1. Riigihangete läbiviimise korraldamine ja koordineerimine vastavalt ülikooli hankekorrale ja riigihangete seadusele: 3.1.1. riigihangete korraldamine ülikooli struktuuriüksuste esitatud kirjalike esildiste ja tellimuste alusel; 3.1.2. riigihanke läbiviimiseks vajalike dokumentide projektide koostamine kooskõlas õigusaktidega; 3.1.3. läbirääkimiste korraldamine hankemenetluse raames; 3.1.4. hankelepingute projektide koostamine ja allkirjastamise korraldamine; 3.1.5. hankelepingute täitmisega seotud küsimuste lahendamine ja ülikoolisiseste tellijate nõustamine; 3.1.6. hankelepingutega seotud kirjavahetuse ja leppetrahvide sissenõudmise korraldamine. 3.2. Ülikooli töötajate nõustamine ja koolitamine ning õppepäevade korraldamine oma vastutusvaldkonnas. 3.3. Ülikooli esindamine riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus hankeasjade menetlemisel. 3.4. Hankeosakonna vastutusvaldkonnas vajalike kordade, põhimõtete jm üldiste dokumentide väljatöötamine. 3.5. Hanketegevust kajastavate andmebaaside täitmine ning dokumentide süstematiseerimise ja säilitamise korraldamine. 3.6. Finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkondade juriidiline nõustamine: 3.6.1. finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkonnas tööpõhimõtteid ja/või tegevuse aluseid reguleerivate dokumentide koostamine ja/või kooskõlastamine; 3.6.2. finants- ja arendusjuhi sõlmitavate lepingute koostamine, kontroll ja korrektuur, sh ettevalmistatud lepingute kooskõlastamine, tüüplepingute väljatöötamine; 3.6.3. finants- ja arendusjuhi sõlmitud lepingutest tulenevate õiguslike küsimuste ja probleemide lahendamine. 3.7. Järelevalve teostamine oma vastutusalas: 3.7.1. ülikooli õigusaktide ja ülikooli tegevuse õigusliku korrektsuse järelevalve ja kontroll; 3.7.2. toimingute kooskõla vastutusala reguleerivate riiklike ja ülikooli õigusaktidega kontroll; 3.7.3. järjepidev analüüs ja ettepanekute tegemine ülikooli tegevuse parendamiseks oma vastutusvaldkonnas. 3.8. Muud ülikooli toimimisest tulenevate ülesannete täitmine. 4. Õigused ja kohustused 4.1. Õigused: 4.1.1. teha ettepanekuid ülikooli tegevuse korraldamiseks ning töötajate hankealase koolituse korraldamiseks; 4.1.2. nõuda ja kontrollida struktuuriüksuselt hankealast dokumentatsiooni ja saada oma tööks vajalikku informatsiooni; 4.1.3. kasutada tööülesannete täitmiseks ülikooli ruume, taristut ja töövahendeid, kasutada dokumentide vormistamiseks ülikooli kirjaplanki. 4.2. Kohustused: 4.2.1. järgida ülikooli eesmärke ja kehtestatud regulatsioone; 4.2.2. tagada vajalik ja piisav teabelevi ülikooli sisekommunikatsioonivahendite abil; 4.2.3. kasutada osakonna käsutusse antud ressursse eesmärgipäraselt; 4.2.4. täita ülesandeid tähtaegselt ja kvaliteetselt. 5. Finantseerimine 5.1. Hankeosakonna tegevuse finantseerimine toimub ülikooli eelarve vahenditest. 5.2. Hankeosakonna eelarvet käsutab osakonna juhataja. 6. Kontroll ja aruandlus 6.1. Hankeosakonna tööd kontrollib finantsjuht. 6.2. Hankeosakond annab oma tegevusest aru ülikooli juhtkonnale, esitades aruanded vastavalt nõudmistele või kehtestatud korrale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jaakma rektor Saata: OH Koostas: Kooskõlastas: Kaire Klaus Marit Seesmaa finantsjuht jurist Kärt Kirsimägi hankeosakonna juhataja Kehtib kuni: 01.10.2030 Alus: RHS § 110 lg 5 Teabevaldaja: Eesti Maaülikool Estonian University of Life Sciences Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 29.09.2025 nr 12.2-10/219 e-post: [email protected] Meie 03.10.2025 nr 4-14/83-3 VASTUS Joon OÜ vaidlustusele riigihankes nr 297997 Riigihanke viitenumber 297997 Riigihanke nimetus: Trükiteenuste hange 2025-2028 Hankija Eesti Maaülikool registrikood 74001086 F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu telefon 7313368, 5220501 e-post [email protected] Vaidlustaja Osaühing Joon registrikood 11147025 J. Kunderi tn 8a, 10128, Tallinn Vaidlustaja esindaja vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Kadri Härginen Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 e-post [email protected] [email protected] Kolmas isik Osaühing Vali Press Registrikood: 10300988 Pajusi mnt 22, 48106, Põltsamaa e-post [email protected] Vaidlustuse ese: Hankija otsus Osaühing Joon OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks ja Osaühing Vali Press pakkumuse edukaks tunnistamiseks (Eesti Maaülikooli finantsjuhi 16. september 2025 korralduse nr 1-9.FD/106 punktid 2 ja 3, kättesaadav e-RHR-s) ning otsuste järjestikuse põhimõtte alusel Osaühing Vali Press hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus (Eesti Maaülikooli finantsjuhi 26. september 2025 korraldus nr 1-9.FD/110, allkirjastatud 28.09.2025, kättesaadav e-RHR-s). F. R. Kreutzwaldi 1 +372 731 3001 reg. kood 74001086 51006 Tartu [email protected] www.emu.ee Eesti Maaülikool vaidleb esitatud vaidlustusele täies ulatuses vastu ja palub jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, kuna esitatud vaidlustus ei ole põhjendatud. 1. Asjaolud Eesti Maaülikool (edaspidi ka hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget viitenumbriga 297997 „Trükiteenuste hange 2025-2028“ (edaspidi ka hange), mille eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine trükiteenuste tellimiseks vastatavalt hankija igakordsele vajadusele. Tähtaegselt, st 14.08.2025, esitati hankele kuus pakkumust, sh vaidlustaja pakkumus ja kolmanda isiku pakkumus. Hankija 16.09.2025 otsuse nr 1-9.FD/106 punktiga 2 otsustas hankija lükata tagasi Joon OÜ pakkumus, kuna esitatud pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madala maksumusega. Otsuse punktiga 3 tunnistati edukaks pakkumuseks Osaühing VALI PRESS pakkumus, mis saavutas hindamisel 97 punkti. Hankija edastas pakkujale Joon OÜ e-RHR-i teabevahetuse kaudu ka põhjendused pakkumuse tagasilükkamise kohta. Lisaks on hankija tänaseks teinud otsuse jätta hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseerida edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja Osaühing VALI PRESS. Hankija põhjendused pakkuja Joon OÜ pakkumuse tagasilükkamise kohta on esitatud finantsjuhi 14.07.2025 korraldusega nr 1-9.FD/83 moodustatud komisjoni elektroonilises protokollis nr 4- 14/83-1, mis on lisatud riigihanke sisenddokumentide juurde. Hankija esitab nimetatud protokolli ka eraldiseisva dokumendina ainult vaidlustuskomisjonile juhuks, kui sisedokumendid ei ole komisjoni liikmete jaoks kättesaadavad. Kuna tegemist on hankija sisedokumendiga, milles võib sisalduda erinevate pakkujate ärisaladusi, siis palume hoida komisjoni protokoll nr 4- 14/83-1 teiste menetlusosaliste eest varjatuna. Arvestades asjaolu, et vaidlustajale on edastatud sisuliselt väljavõte protokollist osa, mis puudutab tema pakkumuse hindamist, siis puudub vaidlustajal vajadus saada enda valdusesse komisjoni protokolli. Hankija esitab dokumendi menetlusse tõendamaks, et hankija on kaalunud Joon OÜ pakkumusega seotud asjaolusid ning selle tuvastamiseks piisab kui ligipääs hankija sisemistele dokumentidele on vaidlustuskomisjonil. Joon OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) on esitanud vaidlustuse hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning asjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks hankijalt. Hankijal puuduvad vastuväited vaidlustuse menetlusse võtmiseks, vaidlustus on esitatud tähtaegselt ning vaidlustuse esitamise õigus on vaidlustajal olemas. 2. Hankija seisukoht 2.1. Hankija küsimus pakkujale selgitada pakkumuse maksumust Vaidlustaja on oma vaidlustuses muuhulgas käsitlenud hankija õigust esitada pakkujale hinnakomponentide osas küsimusi ning hankija esitatud küsimuse formuleerimist. Nimelt leiab vaidlustaja justkui ei saa hankijal tekkida pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas küsimusi ühe hinnakomponendi põhjalt ning lisaks leiab vaidlustaja, et hankija on pöördunud poole üldsõnalise sooviga selgitada esitatud pakkumuses toodud hindadega teenuse osutamise võimalikkust (arvestades mh kohustuslikku töötasu alammäära) ja põhjendada esitatud pakkumuse madalat maksumust, mistõttu oli vaidlustajal väidetavalt keeruline mõista, millele ta oma vastuses peaks siis hankija arvates keskenduma. Vaidlustaja väidab, et hankija eksis igatepidi halduspraktikas aktsepteeritud standardite vastu viidates VAKO lahendile asjas, mis puudutas ehitustööde kogumaksumuse hindamist. Vaidlustaja on ilmselt põhjendatult kogu hankija eelneva selgituse jätnud tähelepanuta ning viitab kujundaja tunnitasule kui ühele hinnakomponendile jättes tõenäoliselt teadlikult käsitlemata asjaolu, et tegemist on ka hindamiskriteeriumiga. Vaidlusalune kujundaja tunnitasu ei ole pakkumuse maksumuse sees olev hinnakomponent, mis oleks võrreldav majaehituse vundamendivalu hinnaga, st ühe üksiku komponendiga kogumaksumusest. Kujundaja tunnitasu on eraldiseisev kulu hankija jaoks raamlepingu täitmisel ning hankija ei pea kujundaja tunnitasu osas selgitusi küsides asuma analüüsima trükiste tükihinda vms pakkumuse maksumuse sisu, kuna selles osas hankijal küsimused puudusid. Hankija ei ole nõus vaidlustaja käsitlusega kujundaja tunnitasust, mida peaks hindama pakkumuse kogumaksumuse sees. Hankija jaoks on tegemist olulise kuluga, mida näitab hanke ülesehitus, st kujundaja tunnitasu on seatud üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks, see on olulise kaaluga ning kujundaja tunnitasu ei saa kuidagi olla väljaspool RHS § 115 kohaldamisalast. Mis puudutab etteheited hankijapoolsele äärmisele pinnapealsusele küsimuse ülesehitamisel, siis hankija hinnangul ei saagi olla mitte midagi konkreetsemat. Hankija soovis pakkumuse kulukomponendina ja hinnatava näitajana mh pakkumuses näha kujundaja tunnitasu, mis vaidlustaja pakkumuses on 5,00 eurot. VV 19.12.2024.a määrusega nr 87 kehtestatud tunnitasu alammäär 2025. aastal on 5,31 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse 0,8%, mis teeb tööandja kuluks ühes tunnis 7,10 eurot. See ei saa vaidlustajale hankija hinnangul küll uudis või täiendavat selgitamist vajav asjaolu olla. Hankija on oma küsimuses ka selgelt viidanud kujundaja tunnitasu ja kehtestatud alampalga vastuolule ja palunud vaidlustajalt selgitada esitatud pakkumuses toodud hindadega teenuse osutamise võimalikkust (arvestades mh kohustuslikku töötasu alammäära) ja põhjendada esitatud pakkumuse madalat maksumust. Millist täiendavad seletust või täpsustavat küsimust hankija oleks pidanud veel lisama jätab vaidlustaja selgitamata. Jah, hankija on kursis, et vaidlustaja ei pea hankija „tööd ette ära tegema“, kuid siinkohal ei ole vaidlustaja oma vaidlustuses esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, mis oleks vaidlustajale jäänud ebaselgeks. Hankija on seisukohal, et küsimus oli esitatud piisava ja antud asjas ainuvõimaliku täpsusega – tegemist on alla kehtiva alampalga määra jääva kujundaja tunnitasuga – ning hankija ei pea asuma pakkujale ette sisustama võimalikku vastust. Kogumis on vaidlustaja käsitlus hankija õigusest asuda kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendatust ning hankija kohustustest sisustada alampalga määraga seotud küsimus detailsemalt (viidata mh kohustusele töötasude arvestuses lähtuda kehtivatest määradest?) ebaõige ja ei ole kooskõlas RHS-ga. 2.2. Vaidlustaja vastus hankija küsimusele Vaidlustaja väidab oma vaidlustuses, et tingituna hankija üldsõnalisest küsimusest (millega hankija ei nõustus) oli vaidlustajal keeruline mõista, millele ta oma vastuses peaks keskenduma ja vastas seetõttu hankija päringule nagu sel hetkel oskas ning selgitas sedagi, kuidas vaidlustajal on kujundusteenus korraldatud. Ehk siis kogumis viitab vaidlustaja sellele, et hankija küsimusele (kuidas on korraldatud kujundaja töö kui kujundaja töötunni hind jääb alla kehtestatud miinimumtasu) ei ole võimalik ilma juristide abita vastata ning seetõttu oli vaidlustaja vastus justkui ebaõnnestunud / ei lähtunud tegelikkusest vms. Hankija sellega ei nuust. Hankija küsimus on selge ning sellele, kuidas on töö korraldatud saab vastata selgelt siiski pakkuja, kes peab tagama raamlepingu täitmise ja teab eeldatavasti oma töökorralduse detaile. Vaidlustuses viidatud teenuse sisseostmine, ristsubsideerimine vms ei olnud vaidlustaja vastuses välja toodud. Esiteks viitas vaidlustaja oma vastuses hinnastusmudelile, mida ta ei avalda. Ning teiseks on pakkuja selgitanud, et protsessid on automatiseeritud ning kasutatakse väga suurel määral tehisintellekti rakendusi ja võimalusi ning kahte töötajat. Sellise vastusega sai hankija otsuste tegemisel arvestada, edasised juristide poolt antud selgitused ei saa olla määravaks hankija otsuse kehtetuks tunnistamisel, kuna hankija saab oma otsused teha otsuse tegemise ajal teadaolevaid asjaolusid arvestades. 2.3. Hankija otsus Hankija on teinud RHS § 114 lg 1, lg 2, § 115 lg 1, lg 8, lg 9 alusel otsuse lükata tagasi Joon OÜ pakkumus, kuna esitatud pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madala maksumusega. Ning esitanud Joon OÜ-le finantsjuhi 14.07.2025 korraldusega nr 1-9.FD/83 moodustatud komisjoni elektroonilises protokollis nr 4-14/83-1 esitatud põhjendused. Hankija möönab, et tegemist oli ka hankija jaoks kummalise olukorraga, mille lahendus võib olla vähesel määral ebaõnnestunud. Kuid väited selle kohta, et pakkumuse tagasilükkamise põhjused jäid vaidlustajale arusaamatuks ning tegemist on seetõttu läbipaistmatu otsusega, ei saa olla usutavad. Hankija on piisava põhjalikkusega selgitanud pakkumuses esinenud vastuolusid. Jah, komisjoni protokollis esineb mh lauseosa „kuna hankijal on kohustus jälgida mh töö- ja maksuõiguslikest reeglitest kinnipidamist.“, mida vaidlustaja on selgelt pahatahtlikult sisutanud kui „seejärel teeb hankija diskursuse tema enda kohustusele pidada kinni töö- ja maksuõiguslikest reeglitest“, kuid hankija hinnangul on siiski selgelt arusaadav, et hankija peab silmas enda kohustusi pakkumuste hindamisel. Ühe sõna puudumine hankija põhjendusest ei muuda antud selgitusi arusaamatuks või hankija otsust läbipaistmatuks, tegemist on vaidlustaja eesmärgipärase utreerimisega kallutamaks asjaolusid endale vajalikus suunas. 2.3.1. Pakkumuse maksumuse põhjendatus Hankija on asunud õigustatult kontrollima vaidlustaja pakkumuses esitatud kujundaja tunnitasu põhjendatust, kuna 1) tunnitasu erines teistest pakkumustest minimaalselt 100% ning tunnitasu on alla kehtestatud alampalga määra. Vaidlustaja vastusest selgus, et pakkumuses ei ole arvestatud sellega, et hankija heaks teeb tööd kujundaja, vaidlustaja kavatseb kasutada tööde tegemisel suurel määral tehisintellekti ning kujundaja tegeleb lisaks muudele asjadele samal ajal ka vajaduspõhiselt tehisintellekti töö kontrollimisega. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Sama paragrahvi lõike 8 alusel kontrollib hankija esitatud selgitust ning kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Lõike 9 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Hankija on seadnud dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktiga 3 hindamiskriteeriumiks „Kujundaja tunnitasu“ ja punktiga 4 hindamiskriteeriumiks „Küljendaja tunnitasu“, mõlemad kriteeriumid väärtusega 15. Seega on ebaõige väita, et hankija jaoks tegemist ebaolulise osaga raamlepingust või tegemist on kulukomponendiga, mille põhjendatuse kontrolli ei ole hankijal õigust läbi viia. See oleks sama, mis väita, et hankijal puudub igasugune õigus kontrollida, kas pakkumus vastab hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kujundaja töö on teenuse juures oluline ning seda tellitakse vajadusel ka ilma trükiteenuseta e- trükiste jaoks, sellest tulenevalt on seatud ka vastava hindamiskriteeriumi väärtus eesmärgiga tunnistada edukaks majanduslikult soodsaim pakkumus. Vaidlustuses esitatud viited selle kohta nagu oleks pakkumus tagasi lükatud, kuna pakkuja ei esitanud vastust, on valed. RHS § 115 lg 8 annab hankijale õiguse pakkumus tagasi lükata, kui pärast vastusega tutvumist on hankija endiselt seisukohal, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Vaidlustaja on esitanud selgitused pakkumuse maksumuse kujunemise kohta ning hankija hinnangul on pakkumuse maksumus endiselt põhjendamatult madal, kuna pakkuja ei kavatse raamlepingut täitja kujundaja (kelle töötunni tasu pidi sisalduma pakkumuses) abiga, vaid teenust osutab tehisintellekt. Seega jõudis hankija järeldusele, et pakkumus on põhjendamatult madal, kuna esitatud pakkumus ei vasta hanke tingimustele. Vaidlustaja üritab küll täna väidelda kasutatava tehnilise lahenduse lubatavuse üle, kuid hankija on seisukohal, et teenuse osutamisele peab kaasama päris inimesed, see on selgelt tuvastatav nõudest esitada kujundaja töötunni tasu ja mitte kujundustööde tasu. Pakkuja selgitused selle kohta, et kujundaja teeb mitut asja korraga, ei saa samuti rahuldada hankijat. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli eesmärk on tuvastada kas pakkuja saab pakutud tasu eest tagada kvaliteetse lepingu täitmise. Hankija ei soovi kujundaja töötunni tasu eest kinni maksta teisele tellijale tehtavat tööd (korraga mitmele jne). Töötunni tasu tasutakse konkreetselt hankijale tehtud töö eest. Vaidlustaja selline väide annab kindlust hankija kahtlusele, et soovides hanget võita, on pakkuja pakkunud ebareaalse töötunni tasu ja hilisemal lepingu täitmisel on tõenäoline olukord, kus töötundide maht kujuneb oluliselt suuremaks (nt tavapärase 4 tunni asemel kulub kujundajal aega 10 tundi, mis oleks hankijale kogumis kulukam), kuna kujundaja tegeleb korraga mitme tööga. Sellisel juhul on küsimuse all pakkumuse tegelik soodsus ning ka teenuse kvaliteet, kuna kujundajal ei ole võimalik hankija vajadustega tegeleda. Ning siinkohal ei ole oluline vaidlustaja utreering nagu nõuaks hankija endale mingit privaatkujundajat, küll aga ei soovi hankija tasuda töötunni eest, mille jooksul osutatakse teenust ka kolmandatele isikutele. Hankija eeldab, et kujundaja töötunni tasus sisaldub hankijale tehtud töö, st arved esitatakse hankija tellimuse täitmiseks kulunud aja eest. Hankija möönab, et ei ole pakkumuse maksumuse hindamisel küsinud välja vaidlustaja töötajate töölepinguid või teinud muid sarnaseid toiminguid. Kuna riigihanke alusdokumendid ei sätestanud nõuet, et kujundaja peab olema pakkuja töötaja ning RHS-s ei ole sätestatud hankijale kohustust asuda tuvastama pakkumuse täitmisele kaasatavate isikute töösuhteid (seda ka maksumuse põhjendatuse tuvastamisel), siis selliseks tegevuseks puudus ka vajadus. Küll aga ei saa eitada vajadust katta teenuse maksumuse hinnas mh kujundaja töötasu, mis peab olema siiski kooskõlas kehtivate tööõigusnormidega. Hankija hinnangul ei saa 5,00 euro suuruses tunnitasus sisalduda kujundaja töötasu, mis oleks 1) vastavuses kehtivate tööõigusnormidega (alla kehtestatud miinimumtasu määra) ja 2) kooskõlas riigihanke alusdokumentidega (Väide, et vaidlustajal on õigus katta tööjõukulu ristsubsideerimise teel teistest allikatest, ei ole kooskõlas RHS § 115 lg 9 sisuga. Tartu Ringkonnakohus leiab oma 17.01.2025 haldusasjas nr 3-24-2525 tehtus otsuse punktis 98, et RHS § 115 lg 9 kujutab endast selgesõnalist keeldu, mistõttu on selle eesmärgiks välistada ka normi nö tühjakstõlgendamine, mida võimaldaks tööjõukulude osas ristsubsideerimise lubamine. Kohtu hinnangul ei sisalda RHS § 115 lg 9 hankija kaalutlusõigust, vaid kohustust keeluga vastuolus olev pakkumus tagasi lükata ning tegemist on imperatiivse seadusliku kohustusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ühemõttelise keelu tõttu lubatud võtta pakkumuse sotsiaal- või tööõiguse sätetega vastuolu korral arvesse võimalikku ristsubsideerimist pakkumuse teiste osadega ega pakkuja hankelepingu välise majandustegevusega. Tulenevalt eeltoodust, on hankija seisukohal, et RHS § 115 kohane kontroll oli antud juhul õigustatud, pakkuja ei ole veenvalt selgitanud oma võimalusi osutada kvaliteetset kujundaja teenust hinnaga 5,00 eurot tunnis, milles peavad mh kajastuma ka tööjõukulud, mille ristsubsideerimine on keelatud. Hankija on õigesti tuvastanud, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. 2.3.2. Pakkumuse vastavus Vaidlustuses esitatud küsimus, et millise AD sättega on vastuolus tehisintellekti abil teenuse osutamine, on hankija vastanud oma otsuse põhjendustes. Riigihanke alusdokumendid on registris avalikustatud dokumendid kogumis, st tehniline kirjeldus ei ole ainus dokument, mis kajastab hankija vajadusi ja riigihanke eesmärke. Tehnilise kirjelduse kohaselt tellitakse kujundustöid nii koos kui ka ilma trükiteenuseta ning dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktis 3 on esitatud „Kujundaja tunnitasu“ väärtusega 15, st hankija soovib raamlepingu alusel tellida mh kujundaja tööd. Hankija möönab, et riigihanke alusdokumentides ei esine sõnaselget keeldu asendada inimtööjõud AI-ga, kuid 1) hankija on sõnastanud hinnatavad näitajad selgelt inimtööjõuga ning 2) kahtluse korral oleks pakkujal olnud võimalus esitada hankijale vastav ettepanek või täpsustav küsimus. Hankija ei suuda tänasel päeval mitte kuidagi samastada kriteeriumit „Kujundaja tunnitasu“ AI teenuse ostmise sooviga. Oma otsuse põhjendatustes hankija sellele ka viitas. „Kujundaja tunnitasu“ ei ole samastatav „Kujundustööde tunnitasuga“. Hankija on selgelt hanke alusdokumentides soovinud, et teenuse osutamisele oleks kaasatud reaalsed inimesed, kellega koostöös valmivad hankija jaoks vajalikud ja kvaliteetsed ning väärtust kandvad trükised. Tegemist ei ole selgituste abil esialgsete tingimiste muutmisega, kuna pakkujal oli kohustus esitada andmed kujundaja tunnitasu kohta. Hankija hinnangul oleks sellisel juhul võimalik olukord, kus näiteks õigusteenust asuks pakkuma ettevõte, kes tagaks teenuse osutamise väikese juristipanuse ja AI abil. Hankija möönab, et oleme ühiskonnana teel sellise lahenduse poole ning hankijad peavad oma vajadusi asuma mh kirjeldama ka viitega reaalinimestele, kuid täna veel ei ole Eesti Maaülikooli hinnangul loovisikud ning nende töö AI-ga samastatavad. Arvestades tehisintellekti töös esineva suure hallutsinatsioonide määra ning samal ajal AI kadestustekitava enesekindlusega loodab ülikool, et olukord, kus näiteks vandeadvokaadid Sõrm või Härginen ja nende põhjalikud erialased teadmised on peagi samaväärsed AI-ga, on pigem ulmevaldkonda kuuluv nähtus. Võrdlus trükimasinaga on siinkohal selgelt kohatu, kuna loovust ja hankija vajadustega arvestamist nõudev inimsuhtel põhinev koostöö ei saa olla asendatav tehisintellektiga. Igal juhul puudub sellisel lahendusel igasugune innovaatilisus, millele vaidlustaja püüab tugineda. On üldteada, et hiljemalt põhikooli teise astme lapsed püüavad neilt oodatava loovtöö teha AI abil ning tänasel päeval ei ole sellised meetodid (6. klassi tasemel referaat) ennast veel õigustanud. Seega on kujundaja asendamine tehisintellektiga selgelt hankija vajadustele mittevastav teenus. Ja tõepoolest, vaidlustaja esitatud vastuse tulemusel oli hankija selgelt keerulises olukorras – hankija asus kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendatust ning sai pakkujalt vastuse, mis andis alust kahelda pakkumuse sisulises vastavuses. Asuda tagantjärele väitma, et pakkuja ei saanud küsimusest aru või esitas oma põhjendused mingisugusel arusaamatul asjaolul valesti, ei ole põhjus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija sai hinnata pakkumust pakkumuse hindamise hetkel temale teadaolevate asjaolude valguses. Joon OÜ on pakkunud teenust, mis ei vasta hanke alusdokumentidele – pakkuja asendab kujundaja töö tehisintellektiga – ning mille tõttu on pakkuja esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. Esitatud pakkumus ei ole teistega võrreldav – kuna pakkuja kasutab kujundustöödel suurel määral tehisintellekti – mistõttu oleks pakkumuse vastavaks tunnistamine vastuolus hankija kohustusega tagada aus ja õiglane konkurents pakkujate vahel. Vaidlustuses esitatud viited monopolile ja konkurentsiseadusele ei ole siinkohal asjakohased, konkurentsi tagamine riigihankel on üks üldpõhimõtetest ning konkurents saab olla tagatud muuhulgas siis kui pakkumused on omavahel võrreldavad – st vastavad seatud tingimustele (antud juhul kaasatakse teenuse osutamisele reaalne inimtööjõud) ja on esitatud samadel alustel. Vastasel juhul võiks jõuda järeldusele, et jurist, lektor, maalikunstnik jms on asendatav AI-ga (jah, mööname et on, kuid kindlasti mitte võrreldav kvaliteedi, koostöö ja hankijal lasuva panuse mõttes, tuleb ju kõik tehtu üle kontrollida) ning asuda võrdlema nimetatud isikute töötasu AI litsentsi maksumusega. Tartu Ringkonnakohus leiab oma 17.01.2025 haldusasjas nr 3-24-2525 tehtud otsuse punktis 98, et alla seadusega lubatud töötasu alammäära jääva tööjõukulu ristsubsideerimise lubamine tähendaks sisuliselt dumpingu lubamist, mis kujutaks endast ilmset konkurentsi kahjustamise katset ja oleks ilmses vastuolus normi eesmärgiga. Sellise olukorra ärahoidmise kohustus on hankija kohustus – tagada, et ei võrreldaks pakkumusi, mis oma sisult on äärmiselt erinevad ning siinkohal ei ole vaja kaaluda monopoli olukorda vms sarnast millele vaidlustaja viitab. Eesti Maaülikool ei soovi kujundaja ega küljendaja tööd asendada tehisintellektiga, ülikoolil on endal olemas töötav turundus- ja kommunikatsiooniosakond ning vajalikud litsentsid. Sellisel juhul (kui jaatada, et AI on asendatav nõudega „Kujundaja tunnitasu“) oleks teenuse hind selgelt liiga kõrge, lisaks puudub hankijal vajadus tehisintellekti teenuse järele, kuna hankijal on endal vastav võimekus olemas. Tulenevalt eeltoodust on hankija teinud otsuse lükata pakkuja Joon OÜ pakkumus tagasi, kuna pakkumuse maksumus on põhjendamatult madala maksumusega, mille on tinginud asjaolu, et pakkumus ei vasta hankija seatud tingimustele. Jah, mööname, et pakkuja Joon OÜ tagasilükkamise aluseid antud juhul oli kaks erinevat – RHS § 114 lõikest 2 ja RHS § 115 lõikest 8 tulenev alus, millele lisandus hankija hinnangul RHS § 115 lõikest 9 tulenev kohustus pakkumus tagasi lükata. Põhjendused pakkumuse tagasilükkamiseks on pakkujale Joon OÜ esitatud ning põhjendused on hankija hinnangul piisavad, hankija on nimetanud pakkumuse maksumuse vastuolu tööõiguse sätetega ning selgitanud riigihanke eseme olemust (kujundaja töötund vs kujundusteenuse töötund). Tegemist on läbipaistva ja kontrollitava otsusega. Hankijale saab ette heita asjaolu, et pakkumus ei ole tagasi lükatud ühe paragrahvi alusel (kas siis mittevastav või põhjendamatult madal maksumus) ning hankija on kursis õigusteoreetilise käsitlusega, et pakkumuse vastavust ei saa hinnata samaaegselt pakkumuse maksumusega põhjendatusega, kuid antud juhul on tegemist olukorraga, kus ühe kontrolli tulemusel on tuvastatud ka teine tagasilükkamise alus ning hankija hinnangul ei ole kahel alusel tagasilükatud pakkumusega võimalik edasises menetluses osaleda, st igal juhul on saabunud pakkuja jaoks negatiivne tagajärg. Asjaolu, kas tegemist on pakkumuse sisulise mittevastavusega või põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega toob kaasa samasisulise tagajärje (pakkumus lükatakse tagasi ning pakkumus ei osale edasises menetluses), mistõttu ei saa hankija otsus olla ebaseaduslik pelgalt seetõttu, et hankija on ühe otsusega kaks tagasilükkamise alust (mis mõlemad ka esinesid) ette näinud. Tulenevalt eeltoodust leiab Eesti Maaülikool, et Joon OÜ vaidlustus Eesti Maaülikooli finantsjuhi 16. september 2025 korralduse nr 1-9.FD/106 punktide 2 ja 3 ning Eesti Maaülikooli finantsjuhi 26. september 2025 korralduse nr 1-9.FD/110 kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta vaidlustaja kanda. Hankija otsus on õiguspärane, kooskõlas RHS-ga ning kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hankijal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kärt Kirsimägi [email protected] 731 3368 hankeosakonna juhataja Lisad: 1. Hankeosakonna kirjeldus, volitusnorm p 3.3. Menetlusdokumendid palume edastada: [email protected]