Riigihangete vaidlustuskomisjon Saadetud aadressile:
[email protected] 02 . 10 .2025 Hankija: Kohtla-Järve Linnavalitsus registrikood: 75001017 Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve E sindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla Ainla Advokaadibüroo OÜ Kärbi 12a, 10917 Tallinn e - post: raul@ainl a.ee Vaidlustaja : OÜ N&V registrikood : 16297634 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi Esindaja : Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e - post:
[email protected] VASTUS V aidlustuse le riigihanke viitenr 299212 „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ hankedokumentide peale 1. Menetlusest 1. Vaidlustaja OÜ N&V esitas 26.09.25 vaidlustuse r iigihanke viitenr 299212 „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ hankedokumentide peale ning taotles hankemenetluse peatamist. 2. VAKO palus RHS § 194 lg 5 alusel hankijal kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 02.10.2025, esitada Riigihangete vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Pal uti ka anda teada, kas taotletakse vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. 3. Hankija so ovib vaidlustuse läbivaatami st kirjalikus menetluses. 4. VAKO palus hankijal ühe tööpäeva jooksul, st hiljemalt 30.09.2025 esitada ka oma seisukoh a hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Hankija esitas 30.09.25 taotluse kohta seisukoha ja palus selle rahuldamata jätta. 5. Vako rahuldas OÜ N&V menetluse peatamise taotluse ning peatas riigihanke. 2. Seisukoht vaidlustuse kohta 2.1. Vaidlustaja on esitanud etteheited alljärgnevate riigihanke alusdokumentide tingimuste osas: 1) „AD Lisa III Lepingu projekt“ (edaspidi: leping ) p 9.3 : „ Töövõtja esitab tellijale pangagarantii 50 000 (viiskümmend tuhat) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu perioodil enne lepinguliste kohustuste täitma asumist. Pangagarantii peab kehtima vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist . Garantii ei tohi olla tingimuslik . Kasusaajaks määratakse garantiikirjas Kohtla -Järve Linnavalitsus ( tellija ). “ ; 2) Lepingu p 9.4 : „ Tellijal on õigus töövõtjapoolse lepingu rikkumise korral , kui töövõtja ei tasu rikkumise eest tähtaegselt leppetrahvi või loobub lepingu täitmisest , pöörduda vastavate summade sissenõudmiseks otse garantiiandja poole .“ ( Jäätmeveo lepingu projekti p-des 9.3- 9.4 sätestatud tingimus edaspidi ühiselt : garantii tingimus ) ; 3) Lepingu p 10.8: „ Juhul kui tellija võtab töövõtjalt lepingu punktides 12.5 toodud alustel enne korraldatud jäätmeveo ainuõiguse algust või ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu , on töövõtja kohustatud maksma tellijale leppetrahvi . “ ( tingimus edaspidi : leppetrahvi tingimus ) ; 4) Lepingu p 10.7: „ Töövõtja on kohustatud maksma tellijale igakordsel fikseeritud lepingu rikkumisel leppetrahvi summas kuni 5 000 ( viis tuhat ) eurot .“ ( edaspidi : leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus ) ; 5) Lepingu p 7.3: „ Kui jäätmevaldaja ei saa töövõtja poolt kokkulepitud ajal kvaliteetset teenust , kaasa arvatud asendusteenuse pakkumine kolme tööpäeva jooksul pärast korralise teenuse ärajäämist , on tal õigus nõuda töövõtja süül saamata jäänud teenuse korvamist järgmise korralise teenuse 0 (null) hinnaga saamise teel, koos saamata jäänud teenuse täitmisega . “ ( tingimus edaspidi : kvaliteedi nõue ) ; 6) Dokumendid pealkirjaga „ Hankepass täiendavate selgitustega “ (lk 22), „ Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud “ ja Riigihangete registris „Hanke alusandmete“ all olev peatükk „ Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused “ (Kvalifitseerimistingimuste tingimus nr B1): „ Pakkuja riigihanke algatamise (s.t kontsessiooniteate avaldamise) ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive tavajäätmete kogumise osas peab olema vähemalt 3 000 000 (kolm miljonit) eurot. Hankija esitab hankepassis kinnituse vastavas suuruses netokäibe olemasolu kohta. […] Tingimuse kirjeldus : Miinimumnõue : 3000000 Valuuta : EUR. “ ( tingimus edaspidi : netokäibe tingimus ) ; 7) Dokumendid pealkirjaga „ Hankepass täiendavate selgitustega “ ( lk 24-25), „ Hankepass rahvusvahelises formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud “ ja Riigihangete registris „Hanke alusandmete “ all olev peatükk „ Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused “ ( Kvalifitseerimistingimuste tingimus nr C2): „ Tingimuse selgitus : Pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust . Pakkuja esitab lepingute nimekiri koos teabega nende maksumuse , kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta . […] Tingimuse kirjeldus : Minimaalne teostatud tööde arv : 3 Kirjeldus : Pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust . Pakkuja esitab lepingute nimekiri koos teabega nende maksumuse , kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta . “ ( tingimus edaspidi : varasemate lepingute tingimus ) . 2.2. Hankija leiab , et vaidlustus on alusetu , v.a lepingu p-s 10.8. toodud leppetrahvi tingimus e osas . Alljärgnevalt käsitleb hankija vaidlustaja etteheiteid samas järjekorras , millises need on esitatud . 2.3. Panga ga rantii tingimus ( lepingupunktid 9.3 ja 9.4) See tingimus on ilmselgelt õiguspärane ja vaidlustaja väited on põhjendamatud . RHS § 90 lg 1 sätestab , et h ankija võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamis e , sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks , kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest . Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas . RHS § 90 lg 3 kohaselt p akkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidi - või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole . Pangagarantii esitamise nõude õigu s pärasust kinnitab ka kohtupraktika ( nt Ta rtu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-394 p 21. ) ja ka VAKO ei ole oma praktikas seda kahtluse alla sea dnud . Küll aga on VAKO v aidlustusasja s number 121-25/291278 otsuse p-s 7.1. leidnud , et t agatise nõude täitmine ei ole võimatu põhjendusel , et mõni pank ei anna garantiikirja . Käesoleval juhul on ilmselt tegemist just sellise olukorraga , sest vaidlustajal on Äriregistri andmetel hetkel arvestatava suurusega maksuvõlg – summas 200 252,90 eurot ( äriregistri väljavõte on lisatud 30.09.25 hankija seisukohale hankemen e tluse peatamise taotluse kohta ), mis on RHS § 95 lg 1 p 4 kohaselt hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks . Seega soovib vaidlustaja ilmselgelt hankemenetlust vaidlustuse esitamisega venitada ja see on tal ka õnnestunud , kuna hankemenetlus on peatatud . Vaidl u staja loodab ilmselt , et ta saa b pakkumise esitada hiljem – siis , kui tal maksuvõlgnevust enam ei eksisteeri . Märkida tuleb ka, et p raktikas on pangagarantii esitamise nõue sellistes lepingutes olnud siiani standard ne tingimus . Samal kujul on see tingimus Kohtla-Järve linna sõl mitud jäätmeveo teenuse lepingu tes eksisteerinud aastast 2016 ja on ka ketkel kehtiv as leping us . 2. 4. Leppetrahv vääramatu jõu olukorras (p 10.8) Selles lepingupunktis toodu näol on t egemist inimliku eksitusega . Hankija on nõus kõnealusest sõnastusest välja võtma viite teisele lepingupunktile , lisama täienduse ja sõnastama selle järgnevalt : Juhul kui tellija võtab töövõtjalt lepingu punktides 12.5 toodud alustel enne korraldatud jäätmeveo ainuõiguse algust või ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu, on töövõtja kohustatud maksma tellijale leppetrahvi garantiikirjas toodud summa ulatuses . Samas on i seenesest selge , et l eppetrahvi kohaldatakse üksnes juhul , kui ainuõiguse äravõtmine toimub töövõtja lepingurikkumise tõttu, mitte vääramatu jõu tõttu . 3. Leppetrahvi suurus ja alused (p 10.7) Vaidlustaja leiab , et eelnimetatud tingimus on vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse nõudega , sest pole arusaadav , milliste rikkumiste korral millises summas hankija leppetrahvi tasumist võib nõuda . Hankija selle etteheitega ei nõustu . Lepingu punkti s 10.7. väljendi “ k uni ” kasutamine annab hankijale paindlikkuse ja kaalutlusruumi trahvi määramiseks vastavalt rikkumise r askusele , sest kergem rikkumine tähendab väiksem at trahv i . See ga on tegemist proportsionaalse tingimusega , kuna ilmselgelt ei ole tegemist fikseeritud trahvisummaga iga rikkumise eest nagu vaidlustaja soovib seda näidata . Hankija märgib ka, et l epingu punktis 10.2 . on sätestatud , et kahju tekkimisel tuleb hinnata selle rahali st ulatus t või likvideerimise maksumus t , vajadusel kaasates selleks pädevaid eksperte . Seega tuleb hankijal trahvi üle otsustamisel kohaldada p 10.7. koosmõjus p-ga 10.2. Rikkumiste tuvastamisel ja hindamisel kohaldatakse hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõtteid (VÕS § 7) . K ui pakkuja peab mingil konkreetsel juhtumil trahvinõude esitami st õigusvastaseks, siis on ta l õigus kasutada vastavaid õiguskaitsevahendeid. Vaidlustaja hinnangul jää b ebaselgeks, millised on p-s 10.7 . nimetatud sanktsiooni kohaldamise alused , see punkt polevat piisavalt läbipaistev ning olevat seega vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Tegemist on alusetu etteheitega , sest töövõtja lepingulised kohustused on RHDS-s selgelt välja toodud ja vaidlustajal nende osas etteheiteid ei ole. Pealegi on vaidlustaja ise vaidlustuse p-s 19. viidanud lepingu punktidele , milles on toodud, milliste kohustuste rikkumise korral tuleb leppetrahvi kohaldada. Kõiki võimalikke lepinguliste kohustuste rikkumiste n üansse ja nende osas kohaldamisele kuuluva id trahvi määrasid polegi võimalik lepingus välja tuua . 4. Kvaliteedi nõue („kvaliteetne teenus“ , p 7.3) Vaidlustaja hinnangul on viidatud lepingupunkt sisult ebaselge ning seeläbi töövõtjat põhjenda ma tult kahjustav . Tingimus ei p ole vat läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 p 1 mõttes , sest mõiste „ kvaliteetne teenus “ o levat üldsõnaline ning subjektiivselt tõlgendatav termin . Tegemist on ilmselgelt põhjendamatu ja otsitud etteheitega . Jäätmeseadus ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri ( “ Kohtla -Järve Linnavolikogu 27.08.2020 a määrus nr 77 „ Kohtla -Järve jäätmehoolduseeskiri ”) , mis on lepingu p 1.2.5. kohaselt lepingu lisa , sätestavad kvaliteedinõuded ( nt regulaarne tühjendamine , tühjendusintervallid , mahutite korrashoid jne ). Lepingut tuleb vaadelda koos sel le osaks olevate tehnilise kirjelduse ja eeskirjadega , milles on nõutav teenuse osutamise kvaliteet selgelt ja piisava põhjalikkusega defineeritud – k valiteetne teenus tähendab teenus e osutamist vastavalt n imetatud dokumentides toodud tingimustele . 5. Varasemate lepingute tingimus (kolmes piirkonnas korraldatud jäätmevedu) RHS § 101 lg 1 p 2 lubab hankijal p akkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda hankelepingu alusel ostetavate asjade , tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele , kogusele ja kasutusviisile andmete ja dokumentide ( sh varasemate lepingute ) esitamist . Korraldatud jäätmevedu on eriregulatsiooniga teenus (avalik õiguslik ainuõigus, suhe tuhandete elanikega), mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Ainult piisava eelneva kogemus e ja võimekuse esinemine pakkujal annab kindluse , et pakkuja suudab korraldatud jäätmeveo süsteemi hal lat a . Seega on see tingimus vajalik ja proportsionaalne . Kõnealust r iigihange t viiakse läbi Eesti suuruselt viiendas omavalitsuses eesmärgiga korraldada jäätmevedu kahes piirkonnas (ühes piirkonnas kahes ja teises piirkonnas kolmes linnaosas). See tähendab , et teenust tuleb osutada viies piirkonnas . Kolmes piirkonnas korraldatud jäätmeveo kogemus on miinimumnõue. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-23-1291 tehtud otsuse p-s 16. märkinud: 16. Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus tugineb RHS § 101 lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavatest lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega lepingute maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. RHS § 101 aluseks on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 4, mis näeb ette, et avaliku sektori hankija võib seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkusega kehtestada nõuded, tagamaks, et ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. 6. Netokäibe tingimus (3 m lj eurot tavajäätmete kogumise valdkonnas) Vaidlustaja leiab põhjendamatult , et pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda ka leebema tingimusega, s.o tingimusega, et pakkuja riigihanke algatamise ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive peab olema vähemalt 3 000 000 eurot. RHS § 100 lg 1 p 4 lubab siduda netokäibe just hankelepingu esemega seotud valdkonnaga. Tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus, mille puhul peab majanduslik suutlikkus olema näidatud just samas valdkonnas. Üldine käive , mis on tekkinud muude l tegevusalade l (nt puhastusteenused) tegutsemisest, ei pruugi tagada võimekust teenindada tuhandeid jäätmevaldajaid , sest tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus. Pakkuja peab olema kindel, et taotlejal on finantsvõimekus ja kogemus just jäätmeveo alal. R HS § 100 lg 3 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Antud juhul on h ankija seatud kä i benõue 2 korda vä iksem kui eeldatav hankelepingu maksumus , mis on 6 mlj eurot . Seega ei ole h ankija nõue ebaproportsionaalselt kõrge. 7. Saastetasu tõstmise regulatsiooni puudumine Vaidlustaja leiab, et õigusvastane on, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks juhul, kui saastetasu tõuseb ja viitab seejuures mitte kehtivale seadusele, vaid jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale. RHS ega JäätS ei kohusta hankijat hinnamuutuste mehhanismi hankelepingusse sätestama ning pakkujal on võimalus arvestada teadaolevate võimalike seadusemuudatustega. Pealegi kannab kontsessionäär k ontsessioonilepingus üldjuhul tururiski (sh õigusaktide muutumise risk), v.a kui seadus sätestab teisiti. Lisaks tuleb märkida, et l epingu lahutamatuks osa ks on: Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.08.2020 määrus nr 77 “ Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri“ , mille § 23 lõike 6 kohaselt võib teenustasude muutmist taotleda aasta pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, sotsiaalmaksu määra muutmise või muu säärase teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses . Seega on ebaõige väide , et lepingus puudub saastetasu tõstmise regulatsioon, see punkt ei ole otseselt lepingus, kuid on jäätmehoolduseeskirjas , mis on lepingu osa (p 1.2.5.). 3 . Hankija t aotlus H ankija hinnangul on vaidlustus põhjendatud ainult lepingu p 10.8. osas , hankija on nõus seda punkti korrigeerima , muus osas palub hankija vaidlustuse rahuldamata jä tta . Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Raul Ainla Vandeadvokaat