Uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" AKI taotlus

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 21.04.2025 nr 5.2-2/1073-1 Uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" AKI taotlus Käesolevaga esitame uuringu "Tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel" AKI taotluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja Kadri Kallip 54510804 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikes 5 sätestatust palun kooskõlastada Ida- Viru maakonna raviandmete edastamine Tervisekassa poolt SA-le Viljandi Haigla statistilise uuringu läbiviimiseks Uuringu pealkiri Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel. Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei, kuid taotlus on esitatud Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. SOM eetikakomiteele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium Reg kood: 70001952, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktid: Anneli Taal, sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht, [email protected], 57826625 Kadri Kallip, tervisepoliitika juhtivanalüütik, 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  [email protected], 54510804 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Sotsiaalministeerium antud uuringu raames erineb registriandmetest) isikuandmeid ei töötle. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Isikuandmed liiguvad andmevaldajatelt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (SA Viljandi Haigla). Andmete töötlemine toimub volitatud töötlejale kuuluvate vahenditega. 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, SA Viljandi Haigla, reg kood: 90004585 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress: Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja vald, 71024 Viljandi maakond telefoninumber Kontaktisik: Mart Kull, ravijuht, [email protected] 5220420 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alus? § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest finantseerimise korraldamine. Sama §-i lõike 4 nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse alusel antud määruse, mis loetleb täpsemalt korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise teadus- ja arendustegevuse valdkonnad, § 3 otsus, leping vms. lõike 3 punkti 3 kohaselt on selliseks valdkonnaks ka terviseteadused. Lisaks piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne mh seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus- ja arendustoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse § 17 lõike 2 punkti 6 kohaselt on analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne luua eeldused ministeeriumi poliitika- kujundamise protsessi teadmiste-põhisusele, et tagada objektiivne ülevaade mh 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  tervisevaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 reguleerib isikuandmete töötlemist teadusuuringuks ning antud sätte lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemine on vajalik, et uurida, kas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toe- tavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“4 (edaspidi projekt) raames SA Ida- Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla pakutavad teenused – „tervisejuhi osutatav valdkonnaülene koordinatsioon esmatasandil“ ning „tervisejuhi osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toeta- mise teenus“ (edaspidi koos koordineerimisteenused) – omavad positiivset mõju tervishoiusüstee- mile (teenuste osutamisele, kuludele) ning võimaldavad tervishoiuteenuseid efektiivsemalt korral- dada. Koordinatsiooniteenuste rakendamise mõju inimestele uuritakse läbi tervishoiuteenuste kasutamise muutuse. Lisaks uuritakse saavutatavat kuluefektiivsust tervishoiusüsteemi vaates. AKI loa eesmärk on anda SA-le Viljandi Haigla mõju-uuringu läbiviimiseks juurdepääs uuringuks vajalikele teenuse andmetele (läbi andmepäringu SA-le Ida-Viru Keskhaigla ja SA-le Narva Haigla) ning Tervisekassa raviarvete andmetele (läbi andmepäringu Tervisekassale). Tervisekassa andmeid kasutatakse võrdlusandmetena koordineerimisteenuseid saanute andmete suhtes. Mõju-uuringus järelduste tegemiseks töödeldakse kõigi Ida-Viru maakonna elanike terviseandmeid perioodil 2022–2027: esmalt selekteerib SA Viljandi Haigla Tervisekassa raviarvete alusel välja inimesed nelja ja enama organsüsteemi kroonilist haigust ning seejärel lisatakse neile tegelikult teenuseid saanud inimesed, kes ei olnud eelneva algoritmiga juba hõlmatud, kuid kaasati koordinatsiooniteenusele SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla poolt (edaspidi koos sihtrühm). Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmetega. Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine ei ole täna Eestis süsteemselt koordineeritud. 4 kättesaadav: https://adr.rik.ee/som/dokument/16901808  Koordineerimisteenuste mõju uurimine läbi tervishoiuteenuste kasutamise muutuse on rahvusvahelistes teadusuuringutes tunnustatud tavapraktika. Koordineerimisteenuseid pakutakse projektis inimestele 5 , kellel on mitu organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) ja sotsiaalsed probleemid, samas kui uuringu võrdlusrühma moodustavad üksnes Ida-Virumaa elanikud, kellel on neli või enam organsüsteemi kroonilist haigust (metaboolne triaad) (tuvastamise meetod on kirjeldatud punktis 9). Kuigi välisriikide kogemuste põhjal on valdkonnaülene teenuskoordinatsioon tõenduspõhine ja kuluefektiivne eeskätt esmatasandil (nt perearsti meeskonna) ning haiglast kodusele ravile liikumise toetamisel, ei ole võimalik teiste riikide parimaid praktikaid üks-ühele Eestisse üle võtta. Seetõttu on oluline hinnata loodud koodinatsiooniteenuste mõju Eesti siseselt. Koordineerimisteenuste oodatavaks mõjuks tervishoiusüsteemile on EMO visiitide vähenemine, hospitaliseerimiste (sh erakorraliste hospitaliseerimiste ja rehospitaliseerimiste) vähenemine ja haiglaravi kestuse langus, esmatasandi teenuste (s.o perearsti ja pereõe vastuvõttude, füsioteraapia ja koduõenduse) kasutuse kasv, inimese suurenenud võime kodukeskkonnas toime tulla ja mõju eriarstiabi kuludele. Samuti soovitakse uuringuga hinnata, kui suurel määral koordineerimisteenuste osutamisega oodatavat mõju saavutatakse. Isikuandmete töötlemise protsessi selgitus Projektis pakutakse koordinatsiooniteenuseid SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla tervisejuhtide kaudu. Tervisejuhi juurde jõuab inimene, kui ta on tavapärase tervishoiuteenuse (enamasti perearsti või haigla arsti või muu tervishoiutöötaja poolt osutatava teenuse) raames või KOV sotsiaaltöötaja poolt saanud ettepaneku osaleda teenusel ning andnud selleks oma nõusoleku. Tervisejuhid dokumenteerivad teenuse pakkumise vastava SA Ida-Viru Keskhaigla või SA Narva Haigla infosüsteemis. Mõju-uuringu viib läbi SA Viljandi Haigla, kellele lepingu alusel, kus on ära kirjeldatud käesolevas taotluses toodud andmekoosseis, andmete üleandmise aeg, viis ja nõuded andmete töötlemisele sh hävitamisele, edastavad:  raviarvete andmed Tervisekassa;  koordineerimisteenuste andmed SA Narva Haigla ja Sa Ida-Viru Keskhaigla. SA Viljandi Haigla annab üle analüüsi agregeeritud tulemused Sotsiaalministeeriumile ja tutvustab neid Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pilootprojekti raames teenuseosutamisega seotud isikutele, Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste esindajatele ja Tervisekassale. Sotsiaalministeeriumile üleantavates agregeeritud andmetes puudub isiku tuvastamise võimalus. Koordineerimisteenuste oodatava tulemuse andmeanalüüsiks on vajalikud järgmised isikustatud andmed: a) koordineerimisteenuste osutamisega seotud andmed, mida hoitakse SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla infosüsteemides (vt täpsem andmekoosseis p 9.2. alapunktid B ja C); b) Tervisekassa raviarvete andmed, mis võimaldavad hinnata oodatavat mõju (vt täpsem andmekoosseis p 9.2. alapunkt A). 5 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 24.03.2025. a käskkirja nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 04.04.2023 käskkirjaga nr 59 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ muutmine“ Lisa 1 Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2026 - alategevus 2.1.3. Hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal  5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Koordineerimisteenuste mõju tuvastamiseks on vajalik võrrelda sihtrühmas koordineerimisteenuseid saanud isikute ja selliseid teenuseid mittesaanud isikute tulemusnäitajaid, samuti võrrelda koordinatsiooniteenuste saajate tulemusnäitajaid teenuse osutamisele eelneva ajaperioodiga, et teha järeldusi selliste teenuste mõju kohta. Ida-Virumaa elanike sihtrühma tuvastamiseks kasutab SA Viljandi Haigla Tervisekassalt Ida- Virumaa elanike kohta saadavaid diagnooside andmeid ja GMA (Adjusted Morbidity Grouper6) grupeerija andmeid, mis seob inimese iga diagnoosi mõne organsüsteemiga ja loeb kokku, mitu organsüsteemi haigust inimesel on. Tulemusnäitajate arvutamiseks on vajalik siduda Tervisekassa raviarvete andmed Ida-Virumaa elanike kohta isikupõhiselt: a) sihtrühma kuulumise tunnusega (jah/ei) – selle saab SA Viljandi Haigla määrata GMA grupeerija abil olemasolevate Tervisekassa andmete alusel; b) koordineerimisteenuse saaja andmetega (kogutavate andmete nimekiri on leitav punktist 9.2 B) - need andmed pärib SA Viljandi Haigla SA-delt Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla. Selleks, et punktides a) ja b) nimetatud tunnuseid ja andmeid Tervisekassa andmetega siduda, on vajalikud andmed isikustatud kujul, s.o isikukoodidega. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teineteisest eraldatud korraldus ja valdkonnaülese koordineerimise puudumine on viinud ressursside ebaoptimaalse kasutuseni sh põhjustades ülemäärast koormust erakorralisele abile ja statsionaarsele arstiabile (s.o haiglaravi), mis on alternatiividest kalleim teenuse osutamise viis. Vananeva elanikkonna tingimustes ei ole Eestil ilma süsteemi olulisel määral ümber korraldamata ja valdkondade vahelist koostööd parandamata võimalik tulla toime suurenenud abivajadusega eakate populatsiooniga. Antud probleemile viitavad nii Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Heaolu arengukava7 kui ka Rahvastiku tervise arengukava8. Vajalik on leida teenuse osutamise viisid, mis võimaldaks vähendada koormust erakorralisele abile ja haiglaravile. Selleks on seni ellu kutsutud erinevaid pilootprojekte ning analüüsitakse nende tulemuslikkust ja mõju: Üheks seni piloteeritud lahenduseks on hoolduskoordinaatori teenus, mis on aidanud luua koostöövõrgustikke.9 Teiseks näiteks on SA Viljandi Haigla PAIK projekt, mis on ka näidanud häid tulemusi.10 Uuringu aluseks olevasse projekti on koondatud seniste pilootprojektide parimad praktikad ja selle abil loodab Sotsiaalministeerium välja töötada süsteemi integreeritavate koordineerimisteenuste kestliku lahenduse. 6 GMA on Hispaanias, Kataloonia piirkonnas väljatöötatud agregatiivne indeks, mis grupeerib inimese teatud perioodi diagnoosiinfo alusel nn haiguskoormuse rühma (alates tervest lõpetades raskelt haigetega). 7 kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf 8 kättesaadav: https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 9 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/hoolduskoordinatsiooni-projektis-jatkatakse-maakondlike-vorgustikega 10 https://paik.vmh.ee/  7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Kuna mõju-uuringu raames kasutatakse tervisekassa andmebaasist ja haiglate andmebaasist pärinevaid sekundaarandmeid, siis mõju-uuringuga seotud isikutelt mõju-uuringuks nõusolekut ei küsita. Mõju-uuringu läbiviimine ei too see isikule negatiivseid tagajärgi ega mõjuta mingil moel talle teenuse osutamist sh valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse saamist. Uuringu raames töödeldakse kõigi Ida-Virumaa elanike diagnooside andmeid (vt punkt 9.2 Tervisekassa esmase päringu andmekoosseis) eesmärgiga välja selekteerida ainult sihtrühma kuuluvad inimesed. Samuti ei võeta inimese suhtes ühtegi andmeanalüüsil põhinevat otsust, millel oleks füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutaksid oluliselt füüsilist isikut sh tema kohustuste mahtu. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Tervisekassa edastab punktis 9.2 kirjeldatud raviarvete andmed SA Viljandi Haigla volitatud isikule lähtudes nendevahelisest andmete üleandmise lepingust ja kasutades ID-kaardi krüpteerimist. SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastavad punktis 9.2 kirjeldatud koordineerimisteenuste osutamise andmed SA Viljandi Haigla volitatud isikule lähtudes samuti nendevahelisest andmete üleandmise lepingust kasutades ID-kaardi krüpteerimist. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Tervisekassa väljastab andmeanalüüsi eesmärgil SA-le Viljandi Haigla raviarvete andmed (vt andmekoosseisu täpsemalt p 9.2), nende inimeste kohta, kelle elukohaks on andmepäringu ajal Ida- Viru maakond (ca 128 000 inimest Statistikaameti hinnangul). SA Viljandi Haigla selekteerib saadud andmestikust andmetöötluse käigus GMA grupeerijaga välja sihtrühma (hinnanguliselt ca 20%), millele lisatakse tegelikult teenuseid saanud inimesed, kes ei sattunud sihtrühma läbi algoritmi, kuid kaasati täiendavalt teenusele SA Ida-Viru Haigla ja SA Narva Haigla poolt. Sihtrühma sees võrreldakse koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmeid koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmetega. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Tervisekassa andmebaasist tehakse päringud aastate 2022–2027 kohta. Esmane päring tehakse perioodi 2022–2024 kohta (eesmärgiga selgitada välja sellel perioodil sihtrühma kuuluvad 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. inimesed), edasi tehakse päring mõjuanalüüsiks kord poolaastas kuni projekti lõppemiseni 2027 aasta lõpus. Koordineerimisteenuste osutajad SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla, edastatavad koordineerimisteenuste saajate andmed volitatud töötleja esindajale perioodil 01.04.2025– 31.12.2027 järgmiste perioodide kaupa: 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026 II poolaasta ja 2027 I poolaasta. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). A. Tervisekassa raviarvete andmebaas Esmase päringu eesmärgiks on selgitada välja sihtrühma kuuluvad inimesed. Päringu objektiks on 2022–2024 perearstiabi, eriarstiabi (v.a hambaravi), õendusabi ja taastusravi raviarved kõigi isikute kohta, kelle elukoht on päringu teostamise hetkel Ida-Viru maakond. Päritavad raviarvete andmed koosnevad kahest andmetabelist: Andmed raviarvete kohta:  arve kood  raviarve alguse kuupäev  raviarve lõpu kuupäev  raviarve lõpetamise põhjus  patsiendi isikukood Andmed nendel raviarvetel olevate diagnooside kohta:  arve kood  põhi- ja kaasuva(te) diagnoosi(de) ning välispõhjus(te) kood(id) ja nimetus(ed) (RHK-10 järgi)  diagnoosi liik (P – põhi, K – kaasuv, V – välispõhjus) Edasiste päringute eesmärgiks on saada andmed mõju-uuringu mõõdikute arvutamiseks. Päringu objektiks on perearstiabi, eriarstiabi (v.a hambaravi), õendusabi ja taastusravi raviarved kõigi isikute kohta, kelle elukoht on päringu teostamise hetkel Ida-Viru maakond. Raviarvete andmeid päritakse raviarve alguse kuupäeva järgi kõigi isikute kohta, kellel on mõni raviarve perioodidel 2025 I poolaasta, 2025 II poolaasta, 2026 I poolaasta, 2026 II poolaasta, 2027 I poolaasta. Päritavad raviarvete andmed koosnevad kolmest andmetabelist: Andmed raviarvete kohta:  arve kood  raviarve alguse kuupäev  raviarve lõpu kuupäev  raviarve lõpetamise põhjus  patsiendi isikukood  patsiendi sugu  patsiendi vanus arvel  ravile saabumise liik  vältimatu abi (jah/ei)  raviarve paki tüüp (20 – 0-summaga raviarve, 70 – Eesti Haigekassa kindlustatu, 85 – mit- tekindlustatu, 80 – perearsti arve.)  arve esitaja ärinimi  teenuse osutamise asukoha maakond  teenuse osutamise asukoha vald  arve eriala (arve konto)  arve väljastanud arsti eriala  arve väljastanud arsti kood  tervishoiuteenuse tüüp (ambulatoorne, päevaravi, statsionaarne, õendus, jne)  järgarve (jah/ei)  kas arvel oli EMO tunnus või ei (jah/ei)  raviarve väljamakstud kogusumma Andmed nendel raviarvetel olevate diagnooside kohta:  arve kood  põhi- ja kaasuva(te) diagnoosi(de) ning välispõhjus(te) kood(id) ja nimetus(ed) (RHK-10 järgi)  diagnoosi liik (P – põhi, K – kaasuv, V – välispõhjus) Andmed nendel raviarvetel olevate teenuste kohta:  arve kood  teenuse liik (indikaatorite arvutamiseks on vajalik ainult kolme liiki teenuseid: ambulatoor- sed vastuvõtud sh koduteenused, taastusravi ja perearstiabi)  teenuse kood (kõik ambulatoorse vastuvõtu koodid, kõik taastusravi koodid ja järgmised perearstiabi koodid: 5092A, 5095A, 9001, 9002, 9003, 9004, 9016, 9018, 9019, 9044, 9053,9054, 9061, 9062, 9063, 9064, 9065, 9066, 9067, 9068, 9069, 9070, 9090, 9091, 9092, 9093, 9094, 9095)  teenuse hulk (kordi x koef 1) B. SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem Päringu objektiks on koordineerimisteenuste osutamise andmed: - koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toetamise teenus“, - patsiendi isikukood, - koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev, - koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev, - heaoluplaani kinnitamise kuupäev, - heaoluplaani muutmise kuupäev, - teenuse osutamise alguskuupäev,  - teenuse osutamise lõppkuupäev. C. SA Narva Haigla, haigla infosüsteem - koordineerimisteenuse nimetus, s.o „tervisejuhi poolt osutatav valdkonnaülene koordinatsioon esmatasandil“ või „tervisejuhi poolt osutatav haiglast kodusele ravile liikumise toetamise teenus“, - patsiendi isikukood, - koordineerimisteenuse saamise nõusoleku andmise kuupäev, - koordineerimisteenusest keeldumise kuupäev, - heaoluplaani kinnitamise kuupäev, - heaoluplaani muutmise kuupäev, - teenuse osutamise lõppkuupäev. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. a) Tervisekassa raviarvete andmebaas; b) SA Ida-Viru Keskhaigla, haigla infosüsteem; c) SA Narva haigla, haigla infosüsteem. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Andmed kogutakse isikustatud kujul ja neid ei pseudonümiseerita ega anonümiseerita, sest sellisel juhul ei ole võimlik andmetele lisada punktis 5 kirjeldatud lisatunnuseid, ilma milleta pole võimalik mõju-uuringut läbi viia. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. - 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. - 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Andmeid ei pseudonüümita. Andmed kustutatakse hiljemalt 01.03.2028. Andmeanalüüsi leping lõppeb 31.12.2027 aruande esitamisega. Juhul, kui aruandes esineb puudusi, antakse nende kõrvaldamiseks tähtaeg, mis ei ole pikem kui 3 kuud.  11. Kas andmesubjekti teavitatakse Andmesubjekte ei teavitata mõju-uuringu isikuandmete töötlemisest? raames isikuandmete töötlemisest. Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage12 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine kõne alla juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Tegemist on avalikes huvides teostatava uuringuga. Andmesubjektide teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline üldistus. Töötlemine toimub statistilisel eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega kohustusi. 2. nõusoleku küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamiskohustus rakendaks ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste kaitsele. Mõju-uuringu riskirühma kuulumine põhineb TerK andmeanalüüsile ning kõik mõju- uuringusse kaasatud inimesed teenusele ei jõua, seega ei pruugi valdkonnaülese teenuse osutajal olla nende inimestega päriselus üldse kontakti. 3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust. Kõik SOM uuringud ja analüüsid avaldatakse ka SOM lehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse. 11.3. Kust on leitavad Viide andmekaitsetingimustele andmekaitsetingimused ? 13 Viljandi haigla 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse14 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - 12 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 13 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 14 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.  edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Mart Uusjärv ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)15 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad16: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui Esitatakse on olemas) hiljem Uuring tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel. 16 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.