AKI taotlus "Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses"

TÖÖVÕTULEPING nr 1.8-2/2575-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida esindab Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa ja Tartu Ülikool (edaspidi töövõtja), registrikood 74001073, mida esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku Tartu Ülikooli rektori 29.12.2017. a käskkirja nr 19 alusel, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 283613) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuringu läbiviimine, mis keskendub lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses (edaspidi töö). 1.3. Tööd rahastatakse Euroopa Liidu Struktuurfondide projektist Laste ja perede toetamine, 2021-2027.4.07.23-0002. 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – Andmetöötluse leping. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 57 000 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul. 2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.2.1. vahe etapi vastuvõtmise järgselt 20% lepingu hinnast (mitte varem kui kahe kuu jooksul lepingu allkirjastamisest alates); 2.2.2. lõppraporti puhta versiooni ja teiste Tehnilises kirjelduses koos lõppraporti puhta versiooniga nõutud materjalide vastuvõtmise järgselt 70% lepingu hinnast; 2.2.3. Tellijale uuringu tulemuste tutvustuste ja esitluste läbiviimise järgselt ning meedias esinemise, intervjuude andmise ja/või uuringu tulemusi tutvustava ülevaatliku artikli teostamise ja läbiviimise järgselt 10% lepingu hinnast (kuni kahe kuu jooksul peale lõppraporti puhta versiooni vastuvõtmist). 2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest ja tulemuste esitlemist. 2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 283613, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 1 3.1. Töö teostatakse vastavalt tehnilise kirjeldusele ja pakkumuses esitatud ajakavale ja kõik lepingulised tegevused peavad olema teostatud 8 kuu jooksul lepingu sõlmimisest, arvestades seejuures järgmist: 3.1.1. Tehnilises kirjelduses ettenähtud ning selles esitatud tingimustele vastavad vaheraportid ning lõppraporti mustand- ja puhta versiooni esitab töövõtja ajakavas ettenähtud tähtaegadeks; 3.1.2. Töövõtja koostab uuringu tulemustest esitluse ja tutvustab uuringu tulemusi kokkuleppel tellijaga kuni kahel tellija poolt välja pakutud üritusel kuni kahe kuu jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Lisaks on oodatud, et lõppraporti vastuvõtmise hetkest kuni kahe kuu jooksul töövõtja kokkuleppel tellijaga esineks meedias, annaks uuringut puudutavaid intervjuusid või avaldaks artikli (pakkumuses tuleks arvestada kuni 3 uuringu tutvustuse/intervjuu/ülevaateartikliga); 3.1.3. Hiljemalt lepingu lõpptähtajaks annab töövõtja tellijale üle töö teostamise käigus koostatud anonümiseeritud andmestikud, esitluse(d) ja intervjuukavad või küsimustikudning muud materjalid, mille üleandmises pooled on kokku leppinud. 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.3. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.4. Töövõtja valmistab koostöös tellijaga ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile ja eetikakomiteele loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 3.5. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa koostamise ja taotlemisele kuluva ajaga (minimaalselt 6 nädalat). 3.6. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui tellijale ning töövõtjale kui uuringu/hindamise läbiviijale. 3.7. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu Struktuurfondide teavitamise ja avalikustamise nõudeid ning viitama programmi rahastusallikale „Laste ja perede toetamine,“ 2021- 2027.4.07.23-0002 (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012). 3.8. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 3.9. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.10. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.11. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.12. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, 2  et töid teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kui oli nõutud riigihanke alusdokumentides. 3.13. Uurimisrühma liikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue uurimisrühma liikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Uurimisrühma liikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.14. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui uurimisrühma liige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks uuringurühma liikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu esemeks olevateksti tõlkimisel. 3.15. Uurimisrühma liikmetel/ekspertidel peab olema tagatud vajalik keeleoskuse tase välisriikide praktikaid käsitlevate materjalide analüüsimiseks. 3.16. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi vahendusel, sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust. 3.17. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.18. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 8 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.19. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.18 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.19.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.19.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.19.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 3.19.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või sisendist ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.20. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.21. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 3  4.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. 4.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.5.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.5.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.5.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 2 kuud; 4.5.4. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine; 4.5.5. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 2 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.5.6. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.5.7. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 4.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast. 4.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajalike juhiste üleandmisega või viivitatakse valimi kohtuasjade numbrite üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 4.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. 4.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.14. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad töö teostamiseks vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud. 4.15. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4  4.15.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 4.15.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele tellija enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika). 5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil 5  ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merli Kaunissaar telefon 59167349, e-post [email protected]. 7.2. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas. 7.3. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Sabina Trankmann, tel 5513620, e-post [email protected]. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta ja struktuuritoetuste registri kasutamisel töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Pärast lõpparuande vastuvõtmist tellija poolt on töövõtja kohustatud hävitama tellijale üleantavad andmestikud ja muu materjali (näiteks anonümiseeritud süvaintervjuude transkriptsioonide töövõtja kasutuses oleva(d) koopia(d) jmt) mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist. 8.4. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 6 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajadusel edasi ka lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud, ning lepitakse kokku vajadusel ajakava muudatustes. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad; 9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra; 9.3.3. lepingu punktis 3.5 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (6 nädalat) või andmete kättesaamine on takistatud ette teadmata põhjustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/ või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 9.4. Lepingu aja-, ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. 7  Tellija nimi: Sotsiaalministeerium Hanke nimetus: Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses Viitenumber: 283613 Tehniline kirjeldus 1. Uuringu taust ja olukorra ülevaade Lähisuhtevägivald mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanem(ad) otseselt lapse suhtes vägivaldsed ei ole. Lähisuhtevägivallaga kokkupuutumist peetakse lapse väärkohtlemise vormiks. Kokkupuude vanemate või teiste pereliikmete vahel toimuva vägivallaga võib mõjutada laste vaimset ja füüsilist tervist, käitumist, tunnetust, arengut ja õpitulemusi. Lisaks näitavad uuringud, et vägivallakeskkonnas elamine tõstab lapse kiusamise, ärakasutamise riski ning sellega kaasneb otsene oht lapsel endal langeda füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Lisaks kasvatab vägivallaga kokkupuutumine lapseeas riski täiskasvanuna kogeda lähisuhtevägivalda, kas ohvrina või selle toimepanijana (Laps perevägivalla pealtnägijana 2022).1 1 2023. aastal registreeriti politseis 3186 perevägivallakuritegu. Hinnanguliselt 34% juhtudest olid perevägivalla ohvriteks või pealtnägijateks (ka) lapsed.2 2023. aastal jõudis ohvriabini uusi lähisuhtevägivalla all kannatanuid 2724, sh alaealisi 571. Lasteabisse3 pöördumisi oli 2023. aastal kokku 16 918, millest lapse väärkohtlemise teated olid sageduselt esimesel kohal (22,8%). Alaealise kannatanuga seksuaalkuritegusid registreeriti samal aastal 637, nendest 332 kontaktset kuritegu, millest ligi 40% pani toime lapse pereliige või sugulane.4 Siinses uuringus loetakse lapse peresiseseks väärkohtlemiseks igasugust lapse vastu suunatud või last mõjutavat vägivalda ning väärkohtlemist perekonnas, sealhulgas lapse füüsilist, seksuaalset ja vaimset väärkohtlemist (lastekaitseseaduse (LasteKS) § 24) ning lähisuhtevägivalla tunnistajaks olemist. Nagu eespool viidatud, mõjutab last igasugune kokkupuude lähisuhtevägivallaga, sh vägivaldses perekeskkonnas kasvamine, isegi juhul kui lapse enda suhtes vägivalda toime ei panda, kuid laps on teadlik vägivalla toimumisest. Samuti loetakse uuringus lapse väärkohtlemise vormiks lapse võõrandamist oma vanemast, mis võib toimuda lähisuhtevägivalla osana või eraldiseisvalt (vanemast võõrandamise mõiste kohta vt täpsemalt allpool). Laste kaitsmiseks vägivalla eest ei piisa vaid mõnest üksikust kavandatud tegevusest. ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti on liitunud 1991. aastal, paneb riigile kohustuse 1 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium. 2 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. Perevägivald ja ahistamine | Kuritegevus 2023 (just.ee) 3 Lasteabi 116111 pakub laste ja perede aitamiseks ning toetamiseks ööpäevaringset üle-eestilist tasuta nõustamist telefoni ja interneti teel. Pöördujatele antakse nõu ja infot ning neid juhendatakse ja aidatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites. Töövälisel ajal täidetakse viimaste puhul lastekaitsetöötaja rolli. 4 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/ 1 kaitsta lapsi vägivalla ja ärakasutamise eest, mis võib kahjustada lapse õigust elule, ellujäämisele ja arengule. Mõiste „areng“ all mõeldakse lapse kehalist, vaimset, hingelist, moraalset, psühholoogilist ja sotsiaalset arengut (ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2011), üldkommentaar nr 13, punkt 62). Laste turvalisuse tagamiseks on vajalik kujundada selline ühiskondlik elukorraldus ja normistik, mis väärtustab ja toetab last ning kaitseb tema õigusi ja heaolu. Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Istanbuli konventsioon) jõustus Eesti suhtes 2018. aastal ning see paneb riigile kohustuse kaitsta ja abistada perevägivalla ohvreid, pöörates eraldi tähelepanu vägivalla tunnistajaks olnud laste eakohasele psühholoogilisele nõustamisele ning lapse parimate huvidega arvestamisele.52 2022. aastal käis Eestis Istanbuli konventsiooni järelevalvekomitee GREVIO, kes hindas konventsiooni täitmist. Hindamise raportis toodi välja, et Eesti ametiasutused peaksid võtma kasutusele vajalikud meetmed, et kohtutel oleks lapsevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse määramisel lapse suhtes kohustus kaaluda kõiki naistevastase vägivallaga seotud küsimusi ning hinnata hooldus- ja suhtlusõiguse piiramist, kui on perevägivallale viitavaid märke. Sealhulgas toodi välja ka "võõrandamise" mõiste väärkasutamise oht kohtutes.6 Lastega seotud vägivallajuhtumite, sh perevägivalla puhul kaitsevad lapse õigusi ja heaolu ning kujundavad lapse ja vanemate edasisi suhteid eelkõige lastekaitse ja kohus. Kohtusse võib pöörduda lapsevanem, kes soovib muutusi vanemate hooldusõiguses või lapsega suhtlemise korras. Samuti võib lapse heaolu ohustamisest teatada kohtule keegi teine ning kui vanema tegevus ohustab last või vanem ei ole võimeline lapse heaolu tagama, tuleks kohtul võtta abinõusid lapse kaitseks (perekonnaseaduse (PKS) § 134)7. Kohus peab last puudutavas tsiviilkohtumenetluses, sh õigussuhte esialgseks reguleerimiseks küsima valla- või linnavalitsuse seisukohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 4 ja § 552 lg 2). Kohaliku omavalitsuse ülesanne on hinnata selles olukorras lapse heaolu ja huve ning anda kohtule arvamus. Eesti praktikas on omavalitsuses enamasti lastekaitsetöötaja see, kes hindab lapse heaolu ja õiguste kaitstust. Samuti võib lastekaitsetöötaja ise oma igapäevase töö käigus laste ja peredega leida, et mõne lapse heaolu tagamiseks on vajalik pöörduda kohtusse vanema(te) hooldusõiguse ja/või suhtlusõiguse piiramiseks, sel juhul algatab kohtumenetluse linna- või vallavalitsus. Hädaohus oleva lapse võib lastekaitsetöötaja perest eraldada ka enne kohtu vastavat lahendit (LasteKS § 33). Kõigil kirjeldatud juhtudel peaks lastekaitsetöötaja ja kohus vajalikul määral arvesse võtma lapse väärkohtlemist peres. Arvestades pere ja vanemate keskset rolli lapse heaolu, turvatunde ja identiteedi kujunemisel, võib lapse parimate huvide väljaselgitamine peresisese väärkohtlemise juhtumitel olla väga keeruline. Mõistagi kahjustab last igasugune väärkohtlemine, kuid lapse jaoks võib olla traumeeriv ka ühe vanemaga suhete katkemine (keelamine) ning äärmuslikel juhtudel lapse eraldamine mõlemast vanemast. Seetõttu tuleb neil juhtudel põhjalikult ja teadlikult kaaluda lapse jaoks „halbade“ valikute vahel. Lastekaitsetöötajal ei pruugi olla kõiki vajalikke teadmisi ja oskusi, et tuvastada vägivalla igakülgset mõju lapse arengule ja tervisele, sh psüühikale, kuid vajaduse korral saab ta selleks kaasata asjaomase spetsialisti (LasteKS § 28 lg 1). Kohus peab 5Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon–Riigi Teataja 6 GREVIO „Baseline Evaluation Report Estonia. 1680a8fcc2 (coe.int) 7 PKS §134 lg 2: Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseiametnik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. 2 lapsega seotud menetluses selgitama välja lapse huvid ning lähtuma otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest (LasteKS § 21), kuid ka kohtunikul ei pruugi olla nii põhjalikke asjakohaseid teadmisi ja ta saab vägivalla mõju hinnates tugineda eelkõige ekspertide ja teiste eriteadmisega isikute arvamustele. Täpsem ülevaade puudub sellest, kuidas lapse suhtes või vanemate vahel toimunud lähisuhtevägivalla ja selle mõjuga arvestatakse lapsega seotud tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel. Tsiviilkohtumenetluse normid kohustavad perekonnaasjades arvesse võtma, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne, nt TsMS § 551 lg 3, § 5521 lg 1, § 558 lg 1, lepitusmenetluse osas § 5601 lg 2 ja 5, § 561 lg 1 (kehtivad alates 2019. ja osaliselt 2022. aastast). Samas ei ole normide rakendumist menetlustes täpsemalt analüüsitud. Samuti on riikliku perelepitusteenuse seaduses83 eraldi piirangud, et lepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata, kui on esinenud vanemate vahelist vägivalda. Sellele tuleb viidata kohtusse pöördumise avalduses. Kui aga kohus on siiski suunanud vanemad perelepitusse ja lähisuhtevägivald selgub alles lepitusmenetluse läbiviimise käigus, on Sotsiaalkindlustusametil õigus lepitusmenetlust mitte läbi viia ning edasi lahendatakse asi kohtus. Tulenevalt lepitusmenetluse eesmärgist jõuda vanemate vahel kompromiss- kokkuleppeni, on lähisuhtevägivalla esinemisel teenuse osutamine ja vanemluskokkuleppeni jõudmine tavajuhtumist keerukam, lähisuhtevägivallaga seotud juhtumeid loetakse perelepitusteenuse erijuhuks. Teenuse osutamine on võimalik, kui mõlemad lepituses osalevad vanemad on sellega nõus. Selliste juhtumitega tegelemiseks saavad perelepitajad ka vastava koolituse. Paraku ei arvestata kohtumenetluses alati vägivalla mõjuga lapsele. Puudub ühtne praktika, millistele tõenditele ja arvamustele peaks kohus selliste juhtumite puhul tuginema (sh millise pädevusega ekspertide või teiste eriteadmistega isikute seisukohta küsida), et osata parimal moel tsiviilkohtumenetluses hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel arvesse võtta lapse olukorda, huve ja vajadusi. Eriti keeruline võib olla kohtute jaoks vägivalla mõjuga arvestada juhul, kui laps on lähisuhtevägivalda pealt näinud, sest kaudse vägivalla mõju lapsele on veelgi keerulisem hinnata kui otsese vägivalla puhul. Avalikus arutelus ja kohtupraktikas on üha aktuaalsemaks muutunud lapse vanemast võõrandamise teema, selle mõiste sisu osas puudub aga Eestis piisav selgus ning ühetaolist määratlust ei leidu ka maailma praktikas. 9 Mõnede ekspertide arvates on tegemist lapse vaimse väärkohtlemise vormiga, millisel juhul tuleks lapsega seotud otsuste tegemisel hinnata ka sellise peresisese väärkohtlemise mõju lapsele. Öeldut arvestades puudutavad osad uurimisküsimused ka lapse vanemast võõrandamist, ent see ei ole käsitletav uuringu tellija seisukohavõtuna võõrandamise teema osas. Selleks, et tagada lapse ja lahus elava vanema suhtlusõigus, nii et oleks tagatud parimal viisil lapse huvid ja õigused, on kohtul võimalik rakendada erinevaid meetmeid. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul (nt lastekaitsetöötaja). Samuti on kohtul võimalik määrata lapse ja vanema suhtluse korraldamiseks erieestkostja või piirata lapsega kooselava vanema otsustusõigust suhtluse korraldamise küsimuses. Lisaks on kohtul 8 Perelepitusteenuse eesmärk on aidata lahku minevatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ning sõlmida lapse huvidest lähtuvad kokkulepped. 9 Üks näide võõrandamise mõiste defineerimisest on järgmine: Vanemast võõrandamine on kompleksne psühholoogilise väärkohtlemise vorm, mille käigus üks vanem käitub pikema aja jooksul agressiivselt ja manipuleerivalt, et kahjustada ning hävitada lapse ja teise vanema suhet (Talviste, 2022). 3 võimalik otsustada, et lapse elukoht saab olema edaspidi selle vanema juures, kellega laps ei ole saanud koos olla. Kohus saab ka seni lapsega kooselava vanema hooldusõigust piirata või teha otsus, et lapse hooldusõigus antakse täielikult üle teisele vanemale. On esinenud kohtupraktikat, kus on leitud, et kuigi lapsele tingib hooldusõiguse üleandmine tõenäoliselt lühiajaliselt negatiivseid emotsioone, kaalub lahus elava vanemaga suhete taastamise pikaajaline mõju selle üles.104 Kirjeldatud kohtu poolsete meetmete rakendamise eelduseks on kohtu hinnang, et need on vajalikud lapse huvide kaitseks ehk tuvastada tuleb lapse õigusi ja huve kahjustav olukord. Perekonnaasjas võib kohus määrata lapsele teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tema huvide kaitseks, seejuures on esindaja määramine nõutav abinõude rakendamisel seoses lapse eraldamisega perekonnast või isikuhooldusõiguse äravõtmisega (TsMS § 219). Lapse esindaja ülesanne on tagada, et lapse huvid oleksid kohtus kaitstud. Samuti peab kohus küsima pädeva valla- või linnavalitsuse seisukohta last puudutavas menetluses ning enne last puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist (TsMS § 551, 552). Seega on kohtumenetluses lapse õiguste ja huvide tagamise ülesanne nii lapse esindajal (üldjuhul advokaat) kui ka kohalikul omavalitsusel (üldjuhul lastekaitsetöötaja). Selgitamist vajaks, kas nende rollid ja ülesanded praktikas mingil määral kattuvad või esineb lünki, mille tõttu lapse (mõned) huvid menetluses võivad jääda vajaliku kaitseta. Lapse õiguste ja huvide kaitstus kohtus on eriti oluline lapse peresisese väärkohtlemise korral, kus lapse heaolu on juba riivatud ning võib esineda oluline vastuolu lapse ja tema vanema(te) huvide vahel. Lisaks tuleks lastega seotud kohtumenetlustes järgida lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid11, mille eesmärk on samuti kaitsta lapse õigusi ja mille rakendamise osas täna puudub täpsem ülevaade lapsega seotud tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel. 2. Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded Tellitav uuring panustab lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024-202712 täitmisse: selle üks üldeesmärke on perevägivallas kannatanud inimeste, sh laste süsteemne ja vajaduspõhine abistamine, mille saavutamiseks on planeeritud luua vajalikud hindamisvahendid spetsialistidele, mille abil hinnata perevägivalla mõju lapsele. Uuring aitab täita ka Heaolu arengukava 2023-2030 eesmärke, mis näeb ette välja töötada lastekaitsetöötajatele vajalike juhendite ja hindamisvahenditega tõenduspõhine tööriistapakett ning samuti võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialistidele kättesaadavaks Eesti oludesse sobivad hindamisvahendid lapse väärkohtlemise kindlakstegemiseks, selle ulatuse ja mõju hindamiseks.13 Samuti aitab uuring kaasa Istanbuli Konventsiooni järelvalvekomitee GREVIO soovituse täitmisele seoses konventsiooni artikli 31 lõike 2 rakendamisega, mis näeb ette, et konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, 10 Orav, K. 2021. „Millised on lapsest lahusoleva vanema võimalused olukorras, kus lapsega kooselav vanem on otsustanud lapse temast võõrandada?“ Millised on lapsest lahus elava vanema võimalused? (postimees.ee) 11 Vt lapsesõbraliku menetluse meelespea: https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/et/spetsialistile-lapsesobraliku-menetluse- juhised/lapsesobraliku-menetluse-meelespea. Praktikas on nt lapsesõbraliku menetluse toetamiseks igas kohtumajas nö lapsesõbaliku menetluse tegeluskastid (turvatunnet sisaldavad mänguasjad eri vanuses lastele) ning suuremates kohtumajades ka laste ärakuulamise toad. Lapsesõbraliku menetluse veebileht: https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/et 12 Perevägivald | Justiitsministeerium 13 Heaolu arengukava 2023-2030. Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee) 4 et külastus- ja eestkosteõiguse kasutamine ei ohustaks ohvri ja laste õigusi ja turvalisust. Lisaks toetab tellitav uuring uuringu "Laps perevägivalla pealtnägijana 2022" soovitust, et spetsialiste (lastekaitsetöötajad, haridustöötajad, meditsiinitöötajad ja õiguskaitsespetsialistid) tuleb koolitada traumateadlikkusest ning sellest, milline on vaimse vägivalla lühi-ja pikaajaline mõju lapsele ning kuidas vaimset vägivalda kogenud lapsi ära tunda. Kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuring, mis keskendub lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses, võimaldab saada ülevaate praegusest olukorrast ja praktikatest. Kui ilmnevad puudujäägid või ebaühtlus kehtivates praktikates, annavad uuringu tulemused aluse välja töötada täpsemad suunised, soovitused ja võimalusel hindamisvahendid sotsiaal- ja õiguskaitse valdkonna spetsialistidele, mille abil hinnata peresisese väärkohtlemise esinemist ja mõju lapsele, tagada lapsele vajalik abi ning teha otsuseid vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse kohta perevägivallaga seotud juhtumites. Tellitava uuringu peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemist peres ja kuidas hinnatakse ning arvestatakse väärkohtlemise mõju lapsele teda puudutavate kohtuasjade lahendamisel. Seda eesmärki täidetakse kolme peamise uurimisülesande kaudu, analüüsides Eesti kohtulahendite materjale lapsevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle peetavates tsiviilasjades, kohtuasjadega seotud lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse tasandil, kohtu lahenditega seotud erinevate spetsialistide endi seisukohti ja hinnanguid ning teiste riikide õigusruumi ja rakenduspraktikaid neis küsimustes. Täpsemalt on uurimisülesanded järgmised: 1. Selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvestavad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel. 2. Hinnata, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on neis kohtumenetlustes järgitud lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid. 3. Kirjeldada teistes riikides kasutusel olevaid regulatiivseid lahendusi ning häid meetodeid ja praktikaid lapse väärkohtlemise väljaselgitamisel ja selle mõju hindamisel hooldus- ja suhtlusõiguse kohtuasjades ning lastekaitsetöös, mis võiksid olla eeskujuks ka Eesti sotsiaal- ja õiguskaitse valdkondadele. Kõigi kolme uurimisülesande raames tehakse analüüsi põhjal kokkuvõtvad järeldused ja vajadusel esitatakse soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks, et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkohtlemise mõju lapsele. I ja II uurimisülesande täitmiseks vajalike menetlus- ja registriandmete näol on tegu isikuandmetega, sealhulgas eraelulist ja tundlikku sisu sisaldavad andmed, mille töötlemine nõuab eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) nõusolekut. Tööde teostaja koostab taotlused AKI-lt ja eetikakomiteelt isikuandmete töötlemiseks vajalike lubade saamiseks ja 5 lepib rakendatavad andmekaitse meetmed kokku koostöös tellijaga, konsulteerides veel vajadusel Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee esindajaga. Taotluste esitamiseks ja lubade saamiseks tuleb ajakavas arvestada vähemalt 6 nädalat, kuid kui AKI või eetikakomitee menetlus võtab enam aega, siis arvestatakse vajadusel aega juurde tööde teostaja kasuks tööde tegemiseks. Tellija on tööde teostajale toeks nii AKI kui eetikakomitee taotluste koostamisel, tekkivatele küsimustele vastamisel, samuti registriandmete päringute kokkuleppimisel, koostamisel ja saamisel ning abistab vajadusel ka uuringu teostajat intervjueeritavate spetsialistide kontaktide leidmisel. 3. Uuringu metodoloogia Järgnevalt on uurimisülesannete kaupa välja toodud tellija eeldatud metodoloogilised lähenemised, uurimisküsimused ja allikad. Pakkuja poolt on teretulnud ettepanekud metodoloogia osas, sh allikate ja -meetodite lisamiseks ning ka uurimisküsimuste täpsustamiseks või täiendamiseks. Pakkumuses tuleb iga uurimisülesande lahendamiseks planeeritavaid metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid kirjeldada ja põhjendada. Uurimisküsimused täpsustatakse ja metoodilised valikud kooskõlastatakse uuringu tegemise käigus tellija poolse esindaja või koostöö meeskonnaga. Tellija näeb uuringu metodoloogilist lähenemist uurimisülesannete raames järgmisena: I ja II uurimisülesanne: selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvestavad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel; selgitada välja, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on kohtumenetluses järgitud lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid. Tellija eeldab, et I ja II uurimisülesande lahendamisel analüüsitakse 2023. aastal ja 2024. aasta I poolaastal (6 kuud) maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse kohtulahendeid ning kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi moodustamise kohta allpool) ja samade isikutega seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi) ning lisaks viiakse läbi intervjuud Eesti maakohtutes perekonnaasju lahendavate kohtunike, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ja lapsi esindavate advokaatidega. Eesti maakohtutes tehti lastega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse asjades 2023. aastal 999 kohtulahendit ja 2024. aasta I poolaasta 6 kuu jooksul 539 kohtulahendit, mis piirkonniti jagunevad järgmiselt: 654 kohtulahendit Harju Maakohtus, 214 Pärnu Maakohtus, 375 Tartu Maakohtus ja 265 Viru maakohtus (e-toimiku süsteemis kohtuasjade kategooria: vanema 6 õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine). Tellijale ei ole teada ning ei ole ka võimalik täpselt ette välja selgitada, kui suures osas ja millistes kohtuasjades käsitleti lapse väärkohtlemist või selle kahtlust. Asjassepuutuva kohtuasjade valimi saamiseks näeb tellija koostöös Justiitsministeeriumiga (kohtute infosüsteemi vastutav töötleja) võimaliku meetodina, et kohtute infosüsteemis teostatakse märksõnaotsing kõigi eelviidatud kohtuasjade sisuliste lahendite seas, et saada põhjalikuma analüüsi jaoks valim lahenditest, millel võib eeldada lähisuhtevägivalla teemaga kokkupuudet. Märksõnaotsingus saab kasutada mitmeid sõna- või fraasiotsinguid (nt lõpp lõigatult sõnad: vägivald, väärkohtlemine, julm, lööma, manipuleerima, kiusama, karistama, ära kasutama, võõrandama jne). Valikusse sattumise sagedusest või muudest otsinguga ilmnenud asjaoludest lähtuvalt võib kiiranalüüsi otsingualuseid märksõnu või tingimusi muuta, et valikusse jääks võimalikult erinevatest piirkondadest ja erinevas vanuses lastega seotud juhtumeid. Tellija eeldab, et lõplikku valimisse jääb koondina vähemalt 10% kõigist etteantud perioodil tehtud sisulistest lahenditest maakohtus, mis jagunevad nelja piirkonna vahel (kiiranalüüs kajastaks, kas ka proportsionaalselt), s.o hinnanguliselt umbes 100 - 150 kohtuasja. Kohtulahendite valimi moodustamise sh märksõnade otsimise meetodi või valimi moodustamise etapilisuse osas teeb pakkuja pakkumuses ettepaneku/ettepanekud ja arvestab, et valimi moodustamise aluste osas on töö teostamisel vaja teha sisulist koostööd töö tellija ja kohtute infosüsteemi tundjatega sh võib lõppvalimi suuruse jätta pakkumuses paindlikuks ja sõltuma valimi moodustamise etappidest (eeldame ja pakkuja saab arvestada u 100-150 lahendi valimisse hõlmamisega). Pakkujale edastatakse kohtuasjade valimisse jäänud kohtuasjade numbrid koos kohtu piirkonnaga (leitud märksõnadega seose lisamise vajalikkuse üle saab töö teostamisel läbi rääkida). Saadud info alusel tuleb pakkujal kohtutelt taotleda juurdepääsu järgmistele valimisse jäänud kohtuasjade materjalidele : 1) sisulised kohtulahendid 2) kohtumäärused esialgse õiguskaitse rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud arvamused ning 4) menetluses last esindava advokaadi seisukohad. Nende kõigi dokumentide analüüsi kaudu otsitakse uurimisküsimustele vastuseid. Kohtudokumentide analüüsimiseks tuleks eriliigiliste ja isikuandmete töötlemisel minimaalse kokkupuute tagamiseks maksimaalselt 1-2 uurimismeeskonna liikmel (sõltuvalt kokku lepitud valimi suurusest ja pakkuja nägemusest) materjale töödelda selliselt, et eriliigiliste ja isikuandmete töötlemine edasises analüüsis vajadusel laiema uurimismeeskonna poolt oleks võimalikult minimaalne. Eelkirjeldatud kohtuasjadega seotud info väljastamise täpsem protseduur lepitakse kokku tellija ja pakkuja vahel isikuandmete töötlemise loa taotlemise etapis ja lähtudes ka Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee soovitustest ja nõuannetest (tellija on eelnevalt selle uuringu läbiviimiseks konsulteerinud Andmekaitse Inspektsiooniga). Pakkuja peab arvestama, et eelpool nimetatud kohtutoimiku materjalidele uuringu eesmärgil ligipääsu saamiseks tuleb taotleda luba nii eetikakomiteelt kui Andmekaitse Inspektsioonilt. Lisaks tehakse kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste (kes olid alaealised kohtulahendi tegemise ajal) isikukoodide järgi päring Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse (STAR), leidmaks samade lastega seotud lastekaitseteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused) STAR-is. Eelduslikult leidub iga valimisse kuuluva lahendiga seotud lapse osas ka STAR menetlus või menetlused, kuid võib ka ilmneda, et mõne seotud lapse osas ei ole STARis andmeid (ka see on tulemus). Kui lapse osas on STARi lihtmenetlusena pöördumine registreeritud, siis pöördumise peamise teema järgi on võimalik teostada teemade analüüs (klassifikaator sisaldab u 30 teemat), kuid kuna on teada, et STARis 7 on registreeritud ka palju pöördumisi teemaga „muu probleem“ ja ka peamise teema valik ei pruugi avada selgelt seotud temaatikat, siis tuleb arvestada vastava piiratusega. Kuigi juhtumimenetluse korral on STARis enam võimalik pärida infot sh nt abivajaduse hindamiste või tehtud toimingute infot (klassifikaatorite grupid ja liigid, mille järgi saab KOV tegevusi ja materjale registreerida kokku u 90 varianti sh kohtuga seotuid 28), siis tuleb arvestada, et juhtumimenetluste osas võib jääda päringu tulemus väiksemaks kui lahenditega seotud laste arv, kuna kõigi kohtuasjadega seotud laste suhtes ei pruugi olla alustatud STAR-is juhtumimenetlust. STAR-i menetluste kohta päritakse piiratud hulgal andmeid, mille põhjal saab teostada kvantitatiivset ja piiratult kvalitatiivset analüüsi juhtumites läbi viidud lastekaitsetöö osas, et vastata puudutavatele uurimisküsimustele. STAR-i andmepäringu ulatus ja detailid lepitakse kokku tellija ja uurija vahel koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (STAR andmete väljastaja) ja konsulteerides veel vajadusel Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee esindajaga. Ka STAR andmepäringuks on vajalik Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee luba. Lisaks eelviidatud teabe analüüsile viiakse uurimisküsimustele vastamiseks läbi ekspertintervjuud maakohtu kohtunike (kohtunike intervjuud), kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate (LKT intervjuud) ja lapsi esindavate advokaatidega (advokaatide intervjuud). 2023. a lahendas perekonnaasju (täpsemalt hooldusõigusega seotud tsiviilasju) maakohtutes 70 kohtunikku, kes piirkondlikult jagunesid järgmiselt: Harju Maakohtus – 17, Pärnu Maakohtus – 14, Tartu Maakohtus – 22 ja Viru Maakohtus – 12 kohtunikku. Tellija eeldab, et intervjueeritakse kokku vähemalt 7 kohtunikku kahes fookusgrupis või teostatakse individuaalintervjuud (võib kombineerida)14, 5kusjuures intervjueeritavatel peaks olema kohtunikustaaži ja perekonnaasjade lahendamise kogemust vähemalt 4 aastat. Kohtunike nimekirja annab uurijale tellija Justiitsministeeriumi kaasabil. Lastekaitsetöötajaid on Eestis kohalikes omavalitsustes ligi 300 (2023. aasta lõpu seisuga), kuid kõik nad ei ole olnud seotud suhtlus- ja hooldusõiguse kohtumenetlustega. Tellija eeldab, et intervjueeritakse kokku vähemalt 15 lastekaitsetöötajat kolmes fookusgrupis või teostatakse individuaalintervjuud (võib kombineerida)15, kusjuures intervjueeritavatel peaks olema tööstaaži ja kogemust lastekaitsetöötajana ning lapsi puudutavate kohtumenetlustega vähemalt 3 aastat. Intervjueeritavad lastekaitsetöötajad lepitakse kokku koostöös tellijaga, valiku alustena näeb tellija piirkondlikkuse põhimõtet (nii väikeste kui suurte KOVide esindajad erinevatest Eesti piirkondadest või saab valiku aluseks võtta STAR toimingu registreerimise KOViti (nt toiming: kohus - arvamus hooldusõiguse piiramise/peatamise/äravõtmise kohta; kohus - arvamus suhtlemiskorra kohta: STAR toimingute klassifikaator) või võimalusel hõlmates ka uuringu valimisse kuuluvate STARi menetluste läbiviijaid (valimisse kuuluvate kohtulahendiga seotud STAR menetluse registreerinud lastekaitsetöötaja). Pakkumuses võib esitada esialgse nägemuse lastekaitsetöötajate uuringusse hõlmamise osas ja lõpliku lastekaitsetöötajate valimisse valiku metoodika võib jätta sõltuma uurimisetappide tulemustest (pakkumuses kirjeldada ja põhjendada). 14 Pakkumuses tuleb esitada intervjuumeetodi valiku põhjendused, ühe või teise meetodi eelised / riskid arvestades uuritavat teemat ja uuritavat sihtrühma. 15 Ibid. Loe eelmist allmärkust. 8 Lapse huvide kaitseks perekonnaasjas määrab kohus lapse esindajaks üldjuhul advokaadi. Esindajaks nimetatav advokaat peab omama vastavat ettevalmistust ja olema kompetentne lapse õigusi ja huve kaitsma, samuti peab ta olema läbinud advokatuuri juhatuse poolt laste esindamiseks kohustuslikuks tehtud koolitused. Eesti Advokatuuris on selliseid advokaate 122. Tellija eeldab, et nendest intervjueeritakse kokku vähemalt 6 advokaati kas individuaalselt või fookusgrupis (-gruppides), kusjuures intervjueeritavatel peaks olema kogemust advokaadina laste esindamisel vähemalt 3 aastat. Advokaatide nimekirja annab uurijale tellija. Pakkumuses tuleb selgitada ja põhjendada kõiki valimite moodustamise ja kasutatavate materjalide / allikate valiku põhimõtteid, kogumise meetodeid ja materjali analüüsimise meetodeid. Tellija poolne esialgne nägemus I ja II uurimisülesande raames esitatavatest uurimisküsimustest166: 1. Mida lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates perekonnaasjades (edaspidi perekonnaasjad) lapse peresisese väärkohtlemisena (edaspidi lapse väärkohtlemine või ka väärkohtlemine) käsitletakse? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  milliseid tegevusi ja olukordi perekonnaasjades lapse väärkohtlemisena käsitletakse, sh kas väärkohtlemisena käsitletakse perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole, lapse vanemast võõrandamist ja lapse hooletusse jätmist;  kui sagedasti erinevad väärkohtlemisena käsitletavad tegevused/olukorrad uuritud perekonnaasjades esinevad;  kas ja millised erinevused on kohtunike, lastekaitsetöötajate, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajate (edaspidi lapse esindaja) ja vanemate seisukohtade vahel selles osas, mida lapse väärkohtlemisena käsitleda. 2. Kellelt saab perekonnaasja lahendav kohus (edaspidi ka kohus) esmase info lapse väärkohtlemise kohta? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  kas vastava info esitab kohtule menetlusosaline (kes menetlusosalistest) või selgitab kohus selle välja omal algatusel (keda kaasates);  kui paljude uuritud perekonnaasjade puhul, kus esines lapse väärkohtlemise teemat, oli kohtusse avalduse esitajaks vanem ja kui paljude puhul KOV;  millised on lapse väärkohtlemise juhtumid, kus avaldusega pöördub kohtusse KOV ja millised, kui kohtusse pöördujaks on olnud vanem. 16 Nii need kui pakkuja poolt täpsustatud või tööde teostamisel koostöös täpsustatud uurimisküsimused peaksid saamad tellitavas uuringus vastatud peamiselt valimi põhiselt ja tellija on teadlik, et üldistatavust ei pruugi saavutada. 9  3. Kuidas on lapse väärkohtlemise juhtumite puhul omavahel seotud perekonnaasjas läbiviidav kohtumenetlus ja KOVi lastekaitseline menetlus? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  kui paljudes uuritud perekonnaasjades on KOVi lastekaitsetöötaja enne kohtumenetlust alustanud liht- ja kui paljudel juhtumimenetlust (palume eraldi välja tuua info mõlema menetluse liigi kohta);  kui paljudes uuritud perekonnaasjades alustas KOVi lastekaitsetöötaja liht- või juhtumimenetlust perekonnaasja lahendavalt kohtult saadud info põhjal;  millistel teemadel ja kelle poolt esitatud pöördumised on KOV uuritud perekonnaasjade puhul STARis lapse kohta registreerinud. 4. Milline on esialgse õiguskaitse kohaldamise praktika perekonnaasjades, kus menetluses esitatakse väide või kohus saab muul viisil info lapse väärkohtlemise kohta? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  kas esialgset õiguskaitset kohaldades teeb kohus seda omal algatusel või menetlusosalise taotlusel (sellisel juhul palume täpsustada, kelle);  millist infot lapse väärkohtlemise kohta kohus esialgse õiguskaitse rakendamiseks kasutab;  milliseid esialgse õiguskaitse meetmeid ja kui kauaks kohus (väidetava) lapse väärkohtlemise puhul rakendab;  kas esialgse õiguskaitse kohaldamises on märkimisväärseid erinevusi tulenevalt lapse väärkohtlemise vormist, kestusest jms asjaoludest;  kui kiiresti pärast lapse väärkohtlemise väite esitamist kohus esialgse õiguskaitse lahendi teeb;  millistel juhtudel ja milliste põhjendustega jätab kohus lapse väärkohtlemise kohta väite esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamata. 5. Kas ja kuidas perekonnaasja lahendav kohus kontrollib, kas lapse väärkohtlemine on aset leidnud? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  milliste tõendeid ja tõendusvahendeid (TsMS § 229 lg 2 mõttes) kohus lapse väärkohtlemise tuvastamiseks kasutab, sh kas ja milliseid ekspertiise kohus selleks määrab ning kas ja milliste eriteadmistega isikute (TsMS § 293 lg 2) seisukohta ta selleks kasutab;  kuivõrd kohus kogub lapse väärkohtlemise kohta tõendeid ka ise või neid esitavad/ kohus palub need esitada menetlusosalistel. Kui kohus kogub tõendeid ka ise, siis palume analüüsi tulemustes välja tuua, milliseid tõendeid ja kellelt kohus ise kogub; 10   kas on olukordi, kus kohus jätab lapse väärkohtlemisele viitava info kontrollimata, ning millised need olukorrad on. 6. Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju lapsele? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  milliste tõendeid ja tõendusvahendeid (TsMS § 229 lg 2 mõttes) kohus kasutab, et väärkohtlemise mõju lapsele hinnata, sh kas ja milliseid ekspertiise kohus selleks määrab ning kas ja milliste eriteadmistega isikute (TsMS § 293 lg 2) seisukohta ta selleks kasutab;  kas kohus kogub väärkohtlemise mõju kohta lapsele tõendeid ka ise või neid esitavad/kohus palub need esitada menetlusosalistel. Kui kohus kogub tõendeid ka ise, siis palume analüüsi tulemustes välja tuua, milliseid tõendeid ja kellelt kohus ise kogub;  kas on olukordi, kus kohus jätab väärkohtlemise mõju lapsele hindamata, ning mis põhjustel ta seda teeb. 7. Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet:  esitab perekonnaasja lahendavale kohtule KOV;  esitab perekonnaasja lahendavale kohtule lapsele esindaja;  ootab perekonnaasja lahendav kohus KOVilt;  ootab perekonnaasja lahendav kohus lapse esindajalt? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  kas ja mille poolest küsimusele kohtunike, lastekaitsetöötajate ja lapse esindajate poolt antud vastused üksteisest erinevad;  millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet KOV kogub ja kuidas ta seda teeb (lapse kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel kellegagi (kellega?), asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?), lapse abivajaduse hindamise läbiviimine jm);  kas ja kuidas sõltub KOVi poolt lapse väärkohtlemise kohta teabe kogumine, s.o nii kogutava teabe sisu kui selle kogumise viis, lapse peresisese väärkohtlemise vormist, kestusest jms asjaoludest;  millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet lapse esindaja kogub ja kuidas ta seda teeb (lapse kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel kellegagi (kellega?), asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?) jm); 11   kas ja kuidas sõltub lapse esindaja poolt lapse väärkohtlemise kohta teabe kogumine, s.o nii kogutava teabe sisu kui selle kogumise viis, lapse väärkohtlemise vormist, kestusest jms asjaoludest;  kas ja mille poolest KOVi ja lapse esindaja rollid lapse väärkohtlemisega seotud perekonnaasjades erinevad, sh kas kohtu ootustes KOVile ja lapse esindajale on erinevusi ning kui, siis milles need erinevused seisnevad;  kas kohtud on KOVide ja lapse esindajate poolt kohtule lapse väärkohtlemise kohta esitatava teabega rahul ning kas ja millises osas näevad kohtud arenemisruumi;  kas kohtu ootused KOVile ja lapse esindajale lapse väärkohtlemise kohta esitatava teabe osas on lastekaitsetöötajate ja lapse esindajate jaoks selged ning kas ja millises osas näevad nad vajadust neid ootusi täpsustada. 8. Kuidas selgitatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades välja lapse huvid? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  kuidas, sh milliste meetoditega ja milliste põhimõtete alusel selgitavad lapse huvid välja lastekaitsetöötaja, lapse esindaja ja kohtunik;  millest lähtub lastekaitsetöötaja, lapse esindaja ja kohtunik olukordades, kus lapse huvid ja lapse arvamus ei ole omavahel kooskõlas;  kas on juhtumeid, kus lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja seisukohad lapse huvide kohta ei ole omavahel kooskõlas; kui palju selliseid juhtumeid uuritavate perekonnaasjade hulgas on, millised need on ning millest kohus sellistes olukordades lapse huvide väljaselgitamisel lähtub. 9. Kuidas tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades menetluse lapsesõbralikkus ja millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need erinevad? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  mida teevad kohus, lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja selleks, et perekonnaasjade menetlus oleks lapsesõbralik;  milliseid raskusi kohtul, lastekaitsetöötajal ja lapse esindajal perekonnaasjade menetluse lapsesõbralikkuse tagamisel esineb;  kuivõrd lapsesõbralikuks kohus, lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja perekonnaasjade menetlust üldiselt peavad;  kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta. 10. Kas ja kuidas arvestab kohus lapse väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes? 12 Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  kui paljudes uuritavates perekonnaasjades piirati/muudeti/lõpetati lapse väärkohtlemise korral perekonnaasjas tehtava sisulise lahendiga vanema õigusi lapse suhtes;  milliseid vanema õigusi lapse suhtes ja millisel viisil perekonnaasjas tehtava sisulise lahendiga lapse väärkohtlemise korral piirati/muudeti/lõpetati;  kas uuritud perekonnaasjades tehtud sisulise lahendiga vanema õiguste piiramise/muutmise/lõpetamise seisukohalt on märkimisväärseid erinevusi sõltuvalt sellest, milline on olnud lapse väärkohtlemise vorm, kestus jms asjaolud;  kas on olukordi, kus lapse väärkohtlemine ei mõjuta perekonnaasjas tehtava sisulise lahendi kohaselt vanema õigusi lapse suhtes (sellisel juhul palume täpsustada, millised need olukorrad on ja kuidas kohus neid põhjendab). 11. Kui kaua aega läheb lapse väidetavas väärkohtlemise juhtumites perekonnaasja lahendavale kohtule avalduse esitamisest kuni maakohtu sisulise lahendini? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  milline on analüüsitud kohtulahendite põhjal keskmine menetluse aeg;  milline on analüüsitud kohtulahendite põhjal kõige lühem ja kõige pikem menetluse aeg. Palume vastuses tugineda ainult analüüsitud kohtulahenditele. 12. Mida saaks teha, et väärkoheldud lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini kaitstud? Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:  kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse esindajad;  kas ja mida saaks üldiselt paremini teha. Palume kõigi küsimuste puhul analüüsi tulemustes selgelt eristada:  analüüsitud dokumentidest, sh STARi päringutest ja läbiviidud intervjuudest tuleneva;  läbiviidud intervjuude puhul iga sihtrupi esindajate intervjuudest tuleneva;  dokumentide puhul kohtulahenditest, STARi päringutest ja muudest dokumentidest tuleneva. 13 I ja II uurimisülesande raames läbi viidud analüüsi tulemused lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamise ja selle mõjuga arvestamise osas last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös kajastatakse uuringuraportis teemati. Samuti esitatakse raportis analüüsi põhised järeldused ning tehakse soovitused ja ettepanekud nii kohtule kui lastekaitsele, kuidas muuta tööd efektiivsemaks ja hästi toetada laste abini jõudmist peresisese väärkohtlemise puhul ning kuidas parimal viisil tagada laste õiguste ja huvide kaitstus tsiviilkohtumenetlustes. III uurimisülesanne: välisriikide õiguse ja praktikate analüüs Meetoditena eeldab tellija dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuude läbiviimist valitud välisriikides. Intervjuusid soovitame läbi viia kohtumenetluse ja/või lastekaitsetöö ja/või lastevastase vägivalla ekspertidega (vähemalt üks ekspert igast riigist, kuid vajaduse korral enamaid eksperte kaasates). Valimisse kuulub minimaalselt kolm välisriiki. Tellija soovitab kaaluda Saksamaa (millega Eesti tsiviil- ja menetlusõigus sarnaneb) ja Põhjamaade hõlmamist analüüsi. Pakkumuses tuleb esitada ettepanekud ja põhjendused analüüsi hõlmatavate välisriikide valiku ning ekspertide osas, keda plaanitakse intervjueerida. Selgitada ja põhjendada tuleb pakkumuses ka intervjueerimise meetodit, dokumendianalüüsi allikamaterjali valikud ja nende materjalide analüüsimeetodit. Uurimisküsimused: Tellija esialgne nägemus III uurimisülesande raames esitatavatest uurimisküsimustest ja nende peamistest allikatest. 1. Kuidas on uuringusse valitud välisriikides reguleeritud ja korraldatud lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja mõju hindamine last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ning seonduvas lastekaitsetöös (sh arvestades asjakohaseid erinevusi Eesti ja nende riikide õigussüsteemide vahel, mis sealseid regulatsioone ja korraldust mõjutavad)? 2. Kas ja kuidas on uuringusse valitud välisriikides reguleeritud lapse vanemast võõrandamine? 3. Kas ja kuidas on uuringusse valitud välisriikides korraldatud vanemast võõrandamise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös? 4. Millised on välisriikide korralduste tugevused ja puudused sh riikide ekspertide nägemuse kohaselt? III uurimissülesande raames analüüsitud välisriikide praktikate kohta analüüsitulemused kajastatakse uuringuraportis. Raportis esitatakse ka analüüsist lähtuv hinnang ja järeldused, millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks Eestile võtta ja rakendada lastekaitsetöös ja tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel, sh kas ja milliste vajalike kohandustega ning kas ja millised riskid võivad kaasneda. Kõigi uurimisülesannete osas võib pakkuja teha põhjendatud muudatus- ja täiendusettepanekuid metodoloogia osas ja täiendada uurimisküsimusi, -viise ja kasutatavaid 14 allikaid. Pakkumuses tuleb iga uurimisetappi ja arendusülesande lahendamiseks planeeritavaid metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid (kui asjakohane, siis ka teoreetilisi valikuid) kirjeldada ja põhjendada, nii samuti analüüsimeetodid ja tuua valikud kui on pakkuja nägemuse kohaselt asjakohaseid kaalumise variante. Lõplikud ja peamised uurimisküsimused, valimid ja meetodilised valikud kinnitatakse ja korrigeeritakse vajadusel iga uurimis- ja arendusülesande eelkohtumisel koostöös tellijaga. Töö tulemid Tööde tulemid esitatakse mitmes etapis, I ja II uurimisülesande vaheraportina, III uurimisülesande vaheraportina ning kõiki uurimisülesandeid kajastava sünteesitud järeldusi ja ettepanekuid sisaldava lõppraportina. Pakkuja esitab pakkumuses ettepaneku ja ajakava, milliselt ta vaheraportid (vaheraportite esitamise järjestus ei pea järgima uurimisülesannete järjestust) ja lõppraporti tellijale esitab sh arvestab, et tellijal ja seejärel tööde teostajal peab jääma aega raportitele tagasiside andmiseks ja raportite täiendamiseks kummalgi poolel vähemalt 8 tööpäeva. Vaheraportitele antav tagasiside ja ettepanekud tuleb arvesse võtta lõppraporti koostamisel ning lõppraportist esitatakse tellijale enne lõppraporti lõplikku vastuvõtmist terviklik kõiki peamisi osi sisaldav mustandeversioon. Vaheraportid ja lõppraporti mustandversioon peavad olema loogilise struktuuriga ja sisaldama ka vastava osa/ osade metoodilist kirjeldust (valimid, andmete kogumine ja analüüs) ja kasutatu bibliograafiat ning olema keeleliselt korrektsed (kasutatakse ühtseid mõisteid, tekst on jaotatud ja viisakas eesti keeles, uuritud sihtrühmade suhtes neutraalse keelepruugiga jne), kuid ei pea olema veel keeletoimetatud. Raportid peavad olema vormilt terviklikud, raportite pikkus peab olema mõistlik ja n.ö musta analüüsitavat materjali ei tohiks sisaldada ka mitte vaheraportid. Nii lõppraporti mustand- kui puhas versioon peavad olema vormilt ja sisult terviklikud, sisaldama metoodilist kirjeldust, analüütilisi tulemusi (mis vastavad uurimis ülesannetele ja küsimustele temaatiliselt vaateid ja allikaid ühendavalt), esitama põhijäreldused, ning soovitused ja ettepanekud, sisaldama ka kokkuvõtet ja bibliograafiat. Lõppraporti puhas versioon tuleb tellijale esitada keeletoimetatult ning koos eesti- ja inglisekeelsete lühikokkuvõtete ja eestikeelse infograafikaga (2-4-lehekülge A4 mahus kujundatud plakat / veebipilt uuringu põhitulemuste kohta). Uuringutulemusi tuleb teostajal ka esitleda vähemalt kahel korral, milleks valmistab ta ette esitlusmaterjalid, mis antakse samuti üle tellijale. Lõppraport, infograafika, eesti- ja inglisekeelsed lühikokkuvõtted ja esitlusmaterjalid peaksid olema kõik vormistatud eraldi veebis avaldatavate e-dokumentidena s.t ka kujundatud veebis avaldatavatena. Kuivõrd uuringu kulg sõltub metoodilistest valikutest, andmete kättesaadavusest ja pakutavast või kujunevast tööde järjekorrast, siis tellija on arvestanud ja pakkuja peab pakkumuses arvestama, et esialgset nägemust ajakavast ja raportite esitamisest võib olla vajadus korrigeerida poolte kokkuleppel põhjendatud juhtudel kui muudatus tuleneb uurimismaterjali kättesaamisest või selle kasutamise lubade takistustest. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajadusel edasi ka 15 lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning lepitakse kokku vajadusel ajakava muudatustes. Kui uuringu käigus koostatakse andmestikke, mis on analüüsi aluseks, siis juhul, kui pakkuja näeb võimaliku ja mõistlikuna need anonümiseerida (nt kohtulahendite ja STAR andmestike pealt), on tellija huvitatud ka nende andmete üle andmisest pakkuja poolt tellijale. Tööde käigus koostatud intervjuukavad või küsimustikud antakse samuti üle Tellijale eraldi, kui neid pole peetud asjakohaseks lisada juba lõppraporti juurde. Muid koostatud ja kogutud materjale tellijale üle andma ei pea ja need tuleb uuringu läbiviimise järel kustutada (lepingus täpsustatakse kustutamise aeg), kuid kui töövõtja peab asjakohaseks säilitada ja tellijale üle anda veel muid koostatud materjale eraldi lõppraportist, siis lepitakse see poolte eraldi vahel kokku. Uuringu läbiviijal tuleb koostada ka uuringu tulemustest esitlus ja tutvustada uuringu tulemusi kokkuleppel tellijaga vähemalt kahel üritusel. Lisaks on oodatud, et pakkuja lõppraporti vastuvõtmise järgselt kuni kahe kuu jooksul kokkuleppel tellijaga esineks meedias, annaks uuringut puudutavaid intervjuusid või avaldaks artikli (pakkumuses tuleks arvestada kuni 3 uuringu tutvustuse /intervjuu / ülevaateartikliga). Tasu uuringu tulemuste esitamise eest sisaldub uuringu läbiviijale hankelepingu alusel makstavas tasus. Uuringu ajakava vastutajatega ja peamiste etappide eelarve Pakkujal palutakse esitada omapoolne nädala täpsusega lahti kirjutatud ajakava. Iga alategevuse juurde tuleb märkida vastutajad. Kavas tuleb märkida ära kõik olulisemad tööde etapid ja tegevused, samuti pakkuja ja tellija poolsete esindajate olulisemad kohtumised või koosolekud teema/ eesmärgi järgi (raportite esitamise ja tagasisidestamise ajad jm pakkuja nägemuse järgi olulised tegevused. Pakkujal tuleb ajakava koostades arvestada AKI ja eetikakomitee lubade koostamise ja menetlusajaga (minimaalselt 6 nädalat), kohtutelt ja STARist andmete saamiseks kuluva ajaga jm olulisemate ajakuluga tegevustega. Töödega alustamise aja ja lõpptähtaja võib pakkuda pakkuja, kuid kogu tööde periood ei tohiks ületada 8 kuud ning töödega tuleb alustada esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist. Pakkumuses tuleb esitada:  Arusaam uuringu eesmärkidest ja sisust.  Uuringu teostamise kava ja metodoloogia uurimisülesannete lõikes. Iga uurimisülesande juures tuleb tuua välja etapid ja esialgne metoodika kirjeldus põhjendatult, sh tuues teoreetilised lähenemised (kui asjakohane), uurimisküsimused, andmeallikad ja valimi koostamise põhimõtted ja suurus piirid; nii andmekogumise- kui analüüsi meetodid.  Uuringu läbiviimise ajakava nädala täpsusega, kus on välja toodud tegevused ja nende eest vastutajad.  Uuringuga seotud peamised riskid ja nende maandamise kava koos vastutajatega. Mh tuleb käsitleda projekti uurimiseetilisi väljakutsed ja nendega tegelemise meetodeid, ning vajalike lubade taotlemisega seotud võimalikke väljakutseid. 16  Uurimisrühma kirjeldus: koosseis, tööjaotus ning liikmete pädevus, varasem töökogemus sh uuringute läbiviimise kogemus (CV-d).  Koostööpartnerite (kui asjakohane) vabas vormis kinnitused valmisoleku kohta projektis osaleda. 17  Lisa 1 Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM Lugupeetud … Kutsume Teid osalema uuringus „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“. Uuringu eesmärk on teada saada kuidas lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemist peres, kas ja kuidas arvestatakse väärkohtlemise pealt nägemise mõju lapsele ja kuidas toimib süsteem väärkoheldud või väärkohtlemist pealt näinud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Sellist põhjalikku uuringut ei ole antud teemadel Eestis seni ellu viidud ning aitab täita lünka teadmistes kuidas lähisuhtevägivalla ja selle mõjuga kohtumenetluses ning lastekaitsetöös arvestatakse Uuringu tulemustele toetudes koostatakse raport, kus esitatakse soovitused ja ettepanekud Eesti õigusruumi ja praktikate täiendamiseks, et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal moel esindatud ja kaitstud. Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu). Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab käesolevas uuringus Sabina Trankmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk Sotsiaalministeeriumit (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab käesolevas uuringus Merli Kaunissaar ([email protected]). Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (teadusuuringu läbiviimise taotlus rahuldati otsusega nr .....) ning uuringu toimumisele on loa andnud ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee. Miks mina olen kutsustud uuringus osalema? Teie kui valdkonnas kogenud spetsialisti arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada sisukaid hinnanguid, arvamusi ja teadmisi otse praktikute vaatenurgast. Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et teil on võimalik alati ilma selgitusi andmata võimalik loobuda intervjuu andmisest või see lõpetada. Kus ja kuidas uuring läbi viiakse? 1 Soovime intervjuu läbi viia Teile sobival viisil. Võimalik on kohtuda Teie poolt valitud kohas või kasutada selleks sobivat kaugtööformaati (nt videokõned Teamsi või Zoomi keskkonnas). Soovi korral võime läbi viia ka telefoniintervjuu. Intervjuu Teiega kestab umbes üks kuni kaks tundi. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul, helisalvestise põhjal kirjutatakse intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed. Mida kogutud andmetega tehakse? Teie poolt intervjuu käigus jagatud teavet kasutame üksnes käesoleva uuringu läbiviimise eesmärgil. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, neid ei jagata kolmandate isikutega. Peale intervjuude toimumist kirjutab intervjuu läbiviija intervjuust kokkuvõtte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed. Kokkuvõttest ei ole võimalik aru saada, et Teie uuringus osalesite. Kõiki materjale hoiame Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Tulemused esitatakse üldistatul kujul ja avalikustatakse aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda. Intervjuude salvestisi säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni (eeldatavasti detsember 2025), mille järel need hävitatakse. Uuringu tulemusel ehk kogutud andmete alusel valmib raport, mis avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Kui olete nõus ülaltoodud tingimustega, palume täita järgmisel lehel oleva teadliku nõusoleku vorm. Juhul, kui see täidetakse kirjalikult, on sellest kaks võrdset eksemplari, millest üks jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus). Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kuni 10 tööpäeva pärast seda, kui uuringu raport on esitatud Sotsiaalministeeriumile (eelduslikult kuni detsember 2025). Pärast seda nõusoleku vorm hävitatakse. Juhul, kui intervjuu antakse veebi või telefoni teel, palume Teil anda oma nõusoleku suuliselt ning see salvestatakse. Salvestus kustutatakse sarnastel tingimustel nagu kirjalikud nõusolekud. 2  Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Ekspert Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees- ja perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute. Initsiaalid Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle järele mõelda. Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete kasutamise viisist. Saan aru, et intervjuu käigus küsitakse minu käest küsimusi minu arvamuse kohta lapse väärkohtlemise väljaselgitamise ja sellele reageerimisega seonduvast. Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata. Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed. Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud informatsiooni lapse väärkohtlemise tuvastamise ja heaolu kaitsmise süsteemi paremaks muutmisel. Nõustun selles uuringus osalema. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames. Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Sabina Trankmann ([email protected]). Kui mul tekib küsimusi uuringus osalemisega seotud õiguste kohta, pöördun Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee poole. Kui mul tekib kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected]. Osaleja nimi Kuupäev Allkiri Vastutava isiku/uurija nimi Kuupäev Allkiri 3  Andmekaitse Inspektsioon Meie 30.04.2025 nr 1.1-16/1189-1 [email protected] AKI taotlus "Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses" Lugupeetud Edastame teile taotluse uuringu „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“ läbiviimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja Lisa: Hankeleping ja tehniline kirjeldus Nõusoleku vorm Intervjuude kavad Merli Kaunissaar [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  INTERVJUUDE KAVAD1 Uuring: Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses Intervjuude kavad on loodud järgnevatele sihtrühmadele: kohtunikud (I), advokaadid (II), kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad (III), poliitikakujundajad (IV). Eelnevalt on intervjueeritavale suuliselt või kirjalikult lühidalt tutvustatud uuringut ja selle eesmärke, mille alusel on saadud esialgne suuline või kirjalik nõusolek uuringus osalemiseks. Enne intervjuud saadeti intervjueeritavale uuringus osaleja nõusoleku vorm, mille intervjueeritav on allkirjastanud. Sellegi poolest alustatakse intervjuud alati sissejuhatusega, mille jooksul antakse intervjueeritavale info tema poolt antud intervjuu (andmete) kasutamise kohta ning küsitakse veel kord, kas intervjueeritavale on kõik nõusolekulehel olevad tingimused selged. Lisaküsimuste puhul selgitatakse need enne intervjuud veelkord üle. Sissejuhatav osa kõigile: Tere! Viime läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut: Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses. Selle käigus viime läbi ekspertintervjuusid kohtunike, advokaatide ja lastekaitsetöötajate seas, kellel on olnud kokkupuuteid laste hooldus- ja suhtlusõigustega seotud tsiviilkohtumenetlusega. Tänan, et nõustusite intervjuud andma! Selle uuringu tulemustele tuginedes esitatakse soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks, et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkohtlemise mõju lapsele. Seega oma osalusega panustate tsiviilkohtumenetluses osalevate laste õiguste paremasse tagamisse Eestis. Enne intervjuuga alustamist räägin veel lühidalt sellest, kuidas intervjuu tulemusi kasutame. Infot, mida Te meiega intervjuu käigus jagate, kasutame ainult uuringu läbi viimise eesmärgil ja ei seosta otseselt teie isikuga. Intervjuu seostatakse üldistatud tasandil vaid teie positsiooniga, kas siis nt kohtunik, advokaat, lastekaitsetöötaja või poliitikakujundaja. Teie isikut tuvastada võimaldavad andmed kustutatakse ja üheski dokumendis ei viidata teie osalemisele selles uuringus. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, neid ei jagata kolmandate isikutega ja intervjuu salvestus kustutakse pärast uuringu läbiviimist (eelduslikult 2025. a detsembris). Materjale hoiame analüüsi läbi viimise ajal Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Analüüsi tulemusi avaldame ainult üldistatud kujul ja avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda Kas see sobib Teile? Kui jah, siis alustan intervjuud ja salvestame selle teie nõusolekul. Jah puhul alustame salvestamist! 1 Intervjuude kavad on esialgsed ja kajastavad endas kõiki võimalikke teemasid, mis võivad tõstatuda intervjuude käigus. Edasises protsessis täpsustatakse intervjuuküsimusi, mis tähendab, et uusi teemasid ei lisata, kuid olemasolevaid küsimusi kohendatakse ning neist valitakse välja kõige olulisemad. Palun kinnitage salvestise jaoks üle, et Teile on selgitatud uuringu eesmärki ja saadud andmete kasutamisega seonduvat. Teile on saadetud tutvumiseks uuringus osaleja nõusoleku vorm ning olete nõus uuringus osalemisega ja selle intervjuu salvestamisega. Tänan Teid, lähme nüüd edasi intervjuu juurde. I Kohtunikud Palusime Teil osaleda intervjuus, kuna olete kohtunik, kel on kogemusi hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluste lahendamisel. Kas sobib, kui edaspidi kasutame lihtsamat sõnastust ja kasutame kokkuvõtlikult terminit “perekonnaasjades”? Vastavalt vastusele peaks siis kasutama sobivat sõnastust. Sissejuhatav küsimus: Kui kaua Te täpsemalt perekonnaasjade menetlemisega tegelenud olete? Sisuküsimused: 1. Mis teemad on kohtus perekonnaasjade puhul kõige tavalisemalt vaidluskohaks või murekohtadeks teie vaates sh kui peres on alaealised lapsed? a. Mida käsitletakse lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates perekonnaasjades lapse peresisese väärkohtlemisena? b. Kas olete puutunud kokku ka nende perekonnasjade lahendamisel lapse väärkohtlemise või selle kahtlusega? 2. Mis on Teie kogemuse põhjal lapse peresisene väärkohtlemine? a. Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena? 3. Kas lapse väärkohtlemiseks loetakse Teie kogemuse põhjal perekonnaasjades näiteks ka: - perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole ehk perevägivalla pealt nägemist või sellest teadlik olemist? - lapse vanemast võõrandamist? - lapse hooletusse jätmist? 4. Kas ja kui palju kasutavad kohtunikud Teie arvates vägivalla tuvastamiseks ekspertiise ja asjatundja arvamust? 5. Kellelt saab perekonnaasja lahendav kohus esmase info lapse väärkohtlemise kohta? Kas vastava info esitab kohtule menetlusosaline (kes menetlusosalistest) või selgitab kohus selle välja omal algatusel (keda kaasates)? 6. Räägime nüüd perekonnaasjadest, kus menetluses esitatakse väide või kohus saab muul viisil info lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta. a. kas esialgset õiguskaitset kohaldades teeb kohus seda enamasti omal algatusel või menetlusosalise taotlusel? b. millist infot lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta kohus esialgse õiguskaitse rakendamiseks kasutab? c. milliseid esialgse õiguskaitse meetmeid ja kui kauaks kohus lapse väidetava väärkohtlemise puhul rakendab? d. millistel juhtudel ja milliste põhjendustega jätab kohus Teie kogemuse põhjal lapse väärkohtlemise kohta väite esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamata? 7. Kas ja kuidas perekonnaasja lahendav kohus kontrollib, kas lapse väärkohtlemine on aset leidnud? a. milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus lapse väärkohtlemise tuvastamiseks kasutab? b. kas on olukordi, kus kohus jätab lapse väärkohtlemisele viitava info kontrollimata? Kui jah, siis millised need olukorrad on? 8. Kas ja kuidas arvestab kohus lapse väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes kuidas see mõjutab hooldusõigust ja suhtluskorda? Milline on Teie kogemus? 9. Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju lapsele?  a. milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus kasutab, et väärkohtlemise mõju lapsele hinnata? b. kas on olukordi, kus kohus jätab väärkohtlemise mõju lapsele hindamata, ning mis põhjustel ta seda teeb? 10. Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet ootab perekonnaasja lahendav kohus KOVilt ja lapse esindajalt? 11. Kas ja mille poolest erinevad KOVi ja lapse esindaja rollid lapse väärkohtlemisega seotud perekonnaasjades Teie vaates? Kas teil on KOVile ja lapse esindajale erinevad ootused ja milles need erinevused seisnevad? 12. Kas olete KOVide ja lapse esindajate poolt kohtule lapse väärkohtlemise kohta esitatava teabega rahul ning kas ja millises osas näete arenemisruumi? 13. Kuidas ja milliste meetoditega ning milliste põhimõtete alusel selgitatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades välja lapse huvid? Millest lähtute olukordades, kus: - lapse huvid ja lapse arvamus ei ole omavahel kooskõlas? kas ja kuidas lapse huvide väljaselgitamisel arvestatakse vanemate seisukohtadega? - lastekaitsetöötja ja lapse esindaja seisukohad lapse huvide kohta ei ole omavahel kooskõlas? 14. Kuidas Teie kogemuse põhjal tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades menetluse lapsesõbralikkus? - Millised on lapsesõbraliku menetluse tunnused? - Millised raskused lapsesõbralikkuse menetluse tagamisel esinevad? - Millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need erinevad? - Kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta? 15. Mida saaks teha, et väärkoheldud või selle kahtlusega lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini kaitstud? - kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse esindajad; - kas ja mida saaks üldiselt paremini teha. II Advokaadid Palusime Teil intervjuus osaleda, kuna olete advokaat, kellel on kogemusi laste esindamisel hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes. Kas sobib, kui edaspidi kasutame lihtsamat sõnastust ja kasutame kokkuvõtlikult terminit “perekonnaasjades”? Vastavalt vastusele peaks siis kasutama sobivat sõnastust. Kui kaua Te täpsemalt perekonnaasjades olete advokaadina / lapse esindajana tegelenud? Sissejuhatav küsimus Kas olete puutunud kokku ka nendes perekonnasjades lapse väärkohtlemise või selle kahtlusega? Kas ja kui sageli puutute oma töös kokku lapse väärkohtlemise või selle kahtlusega? Sisuküsimused 1) Mida käsitletakse lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates perekonnaasjades Teie kogemuse põhjal lapse peresisese väärkohtlemisena? 2) Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena? 3) Kas lapse väärkohtlemiseks loetakse Teie kogemuse põhjal perekonnaasjades näiteks ka: - perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole ehk näinud perevägivalda pealt või olnud sellest teadlik? - lapse vanemast võõrandamist? - lapse hooletusse jätmist? 4) Räägime nüüd perekonnaasjadest, kus menetluses esitatakse väide või kohus saab muul viisil info lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta. a) kas esialgset õiguskaitset kohaldades teeb kohus seda enamasti omal algatusel või menetlusosalise taotlusel? b) millist infot lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta kohus esialgse õiguskaitse rakendamiseks kasutab? c) milliseid esialgse õiguskaitse meetmeid ja kui kauaks kohus lapse väidetava väärkohtlemise puhul rakendab? d) millistel juhtudel ja milliste põhjendustega jätab kohus Teie kogemuse põhjal lapse väärkohtlemise kohta väite esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamata? 5) Kas ja kuidas perekonnaasja lahendav kohus kontrollib, kas lapse väärkohtlemine on aset leidnud? a) milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus lapse väärkohtlemise tuvastamiseks kasutab? b) kas on olukordi, kus kohus jätab lapse väärkohtlemisele viitava info kontrollimata, ning millised need olukorrad on? 6) Kas ja kuidas arvestab kohus lapse väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes – kuidas see mõjutab hooldusõigust ja suhtluskorda? Milline on Teie kogemus? 7) Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju lapsele? a) milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus kasutab, et väärkohtlemise mõju lapsele hinnata? b) kas on olukordi, kus kohus jätab väärkohtlemise mõju lapsele hindamata? Kui jah, siis mis põhjustel ta seda teeb? 8) Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju lapsele? 9) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet esitate teie advokaadi / lapse esindajana perekonnaasjas kohtule? Kas see teave on juhtumipõhiselt väga erinev? 10) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet Te kogute ja kuidas seda teete (lapse kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel kellegagi (kellega?), asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?) jm). 11) Kas ja kuidas sõltub Teie puhul lapse väärkohtlemise kohta teabe kogumine, s.o nii kogutava teabe sisu kui selle kogumise viis, lapse väärkohtlemise vormist, kestusest jt asjaoludest? 12) Kas kohtu ootused lapse esindajale lapse väärkohtlemise kohta esitatava teabe osas on Teie jaoks selged või oleks vaja neid ootusi täpsustada? 13) Kuidas, milliste meetoditega ja milliste põhimõtete alusel selgitatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades välja lapse huvid? Kas ja kuidas lapse huvide väljaselgitamisel arvestatakse vanemate seisukohtadega? 14) Kuidas Teie kogemuse põhjal tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades menetluse lapsesõbralikkus? - Millised on lapsesõbraliku menetluse tunnused? - Millised raskused lapsesõbralikkuse menetluse tagamisel esinevad? - Millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need erinevad? - Kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta? 15) Mida saaks teha, et väärkoheldud või selle kahtlusega lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini kaitstud? a) Kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse esindajad? b) Kas ja mida saaks üldiselt paremini teha? III Lastekaitsetöötajad Palusime Teil osaleda intervjuus, sest olete lastekaitsetöötaja, kellel on töökogemus seoses suhtlus- ja hooldusõiguse kohtumenetlustega. Kas sobib, kui edaspidi kasutame lihtsamat sõnastust ja kasutame kokkuvõtlikult terminit “perekonnaasjades”? Vastavalt vastusele peaks siis kasutama sobivat sõnastust. Sissejuhatavad küsimused Kui kaua Te täpsemalt lastekaitse valdkonnas töötanud olete? Kui sageli ja kuidas puutute oma töös kokku lapse väärkohtlemise või selle kahtlusega? Sisuküsimused 1) Mida käsitletakse lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates perekonnaasjades Teie kogemuse põhjal lapse peresisese väärkohtlemisena? 2) Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena? 3) Kas lapse väärkohtlemiseks loetakse Teie kogemuse põhjal näiteks ka: - perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole ehk laps on näinud pealt perevägivalla toimepanekut või on olnud sellest teadlik? - lapse vanemast võõrandamist? - lapse hooletusse jätmist? 4) Kuidas on Teie kogemuse põhjal omavahel seotud lapse väärkohtlemise juhtumites perekonnaasjas läbiviidav kohtumenetlus ja KOVi lastekaitseline menetlus? 5) Kuidas juhtum Teie jaoks alguse saab? a) Kui palju on juhtumeid, millest esimest korda kuulete, siis kui kohtust tuleb selle kohta teave (nt suhtluskorra vaidlused)? b) Kui palju on juhtumeid, kus KOV on avaldajaks (sh PKS § 134, lapse heaolu ohustamine). 6) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet KOV kogub ja kuidas ta seda teeb (lapse kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel kellegagi (kellega?), asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?), lapse abivajaduse hindamise läbiviimine jm); 7) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet esitab perekonnaasja lahendavale kohtule KOV; kas see teave on juhtumipõhiselt väga erinev? 8) Kas kohtu ootused KOVile lapse väärkohtlemise kohta esitatava teabe osas on Teie jaoks selged või oleks vaja neid ootusi täpsustada? 9) Niipalju kui Teie kogemusest lähtub: Kas ja kuidas arvestab kohus Teie arvates lapse väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes – kas see mõjutab hooldusõigust ja suhtluskorda? 10) Kuidas, milliste meetoditega ja milliste põhimõtete alusel selgitatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades välja lapse huvid? Mil määral kasutatakse/olete ise kohtule esitanud taotluse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisiks? 11) Millest lähtute olukordades, kus lapse huvid ja lapse arvamus ei ole omavahel kooskõlas? Või kui lastekaitsetöötja ja lapse esindaja seisukohad lapse huvide kohta ei ole omavahel kooskõlas? 12) Kas ja kuidas lapse huvide väljaselgitamisel arvestatakse vanemate seisukohtadega? 13) Kuidas Teie kogemuse põhjal tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades menetluse lapsesõbralikkus? a) Millised on lapsesõbraliku menetluse tunnused? b) Millised raskused lapsesõbralikkuse menetluse tagamisel esinevad?  c) Millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need erinevad? d) Kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta? 14) Mida saaks teha, et väärkoheldud lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini kaitstud? a) kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse esindajad; b) kas ja mida saaks üldiselt paremini teha. IV Poliitikakujundajad* Teilt palusime intervjuud, kuna töötate meie uuringu teemaga seonduvas valdkonnas poliitikakujundajana. Kui kaua Te täpsemalt selles valdkonnas töötanud olete? Kuidas kirjeldate oma töist kokkupuudet lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamisega ja selle mõju hindamisega? 1. Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena? 2. Kas lapse väärkohtlemiseks peaks Teie arvates lugema näiteks ka: - perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole? perevägivalla pealtnägemist? - lapse vanemast võõrandamist? - lapse hooletusse jätmist? 3. Kui heal tasemel on Teie arvates Eestis lapse õiguste kaitse kohtu- ja lastekaitsemenetluses? Milliseid probleeme selles valdkonnas näete? 4. Mis meil selles valdkonnas on viimaste aastate jooksul paranenud? 5. Kas ja kuidas tuleks menetluses käsitleda lapse vanemast võõrandamist ning milliseid probleemkohti selle juures näete? 6. Mida saaks teha, et väärkoheldud lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini kaitstud? - kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse esindajad; - kas ja mida saaks üldiselt paremini teha. *Poliitikakujundajate küsimustikku täiendatakse välisriikide analüüsi põhjal  Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee Tartu Ülikool (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh TÜ andmekaitsespetsialist tema nimi ja kontaktandmed)? on Terje Mäesalu, [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlemisel Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika tn 1, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 10122 Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktisik: Merli Kaunissaar; [email protected]; +372 5916 7349 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Volitatud töötleja juures või andmeallika (kohtud) erineb registriandmetest) juures kohapeal. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Isikuandmete volitatud töötleja aadressil (Lossi 36 Tartu 51003) töödeldakse eelkõige ekspertintervjuude läbiviimise käigus kogutud isikuandmeid, nt inimese hääl, samuti muud vabatahtlikult intervjuu käigus avaldatud infot, mida saab liigitada isikuandmete alla. Hetkel ei ole täpselt teada, mil moel annavad andmeallikad ehk kohtud ligipääsu 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 1  kohtutoimikutele. Eeldame, et ligipääs võimaldatakse virtuaalselt ehk õigusekspertidele tehakse süsteemi piiratud ajaks vaatlejaõigused, mida kasutatakse Justiits- ja Digiministeeriumi turvalisest sisevõrgust uurimismeeskonna kahe liikme (õigusekspertide) arvutites. Kuid on võimalik, et ligipääsu saamiseks tuleb minna andmeallika juurde koha peale ja kasutada nende turvalisse võrgusüsteemi kuuluvat arvutit. 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tartu Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik: Sabina Trankmann, telefoninumber [email protected] +372 5513620 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141 või erineb registriandmetest) andmeallika (kohtud) juures kohapeal. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Isikuandmete töötlemine teadusuuringuks on re- alus? guleeritud IKS §-s 6 ning selle lõike 5 kohaselt Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigi- viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil võimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse polii- läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest tika kujundamise eesmärgil ja nende koostami- nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja seks on täidesaatval riigivõimul õigus teha pä- arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või ringuid teise vastutava või volitatud töötleja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. andmekogusse ning töödelda saadud isikuand- meid. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt on kõigi ministeeriu- mide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb Va- bariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS § 67 lg 1 kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 järgi on uuringu läbiviimise tellinud laste ja perede osakonna põhiülesanne edendada lapse õigusi ning kavandada ja koordineerida laste- ja perepoliitikat ja meetmeid vägivallaohvrite toetamiseks. Osakonnal on juhtiv roll laste ja perede heaolu toetavate teenuste ja hüvitiste ning lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kujundamisel, samuti soolise võrdsuse ja võrdse 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2  kohtlemise edendamisel era- ja pereelus. Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 2-2.2/2167-1. Selle lisaks on andmetöötluse leping, mille alusel on andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Tellitav uuring panustab lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024-2027 täitmisse: selle üks põhieesmärk on perevägivallas kannatanud inimeste, sh laste süsteemne ja vajaduspõhine abista- mine, mille saavutamiseks on planeeritud luua vajalikud hindamisvahendid spetsialistidele, mille abil hinnata perevägivalla mõju lapsele. Uuring aitab täita ka Heaolu arengukava 2023-2030 ees- märke, mis näeb ette välja töötada lastekaitsetöötajatele vajalike juhendite ja hindamisvahenditega tõenduspõhine tööriistapakett ning samuti võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialisti- dele kättesaadavaks Eesti oludesse sobivad hindamisvahendid lapse väärkohtlemise kindlakstege- miseks, selle ulatuse ja mõju hindamiseks. Samuti aitab uuring kaasa Istanbuli Konventsiooni jä- relvalvekomitee GREVIO soovituse täitmisele seoses konventsiooni artikli 31 lõike 2 rakendami- sega, mis näeb ette, et konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et külastus- ja eestkosteõiguse kasutamine ei ohustaks ohvri ja laste õigusi ja turvalisust. Lisaks toetab tellitav uuring Tartu Ülikooli uuringu "Laps perevägivalla pealtnägijana 2022" soo- vitust, et spetsialiste (lastekaitsetöötajad, haridustöötajad, meditsiinitöötajad ja õiguskaitsespetsia- listid) tuleb koolitada traumateadlikkusest ning sellest, milline on vaimse vägivalla lühi-ja pikaaja- line mõju lapsele ning kuidas vaimset vägivalda kogenud lapsi ära tunda. Lastekaitseseaduse §-st 21 lähtuvalt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võt- mata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tege- mine) selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlu- sest. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 27 järgi on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 8 kaitseb isikute era- ja perekonnaelu. Perekonnaelu juurde kuulub ka vanema õigus olla koos oma lapsega, sõltumata sellest, millised on vanemate omavahelised suhted. Siseriikliku õiguse üle- sandeks on seega vanema ja lapse koosolemist kaitsta. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoha järgi on siseriiklikud kohtud kohustatud leidma õiglase tasakaalu lapse ja tema vanemate huvide vahel ning seejuures andma erilise kaalu lapse huvidele, mis tuleb teatud juhtudel vanemate huvi- dest kõrgemale seada. Tellija on uuringu lähteülesandes välja toonud, et vajadus uuringu järele tuleneb ka sellest, et täna puudub täpsem ülevaade sellest, kuidas lapse suhtes või vanemate vahel toimunud lähisuhtevägi- valla (LSV) ja selle mõjuga arvestatakse lapsega seotud tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suht- lusõiguse üle otsustamisel Eestis. Tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste täielik eraldiseisvus ei võimalda praeguses olukorras LSV-d pealt näinud lapse abistamisse läheneda holistiliselt. Ülaltoodust tulenevalt on selge, et on oluline täpsemalt välja selgitada, kuidas lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemist peres, kas ja kuidas arvestatakse väärkohtlemise pealt nägemise mõju lapsele ja kuidas toimib süsteem väär- koheldud või väärkohtlemist pealt näinud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Seda eesmärki täide- 3 takse kolme peamise uurimisülesande kaudu, analüüsides Eesti kohtumenetluste materjale lap- sevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle peetavates tsiviilasjades, kohtuasjadega seotud las- tekaitsetööd kohaliku omavalitsuse tasandil, kohtu lahenditega seotud erinevate spetsialistide endi seisukohti ja hinnanguid ning teiste riikide õigusruumi ja rakenduspraktikaid neis kü- simustes. Täpsemalt on uurimisülesanded järgmised: 1. Selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvesta- vad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsusta- misel. 2. Hinnata, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahen- damisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on neis kohtumenetlustes järgitud lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid. 3. Kirjeldada teistes riikides kasutusel olevaid regulatiivseid lahendusi ning häid meetodeid ja praktikaid lapse väärkohtlemise väljaselgitamisel ja selle mõju hindamisel hooldus- ja suht- lusõiguse kohtuasjades ning lastekaitsetöös, mis võiksid olla eeskujuks ka Eesti sotsiaal- ja õiguskaitse valdkondadele. Kõigi kolme uurimisülesande raames tehakse analüüsi põhjal kokkuvõtvad järeldused ja vajadusel esitatakse soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks, et laste- kaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkohtlemise mõju lapsele. Uuringu tulemused on sisendiks poliitikakujundamiseks ja seotud edasiste tegevuste planeerimi- sega, vajalike hindamisvahendite loomisega ning välja toodud kitsaskohtade kõrvaldamisega taga- maks paremini laste heaolu ja õiguste kaitstuse. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuring käsitleb tundlikku ja keerulist, kuid ka väga olulist teemat (lapse väärkohtlemine). Uuringu eesmärkide saavutamiseks analüüsivad uuringumeeskonda kuuluvad eksperdid 2023. aastal ja 2024. aastal maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse kohtulahendeid ning kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi moodustamise kohta allpool) ja samade isikutega seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi) Uuringu eesmärgiks on: 1. selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvestavad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel; 2. selgitada välja, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade 4 lahendamisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on kohtumenetluses järgitud lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid. Uurimisülesande täitmiseks analüüsime aastatel 2023 ja 2024 maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse kohtulahendeid ning kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava advokaadi seisukohti. Võimalusel eelistame analüüsimiseks jõustunud kohtulahendeid. Kohtulahendid leiame Kohtute Infosüsteemist (KIS) märksõnaotsingu abil. Lisaks analüüsime samade lastega seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi) ning viime lisaks läbi üldised valdkonna probleemistikku käsitlevad intervjuud Eesti maakohtutes perekonnaasju lahendavate kohtunike, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ja lapsi esindavate advokaatidega. Ilma kohtutoimikute materjalide ning seonduvate infosüsteemi STAR andmete analüüsita ei ole võimalik saada terviklikku ülevaadet sellest, kuidas on menetlusprotsessid kulgenud, kuidas on neis protsessides arvestatud lapse õigustega, kas ja kuidas on tuvastatud lapse väärkohtlemine, milliseid argumente on lahendite tegemisel kasutatud, kuidas on arvestatud otsuse tegemisel väärkohtlemisega või selle riskiga ning milline on olnud kohtu- ja lastekaitsesüsteemi koostöö. Kuigi uuringu tulemuseks on üldistav kokkuvõte kohtumaterjalide analüüsist, ei ole kohtumaterjale võimalik analüüsida ilma isikuandmeid töötlemata. Analüüsitavad dokumendid sisaldavad isikuandmeid, mida uuringu läbiviijate jaoks ei ole tehniliselt ja sisuliselt võimalik ega otstarbekas eemaldada. Ka menetlustest tervikliku ülevaate saamiseks ning kohtumenetluste seostamiseks STARis dokumenteeritud lastekaitsemenetlustega on samuti vajalik isikustatud andmete kasutamine, et saaks analüüsiks kokku viia kohtutoimikute materjalid ja samade isikutega seotud STAR-i menetlused. Uuringu käigus intervjueerime ka erinevate asjassepuutuvate valdkondade esindajaid, nagu kohtunikud, advokaadid, lastekaitsetöötajad, poliitikakujundajad, ning küsime nende seisukohti ja hinnanguid laste väärkohtlemise väljaselgitamise ning sellele reageerimisega seonduva kohta, palume nimetada kitsaskohti praeguses süsteemis ning teha ettepanekuid muutusteks ja parendusteks. Nendes intervjuudes ei käsitle me konkreetseid juhtumeid, vaid räägime valdkonna probleemistikust üldiselt. Intervjuudest teevad intervjueerijad helisalvestised, mille alusel koostatakse intervjuude kokkuvõtted ning tehakse nende kvalitatiivne sisuanalüüs. Täpsem kirjeldus, millistest põhimõtetest me lähtume ning kuidas intervjuude tulemusi töötleme ja analüüsime on esitatud käesoleva taotluse küsimuse nr 10 vastusena. Intervjuude käigus kogutud intervjueeritavate seisukohad, hinnangud ja kogemused on osa uurimistöös kogutavast andmestikust. Intervjuude tegemine on uuringu läbiviimiseks vältimatult vajalik, kuna valdkonnas tegutsevate inimeste ekspertteadmised ning kogemused annavad väärtusliku sisendi uuringu eesmärkide saavutamiseks, täiendades ja täpsustades dokumendianalüüsi tulemusi. Uurime ka teiste riikide õigusruumi ja rakenduspraktikaid laste väärkohtlemise käsitlemise kohta kohtupraktikas ning lastekaitses, kuid uuringu see osa ei eelda isikustatud andmete töötlemist. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Lähisuhtevägivald mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanem(ad) otseselt lapse suhtes vägivaldsed ei ole. Lähisuhtevägivallaga kokkupuutumist peetakse lapse väärkohtlemise vormiks. Kokkupuude vanemate või teiste pereliikmete vahel toimuva vägivallaga võib mõjutada laste vaimset ja füüsilist tervist, käitumist, tunnetust, arengut ja õpitulemusi. Lisaks näitavad uuringud, et vägivallakeskkonnas elamine tõstab lapse kiusamise, ärakasutamise riski ning sellega kaasneb otsene oht lapsel endal langeda füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Lisaks kasvatab vägivallaga kokkupuutumine lapseeas riski täiskasvanuna kogeda lähisuhtevägivalda kas 5  ohvrina või selle toimepanijana.4 Lisaks võib vägivaldses peres kasvamine negatiivselt mõjutada tervist ja elukäiku täiskasvanueas: suurenevad nii tõenäosus kogeda täiskasvanueas erinevaid psüühikahäireid kui ka risk alkoholismi, depressiooni, sõltuvushäirete või suitsidaalsuse väljakujunemiseks ning südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumiseks. Seetõttu on oluline aidata lähisuhtevägivalda pealt näinud lapsi nii varajases staadiumis kui võimalik. Lähisuhtevägivald on Eestis laialt levinud probleem. Eurostati 2021. Aasta andmete kohaselt on 41,2% naistest kogenud Eestis psühholoogilist, füüsilist (sh ähvardused) ja/või seksuaalvägivalda oma partneri poolt. See on peaaegu 10% rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt (31,8%)5. 2023. aastal Eestis läbiviidud suhteuuringu kohaselt on näitaja püsinud Eestis sarnasel tasemel ka viimastel aastatel - 41% naistest on elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda6. See peegeldub ka Eesti riiklikus kuritegevuse statistikas, mille kohaselt registreeriti 2023. aastal 3186 lähisuhtevägivallakuritegu, mis moodustasid 45% kõigist vägivallakuritegudest. Hinnanguliselt 34% lähisuhtevägivallakuritegude puhul oli ohvriks või pealtnägijaks (ka) laps. Seda on 8% rohkem kui 2022. aastal7. Eestis puudub ühtne statistika lähisuhtevägivallast puudutatud laste arvu kohta, ent kui lähtuda politsei poolt lähisuhtevägivalla väljakutsete kohta täidetavatest infolehtedest, oli selliseid lapsi 2021. aastal 6151 (2020. aastal 4730)8. Laste kaitsmiseks vägivalla eest ei piisa vaid mõnest üksikust kavandatud tegevusest. ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti liitus 1991. aastal, paneb riigile kohustuse kaitsta lapsi vägivalla ja ärakasutamise eest, mis võib kahjustada lapse õigust elule, ellujäämisele ja arengule. Mõiste „areng“ all mõeldakse lapse kehalist, vaimset, hingelist, moraalset, psühholoogilist ja sotsiaalset arengut (ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2011), üldkommentaar nr 13, punkt 62). Laste turvalisuse tagamiseks on vajalik kujundada selline ühiskondlik elukorraldus ja normistik, mis väärtustab ja toetab last ning kaitseb tema õigusi ja heaolu. Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Istanbuli konventsioon) jõustus Eesti suhtes 2018. aastal ning see paneb riigile kohustuse kaitsta ja abistada perevägivalla ohvreid, pöörates eraldi tähelepanu vägivalla tunnistajaks olnud laste eakohasele psühholoogilisele nõustamisele ning lapse parimate huvidega arvestamisele. Siiani on LSV ja väärkohtlemise käsitlus olnud väga karistusõiguse keskne. Selline karistusõiguse keskne käsitlus aga ei arvesta, et vägivaldses keskkonnas kasvavat last ei mõjuta tegelikult kõige rohkem mitte kriminaalõiguslik reaktsioon vanema vägivaldsele käitumisele (sh see, kas vägivald- selt käitunud vanemale mõistetakse kriminaalmenetluse tulemusena tingimisi karistus ega isegi mitte see, kas vanem mõistetakse mõneks kuuks vangi). Last mõjutab märksa enam see, kuidas lahendatakse teda puudutavad perekonnavaidlused -- kelle juures ta elama hakkab, kes otsustab temaga seotud asju, kui palju ja kui turvaliselt ta peab suhtlema vanemaga, keda ta tema varasema 4 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium. 2 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. Perevägivald ja ahistamine | Kuritegevus 2023 (just.ee) 3 Lasteabi 116111 pakub laste ja perede aitamiseks ning toetamiseks ööpäevaringset üle-eestilist tasuta nõustamist telefoni ja interneti teel. Pöördujatele antakse nõu ja infot ning neid juhendatakse ja aidatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites. Töövälisel ajal täidetakse viimaste puhul lastekaitsetöötaja rolli. 4 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/ 5 Eurostat, 2025 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/gbv_ipv_type/default/table?lang=en&category=livcon.gbv.gbv_ipv 6 Statistikaamet, 2023 https://www.stat.ee/et/uudised/seni-suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene- kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes?fbclid=IwAR1sXX3YpRB3AtG- SjqYd1PvYHTPxMDRYR0dPpiICd0XsRNTz2CtDdprkdc 7 Justiitsministeeriumi ülevaated „Kuritegevus Eestis“ 2022 ja 2023, https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-ahistamine/ 8 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium. 6 käitumise tõttu ehk kardab. Praegu aga ei tea me kuigi palju sellest, kuidas lähisuhtevägivallaga üldse kohtumenetluses ja lastekaitsetöös arvestatakse. See uuring asubki nimetatud lünka täitma ja annab seeläbi meile infot, kuidas väärkohtlemisega arvestatakse neid otsuseid langetades, mis lapse elu vahetult kõige enam mõjutavad. Uuringu läbiviimise ja selleks konkreetsete kohtumaterjalide ning seonduvate lastekaitsetöö materjalide analüüsimise vajadus on suur, sest uuringu eesmärk on hinnata, kuidas on peresisese väärkohtlemise ohvriks olevate laste huvid kaitstud tsiviilkohtume- netluses ja lastekaitsetöös, kas menetlused on piisavalt lapsesõbralikud ning kas on puudujääke, mis vajavad kõrvaldamist, et selliste laste huvid oleksid kaitstud parimal viisil. Kuna siiani ei ole sellist sisulist menetluste analüüsi läbi viidud, on tegemist esmase ja olulise tähtsusega uuringuga, mille tulemuseks on soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks, et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkoht- lemise mõju lapsele. Kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuring, mis keskendub lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtume- netluses, võimaldab saada ülevaate praegusest olukorrast ja praktikatest. Kui ilmnevad puudujäägid või ebaühtlus kehtivates praktikates, annavad uuringu tulemused aluse välja töötada täpsemad suu- nised, soovitused ja võimalusel hindamisvahendid sotsiaal- ja õiguskaitse valdkonna spetsialisti- dele, mille abil hinnata peresisese väärkohtlemise esinemist ja mõju lapsele, tagada lapsele vajalik abi ning teha otsuseid vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse kohta perevägivallaga seotud juhtumites lapse heaolu, õigusi ja huvisid parimal moel arvestades. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Kohtumääruste kvalitatiivse sisuanalüüsi ning STAR andmete kvalitatiivse sisuanalüüsi käigus analüüsime 2023. aastal ja 2024. aastal maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlu- sõiguse sisulisi ning esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud kohtulahendeid ning kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi moodustamise kohta allpool) ja samade isikutega seo- tud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenet- lusi). Ligipääsu dokumendianalüüsi aluseks olevatele andmetele, sh isikustatud andmetele, ei anta tervele uurimisrühmale, vaid ainult neljale dokumendianalüüsi läbi viivale uurimisrühma liikmele ja vastutavale uurijale, kelle töölepingutes on konfidentsiaalsusnõue sätestatud. Dokumendiana- lüüsi käigus toimub dokumentides kirjeldatud menetlustele sisulise hinnangu andmine, mitte isikuandmete analüüs. Lapsi ja lapsevanemaid uuringu käigus ei intervjueerita ega nende poole ei pöörduta, piirdume vaid isikutega seotud kohtumaterjalide ja STAR materjali analüüsimisega. Materjalide analüüsimine ei too kaasa otseseid tagajärgi osalejatele ehk kohtuasjadega seotud lastele, vanematele, kohtunikele, lastekaitse töötajatele vm seotud asjaosalistele ei esitata juhtumist tulenevalt mingeid otseseid kü- simusi või ei tehta ka muid pöördumisi. Oleme otsustanud lapsi ja lapsevanemaid uuringu käigus mitte intervjueerida, kuna intervjuude läbiviimine antud sihtrühmadega võib olla neile emotsio- naalselt koormav. Seega oleme valinud sihtrühma kaitsmiseks säästvama uurimismeetodi, piirdu- des kohtumaterjalide ja STAR materjalide analüüsiga. Isikuandmeid kasutame vaid andmete ühen- damiseks kohtumaterjalide ja STAR registri vahel. Analüüsi käigus uuritakse ja tehakse järeldusi menetluste läbiviimise käigu ning tehtud tegevuste, mitte menetluste sisu või konkreetsete isikute kohta. Uuring ei kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu. Uuringu 7  lõpptulemuseks on analüüsi tulemused lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamise ja selle mõjuga arvestamise osas last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös, mida kajas- tame uuringuraportis teemati. Samuti esitame raportis analüüsi põhised järeldused ning teeme soo- vitused ja ettepanekud nii kohtule kui lastekaitsele, kuidas muuta tööd efektiivsemaks ja hästi toe- tada laste abini jõudmist peresisese väärkohtlemise puhul ning kuidas parimal viisil tagada laste õiguste ja huvide kaitstus tsiviilkohtumenetlustes. Seega ei too isikuandmete töötlemine uuringu käigus kaasa tagajärgi andmesubjektidele, uuring ei kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu. Viime läbi ekspertintervjuud maakohtu kohtunike, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ja lapsi esindavate advokaatidega. Intervjuusid ei seostata konkreetsete menetlustega, palume interv- jueeritavatel mitte nimetada menetlustes osalenute nimesid ning küsime küsimusi süsteemi, selle tugevuste ja kitsaskohtade kohta üldiselt, mitte konkreetsete juhtumite vaates. Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilisi aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu jms). Intervjuu salvestame uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel transkribeerime. Kui intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervjuu ajal ja vahetult pärast intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime, st võtame välja kõik intervjueeritavatele isikutele viitavad osised. Uuritavate menetlustega seotud isikutele, kohtutele ega lastekaitsetöötajatele ei kaasne materjali analüüsimisega seotult või sellest tulenevalt koormavat lisamahtu ega kahjustata ülemääraselt and- mesubjekti õiguseid. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 9 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Eesti maakohtutes koostati uuringu Tellija andmetel lastega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse asjades 2023. aastal 999 kohtulahendit ja 2024. aasta I poolaasta 6 kuu jooksul 539 kohtulahendit, mis piirkonniti jagunevad järgmiselt: 654 kohtulahendit Harju Maakohtus, 214 Pärnu Maakohtus, 375 Tartu Maakohtus ja 265 Viru maakohtus (e-toimiku süsteemis kohtuasjade kategooria: vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine). Tellijale ei ole teada ning ei ole ka võimalik täpselt ette välja selgitada, kui suures osas ja millistes kohtuasjades käsitleti lapse väärkohtlemist või selle kahtlust. Asjassepuutuva kohtuasjade valimi saamiseks teostatakse Justiits-ja Digiministeeriumi vahendusel kohtute infosüsteemis (KIS) infosüsteemi haldaja poolt märksõnaotsing kõigi eelviidatud kohtuasjade sisuliste lahendite seas. Selle alusel kujuneb uuringu valim lahenditest, millel võib eeldada lähisuhtevägivalla teemaga kokkupuudet. Märksõnaotsingu läbiviimiseks koostas uuringumeeskond õigusekspertide kogemuse põhjal otsingusõnade nimekirja, mille abil teeme otsingu KISis. Kombineerides normi ja märksõna: PKS § 135 + karist* PKS § 135 + vägival* PKS § 134 + vägival* 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 8 PKS § 134+karist* PKS § 143 lg 21+vägival* PKS § 143 lg 21+ karist* PKS § 143 lg 21+löö* PKS § 143 lg 21+vägival* PKS § 143 lg 21+manipuleeri* PKS § 143 lg 21+ohusta* PKS § 143 lg 21+võõranda* PKS § 137+vägival* PKS § 137+ karist* PKS § 137+löö* PKS § 137+manipuleeri* PKS § 137+ohusta* PKS § 137+võõranda* Lisaks eraldiseisvalt otsuses viidatud üks või mitu allolevat normi: PKS § 143 lg 3 PKS § 143 lg 31 PKS § 137 TsMS § 551 lg 3 Eraldi otsinguks sobivad märksõnad: Vägival* Väärkohtle* Julm* Ahista* Lööma (lööb, lõi, on löönud, lubas lüüa) Manipuleeri* Kiusa* Karist* Ära kasuta* Hooletu* Ohtlik Ohusta* Politsei Väljakutse* Võõranda* Eralda* Keela, keeld Ohvriabi Naiste tugikeskus Varjupaik Turva Kartma, kardab, kartis, kartsi* Jälita Kontroll Kohtutoimikutele juurdepääsuks tuleb küsida luba maakohtute esimeestelt (TsMS § 59 lg 4). 9 Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on vajalik uuringu läbiviimiseks need load saada. Oleme selleks, et kohtud oleksid taotluse esitamisest juba eelnevalt teadlikud ja oskaksid sellega arvestada, koostanud kohtute esimeestele ülevaate uuringu eesmärgist ja kohtumaterjalide uurimise vajadusest. Oluline on leida kohtute jaoks aktsepteeritav ja uuringu eesmärgi saavutamist võimaldav lahendus. Uurimisrühm on teadlik, et ligipääsu võimalikkus kohtutoimikutele sõltub kohtute otsusest, niisiis on kohtumaterjalide analüüsi ning hiljem ka STAR andmete analüüsi võimalik teha vaid juhul, kui kohtud on nõus need materjalid väljastama. Tellija eeldab, et lõplikku valimisse jääb koondina alla 10% kõigist etteantud perioodil tehtud sisulistest lahenditest maakohtus, s.o hinnanguliselt umbes 100 - 150 kohtuasja. Eelistame jõustunud kohtulahendeid. Kui lõplikku valimisse jääb rohkem kohtuasju, teeme nende hulgast juhuvaliku. Võimalusel analüüsime kõigi nelja piirkonna kohtulahendeid, mis tulenevalt otsingu tulemustest võivad jaotuda piirkondade vahel erinevalt. Uurimisrühma õigusekspertidele edastatakse kohtuasjade valimisse jäänud kohtuasjade numbrid koos kohtu piirkonnaga ning info selle kohta, kas tegemist on jõustunud lahendiga. Saadud info alusel taotleb uuringumeeskond Kohtute Infosüsteemi haldajalt (Justiits- ja Digiministeerium) õigusekspertidele (Triin Uusen-Nacke ja Katre Luhamaa) juurdepääsu järgmistele valimisse jäänud kohtuasjade materjalidele: 1) sisulised kohtulahendid 2) kohtumäärused esialgse õiguskaitse rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud arvamused ning 4) menetluses last esindava advokaadi seisukohad. Nende kõigi dokumentide kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu otsime uurimisküsimustele vastuseid. Kohtutoimikutele juurdepääsuks kasutame võimalusel järgmist lahendust, mida oleme kokkuleppel kohtutega kasutanud ka ühe eelneva uuringu käigus: KIS-st pärib kõigepealt kohtuasjade numbrid Justiits-ja Digiministeeriumi esindaja, sisestades KIS-i käesoleva AKI loa taotluse punktis 8 nimetatud märksõnu ja piirates kohtulahendite hulka ajalise perioodiga 01.01.2023-31.12.2024. Hinnanguliseks kohtulahendite arvuks on planeeritud 100-150 kohtuasja. Juhul kui märksõna otsinguga langeb valimisse rohkem kohtuasju, siis teeme eelnevalt nende hulgast juhuvaliku. Saadud kohtulahendite numbrite alusel esitame taotluse nelja maakohtu esimeestele, paludes luba ligipääsuks neile kuni 150-le kohtutoimikule. Kui ligipääs on saadud, jagavad uurimisrühma õiguseksperdid toimikud omavahel analüüsimiseks ära, ehk kumbki õigusekspert analüüsib umbes pooli kohtumaterjale. Õiguseksperdid saavad KIS- i vaatlejaõigused vaid analüüsi kuuluvatele kohtuasjadele ja nende materjalidele ning KIS-i kasutamisel jääb iga kord maha jälg, mis tagab vajadusel ülevaate uurijate tegevusest ja näitab, et õiguseksperdid on tegutsenud vaid eesmärgipäraselt. Kohtumaterjale analüüsides koondavad õiguseksperdid vajaliku info, mis ei sisalda isikuandmeid, Exceli tabelisse ning teevad märkmeid Wordi failidesse ja salvestavad need dokumendid piiratud ligipääsuõigustega OneDrive kausta, millele on ligipääs vaid vastutaval uurijal ja kahel õiguseks- perdil. Õiguseksperdid salvestavad samasse kausta eraldi Exceli faili kohtulahendite väljavõtete tegemise ajal juhtumitega seotud alaealiste laste isikukoodid ja kohtulahendite kuupäevad, millega on võimalik teostada päring STAR süsteemis. Lisaks teeme kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste (kes olid kohtulahendi te- gemise ajal alaealised) isikukoodide järgi päringu Sotsiaalkindlustusametile kui sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri (STAR) vastutavale töötlejale, leidmaks samade lastega seotud lastekait- seteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused) STAR-is. Eelduslikult leidub iga valimisse kuuluva lahendiga seotud lapse osas ka STAR menetlus või menetlused, kuid võib ka ilmneda, et mõne seotud lapse osas ei ole STARis andmeid. Juhtumimenetluse korral on STARis võimalik pärida infot näiteks abivajaduse hindamiste või tehtud toimingute kohta. Juhtumimenetluste osas 10 võib jääda päringu tulemus väiksemaks kui lahenditega seotud laste arv, kuna kõigi kohtuasjadega seotud laste suhtes ei pruugi olla alustatud STAR-is juhtumimenetlust. STAR-i menetluste kohta päritakse piiratud hulgal andmeid, mille põhjal saab teostada kvantitatiivset ja piiratult kvalitatiiv- set analüüsi juhtumites läbi viidud lastekaitsetöö osas, et vastata asjakohastele uurimisküsimustele (vt täpsemalt allpool). Nendeks andmeteks on STARis isikute suhtes algatatud liht- ja juhtumimenetlused ning nende tee- mad; abivajaduse hindamised; juhtumi kohta esitatud pöördumised ja järelepärimised; tehtud tege- vused (kodukülastused, vestlused lapsevanematega jms). Päring STAR süsteemist väljavõtte tegemiseks saadetakse vastutava uurija poolt Sotsiaalkindlustusametile, kes nimetatud registrit haldab. Saadud tulemused saadetakse krüpteeritult SKA esindaja (tavaliselt STAR süsteemi haldav analüütik) RIA DigiDoc süsteemi abil vastutavale uurijale, kes info sama süsteemi abil dekrüpteerib ja laeb omakorda üles eraldiseisvasse OneDrive kausta, millele on lisaks vastutavale uurijale ligipääs kahel uurimisrühma liikmel (Anna Markina, Kati Valma), kes teostavad STAR andmete analüüsi. STAR süsteemist päritakse kohtuasjadega seotud menetluste info Exceli väljavõttena. STAR keskkonda lastekaitsetöötaja poolt sisestatud info hõlmab olukorra kirjeldust ja toiminguid. Väljavõte STAR-ist tehakse SQL programmi kasutades ning väljavõte on Exceli tabeli kujul, kus iga andmeväli on eraldi veeruna. STAR kasutaja täidab nii etteantud valikutega kui ka vabavälju, lisaks genereeritakse süsteemsed pöördumised (nt „Pöördumise registreerimine“, „Juhtumimenetluse algatamine“) ning sellest olenevad ka vastavate lahtrite sisud väljavõttes. Kokku tekib mitu erinevat andmetabelit, mis unikaalse isikukoodi abil annavad tervikliku vaate juhtumist. Infot küsime nii liht- kui ka juhtumimenetluste kohta. Peamiselt teostame STAR andmete põhjal Excelis kvantitatiivset analüüsi (nt kui paljudes uuritud perekonnaasjades on KOVi lastekaitsetöötaja enne kohtumenetlust alustanud liht- ja kui paljudel juhtumimenetlust, kui paljude juhtumite puhul on tehtud abivajaduse hindamine jms) ja piiratult kvalitatiivset analüüsi. Kvalitatiivse analüüsi alusmaterjaliks on STAR keskkonna Exceli väljavõtte vabaväljad. See, kas vabaväljad sisaldavad isikuandmeid, sõltub, kuidas lastekaitsetöötaja on andmeid STAR süsteemi sisestanud, mida uurimisrühma liimetel ja ka SKA esindajatel, kes andmepäringuga tegelevad, pole võimalik ette näha. Uurijad saavad päringu tegemise tulemusena ligipääsu infole, mis võivad sisaldada isikuandmeid, nt pereliikmete isikukoodid, elukoht vm. Uurijad ei kasuta analüüsides isikuandmeid, vaid tehtud tegevusi ja protsesse, kuid nende eemaldamine materjalidest oleks väga töömahukas ja eeldaks registripidajalt sisuliselt kõigi dokumentide läbilugemist ja puhastamist enne uurijatele üleandmist ning seega sisuliselt on seda võimatu registripidajalt nõuda. Sellest tulenevalt on infole, mis sisaldab vähemal või rohkemal määral isikuandmeid, ligipääs vaid piiratud ja väikesel hulgal uurimisrühma liikmetel. Neil uurimisrühma liikmetel on eelnev kogemus, kuidas analüüsida isikuandmeid sisaldavaid dokumente ja infot selliselt, et analüüsi kaasatakse vaid analüüsi seisukohalt vajalik ja isikuandmeid ei jagata ka omavahel analüüsi koostamise protsessis. Analüüsimaterjalid asuvad Tartu Ülikooli turvatud serveris olevas keskkonnas kaustas, millele on ligipääs üksnes uurimisrühma valitud liikmetel (eksperdid sotsiaal- ja lastekaitse valdkonnas Anna Markina ja Kati Valma). Tartu Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse. Andmed laetakse TÜ serverisse uurimisrühma liikmete poolt, sõltuvalt sellest, millise andmekogumise meetodiga on tegu. OneDrive kaustale, kuhu laetakse kohtumaterjalide ja STARi materjalide analüüsi andmed, tagatakse piiratud juurdepääs vastavalt ainult õigusekspertidele või sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna ekspertidele ning vastutavale uurijale Sabina Trankmannile. Kausta loomisel saab vastutav uurija määrata kausta vaatamise ja muutmise õigused. Teised uurimisrühma liikmed sellisel juhul kaustale ligipääsu ei saa. Ekspertintervjuude läbiviijate 11 töökaustadesse salvestuvad Teams või mõnes muus keskkonnas läbi viidud intervjuude audio- ja videosalvestused. Intervjuude kokkuvõtteid või vajadusel transkriptsioone teevad intervjueerijad enda töökaustades, ka need töökaustad paiknevad OneDrive keskkonnas. Intervjuude kokkuvõtted ja/või transkriptsioonid anonümiseeritakse ning need ei sisalda isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid. Seejärel lisavad intervjueerijad need analüüsitarkvarasse QCAMaps, millega on võimalik teostada intervjuude analüüsi ja ühtlustada uuringutulemusi. Tartu Ülikooli infosüsteemidesse on võimalik siseneda kas kasutajatunnuse ja parooliga või turvaliste autentimisvahenditega nagu ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID. Tartu Ülikoolis kehtib ka kaheastmelise autentimise nõue. Kõik Tartu Ülikooli töötajad läbivad kord aastas kohustusliku infoturbe alase koolituse ja testi. Microsofti poolse kinnituse kohaselt hoitakse andmeid EL liikmesriigi andmekeskuses. Täpsemat infot serveri kohta me kahjuks anda ei saa, kuna tehniliselt ei ole tegemist Tartu Ülikooli ainukasutuses oleva serveriga, vaid paljudele kasutajatele suunatud IT teenusega (software-as-a-service, SAAS) ning selle teenuse mudel ei luba vastavalt Tartu Ülikooli infoturbe osakonna selgitusele riigi ja andmekeskuse täpsusega asukohta määrata. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata kolmandate isikutega ega uuringu tellijaga ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Kõik isikuandmeid sisaldavad töömaterjalid kustutame hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk eelduslikult detsembris 2025, juhul kui uuringuga seotud lubade ja kooskõlastuste saamine kulgeb plaanipäraselt ning uuringu tähtaega ei ole vaja pikendada. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Sotsiaalministeeriumile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle uuringu tulemi ehk uuringuaruande ja anonümiseeritud analüüsitulemused. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Uuringu käigus taotleme ligipääsu nende isikute isikuandmetele, kes on seotud valimisse kuuluvate tsiviilkohtumenetlustega menetluse perioodi, liigi ja märksõnade alusel ja ulatuses, mis on seotud menetlusdokumentidega ja STAR menetlustega: 1. lapsevanemad (kuni 150 kohtutoimikut st kuni 300 lapsevanemat); 2. lapsed (kuni 150 kohtutoimikut, laste täpne arv teadmata, kuna laste arv peredes pole teada) 3. laste muud lähikondsed (kuni 150 kohtutoimikut, täpne arv teadmata, kuna toimikute sisu teadmata). Lisaks uuritavates dokumentides kajastuvatele isikuandmetele töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid), vajadusel kasutame ka telefoninumbreid ekspertide intervjuudele kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks. Ekspertintervjuude sihtrühmadeks on:  eksperdid ja poliitikakujundajad (ca 35 intervjuud) – nt kohtunikud, advokaadid, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad, ministeeriumide ja muude riigiasutuste töötajad;  teiste riikide eksperdid ja poliitikakujundajad (kuni 10 inimest, kirjalikud intervjuud; vajadusel virtuaalsed intervjuud). Täpsed isikute arvud selguvad uuringumaterjalidega töötamise käigus. 12 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmete päring tehakse kohtulahendite juhtumitele aastatel 2023-2024. Andmed pärime KIS- st perioodi 01.01.2023-31.12.2024 kohta. Samas tõdeb uurimisrühm, et materjalides võivad kajastuda ka sündmused varasemast perioodist, mis on seotud valimisse valitud kohtulahenditega. STAR-st pärime lapse isikukoodiga seotud menetluste osas andmeid kuni kaks aastat enne kohtulahendi kuupäeva. Juhtumite kaasamisel käsitleme indekskuupäevana kohtulahendi või menetluse lõpukuupäeva. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Pidasime SKA-ga nõu, millised isikuandmed võivad SKA materjalidest meie kätte sattuda. Isikuandmetest töötleme uuringu käigus (dokumendianalüüs) lapsevanemate ja laste ees- ja perekonnanimesid; lapse/laste isikukoode või sünnikuupäevi, lapsevanemate isikukoode või sünnikuupäevi, lapse sugu, vanemate elukohti rahvastikuregistri järgi ja vanemate tegelikke elukohti, lapse/laste elukohti rahvastikuregistri järgi ja tegelikke elukohti; lapse muude lähedaste ees- ja perekonnanimesid, sugulusastet menetluse osalistega, elukoha andmeid; kohtumenetluses osalemise aega; kohtumenetluse ja lastekaitsemenetluse aluseks olevate sündmuste kirjeldusi ning võimalikke kirjelduse käigus selguvaid andmeid; pöördumise andmed ja siduva toimingud andmed, andmed menetluste kohta ja menetlusega seotud dokumentide andmed, haldusmenetluse toimingute andmed, erivajaduse, puude ja töövõime andmed, eestkoste andmed, hindamiste andmed, juhtumiplaani andmed sotsiaalhoolekande seaduse § 9 alusel, isikule makstud toetuste andmed, isiku teenust saama suunamise otsuste andmed, alla 18-aastase isiku vanema hooldusõiguse, perest eraldamise ja paigutamise andmed, lastekaitsemenetluses osalemise aega; kohtumenetluste ja lastekaitsemenetluste tulemusi (täpsemalt teadmata enne materjalidega tutvumist). Lisaks uuritavates dokumentides kajastuvatele isikuandmetele töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid), vajadusel kasutame ka telefoninumbreid ekspertide intervjuudele kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks. Intervjuude salvestamisel töötleme isikuandmeid nagu intervjueeritava hääl ning tema poliitilised ja filosoofilised veendumused ning muu tema isikut puudutav info juhul, kui intervjueeritav peaks neid intervjuu käigus avaldama (kuigi intervjueeritava isiku kohta intervjuu käigus küsimusi ei esitata). Kohtumaterjalide analüüsi tegemiseks ei ole vaja isikuandmeid analüüsida, kuna analüüsime üldiselt kohtu tegevust juhtumite menetlemisel. Samas ei ole analüüsitavatest kohtumaterjalidest isikuandmete eemaldamine võimalik, seega saavad uurimisrühma liikmed neile siiski ligipääsu. Kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste isikukoodide järgi tehakse päring STARi, leidmaks samade lastega seotud lastekaitseteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused) STAR-is. Uurimisrühma ülesandeks ei ole otseselt töö selles punktis nimetatud isikuandmetega, vaid tegevuste ja protsessidega seotud analüüs ning tulenevalt uuringu eesmärkidest üldistatud ja anonüümse sisukokkuvõtte koostamine. Kuna aga kohtumaterjalid antakse töövõtjale üle koos isikuandmetega (neid ei kustutata eelnevalt, kuna see oleks liiga töömahukas), ning kuna isikuandmeid (peamiselt alaealiste laste isikukoodid) on vaja ka juhtumite otsimiseks STARi andmestikust, siis on samaaegselt tegemist ka isikuandmete töötlemisega ilma isikult nõusolekut küsimata ja seetõttu on käesolevas punktis 9.2. loetletud selliseid isikuandmeid, millega uurimisrühma liikmed võivad dokumendianalüüsi käigus kokku puutuda. Teiste AKI lubade taotluste koostamise raames on uurimisrühma liikmed sel teemal AKI-ga konsulteerinud ja saanud vastuseks, et selles punktis tuleks nimetada niipalju isikuandmeid kui võimalik, millega uurimisrühm kokku puutub, vaatamata sellele, et uuringu läbiviimise käigus otseselt nende 13 andmetega tööd ei tehta. Uurimisrühm lähtub andmete pärimisel minimaalsuse põhimõttest – nii vähe kui võimalik, kuid niipalju kui vajalik. Ka STARi materjalide analüüsi tegemiseks ei ole vaja isikuandmeid analüüsida, kuna analüüsime üldiselt lastekaitsetöötajate tegevust juhtumite menetlemisel. Samas ei ole analüüsitavatest materjalidest isikuandmete eemaldamine võimalik, seega saavad uurimisrühma liikmed neile siiski ligipääsu. Tegemist on andmetega, mis, nagu me teame eelnevast kogemusest (nt Riikliku perelepitusteenuse uuringu ja Täisealiste eestkostekorralduse uuringu läbiviimisel), kaasnevad päringute tegemisega kohtute infosüsteemi ja STAR süsteemi. Kohtutoimikutes sisalduvat infot analüüsime vastavalt uurimisküsimustele kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodeid järgides. Eelkõige lähtume juhtumiülese analüüsi põhimõtetest, vaadeldes analüüsitavaid juhtumeid samaaegselt ja võrreldes kindlat teemakäsitlust, näiteks asjaolusid, mis olid aluseks kohtulahendi tegemisele, kõigi juhtumite lõikes. Võrdlusvõimalus loob eeldused suuremaks üldistatavuseks, mis on uuringu ettenähtud tulem, võrreldes juhtumipõhise analüüsiga. Juhul kui analüüsi tegemise käigus ilmnevad asjaolud, mis loovad aluse täiendavate analüüsitehnikate kasutamiseks, rakendavad uurijad ka neid. Õiguseksperdid loevad selleks korduvalt menetlusdokumentide kirjeldavat ja põhjendavat osa. Analüüsime menetluse vastavust perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse normidega, eelkõige lähtudes lapse huvidest. Võrdleme menetlusaega, kas menetlustel, kus kohtusse on pöördunud erinevad osapooled (vanem, kohaliku omavalitsuse esindaja) esineb sisulisi erinevusi ning kui kohtuasjade materjalide hulgas on, siis ka küsimusi, mida on lahendanud ekspert. Kvantitatiivselt analüüsime numbriliselt võrreldavaid andmeid nagu menetluste ajad, erineva sisuga menetluste ja otsuste arvud, erinevate tõendite kasutamine, esialgse õiguskaitse lahendi tegemise aeg jms. Õiguseksperdid on pidanud vajalikuks kogu kohtutoimikuga tutvumist, kuna kohtumäärustes esitatakse oluliste asjaolude ja tõendite kokkuvõte, millest kohtunik oma siseveendumuses lähtus, ja selles ei pruugi kogu lapse väärkohtlemisega seotud taustainfo olla piisava põhjalikkusega kirjeldatud. Kohtu lõpplahendile viidatakse üksnes seetõttu, et vaadeldava materjali puhul ei oleks tegemist vaidlustatava lahendiga. Kogu kohtutoimik sisaldab õigusekspertide hinnangul infot selle kohta, kui palju arvestati sisulise lahendi tegemisel lapse väärkohtlemisega, millistele lapse väärkohtlemisega seotud asjaoludele viitas lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja kohtule antavas teabes, kui palju oli olukordi, mil kohus jättis lapse väärkohtlemise mõju hindamata ja mis põhjusel seda tehti ning milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus kasutab, hindamaks väärkohtlemise ja selle kahtluse mõju lapsele. Uuringu eesmärgi täitmiseks on vajalik teha järeldusi, mis tänases kohtumenetluses on ebapiisav või muutmist vajav lapse väärkohtlemise täpsemaks tuvastamiseks ja selle mõju hindamiseks. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Isikuandmete allikateks on analüüsitavad kohtumaterjalid: 1) sisulised kohtulahendid 2) kohtumäärused esialgse õiguskaitse rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud arvamused ning 4) menetluses last esindava advokaadi seisukohad, ning samade lastega seotud pöördumiste ja lastekaitse juhtumite materjalid STARist. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Sotsiaalkindlustusameti (STARi vastutav töötleja) esindajatega on konsulteeritud ning nad on valmis andmed taotluse alusel väljastama tingimusel, et selleks on saadud eetikakomitee ja AKI load. Kohtutoimikute väljastamiseks küsime pärast Andmekaitse Inspektsiooni loa saamist luba kõigi nelja maakohtu esimeestelt, vastavalt TsMS § 59 lg 4. Maakohtute esimehi informeerime eelnevalt, andes neile ülevaate uuringu eesmärkidest ning andmevajadusest. Justiits- ja Digiministeeriumiga (kohtute infosüsteemi vastutav töötleja) on konsulteeritud ning nad on valmis võimaldama uurijatele ligipääsu Kohtute Infosüsteemile tingimusel, et selleks on saadud eetikakomitee ja AKI load ning maakohtute esimeeste load. 14  10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kohtumaterjalide ja STARi materjalide andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe juhtumi/menetluse teemal läbi nii kohtu- kui lastekaitsemenetluse analüüs, peab juhtum olema tuvastatav. Kahest andmeallikast päritavaid andmeid otseselt siduma ei hakata, sest analüüsi koostamise käigus teeme juhtumiülest analüüsi. See tähendab, et vaatleme samal ajal mitut analüüsitavat juhtumit, näiteks kogume erinevatest (kohtu)materjalidest kokku kõik konkreetset teemat käsitlevad tekstiosad ja võrdleme selle teema käsitlemist kõigi kogutud materjalide lõikes.10 Sellest tulenevalt analüüsime eraldiseisvalt lapse peresisest väärkohtlemist ja selle mõjuga arvestamist last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös. Analüüsi käigus vaatame küll näiteks seda, kui palju ja millist infot esitab perekonnaasja lahendavale kohtule kohalik omavalitsus ning kuidas on lapse väärkohtlemise juhtumite puhul omavahel seotud perekonnaasjas läbiviidav kohtumenetlus ja KOVi lastekaitseline menetlus (kui paljudes uuritud perekonnaasjades alustas KOVi lastekaitsetöötaja liht- või juhtumimenetlust perekonnaasja lahendavalt kohtult saadud info põhjal ning millistel teemadel ja kelle poolt esitatud pöördumised on KOV uuritud perekonnaasjade puhul STARis lapse kohta registreerinud). Samas on oluline esitada tulemused suurema üldistatavusega, sest umbes 150 juhtumi infot ei ole võimalik ja otstarbekas uurimisaruandes eraldi analüüsida. Analüüsi eesmärk on siiski leida juhtumite üleselt ühisosasid, ent ka erisusi, mille alusel on võimalik teha soovitusi ja järeldusi nii kohtule kui ka lastekaitsele. Ainus sidumine kahe süsteemi vahel tehakse alaealiste laste isikukoodidega ja kohtulahendite kuupäevadega, mille märgivad kohtulahenditest saadud info alusel Exceli tabelisse õiguseksperdid ja selle tabeli alusel esitab vastutav uurija päringu Sotsiaalkindlustusametile, et oleks võimalik leida STARist nende lastega seotud menetlused. Ekspertintervjuu transkribeeritakse juhul, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Transkriptsioon antakse edasi anonümiseeritult, tagamaks intervjueeritava privaatsus. Andmed anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli poolt. Juhul kui intervjuud ei transkribeerita teeb uurija intervjuust põhjaliku sisukokkuvõtte, mille alusel on võimalik intervjuudest saadud andmed kodeerida ja teostada kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kvalitatiivse sisuanalüüsi läbiviimiseks puudub ilmtingimata vajadus intervjuude täpseks transkribeerimiseks. Me transkribeerime intervjuusid valikuliselt, keskendudes nendele osadele, mis uurija hinnangul on uurimisküsimuste või teemaarenduste seisukohalt olulised ning mille kajastamist võiks lõpparuande tsitaatide või väljavõtetena kaaluda. Ülejäänud intervjuu osas koostame põhjaliku sisulise kokkuvõtte, mis ei ole küll sõna-sõnaline, kuid annab võimalikult täpselt edasi vestluse peamised punktid ja teemad. Sisukokkuvõtte näol on tegemist keskmiselt 3- 4 lehekülje pikkuse dokumendiga, mis sisaldab analüüsi seisukohalt kogu vajalikku infot. Uurimisrühmal on pikaajaline kogemus intervjuutulemuste analüüsimisel, põhinedes intervjuude sisukokkuvõtetel, omades seega pikaajalist kogemust intervjuu ja uurimiseesmärgi seisukohalt olulise info eristamisel. Vastutav uurija Sabina Trankmann on koolitanud Töötukassa ja Tartu Ülikooli töötajaid intervjuude läbiviimisel. Uurimisrühma liige Helen Urmann on õpetanud alates 2018. a kevadest, sh vastutava õppejõuna alates 2020. a kevadest, kvalitatiivset analüüsi. Uurimisrühma liige Doris Pavlov täiendas enda kvalitatiivsete uurimismeetodite alaseid teadmisi 10 https://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys/ 15  hiljuti magistriõppes. Analüüsitarkvara QCAMap võimaldab uuringumeeskonna liikmetel andmeid ja analüüsitulemusi omavahel jagada, tagades seeläbi uurijate omavahelise tõhusa koostöö, metodoloogilise ühtsuse ja uuringutulemuse ühtlustumise. Ühtlasi tagab intervjuude sisukokkuvõtete koostamine olukorra, mil isikuandmeid sisaldavad intervjuude transkriptsioonid ei satu kolmandate isikute kätte, kelle süsteemide turvalisuse tase on teadmata ja mille puhul on võimatu tagada isikuandmete kaitse ja hävitamise. Uurimisrühmal on paralleelselt käimas riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring, kus esimeses etapis kasutati ekspertintervjuude sisu analüüsis edukalt samasuguseid võtteid ja süsteemi. Põhjalike sisukokkuvõtete koostamine uurimisrühma liikmete poolt tagab, et isikuandmeid sisalduvad dokumendid ja info ei satu kolmandate isikute kätte, info saab analüüsitud selliselt, et oleks võimalik täita uurimiseesmärki ja vastata uurimisküsimustele, kuid samas vähendada sõna-sõnalise transkriptsiooni koostamisega kaasnevat ajakulu. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Uuringu käigus uurijate käsutuses olnud isikuandmed kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk eelduslikult detsembris 2025, juhul kui uuringuga seotud lubade ja kooskõlastuste saamine kulgeb plaanipäraselt ning uuringu tähtaega ei ole vaja pikendada. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Üldine uuringust teavitamine toimub teavitatakse. Sotsiaalministeeriumi ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi veebilehel/sotsiaalmeedias. Üldine teavitamine toimub enne dokumendianalüüsi algust. Uuringust teavitamise postituses tuuakse välja, kust ja millisel õiguslikul alusel andmesubjektide (isiku)andmed kogutakse, selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja tulemuste kasutamist ja esitatakse uuringu andmekaitsetingimused. 11.3. Kust on leitavad Tartu Ülikooli üldised andmekaitsetingimused12? andmekaitsetingimused on leitavad ülikooli veebilehelt: https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused. 11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 16  12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad15: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui Taotlemisel on olemas) Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm JAH Lisa 4: Intervjuude kavad JAH 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. 17 Saatja: Anu Suviste - AKI </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=FEC9E4D647114F3DAA017FBBC9B05550-60D42D1F-23> Saaja: Madli Jõeleht - SOM, Merli Kaunissaar - SOM Teema: RE: Täiendus otsuse nr 2.2.-1/25/25-5 juurde (uuring „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“) Tere! Tänan teavitamise ja selgituste eest. Andmekaitse Inspektsioon on muudatused Sotsiaalministeeriumi uuringu „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“ taotluses läbi vaadanud ja arvesse võtnud. AKI hinnangul ei too nimetatud tingimused kaasa vajadust uuringu täiendavaks kooskõlastamiseks. Heade soovidega Anu Suviste Jurist [email protected] 6274140 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> | YouTube <https://www.youtube.com/@andmekaitse> <https://www.aki.ee/> From: Madli Jõeleht - SOM <[email protected]> Sent: Friday, October 3, 2025 12:03 PM To: Anu Suviste - AKI <[email protected]> Cc: Merli Kaunissaar - SOM <[email protected]> Subject: Täiendus otsuse nr 2.2.-1/25/25-5 juurde (uuring „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“) Hea Anu Suviste, Nagu eelnevas kirjavahetuses ja telefonivestluses arutatud, siis palume täiendada uuringu „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“ AKI taotlust (otsus nr 2.2.-1/25/25-5) seoses STAR päringuga. Päringu detailide arutamisel STAR analüütikuga selgus, et AKI taotluses kirjas olnud tingimused ei võimalda tehniliselt sooritada päringut nendele andmetele, mille kasutamiseks AKI juba loa andis. Kavandatav täiendus ei muuda kättesaadavate andmete sisu ega mahtu, vaid teeb päringu STAR-ist tehniliselt teostatavaks ja tagab uuringu läbiviimiseks vajalike andmete kättesaadavuse. Järgnevalt on kirjeldatud muudatuste sisu ja põhjendus. Manusesse on lisatud ka esialgne taotlus (AKI poolt loa saanud), kust on toodud lõik seoses STAR päringuga, mis vajab täiendust. Lõik on järgnev (sinisega on toodud lisatud täiendused, lisa 1 lk 13): „Kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste isikukoodide järgi tehakse päring Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse (STAR), leidmaks samade lastega seotud lastekaitseteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused). Lastekaitsemenetluste hulka kuuluvad KOV algatatud ja registreeritud pöördumised STARis (lihtmenetlused) liigiga „Lastekaitse“ ja „Muu“ ja ning samas registris algatatud ja kehtivad juhtumimenetlused liigiga „Lastekaitse ja hoolekanne“. Päringu periood piiratakse kõigi valitud kohtulahendiga alaealiste osas kahe aastaga enne kohtulahendit, kuivõrd see on hinnanguliselt kohtumenetlusse puutuv lähiperiood, millega on arusaadav, et kohtumenetluses ka arvestatakse“. Esimene muudatus puudutab lihtmenetluse liike. Algse taotluse kohaselt kaasati päringusse ainult lihtmenetlused liigiga „Lastekaitse“. Praktikas on aga juhtumeid, kus lihtmenetlus registreeritakse STARis algselt liigiga „Muu“ ning seejärel areneb edasi juhtumimenetluseks liigiga „Lastekaitse ja hoolekanne“. Kui sellisel juhul päringusse ei kaasata ka liiki „Muu“, võivad vastavad juhtumimenetlused päringust välja jääda. Seetõttu on vajalik laiendada ka lihtmenetluste liiki, et kõik teemaga „Lastekaitse ja hoolekanne“ seotud juhtumimenetlused tuleksid päringusse. Muudatus ei puuduta lihtmenetlusi, millest ei ole kasvanud välja juhtumimenetlusi. See täpsustus ei muuda andmete sisu ega mahtu, vaid võimaldab nende tehnilise väljavõtte. Teine muudatus on seotud sellega, et lastekaitsealane juhtumimenetlus võib olla laste puhul kestnud väga pikka aega enne kohtulahendit. Selleks, et saada ka pikaajaliselt kestnud juhtumitest väljavõte vaid kahe aasta kohta enne kohtulahendit, peab tehniliselt päringusse kaasama ka kehtivad juhtumimenetlused. Seejärel saab neist kehtivatest juhtumitest välja võtta AKI poolt loa saanud andmeobjektid, mis jäid kahe aasta ajaraami. Kokkuvõttes ei muuda need täiendused uuringule kättesaadavate andmete sisu ega mahtu, vaid võimaldavad tehniliselt teha päringu STAR-ist vastavalt esialgse loa tingimustele. Seekaudu ei muutu uuringu läbiviijatele kättesaadavaks andmeid, mille jaoks pole AKI poolt luba antud. Heade soovidega, Madli Jõeleht analüütik [email protected] <mailto:[email protected]> Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn www.sm.ee <https://www.sm.ee/>