Vastus

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 06.03.2025 nr 4.2-3/343-3 Vastus Andmekaitse inspektsioonile (HVTPU 2025) Lugupeetud Anu Suviste, edastame täiendatud taotluse koos lisadega „Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta. Vastused teie küsimustele on lisaks eraldi toodud ka allpool: 1. Taotluse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele uuringu läbiviimiseks esitasime 05.03.2025. Edastame eetikakomitee otsuse Andmekaitse Inspektsioonile kohe kui see saabub. 2. Andmekogumiseks kasutatakse 5 küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks uuringu andmeanalüüsile. – vastavalt on täiendatud ka taotluse Metoodika ülevaadet (täiendused kollasel taustal). 3.1 Teie soovitud täiendused on taotluse lisasse 2 „Kutsekiri ja ankeedi sissejuhatus“ sisse viidud (punases kirjas). 3.2 Tõstame uuringus osalejate alumise vanusepiiri 16. eluaastale. Sel juhul on valimi vanusepiirid samad 2020. aastal läbi viidud samasisulise uuringuga (millele andis kooskõlastuse Sotsiaalministeeriumi eetikakomitee). – Muudatus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.3 Nõusolekuid säilitatakse kuni andmete pseudonümiseerimise aluseks oleva koodivõtme kustutamiseni (mis toimub 30.08.2025). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.4 Isikute andmed, kes loobuvad uuringus osalemast või võtavad uuringu kestel oma nõusoleku tagasi, kustutatakse 5 tööpäeva jooksul alates vastava info laekumisest (loobumine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 või nõusoleku tagasivõtt). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 4. Planeeritud lõppvalimi suurus on 10 000 vastajat, kellest ca 62,5% moodustavad eeldatavasti rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad. Ülejäänud vastajad pärinevad veebipaneelist ja juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimist. Rahvastikuregistri valimist soovime saada 6250 vastajat ning pärime selleks registrist valimi 5-kordses mahus, st 31 250 inimese andmed. – Vastav info oli juba toodud taotluse punktis 9. 5. Nõustume selle ettepanekuga ning loobume RR-ist päritavas valimis elukoha infost valla/linna ja linnaosa täpsusega. Siiski sooviksime Tallinna eristamist ülejäänud Harjumaast, kuna Tallinna suurust arvestades tuleks pealinna käsitleda ülejäänud Harjumaast eraldiseisva piirkonnana. Seega sooviksime rahvastikuregistri valimis Harjumaa puhul Tallinna eristamist, kuid ülejäänud maakondade osas sooviksime pärida elukoha info maakonna täpsusega. – Muudatus on taotluse punktis 9.2 sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 6. Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e- maili aadress, telefon). On olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud. – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 7. Täiendatud taotlusele on lisatud Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine (Lisa 4, sarnaselt 2020. a sama uuringuga), samuti Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus (Lisa 5). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo osakonnajuhataja Koostaja: Tiina Linno [email protected]  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025 Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Isikuandmeid töötleb volitatud töötleja Turu-uuringute AS: andmekaitsespetsialisti kontakt: Tõnis Stamberg (tel. 566 000 49, e-post: [email protected]) Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei ole, aga taotlus Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. eetikakomiteele on esitatud Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah, seejuures Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või andmesubjekti eriliiki selle kavand. andmete töötlemine toimub tema nõusolekul. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tiina Linno Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik [email protected], Tel 52 83118 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Sotsiaalministeerium antud uuringu raames erineb registriandmetest) isikuandmeid ei töötle. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Isikuandmed liiguvad registripidajalt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt. 102, A-korpus, 11312 Tallinn). 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Turu-uuringute AS aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 10220984 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn telefoninumber Vaike Vainu Uuringu projektijuht Turu-uuringute AS https://turu-uuringute.eu/ [email protected], Tel +372 5852 9709 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea- alus? duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi ministeeriumide ülesandeks oma valitse- viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest ning selle finantseerimise korraldamine. nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit- semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal- hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda- mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs- teemide piiriülene koordineerimine, laste õi- guste tagamine ja heaolu edendamine, puu- dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine, rahva tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me- ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee- riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis- teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää- rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis- teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi- gusaktides sätestatud pädevuse piires korral- dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve- toimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ- hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes- tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ- hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ- hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter- vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra- kendatud või kavandatava poliitika mõju- suse. 5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii- givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi- gus teha päringuid teise vastutava või volita- tud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt- sioon kontrollib enne nimetatud isikuand- mete töötlemise algust käesolevas paragrah- vis sätestatud tingimuste täitmist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja vanema elanikkonna tegevuspiirangutest ja hooldusvajadusest, sh kasutatavatest teenustest ning teenuste ja abivahendite vajadustest. Küsitlusuuringu läbiviimise vajaduse tingib muude andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades. Registriandmed (ametlikult tuvastatud puude, töövõimekao või vähenenud töövõime esinemise kohta) annavad tegevuspiirangute esinemisest ja vastavalt ka kõrvalabi, s.h hooldusvajadusest elanikkonnas vaid osalise pildi, mistõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane (põhjalikum) toimus aastal 2020. Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses). Võrreldes 2020. aasta uuringuga on 2025. aasta uuring seetõttu kavandatud lühema ankeedi, kuid oluliselt suurendatud valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem ülevaade neis elavate tegevuspiiranguga inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks osaliselt isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja uuringukutsete saatmise eesmärgil. Metoodika ülevaade Andmekogumine on kavas läbi viia läbi kiiruuringutena Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute AS-i vahel 31. oktoobril 2023 sõlmitud raamlepingu nr. 1.8-2/2282-1 raames (allpool kirjeldatud metoodika on kooskõlas raamlepingu tingimustega). Andmekogumiseks kasutatakse 5 küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks uuringu andmeanalüüsile. Iga küsitluslaine valim hõlmab järgnevaid alamvalimeid: 1. kogu Eesti (elanikkonna) suhtes esinduslik põhivalim suurusega 1000 vastajat (5 laine peale kokku 5000 vastajat) 2. Ida-Virumaa suhtes esinduslik lisavalim suurusega 250 vastajat (5 laine peale kokku 1250 vastajat) 3. ülejäänud Eesti regioonide suhtes esinduslik lisavalim suurusega 750 vastajat (5 laine peale kokku 3750 vastajat). 2020. aastal läbi viidud tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust ilmnes, et regionaalses vaates on erilist tähelepanu vajavaks piirkonnaks Ida-Virumaa, kus kõrge toimetulekuriskiga inimeste osatähtsus ning täiendavaid abivahendeid/teenuseid vajavate inimeste osakaal oli Eesti keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa osakaalu suurendamine lõppvalimis (lisavalimite kasutamise näol) võimaldab teha selle regiooni kohta täpsemaid järeldusi, sh täpsemalt vaadelda alamrühmi (nt vanuserühmad, tegevuspiiranguga inimesed) antud regiooni sees. Valimi moodustamisel kasutatakse järgnevaid allikaid: 1. Juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrid. Telefoninumbrite andmebaasi genereerib arvutiprogramm, lisades etteantud tüvenumbrile juhuslikult valitud lõpunumbrid. 2. Turu-uuringute AS-i veebipaneel. Veebipaneel koosneb inimestest, kes on andnud kirjaliku nõusoleku selleks, et Turu- uuringute AS neile uuringukutseid saadaks (mis ei kohusta neid samas küsitlustes osalema). Veebipaneelist moodustatakse valimid stratifitseeritud juhuvalikuga soo, vanuserühma, rahvuse ja regiooni alusel moodustatud kihtidest. 3. Rahvastikuregistri (RR) valim. Rahvastikuregistrist moodustatakse valimid juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti elanike andmetest (isikupõhiste valimitena). Põhivalimi moodustamisel võetakse aluseks kogu Eesti elanikkond ning Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide lisavalimite moodustamisel vastavate regioonide elanikud. Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes on eeldatav vastamisaktiivsus juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimis ning rahvastikuregistri valimis 20% ning Turu-uuringute AS-i veebipaneelis 25%. Selleks, et saavutada planeeritud lõppvalimi suurus (10 000 vastajat), on vajalik algvalimisse võtta kontakte (valimiisikuid) suuremal arvul. Valimidisaini täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 9. Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine kestus on ca 15 minutit. Andmekogumine viiakse läbi telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud meetodil (vt Lisa 2 ja 3). Veebiküsitluse valimisse võetud inimestele (sh rahvastikuregistri valimile) saadetakse uuringukutse e-mailiga. Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust uuringu eesmärkide, andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki elektroonilisele küsitlusankeedile. Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Rahvastikuregistri valimi puhul viiakse madalama vastamisaktiivsusega rühmades lisaks veebiküsitlusele läbi ka telefoniküsitlus. Telefoniküsitluse valimisse võetud telefoninumbril kontakti saades tutvustab küsitleja uuringut, kontrollib, kas valimisse sattunud isik kuulub sihtrühma, selgitab osalemise vabatahtlikkust ning küsib nõusolekut küsitluses osalemiseks. Nõusoleku saamisel viib küsitleja läbi intervjuu või lepib kokku aja selle läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti ei saada, tehakse minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele, et valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur. Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste konfidentsiaalsus on tagatud. Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna jagunemisele soo, vanuserühma, rahvuse (või emakeele) ning elukoha lõikes. Reeglina on küsitlusuuringutes vastamisaktiivsus erinevates elanikkonnarühmades erinev, sealjuures madalam kipub see olema noorimas ja vanimas vanuserühmas, meeste, muudest rahvustest või madalama haridusega inimeste seas. Küsitlusplatvormil kogunevad eri meetoditel (telefon, veeb) kogutud andmed ühtsesse andmebaasi, mis võimaldab erinevate vastajagruppide täitumist jooksvalt jälgida. Madala vastamisaktiivsusega gruppide järele aitamiseks rakendatakse vajadusel järgnevaid meetmeid: 1. Telefoniküsitluse osas rakendatakse kvoote (st alatäitunud rühmadesse otsitakse sobivaid vastajaid sihipäraselt); 2. Turu-uuringute AS-i veebipaneeli puhul suunatakse alatäitunud rühmadesse rohkem meeldetuletuskirju või võetakse veebipaneelist kasutusele lisavalimid; 3. Rahvastikuregistri valimite puhul võetakse madala vastamisaktiivsusega rühmadesse kuuluvate inimestega peale veebiküsitluse lõppemist kontakti telefoni teel, et koguda puuduolevad ankeedid telefonitsi (või paluda valimiisikutel täita ankeet veebis). Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil tähtajatult Sotsiaalministeeriumi serveris ning sellele on ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping). Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e-maili aadress, telefon). On olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud. Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (10 000 vastajat), s.h jõuda Ida-Virumaa sihtrühmani, kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu suurendamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle ettenähtud piiri. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse osas eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu. Kokkuvõttes võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid tervikuna paremini peegeldava tulemuseni. Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemused on vajalikud Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamises 2026. aastal läbiviidava hooldereformi rakendamise uuringu sisendina ja Euroopa Liidu Struktuurivahendite 2028+ vahendite planeerimises ning muudes tegevustes, kus ajakohane info võimaldab arvestada uuringu sihtrühma tegelike vajadustega. Piirkondlikud andmed võimaldavad poliitikakujundamises arvestada erinevas vanuses ja erinevates Eesti piirkondades elavate 16- aastaste ja vanemate elanike sotsiaalhoolekande (sh sotsiaalteenuste) vajadustega lähiaastatel, suunates ressursse ja kujundades poliitikaid täpsemalt vastavalt sellele. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Heaolu arengukava 2023–2030 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks on eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetud suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Sealjuures teenib uuring otseselt Heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks püstitatud kaht alaeemärki:  alaeesmärk 3: vanemaealised (Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad)  alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne (Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste  heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu) Seega on analüüs vajalik Heaolu arengukava alaeesmärk 2 ja alaeesmärk 3 täitmisse. Uuringust saadud tulemusi kasutatakse ka üldistatud kujul Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja avaldatavates analüüsides. Kuna Statistikaamet ega ka ükski riiklik register elanikkonna tegevuspiirangute ning sotsiaalteenuste- ja hooldusvajaduse kohta detailsemaid andmeid ei ole kogunud, siis viis Sotsiaalministeerium 2020. aastal elanikkonna seas läbi Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu ning edaspidi on plaanis läbi viia ka regulaarseid kordusuuringuid. Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (2021-2027.4.09.23-0002) raames, mis keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sh sotsiaalteenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, ent ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ning koostoimimisele. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi proportsionaalsuse jälgimiseks). Rahvastikuregistri valimisse kuuluvad inimesed on tuvastatavad ainult läbi e-maili aadresside ja telefoninumbrite (inimeste nimesid valimisse ei pärita). Valim päritakse 5-kordses mahus, mis on minimaalne kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik 10 000 vastajat. Seega on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada. Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse talle teatud aja möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija valimiisikuga kontakti ning pakub võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 30.09.2025) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam võimalik. Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste kujundamiseks ja arendustegevuseks.  8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete turvalise hoiustamise nõudeid. Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud. Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal. Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel (kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 30.09.2025). Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium andmete hävitamist kinnitava akti. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate arv (lõppvalim) on 10 000, millest Rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad moodustavad eeldatavasti ca 62,5% (6250 vastajat). Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik Rahvastikuregistrist tellida valimibaas viiekordses mahus (kokku 31 250 inimese kontaktandmed). Tellitav valim jaguneb järgnevalt:  6250 inimest üle-Eestilises põhivalimis  6250 inimest Ida-Virumaa lisavalimis  18 750 inimest teiste regioonide (peale Ida-Virumaa) lisavalimis. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga. Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta aprilli II poolest juuni lõpuni. Kui küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu jooksul alates küsitlustööde tegelikust algusest. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:  valimiisiku e-maili aadress  kontakttelefon  elukoht (maakond, eraldi Tallinn ja selle linnaosa)  sugu, vanus ja emakeel Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega rühmades viia läbi täiendav küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoniküsitluse etapis teha kõnesid vaid nendesse rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse etapis oli madalam). 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.  Rahvastikuregister Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on asendatud unikaalse numbriga. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis. Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.  Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 30.09.2025 kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni (eeldatavalt kuni 30.09.2025). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta). Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti) kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 30.09.2025). 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Ei isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse, teavitatakse. siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult (veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus) uuringukutsega, kus teda informeeritakse uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes hetkel). 11.3. Kust on leitavad Viide andmekaitsetingimustele sisaldub andmekaitsetingimused6? valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis (viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.  mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt käesoleva uuringu raames). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. __Marion Rummo_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). Taotluse lisad: Lisa 1: Küsimustik Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm Lisa 3: Telefonipöördumise kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm Lisa 4: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Lisa 5: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus  ELANIKKONNA TEGEVUSPIIRANGUTE JA HOOLDUSVAJADUSE UURING 2025 OSA A. LEIBKOND, ÜLDANDMED A01. Mis on Teie vanus (täisaastates)?_______ A02. Mis on Teie sugu? 1. Mees 2. Naine 3. Muu/ ei soovi vastata A03. Mis maakonnas Te elate? Maakondade loend A04. Mis asulas Te elate? Asulate loend vastavalt valitud maakonnale EHAK järgi KUI VASTAJA ELAB TALLINNAS: A05. Mis linnaosas Te elate? Linnaosade loend A06. Mis on Teie rahvus? ÜKS VASTUS 1. Eesti 2. Vene 3. Ukraina 4. Muu A07. Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase? ÜKS VASTUS 1 Algharidus või madalam 2 Põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil 3 Keskharidus 4 Kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus 5 Rakenduskõrgharidus 6 Kõrgharidus (bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 1 A08. Kas Te elate praegusel ajal kodus või viibite mõnes institutsioonis (nt hooldekodus, kaitseväes, tervishoiuasutuses vms.)? 1. Elan kodus (või sugulaste juures) 2. Viibin hooldekodus 3. Viibin mõnes muus institutsioonis, palun täpsustage, millises: _____ A09. Mis on Teie leibkonna peamine kodune keel? SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3): Kui viibite praegu mõnes institutsioonis, siis mõelge leibkonnale, kus elasite enne institutsiooni saabumist. ÜKS VASTUS 1. Eesti keel 2. Vene keel 3. Ukraina keel 4. Muu keel 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata KUI KODUNE KEEL ON VENE, UKRAINA VÕI MUU KEEL (A09=2, 3 VÕI 4), SIIS KÜSIDA A10: A10. Kas Te saate igapäevasuhtluses eesti keeles hakkama? ÜKS VASTUS 1. Jah 2. Jah, kuid raskustega 3. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata VASTAVAD KÕIK: A11. Kas Teil on praegu kehtiv ametlikult tuvastatud puue? 1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata KUI ON TUVASTATUD PUUE (A11=2), SIIS KÜSIDA A12 JA A13: A12. Milline on Teil tuvastatud puude raskusaste? ÜKS VASTUS 1. Keskmine puue 2. Raske puue 3. Sügav puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A13. Mis on Teie praegune peamine, domineeriv puudeliik (mis on Teil ametlikult tuvastatud)? ÜKS VASTUS 1. Liikumispuue 2. Nägemis- või kuulmispuue 3. Psüühikahäire (v.a vaimupuue) 4. Vaimupuue 2 5. Keele- ja kõnepuue 6. Liitpuue 7. Muu puue, palun täpsustage:________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A14 JA A15 KÜSIDA, KUI VASTAJA VANUS < 65 ELUAASTAT: A14. Kas Teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või töövõime püsiv vähenemine, mis kehtib ka praegu? ÜKS VASTUS 1. Ei 2. Jah, mul on osaline töövõime 3. Jah, mul on puuduv töövõime 4. Jah, mul on püsiv töövõimetus (läbisin hindamise enne 2016. aastat) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A15 KÜSIDA, KUI A14=4: A15. Mitme protsendi ulatuses Teil püsiv töövõimetus tuvastati? ÜKS VASTUS 1. 10% 2. 20% 3. 30% 4. 40% 5. 50% 6. 60% 7. 70% 8. 80% 9. 90% 10. 100% 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata VASTAVAD KÕIK: A16. Milline järgmistest seisunditest Teid praegu põhiliselt iseloomustab? ÜKS VASTUS 1. Töötav 2. Töötav õpilane/üliõpilane 3. Töötav pensionär 4. Töötu, tööd otsiv 5. Õpilane või üliõpilane, tasustamata praktikant 6. Pensionär (vanadus-, ennetähtaegsel või sooduspensionil) 7. Lapsehoolduspuhkusel olija 8. Muudel põhjustel mittetöötav (sh kodune või tervise tõttu mittetöötav) 9. Ajateenija, asendusteenistuja 10. Muu, palun täpsustage:_______ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada 3 KÜSIDA A17 SIIS, KUI A16>3: A17. Kas Te töötate praegu? Ka juhutöö ja vabatahtlik (tasuta) töö on töötamine. 1. Jah 2. Ei KÜSIDA A18 SIIS, KUI A16=1-3 VÕI A17=1: A18. Kas Te töötate täistööajaga või osalise tööajaga? ÜKS VASTUS 1. Täistööajaga 2. Osalise tööajaga KÜSIDA A19 SIIS, KUI A16 EI VÕRDU 2 VÕI 5: A19. Kas Te õpite tasemeõppes (st omandate põhi-, kesk- , kutse- või kõrgharidust) või osalete praegu mõnel täiendkoolitusel? 1. Jah 2. Ei KÜSIDA KÕIGILT: A20. Kas Teil on lapsi? Arvesse lähevad nii alaealised kui täisealised lapsed. VÕIMALIK MITU VASTUST 1. On alaealisi (alla 18-aastaseid) lapsi 2. On täisealisi lapsi 3. Ei ole lapsi 99. Ei soovi vastata A21. Mitu liiget on Teie leibkonnas? Leibkonnaks nimetatakse ühel aadressil elavat ja ühiselt rahalisi ressursse kasutavat inimeste rühma. Ka ajutiselt mujal õppivad või töötavad pereliikmed ning lapsed, kes elavad osa ajast Teie leibkonnas ning osa ajast teises leibkonnas, loetakse leibkonnaliikmeteks. SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3): Kui viibite praegu mõnes institutsioonis (nt hooldekodus või kaitseväes), siis mõelge leibkonnale, kus elasite enne institutsiooni saabumist. Palun arvestage leibkonnaliikmete arvu märkimisel ka iseennast. |__|__| liiget 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A22 KÜSIDA, KUI LEIBKONNAS ON ROHKEM KUI ÜKS LIIGE (A21>1): A22. Kui mitu Teie leibkonnaliiget on... alla 18-aastased? (MÄRKIGE ARV): ____ 65-aastased või eakamad? (MÄRKIGE ARV):____ 4 OSA B: TERVIS Jätkame nüüd üldiste küsimustega Teie tervise kohta. B01. Milliseks Te hindate oma tervist üldiselt? ÜKS VASTUS 1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata B02. Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem? 1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata B03. Kui rääkida viimasest 6 kuust, siis mil määral olete olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad? Kas ütleksite, et olete olnud... ÜKS VASTUS 1. oluliselt piiratud 2. piiratud, aga mitte oluliselt 3. ei ole üldse olnud piiratud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata Järgnevad küsimused ei hõlma ainult haigustest tingitud piiranguid ja probleeme, vaid üldiseid keha, aga ka psüühika ja mõtlemisega seotud tegevuspiiranguid või probleeme, mis takistavad inimesel kas iseseisvat toimetulekut või end tundmast tugeva, vitaalse ja tervena. Palun mõelge viimase 30 päeva peale ning hinnake, kuivõrd on Teil olnud raskusi erinevate tegevustega. Tegevusega on raskusi, kui see nõuab Teilt suuremat pingutust, tekitab ebamugavustunnet või valu, Te teete seda aeglasemalt või teisiti kui tavaliselt. B04. Kas Teil on raskusi nägemisega, isegi kui kasutate abivahendeid? ÜKS VASTUS 1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime 5 B05. Kas Teil on raskusi kuulmisega, isegi kui kasutate abivahendeid? ÜKS VASTUS 1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime B06. Kas Teil on raskusi jalgsi kõndimise, trepist käimisega või erinevate asenditega (istumine, seismine, lamamine), isegi kui kasutate abivahendeid? ÜKS VASTUS 1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime B07. Kas Teil on raskusi asjade meelespidamise või keskendumisega, keeruliste olukordade lahendamisega või mõne uue ülesande õppimisega, isegi kui kasutate abivahendeid? ÜKS VASTUS 1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime B08. Kas Teil on raskusi iseseisva toimetuleku või enesehooldusega, näiteks koristamise ja toiduvalmistamise, aga ka riidessepaneku, üle keha pesemise või tualetis käimisega, isegi kui kasutate abivahendeid (näiteks abivahendid riidesse panemiseks, spetsiaalne potitool või istetool dušinurgas jms)? ÜKS VASTUS 1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime B09. Kas Teil on raskusi teiste inimestega suhtlemisega – näiteks teiste kõnest arusaamisega või enda arusaadavaks tegemisega teistele, isegi kui kasutate abivahendeid? ÜKS VASTUS 1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime 6 KUI B04-B09=1, KUID SIISKI B03<3, SIIS KÜSIDA B10 JA B11: B10. Ütlesite äsja, et küsitud valdkondades ei esine Teil mingeid raskusi. Eespool mainisite siiski, et olete viimase 6 kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu olnud piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad. Palun täpsustage, millised piirangud on Teil 6 kuu jooksul esinenud. ______________________ B11. Kas see tegevuspiirang, mida just kirjeldasite, esines Teil ka viimase 30 päeva jooksul? 1. Jah 2. Ei OSA C. TEGEVUSPIIRANGUD KÜSIMUS C01 KÜSIDA KÕIGILT TEGEVUSPIIRANGUGA ISIKUTELT (B04-B09>1 VÕI B11=1): Mõeldes viimasele 30 päevale, … C01. Kui suuri probleeme on Teie terviseprobleem või tegevuspiirang põhjustanud Teie või Teie leibkonna elukorraldusele? ÜKS VASTUS 1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid OSA D. VÄSIMUS, VALU JA VAIMNE TERVIS VASTAVAD KÕIK: Järgmised küsimused puudutavad väsimust ja valu, samuti Teie meeleolu ja emotsionaalset enesetunnet. D01. Kui suuri probleeme on Teil viimase 30 päeva jooksul olnud päevasel ajal tekkiva väsimustundega? ÜKS VASTUS 1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid 7 D02. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul kogenud sellist füüsilist valuaistingut, mis on seganud Teie igapäevast elu ja toimetulekut? Mõeldud on nii aegajalt esinevat kui pidevat valu sõltumata selle tugevusest; ehk mistahes valu, mis takistab kas töötada, kodus iseseisvalt hakkama saada või ühistegevustes osaleda. ÜKS VASTUS 1 Jah, mõnikord 2 Jah, sageli 3 Ei, üldse mitte D03. Kuidas Te hindate oma emotsionaalset enesetunnet viimase 30 päeva jooksul? ÜKS VASTUS 1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata KÜSIDA D04-D08, KUI D03>2: D04. Kas Te olete olnud viimase 2 nädala jooksul peaaegu iga päev püsivalt masendunud või rusutud enamuse osa päevast? 1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata D05. Kas Te olete viimase 2 nädala jooksul tundnud vähem huvi enamiku asjade vastu või olnud vähem võimeline tundma rõõmu asjade üle, mis Teid tavaliselt rõõmustavad? 1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata D06. Kas Te olete emotsionaalsete probleemide (näiteks masenduse, huvi ja rõõmu puudumise, ärevuse, keskendumisraskuste jms) tõttu viimase 30 päeva jooksul abi otsinud? ÜKS VASTUS 1. Jah 2. Ei, kuid kavatsen abi otsida 3. Ei, ning ma ei kavatse abi otsida 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 8 KÜSIDA D07 JA D08 JUHUL, KUI D06=1 (ON ABI OTSINUD): D07. Kellelt Te viimase 30 päeva jooksul emotsionaalsete probleemide tõttu tuge ja abi otsisite? VÕIMALIK MITU VASTUST 1. Perearstilt 2. Psühholoogilt 3. Psühhiaatrilt 4. Oma pereliikmelt või lähedastelt 5. Oma sõpradelt või tuttavatelt 6. Kelleltki teiselt, kellelt? __________________________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata D08. Kui Te otsisite abi emotsionaalsete probleemide tõttu, siis mil määral Te enda hinnangul saite vajalikku tuge ja abi? ÜKS VASTUS 1. Täiesti piisavalt 2. Pigem piisavalt 3. Nii ja naa 4. Pigem ebapiisavalt 5. Täiesti ebapiisavalt 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata OSA E. TEENUSTE VAJADUS E01. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul võtnud mõne terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu regulaarselt ravimeid? Ravimite all mõeldakse kõiki ravimeid (retseptiga ja retseptita), kuid mitte toidulisandeid nagu vitamiinid, mineraalid jms. 1. Jah 2. Ei E02-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1): E02. Kas Te kasutate terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu mõne lähedase inimese või tuttava kõrvalabi? (Näiteks mõni pereliige aitab Teie eluruume koristada, hügieenitoiminguid teha, süüa valmistada, toob Teile ravimeid, toitu või teeb muid toimetulekuks vajalikke asju.) 1. Jah 2. Ei E03. Kas Te saate oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu iseseisvaks toimetulekuks mõnda teenust riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või ettevõttelt? (Näiteks koduteenust, sotsiaaltransporti või teisi sarnaseid teenuseid.) Teenuste all ei mõelda rahalist toetust. 1. Jah 2. Ei 9 KÜSIDA E04 JUHUL, KUI EI SAA NEID TEENUSEID PRAEGU (E03=2): E04. Kas olete selliseid teenuseid saanud viimase 12 kuu jooksul? 1. Jah 2. Ei KÜSIDA E05-E07 JUHUL, KUI ON SAANUD TEENUSEID PRAEGU VÕI 12 KUU JOOKSUL (E03=1 VÕI E04=1): E05. Palun täpsustage, milliseid teenuseid Te saite (või praegu saate). Teenuste all ei mõelda rahalist toetust. __________ E06. Kas need teenused vastasid Teie vajadustele? 1. Vastasid täielikult 2. Pigem vastasid 3. Pigem ei vastanud 4. Üldse ei vastanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata KÜSIDA E07 JUHUL, KUI TEENUSED EI VASTANUD VAJADUSTELE (E06=3 VÕI 4): E07. Miks need teenused ei vastanud Teie vajadustele? __________ KÜSIDA E08 JUHUL, KUI SAAB PRAEGU LÄHEDASTELT KÕRVALABI VÕI KASUTAB AMETLIKKE TEENUSEID (E02=1 VÕI E03=1): E08. Järgnevalt palume Teil mõelda kogu abile, mida saate praegu kas lähedastelt või teenustena riigilt, kohalikult omavalitsuselt või mõnelt asutuselt. Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te praegu kõrvalabi või teenuseid saate? Iga päev Vähemalt Harvemini Mitte Ei (või kord üldse oska peaaegu nädalas öelda iga päev) 1. Igapäevaste toimingute tegemiseks 1 2 3 4 99 oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms) 2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha 1 2 3 4 99 pesemine, riietumine, tualetis käimine jms) 3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks 1 2 3 4 99 (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms) 4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude 1 2 3 4 99 vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema 5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi 1 2 3 4 99 liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms) 10  6. Transpordiks kaugemal asuvatesse 1 2 3 4 99 vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms) 7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h 1 2 3 4 99 huviharidusega tegelemiseks 8. Keerulisemate või uute ülesannete 1 2 3 4 99 lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms) 9. Vajalike asjade meelespidamiseks või 1 2 3 4 99 vajalikele tegevustele keskendumiseks 10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega 1 2 3 4 99 tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms) 11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? 1 2 3 4 99 ________________________________ Mõeldes abile, mida oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu saate… KÜSIDA E09, KUI KASUTAB LÄHEDASTE KÕRVALABI (E02=1): E09. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate kõrvalabi oma lähedastelt inimestelt või tuttavatelt? MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____ KÜSIDA E10, KUI KASUTAB AMETLIKKE TEENUSEID (E03=1): E10. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate iseseisvaks toimetulekuks teenuseid riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või ettevõttelt? MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____ E11 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1): E11. Kas Te vajaksite oma terviseprobleemist või tegevuspiirangust tulenevalt iseseisvaks toimetulekuks (täiendavalt) mõnda teenust? 1. Jah 2. Ei 11 KÜSIDA E12-E13 JUHUL, KUI VAJAKS TÄIENDAVALT AMETLIKKE TEENUSEID (E11=1): E12. Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te täiendavalt teenuseid vajate? Mõelge ainult neile teenustele, mida vajate juurde (lisaks praegu kasutatud teenustele). Iga päev Vähemalt Harvemini Mitte Ei (või kord üldse oska peaaegu nädalas öelda iga päev) 1. Igapäevaste toimingute tegemiseks 1 2 3 4 99 oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms) 2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha 1 2 3 4 99 pesemine, riietumine, tualetis käimine jms) 3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks 1 2 3 4 99 (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms) 4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude 1 2 3 4 99 vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema 5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi 1 2 3 4 99 liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms) 6. Transpordiks kaugemal asuvatesse 1 2 3 4 99 vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms) 7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h 1 2 3 4 99 huviharidusega tegelemiseks 8. Keerulisemate või uute ülesannete 1 2 3 4 99 lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms) 9. Vajalike asjade meelespidamiseks või 1 2 3 4 99 vajalikele tegevustele keskendumiseks 10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega 1 2 3 4 99 tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms) 11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? 1 2 3 4 99 ________________________________ E13. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu täiendavalt teenuseid vajaksite? MÕELGE AINULT NEILE TEENUSTELE, MIDA VAJATE JUURDE (LISAKS PRAEGU KASUTATUD TEENUSTELE). MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ______ 12 E14-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1): E14. Kui Te vajate praegu või peaksite kunagi vajama abi mõne alljärgneva tegevuse juures, siis kas Te eelistate, et seda abi osutaksid Teie lähedased-tuttavad või eelistate Te kasutada ametlikku teenust (mida osutab nt sotsiaaltöötaja)? Vastates ärge mõelge oma majanduslikele võimalustele teenuste eest tasumiseks, vaid ainult sellele, kuidas Teil endal oleks mugavam igapäevaste tegevustega iseseisvalt toime tulla. Tegevus 1 – Ainult lähedastelt ja tuttavatelt 2 – Osaliselt lähedastelt ja tuttavatelt, osaliselt teenustena 3 – Ainult teenustena 4 - Mul ei ole vahet, kas abistavad lähedased- tuttavad või saan selleks vajalikke teenuseid 1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms) 2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms) 3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms) 4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema 5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms) 6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms) 7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks 8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms) 9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks 10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms) 13 E15. Kas Teie eluruumid (sh köök, vannituba, wc, elutuba jt) on kohandatud vastavalt Teie terviseprobleemile või tegevuspiirangule? Kohandamine tähendab eluruumis Teie tegevuspiiranguid arvestavate muudatuste tegemist, näiteks lävepakkude eemaldamist ratastooliga läbipääsuks, vannitoas või wc-s spetsiaalsete kõrgenduste, tõstukite või käepidemete lisamist, ning muid sarnaseid kohandusi eesmärgiga, et saaksite oma eluruumides võimalikult hästi iseseisvalt kõigega hakkama. ÜKS VASTUS 1 Jah, piisavalt 2 Jah, kuid ebapiisavalt 3 Ei, kuid ma vajaksin eluruumide kohandamist 4 Ei, sest ma ei vaja eluruumide kohandamist E16. Kas Te olete kasutanud mõnda tervishoiu- või sotsiaalhoolekande teenust kaugteenuse vormis (telefoni-, video- või veebivestluse teel)? ÜKS VASTUS 1. Jah, kasutan praegu 2. Jah, olen kunagi kasutanud 3. Ei kasuta, aga oleksin sellest huvitatud 4. Ei kasuta, sest ei vaja seda/ see ei huvita mind 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata E17. Kas Te kasutate mõnda järgnevat tehnoloogilist abivahendit? MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA KASUTATE! 1. Häirenupp 2. Digitaalne ravimidosaator 3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid) 4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks 5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest) 6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.) 7. Ei kasuta ühtegi neist abivahenditest KÜSIMUSES E18 KUVADA AINULT NEED ABIVAHENDID, MIDA KÜSIMUSES E17 EI MÄRKINUD! E18. Kas vajaksite praegu mõnda neist abivahenditest? MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA VAJATE! 1. Häirenupp 2. Digitaalne ravimidosaator 3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid) 4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks 5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest) 6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.) 14 7. Ei vaja neist ühtegi 98. Ei oska öelda E19 JA E20 VASTAVAD NEED VASTAJAD, KES VAJAKSID MÕNDA ABIVAHENDIT VÕI TEENUST (S.H ELURUUMI KOHANDAMIST, KAUGEENUST), VÕI ON SAANUD SEDA EBAPIISAVALT (E11=1 VÕI E15=2 VÕI 3 VÕI E16=3 VÕI E18=1-6):: E19. Palun mõelge kõigile abivahenditele ja teenustele (nt kodu kohandamine, tervishoiu- või sotsiaalteenused), mida Te täiendavalt vajate. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul ise pöördunud mõne alljärgneva asutuse poole selleks, et saada iseseisvaks toimetulekuks mõnda abivahendit või teenust? MÄRKIGE KÕIK ASUTUSED, MILLE POOLE OLETE PÖÖRDUNUD! 1. Minu elukohajärgne kohalik omavalitsus 2. Mõni teine kohalik omavalitsus 3. Sotsiaalkindlustusamet 4. Töötukassa 5. Perearst 6. Rehabilitatsiooni asutus 7. Muu asutus/ ettevõte, milline? __________________ 8. Ei ole pöördunud ühegi asutuse poole abivahendi või teenuse saamiseks E20. Mis Te arvate, mis on kolm peamist põhjust, miks Te ei ole neid abivahendeid või teenuseid saanud, mida täiendavalt vajate? VALIGE KUNI KOLM PÕHJUST 1. Asutus, kuhu pöördusin, ei võimaldanud neid mulle 2. Ma ei ole teadnud, millise asutuse poole pöörduda 3. Ma ei ole abivahenditest või teenustest teadlik 4. Järjekorrad on liiga pikad 5. Mul puudub rahaline võimalus tasuda teenuste eest nõutav omaosalus 6. Mul puudub vajalikku asutusse transport 7. Mul puudub vajalikku asutusse ligipääs (ei pääse hoonesse sisse või ei saa seal ringi liikuda) 8. Ma ei pääse tegevuspiirangu või terviseprobleemi tõttu kodust välja 9. Muul põhjusel, täpsustage:_____________________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata E21. Kas Teie piirkonna sotsiaaltöötaja on viimase 12 kuu jooksul pöördunud Teie poole ja tundnud huvi Teie toimetuleku vastu? Mõeldud ei ole regulaarset abistajat, vaid omavalitsuse sotsiaaltöötajat, kes abivajadust hindab või abi andmise otsuse teeb. 1. Jah, kuna vajasin tema abi 2. Jah, kuigi ma otseselt ei vajanud tema abi 3. Ei, kuigi oleksin tema abi vajanud 4. Ei, sest ei vajanud tema abi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 15 VASTAVAD KÕIK: E22. Kas Te olete viimase 3 aasta jooksul vahetanud elukohta (ehk registreerinud elukohavahetuse rahvastikuregistris) ühest kohalikust omavalitsusest teise? KOHALIKU OMAVALITSUSE PIIRES ELUKOHA VAHETAMINE EI LÄHE ARVESSE! 1. Jah 2. Ei 3. Muu, palun täpsustage: ________________________________ KÜSIDA E23-E26 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA (E22=1): E23. Kas elukoha ja omavalitsuse vahetamise eesmärgiks on olnud muuhulgas ka saada teisest omavalitsusest paremaid sotsiaalteenuseid võrreldes eelmise omavalitsusega? 1. Jah 2. Ei 99. Ei soovi vastata KÜSIDA E24 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA PAREMATE SOTSIAALTEENUSTE SAAMISE EESMÄRGIL (E23=1): E24. Palun nimetage, milliste sotsiaalteenuste saamiseks Te seda tegite? __________________________________ E25. Kas elukoha ja kohaliku omavalitsuse muutumise tõttu halvenesid teie võimalused saada teile vajalikke sotsiaalteenuseid? 1. Jah, halvenesid 2. Ei halvenenud 3. Ma ei ole viimase 5 aasta jooksul sotsiaalteenuseid vajanud KÜSIDA E26 JUHUL, KUI VÕIMALUSED HALVENESID (E25=1): E26. Palun kirjeldage, kuidas need võimalused halvenesid ning milliseid teile vajalikke sotsiaalteenuseid Te enam ei saanud? __________________________________ E27 KÜSIDA KÕIGILT OMA KODUS ELAVATELT (A08=1) TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJATELT, KES ON KAS OLULISELT PIIRATUD (B03=1) VÕI KELLEL ESINEB VÄHEMALT ÜHES VALDKONNAS TÕSISEID RASKUSI VÕI EI TULE ÜLDSE TOIME (B04-B09>2): E27. Kui tõenäoline on, et Teil võib järgmise 12 kuu jooksul olla vaja ööpäevaringset hooldust väljaspool kodu (hooldekodus), isegi kui praegu kasutate kodus ravimeid, abivahendeid või kõrvalabi? ÜKS VASTUS 1. Võin vajada ajutist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 2. Võin vajada alalist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 3. Tõenäoliselt ei vaja ei seda teenust 98 Ei oska öelda 99 Ei soovi vastata 16 KÜSIDA E28 JUHUL, KUI ARVAB, ET VÕIB VAJADA ÖÖPÄEVARINGSET HOOLDUST HOOLDEKODUS (E27=1 VÕI 2): E28. Kas sooviksite asuda hooldekodusse, kui peaksite ööpäevaringset hooldust vajama? 1. Jah 2. Ei (sooviksin elada kodus) 99. Ei oska öelda VASTAVAD KÕIK: E29. Millistest allikatest Te olete seni saanud infot tegevuspiiranguga inimestele mõeldud abivahendite ja hooldusteenuste kohta? VÕIMALIK MITU VASTUST 1. Kohalikust omavalitsusest 2. Sotsiaalkindlustusametist 3. Arstilt, perearstilt või tervishoiuasutusest 4. Töötukassast 5. Meediast (internet, raadio, televisioon, ajalehed) 6. Pereliikmetelt 7. Lähedastelt või tuttavatelt 8. Mujalt __________________ 9. Pole antud teemal infot saanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata E30. Kui palju on Teil lähedasi inimesi, kellega Te saate arvestada, kui Teil on mõni raske isiklik probleem? ÜKS VASTUS 1. Mitte ühtegi 2. 1 kuni 2 3. 3 kuni 5 4. Rohkem kui 5 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata E31. Juhul, kui peaksite vajama tuge iseseisvaks toimetulekuks (nt abi transpordiga, toiduainete ja ravimite kohaletoimetamisega vms.), siis kui suurt tuge saaksite Te oma kohalikult kogukonnalt? Mõeldud on inimesi, kellega Te elate kas samas piirkonnas, külas, asulas, linnaosas või linnas, kellega Te läbi käite ning keda Te ise peate oma kogukonnaks. ÜKS VASTUS 1. Väga suurt tuge 2. Mõningat tuge 3. Ei saaks üldse tuge 4. Mul ei ole sellist kohalikku kogukonda 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata 17 OSA H. MAJANDUSLIK TOIMETULEK Oleme jõudnud küsitluse viimase teemani, milleks on inimeste majanduslik toimetulek. H01. Millisesse vahemikku jääb Teie isiklik netosissetulek ühes kuus, arvestades kõiki sissetulekuallikaid? Netosissetuleku moodustavad Teie kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks). ÜKS VASTUS 1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot 6. 1501-2000 eurot 7. üle 2000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada H02. Kuidas Te hindate oma isiklikku rahalist toimetulekut? Kas … ÜKS VASTUS 1. raha jääb ka säästudeks 2. raha on piisavalt, et toime tulla 3. kuidagi tulen toime 4. raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada H03. Palun öelge hinnanguliselt, mitu eurot kuus kulub Teil iseenda tarbeks järgnevale: KUI KULUTUS PUUDUB, KIRJUTAGE NULL (0). 1 enda ravimitele (aga mitte toidulisanditele) ______ eurot/ kuus 2 KÜSIDA KUI VASTAJAL ON TEGEVUSPIIRANG (B03<3 VÕI B04-B09>1): abivahenditele, s.h hooldusvahenditele (kui neid kasutate) _____ eurot/ kuus 3 transpordikuludele arsti juurde, ravi- või hooldusasutusse _______ eurot/ kuus 4 KÜSIDA KUI E03=1: kõrvalabi või teenuste eest tasumiseks _______ eurot/ kuus KÜSIGE H04-H05 KUI VASTAJA LEIBKONNAS ON LISAKS TEMALE TEISI LIIKMEID (A21> 1): H04. Millisesse vahemikku jääb Teie leibkonna kogu netosissetulek ühes kuus? Selle arvutamiseks liitke kõigi oma leibkonnaliikmete netosissetulekud. Leibkonna netosissetuleku moodustavad Teie leibkonnaliikmete kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks). ÜKS VASTUS 1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot 18  6. 1501-2000 eurot 7. 2001- 2500 eurot 8. 2501-3000 eurot 9. 3001-3500 eurot 10. 3501-4000 eurot 11. üle 4000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada H05. Kui Te mõtlete kogu oma leibkonna rahalisele toimetulekule, siis kas see on Teie arvates… ÜKS VASTUS 1. täiesti rahuldav 2. pigem rahuldav 3. pigem ebarahuldav 4. täiesti ebarahuldav 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada H06. Kas Te soovite midagi täiendavalt lisada või kommenteerida? ____________ 19  KUTSEKIRI: Lugupeetud vastaja, Kutsume Teid osalema uuringus „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“. Uuringut rahastab Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsioon. Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel esineb tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringu tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium sotsiaalteenuste vajadust elanikkonnas ning töötab välja edasised tegevussuunad. Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga, mis tagab selle, et valimis on esindatud inimesed erinevatest Eesti piirkondadest. Kokku küsitletakse umbes 10 000 inimest. Teie isikuandmeid ei seota Teie poolt küsitluses antud vastustega. Täpsem info isikuandmete töötlemise ning andmekaitse kohta on leitav siit: VEEBILEHE AADRESS. Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel terviseprobleeme pole! Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringus osalemiseks palume Teil täita küsimustiku veebis. Küsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 12-15 minutit (kui Teil esineb tegevuspiiranguid, esitatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta aega mõnevõrra kauem). Uuringule vastanute vahel loositakse välja auhinnad (SISU TÄPSUSTUB). Küsimustik avaneb siit: LINK Palume täita küsimustiku hiljemalt KUUPÄEV. Kui Te ei saa/soovi küsimustikule veebis vastata, võib Teiega /AEG/ ühendust võtta Turu-uuringute AS-i küsitleja, et viia läbi telefoni-intervjuu. Juhul, kui Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin: KEELDUMISE LINK Uuringu kohta saab täiendavat infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt [email protected], ja telefonilt 585 29 703. Loodame, et nõustute selles uuringus osalema ning et see on Teie jaoks meeldiv ja huvitav! Ette tänades, Küsitlusjuht Kaja Södor (tel. 585 29 703, e-mail: [email protected]) ANKEEDI ALGUSESSE (TEKST AVANEB ANKEEDI LINGILE VAJUTADES): Uuringu „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“ eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanikkonna füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel elanikest esineb tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringut rahastab Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata Teie jaoks ebamugavatele küsimustele või küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik taotleda oma vastuste kustutamist uuringu andmebaasist pärast küsitluse toimumist (kuni 30.08.2025) teavitades sellest uuringu küsitlusjuhti kirjalikult ([email protected]). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine enam võimalik. Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Sotsiaalministeeriumi volitusel töötleb antud uuringu läbiviimise raames isikuandmeid Turu-uuringute AS. Selles uuringus kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (e-maili aadress ja telefoninumber) ainult Teile uuringukutse saatmiseks ning vajadusel hilisemaks kontaktivõtuks telefoni teel, et viia läbi intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 30.08.2025, pärast mida muutuvad küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed anonümiseeritult. Uuringu tulemused avalikustatakse statistilise kokkuvõttena 2025. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja- statistika/labiviidud-uuringud Uuringu kohta saab infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt kaja@turu- uuringute.ee, ja telefonilt 585 29 703. Uuringus osalemise eeltingimuseks on Teie kinnitus sellele, et olete uuringu eesmärkide ja metoodikaga tutvunud ning nõustute oma isikuandmete töötlemisega. MÄRKIGE RISTIGA: [ ] Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast (sh sellest, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid) ning olen nõus uuringus osalema. [ ] Ma ei ole nõus oma isikuandmete töötlemisega ega soovi uuringus osaleda  TELEFONIPÖÖRDUMISE TEKST: Tere päevast/õhtust! Ma helistan Teile uuringufirmast Turu-uuringute AS. Minu nimi on .... Viime Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel esineb tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel terviseprobleeme pole. Uuringu on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsioon. Teie telefoninumber on valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Rahvastikuregistrist saadud kontaktandmeid kasutame ainult kontaktivõtuks ning neid ei seota küsitluses antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu küsimustele vastamine võtab aega keskmiselt 15 minutit. Kui Teil esineb tegevuspiiranguid, küsitakse nende kohta pisut täpsemalt ning vastamine võib võtta mõnevõrra kauem. Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee rubriigis Läbiviidud uuringud. Täpsemat infot selle uuringu kohta leiate Turu-uuringute AS-i veebilehelt turu-uuringute.eu Kas Teil on hetkel aega ja olete nõus selles uuringus osalema?  Jah  Ei KUI JAH: Kui mõni küsimus on Teie jaoks ebamugav, võite jätta neile vastamata. Samuti on Teil igal hetkel õigus vastamine katkestada.  Lisa nr 4 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 (edaspidi – uuring) andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses. Sotsiaalministeeriumi kui uuringu tellija ja vastutava töötleja hinnangul ei toimu kavandatava elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 raames füüsiliste isiklike aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil põhinevaid otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut. Isiku otsest tuvastamist võimaldavad valimiandmed (andmekoosseis taotluse punktis 9.2) pärib Turu-uuringute AS volitatud töötlejana rahvastikuregistrist. Need ei sisalda eriliigilisi tunnuseid, vaid on mõeldud valimiisikutega kontakteerumiseks. Eriliigiliste isikuandmete töötlemine toimub vaid selleks nõusoleku andnud inimeste puhul. Ehk andmestik, mis sisaldab ka eriliigilisi andmeid, tekib vaid küsimustikule (taotluse lisa 1) vabatahtlikult vastanud inimeste vastustest, kellele omistatakse uuringu tulemuste andmebaasis universaalne ID number (nn UID). Sellised andmed uuringu tulemuste andmebaasis ei ole isiku otsest tuvastamist võimaldavad. Pärast küsitlustööde läbiviimist ja küsitluse aluseks olnud valimiandmebaasi kustutamist ei ole võimalik uuringuga kogutud pseudonüümitud andmeid enam ka nn koodivõtmega konkreetse isikuga tagantjärgi kokku viia. Protsessi detailne kirjeldus on toodud taotlus punktis 4 (viimane lõik). Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte poolt (Rahvastikuregister, Turu-uuringute AS, Sotsiaalministeerium) selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus on lisatud taotlusele (Lisa 5). Rahvastikuregistri ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele. Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid rakendades. Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks. Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõe- mõju tase maandamiseks näosus Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud andmeid Ametijuhendites ja asutuste isikuandmete ei tohi kasutada kogu põhimäärustes on kirjeldatud kogumile organisatsioonis, vaid isikute tegevused, s.h pääsevad ligi konfidentsiaalsuskohustused 1 volitamata üksnes kindlate seoses isikuandmete töötlusega, töötajad eesmärkide kui töötajale on vastav (väljaspoolt saavutamiseks selleks tööülesanne määratud. organisatsiooni) volitatud isikute poolt Avaliku sektori töötajad on ja kooskõlas isikule läbinud andmekaitsealase määratud koolituse ja eksami. tööülesannete täitmiseks. Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Tagada ligipääsuhalduse isikuandmetele peab tagama süsteemide abil juurdepääs kogumile organisatsiooniliste ja andmetele üksnes selleks pääsevad ligi turvameetmete kaudu volitatud isikutele (tehnilised volitamata andmete töötlemise meetmed, korralduslikud kolmandad riskide maandamise meetmed ja juhised). isikud (vt meetmete selgitusi Lisaks, kõigi andmete lisaks). edastamine toimub failidena vaid krüpteeritud kujul, mille saab avada vaid kokkulepitud, konkreetseks isikuandmete töötlemiseks volitatud töötaja. Moodustatud 0 2 Madal Kui vastutav töötleja Uuringu lõpliku lähteülesande isikuandmete kasutab volitatud alusel sõlmib vastutav töötleja kogumi volitatud töötleja teenuseid volitatud töötlejaga töötleja töötleb isikuandmete kaitse hankelepingu, milles esitatakse isikuandmeid üldmääruse artikli 28 kõik asjakohased tingimused puudulikul alusel lõigete 2 ja 4 isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, peab artikli 28 lõikes 3 sätestatust selleks olema isikuandmete kaitse lähtudes või lepitakse muul moel üldmääruse artikli 28 täpsem andmevahetus kokku lõike 3 tingimustele (lähtudes teaduruuringu vastav õigusakt või taotluses kirjeldatud leping (nt ka eesmärkidest, tingimustest ja riigihange) protsessidest). Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, peale isikuandmed kustutakse, on mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik). Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus, diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline. Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses. 2  Lisa 3 Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet Turu-uuringute AS 1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset ruumidesse on tagatud juhendite, kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise eeskirjade, korralduste ja käskkirjade kohta ei peeta. järgimisega ning ligipääsu andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse ja/või tehniliste töötajate pääs töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus isikuandmete töötlemise ruumidesse? isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping 1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide Jah, alati kohta kehtib alati nn „suletud uste ja akende poliitika“ (st ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel väljumisel)? 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist Tööruumide lukustamisega (kui oma personali sees ning teistest avalikest ruumidest ei ole, siis kindlasti lukus) puudub pääs ilma volituseta isikutel Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või isikuandmete töötlemiseks distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba kasutatavatesse ruumidesse? (kiip)kaart) rakendamisega 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah isikuandmeid on varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? 2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul kasutate isikuandmete töötlemisel? andmekandjad Valida võib mitu vastusevarianti 2.2 Kus ja kuidas hoitakse Paberkujul ei hoitagi, kõik on digitaalne isikuandmetega paberdokumente? 2.3 Kus ja kuidas hoitakse Neid ei kasutata isikuandmetega teisaldatavaid andmekandjaid (CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms)? 2.4 Kas kasutate viirus- ja Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks nuhkvaratõrje programme? kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja viiruste efektiivse tuvastamise WIN 10 Defender, C-cleaner, Vanematel masinatel Avirat 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või Ruuteri või tulemüüri kasutamisega kolmanda poole võrguga on tagatud ….. Sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks) 2.6 Kas on olemas infosüsteemi Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt andmete varukoopiate tegemise alane strateegia? 3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul Lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh isikuandmeid……… server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides – toimub regulaarne Märkige ära kõik vastusevariandid, varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid mis Teie süsteemi kohta kehtivad pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Isikustatud andmeid töödeldakse ainult lokaalses arvutis. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver,  mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud. 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja isikuandmeid töötlete? tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, SPSS, LibreOffice jms) (Palume esitada informatsiooni, mis puudutab vaid isikuandmete töötlemist) 3.3 Kas on tagatud digitaalsete Lisaks punktis 3.1 kirjeldatule tagatakse isikuandmete algandmete kaitse, st andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis usaldatavuse? peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid lisas, muutis, vaatas või kustutas. 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja kasutaja autentimiseks kasutatakse parool turvamehhanisme? 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid reeglid? 3.6 Kas on kindlaks määratud, Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks millistele andmetele omavad vajalikele andmetele erinevad kasutajad ligipääsuõigust? 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Jah ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 minuti jooksul)? 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Jah võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti)? 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvatud kanaleid 3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks Jah kasutame pilve, aga seda vaid andmete kasutate pilvandmetöötlust? varundamiseks, mitte töötlemiseks. Kui kasutate pilvandmetöötlust 3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon kasutate? 3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki Pilveteenuse pakkuja haldab nii riistvara, kasutatakse? operatsioonisüsteemi kui rakendust. TU AS kasutab pilveteenust ainult andmete varundamiseks. Isikustatud andmete töötlus toimub ainult TU AS lokaalsetes arvutites. 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement ehk kasutaja (vastutav töötleja) ehk Teie lõppkasutaja litsentsileping) ja teenuse pakkuja (volitatud töötleja) suhe? 3.14 Nimetage pilvandmetöötluse Iirimaa, Rootsi kuningriik teenuse pakkuja asukoha riik. 3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme. tagab piisava andmekaitse taseme (vt taotluse küsimus 9)? 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende kolmandatele osapooltele edastate? edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud vastav juurdepääsuliides 4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid Neid ei transpordita paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms)? 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse milliseid isikuandmeid edastate? vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel) 5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või Incremental backup koos erinevate versioonide süsteemile Teie infosüsteemi haldusega, Amazon Iirimaal asuvates serverites isikuandmetest varukoopia tehakse? 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Varukoopia asub Amazoni Iirimaal asuvates serverites andmete (koopiate) turvaline (S3) hoidmine? 5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid Paberdokumente ei töödelda sisaldavaid paberdokumente? 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Jah juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) töö on häiritud või on katkenud pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele Jah juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel Jah kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb Jah vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette Jah õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete Jah õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral Jah säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata Jah kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud Jah juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel Jah isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse