Puuduste kõrvaldamine taotluses

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon Teie 29.01.2025 nr 2.2.-1/25/2-2/ [email protected] Meie 03.03.2025 nr 1.1-16/115-3 Puuduste kõrvaldamine taotluses Lugupeetud Anu Suviste Edastame täiendatud taotluse koos lisadega teadusuuringu „Leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamine“ läbiviimiseks. Arvestatud on nii AKI kui ka eetikakomitee viiteid puudustele. Lisatud on ka taotlus jälgitavate muutustega, vastused puuduste kõrvaldamisele ja eetikakomitee otsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad: 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud 2. Teabeleht 3. Taotlus jälgitavate muutustega 4. Taotlus 5. Vastused puuduste kõrvaldamisele Ülle Marksoo [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  SÜVAINTERVJUUD VÄRBAMISE PROTSESS Intervjueeritavad toimetulekusaajad värbame kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide abiga. Valime välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerume sealsete spetsialistidega. Tutvustame neile uuringut ning palume nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt meie poolt ette antud kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus meid kontaktide kogumisel aitama, siis saadame neile uuringu tutvustuse ja nõusoleku küsimise, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltööspetsialist meile tema e-posti aadressi ja telefoninumbri ja me võtame toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepime kokku intervjuu aja ja viisi. Värbamisel tuleb tagada, et intervjueeritavate hulka kuuluks inimesi järgmistest gruppidest:  Lühikest aega (mõned kuud) toimetulekutoetust saanud  Pikka aega (aasta või mitu aastat) toimetulekutoetust saanud  On toimetulekutoetust taotlenud, aga pole toetust saanud  Toimetulekutoetust saav leibkond, kus mõni liige käib tööl Lisaks arvestatakse värbamisel, et esindatud oleks toimetulekusaajad järgmistest leibkonnatüüpidest:  Üksi elav pensionär  Kahe pensionäri leibkond  Üksikvanem lastega  1-2 lapsega paar  3 või enama lapsega paar  Lasteta pensionieast noorem inimene (üksi või paar) UURINGU TUTVUSTUS JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, MILLE EDASTAB SOTSIAALTÖÖTAJA TOIMETULEKUTOETUSE SAAJALE EHK KIRI, MILLE SAADAB VÄLJA SOTSIAALTÖÖSPETSIALIST Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uue metoodika väljatöötamisel kogutakse sisendit inimestelt, kellel on olnud raskusi toimetulekuga, sest nende kogemused aitavad paremini mõista, millised põhivajadused vajaksid senisest teistsugust arvestamist Uuringufirma Centar soovib teha intervjuusid toimetulekutoetuse saajatega, et rääkida toimetulekutoetuse suurusest, selle taotlemise protsessist ja toetuse mõjust igapäevasele toimetulekule. Kas Teie oleksite nõus jagama oma mõtteid ja kogemusi toimetulekutoetuse teemal? Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ning intervjuu tehakse veebis või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi. Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Uuringufirma ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie osalemine on täiesti vabatahtlik ja võite igal hetkel intervjuust loobuda, sealhulgas intervjuu ajal või pärast intervjuu lõppu. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist. Uuringu isikuandmete peamine töötleja on Centar (Andmekaitsetingimused - Centar). Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil [email protected] või telefonil 617 3306. Palun andke teada, kas olete nõus intervjuul osalemise ning oma e-posti aadressi ja telefoninumbri edastamisega Centarile, et leppida kokku Teile sobiv intervjuu aeg ja viis? Ootan Teie vastust hiljemalt ….. SÜVAINTERVJUU KAVA Sissejuhatus Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel elatusmiinimumi teemalist uuringut. Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin luba salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute intervjuuga või mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna? Uuringu eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi määramise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringu tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab erinevat tüüpi leibkondadega. Tänasel intervjuul soovime Teiega rääkida toimetulekutoetuse suurusest ja selle taotlemise protsessist ning toetuse mõjust Teie igapäevasele toimetulekule. Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu? Taustaküsimused inimese enda ja leibkonna kohta, et mõista, millised taustatunnused leibkonna vajadusi määravad  Mis on Teie praegune põhitegevus? Vajadusel täpsustada vastavalt vastajale: Kas õppimine, töötamine või töö otsimine, laste kasvatamine, tervise taastamine vms?  Milline on Teie leibkonna koosseis? Leibkond on grupp inimesi, kes elavad samas eluruumis ja jagavad igapäevaselt ühiseid elamiskulusid, nagu toit, eluaseme kulud ja muud majapidamiskulud. Oluline on tuvastada alaealised ja pensioniealised leibkonnaliikmed, kui mõnel leibkonnaliikmel on erivajadusi, mis võivad minimaalset vajalikku sissetulekutaset mõjutada. o Kui palju liikmeid on Teie leibkonnas, kui vanad nad on ja mis on nende põhitegevus? o Kas mõnel leibkonnaliikmel on mõni selline erivajadus, mistõttu on Teie leibkonna kulud oluliselt kõrgemad, kui oleks teistel samasugustel inimestel, kellel erivajadust pole?  Millises Eesti piirkonnas Te elate ja millised on teie leibkonna regulaarsed transpordivajadused (kooli, tööle vm)?  Kui kaua (mitu kuud) olete toimetulekutoetus saanud? Kas toetuse taotlemine on teie jaoks pidev või ajutine lahendus? Praeguse toimetulekutoetuse suurus  Mis tüüpi sissetulekud Teie leibkonnal on? Kui suure osa moodustab toimetulekutoetus Teie sissetulekutest?   Kuidas hindate toimetulekutoetuse suurust võrreldes Teie tegelike vajadustega? Kas toetuse suurus on piisav, et toime tulla? Kui ei ole piisav, siis kuidas olete hakkama saanud?  Mis on need kaubad või teenused, mida Teie leibkond väga vajaks, aga mida Te endale praegu lubada ei saa? Toimetulekutoetuse taotlemine  Mida toimetulekutoetuse taotlemine Teie leibkonna jaoks tähendab (küsimuse eesmärk on mõista toetuse tähendust ja mõju laiemalt, sh emotsionaalset, sotsiaalset mõju)?  Kui rahul Te olete toimetulekutoetuse taotlemise protsessiga üldiselt? Millega Te olete rahul ja millega ei ole? o Kuidas Te hindate toetuse taotlemise korraldust, asjaajamist? Kas see on Teie jaoks lihtne või keeruline? Kui on keeruline, siis mis? o Kuidas Te ennast toetuse taotlemisel tundsite? Kas see oli Teie jaoks meeldiv või ebameeldiv kogemus? Mis sellist tunnet põhjustas? Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse sobivus ja piisavus Intervjueerija tutvustab vastajale milliseks kujuneks leibkonna toimetulekutoetus, kui see oleks uue elatusmiinimumi metoodikaga arvestatud  Kas selline toimetulekutoetus vastab Teie arvates minimaalselt vajalikule elatustasemele?  Kui suures osas see toetus kataks ära Teie leibkonna põhivajadused?  Kas on kulusid, mida uues elatusmiinimumis ei ole arvestatud, kuid mis on Teie jaoks hädavajalikud? Kui jah, siis mis need kulud on? Kas on kulusid, mis uue elatusmiinimumi arvestuse järgi pole Teie leibkonna jaoks hädavajalikud? Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse mõju  Kuidas võiks uus toetus Teie kulutusi mõjutada? Milliseid kulutusi Te kõige tõenäolisemalt suurendaksite ja miks just neid?  Kas uus toetus võiks mõjutada Teie töövõimalusi? Kui jah, siis kuidas?  Kuidas veel võiks uus toetus Teie ja Teie leibkonna elu mõjutada? Kuidas see võiks mõjutada Teie ja Teie leibkonna vaba aja veetmist, tulevikuplaane või Teie enesetunnet? FOOKUSGRUPID VÄRBAMISE PROTSESS Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt ette antud kriteeriumitele (leibkonna tüüpidele). Esialgne leibkonna tüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Nortstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel). SKRIININGANKEET JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, ESIALGNE VERSIOON Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringufirma Centar kutsub Teid osalema fookusgruppi, kus arutletakse selle üle, milline võiks olla ………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum – ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas. Fookusgrupp toimub ..…. (AEG JA KOHT) ja kestab umbes 2 tundi. Kõik fookusgrupis osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi. Fookusgrupi intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Intervjuude faile ei jagata Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutatakse tsitaate intervjuudest, kuid neile ei lisata infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Uuringu isikuandmete peamine töötleja on Centar (Andmekaitsetingimused - Centar). Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil [email protected] või telefonil 617 3306. Mis tüüpi leibkonnas Te elate?  Üksi elav pensionär  Kahe pensionäri leibkond  Üksikvanem lastega  1-2 lapsega paar  3 või enama lapsega paar  Muu leibkonnatüüp -> LÕPP Kas Te olete üldjoontes kursis oma leibkonna eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega?  Jah  Ei -> LÕPP Kas olete nõus fookusgrupis osalema?  Jah  Ei -> LÕPP FOOKUSGRUPI KAVA Sissejuhatus Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringu tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab erinevat tüüpi leibkondadega. Tänasel intervjuul arutleme selle üle, milline võiks olla ………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum – ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas. Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis me kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu? Osalejate taust ja vestluse fookuse ja ülesehituse tutvustus  Osalejate tutvustus: Eesnimi, kus kandis elate, mis on Teie põhitegevus ja milline on Teie leibkonna koosseis?  Elatusmiinimumi all me mõtleme minimaalseid kulusid, mis oleks raskustesse sattunud ………….. /leibkonna tüüp/ leibkonna toimetulekuks hädavajalikud, et tagada minimaalselt vajalik elatustase. Tänase vestluse eesmärk on selgitada välja nn minimaalne ostukorv ………. /leibkonna tüüp/ leibkonnale erinevate kululiikide kaupa. Toidukulud Intervjueerija tutvustab näidismenüüd  Kas selline menüü võiks ………. leibkonnale üldjoontes sobida? Mis Teie arvates sobib ja mis ei sobi?  Millised toidukulud peaksid lisaks sellele menüüle veel olema elatusmiinimumi sisse arvestatud? Näiteks tähtpäevade tähistamine, hooajalised väljaminekud jne? Hügieenitarbed Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike hügieenitervete ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Riided, jalanõud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike riiete ja jalanõude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Majapidamiskulud a) Kestvuskaubad, näiteks kodutehnika, mööbel Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike kestvuskaupade ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? b) Majapidamistarbed Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike majapidamistarvete ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Transpordikulud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike transpordikulude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Sidekulud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike sidekulude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda? Vaba aja kulud Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike vaba aja kulude ja vastavate teenuste loetelu  Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?  TEABELEHT FOOKUSGRUPPIDELE Uuringu nimi: Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks Uuringu teostaja: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium Uuringu periood: Jaanuar 2025 – veebruar 2026 Intervjuude läbiviimise aeg: Mai 2025 – juuni 2025 Uuringu eesmärk: Meie eesmärk on töötada välja uus elatusmiinimumi arvutamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on summa, mis katab ühe inimese või leibkonna igapäevased hädavajalikud kulutused ning tagab inimväärse elu. Seda kasutatakse nii vaesuse hindamisel kui ka toimetulekutoetuse määramisel. Uuring aitab leida õiglasema ja Eesti oludele sobivama viisi elatusmiinimumi arvutamiseks, arvestades erinevate leibkondade vajadusi. Kui see metoodika kasutusele võetakse, võib see aidata parandada raskustesse sattunud inimeste toimetulekut. Intervjuu teemad: Intervjuul arutleme selle üle, milline võiks olla Teie leibkonnaga sarnase leibkonna elatusmiinimum ning millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad Eestis inimväärse toimetuleku. Osalemise tingimused:  Intervjuu toimub grupiintervjuuna, kus osalevad lisaks Teile teised samasuguse leibkonnatüübi esindajad.  Osalemine intervjuul on vabatahtlik.  Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks.  Intervjuu salvestatakse, et tagada täpne andmetöötlus. Salvestusest tehakse tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie isikule või perele.  Intervjuul osalemisest võite loobuda enne intervjuu toimumist või intervjuu ajal, pärast intervjuud ei ole võimalik Teie vastuseid eristada teiste vastustest, mistõttu ei saa pärast intervjuud enam Teie vastuseid kustutada.  Teie isikuandmeid ei edastata Sotsiaalministeeriumile ega teistele osapooltele.  Teie kontaktandmed ja intervjuu salvestis kustutatakse hiljemalt kuu aja jooksul pärast intervjuu toimumist.  Intervjuu käigus kogutud andmeid analüüsitakse ainult selle uuringu raames, uuringu raportis võidakse kasutada tsitaate intervjuust, kuid seda tehakse anonüümselt. Intervjuul osalemisega ei kaasne Teie jaoks otseseid riske. Uuringu tegijad järgivad kõiki teadusuuringute andmete hoidmise, säilitamise ja töötlemise reegleid, et tagada andmete turvalisus ja vastuste konfidentsiaalsus. Kuna tegemist on grupivestlusega, palume osalejatel hoida grupis jagatud teavet konfidentsiaalsena, et tagada turvaline arutelu kõigile osalejatele. Kuna intervjuu andmed on grupipõhised, ei ole võimalik pärast intervjuud konkreetse osaleja vastuseid eemaldada. Seetõttu palume osalejatel osalemise otsus teha teadlikult enne vestluse algust. Kontaktandmed: Uuringu andmeid töötleb Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (andmekaitsetingimused). Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust e-posti aadressil [email protected] või telefonil 617 3306 TEABELEHT INTERVJUUDELE TOIMETULEKUTOETUST SAANUD INIMESTEGA Uuringu nimi: Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks Uuringu teostaja: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium Uuringu periood: Jaanuar 2025 – veebruar 2026 Intervjuude läbiviimise aeg: Oktoober 2025 – detsember 2025 Uuringu eesmärk: Meie eesmärk on töötada välja uus elatusmiinimumi arvutamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on summa, mis katab ühe inimese või leibkonna igapäevased hädavajalikud kulutused ning tagab inimväärse elu. Seda kasutatakse nii vaesuse hindamisel kui ka toimetulekutoetuse määramisel. Uuring aitab leida õiglasema ja Eesti oludele sobivama viisi elatusmiinimumi arvutamiseks, arvestades erinevate leibkondade vajadusi. Uuringu käigus kogume sisendit inimestelt, kellel on olnud raskusi toimetulekuga, et mõista, millised põhivajadused vajaksid senisest teistsugust arvestamist ning kuidas võiks toimetulekutoetuse määramist ja maksmist parandada. Intervjuu teemad: Intervjuul palume Teil jagada enda kogemusi ja arvamusi toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmise kohta. Näiteks: Kuidas Te hindate toimetulekutoetuse suurust ja piisavust ning selle taotlemise protsessi? Milline on toetuse mõju Teie igapäevasele toimetulekule? Osalemise tingimused:  Intervjuu toimub vastavalt Teie valikule kas veebis või telefoni teel.  Teie uuringus osalemine on täiesti vabatahtlik ja võite igal hetkel intervjuust loobuda, sealhulgas intervjuu ajal või pärast intervjuu lõppu.  Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks.  Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Pärast tekstifaili valmimist ja helifailide kustutamist ei ole võimalik Teie intervjuud eristada teistest ning seetõttu ei saa pärast seda enam nõusolekut tagasi võtta.  Teie isikuandmeid ei edastata Sotsiaalministeeriumile ega teistele osapooltele.  Teie kontaktandmed ja intervjuude salvestised kustutatakse hiljemalt kuu aja jooksul pärast intervjuu toimumist.  Intervjuu käigus kogutud andmeid analüüsitakse ainult selles uuringus, uurigu raportis võidakse kasutada tsitaate intervjuust, kuid seda tehakse anonüümselt. Intervjuul osalemisega ei kaasne Teie jaoks otseseid riske. Uuringu tegijad järgivad kõiki teadusuuringute andmete hoidmise, säilitamise ja töötlemise reegleid. Kontaktandmed: Uuringu andmeid töötleb Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (andmekaitsetingimused). Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar e-posti aadressil [email protected] või telefonil 617 3306  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Reg kood. 70001952 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah, taotlusele on lisatud Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee protokoll. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001952, analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontakt: Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku juht, [email protected], 58045973 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 11343217 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Ilona Reiljan +3726259390 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001975 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Sven Veskijärv, tel. 58534143, [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Sotsiaalministeeriumi teadus- ja alus? arendusteenuse erandit kohaldava avaliku Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi konkursiga tulemusena sõlmiti leping viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil teadusuuringu tegemiseks Eesti läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest Rakendusuuringute Keskusega Centar nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja (töövõtuleping nr 1.8-2/2538-1). arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse §67 järgi sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine ja puudega inimeste elukvaliteedi edendamine. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse järgi on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesanne kavandada ja koordineerida sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku pensionisüsteemi kujundamisel ning sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja piiriülese tervikvaate kujundamisel. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Taotlusega palutakse ligipääsu 1. Statistikaameti kasutuses olevatele järgmistele andmekogudele:  pseudonüümitud riiklike statistiliste vaatluste käigus kogutud valimipõhistele küsitlustele Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU).  pseudonüümitud registriandmetele, mis on ette valmistatud kasutamiseks Euroopa Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsiooni mudelis EUROMOD. 2. Sotsiaalkindlustusametist pseudonüümitud registriandmetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) toimetulekutoetuse taotlejate, maksete ja saajate kirjeldamiseks. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eestis puudub ajakohastatud ja läbipaistev elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Praegu on puudulikud teadmised toimetulekuks vajalikest minimaalsetest kulutustest erinevate koosseisudega leibkondades. Täna kehtiv aegunud ning leibkondade erinevusi mittearvestav elatusmiinimumi arvestamise metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse hindamiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja täpsem ja õiglasem elatustaseme miinimumi arvestamise metoodika Eestile, sh hinnatakse kas ja millised regionaalsed erinevused elatusmiinimumis esinevad. Uuring loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse arvestamise süsteemiks, mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust. Uuringul on kaks suuremat osa, mis jaguneb omakorda alamtegevusteks: 1. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika väljatöötamine, mis sisaldab: a. Teiste riikide elatusmiinimumi arvestamise metoodika kaardistus, mis põhineb dokumendianalüüsil. Isikuandmeid selles osas ei töödelda. b. Eesti leibkondade kulutuste andmete analüüs, et määrata elatusmiinimumi hindamisel kasutatavad kulukategooriad, nende suurused, tarbimiskaalud leibkonnaliikmetele ja hinnata leibkonnatüüpide lõikes erinevusi kuludes. Analüüsitakse Statistikaameti riikliku statistika valimipõhiste küsitluste Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU) pseudonüümitud andmeid. Kulutuste analüüsi sisendiks kasutatakse ka toimetulekutoetuste saajate eluasemekulude andmeid registrist STAR. Erinevaid andmeallikaid ei seota omavahel, kasutatakse olemasolevaid andmeid, andmeid ei koguta juurde. c. Tervisearengu Instituudi uusi toitumissoovitusi arvestavate näidismenüüde koostamine ning nende põhjal toidukorvi koostamine erinevatele leibkonnatüüpidele. Isikuandmeid selles osas ei töödelda. d. Leibkondade ostukorvi hindamine intervjuudega. Arvutusliku elatusmiinimumile vastava ostukorvi ja eelarve koostamise kõrval on vaja valideerida ning hinnata inimeste tunnetust hädatarvilikule ja elamisväärse elu tagavale ostukorvile. Selles uuringu osas teeme grupiintervjuud leibkonnatüüpi kuuluvate inimestega. Intervjuud teeme inimestega, kes on vabatahtlikult nõus intervjuul osalema. e. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika koostamine. Eelmiste punktide tulemusi koondades arvutatakse välja toimetulekuks minimaalne sissetuleku suurus leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse elatusmiinimumi arvutamise ja kaasaajastamise metoodika Eestile. Selles punktis isikuandmete analüüsi ei toimu. 2. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika mõju toimetulekutoetuse maksmisele, mis sisaldab: a. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse sobivus toetuse saaja leibkonnale. Sobivuse hindamiseks intervjueerime toimetulekutoetust saanud või saavate leibkondade esindajaid. Samuti kasutatakse intervjuusid toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise protsessi hindamiseks. b. Uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja toimetulekutoetuse saajate sissetulekutele: i. Varem kehtinud süsteemiga toimetulekutoetust saanute ja toimetulekutoetuse suuruse kirjeldus registriandmetel. ii. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga arvestatava toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja sissetulekutele, mida hinnatakse EUROMODiga. EUROMOD on Euroopa  Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu osade kaupa: Leibkondade kulutuste analüüs LEU ja ESU andmetel (uuringu osa 1.b). LEU ja ESU on valimipõhised riikliku statistika otstarbel tehtavad regulaarsed küsitlusuuringud. Andmed on kogutud varem, andmeid ei koguta selle uuringu otstarbel. ESU ja LEU valimis on ca 7000-8000 isikut, kes esindavad Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke. Andmed on eelnevalt pseudonüümitud ja isiku otsese tuvastamise võimalus analüüsi teostavatel Centari analüütikutel puudub. Mitmed tunnused (nagu elukoht, amet, tööandja tegevusala) on andmestikus agregeeritud, mistõttu on ka kaudne tuvastamine andmestikust väga keeruline ja pigem võimatu. Seega ei töödelda neid andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul. ESU ja LEU sisaldavad infot leibkondade koosseisu, detailsete kulude, tulude ja elamistingimuste kohta. Andmed võimaldavad analüüsida, kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad kulukategooriad moodustavad, kuidas kulud sõltuvad leibkondade koosseisust ja muudest sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Kuna tegemist on regulaarselt tehtavate küsitlustega, siis on võimalik nendel andmetel hinnata ostukorvi ja kulude muutuseid aja jooksul. Alternatiivseid analoogse detailsusega leibkondade kulusid dokumenteerivaid elanikkonnale ja erinevatele leibkondade tüüpidele representatiivseid andmeid Eestis regulaarselt ei koguta ega kajastu need registrites. Kuna elatusmiinimumi arvestamine peab põhinema representatiivsetel, regulaarselt uuendatavatel andmestikel, siis ei ole nende andmestike kasutamisele alternatiivi. Seni kasutatud arvestusliku elatusmiinimumi metoodika põhineb samuti leibkonnaeelarve uuringul4. Samuti on teistes riikides tavapäraseks meetodiks elatusmiinimumi või näidisostukorvi koostamisel leibkondade sissetulekute ja kulutuste küsitlusandmete kasutamine. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d) Eestis on elatusmiinimumi arvestamiseks koostatud ostukorv seni ainult kvantitatiivseid küsitlusandmeid kasutades. Selleks, et statistilised ostukorvid vastaksid inimeste ning leibkondade tegelikele vajadustele ja tunnetusele inimväärsest elust, on vajalik koguda inimestelt tagasisidet ning hinnanguid selle kohta, milline on nende leibkonnatüübile vastav minimaalne vajalik ostukorv. Inimestelt hinnangute kogumist kavandatakse leibkonnatüüpide kaupa grupiintervjuudega. Grupiintervjuudes osalemine toimub inimeste nõusolekul vabatahtlikult. Pärast intervjuu toimumist transkribeeritakse ja anonüümitakse intervjuud, helifailid kustutatakse. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) Arvestuslikku elatusmiinimumi kasutatakse sisendina toimetulekutoetuse suuruse hindamisel. Uuringu ülesanne on arvestada välja, kuidas uuendatud metoodika korral muutuks toimetulekutoetuse suurus erinevatele leibkondadele. Uue metoodikaga muutub elatusmiinimumi arvestuse aluseks olev ostukorv ja selles olevate kulukategooriate maksumused ja tõenäoliselt ka leibkonnaliikmete kaalud toetuse arvestamisel. Juhul, kui muudetakse oluliselt olulise toetuse arvestamise aluseid ning põhimõtteid, siis tuleb selle mõjude hindamiseks koguda ka tagasisidet 4 Vt täpsemalt Tiit (2005 ja 2006) Elatusmiinimumi ja vaesuspiiride hindamise metoodika ning sotsiaalsete indikaatorite leidmisel kasutatavate tarbimiskaalude kaasajastamine. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, AS Resta inimestelt, keda see otseselt puudutab. Selle punkti ülesanne ongi toimetulekutoetuse saajatelt koguda hinnanguid ja arvamusi toetuse arvestamise ning selle suuruse sobivuse kohta. Selleks on vajalik rääkida toimetulekutoetust saanud või saavate inimestega ja uuringus tehakse seda intervjuu vormis. Intervjueeritav peab olema varem toimetulekutoetust saanud leibkonna esindaja ning vaja on intervjueerida erinevate leibkonna koosseisudega toimetulekutoetuse saajaid. Alternatiivi selle sihtrühma (toimetulekutoetust saanud inimesed) valikule või andmete kogumise meetodile intervjuudega selles uuringu osas ei ole. Alternatiivsete võimalustena intervjueeritavate värbamiseks kaalusime isikute kontaktandmete päringut registrist ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide kohaliku teadmise kasutamist intervjueeritavate leidmiseks. Neist kahest variandist eelistasime teist, kuna kasutades ära sotsiaaltööspetsialistide töö käigus kogunenud varasemat teadmist leibkonnast, on tõenäoliselt võimalik leida intervjueeritavad väiksema hulga inimeste isikuandmeid töödeldes, kui see oleks vajalik registrist juhuvalikuga leibkondi valimisse kutsudes. Inimeste intervjueerimisel ei koguta representatiivseid kvantitatiivseid andmeid, vaid kirjeldusi, selgitusi, arvamusi, miks mingi aspekt sobib ja miks mitte. Seetõttu pole intervjueeritavate valikul oluline juhuvalik ning representatiivsus üldkogumi suhtes, vaid pigem taustatingimustelt sobiv vastaja, kellel on soov ja võimekus kaasa rääkida. Neil kaalutlustel eelistasime intervjueeritavate värbamist sotsiaaltööspetsialistide kaudu. Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta hõlmab sellel juhul sotsiaalkaitse ametniku pöördumist isiku poole, et küsida talt nõusolekut uuringus osalemiseks. Sotsiaaltööspetsialist ei kasuta isiku tuvastamiseks muid andmeid, kui talle teada olev varasem info inimese kohta. Kui inimene ei nõustu intervjuul osalemisega, siis temaga rohkem uuringu teemal ei kontakteeruta. Kui inimene nõustub, siis toimub järgnev andmete töötlus isiku nõusolekul. Isiku tuvastamine on vajalik ainult andmete kogumiseks, hilisemas analüüsis pole vajalik hoida andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i) Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed annavad ülevaate praeguste toimetulekutoetuse saajate profiilist, toimetulekutoetuse komponentidest ja nende suurusest. Kuna uue elatusmiinimumi arvestamise alusel hakatakse senist toimetulekutoetuse suurust ümber arvutama, siis annab senise toetuse saajate ja toetuse komponentide suuruse kirjeldus hädavajaliku ülevaate sellest, keda ja millises ulatuses uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika puudutab. Toimetulekutoetuse saamise andmed kajastatakse sotsiaaltoetuste ja teenuste registris (STAR) ning alternatiivseid andmeid, mis toimetulekutoetuse saamist ja selle komponente samaväärselt kirjeldaksid, pole. Seega pole alternatiivi registriandmete kasutamisele. Andmeid ei ole vaja töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldaval kujul ja seda uuringus ei kavandata. Kuna otseselt pole vaja isikuid tuvastada, nendega kontakteeruda või andmeid teiste registrite või küsitlusandmetega siduda, siis loob registripidaja andmetele pseudokoodi ning väljastab andmed töötlemiseks pseudokoodiga. Nii ei töödelda andmeid isiku otsest tuvastamist võimaldavana. Arvestada tuleb kaudse tuvastamise võimalusega, kuna tegemist on leibkonnatasandi andmetega. Sarnaselt ESU ja LEU andmetega on isikute kaudne tuvastamine pseudonüümitud STAR andmestikust pigem teoreetiline ja ei ole võimalik süstemaatilisel moel suure arvu isikute kohta. Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii) EUROMODi sisendandmed on Statistikaametis varasemalt olemas, pseudonüümitud kujul isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või isikukood). Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele. EUROMODiga on võimalik simuleerida toimetulekutoetuse parameetrite muutuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid. EUROMOD on üle-Euroopaline pikaajaliselt arendatud simulatsioonimudel just toetuste ja maksude mõjude hindamiseks, mille kasutamise jaoks Statistikaamet koostab ja uuendab iga-aastaselt sisendandmestikku. Alternatiivina selle kasutamisele oleks võimalik ehitada üles terviklik ning eraldiseisev simulatsioonimudel, kuid see oleks väga ajamahukas, kulukas ja ei mahuks kindlasti uuringu ajaraami ega eelarvesse. Lisaks oleks selline tegevus sisutu ja nõuaks täiendavat andmehõivet registritest, kuna EUROMOD on just selliste simulatsioonide tegemiseks ehitatud. Seega on EUROMODi kasutamine koos selle sisendandmestikuga vältimatult vajalik. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti elanike toimetulek on oluline riigi ülesanne ning puuduse ja abivajaduse korral on riik kohustatud inimesi aitama. Selleks, et riik saaks kujundada toimetulekutoetuse, mis tagab elanikele inimväärse toimetuleku, on oluline hinnata, millistele tingimustele see peab vastama. Praegune elatusmiinimumi arvestamise metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi koostatud tarbimiskorvist. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuring on suunatud elatusmiinimumi arvutamise metoodika uuendamisele. Andmeid kasutatakse elatusmiinimumi metoodika välja töötamiseks, hindamiseks ja selle põhjal uuendatava toimetulekutoetuse arvestamise metoodika uuendamiseks. Uuringust ei tulene otseselt ühelegi inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid õiguseid ega kohustusi. Uuringu tulemuseks on agregeeritud üldistus, milles ei viidata üksikutele inimestele. Kui kasutatakse tsitaate intervjuudest, siis asendatakse inimeste nimed, kohad või muu info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta. Uuringu osade kaupa, milles töödeldakse inimeste andmeid:  ESU ja LEU andmete (uuringu osa 1.b) kasutamisel tagatakse, et inimeste andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ega muuda kohustuste mahtu järgmiste oluliste asjaoludega: ESU ja LEU on Statistikaameti varem kogutud valimipõhised küsitluste andmed. Nende andmete kasutamisel välditakse täiendavalt inimeste poole pöördumist ja neilt täiendavalt analoogsete andmete kogumist praegu ning tulevikus, kui on vaja elatusmiinimumi arvestusi uuendada.  Statistikaamet on juba varem andmed küsitluse koosseisus pseudonüüminud ja ette valmistanud, mistõttu ei ole vaja Statistikaametil andmeid depseudonüümida või täiendavalt muul moel töödelda, et teha need praeguse uuringu jaoks kättesaadavaks. Andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Andmed on pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus, seda ei tehta spetsiifiliselt käesoleva uuringu jaoks. Analüüsi teostajatel puudub ligipääs pseudonüümimise võtmele.  Valimipõhine andmestik tähendab, et küsitlusele vastajad on juhuslik valik inimesi teatud raamis, mistõttu on nende kaudse tuvastamise võimalus pseudonüümitud andmestikku kasutades väga väike.  Andmeid kasutatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel (RDP). Pseudonüümitud üksikute isikute andmeid ei saa keskkonnast välja saata.  Andmeanalüüsi tulemuseks on üldistus ja ühegi üksikvaatluse andmeid ei avaldata. Statistikaamet kontrollib teadlaste keskkonnast väljasaadetavad väljundid üle, tagades et need ei sisalda kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid. Intervjuudel ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d) osalemisest ei teki inimestele täiendavaid õigusi ega kohustusi.  Intervjueerimine toimub ainult isikute teadlikul nõusolekul.  Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda. Osalejal on õigus igal hetkel intervjuust loobuda, kuid pärast intervjuu toimumist ei ole võimalik tema panust eemaldada, kuna see on seotud grupiarutelu kontekstiga. Osalejatele selgitatakse, et kuna intervjuu on grupipõhine ja teiste osalejate panustega läbipõimunud, ei ole tehniliselt võimalik tagantjärele ühe konkreetse osaleja kõiki andmeid vestlusest eemaldada. Kui osaleja soovib loobuda enne intervjuud või selle käigus, lõpetatakse tema osalus viivitamatult ning ta ei ole kohustatud oma loobumist põhjendama.  Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.  Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik isik pole tuvastatav. Intervjuudel uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) osalemisest ei teki intervjueeritavatele täiendavaid õigusi ega kohustusi.  Intervjuud toimetulekutoetuse saajatega toimuvad ainult isiku teadlikul nõusolekul. Nõusolekut intervjuul osaleda küsib toimetulekutoetuse saajalt sotsiaaltööspetsialist, kellel on töö käigus olnud inimesega varasem kokkupuude. Juhul, kui inimene ei nõustu, siis tema poole uuringus osalemise palvega rohkem ei pöörduta. Juhul, kui inimene nõustub, siis kasutatakse tema kontakti intervjuu kokku leppimiseks.  Intervjuu alguses tutvustatakse inimesele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda: enne intervjuud, intervjuu käigus või ka pärast intervjuu lõppu. Intervjuu katkestamisel ei pea osaleja seda põhjendama ning tal ei ole sellest tulenevalt negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui osaleja loobub intervjuust pärast selle toimumist ja palub oma andmete eemaldamist, saab seda teha kuni anonümiseeritud transkriptsiooni tegemiseni. Pärast seda pole võimalik konkreetse inimese intervjuud teistest eristada ja eemaldada.  Intervjueeritavatele edastame selge ja läbipaistva info intervjuu eesmärgi ja kogutud sisendi kasutamise kohta, rõhutades, et tegemist on metoodilise arenduse, mitte juba rakenduva lahendusega. Küsimused sõnastame tingimuslikult ja neutraalselt, et ennetada arusaama valmis lahendusest ning toetada arutelu hüpoteetiliste võimaluste üle.  Intervjueerimisel tagame diskrimineerimise ja stigmatiseerimise vältimise, luues turvalise, usaldusväärse ja toetava vestluskeskkonna. Intervjueeritavatel on võimalus valida neile sobiv intervjueerimise viis ning neile kinnitatakse anonüümsuse ja vastuste konfidentsiaalsuse säilitamist. Intervjuukava sõnastatakse delikaatselt, vältides hinnangulist või eeldavat tooni. Rõhutame, et intervjuu eesmärk on mõista leibkondade elukorraldust ja vajadusi, mitte anda hinnanguid nende olukorrale.  Intervjueerijad läbivad koolituse ning kasutavad neutraalset, mittehinnangulist suhtlusstiili, aktiivset kuulamist ja kinnitavat suhtlust.  Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.  Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et ükski isik pole tuvastatav.  Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Isikutele, kelle andmed toimetulekutoetuste andmestikus kajastuvad, ei teki sellest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.  Toimetulekutoetuse taotlejate, saajate leibkonna ja toetuse suuruse registriandmed edastab Sotsiaalkindlustusamet Centarile pseudonüümitud kujul ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate indentifikaatoriteta (puuduvad nimi, isikukood, kontkatandmed).  Andmed edastatakse ja hoitakse igal ajahetkel, kui neid parasjagu ei analüüsita krüpteeritud kujul.  Andmeid ei seota teiste registrite või küsitluse andmetega.  Andmeid kasutatakse toimetulekutoetuse ja seda saavate leibkondade kirjeldamiseks agregeeritud kujul. Andmeid ei kasutata üksikute isikute tuvastamiseks. Analüüsi väljund esitatakse ainult sellisel kujul, mis ei võimalda üksikute leibkondade või isikute tuvastamist. Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii). Ühelegi isikule, kelle andmed EUROMODi andmestikus sisalduvad, ei teki andmete analüüsimisest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.  EUROMODi andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel.  Andmed on varasemalt ette valmistatud, täiendavaid andmeid ei pärita, koondata ega töödelda selle uuringu eesmärgil.  Analüüsi väljundiks on EUROMODi väljundid (sh uuringu fookuses olev toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutmise korral), andmeid ei analüüsita eraldiseisvalt EUROMODist.  Andmed on pseudonüümitud ja ei sisalda isikute otsest tuvastamist võimaldavaid isikutunnuseid nagu nimi või isikukood. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ja EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii) Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides kaugpöördumise teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise- juhend). Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriu- mitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täp- sed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liik- med on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andme- kaitse | Norstatpanel). Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjuusid teevad Eesti Rakendusuuringu Centar intervjueerijad, intervjuudega kogutud andmeid ei edastata kolmandatele isikutele. Isikutega kontakteerumiseks ja intervjueerimise nõusoleku saamiseks töödeldakse isikute kontaktandmeid järgmiselt. Intervjueeritavad toimetulekusaajad värvatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide abiga. Valitakse välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerutakse sealsete spetsialistidega. Neile tutvustatakse uuringut ning palutakse nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus kontaktide kogumisel aitama, siis saadetakse neile uuringu tutvustus ja nõusoleku küsimine, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltööspetsialist Centarile tema e-posti aadressi ja/või telefoninumbri (e-posti teel) ja Centar võtab toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepib kokku intervjuu aja ja viisi. Selline andmete liikumise skeem valiti isiku nõusolekuta isikute andmete töötlemise minimeerimiseks. Alternatiivina oleks võimalik, et SKA edastab Centarile toimetulekutoetuse saajate registriandmetest inimeste kontaktandmed ning Centar pöördub potentsiaalsete intervjueeritavate poole otse ilma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti vahenduseta. Sellise skeemi korral oleks vaja kontakteeruda intervjuude kokku leppimiseks oluliselt suurema arvu inimestega. Seda põhjusel, et keeldujate arv on suurem. Sotsiaaltööspetsialistid tunnevad toimetulekutoetuse saajaid isiklikult ja neil on nende usaldus. Inimeste valmisolek intervjuu andmiseks ilma eelneva taustinformatsioonita uuringu kohta on kindlasti vähesem ning potentsiaalsete intervjueeritavate vastavus valimi-kriteeriumitele pole eelnevalt teada. Sotsiaaltööspetsialistid valivad intervjueeritavad vastavalt lisa 1 lk 1 toodud kriteeriumitele. Tegemist on nn ekspertvalikuga, mitte juhuvalikuga, ehk intervjueeritavaid ei valita nimekirjast, vaid sotsiaaltööspetsialistid võtavad ühendust nende inimestega, kes nende eksperthinnangu kohaselt on valmis oma kogemust jagama ja kellel on intervjuu jaoks asjakohane taust. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i) Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna (ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid). 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringud on representatiivsed valimid Eesti elanikest vanuses 15 ja vanemad. Valimi suurused on ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne) esindajatega. 5-8 inimest grupis. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetust saavate inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest leibkonnatüübi kohta, kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiga ning palutakse igast omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese kontaktid, kellest intervjuud tehakse kuni 20 inimesega. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i) toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) (aastas ca 19 000 leibkonda saab toimetulekutoetust). EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendiks kasutatavad kõiksed andmed registritest, mis on töödeldud sellisele kujule, mis on vajalikud EUROMODi simulatsioonimudeli jooksutamiseks järgmistest registritest: o Aadressiandmete süsteem o Äriregister o Liiklusregistri infosüsteem o Eesti hariduse infosüsteem o Ehitisregister o Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register o Pensioniregister o Karistusregister o Eesti väärtpaberite keskregister o Ravikindlustuse andmekogu o Kinnistusraamat o Maksukohustuslaste register o Rahvastikuregister o Sotsiaalkaitse infosüsteem o Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister o Statistikaameti statistiliste registrite infosüsteem o Eesti Töötukassa Infosüsteem o Töötuskindlustuse andmekogu o Töötamise register Uuringus kasutatakse Statistikaametis olemasolevat juba varem ettevalmistatud EUROMODi andmestikku (andmete töötlemine EUROMODi sisendi ettevalmistamiseks on juba tehtud ja ei toimu käesoleva uuringu raames). Uuringu raames ei pärita EUROMODi simulatsioonideks täiendavaid andmeid. Uuringus kasutatakse EUROMODi poliitikamuutuste simulatsiooniks: mängitakse läbi hüpoteetiline olukord, kus toimetulekupiir on praegu kehtivast erinev ning arvutatakse toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutuse korral. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringute andmed kõikide aastate kohta alates 2000. aastast, mil küsitlusi tehti (LEU ei ole iga-aastane uuring), sh 2025. aastal valmivad küsitluste andmed. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Päringuid ei tehta. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Päringuid ei tehta. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse perioodi 2023.-2024. aasta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta. EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmestikest kasutatakse 2023.-2024. aasta andmeid. Aasta 2024 andmed valmivad 2025. aasta sügisel. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitluste andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed). ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf Mõlema andmestiku koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena hinnangud tervisele ja tervishoiuteenustele ning puude ja töövõimetuse andmed. Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud sarnased metoodikakogumikes kirjeldatule. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusameti andmeregistri STAR andmete analüüs toimub samuti pseudonüümitud kujul ja ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed päritakse toimetulekutoetuse taotluste esitamise detailsuses perioodi 2023.-2024. aasta ja 2025. aasta esimese 6 kuu kohta ja neid andmeid ei ühendata teiste registritega: a. Menetluse pseudonüümitud kood b. Leibkonnaliikmete andmed i. Liikme pseudonüümitud kood ii. Sünniaasta iii. Peamine sotsiaalne seisund (töötu, vanaduspensionär, õppur jne) iv. Teine sotsiaalne seisund v. Haridustase vi. Kas on taotleja (jah/ei) 1. Taotleja kodakondsus  c. Taotluse eluruumi andmed: i. Üldpind ii. Elanike arv iii. Normpind iv. Eluaseme kasutamise alus v. Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv d. Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond (andmed vajali- kud eluasemekulude regionaalsete erinevuste hindamiseks) e. Kulu periood f. Toetuse summa g. Toetuse vähendamise alused h. Leibkonna kulud ja tulud: i. Kulu või tulu ii. Liik iii. Summa iv. Normkulu (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatav normkulu) v. Toimetulekutoetuse arvestusse minev summa Eriliigilised andmed on osad sotsiaalse seisundi kirjeldused (nt puuduv töövõime). EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmed, mis on olemas aasta 2023 kohta ja uuringuperioodi jooksul valmiv 2024. aasta andmestik. EUROMODi simulatsioonid kasutavad sisendina laia hulka tunnuseid. Tervikliku ülevaate tunnustest annab EUROMODi sisendandmete kirjeldus: https://euromod- web.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2024-01/EM_data_codebook_2021_I6.0%2B.zip EUROMOD kasutab järgmisi sisendandmeid, mis on eriliigilised:  puuetega inimeste sotsiaaltoetused  töövõimetoetus  haigusega seotud hüvitised  püsiv puue / töövõimetus  puue  töövõimetus  töövõime  rahvus  töövõimetusega seotud hüvitised  mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuudes kogutakse inimeste arvamusi ja seisukohti minimaalsete vajalike kulutuste kohta leibkonnatüüpides, mida intervjuul osalevad inimesed esindavad. Isiku nõusolekuta andmeid ei töödelda. Norstat kasutab värbamiseks paneeli, milles osalemiseks on inimesed andnud nõusoleku. Grupiintervjuude käigus kogutavaid andmeid töödeldakse isikute nõusolekul. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetuse saajate intervjuudes kogutakse isikute hinnanguid nende võimekusele toime tulla elatusmiinimumi aluseks oleva summaga. KOVi sotsiaaltööspetsialist võtab isikutega ühendust (töötleb enne nõusoleku küsimist järgmisi andmeid: nimi, e-posti aadress või telefon, toimetulekutoetuse saamise kestus, leibkonnatüüp) ja küsib isiku nõusolekut uuringus osalemiseks. Järgnev kontakteerumine ja intervjueerimine toimub ainult isiku nõusolekul. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Riikliku statistika küsitlused, küsitluse ankeedid on esitatud punktis 9.2 viidatud metoodikaraportites. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuudesse värbamiseks kasutatakse Norstati küsitlusuuringute paneeli. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukavaga, milles küsitakse inimeste hinnanguid ostukorvi sobivusele leibkonnatüüpidele. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö- spetsialistiga. Intervjueerimine toimub isiku nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukava alusel (vt taotluse lisa 1), milles küsitakse hinnanguid leibkonna toimetulekule uue ja senise toimetulekutoetuse arvestamise korral. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Andmed päritakse STARist, mille pidaja on Sotsiaalkindlustusamet. EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii), registrite loetelu on toodud punktis 9. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutudregistrite pidamise eesmärgil. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Statistikaametile on selliseks andmete töötluseks välja töötatud lahendused, tegemist on standardprotseduuriga ning mitmed teadlased kasutavad neid andmeid igapäevaselt. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Norstatiga on kontakteerutud ja nad on valmis grupiintervjuude värbamiseks. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Sotsiaaltööspetsialistidega pole veel ühendust võetud. Toimetulekutoetuse saajate intervjuud toimuvad sügisel, mistõttu on praegusel ajal liiga vara vastavate kokkulepete sõlmimiseks. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaameti andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele antakse kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu nimi, isikukood või kontaktandmed. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d), intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) anonüümitakse. Intervjuud transkribeerime ja eemaldame transkriptsioonidest isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ehk transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus. Värbamisandmed, sh intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast transkriptsioonide valmimist kuu aja jooksul alates intervjuu toimumisest. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Vt punkt 9.2. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii) pseudonüümimine ei toimu käesoleva uuringu käigus, andmed on pseudonüümitud enne käesolevat uuringut Statistikaameti sisemiste reeglite järgi. Statistikaameti andmeid analüüsivatele teadlastele ei ole kättesaadav koodivõti. Koodivõtit säilitatakse statistikaametis tähtajatult. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit andmekvaliteedi tagamiseks kuni uuringu lõpuni, misjärel see kustutatakse (II kvartal 2026). 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaameti küsitlusandmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavaks tehtavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel (II kvartal 2026). Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet kustutab Centarile edastatud registriväljavõtte pärast selle edastamist (eeldatav Sotsiaalkindlustusameti päringu tegemise, andmete edastamise ja kustutamise aeg II kvartal 2025). Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutab Centar uuringu lõppedes (II kvartal 2026). Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d), intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse kuu aja jooksul pärast intervjuu toimumist.  11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Intervjueeritavate nõusoleku küsimine toimub teavitatakse. vastavalt nõusolekuvormile (vt Lisa 1) ja intervjueeritavatele esitatakse teabeleht (vt Lisa 2). Registriandmete ja küsitlusandmete kasutamisest pole võimalik igat üksikut andmesubjekti teavitada isiklikult, seetõttu teavitatakse avalikkust ministeeriumi veebilehe kaudu uuringu toimumisest ja selles analüüsitavatest andmetest. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused8? andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus- uudised-ja-kontakt/praktiline- teave/isikuandmete-tootlemine). Intervjuude andmekaitse tingimused esitatakse nõusolekuvormil ja tutvustatakse intervjuu alguses suuliselt (vt lisatud manused taotlusele). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad11: Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud Lisa 2. Teabeleht 10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Reg kood. 70001952 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah, taotlusele on lisatud Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee protokoll. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001952, analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontakt: Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku juht, [email protected], 58045973 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 11343217 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Ilona Reiljan +3726259390 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Reg kood: 70001975 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Sven Veskijärv, tel. 58534143, [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Sotsiaalministeeriumi teadus- ja alus? arendusteenuse erandit kohaldava avaliku Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi konkursiga tulemusena sõlmiti leping viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil teadusuuringu tegemiseks Eesti läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest Rakendusuuringute Keskusega Centar nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja (töövõtuleping nr 1.8-2/2538-1). arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse §67 järgi sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine ja puudega inimeste elukvaliteedi edendamine. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse järgi on hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna põhiülesanne kavandada ja koordineerida sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja pensionipoliitikat ning korraldada selle 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku pensionisüsteemi kujundamisel ning sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja piiriülese tervikvaate kujundamisel. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Taotlusega palutakse ligipääsu 1. Statistikaameti kasutuses olevatele järgmistele andmekogudele:  pseudonüümitud riiklike statistiliste vaatluste käigus kogutud valimipõhistele küsitlustele Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU).  pseudonüümitud registriandmetele, mis on ette valmistatud kasutamiseks Euroopa Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsiooni mudelis EUROMOD. 2. Sotsiaalkindlustusametist pseudonüümitud registriandmetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) toimetulekutoetuse taotlejate, maksete ja saajate kirjeldamiseks. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eestis puudub ajakohastatud ja läbipaistev elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Praegu on puudulikud teadmised toimetulekuks vajalikest minimaalsetest kulutustest erinevate koosseisudega leibkondades. Täna kehtiv aegunud ning leibkondade erinevusi mittearvestav elatusmiinimumi arvestamise metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse hindamiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja täpsem ja õiglasem elatustaseme miinimumi arvestamise metoodika Eestile, sh hinnatakse kas ja millised regionaalsed erinevused elatusmiinimumis esinevad. Uuring loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse arvestamise süsteemiks, mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust. Uuringul on kaks suuremat osa, mis jaguneb omakorda alamtegevusteks: 1. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika väljatöötamine, mis sisaldab: a. Teiste riikide elatusmiinimumi arvestamise metoodika kaardistus, mis põhineb dokumendianalüüsil. Isikuandmeid selles osas ei töödelda. b. Eesti leibkondade kulutuste andmete analüüs, et määrata elatusmiinimumi hindamisel kasutatavad kulukategooriad, nende suurused, tarbimiskaalud leibkonnaliikmetele ja hinnata leibkonnatüüpide lõikes erinevusi kuludes. Analüüsitakse Statistikaameti riikliku statistika valimipõhiste küsitluste Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU) pseudonüümitud andmeid. Kulutuste analüüsi sisendiks kasutatakse ka toimetulekutoetuste saajate eluasemekulude andmeid registrist STAR. Erinevaid andmeallikaid ei seota omavahel, kasutatakse olemasolevaid andmeid, andmeid ei koguta juurde. c. Tervisearengu Instituudi uusi toitumissoovitusi arvestavate näidismenüüde koostamine ning nende põhjal toidukorvi koostamine erinevatele leibkonnatüüpidele. Isikuandmeid selles osas ei töödelda. d. Leibkondade ostukorvi hindamine intervjuudega. Arvutusliku elatusmiinimumile vastava ostukorvi ja eelarve koostamise kõrval on vaja valideerida ning hinnata inimeste tunnetust hädatarvilikule ja elamisväärse elu tagavale ostukorvile. Selles uuringu osas teeme grupiintervjuud leibkonnatüüpi kuuluvate inimestega. Intervjuud teeme inimestega, kes on vabatahtlikult nõus intervjuul osalema. e. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika koostamine. Eelmiste punktide tulemusi koondades arvutatakse välja toimetulekuks minimaalne sissetuleku suurus leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse elatusmiinimumi arvutamise ja kaasaajastamise metoodika Eestile. Selles punktis isikuandmete analüüsi ei toimu. 2. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika mõju toimetulekutoetuse maksmisele, mis sisaldab: a. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse sobivus toetuse saaja leibkonnale. Sobivuse hindamiseks intervjueerime toimetulekutoetust saanud või saavate leibkondade esindajaid. Samuti kasutatakse intervjuusid toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise protsessi hindamiseks.. b. Uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja toimetulekutoetuse saajate sissetulekutele: i. Varem kehtinud süsteemiga toimetulekutoetust saanute ja toimetulekutoetuse suuruse kirjeldus registriandmetel. ii. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga arvestatava toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja sissetulekutele, mida hinnatakse EUROMODiga. EUROMOD on Euroopa  Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu osade kaupa: Leibkondade kulutuste analüüs LEU ja ESU andmetel (uuringu osa 1.b). LEU ja ESU on valimipõhised riikliku statistika otstarbel tehtavad regulaarsed küsitlusuuringud. Andmed on kogutud varem, andmeid ei koguta selle uuringu otstarbel. ESU ja LEU valimis on ca 7000-8000 isikut, kes esindavad Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke. Andmed on eelnevalt pseudonüümitud ja isiku otsese tuvastamise võimalus analüüsi teostavatel Centari analüütikutel puudub. Mitmed tunnused (nagu elukoht, amet, tööandja tegevusala) on andmestikus agregeeritud, mistõttu on ka kaudne tuvastamine andmestikust väga keeruline ja pigem võimatu. Seega ei töödelda neid andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul. ESU ja LEU sisaldavad infot leibkondade koosseisu, detailsete kulude, tulude ja elamistingimuste kohta. Andmed võimaldavad analüüsida, kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad kulukategooriad moodustavad, kuidas kulud sõltuvad leibkondade koosseisust ja muudest sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Kuna tegemist on regulaarselt tehtavate küsitlustega, siis on võimalik nendel andmetel hinnata ostukorvi ja kulude muutuseid aja jooksul. Alternatiivseid analoogse detailsusega leibkondade kulusid dokumenteerivaid elanikkonnale ja erinevatele leibkondade tüüpidele representatiivseid andmeid Eestis regulaarselt ei koguta ega kajastu need registrites. Kuna elatusmiinimumi arvestamine peab põhinema representatiivsetel, regulaarselt uuendatavatel andmestikel, siis ei ole nende andmestike kasutamisele alternatiivi. Seni kasutatud arvestusliku elatusmiinimumi metoodika põhineb samuti leibkonnaeelarve uuringul4. Samuti on teistes riikides tavapäraseks meetodiks elatusmiinimumi või näidisostukorvi koostamisel leibkondade sissetulekute ja kulutuste küsitlusandmete kasutamine. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d) Eestis on elatusmiinimumi arvestamiseks koostatud ostukorv seni ainult kvantitatiivseid küsitlusandmeid kasutades. Selleks, et statistilised ostukorvid vastaksid inimeste ning leibkondade tegelikele vajadustele ja tunnetusele inimväärsest elust, on vajalik koguda inimestelt tagasisidet ning hinnanguid selle kohta, milline on nende leibkonnatüübile vastav minimaalne vajalik ostukorv. Inimestelt hinnangute kogumist kavandatakse leibkonnatüüpide kaupa grupiintervjuudega. Grupiintervjuudes osalemine toimub inimeste nõusolekul vabatahtlikult. Pärast intervjuu toimumist transkribeeritakse ja anonüümitakse intervjuud, helifailid kustutatakse. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) Arvestuslikku elatusmiinimumi kasutatakse sisendina toimetulekutoetuse suuruse hindamisel. Uuringu ülesanne on arvestada välja, kuidas uuendatud metoodika korral muutuks toimetulekutoetuse suurus erinevatele leibkondadele. Uue metoodikaga muutub elatusmiinimumi arvestuse aluseks olev ostukorv ja selles olevate kulukategooriate maksumused ja tõenäoliselt ka leibkonnaliikmete kaalud toetuse arvestamisel. Juhul, kui muudetakse oluliselt olulise toetuse arvestamise aluseid ning põhimõtteid, siis tuleb selle mõjude hindamiseks koguda ka tagasisidet 4 Vt täpsemalt Tiit (2005 ja 2006) Elatusmiinimumi ja vaesuspiiride hindamise metoodika ning sotsiaalsete indikaatorite leidmisel kasutatavate tarbimiskaalude kaasajastamine. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, AS Resta inimestelt, keda see otseselt puudutab. Selle punkti ülesanne ongi toimetulekutoetuse saajatelt koguda hinnanguid ja arvamusi toetuse arvestamise ning selle suuruse sobivuse kohta. Selleks on vajalik rääkida toimetulekutoetust saanud või saavate inimestega ja uuringus tehakse seda intervjuu vormis. Intervjueeritav peab olema varem toimetulekutoetust saanud leibkonna esindaja ning vaja on intervjueerida erinevate leibkonna koosseisudega toimetulekutoetuse saajaid. Alternatiivi selle sihtrühma (toimetulekutoetust saanud inimesed) valikule või andmete kogumise meetodile intervjuudega selles uuringu osas ei ole. Alternatiivsete võimalustena intervjueeritavate värbamiseks kaalusime isikute kontaktandmete päringut registrist ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide kohaliku teadmise kasutamist intervjueeritavate leidmiseks. Neist kahest variandist eelistasime teist, kuna kasutades ära sotsiaaltööspetsialistide töö käigus kogunenud varasemat teadmist leibkonnast, on tõenäoliselt võimalik leida intervjueeritavad väiksema hulga inimeste isikuandmeid töödeldes, kui see oleks vajalik registrist juhuvalikuga leibkondi valimisse kutsudes. Inimeste intervjueerimisel ei koguta representatiivseid kvantitatiivseid andmeid, vaid kirjeldusi, selgitusi, arvamusi, miks mingi aspekt sobib ja miks mitte. Seetõttu pole intervjueeritavate valikul oluline juhuvalik ning representatiivsus üldkogumi suhtes, vaid pigem taustatingimustelt sobiv vastaja, kellel on soov ja võimekus kaasa rääkida. Neil kaalutlustel eelistasime intervjueeritavate värbamist sotsiaaltööspetsialistide kaudu. Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta hõlmab sellel juhul sotsiaaltööspetsialisti pöördumist isiku poole, et küsida talt nõusolekut uuringus osalemiseks. Sotsiaaltööspetsialist ei kasuta isiku tuvastamiseks muid andmeid, kui talle teada olev varasem info inimese kohta. Kui inimene ei nõustu intervjuul osalemisega, siis temaga rohkem uuringu teemal ei kontakteeruta. Kui inimene nõustub, siis toimub järgnev andmete töötlus isiku nõusolekul. Isiku tuvastamine on vajalik ainult andmete kogumiseks, hilisemas analüüsis pole vajalik hoida andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i) Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed annavad ülevaate praeguste toimetulekutoetuse saajate profiilist, toimetulekutoetuse komponentidest ja nende suurusest. Kuna uue elatusmiinimumi arvestamise alusel hakatakse senist toimetulekutoetuse suurust ümber arvutama, siis annab senise toetuse saajate ja toetuse komponentide suuruse kirjeldus hädavajaliku ülevaate sellest, keda ja millises ulatuses uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika puudutab. Toimetulekutoetuse saamise andmed kajastatakse sotsiaaltoetuste ja teenuste registris (STAR) ning alternatiivseid andmeid, mis toimetulekutoetuse saamist ja selle komponente samaväärselt kirjeldaksid, pole. Seega pole alternatiivi registriandmete kasutamisele. Andmeid ei ole vaja töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldaval kujul ja seda uuringus ei kavandata. Kuna otseselt pole vaja isikuid tuvastada, nendega kontakteeruda või andmeid teiste registrite või küsitlusandmetega siduda, siis loob registripidaja andmetele pseudokoodi ning väljastab andmed töötlemiseks pseudokoodiga. Nii ei töödelda andmeid isiku otsest tuvastamist võimaldavana. Arvestada tuleb kaudse tuvastamise võimalusega, kuna tegemist on leibkonnatasandi andmetega. Sarnaselt ESU ja LEU andmetega on isikute kaudne tuvastamine pseudonüümitud STAR andmestikust pigem teoreetiline ja ei ole võimalik süstemaatilisel moel suure arvu isikute kohta. Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii) EUROMODi sisendandmed on Statistikaametis varasemalt olemas, pseudonüümitud kujul isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või isikukood). Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele. EUROMODiga on võimalik simuleerida toimetulekutoetuse parameetrite muutuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid. EUROMOD on üle-Euroopaline pikaajaliselt arendatud simulatsioonimudel just toetuste ja maksude mõjude hindamiseks, mille kasutamise jaoks Statistikaamet koostab ja uuendab iga-aastaselt sisendandmestikku. Alternatiivina selle kasutamisele oleks võimalik ehitada üles terviklik ning eraldiseisev simulatsioonimudel, kuid see oleks väga ajamahukas, kulukas ja ei mahuks kindlasti uuringu ajaraami ega eelarvesse. Lisaks oleks selline tegevus sisutu ja nõuaks täiendavat andmehõivet registritest, kuna EUROMOD on just selliste simulatsioonide tegemiseks ehitatud. Seega on EUROMODi kasutamine koos selle sisendandmestikuga vältimatult vajalik. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti elanike toimetulek on oluline riigi ülesanne ning puuduse ja abivajaduse korral on riik kohustatud inimesi aitama. Selleks, et riik saaks kujundada toimetulekutoetuse, mis tagab elanikele inimväärse toimetuleku, on oluline hinnata, millistele tingimustele see peab vastama. Praegune elatusmiinimumi arvestamise metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi koostatud tarbimiskorvist. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuring on suunatud elatusmiinimumi arvutamise metoodika uuendamisele. Andmeid kasutatakse elatusmiinimumi metoodika välja töötamiseks, hindamiseks ja selle põhjal uuendatava toimetulekutoetuse arvestamise metoodika uuendamiseks. Uuringust ei tulene otseselt ühelegi inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid õiguseid ega kohustusi. Uuringu tulemuseks on agregeeritud üldistus, milles ei viidata üksikutele inimestele. Kui kasutatakse tsitaate intervjuudest, siis asendatakse inimeste nimed, kohad või muu info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta. Uuringu osade kaupa, milles töödeldakse inimeste andmeid:  ESU ja LEU andmete (uuringu osa 1.b) kasutamisel tagatakse, et inimeste andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ega muuda kohustuste mahtu järgmiste oluliste asjaoludega: ESU ja LEU on Statistikaameti varem kogutud valimipõhised küsitluste andmed. Nende andmete kasutamisel välditakse täiendavalt inimeste poole pöördumist ja neilt täiendavalt analoogsete andmete kogumist praegu ning tulevikus, kui on vaja elatusmiinimumi arvestusi uuendada.  Statistikaamet on juba varem andmed küsitluse koosseisus pseudonüüminud ja ette valmistanud, mistõttu ei ole vaja Statistikaametil andmeid depseudonüümida või täiendavalt muul moel töödelda, et teha need praeguse uuringu jaoks kättesaadavaks. Andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Andmed on pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus, seda ei tehta spetsiifiliselt käesoleva uuringu jaoks. Analüüsi teostajatel puudub ligipääs pseudonüümimise võtmele.  Valimipõhine andmestik tähendab, et küsitlusele vastajad on juhuslik valik inimesi teatud raamis, mistõttu on nende kaudse tuvastamise võimalus pseudonüümitud andmestikku kasutades väga väike.  Andmeid kasutatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel (RDP). Pseudonüümitud üksikute isikute andmeid ei saa keskkonnast välja saata.  Andmeanalüüsi tulemuseks on üldistus ja ühegi üksikvaatluse andmeid ei avaldata. Statistikaamet kontrollib teadlaste keskkonnast väljasaadetavad väljundid üle, tagades et need ei sisalda kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid. Intervjuudel ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d) osalemisest ei teki inimestele täiendavaid õigusi ega kohustusi.  Intervjueerimine toimub ainult isikute teadlikul nõusolekul.  Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda. Osalejal on õigus igal hetkel intervjuust loobuda, kuid pärast intervjuu toimumist ei ole võimalik tema panust eemaldada, kuna see on seotud grupiarutelu kontekstiga. Osalejatele selgitatakse, et kuna intervjuu on grupipõhine ja teiste osalejate panustega läbipõimunud, ei ole tehniliselt võimalik tagantjärele ühe konkreetse osaleja kõiki andmeid vestlusest eemaldada. Kui osaleja soovib loobuda enne intervjuud või selle käigus, lõpetatakse tema osalus viivitamatult ning ta ei ole kohustatud oma loobumist põhjendama.  Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.  Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik isik pole tuvastatav. Intervjuudel uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) osalemisest ei teki intervjueeritavatele täiendavaid õigusi ega kohustusi.  Intervjuud toimetulekutoetuse saajatega toimuvad ainult isiku teadlikul nõusolekul. Nõusolekut intervjuul osaleda küsib toimetulekutoetuse saajalt sotsiaaltööspetsialist, kellel on töö käigus olnud inimesega varasem kokkupuude. Juhul, kui inimene ei nõustu, siis tema poole uuringus osalemise palvega rohkem ei pöörduta. Juhul, kui inimene nõustub, siis kasutatakse tema kontakti intervjuu kokku leppimiseks.  Intervjuu alguses tutvustatakse inimesele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda: enne intervjuud, intervjuu käigus või ka pärast intervjuu lõppu. Intervjuu katkestamisel ei pea osaleja seda põhjendama ning tal ei ole sellest tulenevalt negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui osaleja loobub intervjuust pärast selle toimumist ja palub oma andmete eemaldamist, saab seda teha kuni anonümiseeritud transkriptsiooni tegemiseni. Pärast seda pole võimalik konkreetse inimese intervjuud teistest eristada ja eemaldada.  Intervjueeritavatele edastame selge ja läbipaistva info intervjuu eesmärgi ja kogutud sisendi kasutamise kohta, rõhutades, et tegemist on metoodilise arenduse, mitte juba rakenduva lahendusega. Küsimused sõnastame tingimuslikult ja neutraalselt, et ennetada arusaama valmis lahendusest ning toetada arutelu hüpoteetiliste võimaluste üle.  Intervjueerimisel tagame diskrimineerimise ja stigmatiseerimise vältimise, luues turvalise, usaldusväärse ja toetava vestluskeskkonna. Intervjueeritavatel on võimalus valida neile sobiv intervjueerimise viis ning neile kinnitatakse anonüümsuse ja vastuste konfidentsiaalsuse säilitamist. Intervjuukava sõnastatakse delikaatselt, vältides hinnangulist või eeldavat tooni. Rõhutame, et intervjuu eesmärk on mõista leibkondade elukorraldust ja vajadusi, mitte anda hinnanguid nende olukorrale.  Intervjueerijad läbivad koolituse ning kasutavad neutraalset, mittehinnangulist suhtlusstiili, aktiivset kuulamist ja kinnitavat suhtlust.  Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta. Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et ükski isik pole tuvastatav. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Isikutele, kelle  andmed toimetulekutoetuste andmestikus kajastuvad, ei teki sellest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.  Toimetulekutoetuse taotlejate, saajate leibkonna ja toetuse suuruse registriandmed edastab Sotsiaalkindlustusamet Centarile pseudonüümitud kujul ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate indentifikaatoriteta (puuduvad nimi, isikukood, kontkatandmed).  Andmed edastatakse ja hoitakse igal ajahetkel, kui neid parasjagu ei analüüsita krüpteeritud kujul.  Andmeid ei seota teiste registrite või küsitluse andmetega.  Andmeid kasutatakse toimetulekutoetuse ja seda saavate leibkondade kirjeldamiseks agregeeritud kujul. Andmeid ei kasutata üksikute isikute tuvastamiseks. Analüüsi väljund esitatakse ainult sellisel kujul, mis ei võimalda üksikute leibkondade või isikute tuvastamist. Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii). Ühelegi isikule, kelle andmed EUROMODi andmestikus sisalduvad, ei teki andmete analüüsimisest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.  EUROMODi andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel.  Andmed on varasemalt ette valmistatud, täiendavaid andmeid ei pärita, koondata ega töödelda selle uuringu eesmärgil.  Analüüsi väljundiks on EUROMODi väljundid (sh uuringu fookuses olev toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutmise korral), andmeid ei analüüsita eraldiseisvalt EUROMODist.  Andmed on pseudonüümitud ja ei sisalda isikute otsest tuvastamist võimaldavaid isikutunnuseid nagu nimi või isikukood. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ja EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii) Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides kaugpöördumise teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise- juhend). Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriu- mitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täp- sed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liik- med on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andme- kaitse | Norstatpanel). Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjuusid teevad Eesti Rakendusuuringu Centar intervjueerijad, intervjuudega kogutud andmeid ei edastata kolmandatele isikutele. Isikutega kontakteerumiseks ja intervjueerimise nõusoleku saamiseks töödeldakse isikute kontaktandmeid järgmiselt. Intervjueeritavad toimetulekusaajad värvatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide abiga. Valitakse välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerutakse sealsete spetsialistidega. Neile tutvustatakse uuringut ning palutakse nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus kontaktide kogumisel aitama, siis saadetakse neile uuringu tutvustus ja nõusoleku küsimine, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltöö spetsialist Centarile tema e-posti aadressi ja/või telefoninumbri (e-posti teel) ja Centar võtab toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepib kokku intervjuu aja ja viisi. Selline andmete liikumise skeem valiti isiku nõusolekuta isikute andmete töötlemise minimeerimiseks. Alternatiivina oleks võimalik, et SKA edastab Centarile toimetulekutoetuse saajate registriandmetest inimeste kontaktandmed ning Centar pöördub potentsiaalsete intervjueeritavate poole otse ilma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti vahenduseta. Sellise skeemi korral oleks vaja kontakteeruda intervjuude kokku leppimiseks oluliselt suurema arvu inimestega. Seda põhjusel, et keeldujate arv on suurem. Sotsiaaltööspetsialistid tunnevad toimetulekutoetuse saajaid isiklikult ja neil on nende usaldus. Inimeste valmisolek intervjuu andmiseks ilma eelneva taustinformatsioonita uuringu kohta on kindlasti vähesem ning potentsiaalsete intervjueeritavate vastavus valimi-kriteeriumitele pole eelnevalt teada. Sotsiaaltööspetsialistid valivad intervjueeritavad vastavalt lisa 1 lk 1 toodud kriteeriumitele. Tegemist on nn ekspertvalikuga, mitte juhuvalikuga, ehk intervjueeritavaid ei valita nimekirjast, vaid sotsiaaltööspetsialistid võtavad ühendust nende inimestega, kes nende eksperthinnangu kohaselt on valmis oma kogemust jagama ja kellel on intervjuu jaoks asjakohane taust. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i) Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna (ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides asuvaid servereid). 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringud on representatiivsed valimid Eesti elanikest vanuses 15 ja vanemad. Valimi suurused on ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne) esindajatega. 5-8 inimest grupis. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetust saavate inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest leibkonnatüübi kohta, kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga ning palutakse igast omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese kontaktid, kellest intervjuud tehakse kuni 20 inimesega. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i) toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) (aastas ca 19 000 leibkonda saab toimetulekutoetust). EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendiks kasutatavad kõiksed andmed registritest, mis on töödeldud sellisele kujule, mis on vajalikud EUROMODi simulatsioonimudeli jooksutamiseks järgmistest registritest: o Aadressiandmete süsteem o Äriregister o Liiklusregistri infosüsteem o Eesti hariduse infosüsteem o Ehitisregister o Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register o Pensioniregister o Karistusregister o Eesti väärtpaberite keskregister o Ravikindlustuse andmekogu o Kinnistusraamat o Maksukohustuslaste register o Rahvastikuregister o Sotsiaalkaitse infosüsteem o Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister o Statistikaameti statistiliste registrite infosüsteem o Eesti Töötukassa Infosüsteem o Töötuskindlustuse andmekogu o Töötamise register Uuringus kasutatakse Statistikaametis olemasolevat juba varem ettevalmistatud EUROMODi andmestikku (andmete töötlemine EUROMODi sisendi ettevalmistamiseks on juba tehtud ja ei toimu käesoleva uuringu raames). Uuringu raames ei pärita EUROMODi simulatsioonideks täiendavaid andmeid. Uuringus kasutatakse EUROMODi poliitikamuutuste simulatsiooniks: mängitakse läbi hüpoteetiline olukord, kus toimetulekupiir on praegu kehtivast erinev ning arvutatakse toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutuse korral. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringute andmed kõikide aastate kohta alates 2000. aastast, mil küsitlusi tehti (LEU ei ole iga-aastane uuring), sh 2025. aastal valmivad küsitluste andmed. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Päringuid ei tehta. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Päringuid ei tehta. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse perioodi 2023.-2024. aasta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta. EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmestikest kasutatakse 2023.-2024. aasta andmeid. Aasta 2024 andmed valmivad 2025. aasta sügisel. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitluste andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed). ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020- 12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf Mõlema andmestiku koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena hinnangud tervisele ja tervishoiuteenustele ning puude ja töövõimetuse andmed. Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud sarnased metoodikakogumikes kirjeldatule. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusameti andmeregistri STAR andmete analüüs toimub samuti pseudonüümitud kujul ja ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed päritakse toimetulekutoetuse taotluste esitamise detailsuses perioodi 2023.-2024. aasta ja 2025. aasta esimese 6 kuu kohta ja neid andmeid ei ühendata teiste registritega: a. Menetluse pseudonüümitud kood b. Leibkonnaliikmete andmed i. Liikme pseudonüümitud kood ii. Sünniaasta iii. Peamine sotsiaalne seisund (töötu, vanaduspensionär, õppur jne) iv. Teine sotsiaalne seisund v. Haridustase vi. Kas on taotleja (jah/ei) 1. Taotleja kodakondsus  c. Taotluse eluruumi andmed: i. Üldpind ii. Elanike arv iii. Normpind iv. Eluaseme kasutamise alus v. Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv d. Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond (andmed vajali- kud eluasemekulude regionaalsete erinevuste hindamiseks) e. Kulu periood f. Toetuse summa g. Toetuse vähendamise alused h. Leibkonna kulud ja tulud: i. Kulu või tulu ii. Liik iii. Summa iv. Normkulu (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatav normkulu) v. Toimetulekutoetuse arvestusse minev summa Eriliigilised andmed on osad sotsiaalse seisundi kirjeldused (nt puuduv töövõime). EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmed, mis on olemas aasta 2023 kohta ja uuringuperioodi jooksul valmiv 2024. aasta andmestik. EUROMODi simulatsioonid kasutavad sisendina laia hulka tunnuseid. Tervikliku ülevaate tunnustest annab EUROMODi sisendandmete kirjeldus: https://euromod- web.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2024-01/EM_data_codebook_2021_I6.0%2B.zip EUROMOD kasutab järgmisi sisendandmeid, mis on eriliigilised:  puuetega inimeste sotsiaaltoetused  töövõimetoetus  haigusega seotud hüvitised  püsiv puue / töövõimetus  puue  töövõimetus  töövõime  rahvus  töövõimetusega seotud hüvitised  mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuudes kogutakse inimeste arvamusi ja seisukohti minimaalsete vajalike kulutuste kohta leibkonnatüüpides, mida intervjuul osalevad inimesed esindavad. Isiku nõusolekuta andmeid ei töödelda. Norstat kasutab värbamiseks paneeli, milles osalemiseks on inimesed andnud nõusoleku. Grupiintervjuude käigus kogutavaid andmeid töödeldakse isikute nõusolekul. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetuse saajate intervjuudes kogutakse isikute hinnanguid nende võimekusele toime tulla elatusmiinimumi aluseks oleva summaga. KOVi sotsiaaltööspetsialist võtab isikutega ühendust (töötleb enne nõusoleku küsimist järgmisi andmeid: nimi, e-posti aadress või telefon, toimetulekutoetuse saamise kestus, leibkonnatüüp) ja küsib isiku nõusolekut uuringus osalemiseks. Järgnev kontakteerumine ja intervjueerimine toimub ainult isiku nõusolekul. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Riikliku statistika küsitlused, küsitluse ankeedid on esitatud punktis 9.2 viidatud metoodikaraportites. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Grupiintervjuudesse värbamiseks kasutatakse Norstati küsitlusuuringute paneeli. Intervjueerimine toimub isikute nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukavaga, milles küsitakse inimeste hinnanguid ostukorvi sobivusele leibkonnatüüpidele. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga. Intervjueerimine toimub isiku nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukava alusel (vt taotluse lisa 1), milles küsitakse hinnanguid leibkonna toimetulekule uue ja senise toimetulekutoetuse arvestamise korral. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Andmed päritakse STARist, mille pidaja on Sotsiaalkindlustusamet. EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii), registrite loetelu on toodud punktis 9. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutudregistrite pidamise eesmärgil. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Statistikaametile on selliseks andmete töötluseks välja töötatud lahendused, tegemist on standardprotseduuriga ning mitmed teadlased kasutavad neid andmeid igapäevaselt. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d). Norstatiga on kontakteerutud ja nad on valmis grupiintervjuude värbamiseks. Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Sotsiaaltöö spetsialistidega pole veel ühendust võetud. Toimetulekutoetuse saajate intervjuud toimuvad sügisel, mistõttu on praegusel ajal liiga vara vastavate kokkulepete sõlmimiseks. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks. Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaameti andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele antakse kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu nimi, isikukood või kontaktandmed. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed. Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d), intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) anonüümitakse. Intervjuud transkribeerime ja eemaldame transkriptsioonidest isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ehk transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus. Värbamisandmed, sh intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast transkriptsioonide valmimist kuu aja jooksul alates intervjuu toimumisest. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Vt punkt 9.2. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii) pseudonüümimine ei toimu käesoleva uuringu käigus, andmed on pseudonüümitud enne käesolevat uuringut Statistikaameti sisemiste reeglite järgi. Statistikaameti andmeid analüüsivatele teadlastele ei ole kättesaadav koodivõti. Koodivõtit säilitatakse statistikaametis tähtajatult. Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit andmekvaliteedi tagamiseks kuni uuringu lõpuni, misjärel see kustutatakse (II kvartal 2026). 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). Statistikaameti küsitlusandmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavaks tehtavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel (II kvartal 2026). Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Sotsiaalkindlustusamet kustutab Centarile edastatud registriväljavõtte pärast selle edastamist (eeldatav Sotsiaalkindlustusameti päringu tegemise, andmete edastamise ja kustutamise aeg II kvartal 2025). Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutab Centar uuringu lõppedes (II kvartal 2026). Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d), intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse kuu aja jooksul pärast intervjuu toimumist.  11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Intervjueeritavate nõusoleku küsimine toimub teavitatakse. vastavalt nõusolekuvormile (vt Lisa 1) ja intervjueeritavatele esitatakse teabeleht (vt Lisa 2). Registriandmete ja küsitlusandmete kasutamisest pole võimalik igat üksikut andmesubjekti teavitada isiklikult, seetõttu teavitatakse avalikkust ministeeriumi veebilehe kaudu uuringu toimumisest ja selles analüüsitavatest andmetest. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti relevantsed andmekaitsetingimused7? andmekaitsetingimused esitatakse inimestele küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse Statistikaameti veebilehel (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse tingimused esitatakse SKA veebilehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus- uudised-ja-kontakt/praktiline- teave/isikuandmete-tootlemine). Intervjuude andmekaitse tingimused esitatakse nõusolekuvormil ja tutvustatakse intervjuu alguses suuliselt (vt lisatud manused taotlusele). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10: Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud Lisa 2. Teabeleht 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  1. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikliss 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt kasutatakse uuringus isikuandmeid(sh eriliigilisi)nii Statistikaameti LEU ja ESU andmestikest, kui registriandmeid STAR andmekogust ning valimi suurused on vastavalt 7000-8000 inimestküsitlustes ning toimetulekutoetuse saajad 19000 leibkonda aastas. Statistikaameti küsitlusandmed päritakse alates 2000. aastast (vastavalt küsitluse intervallile) ning STAR registriandmed aastate 2023.-2024. ja 2025. esimese poolaasta kohta. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile oma sellekohased kaalutlused. IKÜM art 35 lg 3 järgi on kriteerium, mille põhjal tuleks praeguses uuringus kaaluda mõjuhinnangu tegemist, „eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine“. Muud alused (nt füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, automaatne otsuste tegemine või avalike alade jälgimine), mille korral mõjuhinnangu tegemine on kohustuslik, ei ole käesolevas uuringus asjakohased. Mõjuhinnangu tegemise küsimus puudutab uuringus kolme isikuandmete allikat, mille andmeid omavahel selles uuringus ei seota ega ole võimalik siduda. Seetõttu tuleb neid käsitleda sisuliselt eraldi andmete töötlemisena, mille mõjuanalüüsi vajalikkuse hindamise kaalutlused on järgmised: a. ESU ja LEU andmed pole uuringu mõistes tehniliselt isikuandmed, kuna need on valimipõhised ja analüütikutele kättesaadavad otsese tuvastamise võimaluseta. Valimipõhisus tähendab, et andmed on kogutud vaid osade juhuslikult valitud inimeste kohta üldkogumist konkreetsel aastal ja ei sisalda kõikide inimeste andmeid (tegemist on riikliku statistika jaoks kogutavate küsitluste andmetega). Andmestik on analüüsi tegemiseks Statistikaametil eelnevalt pseudonüümitud. Pseudonüümimise võtit Statistikaamet analüüsi tegijatele ei avalda. Selle tulemusena ei ole analüüsi tegevatele Centari analüütikutele tegemist isikuandmetega IKÜM tähenduses, isikute tuvastamine andmestikust oleks analüüsi tegijatel väga keeruline (teoreetiliselt võib kaudne tuvastamine olla võimalik üksikjuhtumite puhul, kuid võimatu süstemaatiliselt  ja suure hulga isikute kohta). Sh on erinevate sotsiaalsete tunnuste kombinatsioonide põhjal isikute kaudse tuvastamise võimalus keeruline, kuna isikute elu-, töö- või muud asukoha andmed on agregeeritud maakonna tasandile, ameti- ja tegevusalade andmed klassifikaatorite järgi agregeeritud. Sellest tulenevalt, kuigi andmed sisaldavad eriliigilisi andmeid nagu (tervis, perekonna koosseis), ei tõuse töötlemisest olulist ohtu füüsilistele isikutele. Varem kogutud ja ette valmistatud valimipõhiste pseudonüümitud küsitluse andmestike analüüsist, mis toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel (RDP), kust saab välja saata ainult agregeeritud ning aimatavuse kontrolli läbinud tulemeid, ei teki süstemaatilist ulatuslikku ohtu isikuandmete tuvastamiseks või lekkeks. b. EUROMODi sisendandmestik sisaldab Statistikaametis varem koondatud registrite andmeid, mis on viidud EUROMODile sobivale sisendandmete kujule. Andmed on pseudonüümitud ja nende kasutamine toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel (RDP), kust saab välja saata ainult agregeeritud ning aimatavuse kontrolli läbinud tulemeid. Andmeid ei pärita lisaks spetsiifiliselt selle uuringu tarbeks. Seetõttu ei teki käesoleva uuringu analüüsist süstemaatilist ulatuslikku ohtu füüsiliste isikute õigustele või vabadustee ja andmete tuvastamiseks või lekkeks. c. STAR-ist päritakse toimetulekutoetuse maksmise andmed, mille seas on eriliigilise andmeühikuna sotsiaalse seisundi üks väärtustest (puuduv töövõime), mis annab kaudselt hinnangu isiku tervise kohta. Teised sotsiaalse seisundi võimalikud väärtused (nagu töötav, töötu, vanaduspensionär vm) ei ole eriliigilised andmed. Seetõttu pole tegemist süstemaatilise suuremahulise eriliiki isikuandmete töötlemisega. Andmeid ei koguta, vaid analüüsitakse ühekordselt varem registrisse talletatud andmeid. Andmeid analüüsitakse pseudonüümitud kujul ja analüüsi tulemusena ei tehta ühegi andmesubjekti kohta otseselt otsuseid, ei teki ühelegi andmesubjektile õiguseid ega kohustusi, mistõttu ei ole asjakohased inimeste õigused andmetega tutvumiseks, andmete parandamiseks ja kustutamiseks. Andmete töötlemisega kaasneb andmete lekke oht, millest saab isiku tuvastamise korral teha järeldusi isiku varandusliku seisu kohta. Andmete lekke oht maandatakse: (1) vältides otsest tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid andmete koosseisus (isikukoodid asendatakse pseudokoodidega ja isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmevälju ei lisata); (2) turvameetmetega andmete liikumisel ja analüüsis. Turvameetmed sisaldavad muuhulgas järgmisi: a. Andmed edastatakse ainult isikukoodiga krüpteeritult uuringu eest vastutavale isikule b. Andmeid analüüsivad ainult uuringu töörühma kuuluvad analüütikud. Centaris hoiab analüütik andmeid arvuti kõvakettal ja ei kasuta pilvelahendust. Igal ajahetkel, kui andmeid ei analüüsita, hoitakse andmeid krüpteeritult (krüpteerimiseks kasutatakse programmi VeraCrypt ja andmete avamiseks  võtit, millest üks osa eeldab ligipääsu füüsiliselt varem programmeeritud Yubikey-le) Selliselt ei kujuta kavandataval kujul andmete analüüs selles uuringus suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. 2. Taotluse kohaselt olete samaaegselt esitanud taotluse Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele. Kui olete eetikakomiteelt vastuse saanud, siis palun edastage see Andmekaitse Inspektsioonile. Edastame, kui oleme vastuse saanud. 3. Punktis 4 on välja toodud uuringu osad. Palun tooge selgelt välja, näiteks iga uuringu osa kaupa, töödeldavate andmete koosseis, allikad, töötlemistingimused (sh, intervjuude andmetöötlus, kas ja millises etapis millised andmed liidetakse, kuidas ja kui kaua säilitatakse jne)ning täpsustused vastavalt järgnevates punktides toodud märkustele. Muutsime taotluse teksti selliselt, et igas lahtris on eristatud uuringu osade kaupa vastused. 4. Punkt 8 kohaselt värvatakse intervjueeritavad toimetulekusaajad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide abiga. Palun selgitage, mil viisil ja milliste andmete alusel moodustavad KOV spetsialistid valimi isikutest, kellelt küsida nõusolekut uuringus osalemiseks? Joonealuses viites 5 on küll lühidalt põhjendatud, kuid siiski ei selgu, kuidas KOV sotsiaaltöö spetsialist valimi koostab ja milliste andmete alusel isikuga ühendust võtab, arvestades, et KOV ametnikud kasutavad toimetulekutoetuse taotluste menetlemisel samuti STAR andmekogu andmeid. Ühtlasi palun täpsustage ka milline on hinnanguline isikute hulk, kelle andmeid nõusolekuta töödeldakse selleks, et leida 50 intervjueeritavat ning kes ja millistel tingimustel kogub ja säilitab isikute nõusolekud oma andmete edastamiseks uuringu läbiviijale. Sotsiaaltööspetsialistid valivad intervjueeritavad vastavalt lisa 1 lk 1 toodud kriteeriumitele. Tegemist on nn ekspertvalikuga, mitte juhuvalikuga, ehk intervjueeritavaid ei valita nimekirjast, vaid sotsiaaltööspetsialistid võtavad ühendust selliste inimestega, kes nende eksperthinnangu kohaselt on valmis oma kogemust jagama ja kellel on intervjuu jaoks asjakohane taust. Intervjuude mahuks kavandame 20 intervjuud ja kontakteerumiste mahuks potentsiaalsete keeldumiste tõttu kuni 50. Osad toimetulekutoetuse saajad kindlasti keelduvad intervjuust, seega võetakse ühendust rohkem kui 20 inimesega, aga me ei oska keeldujate osakaalu prognoosida (eeldame, et sotsiaaltööspetsialistid edastavad meile kuni 50 inimese kontaktid, kelle seast õnnestub intervjuu teha 20-ga). Sotsiaaltööspetsialistid edastavad meile nõusoleku andnud inimeste nimed, e-posti aadressid ja/või telefoni numbrid koos infoga, millisesse toimetulekutoetuse saajate rühma vastaja kuulub. 5. Punktis 9.2. STAR andmekoosseisus olete välja toonud „Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond“. Samuti on lõigus toimetulekutoetuse saajate intervjuude kohta mainitud, et värbamisel töödeldavad isikuandmed on isiku nõusolekul: nimi, toimetulekutoetuse saamise kestus,  elukoha piirkond, leibkonnatüüp, e-posti aadress, telefoninumber. Täpsustage, mida peate silmas piirkonna ja elukoha piirkonna all ja põhjendage elukoha ja KOV täpsuse vajadust seoses uuringu eesmärgiga. Märgin, et isiku nõusolekuta töödeldakse tema andmeid värbamiseks, nõusolekul töödeldakse isiku andmeid siis, kui isik on töötlemiseks oma nõusoleku andnud (värvatud). Palun ka seda taotluses täpsustada. Elukoha piirkonna tunnus STARi andmetes on vajalik, kuna toimetulekutoetuse üheks komponendiks on eluasemekulude kompenseerimine. Selleks, et elatusmiinimumi arvestamisel saaks adekvaatselt hinnata regionaalset erinevust eluasemekuludes (küsimus on selles, kas Eestis on põhjendatud elatusmiinimumi regionaalsete erinevuste arvestamine) on vajalik eristada inimese elukohta. Kuna Eesti haldusjaotus on praegu selline, et kohalik omavalitsus hõlmab nii linna kui maad (nt Pärnu linna alla kuulub nii Tõstamaa, kui Pärnu linn), siis ei piisa eluasemekulude erinevuste arvestamiseks ainult kohaliku omavalitsuse tunnusest. Piirkonna tunnus andmetes jagab suuremad kohalikud omavalitsused omakorda piirkondadeks (Tallinna linnas nt linnaosade tasandil). Lisasime taotluse punkti 4, et hindame muuhulgas regionaalseid erinevusi ja selgituse selle andmeühiku vajadusele punkti 9.2. Intervjueeritavate värbamisel elukoha piirkonna tunnust ilma isiku nõusolekuta ei töödelda. Täpsustasime taotluses, milliseid andmeid värbamisel ilma nõusolekuta töödeldakse. 6. Lisaks eelnevas punktis toodule palun kriitiliselt hinnata ja põhjendada vajadust andmete töötlemiseks plaanitud koosseisus kogu uuringu puhul, näiteks kas uuringueesmärgi täitmiseks on vaja töödelda andmeid kogu ESU ja LEU andmekoosseisus. Leibkonna eelarve uuringu (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmeid kasutatakse uuringus selleks, et analüüsida leibkonnatüüpide lõikes kulutusi eesmärgiga määratleda elatusmiinimumi kulukategooriad, nende väärtused ja leibkonnaliikmete tarbimiskaalud. LEU ja ESU andmed küsitlusandmete koosseisus on Statistikaametil ette valmistatud, mis tähendab, et pseudonüümitud andmete koosseise ei ole vaja täiendavalt töödelda, kui kasutame andmeid juba ettevalmistatud andmestikuna. Allolevas tabelis (vt Tabel 1) on toodud LEU andmete kasutamine analüüsis küsitluse osade kaupa (küsitluse osad on toodud viimase, 2019. aasta LEU ankeetide põhjal, vt ankeete https://stat.ee/sites/default/files/2023-05/40203_LEU_2019_leibkond_paberEE.pdf , https://stat.ee/sites/default/files/2023-05/40203_LEU_2019_isik_paberEE.pdf). Tabel 1. LEU andmete kasutamine analüüsis küsitluse osade kaupa Küsitluse osad Kasutamine analüüsis YA. leibkonna ja leibkonnaliikmete üldandmed YB. suhted leibkonnas YC. demograafilised andmed Leibkonnatüüpide määratlemine. YE. isiku haridus YF. isiku tööelu YG. isiku tervis  Leibkonna kulutuste analüüs kulukategooriate ja nende YD. leibkonna elamistingimused väärtuste määramiseks (kestuskaubad ja eluruumide tingimused) Erinevates sissetulekudetsiilides B. sissetulek paiknevate leibkondade kulutuste võrdlemine. C. kaubad ja teenused Leibkonna kulutuste analüüs F. enda tarbeks toodetud ja tasuta kulukategooriate ja nende saadud toiduainete tarbimine väärtuste määramiseks ning P. kulutuste päevik tarbimiskaalude arvutamine. LEU andmetest on leibkonnatüüpide määratlemiseks tarvilikud järgmiste küsitluse osade andmed: leibkonna ja liikmete üldandmed, suhted leibkonnas, demograafilised andmed, isiku haridus, isiku tööelu ja isiku tervis. Sissetuleku küsimuste osa andmed on vajalikud selleks, et võrrelda erinevates sissetulekudetsiilides paiknevate leibkondade kulutusi. Leibkonna elamistingimuste küsimuste andmed võimaldavad analüüsida kestuskaupade olemasolu ning eluruumide tingimusi. Leibkonna kulutuste ja tarbimiskaalude analüüsimiseks on vajalikud järgmiste osade küsimuste andmed: kaubad ja teenused, enda tarbeks toodetud ja tasuta saadud toiduainete tarbimine, kulutuste päevik. Seega on leibkondade lõikes kulutuste analüüsimiseks vajalik terviklik LEU andmekogu ning tunnuste väljajätmine raskendaks oluliselt analüüsi ja uue elatusmiinimumi metoodika väljatöötamist. Lisaks tuleks andmekoosseisu osalisel edastamisel arvestada täiendava ajakuluga, mis kulub uue andmestiku ettevalmistamiseks. Tabel 2 kirjeldab ESU andmete kasutamist analüüsis küsitluse osade kaupa (küsitluse osad on toodud viimase, 2025. aasta ESU ankeetide põhjal, vt ankeete https://stat.ee/sites/default/files/2025-01/ESU2025_leibkond_paber_EE.pdf, https://stat.ee/sites/default/files/2025-01/ESU2025_isik_paber_EE.pdf). Sarnaselt LEU andmetele on suur osa ESU andmetest vajalikud leibkonnatüüpide, kulukategooriate või nende väärtuste määratlemiseks (vt Tabel 2). ESU andmestikus on üksikuid osasid, mille kasutamine ei ole uuringu läbiviimiseks hädatarvilik. Samas tuleks üksikute küsitluse osade väljajätmisel arvestada sellega, et:  nende välja jätmiseks tekib täiendav vajadus andmete töötlemiseks, kuna olemasolev ettevalmistatud andmestik on Statistikaametil pseudonüümituna ja küsitlusandmete koosseisus juba kasutusvalmina loodud  andmebaasi ettevalmistamisega kaasneb täiendav aja- ning rahakulu,  andmestikust välja jätmiseks valitavad andmeühikud peaksime valima välja enne analüüsi tegemist, mil meil ei ole teada täpselt, kas üks või teine tunnus on oluline leibkonna kulude mõjur. Kui enne analüüsi tegemist välistada juba osad tunnused, siis ei ole võimalik kontrollida hiljem, kas nende lõikes leibkondade kulud erinevad. Neil kaalutlustel on otstarbekas andmestike ligipääs küsitlusandmete koosseisus tervikuna. Tabel 2. ESU andmete kasutamine analüüsis küsitluse osade kaupa Küsitluse osad Kasutamine analüüsis Leibkonnaküsitlus YA. Leibkonna ja leibkonnaliikmete üldandmed YB. Suhted leibkonnas Leibkonnatüüpide määratlemine YC. Demograafilised andmed Leibkonna kulutuste analüüs kulukategooriate ja nende väärtuste määramiseks TE. Tervis (tervisekulutused) Leibkonna kulutuste analüüs kulukategooriate ja nende väärtuste määramiseks C./ YD. Elamistingimused, eluruumi (kestuskaubad ja eluruumide energiatõhusus tingimused) Leibkonna kulutuste analüüs kulukategooriate ja nende D. Majanduslik heaolu väärtuste määramiseks (eluasemekulud, muud individuaalsed kulutused) Ei ole otseselt vajalik, kuid võib olla siiski oluline kestuskaupade kasutamise arvestamisel (selles plokis sisaldub nt küsimus leibkonnas kasutatavate autode KE. Keskkond vanuse kohta) Leibkonna kulutuste analüüs F. Enda tarbeks kasvatamine, küttimine kulukategooriate ja nende ja korjamine väärtuste määramiseks Isikuküsitlus YE. Isiku haridus YC. Taustaandmed Leibkonnatüüpide määratlemine G. Igapäevategevus H. Sissetulek Leibkonna kulutuste analüüs kulukategooriate ja nende väärtuste määramiseks (muud K. Materiaalne kitsikus individuaalsed kulutused) Leibkonna kulutuste analüüs kulukategooriate ja nende väärtuste määramiseks I./TE./YG. Tervis (tervisekulutused) KE. Keskkond Ei ole otseselt vajalikud, kuid HE. Heaolu võivad hiljem osutuda oluliseks. SL./VA. Vabatahtlikud küsimused  7. Taotluse p 10. ja alapunktides nimetatud andmete kustutamine. 7.1. Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed. Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit kuni uuringu lõpuni, misjärel see kustutatakse. Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutatakse uuringu lõppedes (kavandatav lõpp II kvartal 2026). Millal kustutab Sotsiaalkindlustusamet STAR-st päritud algandmed? Palun andmete kustutamise aeg määrata vähemalt aasta ja kvartali täpsusega. Täpsustatud 7.2. Intervjuude andmed transkribeeritakse ja eemaldatakse transkriptsioonidest isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ehk transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus. Intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist. Palun põhjendage, miks on vajalik intervjueeritute kontaktide säilitamine pärast intervjueerimist? Palun täpsustage intervjueeritute kontaktide ja intervjuude failide kustutamise aeg aasta ja kvartali täpsusega mõlema intervjuu tüübi puhul. Värbamisandmed, sh intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutame kolme kuu jooksul pärast uuringu valmimist (hiljemalt 2026. aasta II kvartalis). Intervjueeritute kontaktandmed säilitame uuringu lõpuni seetõttu, et intervjueeritavatel on õigus intervjuust loobuda ka pärast intervjuu lõppu. 7.3. Palun täpsustage millal kustutatakse muud uuringus kasutatavad andmed, näiteks värbamisandmed. Vt vastus eelmisele punktile. 8. Palun selgitage taotluses põhjalikumalt EUROMODi kasutamist, st kuidas täpselt toimub andmetöötlus EUROMODis? Saan aru, et Statistikaamet esitab regulaarselt kindlas koosseisus andmed EUROMODi. Kas Teie uuringu raames esitatakse simulatsiooniks EUROMODi täiendavaid andmeid? Kui jah, siis palun selgelt välja tuua uuringupõhine andmekoosseis. Samuti selgitage, kas sel juhul kustutatakse uuringu andmed EUROMODist pärast uuringu lõppu ning kes ja millal kustutab? Täiendasime ka taotluse teksti vastava infoga: Uuringus kasutatakse Statistikaametis olemasolevat juba varem ettevalmistatud EUROMODi andmestikku (andmete töötlemine EUROMODi sisendi ettevalmistamiseks on juba tehtud ja ei toimu käesoleva uuringu raames). Uuringu raames ei esitata simulatsiooniks EUROMODi täiendavaid andmeid. Uuringus kasutatakse EUROMODi poliitikamuutuste simulatsiooniks: mängitakse läbi hüpoteetiline olukord, kus toimetulekupiir on praegu kehtivast erinev ning arvutatakse toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutuse korral.  9. Uuringu kutses (nõusolekuvormil) palume ära näidata, kust isiku andmed saadi, kes on uuringus isikuandmete vastutav töötleja ning kus on isikul võimalik tutvuda uuringu andmekaitsetingimustega (näiteks link). Lisasime uuringu kutsetesse, et uuringu isikuandmete peamine töötleja on Centar ja lisasime lingi Centari andmekaitsetingimustele. Infot selle kohta, kust isiku andmed saadi, ei saa me lisada, sest Centaril neid andmeid ei ole (KOV-ide sotsiaaltööspetsialistid saadavad kutsed toimetulekutoetuse saajatele ja nende kontaktid on sotsiaaltööspetsialistidel olemas, sest sotsiaaltööspetsialistid suhtlevad regulaarselt toimetulekutoetuse saajatega, fookusgruppide osalejate värbamiseks kasutab Norstat oma eelvärvatud paneeli). 10. Taotluse punkt 11 andmesubjekti teavitamine. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 –14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Märgin, et taotluses viidatud andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused seda ei kajasta. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad inimeste teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu jms viisil. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada. Muutsime lahendust ja panime avalikkuse teavituse läbi ministeeriumi veebilehe. Vastused täiendavatele AKI küsimustele, mis saadeti e-mailiga: 1. Seni kuni säilitatakse intervjueeritavate andmed, on transkriptsioonid pseudonüümsed. Kas transkriptsioonid säilitatakse alaliselt, kui, siis tuleks põhjendada. Eetikakomitee suunise järgi muutsime metoodikat ja kustutame andmed ühe kuu jooksul intervjuu toimumisest ning transkriptsioonide valmimisest. Seega lühendame aega, kui inimene saab oma nõusoleku tagasi võtta ja nn pseudonüümituna on intervjuude andmed minimaalse aja jooksul. Anonüümitud transkriptsioonide säilitamine on vajalik, kuna tegeleme elatusmiinimumi arvestamise metoodika välja töötamisega. Kui intervjuud kujunevad selle metoodika regulaarseks osaks edaspidi, siis võib olla vaja järgmiste elatusmiinimumi arvestamise ringide korral korrata intervjuusid ja võrrelda tulemusi nendega. 2. Andmetöötlust tuleb eristada eesmärgipõhiselt. KOV spetsialistide igapäevane sotsiaaltöö ja uuringusse värbamine on erinevatel eesmärkidel andmetöötlus. See tähendab, et uuringu eesmärgil isiku nõusolekuta andmetöötlus peab lõppema eesmärgi saavutamisel. Ehk, kui KOV spetsialistil on selleks tehtud nimekiri, siis tuleb see kustutada. Tõime värbamise andmete kustutamise varasemaks ning lisasime taotluse punkti 10 järgmise lause: Värbamisandmed, sh intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast transkriptsioonide valmimist kuu aja jooksul alates intervjuu toimumisest. Muudatused kajastuvad ka eetikakomiteele esitatud uuendatud taotluses.