SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI
2024. AASTA JÄRELEVALVE
TEGEVUSARUANNE
Õiguse ja järelevalve osakond, järelevalve talitus
Sisukord
1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 2
2. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve ......................................... 3
2.1. Järelevalve fookus ...................................................................................................... 3
2.2. Järelevalve metoodika ................................................................................................ 3
2.3. Järelevalve tulemused ................................................................................................ 3
2.4. Eriilmelisi rikkumisi üldhooldusteenuse osutamisel...................................................... 6
2.5. Järelevalve järelkontrollid ............................................................................................ 7
3. Täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste järelevalve kohalikus omavalitsuses .. 8
3.1. Valim ........................................................................................................................... 8
3.2. Metoodika ja fookused ................................................................................................ 8
3.3. Järelevalve tulemused ................................................................................................ 9
4. Asendushooldusteenuse järelevalve ............................................................................12
4.1. Metoodika ja fookused ...............................................................................................12
4.2. Järelevalvete tulemused.............................................................................................13
4.3. Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused ..............15
5. Järelevalve kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö üle .................................................17
5.1. Järelevalve metoodika ja fookused ............................................................................17
5.2. Järelevalves tuvastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused .......................................17
5.3. SKA tähelepanekud KOVidele....................................................................................19
6. Lapsehoiuteenuse järelevalve .......................................................................................21
6.1. Metoodika ..................................................................................................................21
6.2. Järelevalve tulemused ...............................................................................................21
7. Kokkuvõte majandustegevuse registri toimingutest seisuga 31.12.2024 ..................24
7.1. SKA toimingud tegevuslubade menetlemisel..............................................................24
7.2. Teenuste liikide omapäradest.....................................................................................25
7.3. Teenuseosutajate levinumad puudused MTRi toimingute tegemisel ..........................26
8. Järelevalve talitusele saadetud pöördumiste lahendamine ........................................27
8.1. Metoodika ..................................................................................................................27
8.2. Lastele osutatavad sotsiaalteenused..........................................................................27
8.3. Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused .........................................28
9. Järelevalve meeskonna kompetentsi tõstmine läbi koolituste ...................................31
10. Riigihanked „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine
üldhooldusteenuse osutamise kohta“ ja "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö
korralduse ja osutatavate teenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli
väljatöötamine" ..................................................................................................................33
10.1. Riigihange „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine
üldhooldusteenuse osutamise kohta“ ................................................................................33
1
10.2. Riigihange "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö korralduse ja osutatavate teenuste
üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine" .................................................34
1. Sissejuhatus
2024. aasta oli Sotsiaalkindlustusameti (SKA) järelevalve talitusele väga tegus. Lisaks
põhitööle järelevalvemeeskondades viidi läbi kaks suuremat riigihanget ning toimusid
projektitegevused, mis on osa suuremast Sotsiaalministeeriumi projektist ESF TAT „Laste ja
perede toetamine“. Samuti viidi läbi järelkontrolle ja vastati mitmesajale pöördumisele.
Lastekaitse ja lasteasutuste valdkonna järelevalvet viivad läbi neli ametnikku, sotsiaaltöö
korralduse ja täiskasvanutele teenuseid osutavate asutuste järelevalvega tegelevad kuus
ametnikku. Tegevuslubade menetlemise ja tegevuslubade vastavuse järelevalvega tegeleb
üks peaspetsialist.
2024. kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve tegevuste käigus
lisaks seaduses sätestatud nõuetele ka sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36
„Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
kehtestatud nõuete täitmist ning võrreldi ka teenuseosutaja poolt kehtestatud hoolduskulu
komponendi (SHS § 221 lõige 6) suurust Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu
mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetega.
SKA õiguse ja järelevalve osakonna (OJO) järelevalve talituse laste teenuste meeskond jätkas
järelevalveid kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitse teemade üle. Ka sel aastal keskenduti
juhtumitele, kus peres leidis aset lähisuhtevägivald (sh MARAC juhtumid).
Head lugemist!
2
2. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve
H-veebi andmetel oli 2023. aasta 31. detsembri seisuga väljaspool kodu osutataval
üldhooldusteenusel (ÜHT) 10534 teenuse saajat ning teenust osutas 1957 hooldustöötajat ja
661 abihooldustöötajat. Üldhooldusteenuse osutamine majandustegevuse registri (MTR)
17.12.2024 andmetel:
1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on välja andnud 169 tegevusluba üldhooldusteenuse
osutamiseks, sh 8 uut tegevusluba;
2. ÜHT osutamise tegevuskohti on 221;
3. Ajutise või intervall ÜHT osutamiseks (päevahoid) on välja antud 11 tegevusluba;
4. Üldhooldusteenust on lubatud osutada 11290-le inimesele (tegevusloal lubatud
maksimaalne isikute arv teenusel);
5. Üldhooldusteenust osutab 2172 hooldustöötajat ja 1113 abihooldustöötajat.
2.1. Järelevalve fookus
Järelevalvete käigus kontrolliti, kas üldhooldusteenuse osutamine vastab sotsiaalhoolekande
seadusele (SHS § 20–22¹), sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded
väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ kehtestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuetele vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)
§ 30 lõikele 2.
Järelevalvemenetluses keskenduti üldhooldusteenuse kvaliteedi kontrollimisele
üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) alusel, pöörates erilist tähelepanu
isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisusele) ja kaasamisele.
2.2. Järelevalve metoodika
Järelevalve eesmärk on aidata kaasa, et üldhooldusteenus vastaks õigusaktidele. Seda
tehakse kontrollimiste ja teenuseosutajate teavitamise läbi.
Järelevalvet viiakse läbi SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse töökorra
alusel. Järelevalve kavandamisel lähtutakse SKA tööplaanist, ohuprognoosist või reaalsest
ohuolukorrast, näiteks kaebusest, vihjest või järelevalveametniku tuvastatud rikkumisest, mis
vajab kohest sekkumist.
Ohuprognoosi koostamisel võetakse arvesse varasemate kontrollide käigus avastatud
rikkumisi, SKA sisuosakondade sisendeid, SKAle saadetud pöördumisi ning erinevate
andmekogude statistikat ja andmeid.
Järelevalve ettevalmistamisel tutvutakse teenuseosutaja avalikult kättesaadava teabega,
sealhulgas tema kodulehe ja H-veebi infoga. Samuti analüüsitakse õiguskantsleri
kontrollkäikude kokkuvõtteid ning e-Äriregistri, töötamise registri (TÖR), MTRi ja STARi
andmeid. Seejärel koostatakse järelevalve algatamise teade.
2.3. Järelevalve tulemused
SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talitus viis 2024. aastal läbi 37
üldhooldusteenuse järelevalvet (tegevuskohti oli 41). Järelevalvega hõlmati 21% kõigist
üldhooldusteenust osutavatest asutustest. 2024. aastal viidi läbi 26% rohkem
üldhooldusteenuse järelevalveid kui 2023. aastal.
3
Riiklik järelevalve (31 asutuses) toimus järgmistes asutustes: Akersoni OÜ, aktsiaselts Räpina
Haigla, MTÜ Antsla Tervisekeskus, AS Vändra Õenduskodu, EELK Räpina Koguduse
hooldekodu, Elora Hiiu Haigla AS, Elora Keila Haigla AS, Elora Maardu Haigla AS, Helme
Hooldekodu OÜ, Helme Pansionaat AS, Kuuda Hooldekodu OÜ, Lõuna-Eesti Hooldekeskus
(Kanepi Kodu), Lõuna-Eesti Hooldekeskus (Kose Kodu), MTÜ Avinurme Sotsiaal– ja
turvakeskus, MTÜ Kääpa Hooldekeskus, MTÜ Lille Turvakodu, MTÜ Vahtra Hooldemaja (Aa
Hooldekodu), Märjamaa Haigla AS, OÜ Ilmara, OÜ Indsalu, OÜ Vigala Hooldekodu,
Pansionaat OÜ, OÜ Peetri Hooldekodu, Pihlakodu AS (Tapa Kodu), SA Elva Haigla, SA Kiviõli
Tervisekeskus, SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu, SA Rõngu Hooldekodu, sihtasutus Mustvee
Tervis, Sihtasutus Taheva Sanatoorium, Viimsi Hooldekodu OÜ.
Haldusjärelevalve (6 asutust) viidi läbi Mulgi Hoolekandekeskuses (Polli tegevuskoht),
Häädemeeste Eakate Kodus, Karula Hooldemajas, Tootsi Hoolekodus, Laheda
Sotsiaalkeskuses ja Viljandi Hoolekandekeskuses.
2024. aastal tuvastati üldhooldusteenuse järelevalvete käigus 106 rikkumist.
Järelevalve aktis tehti teenuseosutajatele ka ettepanekuid ja soovitusi. Peamiselt puudutasid
need üldhooldusteenuse kvaliteedi parendamist, koostööd Dementsuse
Kompetentsikeskusega ja selgitusi MSÜS § 30 lõike 2 täitmiseks.
Järelevalvevestlustes tegid 30–45-aastased teenuse saajad ettepaneku luua eraldi
üldhooldusteenuse pakkujad nooremale vanusegrupile. Nad leidsid, et eakate hooldusele
keskendunud teenuseosutaja juures viibides on nende võimalused igapäevaelus aktiivselt
osaleda piiratud. Eelkõige toodi esile takistusi sotsiaalses suhtluses omaealistega ning vaba
aja tegevustes ja ühiskonnaelus osalemises.
➢ Kõige sagedasem rikkumine teenuseosutajate seas on majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõike 2 nõude täitmata jätmine. Kokku 24
teenuseosutajat (ettevõtjat) ei olnud õigeaegselt (hiljemalt viie tööpäeva jooksul)
teavitanud tegevusloa andmiseks pädevat majandushaldusasutust (SKA) tegevusloa
kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimuste muutumisest.
➢ Hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuded on üks tegevusloa kontrolliesemetest.
Järelevalve käigus ilmnes, et 18 teenuseosutajat ei täitnud sotsiaalhoolekande
seaduse (SHS) § 22 lõike 3 nõuet, kuna abihooldustöötajad töötasid hooldustöötaja
juhendamiseta 12–24 tundi. Üldhooldusteenuse osutamisel on äärmiselt oluline, et
teenuseosutajal oleks piisavalt kvalifitseeritud hooldustöötajaid, et tagada
teenusesaajate heaolu ja õiguste kaitse. Vestlused üldhooldusteenuse asutuste
juhtidega näitasid, et hooldustöötajate puudus on eriti suur maapiirkondades.
➢ Privaatsuse tagamise puudujäägid on teenuseosutajate seas levinud rikkumine.
Määruse § 2 lõike 3 kohaselt peab teenuseosutaja tagama teenuse saajale privaatsuse
hooldustoimingute ajal, kuid üheksa teenuseosutajat ei kasutanud mitmekohalistes
tubades hooldustoimingute teostamisel sirmi või vahekardinat.
➢ Probleemid hooldusplaanide nõuetega (SHS § 21) on samuti sagedased. Järelevalve
käigus tuvastati, et mitmel juhul ei olnud hooldusplaane üle vaadatud hiljemalt kuue
kuu möödumisel, hooldusplaanis ei olnud selgelt määratletud hooldusteenuse
eesmärki või ei olnud hooldusplaani koostamisse kaasatud teenuse rahastajat (kui
teenuse saaja polnud kontaktne).
4
SHS § 22 lõige 5 2
Määrus § 2 lõige 1 3
SHS § 22 prim lõige 6 3
SHS § 21 lõige 3 3
SHS § 21 lõige 2 4
SHS § 21 lõige 4 7
SHS § 21 lõige 5 8
Määrus § 2 lõige 5 punkt 8 8
Määrus § 2 lõige 3 9
SHS § 22 lõige 3 18
MSÜS § 30 lõige 2 24
0 5 10 15 20 25 30
Tabel 1. Tuvastatud rikkumised.
Järelevalve käigus selgus, et kohaliku omavalitsuse üksus koostab teenusesaaja ÜHT
suunamisel haldusakti või -lepingu, kuid see käsitleb üksnes ÜHT rahastamist.
Haldusdokumendis ei ole määratletud teenusesaaja kõrvalabi vajaduse määrast tulenevaid
toiminguid. Samuti ei osale kohalik omavalitsus teenuse rahastajana hooldusplaanide
koostamisel.
ÜHT järelevalves võrreldi ka teenuseosutajate poolt kehtestatud hoolduskulu komponenti
(SHS § 22¹ lõige 6) Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku
näidiskalkulaatori andmetega. Enamasti vastasid teenuseosutajate arvestatud hoolduskulud
näidiskalkulaatori andmetele, kuid esines ka märkimisväärseid erisusi. Näiteks OÜ Indsalu,
OÜ Helme Hooldekodu ja MTÜ Vahtra Hooldemaja (Aa Hooldekodu) olid arvestanud
hoolduskulu umbes 300 eurot kõrgemaks kui näidiskalkulaator näitas, samas kui Laheda
Sotsiaalkeskuse ja Karula Hooldemaja hoolduskulud olid umbes 300 eurot madalamad.
2024. aastal lõpetas SKA kokku 27 ÜHT järelevalvemenetlust. Kaheksa asutust kõrvaldasid
rikkumised järelevalve käigus ning menetlus lõpetati. Järelevalve järelkontrolli ajaks olid 18
teenuseosutajat tähtaegselt kõrvaldanud järelevalveaktis tuvastatud rikkumised. Erandiks oli
Marta Kodu OÜ, kelle puhul viidi aasta jooksul läbi kaks järelkontrolli, et rikkumised oleksid
täielikult kõrvaldatud. 2025. aastal on SKAl plaanis teostada 11 teenuseosutaja üle järelevalve
järelkontroll.
5
Tabel 2. Järelevalvete tulemused.
Ettekirjutusi koostati kuuele ÜHT osutajale, millest kahe ettekirjutuse koostamine jääb 2025.
aasta jaanuari. Ettekirjutusi koostati SHS § 22 lõike 3; SHS § 151 punkti 4, majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 2 täitmise tagamiseks.
2.4. Eriilmelisi rikkumisi üldhooldusteenuse osutamisel
➢ Perehooldus OÜ tegevuse kontrollimiseks algatati 2024. aastal taas
järelevalvemenetlus. Äriregistri andmetel osutab ettevõte vanurite ja puuetega
inimeste hoolekandeteenuseid, kuid Perehooldus OÜ-l puudub
üldhooldusteenuse (ÜHT) osutamiseks tegevusluba. SKA on alates 2022.
aastast püüdnud korduvalt läbi viia järelevalvemenetlust, kaasates
paikvaatlusele ka koostööpartnereid (sh piirkonnapolitseiniku), kuid
tulemusteta. Perehooldus OÜ tegutseb eramajas, mille omanik ei ole
nõustunud paikvaatluse ega muude järelevalvetoimingutega. Ettevõtte
hinnangul on tegemist kogukonnateenusega, mitte üldhooldusteenuse
osutamisega.
➢ Majandustegevuse loata alustati ÜHT osutamist Lavendel SPA Hotelli
ruumides. Teenuseosutaja tegi siiski koostööd järelevalvemeeskonnaga.
Paikvaatluse käigus tuvastati, et aadressil Sõpruse tee 9, Harju maakond
tegutseb Viimsi Hooldekodu OÜ, kes kõrvaldas rikkumise tähtaegselt vastavalt
ettekirjutusele.
➢ Mulgi Hoolekandekeskuse Polli tegevuskohas (Mulgi Vallavalitsuse hallatav
asutus) osutatakse ÜHT kortermaja korterites 7, 8 ja 10 (aadress Longi tee 3,
Polli küla, Mulgi vald). Teenuse osutamise koht ei ole aga tegevusloa
kõrvaltingimusena tegevusloale kantud. Lisaks ei tagatud 14 teenuse saajale
ööpäevaringselt kõrvalabi, järelevalvet ja juhendamist. Hooldustöötajate tööaeg
oli kella 06.00-18.00 ning õhtusel ja ööajal hooldustöötajat tööl ei olnud. SKA
esitas Mulgi Hoolekandekeskusele ettekirjutuse rikkumine viivitamatult
lõpetada.
6
2.5. Järelevalve järelkontrollid
2024. aastal viis SKA lisaks järelevalve tööplaanile läbi 17 järelkontrolli, sealhulgas kolme
ettekirjutuse täitmise kontrolli, et selgitada välja, kas teenuseosutajad on 2023. aastal
tuvastatud rikkumised tähtajaks kõrvaldanud.
Järelevalve järelkontroll teostati järgmistes asutustes: AMVK Hooldusteenus OÜ, Sihtasutuses
Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri, OÜ Iira Hooldekodu, MTÜ Lustivere Mõis, Marta kodu
OÜ, MTÜ Samaaria Eesti Misjoni hooldekodu, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, Oru
Hooldekodu, Pihlakodu AS Tabasalu Kodu, Põlgaste Pansionaat, Risti Hooldekodu, SA
Põltsamaa Tervis, Zunt OÜ, Tammiku Kodu, Ulvi Kodu ning SA Hooldekodu Härmalõng (2022.
aastast).
Järelevalve järelkontrolli tulemusel selgus, et 14 teenuseosutajat olid järelkontrolli tähtajaks
rikkumised kõrvaldanud. SA Hooldekodu Härmalõng ja AMVK Hooldusteenus OÜ ei olnud
järelkontrolli toimumise ajaks rikkumisi kõrvaldanud. Marta kodu OÜs tuli läbi viia kaks
järelkontrolli, et tagada rikkumiste täielik kõrvaldamine.
Positiivsena väärivad esiletõstmist teenuseosutajad, kus üldhooldusteenus on planeeritud
lähtudes teenusesaajate igakülgsest heaolust, sealhulgas keskkonnast ja elukvaliteedist.
Nendeks on näiteks SA Elva Haigla, Häädemeeste Eakate Kodu ja MTÜ Samaaria Eesti
Misjoni hooldekodu.
7
3. Täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste järelevalve kohalikus omavalitsuses
3.1. Valim
2024. aastal viidi täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste järelevalve läbi 14-s kohalikus
omavalitsuses (KOV). Järelevalve keskendus järgmistele teenustele: koduteenus, väljaspool
kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, eluruumi tagamise
teenus, sotsiaaltransporditeenus. Kuues KOVis (Elva, Kose, Lüganuse, Märjamaa, Põhja-
Pärnumaa ja Valga) viidi samaaegselt läbi lastekaitsevaldkonna järelevalve.
Järelevalvete planeerimisel lähtuti põhimõttest, et kui järelevalvatava KOV-i territooriumil
tegutsesid üldhooldusteenust osutavad asutused, siis lisati need SKA OJO järelevalve
tööplaani, et viia läbi ka üldhooldusteenuse osutamise järelevalve.
Teenuste (eakad) sihtgrupp KOVide lõikes
16000 15228
14660
13542
14000
12000 10559
10417
10000 8726
8090
7793 7510 7879
8000
5889 6020
6000 5226
4254
4000 4010 3788
3173 3119
2435 2655
2000 2056 1774 1291 2019 1596
1421 1760
635
0 48,3 21,6 46 17 16,6 11 30 27 23,4 25,6 26,5 25 24,9 23
rahvaarv üle 65 aastaste arv 65-aastased elanike % rahvaarvust
Tabel 3. Teenuste sihtgrupp KOVide lõikes
3.2. Metoodika ja fookused
Järelevalvete läbiviimisel tutvuti kohalike omavalitsuste kodulehtedega, analüüsiti
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi ning tõendite kogumiseks
kasutati küsimustikku. Järelevalve meetodid hõlmasid e-kirjavahetust, dokumentide vaatlust ja
analüüsi, vestlusi paikvaatlusel ja e-kanalite kaudu. Paikvaatluste käigus küsitleti täisealiste
sotsiaalteenuste korraldamisega seotud ametnikke, alates II poolaastast kaasati ka
koduteenust vahetult osutavad töötajad. SKA lähtus täisealistele osutatud sotsiaalteenuste
hindamisel SHS §dest 14, 15, 161 ning koduteenuse ja ÜHT osutamist reguleerivatest
sätetest. Hooldereformi puhul kontrolliti SHS § 221 lõigete 1, 3 ja 5 sätete täitmist. Alates II
poolaastast uuriti ka KOVide teadlikkust 1. jaanuaril 2025 jõustuva sotsiaalkaitseministri
määruse nr 40 „Nõuded koduteenusele“ sätete täitmise osas.
8
3.3. Järelevalve tulemused
Järelevalve käigus selgus, et kontrollitud omavalitsustes oli abivajaduse hindamine ja sellele
vastava abi väljaselgitamine täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenus, ÜHT, isikliku abistaja
teenus, tugiisikuteenus, eluruumi tagamise teenus, sotsiaaltransporditeenus) korraldamisel ja
osutamisel üldjuhul nõuetekohaselt täidetud.
Rikkumiste puudumisel lõpetati järelevalvemenetlus kümnes kohalikus omavalitsuses (KOV).
Siiski tuvastati neljas KOVis (Elva, Põhja-Pärnumaa, Tapa ja Valga Vallavalitsus) rikkumised,
mis puudutasid sotsiaaltöötajale SHS § 4 punktis 3 ja § 16¹ sätestatud nõuete täitmist. Seetõttu
tehti nendele KOVidele ettekirjutused.
Tapa Vallavalitsus täitis ettekirjutuse 2024. aastal. Elva, Põhja-Pärnumaa ja Valga
Vallavalitsusel on ettekirjutuse täitmise tähtaeg 2025. aasta I poolaastal.
Teenuste taotlemine ja abivajaduse hindamine
Järelevalve käigus kontrolliti, kas ja kuidas kajastuvad kohalike omavalitsuste korraldatavad
sotsiaalteenused nende kodulehtedel. Tähelepanu juhiti vajalikele täiendustele ja
kaasajastamisele. Näiteks selgus, et Viljandi, Valga ja Antsla valla kodulehtedel oli
sotsiaalteenuste korraldamisega seotud teave aegunud.
Kõikides kontrollitud KOVides oli täidetud SHS § 14 lõike 1 nõue - kohaliku omavalitsuse üksus
oli kehtestanud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis sisaldas sotsiaalteenuste ja -
toetuste kirjeldust, rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.
Samuti kontrolliti, kuidas registreeritakse menetluste aluseks olevaid pöördumisi ning milliseid
abivajaduse hindamise vahendeid omavalitsused kasutavad.
Põhja-Pärnumaa vallavalitsuses võeti 2024. aasta algusest lisaks omavalitsustes kaua
kasutusel olnud dokumentidele kasutusele Exceli vormis hindamisdokument, mis võimaldab
teenuseosutajale koostada kokkuvõtte. Sellekohase koolituse korraldas SKA. Ametnikud
tõdesid siiski, et Exceli vorm ei sobi kõikide teenuste hindamiseks.
Keila linnavalitsuses toimusid koduteenuse vajaduse hindamised ainult STARi keskkonnas.
Viljandi vallavalitsusele soovitas SKA kaaluda elektroonilise hindamisvahendi kasutuselevõttu
STARi keskkonnas, mis võimaldab sotsiaaltöötajatel koguda ja analüüsida abivajaja teavet
ühtses, standardiseeritud vormis.
STARi menetlustes kontrolliti, kas ja millal on menetlused avatud. Kuigi osade andmete STARi
kandmise tähtaega on pikendatud, soovitas SKA kanda igapäevatöös STARi kõik
Sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõige 1 punktides 8, 11 ja 12 sätestatud andmed
ning korrastada varem sisestatud menetlused. Selle soovituse said Antsla, Elva, Lüganuse,
Märjamaa, Räpina, Valga, Viljandi Vallavalitsus ja Keila Linnavalitsus. Positiivset tähelepanu
pälvisid Luunja Vallavalitsuse ametnikud STARis avatud ja sisestatud sotsiaalteenuste
menetluste ja lisatud dokumentide põhjalikkuse eest.
Otsuse vastuvõtmise pädevus ja tähtaeg
Täisealiste sotsiaalteenuste määramise otsuse aluseks olid taotlus, hindamisdokument ja
vajadusel täiendavad andmed. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohustab rakendama
uurimispõhimõtet. STARi menetlustest nähtus, et ametnikud teevad päringuid kõige
sagedamini SKAle ja Töötukassale.
9
Väiksemates omavalitsustes kuulub koduteenuse ja ÜHT otsuste vastuvõtmine vallavalitsuse
pädevusse (näiteks Antsla ja Luunja). Koduteenuse määramine toimub kas vallavalitsuse
korraldusega (Lüganuse) või ametniku otsusega. Näiteks Valga Vallavalitsuses otsustab
koduteenuse määramise puuetega inimeste juhtivspetsialist ja Elva Vallavalitsuses sotsiaal-
ja terviseosakonna juhataja.
Kose Vallavalitsuses määratakse koduteenus ametniku haldusaktiga ning teenuse osutamine
toimub hallatava asutuse nimel sõlmitava lepinguga. Määruse kohaselt peab leping lähtuma
teenusele suunamise haldusaktist ja hooldusplaanist. Paikvaatluse ajal ei sisaldanud Kose
Sotsiaal- ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse tutvustatud lepingud ametniku otsuse kuupäeva
ega numbrit. Keskuse juhataja kinnitas, et edaspidi on lepingud kooskõlas määruse nõuetega
ja sisaldavad vajalikku teavet.
ÜHT osutamisel oli enamasti aluseks haldusakt. Vaid Mustvee Vallavalitsuses oli üks
kolmepoolne leping. ÜHT rahastamise otsustab kas vallavalitsus (nt Räpina), sotsiaalkomisjon
(nt Lüganuse) või ametnik (nt Keila Linnavalitsus).
Reeglina järgiti SÜSi sätestatud kümne tööpäeva pikkust tähtaega. Mõnel juhul tehti otsus
peatselt pärast avalduse esitamist, arvestades teenuse vajadust tulevikus. Teistel juhtudel
vormistati otsus tagasiulatuvalt.
Järelevalveaktides analüüsiti põhjalikult omavalitsuste toiminguid koduteenuse ja ÜHT
korraldamisel ja kättesaadavuse tagamisel.
Koduteenuse vahetu osutamine
SHS §-des 17–19 on sätestatud koduteenuse eesmärk, sisu, kohaliku omavalitsuse
kohustused ning nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule. Teenuse osutamisel on
oluline järgida koduteenuse kvaliteedijuhises kehtestatud kvaliteedinõudeid.
Järelevalves kontrolliti SHS § 19 nõude täitmist, mille kohaselt ei tohi koduteenust vahetult
osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust
saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Hiljemalt järelevalvetoimingute ajal veendusid
tööandjad, et koduhooldustöötajad vastavad nõuetele ning puuduvad teenuse osutamist
takistavad asjaolud.
Koduteenuse juhendis on soovitus, et koduteenust vahetult osutav isik on hooldustöötajale
vastava erialase ettevalmistusega. Selgus, et osad koduhooldustöötajad omavad
hooldustöötaja kutset või on teadmisi omandamas (näiteks Valga Vallavalitsuse seitse töötajat
õpivad Valgamaa Kutseõppekeskuses).
Koduteenuse kvaliteedijuhis rõhutab regulaarse tagasiside kogumise olulisust. See võimaldab
omavalitsusel hinnata teenuse osutamise positiivseid mõjusid, võimalikke kitsaskohti ning viia
ellu vajalikke muutusi. Eeskujulik näide pärineb Kose Vallavalitsusest, kus on välja töötatud
tagasiside vormid teenuse saajale, teenuse saaja lähedasele ning loodud ka anonüümne
veebipõhine vormi Rahulolu küsitlus viiakse läbi kord aastas. 2023. aasta lõpus toimunud
küsitluse tulemused avalikustati valla ajalehes.
SKA soovitas analüüsida üle 65-aastaste elanikele oluliste teenuste senist kättesaadavust
ning kaardistada väljaspool keskust olevate külade (hajaasustuse) elanike vajadusi ning
teenuste kättesaadavust (Järva, Mustvee, Põhja-Pärnumaa, Valga).
2024. aasta järelevalvete käigus koguti teavet selle kohta, kuidas valmistutakse 01.01.2025
jõustuva ministri määruse „Nõuded koduteenusele“ täitmiseks. II poolaastal intervjueeriti
koduteenuse vahetuid osutajaid ning selgus, et ettevalmistused jõustuvateks muudatusteks
olid alanud.
10
Näiteks Kose Vallavalitsuse hallatava asutuse, Kose Sotsiaal- ja Hariduse Tugiteenuste
Keskuse juhataja sõnul lähtutakse koduteenuse planeerimisel senise teenuse osutamise
analüüsist: kuu- ja aastakeskmine teenusevajajate arv, teenuse saajate hooldusvajaduse
ulatus ja sagedus jms. See teave võimaldab planeerida töötajate arvu. Samuti jälgitakse
teenuse arendamise vajadusi ja sellega seotud kulusid, sealhulgas töötajate koolitusvajadust
ning muutusi transpordikorralduses.
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse ametnikud kinnitasid, et koostöös sotsiaalkeskuse juhiga
ajakohastatakse koduhooldustöötajate ametijuhendid ning koduteenuse osutamise lepingud.
Üldhooldusteenuse rahastamine
Kõikides kontrollitud omavalitsustes oli hoolduskulu piirmäär kehtestatud. SHS § 221 lõike 3
kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus määrata hoolduskomponendi kulude tasumise
piirmäära, mis ei tohi takistada hooldekodukoha leidmist. Samas võib piirmäär olla ebapiisav
kõigi hooldekodude hoolduskulude katmiseks, mistõttu tuleb arvestada ka võimaliku täiendava
tasuga. Järelevalveaktides kajastati KOVi territooriumil asuvate hooldekodude teenuste hindu
ning seda, kas kehtestatud piirmäär katab hoolduskulud. Näiteks Mustvee Vallavalitsuse
hoolduskulu piirmäär oli järelevalve läbiviimise ajal kuni 570 eurot kalendrikuus ühe teenuse
saaja kohta. Mustvee valla territooriumil tegutsevate hooldekodude kuised teenuste hinnad ja
hoolduskulud olid järgmised:
1) Mittetulundusühing Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus - kohatasu 1350 eurot ja
hoolduskulu 600 eurot.
2) Mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus - kohatasu 1590 eurot ja hoolduskulu 795 eurot.
3) Sihtasutus Mustvee Tervis – tavakliendi kohatasu 1160 eurot, suure hooldusvajadusega
kliendi kohatasu 1200 eurot; hoolduskulu mõlemal juhul 650 eurot.
Samuti oli täidetud SHS § 221 lõike 1 nõue - enne hooldereformi üldhooldusteenusel olnud
inimeste abivajadus ja teenuse vajadus oli hinnatud ning määratud hoolduskulu, mõnel juhul
ka tagasiulatuvalt (nt Antsla Vallavalitsuses). SHS § 221 lõike 5 kohaselt on KOVil kohustus
tasuda osaliselt ka teenusesaaja majutus- ja toitlustuskulusid, kui tema sissetulek on madalam
kui keskmine vanaduspension. Järelevalve käigus selgus, et väiksema sissetulekuga
teenusesaajate osakaal üldhooldusteenuse saajatest oli suurim Valga vallas (43%), järgnesid
Järva ja Antsla vallad (32%).
Järelevalveaktis tunnustati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 28.03.2018 määruse § 24 lõikes 7
sätestatud sotsiaalametniku kohustust vaadata igal aastal hiljemalt 1. maiks läbi
üldhooldusteenuse tasumise haldusaktid. Selle raames kontrollitakse teenusesaaja ja
ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku olukorda ning teenuse vajalikkust. Korduv
hindamine tagab, et abivajaja saab jätkuvalt sobivat teenust ning omavalitsuse eelarvet
kasutatakse säästlikult, veendudes hoolduskulu summade sihipärases kasutamises.
Mitmete kontrollitud omavalitsuse territooriumidel asusid ÜHT osutavad asutused, millest
osades viidi SKA OJO järelevalve tööplaani kohaselt läbi riiklik järelevalve ÜHT osutamise üle.
Ühe järelevalvetoiminguna küsitleti teenusele suunanud KOVide esindajaid, et selgitada, kas
ja kuidas nad on kaasatud hooldusplaanide koostamisse. Vastustest selgus, et ametnikud
hoiavad küll hooldekodudega ühendust ja vahetavad operatiivinfot, kuid ei osale otseselt
hooldusplaanide koostamisel. Järelevalveaktides märgiti, et KOVi esindajate kaasamine
hooldusplaani koostamisse võib suurendada teenuse saajate rahulolu ning tõhustada
hooldusteenuse osutamist. Kuna KOVi ametnikud on eelnevalt hinnanud ÜHT vajaduse ja
selle põhjal asunud rahastama hoolduskulu, võib nende kaasamine hooldusplaani
koostamisse aidata paremini arvestada teenusesaaja vajadustega.
11
4. Asendushooldusteenuse järelevalve
Järelevalve käigus kontrollis SKA, kas asendushoolduse teenus vastab sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS), lastekaitseseaduses (LasteKS) ja nende alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuetele.
2024. aastal viidi läbi järelevalve neljas perekodus ning järelkontroll kolmes perekodus.
Asendushooldusteenuse osutajatele ettekirjutusi ei tehtud. Ühes asutuses toimus ettekirjutuse
täitmise järelkontroll.
4.1. Metoodika ja fookused
SKA püüdis järelevalvet teostades põhjustada teenuseosutajatele võimalikult vähe
halduskoormust. Kuigi SKA-l on õigus nõuda dokumente ja teavet, ei küsitud asutustelt
andmeid töötajate, teenusel olevate laste ja omanike kohta, kui need olid kättesaadavad
riiklikest andmekogudest (nt SKAIS, STAR, MTR, TÖR, Äriregister).
Järelevalve subjektideks valiti asutused, kus SKA polnud varem järelevalvet teinud, samuti
asutused, mille kontrollimise vajadusele viitas SKA laste heaolu osakonna asendushoolduse
talitus.
Lisaks asenduskodu juhile, töötajatele ja teenusel viibivatele lastele küsitleti ka laste
eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu koguti tagasisidet teenuse isikukesksuse, tervikliku
lähenemise ning töötajate pädevuse kohta.
2024. aastal viidi kõik järelevalved asendushooldusteenuse osutajate juures läbi ette
teatamata, et saada võimalikult tõene pilt teenuse osutamise kvaliteedist.
Järelevalvete käigus pöörati tähelepanu laste omavahelistele suhetele ja kaasatusse pere
toimimisse, lapse usaldusisiku olemasolule, töötajate traumateadlikule pädevusele, distsipliini
tagamise meetoditele ning kaebuste lahendamise praktikatele. Kontrolliti ka teenuseosutaja
hoolsuskohustuse täitmist majandustegevuse registri andmete alusel.
Asendushooldusel oleva lapse eestkosteasutusel on esmane kohustus seista lapse huvide
eest. Järelevalve käigus kontrolliti, kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja külastab last
vähemalt kaks korda aastas, kuidas ta hindab teenuse kvaliteeti ning kas ta täidab lapse
huvidest lähtuvalt eestkostja rolli. Teenusel olevate lastega vesteldes selgitati, kas laps teab
oma lastekaitsetöötaja kontaktandmeid ning kas tal on usalduslik suhe oma eestkosteasutuse
esindajaga.
Asendushooldusteenuse järelevalves olid 2024. aastal fookuses järgmised SHS § 3 lõikest 2
tulenevad kvaliteedipõhimõtted:
Isikukesksuse kvaliteedipõhimõte
➢ Lapse põhivajaduste rahuldamine peresarnastes elutingimustes ning turvalise ja
arengut toetava elukeskkonna loomine;
➢ Perevanema teadlik ja vastutustundlik vanemlik roll, mis toetab lapse arengut ja
heaolu;
➢ Perepõhise elukorralduse tagamine, hõlmates perevanema rolli, kuuluvustunnet,
igapäevaelu korraldust, stabiilset elurütmi ja lapse aktiivset kaasamist;
➢ Individuaalne lähenemine igale lapsele – eesmärkide seadmine, suunamine ja tuleviku
planeerimine, sealhulgas teadlik ettevalmistus iseseisvaks eluks juba lapseeas;
12
➢ Traumakogemusega lapse baasvajadus on usalduslik suhe täiskasvanuga, mis loob
aluse turvatundele, koostöövalmidusele ja arenguvõimalustele. Seetõttu on oluline
toetada usaldusisiku olemasolu ja aidata kaasa selle suhte hoidmisele.
Tervikliku lähenemise kvaliteedipõhimõte
➢ Traumakogemusega lapsele vajaduspõhiste tugiteenuste võimaldamine, et toetada
tema arengut ja heaolu;
➢ Asutuses peab olema esmane hindaja ja toetaja, kes suunab lapse õigele spetsialistile
ja koordineerib vajalikke teenuseid;
➢ Tugiteenuste rahastamine kas asutuse eelarvest (kulumudeli osa) või lepingupõhiselt,
tagades nende pideva kättesaadavuse;
➢ Perevanema ja terapeudi koostöö, mis hõlmab igapäevaste harjutuste rakendamist ja
terapeudi juhiste järgimist lapse toetamisel;
➢ Tugispetsialistide kaasamine asutuse meeskonda, et tagada järjepidev ja
professionaalne tugi;
➢ Eestkosteasutuse aktiivne roll lapse heaolu tagamisel, sealhulgas regulaarne kontakt
lapse ja perevanemaga, traumateadlik lähenemine ning vajalike spetsialistide
kaasamine.
Töötajate pädevuse kvaliteedipõhimõte
➢ Töötajate värbamine vastavalt oskustele ja väärtustele, et tagada teenuse kvaliteet ja
lapse vajadustele vastav tugi;
➢ Asutuse väärtuste ja eetikanormide selge määratlemine ja järgimine, mis suunab
igapäevast tegevust ja otsuseid;
➢ Perevanema traumateadlikkus, sealhulgas vastavad läbitud koolitused ja kasutatavad
metoodikad lapse toetamisel;
➢ Perevanema toetamine ja ressursid traumeeritud lastega töötamiseks, et tagada
järjepidev hool ja areng;
➢ Regulaarne nõustamine, supervisioon, kovisioon ja tugiteenused, mis aitavad
töötajatel säilitada motivatsiooni ja tagada professionaalse arengu.
➢ Motiveerimine ja arenguvestlused, et hoida töötajate pühendumust ja toetada nende
professionaalset kasvu.
4.2. Järelevalvete tulemused
2024. aastal teostati neli riiklikku järelevalvet ja kolm järelkontrolli järgmistes asutustes: MTÜ
Ühing Lootus Tulevikku, MTÜ Õnnepuu, MTÜ SPAK (Sillamäe Pereasenduskodu) ja MTÜ
Mynthouse.
MTÜs Asenduskodu Südamepaik viidi läbi ettekirjutuse täitmise kontroll.
Järelevalvete käigus tuvastati neljas perekodus kokku 14 rikkumist:
MTÜ Õnnepuu - kuus rikkumist; MTÜ SPAK (Sillamäe Pereasendus kodu) - viis rikkumist; ja
MTÜ Mynthouse - kolm rikkumist. MTÜs Ühing Lootus Tulevikku puudusi ei tuvastatud.
13
Tabel 4. Tuvastatud rikkumised asutuste kaupa.
➢ Kolm teenuseosutajat ei olnud täitnud ettevõtja hoolsuskohustust (MSÜS § 29)
seosest tegevusloaga. Ettevõtja on majandustegevuse käigus kohustatud tagama
majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise ning võtma
viivitamatult meetmeid, kui avastatakse mittevastavus nõuetele või kõrvaltingimustele.
➢ MTÜ SPAK rikkus MSÜS § 30 lõiget 1, mille kohaselt peab ettevõtja loakohustusega
tegevusala puhul teavitama majandushaldusasutust tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude või kõrvaltingimuste muutmise kavatsusest. Teavitada tuleb
vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist.
➢ Kolmel teenuseosutajal oli majandustegevuse üldandmete muutumise teade nõutud
aja jooksul edastamata. Asendushooldusteenust osutasid isikud, kes ei olnud
registreeritud MTRis (MSÜS § 30 lg 2). Tegevusloa omajal on kohustus teavitada
tegevusloa väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid
hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Samas olid MTRis andmed inimeste kohta, kes enam
asutuses ei töötanud.
➢ MTÜ Õnnepuu ei olnud täitnud SHS § 7 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt tuleb laste
hoolekandeasutuse sisehindamine viia läbi vähemalt korra kolme aasta jooksul.
Sisehindamise käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja töökeskkonda ning
tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel.
➢ Kahes perekodus tuvastati rikkumisi SHS § 154 p 1 täitmisel, mis sätestab
sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimusena maksimaalse lubatud
teenusesaajate arvu.
➢ MTÜ SPAK rikkus LasteKS § 20 lõiget 3, mis sätestab, et lastekaitsetöötajana ja
lapsega töötava isikuna töötamise piiranguid tuleb kontrollida enne töötaja tööle võtmist
ja vähemalt kord 12 kuu jooksul. Teenuseosutaja ei olnud SKAle tõendanud, et ta on
töötajate vastavust LasteKS § 20 nõuetele kontrollinud nii tööle võtmisel kui ka
hilisemalt.
➢ MTÜ Õnnepuu rikkus LasteKS § 22 lõiget 3, mis ütleb, et last kasvatav ja lapsega
töötav isik peab lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja tegema koostööd
lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega. Samuti rikkus teenuseosutaja
14
LasteKS § 36 lõiget 2, mille kohaselt peab lasteasutuses viibival lapsel olema tagatud
arvamuse avaldamise ja kaebuse esitamise võimalus.
4.3. Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused
SKA tegi 2024. aastal läbiviidud järelevalvete põhjal järgmisi tähelepanekuid ning esitas
soovitusi:
• Lähtuda edaspidises töös LasteKS § 20 lõikest 3, mille kohaselt peab lapsega
töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kontrollima, et isik
vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutele nii tööle võtmisel kui
ka tegevusloa väljastamisel. Kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei
edastata automaatselt, on lapsega töötamist võimaldav isik kohustatud kontrollima
lapsega töötava isiku vastavust nõuetele vähemalt kord 12 kuu jooksul. Juriidilise isiku
puhul peab nõuete täitmise tagama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle
kohustuse edasi delegeerida. Kui kohustuse täitmine on edasi delegeeritud, vastutab
selle eest isik, kellele ülesanne on antud.
Lapsega töötava isiku vastavuse regulaarse kontrollimise tähtaja kulgemist
arvestatakse alates 1. jaanuarist 2023.
• Ajakohastada ning korrastada asutuse kodulehel olevad kontaktid ja dokumendid.
• Vaadata üle ja korrigeerida asutuse kaebuste ja ettepanekute esitamise kord. SKA
soovitab täiendada menetluskorda, lisades sinna ka Sotsiaalkindlustusameti ja
Terviseameti kontaktandmed.
• Suunata suuremat tähelepanu usaldussuhte loomisele ja hoidmisele
perevanematega. Lapsed ei tunne alati, et perekodus töötavad inimesed on siiralt
huvitatud nende tegemistest, mõtetest ja heaolust.
• Teha vajadusel lastele täiendavat selgitustööd ning anda täpsemaid juhiseid selle
kohta, kuidas iseseisvalt ja sõltumatult võtta ühendust last kasvatava isiku,
rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja
või õiguskantsleriga, et esitada arvamusi ja kaebusi perekodu tegevuse kohta.
• Peresarnaste tingimuste loomiseks kaasata kõik pereliikmed igapäevase
toidumenüü ja tegevuste kavandamisse ning kodu- ja majapidamistöödesse. See aitab
lastel ja noortel omandada eluks vajalikke oskusi, tutvuda tööohutuse põhimõtetega
ning valmistuda iseseisvaks eluks.
• Teha tihedamat koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatega ning
tagada laste tervislikust seisundist lähtuvad vajaduspõhised tugiteenused. Kaasata
perekodu toimimisse tugispetsialiste, et pakkuda lastele vajalikku toetust ja arendada
nende heaolu.
• Tagada, et kõik perevanemad osalevad SKA korraldatud traumateadliku
perevanema koolitusel. Alates 1. jaanuarist 2023 viib asendushoolduse valdkonna
koolitusi (PRIDE) läbi SKA laste heaolu osakonna asendushoolduse talitus.
• Perekodu veebilehel laste tegemisi kajastades tuleb tagada, et lapsed ei ole fotodel
äratuntavad, et kaitsta nende privaatsust ja õigusi.
• Tagada asendushooldusel olevatele lastele võimalused eesti keele omandamiseks
ning pakkuda aktiivseid tegevusi eestikeelses keskkonnas. Riigikeele oskus on vene
emakeelega laste iseseisvumisel ja tuleviku planeerimisel kriitilise tähtsusega. Kui
perevanemad ei valda eesti keelt, tuleb leida alternatiivseid viise keeleõppe
toetamiseks.
15
2024. aastal viidi MTÜdes Mynthouse, SPAK ja Õnnepuu läbi järelevalve järelkontrollid. SKA
kontrollis, kas varasemad puudused on kõrvaldatud, ning tuvastas, et kõik nõuded on täidetud.
Seetõttu lõpetati järelevalvemenetlused.
MTÜs Asenduskodu Südamepaik viidi läbi ettekirjutuse täitmise kontroll. Varasem
ettekirjutus puudutas lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse tagamist
(SHS § 45¹² lg 1 p 1) ning kohustust reageerida lapse abivajadusele ja teha koostööd
lastekaitsetöötajatega (LasteKS § 22 lg 3). Kontrolli käigus kinnitati, et puudused on
kõrvaldatud, ning menetlus lõpetati.
2024. aasta detsembris algatas SKA järelevalvemenetluse Koeru Perekodus. Selle
tulemused avaldatakse 2025. aasta asendushooldusteenuse järelevalve kokkuvõttes.
16
5. Järelevalve kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö üle
2024. aasta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö järelevalvete planeerimisel kasutati SKA
arendusosakonna analüütikutega koostöös välja töötatud KOV lastekaitse ohuprognoosi.
Lisaks saadi järelevalvete läbiviimiseks sisendit SKAle saadetud märgukirjadest. Aasta jooksul
viidi läbi ka üks juhtumipõhine järelevalve.
Lastekaitse järelevalve algatati 28 kohalikus omavalitsuses: Otepää, Tõrva, Rõuge,
Kanepi, Märjamaa, Paide, Kose, Lääne-Nigula, Muhu, Rakvere, Jõhvi, Saaremaa, Lüganuse,
Kohila, Haljala, Rapla, Elva, Saarde, Kadrina, Võru, Kambja, Põhja-Pärnumaa, Valga ja Põlva
vallavalitsuses ning Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Haapsalu linnavalitsuses ning Narva Linna
Sotsiaalabiametis. Juhtumipõhine järelevalve viidi läbi Pirita ja Kesklinna Linnaosa Valitsuses.
Ettekirjutuste täitmist kontrolliti kümnes omavalitsuses: Peipsiääre, Jõgeva, Põhja-
Sakala, Mulgi, Hiiumaa, Kastre, Otepää Vallavalitsuses ning Maardu ja Loksa Linnavalitsuses
ning Narva Linna Sotsiaalabiametis. Neist seitsmes KOVis oli ettekirjutus täidetud tähtaegselt.
Lisaks viidi lastekaitsetöö järelkontroll läbi kuues omavalitsuses: Hiiumaa, Raasiku, Vinni,
Tõrva, Kehtna ja Rõuge vallavalitsuses. Raasiku ja Kehtna vallavalitsused ei olnud
kõrvaldanud aktis tuvastatud puudusi, mistõttu SKA pidas vajalikuks koostada ettekirjutuse.
Nendes kahes omavalitsuses kontrollitakse ettekirjutuse täitmist 2025. aastal. Samuti ei olnud
Vinni ja Rõuge vallavalitsused järelkontrolli ajaks puudusi kõrvaldanud, kuid kuna neis
omavalitsustes olid lastekaitsetöötajad vahetunud vahetult enne järelkontrolli või selle ajal,
määras SKA uue järelkontrolli aja 2025. aastasse. Samuti soovitati uutel lastekaitsetöötajatel
aktiivselt kasutada SKA lastekaitsejuhtumite nõustamist.
5.1. Järelevalve metoodika ja fookused
Kõikides järelevalvetes analüüsiti lastekaitse juhtumite menetlemist, tutvuti STAR keskkonnas
olevate materjalidega ning vajadusel ka pabertoimikutega, mida kasutavad vaid vähesed
kohalikud omavalitsused. Intervjuud viidi läbi lastekaitsetöötajate, sotsiaalosakonna juhtide
ning vastutavate abilinnapeade või abivallavanematega. Lisaks küsitleti KOVide
koostööpartnereid, et saada ülevaade lastekaitsetöö ja võrgustikutöö kvaliteedist. Samuti
kontrolliti, kas töölt lahkunud lastekaitsetöötajate juhtumid on korrektselt üle antud uutele
spetsialistidele.
2024. aasta järelevalve keskendus lähisuhtevägivalla (LSV), sealhulgas MARAC juhtumite
lahendamisele, samuti kontrolliti lastekaitsetöötajate hariduse ja kvalifikatsiooninõuete täitmist.
Järelevalves hinnati lastekaitsetöö korraldust KOVides, sealhulgas ennetustöö tingimusi,
teenuste kättesaadavust ja koostööd võrgustikupartneritega. LSV juhtumite lahendamise
kohta küsiti tagasisidet ka koostööpartneritelt.
Kontrolliti lastekaitsetöötajate vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele.
Eraldi tähelepanu pöörati STAR süsteemis algatatud juhtumitele, mille menetlemine oli pooleli
jäänud pärast lastekaitsetöötaja lahkumist ametist. Kontrolliti, kas sellised juhtumid võttis uus
töötaja üle. Juhtumite lõpetamata jätmine viitas võimalikule olukorrale, kus laps või pere ei
saanud vajalikku toetust ja abi.
5.2. Järelevalves tuvastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused
KOV lastekaitsetöö järelevalves tuvastati 315 seadusest tulenevate nõuete rikkumist.
Peamised puudused olid seotud järgmiste valdkondadega:
➢ Lapse huvide väljaselgitamine – puudused ilmnesid 25 järelevalves (LasteKS § 21);
17
➢ Lapse abivajaduse hindamine – abivajadus ei olnud hinnatud või ei vastanud
hindamine seaduse nõuetele (LasteKS § 17 lg 1 p 3 ja § 28). Puudused esinesid kõigis
kontrollitud KOVides;
➢ Võrgustikutöö rakendamine – lapsele abi osutamisel ei kaasatud vajalikke
spetsialiste ega järgitud juhtumikorralduse põhimõtteid;
➢ Juhtumikorralduse otsuse tegemine – pärast abivajavast lapsest teada saamist ei
otsustatud 10 päeva jooksul juhtumi korralduse alustamist või mittealustamist;
➢ Lapse arvamuse selgitamine ja dokumenteerimine – lapse arvamust ei olnud
uuritud ega kirja pandud (LasteKS § 29 ja SHS § 9). Puudused esinesid kõigis
kontrollitud KOVides;
➢ Andmete kandmine STARi – puudusi esines abivajava lapse juhtumite,
menetlustoimingute ja kohtulahendite registreerimisel (SHS § 144 lõige 1 punkt 8).
Puudused tuvastati 21 KOVis;
➢ Lastega töötamise piirangu kontrollimine – viies KOVis ei olnud kontrollitud, kas
isikul on kehtiv lastega töötamise piirang (LasteKS § 20 lg 3).
Lastekaitsetöötaja ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele (LasteKS § 19) üheksas
kontrollitud omavalitsuses. Otepää, Märjamaa, Lääne-Nigula, Jõhvi ja Rapla Vallavalitsuse
ning Narva-Jõesuu ja Haapsalu Linnavalitsuse ning Narva Linna Sotsiaalabiameti ei olnud
lastekaitsetöötaja(te)l tähtajaks omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega
lastekaitsele. SKA koostas nendele omavalitsustele ettekirjutuse ning lisas hoiatuse sunniraha
rakendamise kohta, kui rikkumist ei kõrvaldata. Haljala Vallavalitsus korraldas nõuetele
vastava lastekaitsetöötaja leidmiseks avaliku konkursi, kuid 2025. aasta jaanuari seisuga on
lastekaitsetöötaja ametikoht veel täitmata.
2024. aastal kontrolliti varasemalt tehtud ettekirjutuste täitmist Peipsiääre, Jõgeva, Põhja-
Sakala, Mulgi, Hiiumaa ning Otepää Vallavalitsuses ja Narva Linna Sotsiaalabiametis. Enamik
omavalitsusi täitis ettekirjutuse ettenähtud tähtajaks. Jõgeva Vallavalitsus täitis ettekirjutuse
täielikult pikendatud tähtaja jooksul. Põhja-Sakala Vallavalitsus ei täitnud ettekirjutust aga ka
pikendatud tähtajaks.
Tabel 5. Tuvastatud rikkumised sätete lõikes. *§ 21 ja § 28 rikkumisteks on loetud kokku
nimetatud §de erinevate sätete rikkumised.
18
5.3. SKA tähelepanekud KOVidele
➢ Kohalik omavalitsus (KOV) peab tagama, et abivajav laps saab pidevat ja
järjepidevat abi, mis lähtub tema parimatest huvidest. Juhtumi menetlemine ja selle
üleandmine peab toimuma nii, et abi osutamine oleks süsteemne, järjepidev ja vastaks
seadusele.
➢ Lapsele või perele määratavad abinõud (välja arvatud toimetulekutoetus, annetatud
toiduabi, hooldajatoetus, matusetoetus ja ajutise kaitse saajatele mõeldud UA
üürihüvitis) tuleks STARis rakendada ühe juhtumimenetluse kaudu. See tähendab, et
abivajaduse hindamine ja tegevuskava peavad olema koostatud ja ajakohastatud ühes
menetluses. Sellisel juhul on kogu oluline teave lapse vajaduste ja talle määratud
teenuste kohta ühes kohas ning hõlpsasti kättesaadav.
Alates 1. aprillist 2023 kehtib LasteKS § 29 lõige 31, mis sätestab, et kui KOV saab
teada lapsest, kelle vanem/hooldaja on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver
(ohvriabi seaduse § 9 lõige 2 tähenduses), peab KOV algatama lapsele abi
osutamiseks juhtumikorralduse ning tegema koostööd SKA ja teiste täisealise ohvri
abistavate asutustega. Seetõttu on MARAC võrgustikutöö rakendamisel abivajava
lapse juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kelle ülesanne on tagada, et kõik
toimingud, mis tulenevad LasteKSist ja SHSist (sh SHS § 144 lõige 1 punktid 8 ja 10)
ning kõik MARAC koosolekul kokkulepitud tegevused oleksid ellu viidud ja korrektselt
STARi kantud.
➢ Tingimuste loomine lastekaitsetöö tegemiseks tähendab, et lastekaitsetöötajatel peab
olema võimalus täita ja järgida kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. See hõlmab nii
ennetustööd kui ka juhtumikorraldust, milleks tuleb tagada sobiv töökorraldus ja
vajalikud ressursid. Kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, kuidas nad oma
haldusterritooriumil lastekaitsetööd korraldavad. Samas seab seadus nende
otsustusõigusele piirid – LasteKSis ja SHSis on kehtestatud selged nõuded ja
kohustused, mida omavalitsused ja lastekaitsetöötajad peavad järgima
➢ Lapse huvide väljaselgitamine on oluline, et ühiskond tervikuna arvestaks lapse õiguste
ja vajadustega. Kuna lapsed on täiskasvanutega võrreldes haavatavamad, sõltuvad
rohkem teistest ning neil on vähem oskusi ja võimalusi oma seisukohti väljendada,
peavad kõik lapsega seotud otsuseid langetavad isikud pöörama erilist tähelepanu
lapse huvidele. Oluline on, et iga otsus tehakse põhjaliku kaalutlemise tulemusena,
lähtudes sellest, mis on lapse jaoks kõige parem
➢ Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada, et lapsele ei pakuta lihtsalt kohaliku
omavalitsuse olemasolevaid ja kergesti kättesaadavaid teenuseid, vaid tehakse
kindlaks tema tegelikud vajadused ning leitakse neile kõige sobivamad lahendused.
➢ Võrgustikutöö rakendamine aitab tagada, et lapse ja tema perekonna toetamine ei
piirdu vaid ühe valdkonnaga, vaid kaasab erinevaid spetsialiste, kelle koostöö tagab
parima võimaliku abi. Millised spetsialistid konkreetsesse juhtumisse kaasata, sõltub
lapse abivajadusest ja juhtumi eripärast.
➢ Lastega töötamisel on oluline kuulata ja arvestada nende arvamusega. Kui
lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse tähelepanuta või tõlgendab seda valesti, võib
see viia ekslike otsusteni. Seetõttu peab lapse abivajaduse hindamine, arvamuse
väljaselgitamine ja dokumenteerimine olema põhjalik ning läbiviidavad vestlused
selgelt eesmärgistatud ja analüüsitud. Neid tegevusi ei tohi teha pealiskaudselt ega
jätta üldse tegemata. See tagab, et lapse arvamus on abistamise protsessis arvesse
võetud ning on otseselt seotud LasteKS § 21 põhimõttega, mis nõuab lapse huvidest
lähtumist.
19
➢ Tegevuskavasse lisatud abimeetmed peavad olema selgelt eesmärgistatud ja toetama
otseselt lapse abivajaduse lahendamist. Kui meetmed ei ole tõhusad, ei pruugi need
lapse olukorda parandada. Seetõttu on oluline tegevuskava täitmist pidevalt jälgida,
hinnata selle tulemuslikkust ning vajadusel teha vahehindamisi ja täpsustada seatud
eesmärke.
➢ STARis on oluline kinnitada nii lapse abivajaduse hindamine kui ka tegevuskava. Kui
juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole seda võimalik vanemale edastada. Juhtumiplaani
eesmärk on anda terviklik ülevaade lapse heaolu mõjutavatest eluvaldkondadest,
tuvastada võimalikud riskid ja kaitsetegurid ning määrata tegevused riskide
vähendamiseks. Lapsevanemale on tähtis teada, kuidas hinnatakse pere toimetulekut
ning milliseid ootusi ja samme tuleb astuda koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt, et
tagada lapse heaolu.
Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitas SKA:
➢ Analüüsida lastekaitsetöötajate töökorraldust, et tagada nende võimekus täita
lastekaitsetööle kehtivaid nõudeid.
➢ Keerulisemate juhtumite korral taotleda SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist,
et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida sobivaid teenuseid ning rakendada
tõhusaid meetmeid lapse heaolu tagamiseks.
➢ Läbida tasuta lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumite lahendamise e-kursus Digiriigi
Akadeemia keskkonnas.
20
6. Lapsehoiuteenuse järelevalve
Majandustegevuse registri (MTR) andmetel oli seisuga 03.01.2025 kehtivaid
lapsehoiuteenuse tegevuslubasid kokku 371. Aasta jooksul väljastati 25 uut tegevusluba,
samas kui 27 lapsehoiuteenuse osutajat lõpetasid oma tegevuse erinevatel põhjustel. 2024.
aastal kontrolliti 371 teenuseosutajast kahte, viidi läbi kuus järelkontrolli ning kaheksa
ettekirjutuse täitmise kontrolli. Kuna kontrollide arv oli suhteliselt väike, ei ole võimalik teha
üldistusi lapsehoiuteenuse kvaliteedi kohta riigis tervikuna.
6.1. Metoodika
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) fookus lapsehoiuteenuse järelevalves on teenuse vastavus
tegevusloa kontrolliesemele ja kõrvaltingimustele. Kontrollimisel keskendutakse järgmistele
aspektidele:
➢ Lapsehoidjate kvalifikatsioon – kas teenust vahetult osutavad isikud vastavad
seadusest tulenevatele nõuetele;
➢ Laste arv – kas tegevuskohas teenust saavate laste arv vastab tegevusloal lubatud
maksimaalsele laste arvule, kellele tohib samal ajal teenust osutada;
➢ Lapsehoidjate arv – kas lapsi hoiab piisav arv lapsehoidjaid, et tagada laste
turvalisus ja kvaliteetne teenus;
➢ Tegevusloa andmete vastavus tegelikkusele – kas majandustegevuse registris
registreeritud tegevusloa andmed kajastavad tegelikku olukorda (ettevõtja
hoolsuskohustus).
6.2. Järelevalve tulemused
2024. aastal viis SKA läbi kaks lapsehoiuteenuse järelevalvet - Tallinna Lastehoiud OÜ,
Osaühing ESTEETIKA JA TANTSUKOOL. Paikvaatlused toimusid etteteatamata, et tuvastada
võimalikke rikkumisi reaalses teenuse osutamise olukorras. Paikvaatlustel osalesid ka
Terviseameti (Tallinn) ja kohaliku omavalitsuse (Rakvere) esindajad.
Järelevalve käigus tuvastati kokku kaheksa rikkumist, millest tulenevalt tehti ühele
teenuseosutajale ettekirjutus. Ettekirjutus koostati MSÜS § 29, MSÜS § 30 lg 2, SHS § 453 lg
2 p 2 ning SHS § 153 p 1 ja 5 sätestatud nõuete mittetäitmise tõttu.
Tuvastatud rikkumised:
➢ Hoolsuskohustuse rikkumine: Teenuseosutaja ei täitnud majandustegevuse
teostamise hoolsuskohustust vastavalt MSÜS § 29;
➢ Tegevusloa andmete uuendamata jätmine: Teenuseosutajad ei teavitanud viie
tööpäeva jooksul tegevusloa andmete muutustest. Seetõttu olid tegevusloal jätkuvalt
isikud, kes enam lapsehoidjana ei töötanud, ning uued töötajad, kes lastega vahetult
tegelesid, polnud tegevusloale kantud, mistõttu nende vastavus seaduse nõuetele oli
kontrollimata (MSÜS § 30 lg 2);
➢ Ebapiisav lapsehoidjate arv: Laste arv ületas lubatud piirmäära lapsehoidjate arvu
kohta (SHS § 453 lg 2 p 2);
➢ Aegunud esmaabikoolitused: Lapsehoidjate esmaabikoolitused olid aegunud või ei
vastanud nõutud 16-tunnisele mahule (SHS § 454 lg 2 p 3);
21
➢ Laste arvestamise nõuete eiramine: kui teenusel on üle viie lapse, tuleb arvestada
alla 3aastased ja sügava ning raske puudega lapsed kahe lapse eest, mistõttu
lapsehoidjaid oli laste arvu arvestades liiga vähe (SHS § 453 lg 3);
➢ Lastega töötavate isikute taustakontrolli tegemata jätmine: Lastekaitseseaduse §
20 kohaselt tuleb lastega töötavate isikute karistusregistri kontrolli teostada vähemalt
kord aastas ja alati enne uue töötaja tööle asumist. Kontrolli regulaarse läbiviimise
tähtaja kulgemist arvestatakse alates 01.01.2023.
Tabel 6. Järelevalve käigus tuvastatud rikkumised.
Järelkontroll
2024. aastal viidi läbi järelkontroll kuue lapsehoiuteenuse osutaja üle (Laste Hoolekande
Asutus Lootus, Sootäht OÜ (Susapusa lastehoid), Mittetulundusühing EDU VALEM,
Ridiradiralla OÜ, OÜ COOLDAY, Mõmmipesa lastehoid OÜ). Järelkontrolli käigus hinnati, kas
teenuseosutaja kõrvaldas järelevalve aktis märgitud rikkumised ning hinnati teenuse vastavust
nõuetele. Viis teenuseosutajat olid puudused kõrvaldanud ja järelevalve menetlus lõpetati. Üks
teenuseosutaja ei olnud rikkumisi kõrvaldanud, mistõttu tehti ettekirjutus koos sunniraha
nõudega.
Ettekirjutuse kontroll
2024. aastal kontrolliti ettekirjutuse täitmist kaheksas asutuses (OÜ REXAM GRUPP, Rakvere
Eragümnaasiumi Hariduskogu, MTÜ Roosiõis, OÜ Forsitis, OÜ Fortuna, OÜ COOLDAY, OÜ
SATIRMO, Mõmmipesa lastehoid OÜ). Tähtaegselt oli ettekirjutuse täitnud neli asutust.
Täitmata või osaliselt täidetud ettekirjutuste puhul määrati teenuseosutajatele sunniraha
kolmel korral (OÜ REXAM GRUPP üks kord ja OÜ COOLDAYle kahel korral). Uus tähtaeg
rikkumise kõrvaldamiseks määrati viiel korral.
Näiteid menetlustoimingutest lapsehoiuteenuse järelevalves
OÜ COOLDAY lapsehoiuteenuse järelevalve jooksul (21.08.2023-18.11.2024) viidi läbi 57
toimingut, mis hõlmasid ettekirjutuse täitmise kontrolli, korduvat sunniraha määramist, info
22
vahendamist ja paikvaatlusi kahes majas kokku viiel korral. Viimane paikvaatlus kestis vaid 30
sekundit ja keskendus laste ja lapsehoidjate suhtarvu kontrollile.
2025. aasta uuendused
Alates 01. jaanuarist 2025 muutus alushariduse korraldus ning lastehoiud ja lasteaiad
seotakse terviklikuks teenuseks (Haridus- ja Teadusministeerium 2024). Lapsehoiuteenus
sotsiaalteenusena jääb alles vaid suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Senised
lapsehoiuteenuse pakkujad peavad Sotsiaalkindlustusametit teavitama oma tegevuse
jätkamise otsusest 1. märtsiks 2025.
Muutuvad ka kvalifikatsiooninõuded. Direktoril peab olema magistrikraad, lapsehoidjal
vähemalt lapsehoidja kutse 4. tase. Abiõpetajal peab olema vähemalt keskharidus ja
lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid ja eesti keele oskus nõutud tasemel.
23
7. Kokkuvõte majandustegevuse registri toimingutest seisuga 31.12.2024
Majandustegevuse registris (MTR) tehti vahemikus 31.12.2022 – 31.12.2024 kokku 5006
sotsiaalteenuste tegevuslubadega seotud toimingut. Muudatused olid järgmised:
• Asendushooldusteenuse tegevuslubade arv vähenes 2 võrra.
• Rehabilitatsiooniteenuse tegevuslubade arv jäi muutumatuks.
• Lapsehoiuteenuse tegevuslubade arv kasvas 6 võrra.
• Erihoolekandeteenuse tegevuslubade arv kasvas 8 võrra.
• Turvakoduteenuse tegevuslubade arv kasvas 1 võrra.
• ÜHT (üldhooldusteenuse) tegevuslubade arv kasvas 7 võrra.
Tabel 7. Kehtivad tegevusload seisuga 31.12.2024 teenuste lõikes.
Majandustegevuse registri kaudu informeeritakse teenuseosutajaid.
Teenus Teavituskirjade sisu Aeg
ÜH SKA teabepäevade kutse üldhooldusteenuse osutajatele jaanuar
2024
ÜH Terviseamet: veebruar
2024
Viiruste ennetamise infotunni teavitus
SRT Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide haridusnõuete juuni 2024
teavituse kiri
ÜH Tervisekassa: September
2024
Gripivaktsiini ja vaktsineerimise infokiri
Konverentsi kutse „Suuhooldus hooldekodus“
7.1. SKA toimingud tegevuslubade menetlemisel
Toimingud, mida SKA teeb tegevuslubade menetlemisel:
➢ esitatud taotluste kontrollimine;
➢ taotluste tagastamine puuduste kõrvaldamiseks;
24
➢ registriandmete parandamine;
➢ uue tegevusloa väljastamine;
➢ üldõigusjärglasele tegevusloa üleandmine ja majandustegevusest loobumise
kinnitamine.
Tabel 8. MTRis tehtud toimingud.
7.2. Teenuste liikide omapäradest
Erihoolekandeteenus
Alates 01.05.2022 muutusid tegevusjuhendaja haridusnõudeid vastavalt sotsiaalkaitseministri
määrusele nr 38. Selle kohaselt võib tegevusjuhendajana töötada isik, kellel on vähemalt
keskharidus ja kes on läbinud 40-tunnise tegevusjuhendaja baaskoolituse.
MTRi automaatteavitus saadab teenuseosutajale teate, kui tegevusjuhendaja sisestamisest
tegevusloale on möödunud kaks aastat, kuid ta ei ole koolitusnõudeid täitnud. 2024. aasta
juulis sai kõigil erihoolekandeteenuste osutajate tegevusjuhendajatel esimene koolitusnõude
kaheaastane periood täis, mistõttu on teatised koolitusnõuete mittetäitmisese kohta muutunud
pea igapäevasteks.
Teenusosutajale on teavitus aga ootamatu. See on kaasa toonud väga palju päringuid ja
selgitusi nii e-kirja teel kui telefonitsi. Kasvanud on ka tegevuslubade muutmise taotluste
tagasisaatmised - kui 2023. aastal saadeti tagasi 12,6%, siis 2024. aastal 17.2%.
Rehabilitatsiooniteenus
Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide, eelkõige logopeedide hariduse ja kvalifikatsiooni
osas on tekkinud mitmeid küsimusi. Kehtivate nõuete kohaselt peab rehabilitatsioonimeeskond
koosnema vähemalt kolmest spetsialistist, kusjuures logopeedil peab olema kutseseaduse
alusel antud logopeedi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus logopeedias või sellele vastav
kvalifikatsioon. Eesti Logopeedide Ühing algatas suvel arutelu välisriigis omandatud logopeedi
kvalifikatsiooni osas. Aruteluringi kaasati Haridus- ja Teadusministeerium,
Sotsiaalministeerium, Eesti ENIC/NARIC Keskus, Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet,
Tallinna Ülikool, Terviseamet ja SKA.
Juunist septembri keskpaigani toimunud neljal arutelul ei jõutud lõpliku otsuseni. Tekkinud on
olukord, kus Eestis võib ennast logopeediks nimetada isik, kes ei oma sisulises mõttes
logopeedi väljaõpet või on selle omandanud vaid osaliselt. Vormiliselt on justkui kõik korras,
25
ent see võib olla reaalseks ohuks inimese elule ja tervisele. Teine küsimus on välismaal
hariduse omandanud spetsialistide keeleoskus. Keeleoskust ei kontrollita enne tegevusloa
väljastamist ning ainus viis on pärast probleemide ilmnemist pöörduda Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametisse või Keeleametisse.
Lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus ja rehabilitatsiooniteenus
Alates 01.10.2022 on LasteKS § 20 lõikega 1 ja 11 kehtestatud kohustus kontrollida lapsega
töötava isiku karistatust nii Eestis kui ka välisriigis. See on pannud keerulisse olukorda nii
teenuseosutajad kui ka tegevuslubade menetlejad, kuna „välisriigi“ mõiste on laialivalguv ja
ning vajalike andmete kättesaamine peaaegu võimatu.
Lapsehoidjatele tekitab segadust SHS § 454 lõike 2 punkt 3, mille kohaselt peab lapsehoidja
läbima vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul.
7.3. Teenuseosutajate levinumad puudused MTRi toimingute tegemisel
➢ Ettevõtja hoolsuskohustuse unustamine - majandustegevusega seotud andmete
muutmisest ei teavitata majandushaldusasutust viivitamata ehk viie tööpäeva jooksul;
➢ Ebatäpsed haridusandmed - andmed on valed, andmeväljad on poolikult täidetud,
välismaal omandatud hariduse puhul pole lisatud ENIC/NARIC hinnangut, märkimata
jääb tervisetõend;
➢ Tegevuskohtade hindamise puudumine - puuduvad Pääste- ja Terviseameti
hinnangud ruumidele;
➢ Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel ei kontrollita tervishoiutöötajate registri kannet,
kuid isik lisatakse siiski spetsialistina meeskonda.
SKA tähelepanek tegevuslubade menetlemisel
Erihoolekandeteenuse osutamisel on sageli lisatud üks ja sama inimene mitme erineva
teenuse osutamise tegevusloale. Eraldi tegevusload on näiteks igapäevaelu toetamise teenus,
sealhulgas ka päeva- ja nädalahoid, kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus,
töötamise toetamise teenus, ööpäevaringne erihooldus ka kohtumäärusega ning teenused
sügava- ja liitpuudega isikutele.
SHS sätestab, et igapäevaelu toetamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, toetatud
elamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul peab teenuseosutaja tagama ühe
täistööajaga tegevusjuhendaja iga kümne teenuse saaja kohta. Samuti on SHS-is määratletud
miinimumtundide arv, mille täitmist on teenuseosutaja kohustatud jälgima ja dokumenteerima.
Nende nõuete järgimine on oluline teenuse kvaliteedi tagamiseks ja teenusesaajate
vajadustele vastava toe pakkumiseks.
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Jätkuvalt äratab tähelepanu hoolduspersonali jaotumine eri tegevuskohtadesse. On esinenud
juhtumeid, kus teenuseosutaja, kellel on tegevusluba mitmes maakonnas tegutsemiseks, on
ühe ja sama hooldustöötaja märkinud ettevõtte erinevatesse tegevuskohtadesse, näiteks
Rapla, Järva ja Lääne-Viru maakonda. See tekitab küsimusi, kas hooldustöötaja tegelik
töökoormus ja füüsiline kohalolek vastavad nõuetele ning kas teenusesaajad saavad neile ette
nähtud mahus ja kvaliteediga teenust.
26
8. Järelevalve talitusele saadetud pöördumiste lahendamine
2024. aastal lahendas SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talitus 505 pöördumist.
Neist 210 olid seotud lastele osutatavate sotsiaalteenuste ja -toetustega ning 295 puudutasid
täiskasvanutele pakutavaid sotsiaalteenuseid ja sotsiaaltoetuste maksmist.
8.1. Metoodika
SKA tutvub pöördumises viidatud juhtumi materjalidega, kasutades järgmisi võimalusi:
➢ selgitustaotluse/infopäringu küsimine kohalikult omavalitsuselt või asutuselt,
kelle suhtes pöördumine on tehtud;
➢ vestlus juhtumikorraldajaga ja/või asutuse/üksuse juhiga;
➢ juhtumi menetlemise analüüs sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri STAR
andmetele tuginedes;
➢ vestlus pöördujaga.
Pöördumiste lahendamisel tugineb SKA muuhulgas järgmistele praktikatele ja
seisukohtadele:
➢ Pöördumiste lahendamisse kaasatakse vajadusel SKA sisuosakonnad ning
õiguse ja järelevalve osakonna õiguse talitus;
➢ SKA ei saa hinnata, kas kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja
on olnud juhtumipõhiselt objektiivne või kui hästi ta on oma ülesandeid täitnud.
SKA pädevuses on riikliku ja haldusjärelevalve teostamine seaduse nõuete
täitmise üle. Töötaja oskuste ja pädevuse osas tuleb pöörduda vaidega kohaliku
omavalitsuse poole, kes kontrollib oma teenistujate tegevuse seaduslikkust;
➢ SKAl ei ole õigust ega pädevust sekkuda kohtumenetlusse. Vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 lõikele 1 on kohtumenetluse osalistel
õigus esitada kohtumenetluse käigus vastuväiteid kohtu tegevuse kohta
menetluse juhtimisel või menetlussätete rikkumise osas. Kõik juhtumiga seotud
vastuväited saab pöörduja kohtumenetluse osalisena esitada otse kohtule;
➢ järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on SKA
kui korrakaitseorgani kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa isik nõuda menetluse
algatamist või meetme kohaldamist. Küll aga saab isik nõuda, et SKA teostaks
vigadeta kaalutlusõigust.
SKAle esitatud pöördumised on sisendiks laiapõhjaliste ja juhtumiüleste järelevalvete
planeerimisel.
8.2. Lastele osutatavad sotsiaalteenused
2024. aastal lahendati 210 pöördumist, mis olid seotud lastele sotsiaalteenuste osutamisega,
sh kümme järelevalvemenetluse taotlust.
27
Pöördumiste arv
100 88
90
80 65
70
60
50
40
30 13
20 7 12 7 7 9
10 2
0
Tabel 9. Pöördumiste arv teemade lõikes.
➢ 88 pöördumist käsitlesid rahulolematust lastekaitsetöötaja tööga, sealhulgas
juhtumikorralduse sisu ja kvaliteeti. Pöördujate hinnangul käitusid lastekaitsetöötajad
ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Sageli paluti töötaja taandamist või asendamist
ning taotleti juhtumipõhiste järelevalvete algatamist;
➢ 65 pöördumist olid korduvpöördumised, kus pöördujad ei esitanud uusi küsimusi või
ei olnud rahul eelnevalt saadud vastustega. Samuti küsiti infot tegevuslubade kohta ja
juhiseid lapsehoiuteenuse aruande täitmiseks S-veebis;
➢ 13 pöördumist käsitlesid lapsehoiuteenuse osutaja nõudeid;
➢ 12 pöördumist puudutasid kohaliku omavalitsuse poolt lastele teenuste tagamist,
peamiselt erivajadusega lastele tugiisiku ja lapsehoiuteenuse pakkumist;
➢ 9 pöördumist olid seotud lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloaga;
➢ 7 pöördumist käsitlesid lapsehoiuteenuse kvaliteeti;
➢ 7 pöördumist puudutasid hooldusõigust ja suhtluskorda. Lapsevanemate hinnangul ei
suhtunud lastekaitsetöötajad hooldusõiguse üle vaidlevatesse vanematesse võrdselt
ning andsid kohtule arvamusi, mis ei tuginenud tõestele faktidele;
➢ 7 pöördumist olid seotud lastega töötamise piiranguga;
➢ 2 pöördumist käsitlesid lastekaitsetöötajatele kehtestatud nõudeid.
Pöördumiste alusel algatati järelevalve kahel korral, lisaks analüüsiti poolelioleva
järelevalvemenetluse raames üht juhtumit ning üks juhtum võeti sisendina tuleviku järelevalve
plaani. Kahele kohalikule omavalitsusele saadeti märgukiri, kuna nende töös tuvastati
puudujääke, ning kahele haridusasutusele edastati märgukiri lastega töötamise piirangu
kontrollimiseks. Järelevalve talituse poole pöördus üle ühe korra 21 isikut ning registreeriti kaks
anonüümset pöördumist
8.3. Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused
2024. aastal lahendati 295 pöördumist, mis puudutasid täiskasvanutele sotsiaaltoetuste
maksmist ja sotsiaalteenuste osutamist, sealhulgas esitati viis järelevalvemenetluse taotlust.
28
Tabel 10. Pöördumiste arv (täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused).
➢ 102 pöördumist oli seotud kohaliku omavalitsuse (KOV) tegevusega.
Pöördumistes väljendati rahulolematust sotsiaaltöötajate ja KOVi kui
eestkosteasutuse tööga; tunti huvi, kuhu pöörduda, kui KOVist ei saa abi või kui
KOV ei vasta. Samuti esitati küsimusi teenuste osutamise korrektsuse kohta ning
abivajava inimese toetamise, eluasemeteenuse, koduteenuse, isikliku abistaja
teenuse, sotsiaaleluruumi tagamise, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetuste,
kodukohanduste ja hoolduskulude piirmäärade kohta.;
➢ 70 pöördumist puudutasid ÜHT osutamisega seotud küsimusi. Sooviti
järelevalvemenetluse algatamist nii kohaliku omavalitsuse kui ka teenuseosutaja
tegevuse üle, avaldati rahulolematust teenuse osutamise kvaliteedi, töötajate
vähesuse, suhtlusviisi ja toitlustamise osas ning esitati küsimusi kohatasu tõusu
kohta;
➢ 37 pöördumist oli seotud tegevuslubadega, sealhulgas ÜHT, SRT ja EHK
tegevuslubade taotlemise ja muutmise, tegevusloa ülevõtmise ning hooldustöötaja,
rehabilitatsioonimeeskonna liikme ja tegevusjuhendaja haridusnõuetega;
➢ 21 pöördumist puudutasid tervishoiuvaldkonda, kus pöörduti retseptiravimite
saamiseks, info saamiseks perearsti vahetamise kohta ning väljendati
rahulolematust tervishoiuteenuste osutamise või mitteosutamise üle;
➢ 16 pöördumist oli seotud abivahenditega;
➢ 16 pöördumist puudutasid muid teemasid. Nende hulgas olid korduvpöördujad,
kes ei esitanud uusi küsimusi või ei olnud rahul SKAlt või teistelt asutustelt saadud
vastusega. Ühes pöördumises väljendati rahulolematust riigisüsteemiga üldiselt,
ühes pöördumises oldi rahulolematud kinnipidamisasutuse sotsiaaltöötaja
tegevusega ning ühes pöördumises tehti ettepanek välja töötada riikliku järelevalve
hea tava ning määratleda järelevalveametnike pädevuse ja kompetentsinõuded;
➢ 15 pöördumist puudutasid erihoolekandeteenuse (EHK) osutamist, sealhulgas
elamistingimusi, suhtlemisprobleeme ja turvalisust:
➢ 13 pöördumist käsitlesid toimetulekutoetust (TTT);
➢ 5 pöördumist olid seotud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) osutamisega.
Neli neist teavitati, et asutuses osutab teenust spetsialist, kellel on võltsitud
29
haridusdokumendid, ning ühes pöördumises väljendati rahulolematust osutatud
ravi osas.
Pöördumiste alusel algatati järelevalve seitsmel korral ning kahel korral jätkati poolelioleva
järelevalvemenetlusega. Sisend järelevalve algatamiseks võeti järelevalve plaani ühel korral
ning ühel korral lisati sisend ka lepingulise järelevalve plaani. Märgukirju saadeti Tervise- ja
Ravimiametile. Rohkem kui üks kord pöördus järelevalve talituse poole 22 isikut ning
anonüümseid pöördumisi oli kolm.
30
9. Järelevalve meeskonna kompetentsi tõstmine läbi koolituste
Sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamiseks ja võimestamiseks ning SKA õiguse ja järelevalve
osakonna järelevalve talituse järelevalve peaspetsialistide pädevuse suurendamiseks
korraldati aastatel 2023 ja 2024 mitmeid koolitusi. Koolitused viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi
TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ ning „Laste ja perede
toetamine 2024–2027“ kaasrahastamisel.
1. Vestluste läbiviimise koolitus (01.–02.06.2023, koolitaja Moreno Keskus MTÜ).
Koolituse käigus omandatud oskusi rakendatakse järelevalveametnike igapäevatöös
vestluste läbiviimisel erinevate sihtrühmadega paikvaatlustel, telefoni teel ja e-kanalite
kaudu;
2. Järelevalvete läbiviimise tõhususe tõstmise koolitus (14.–15.08.2023, koolitaja
Salli Põldvere). Koolituse tulemusel ühtlustati sotsiaalteenuste järelevalvepraktikat
ning grupitööde tulemused integreeriti järelevalve talituse töökorra dokumenti. Koolitus
rõhutas teenuseosutajatele järelevalvetulemuste tagasiside ja nõustamise olulisust
sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamisel;
3. Avaliku esinemise koolitus (17.–18.10.2023 ja 2.–3.11.2023, koolitaja Moreno
Keskus MTÜ). Omandatud teadmisi kasutatakse ettevalmistamisel ja esinemisel nii
teabepäevadel kui ka meediakanalites;
4. Järelevalveametniku enesehoiu, enese- ja ajajuhtimise koolitus (01.–02.10.2024,
koolitaja HAL Koolitus OÜ). Koolituse käigus omandatud teadmised aitavad menetluste
metoodiliselt õigel läbiviimisel – alates meeskonna planeerimisest kuni otsuse
jõustumiseni. Õpiti, kuidas säilitada töövõime keerulistes ja konfliktsetes olukordades,
vähendada halduskoormust ning parandada meeskonnatööd rollide selgema jaotuse
abil;
5. Vestluste läbiviimise koolitus traumakogemusega lastega (19. ja 25.11.2024,
koolitaja FIE Anneli Liivamägi). Koolitus keskendus traumakogemusega laste
intervjueerimisele lastekaitse järelevalve menetlustes, võimaldades puudutada
keerulisi teemasid – näiteks suhted bioloogiliste vanematega ja kokkupuuted teiste
spetsialistidega – viisil, mis ei põhjusta lapsele uut traumat;
6. Mälutehnikate koolitus (10.–11.12.2024, koolitaja Tallermaa Entertainment OÜ).
Koolituse käigus omandatud mälu- ja keskendumistehnikad aitavad muuta
järelevalvemenetlused ressursisäästlikumaks ja efektiivsemaks.
2024. aasta oktoobris alustas seitse järelevalve talituse ametnikku kaheksa kuud kestvat
järelevalveametniku täiendkoolitust Tallinna Majanduskoolis. Selle koolituse läbimine toetab
järelevalve kvaliteedi tõusu, andes ametnikele vajalikud oskused kehtiva õiguse alusel
haldusmenetluse, riikliku järelevalve ja majandustegevuse kontrolli meetmete kohaldamiseks
ning väärteomenetluse läbiviimiseks.
OJO järelevalve talituse peaspetsialistid, kes teostavad järelevalvet lastele pakutavate
teenuste üle (edaspidi lastetiim), intervjueerivad järelevalvete käigus asendushooldusteenusel
viibivaid traumakogemusega lapsi. Tavaliselt keskenduvad intervjuud lapse igapäevaelu
teemadele, nagu suhtlus asenduskodu personali ja kooliga, igapäevane rutiin ning
mõjutusvahendite kasutamine. Vajadusel käsitletakse ka keerukamaid teemasid, näiteks
suhted bioloogiliste vanematega, kokkupuuted psühholoogide, psühhiaatrite ja PPA
ametnikega.
31
Koolitusel said lastetiimi ja järelevalve menetlusse intervjueerijatena kaasatud SKA
spetsialistid ülevaate traumakogemusega laste äratundmisest ning algsed oskused, kuidas
neid intervjueerida viisil, mis ei põhjusta täiendavat traumat.
Lisaks koolitusele osales lastetiim ka meeskonna supervisioonis. See oli vajalik kahel põhjusel.
Esiteks oli 2024. aastal võetud järelevalve fookusesse perevägivalla juhtumite menetlemise
analüüsimine. Teema on keeruline ja käsitletavad juhtumid rasked ning spetsialistid vajasid
lisatuge. Teiseks oli lastetiimis toimunud personalimuudatusi – kaks peaspetsialisti olid tiimist
lahkunud ja kaks uut liitunud –, mis mõjutas tiimi grupiprotsesse ja koostööd.
32
10. Riigihanked „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine
üldhooldusteenuse osutamise kohta“ ja "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö
korralduse ja osutatavate teenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli
väljatöötamine"
10.1. Riigihange „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine
üldhooldusteenuse osutamise kohta“
Vastavalt SKA 2023. aasta hankeplaanile viidi läbi riigihange „Seadusest tuleneva järelevalve
ohuprognoosi raamistiku koostamine üldhooldusteenuse osutamise kohta“, mille eesmärk oli
luua korrakaitseseaduse (KorS) 24 lg 2 sätestatud nõuetele vastav ohuprognoos. Valdkonna
ohuprognoosi kasutatakse iga-aastase ÜHT järelevalve tööplaani koostamiseks, tagades
asutuste valiku võrdse kohtlemise põhimõte.
Hankeprotsess
➢ 2023. aasta hankeplaanis prognoositi hanke maksumuseks 30 000 eurot (ilma
käibemaksuta). Riigihanke tehniline kirjeldus edastati Riigi Tugiteenuste Keskusele
(RTK) 19.10.2023;
➢ Pakkumuskutse avaldati riigihangete registris 02.01.2024, pakkumuste esitamise
tähtaeg oli 17.01.2024;
➢ Ainsana esitas pakkumuse PwC Advisors, kelle pakkumuse maksumus oli 37 480 eurot
(ilma käibemaksuta). Leping PwC-ga sõlmiti 26.02.2024.
Projekti etapid
➢ Projekti esimese etapi (07.03.2024–07.06.2024) käigus kaardistati teaduskirjanduse,
SKA läbiviidud järelevalve tulemuste, senise metoodika ning teenuseosutajate ja
kohalike omavalitsuste esindajate teabe põhjal ÜHT osutamisega seotud olukorrad,
mis võivad KorS mõistes kujutada endast ohukahtlust või ohtu. Selle tulemusena
koostati valdkonnaspetsiifiline ohuolukordade loetelu. Ohuolukorra esinemise
tõenäosuse hindamiseks loodi vastavad indikaatorid ja sihtasemed;
➢ Projekti teises etapis töötati välja praktiline MS Exceli põhine andmeanalüüsi tööriist
ohuprognoosi koostamiseks, mis anti SKA-le üle koos etapi käigus kogutud
tähelepanekute ja andmekorje soovitusega;
➢ Projekti kolmandas etapis testiti andmeanalüüsi tööriista ning esitati selle lõplik
versioon koos juhendmaterjali ja koolitusega.
➢ 26.08.2024 – Töö lõplik vastuvõtmine. Kõik tööd esitati tähtaegselt.
33
10.2. Riigihange "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö korralduse ja osutatavate teenuste
üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine"
Vastavalt SKA 2024. aasta hankeplaanile alustati riigihanke läbiviimist, et leida partner, kes
töötaks välja riskimudeli kohalike omavalitsuste (KOV) poolt täiskasvanutele korraldatavate
sotsiaalteenuste üle tehtava järelevalve planeerimiseks. Riskimudeli eesmärk on lihtsustada
ja muuta läbipaistvamaks järelevalvesse võetavate KOVide valimi moodustamist.
Hankeprotsess
➢ Planeeritud hankelepingu maksumus: 49 500 eurot + käibemaks;
➢ 09.07.2024 – Riigihanke tehniline kirjeldus edastati Riigi Tugiteenuste Keskusele
(RTK);
➢ 06.11.2024 – Pakkumuskutse avaldati riigihangete registris;
➢ 25.11.2024 – Esitati üks pakkumus summas 54 990 eurot + käibemaks;
➢ 09.01.2025 – SKA otsustas pakkumuse tagasi lükata, kuna selle maksumus ületas
eeldatavat hankelepingu maksumust.
34
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 03.03.2025 nr 5.1-1/6339-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Järelevalve 2024. aasta tegevusaruande edastamine
Sotsiaalkindlustusamet edastab 2024. aasta järelevalve tegevusaruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Kubpart
juhtivspetsialist (järelevalve)
Lisa: Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta järelevalve tegevusaruanne
Svetlana Kubpart
53657972,
[email protected]
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975