Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus” muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 14.03.2025 nr 11 Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse Tervisekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „sideandmed“ sõnaga „kontaktandmed“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 82 ja 83 järgmises sõnastuses: „(82) Andmekogusse kantakse järgmised isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuse andmed tagasinõuete esitamiseks: 1) juhtumi number; 2) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev, kellaaeg ja asukoht; 3) liiklusõnnetuse kirjeldus ja liik; 4) isiku roll liiklusõnnetuses; 5) teave, kas liiklusõnnetuses osaleja oli liiklusõnnetuse põhjustaja; 6) sõiduki juhi puhul andmed liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alkoholi piirmäära ületamise ulatuse ja narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta; 7) jalakäija puhul andmed alkoholi ja narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta; 8) tervisekahju kannatanud isikuga seotud sõiduki registreerimismärk; 9) kui isik on liiklusõnnetuses osaleja, siis liiklusõnnetuse põhjustanud isiku sõiduki registreerimismärk; 10) andmed nõuetekohase turvavarustuse kasutamise kohta. (83) Andmekogusse kantakse lisaks tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tagamiseks järgmised andmed: 1) lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps; 2) toimetulekutoetuse saamine.“; 3) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahvastikuregister edastab andmekogule § 7 lõike 1 punktides 1–10 ja lõike 83 punktis 1 nimetatud andmed.“; 4) paragrahvi 8 lõige 81 sõnastatakse järgmiselt:  2 „(81) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister edastab andmekogule § 7 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 ning lõike 83 punktis 2 nimetatud andmed.“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 84 järgmises sõnastuses: „(84) Liiklusõnnetuste andmekogu edastab andmekogule § 7 lõikes 82 nimetatud andmed.“; 6) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tervishoiuteenuse osutajale, kes osutab kindlustatud isikule, vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule või väljasaadetavale tervishoiuteenust, kirjutab välja ravimi või meditsiiniseadme, võimaldatakse juurdepääs Tervisekassa tasu ülevõtmise aluste ja visiiditasu maksimaalse piirmäära kontrollimiseks ning töövõimetuslehe väljakirjutamiseks vajalikele andmetele, sealhulgas isiku kindlustusliigile.“; 7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Määruse § 7 lõikes 82 nimetatud andmeid säilitatakse seitse aastat nende andmekogusse kandmisest arvates. Liiklusõnnetusega seotud eluaegsete tervisekahjude korral säilitatakse andmeid kuni isiku surmani. Kui Tervisekassa tagasinõuet ei esita, andmed kustutatakse.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuse andmed Paragrahvi 7 lõikes 82 nimetatud andmed edastatakse Tervisekassa andmekogusse tehnilise lahenduse valmimisel, kuid hiljemalt alates 1. novembrist 2025. a.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister terviseministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Seletuskirja lisa Kooskõlastaja/arvamuse esitaja ja Vastus märkused Eesti Õdede Liit Märkusi ei ole. Eesti Ämmaemandate Ühing Märkusi ei ole. Eesti Arstide Liit Märkusi ei ole. Siseministeerium Kooskõlastab vaikimisi Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on Teadmiseks võetud, seletuskirja kulude edastatud arvamuse avaldamiseks osa on täiendatud. terviseministri määruse „Tervise ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja võtab selle teadmiseks. Siiski märgime, et eelnõuga kaasneb toimetulekutoetuse andmevahetuse uue x- tee teenuse loomise vajadus, mille esialgne hinnanguline kulu on ca 30 000 eurot (ilma käibemaksuta). Meile teadaolevalt on TEHIK võtnud uue x-tee teenuse loomise töösse ja töid rahastatakse TEHIK eelarvest. Andmekaitse Inspektsioon 1. /…/ Seega on andmekogus andmete Arvestatud sisuliselt. Eelnõu on muudetud seitsmeaastane säilitamine vajalik ja põhimääruse § 12 lõiget 5 on täiendatud liiklusõnnetuste asjaolude täpsustumiseks lausega, mille kohaselt andmed ning tagasinõuete esitamiseks, kuid samas kustutatakse andmekogust, kui ei nähtu seletuskirjast, mis saab andmetest Tervisekassa tagasinõuet ei esita. Selliseks siis, kui tuvastatakse, et Tervisekassal juhuks võib olla näiteks olukord, kus selgub, tagasinõude esitamise õigus tegelikult üldse et ravikulu ei ole põhjuslikus seoses puudub. Selgusetuks jääb, kas ka sellisel liiklusõnnetusega. juhul kantakse andmed andmekogusse ja säilitatakse seitse aastat sarnaselt Tervisekassa andmekogusse kantakse andmetega, mis on vajalikud tagasinõuete üksnes tervisekahjuga seotud esitamiseks või neid andmeid liiklusõnnetuste andmed ehk mitte kõikide andmekogusse üldse ei kanta. Juhul kui liiklusõnnetuste andmed. Selle selgumine, andmed andmekogusse ikkagi kantakse, kas Tervisekassal tekib tagasinõudeõigus siis ei ole aga selge, millisel eesmärgil on või mitte, võib võtta aega. vaja neid nii pikka aega säilitada. Palume selles osas seletuskirja täiendada. On üsna tavapärane, et andmekogusse kantakse andmeid, mis on õiguslikul alusel lubatud – sh menetlusteks. Seda ka siis, kui menetluse lõpus selgub, et kas, kellelt ja kui palju midagi nõuda saab. Nii toimub andmetöötlus järelevalves jm juhtudel, seda ka siis, kui nt kontrolli või menetluse käigus selgub, et hüvitist ei nõuta või nt trahvi ei määrata. Sõltuvalt asjaoludest võivad olla 1  menetlused ka vahel mahukad ja pikad, mistõttu on viidatud seitsmeaastane tähtaeg mõistlik ja piisavalt optimaalne. 2. /…/ Leiame, et TerKS § 463 vajab Võtame teadmiseks ja arvestame seaduse täiendamist osas, mis puudutab muutmisel. tagasinõudeõiguse realiseerimiseks ja hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäära leidmiseks vajalike andmete, aga ka kinni peetavate isikute ja väljasaadetavate andmete kogumistandmekogusse. Tervisekassa Tervisekassa tutvus Teie poolt Arvestatud. Eelnõu punktis 2 toodud kooskõlastamisele esitatud terviseministri määruse § 7 lõiget 82 on täiendatud määruse „Tervise- ja tööministri 6. märtsi punktiga 10 vastavalt märkusele. 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu materjalidega ning kooskõlastab muudatused järgneva ettepanekuga. Teeme ettepaneku täiendada kavandatavat määruse § 7 lõiget 82 punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) andmed nõuetekohase turvavarustuse kasutamise kohta.“. Viidatud punkt on eelnõu tekstist ekslikult välja jäänud, eelnõu seletuskirjas on andmevälja vajadust selgitatud. Politsei- ja Piirivalveamet 1. Eelnõuga lisatakse põhimääruse Arvestatud. Eelnõu punkti 2 (määruse § 7 paragrahvi 7 lõige 82 tervisekahjuga seotud lõiget 82) on vastavalt märkusele muudetud liiklusõnnetuse kohta andmekogusse („kannatanu“ mõistet ei kasutata, see on kantavate andmete loeteluga ning asendatud „liiklusõnnetuses osalejaga“). paragrahvi 8 lõige 84, mille kohaselt edastab eespool märgitud andmed täies mahus Liiklusõnnetuste andmekogu. Juhime tähelepanu, et § 7 lõike 82 väljapakutud sõnastus võib olla segadust tekitav ja seeläbi mõnevõrra problemaatiline. Nimelt määratleb politsei liiklusõnnetuste registreerimisel ja andmete Transpordiameti Liiklusõnnetuste andmekogusse edastamisel (Vabariigi valitsuse 05.07.2018 määrus nr 54) isikuid kui liiklusõnnetuses osalejaid ja liiklusõnnetuse põhjustajaid. Tervisekahjuga seob isiku (nii osaleja kui põhjustaja) tema kohta tehtav märge, kui ta sai vigastada või hukkus. Määratlust „kannatanu“, mida eelnõuga kehtestatav loetelu nimetab, ei kasutata. Kui Transpordiamet on planeerinud arendusega võimekuse luua liiklusõnnetuste andmekogu sinna 2 edastatavate andmete põhjal Tervisekassa andmekogu jaoks soovitud isiku staatus „kannatanu“, ei ole põhjust segadust tekitava sõnastuse pärast muretseda. Kui ei, tundub olevat vajalik eespool mainitud lisatavate sätete sõnastuse sobivus üle vaadata. Täpsema hinnangu sobivate terminite osas saab muidugi anda Transpordiamet. Võimalik, et on asjakohane seletuskirjas selgitada kahe erineva määratluse – kannatanu ning tervisekahju kannatanud isiku – kasutamist ja tähendusi Tervisekassa põhimääruse kontekstis. 2. Teiseks teeme ettepaneku lisada Arvestatud. Eelnõu on täiendatud uue eelnõusse määruse § 7 lõike 1 punkti 10 punktiga 1. muutmine. Määruse § 7 lõike 1 punktis 10 kasutatakse mõistet sideandmed, kuid rahvastikuregistri seadus kasutab mõistet kontaktandmed (RRS § 21 lg 1 p 8). Õigusaktid võiksid selguse huvides olla terminites järjepidevad. Kuna eelnõu kohaselt edastab rahvastikuregister andmekogule § 7 lõike 1 punktides 1-10 ja lõike 83 punktis 1 nimetatud andmed, siis peaks ka selles määruses kasutama kontaktandmete mõistet, et oleks täiesti selge, milliseid andmeid saadakse rahvastikuregistrist. Kliimaministeerium 1. Eelnõus nähakse ette Tervisekassa Arvestatud osaliselt. Eelnõu punkti 2 andmekogu pidamise põhimääruse § 7 (määruse § 7 lõiget 82) on muudetud täiendamine lõikega 82, milles („kannatanu“ mõistet ei kasutata, see on loetletakse isiku tervisekahjuga seotud asendatud „liiklusõnnetuses osalejaga“). liiklusõnnetuste andmed tagasinõuete Põhjustaja kohta hakatakse andmeid esitamiseks ning eelnõu punkti 4 kohaselt liiklusõnnetuste andmekogusse kandma edastab liiklusõnnetuste andmekogu § 7 tulevikus, kui andmekogu põhimäärust lõikes 82 nimetatud andmed. muudetakse enne 01.11.2025. Vastav Kavandatava määruse muudatuse kohaselt lahendus on Kliimaministeeriumiga läbi kantakse andmekogusse teave: arutatud.  § 7 lg 82 punkt 5, kas isik oli liiklusõnnetuses kannatanu või põhjustaja;  § 7 lg 82 punkt 8 kahju kannatanud isikuga seotud sõiduki registreerimismärgi andmed;  § 7 lg 82 punkt 9 juhul, kui isik on kannatanu, siis liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki registreerimismärgi andmed. Vabariigi Valitsuse 5.07.2018. a määrusega nr 54 „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise 3 põhimääruse“ alusel peetava liiklusõnnetuste andmekogu koosseisus ei peeta arvestust liiklusõnnetustes kannatanute ja põhjustajate kohta, vaid määruse § 3 lõike 6 punkti 1 ja § 4 lõike 5 punkti 1 kohane füüsilise isiku roll on määruse seletuskirja kohaselt: 6. Andmed liiklusõnnetuses osalenud isiku kohta. Tulenevalt eelnõu § 3 lõikest 6: 6.1. isiku roll liiklusõnnetuses – võimaldab eristada, kas isik osales liikluses jalakäijana, sõidukijuhina või sõitjana (kaasreisijana). Andmed on vajalikud, et hinnata, kas isikul sai olla mõju liiklusõnnetuse toimumisele; 5. Andmed juhtumis osalenud isiku kohta. Tulenevalt eelnõu § 4 lõikest 5 on need andmed järgmised: 5.1. isiku roll juhtumis. Võimaldab eristada, kas isik osales liikluses jalakäijana, sõidukijuhina või sõitjana. Andmed on vajalikud, et hinnata, kas isikul sai olla mõju liiklusõnnetuse toimumisele; Seega ei sisaldu liiklusõnnetuse andmekogus andmeid liiklusõnnetuse põhjustaja ja kannatanu kohta vaid tehakse kindlaks ainult liiklusõnnetuses osalenud füüsiline isik ja kavandatavat määruse muudatust § 7 lõike 82 punktides 5, 8 ja 9 nimetatud andemete osas ei ole võimalik liiklusõnnetuse andmekogu kaudu tervisekassa andmekogule andmeid edastada. Seega tuleb täpsustada ja eelnõud täiendada infoga, millisest andmekogust viidatud andmed tervisekassa andmekogusse saadakse. 2. Lisaks tuleb hinnata, et kas andmete Selgitame, et meie hinnangul on Vabariigi olemasolu korral Vabariigi Valitsuse Valitsuse 5.07.2018. a määruse nr 54 5.07.2018. a määruse nr 54 „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ § 16 lg 1 punkti 2 põhimäärus“ § 16 andmekogust andmete (andmekogust väljastatakse isikustatud väljastamine vajab täpsustamist. Kas selle andmeid muule isikule ulatuses, mis on järgi on Transpordiametil õigus neid vajalik seadusest tuleneva ülesande andmeid väljastada ning millist täitmiseks) kohaselt olemas alus kõnealuste tehnoloogilist lahendust selleks kasutama andmete Tervisekassale edastamiseks. peab ning millises ulatuses on vaja Liiklusõnnetuste andmeid vajab põhimäärust muuta andmekaitse reeglitest Tervisekassa talle seadusega pandud tulenevalt. ülesande täitmiseks: kahju tekitanud isikult teenuste ja hüvitiste eest tasumiseks kulunud summad nõuab Tervisekassa sisse RaKS § 26 lõike 1 ja TerKS § 4 lõike 31 4  kohaselt. Seega on Tervisekassal õigus andmeid saada. Lähtuvalt AvTS-ist esitatakse andmekogu põhimääruses andmeandjad ja neilt saadavad andmed ehk teave, mis sinna kantakse. Seega ei muuda määrus hetkel seda, et neid andmeid on eelnevalt saadud ja neid on väljastatud. Käesolev eelnõu reguleerib seega kohustusi AvTSi alusel - tuua välja põhimääruses sinna kantavad andmekoosseisud ja andmeandjad. 3. Kavandatava määruse muudatuse § 8 Mittearvestatud. Võttes arvesse lõikes 84 kasutatakse sõnastust Tervisekassa andmekogu pidamise “liiklusõnnetuste andmekogu” selgitamata, põhimääruse §-s 8 toodud teistele millega on tegemist. Korrektne viide oleks registritele/andmekogudele viitamist, siis viide läbi määruse, st viidates Vabariigi ühtse stiili huvides on ka liiklusõnnetuste Valitsuse 5.07.2018. a määrusele nr 54 andmekogule viidatud vaid selle nime “Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude kasutades. See on andmekogude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning põhimääruste kontekstis ka tavapärane, liiklusõnnetuste andmekogu pidamise sest samanimelisi andmekogusid ei ole. põhimäärus”. Liiklusõnnetuste andmekogu on loodud liiklusseaduse alusel ja teist sellenimelist andmekogu ei ole ja segadust tekkida ei saa. Märgime, et ainult andmekogu nimele viitamine on tavapärane praktika, vt nt Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus, Töötukassa andmekogu põhimäärus. 4. Eelnõu punkti 7 kohaselt hakatakse isiku Selgitame. Eelnõu punkti 8 (vana punkt 7) tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuste on muudetud nii, et andmed edastatakse andmeid edastama tervisekassa hiljemalt 1. novembrist 2025. Vastav tähtaeg andmekogusse alates tehnilise lahenduse on Kliimaministeeriumiga läbi arutatud. valmimisest, milleks on planeeritud hiljemalt 1. juuli 2025. a. Transpordiamet märgib, et antud tehnilise lahenduse valmimiseks läheb tellimuse esitamisest alates ligikaudu 10 nädalat, s.o andmevahetus X-tee kaudu (maksimaalselt 6 nädalat) koos andmelao muudatustega, kui andmeid on vaja edastada sisuliselt reaalajas, ja lisaks veel kuu aega hankemenetluse jaoks. Samuti on teostamise jaoks vajalik süsteemilahenduse tervik ka eelnevalt kõikide osapooltega kokku leppida. 5  Terviseministri määruse „Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Tervisekassa andmekogu pidamise põhimääruses sätestatud andmekoosseise, et võimaldada automatiseeritud töötlust ning suurendada selgete normidega andmetöötluse läbipaistvust. Andmekogu koosseisu lisatakse Tervisekassa tagasinõuete esitamiseks vajaminevad isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuse andmed. Tehtavad muudatused tagavad selle, et Tervisekassa ei päri viidatud andmeid enam üksikpäringutena e- kirja teel ja seega väheneb ka töökoormus. Samuti lisanduvad andmed, mida töödeldakse tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tagamise eesmärgil visiiditasu suuruse määramiseks ja selliste isikute kindlakstegemiseks, kellel on õigus hambaraviteenuse hüvitisele kõrgendatud piirmääras. Muudatused aitavad Tervisekassal täita talle seadusega pandud kohustusi, et tagada eelarve efektiivne ja otstarbekas kasutamine. Muudatused võimaldavad raviasutustel õiguspäraselt rakendada kindlustatud isikutelt visiiditasu võtmisel seadusega kehtestatud piiranguid ning inimesi ei suunata esitama andmeid, mis on riiklikes registrites juba olemas ja teada. Sel viisil on ühtlasi arvestatud kindlustatud isikute huvidega – nad ei pea ise tõendama, et kuuluvad soodustatud isikute gruppi. Enamikul juhtudel ei ole inimesel endal võimalik ka oma õigusi ilma täiendava teabe küsimiseta tõendada, kuna õigust tõendavad andmed sisalduvad vaid registrites. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Tervisekassa arendusosakonna tootejuht Geitrin Jansen ([email protected]) ja õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Aigi Veber ([email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]) ja tervishoiukorralduse osakonna tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Reet Kodu. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrust nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus” (RT I, 03.01.2025, 8). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 1 punkti 10 sõnastust ja asendatakse viide sideandmetele viitega kontaktandmetele. Tegemist on mõiste muutmisega. Muudatus tehakse selguse huvides, sest nii rahvastikuregistri seaduse § 21 lõike 1 punktis 8 kui ka Tervisekassa seaduse (TerKS) § 463 lõike 1 punktis 1 kasutatakse kontaktandmete mõistet. Kontaktandmed kantakse Tervisekassa andmekogusse rahvastikuregistrist (muudetava määruse § 8 lg 1). Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 7 lõikega 82, milles on sätestatud isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuste andmekoosseis, ja lõikega 83, milles on nimetatud tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tagamiseks vajaminevad andmed. Tervisekassa andmekogusse kantakse teiste andmete hulgas mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed (TerKS § 463 lg 1 p 3) ja Tervisekassale ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks muud vajalikud andmed (TerKS § 463 lg 1 p 6). Sellisteks andmeteks saab pidada ka Tervisekassa tagasinõudeõiguse realiseerimiseks, hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäära leidmiseks ja raviasutustele õige visiiditasu võtmiseks vajalikke andmeid. Tervisekassa korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ja tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist (TerKS § 2 lg 2 p 1). Ülesanded on täpsemalt reguleeritud erinevates seadustes (nt TTKS, RaKS). Üheks viidatud Tervisekassa ülesannete täitmise väljenduseks on andmete tagamine raviasutustele, et need ei võtaks kindlustatud isikutelt rohkem visiiditasu, kui seadus ette näeb. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 67 lõike 3 kohaselt ei tohi Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja (s.o raviasutus) nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui RaKS 6. jaos sätestatud alustel ja ulatuses – see tähendab, et visiiditasu võib võtta üksnes RaKS-is sätestatud ulatuses. Hambaraviteenuse hüvitis on mitterahaline tervishoiuteenuse hüvitis, mille eest tasumise aluseks olevad andmed kantakse Tervisekassa andmekogusse eespool viidatud TerKS § 463 lõike 1 punkti 3 kohaselt. Kahju tekitanud isikult teenuste ja hüvitiste eest tasumiseks kulunud summad nõuab Tervisekassa sisse RaKS § 26 lõike 1 ja TerKS § 4 lõike 31 kohaselt. Seega on tegemist ülesandega, mis on Tervisekassale pandud seadusega. Paragrahvi 7 täiendamine lõikega 82 Tervisekassa arendab enda andmekogus välja uued võimekused seoses eespool viidatud seadustes sätestatud tagasinõudeõiguse kasutamisega. RaKS § 26 lõike 1 ja TerKS § 4 lõike 31 kohaselt on Tervisekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab sellise juhtumi toimumise eest, mille tõttu osutati tervishoiuteenuseid ja maksti hüvitisi, samuti kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi suhtes (edaspidi LKF), kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama juhtumi raames. Seega on Tervisekassal seoses tervisekahjuga lõppenud liiklusõnnetusega tekkinud kuluga tagasinõudeõigus kindlustusandjate ja LKF-i suhtes. Tegemist on kehtiva õigusega, mille kohaselt on raviasutusel juba praegu kohustus edastada liiklusõnnetuse teatis Tervisekassale ja sündmuskohajärgsele prefektuurile, juhul kui tema juurde on toodud või tema poole on pöördunud isik, kes on liiklusõnnetuses vigastada saanud või kes väidab seda olevat. Raviarvete ja raviasutuste esitatud teatiste võrdlemisel on selgunud, et seda tehakse siiski osaliselt – teatis esitatakse hinnanguliselt ainult 1/3 juhtudest, kus raviarvel on põhjuseks märgitud liiklusõnnetus. Seega jääb märkimisväärne hulk teatisi raviasutuste ülekoormatuse tõttu edastamata, mistõttu tuli välja töötada parem lahendus. See omakorda tähendab, et Tervisekassa eelarvest kaetakse kulud, mille puhul on Tervisekassal tagasinõudeõigus kindlustusele, kuid puudulike andmete tõttu pole tagasinõuet esitada võimalik. Hinnanguliselt on Tervisekassal aastatel 2018–2022 tagasinõuded esitamata ligikaudu 11 miljoni euro eest. Paragrahvi 7 lõike 82 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete kaudu on võimalik liiklusõnnetust identifitseerida ning vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveametist (edaspidi PPA) või LKF-ist liiklusõnnetuste asjaolusid täpsustada. Liiklusõnnetuse liik on vajalik liiklusõnnetuse asjaolude kirjeldamiseks ning tervisekahju kannatanud isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks, näiteks puudub Tervisekassal teatud juhtudel tagasinõude esitamise õigus (nt juhul, kui tegemist on 2 liikluskindlustuse seaduse § 1 lg-s 12 nimetatud juhtumiga). Tervisekassa tagasinõude ulatuse määramisel võetakse arvesse ka isiku joobe olemasolu ja turvavarustuse mittenõuetekohast kasutamist (kindlustusseltsid vähendavad üldjuhul joobe korral ja turvavarustuse mittenõuetekohasel kasutamisel hüvitist tulenevalt VÕS § 139 lg-st 1). Isiku roll liiklusõnnetuses (nt bussijuht, jalakäija, kaassõitja) on vajalik punktides 6 ja 7 sätestatud asjaolude hindamiseks. Sõidukite registreerimismärkide põhjal teab Tervisekassa, millisele liikluskindlustusseltsile tagasinõue esitada. Tervisekahju kannatanud isikuga seotud sõiduki registreerimismärk võimaldab erinevad juhtumid kokku viia ning vajaduse korral asjaolusid kontrollida ja täpsustada. Nimetatud muudatus on osa laiemast eesmärgist – tagasinõuete esitamiseks vajaminevate andmete andmepäringute automatiseerimine on omakorda kooskõlas Eesti strateegia 2035 eesmärkidega, mille kohaselt soosib valitsemiskorraldus uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Esimesena automatiseeritakse liiklusõnnetustega seotud tagasinõuete esitamise menetlus. Ka praegu on Tervisekassal üksikpäringute kaudu ligipääs eelnõuga andmekogu põhimäärusesse lisanduvatele andmetele, ent praegu otsib Tervisekassa töötaja käsitsi liiklusõnnetuses tervisekahju kannatanud isiku raviarvete olemasolu ja üksikpäringute kaudu liiklusõnnetuse asjaolusid. Viimati nimetatut päritakse nii LKF-ist kui ka vajaduse korral PPA-st. Automatiseeritud andmetöötluse eesmärk on vähendada menetlusprotsessis inimfaktorit ning seeläbi menetlusi kiirendada. Automatiseeritud menetluse kaudu kasvab eeldatavalt ka esitatavate tagasinõuete hulk, kuna seeläbi saab raviarveid lihtsamini liiklusõnnetusega seostada. Muudatus tagab Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning pikemas perspektiivis ravikindlustusraha kokkuhoiu, mille abil on võimalik suurendada teiste teenuste mahtu ja parandada nende kvaliteeti. See on kooskõlas ka e-riigi tulevikuvaatega, püüeldes selle poole, et osapooli ei koormataks andmete esitamise kohustusega, kui seda saab teha teisel viisil või tõhusamalt, veel enam, kui sellised andmed on riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus olemas. Sellisel juhul tuleb andmete töötlemisel võtta aluseks selle andmekogu andmed, kelle põhiandmeteks need juba on (AvTS § 436 lg 2). Paragrahvi 7 täiendamine lõikega 83 Paragrahvi 7 lõike 83 kohaselt kantakse andmekogusse alla üheaastase lapse emaks olemise ja toimetulekutoetuse saamise fakt. Andmekogu põhimääruse täiendamine nimetatud andmekoosseisudega on osaliselt seotud 01.04.2025 jõustuva RaKS-i muudatusega, mille kohaselt kehtestatakse kindlustatud isikutele erinevad visiiditasude piirmäärad. Ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär hakkab olema senise viie euro asemel 20 eurot. Samas nähakse ette ravikindlustatud isikute rühmad, kellele kehtib soodsam ehk viie euro suurune visiiditasu piirmäär (01.04.2025 jõustuv RaKS § 72 lg 11). Tegemist on sama sihtrühmaga, kellel on õigus hambaraviteenuse hüvitisele kõrgendatud piirmääras (RaKS § 331 lg 1 p 3). Need on haavatavamas olukorras olevad isikud, kellel võib suurema visiiditasu korral tekkida majanduslikel põhjustel takistusi vajamineva abi saamisel. Arvestades, et Tervisekassal on hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmääras rakendamiseks loodud juba vastavad teenused ja andmevahetused (andmekogusse edastatava esitlusinfo põhjal), kohaldatakse kavandavate muudatuste kohaselt sarnast mudelit ka maksimaalse lubatud visiiditasu piirmäära kontrollimiseks. Osaliselt viiakse õigusruum kooskõlla kehtiva praktikaga. Juba praegu edastab rahvastikuregister Tervisekassa andmekogule esitlusinfona teabe ema alla üheaastaste laste olemasolu kohta ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (edaspidi STAR) edastab esitlusinfona teabe isiku toimetulekutoetuse saamise fakti kohta (muudetava määruse § 8 lg 81), ent nimetatud andmeid ei salvestata selliselt. Esitlusinfot kasutatakse hambaraviteenuse osutamisel ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära arvutamiseks ja hambaraviteenuse osutajale piirmäära kuvamiseks. Andmetöötluse läbipaistvuse suurendamiseks täpsustatakse põhimäärust selliselt, et kõnealused andmed ka salvestatakse Tervisekassa andmekogu koosseisu. Andmed on vajalikud hambaraviteenuse hüvitise piirmäära arvutamiseks, 01.04.2025 jõustuva visiiditasu piirmäära 3 aluste esinemise kontrollimiseks ja õigustatud isikutele (andmesubjektile endale ja raviasutusele) visiiditasu piirmäära kuvamiseks. RaKS § 72 lõigete 1 ja 11 kohaselt on visiiditasu piirmäär 20 eurot, v.a juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse kindlustatud isikule, kes on: 1) alla 19-aastane; 2) rase, välja arvatud RaKS § 70 lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul; 3) alla üheaastase lapse ema; 4) üle 63-aastane; 5) riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni või vanaduspensioni saaja; 6) töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega; 7) töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses; 8) sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse saaja või tema perekonnaliige, kui isikule või tema perekonnale on ambulatoorse eriarstiabi osutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul makstud toimetulekutoetust. Samale sihtrühmale kehtib ka hambaraviteenuse osutamisel hüvitise kõrgendatud piirmäär (s.o Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle suuremas summas kui tavajuhtumi puhul) (RaKS § 331 lg 1 p 3; sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ § 121 lg 31). Ülaltoodud loetelus viidatud andmed (v.a täielikud andmed raseduste kohta) on Tervisekassal andmekogus samuti olemas seoses isiku üldandmete (vanus) või kindlustuskaitse (pensioni saaja, osalise või puuduva töövõimega isik, töötu) andmetega ning ka neid kasutades kuvatakse raviasutusele visiiditasu maksimummäär (vt ka eelnõu punkti 6 selgitust). Eelnõu punktiga 3 parandatakse ja täiendatakse rahvastikuregistri poolt Tervisekassa andmekogule edastatava andmekoosseisu viidet. Kehtivas määruses on ekslikult märgitud, et rahvastikuregister edastab andmekogule § 7 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud andmed, kuigi tegelikult edastab rahvastikuregister ka punktides 9 ja 10 nimetatud andmed, st välisriigi aadressi ja ka isiku kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress), kui need andmed on rahvastikuregistris olemas. Sätet täiendatakse alla üheaastase lapse emaks olemise faktiga, mida on vaja, et tuvastada isikud, kellel on õigus hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäärale ja soodsamale visiiditasu piirmäärale. Eelnõu punktiga 4 muudetakse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil § 8 lõike 81 sõnastust. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Toimetulekutoetuse saamise fakti edastatakse ka praegu. Sõnad „andmed toimetulekutoetuse saamise fakti kohta“ asendatakse viitega § 7 lõike 83 punktis 2 nimetatud andmetele. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 8 lõikega 84. Uus lõige näeb ette, et määruse § 7 lõikes 82 nimetatud andmed edastab Tervisekassa andmekogule liiklusõnnetuste andmekogu. Sellist selgust ja täiendust eeldab andmekogude regulatsioon ka avaliku teabe seaduse alusel (AvTS § 435 lg 1). Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 11 lõiget 5 ning nähakse täiendavalt ette, et raviasutusele tagatakse juurdepääs nendele Tervisekassa andmekogu andmetele, mida on vaja visiiditasu maksimaalse piirmäära kontrollimiseks. Raviasutusele kuvatakse isiku visiiditasu võimalik maksimummäär, mitte isiku staatus, mille tõttu tal soodusmäärale õigus tekib. Tervisekassa poolt arvutatav ja kuvatav maksimaalne piirmäär on raviasutusele teenuse osutamiseks ning patsiendi ja raviasutuse vahelise suhte õigusselguse tagamiseks vältimatult vajalik, ent omab pigem indikatiivset mõju, sest maksimaalne lubatud visiiditasu piirmäär tähendab seda, et raviasutus võib alati küsida visiiditasu madalamas määras. Kõrgema visiiditasu küsimine on tulenevalt RaKS-ist keelatud. Samuti peab raviasutus visiiditasu nõudmisel arvestama talle teadaolevaid asjaolusid või talle esitatavaid dokumente, mida pole andmekogus olevatele andmetele tuginedes piirmäära arvutamisel arvesse võetud (nt kus andmeid sellisel kujul keskselt ei ole). Näiteks on patsiendil 4 võimalik enne teenuse osutamist esitada raviasutusele enda rasedakaart. Samuti peab raviasutus arvestama RaKS-is sätestatud visiiditasu nõudmise erisustega, näiteks juba kehtiv RaKS § 70 lõige 4 (visiiditasu maksmist ei tohi nõuda kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja juurde), 01.04.2025 jõustuv RaKS § 70 lõige 41 (visiiditasu maksmist tohib nõuda maksimaalselt kord aastas, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile) ja 01.04.2025 jõustuv RaKS § 70 lõike 5 punkt 1 (visiiditasu ei tohi nõuda, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega). Tervishoiuteenuse osutajal on õigus töödelda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Tervisekassa andmekogus olevaid andmeid (TerKS § 463 lg 3). Alternatiivselt peaksid kõik raviasutused teenuse osutamiseks küsima andmeid patsiendilt koos dokumentidega või välja arendama iseseisvad ligipääsud vajalikes andmekogudes. Võttes muu hulgas arvesse ka avaliku teabe seaduses sätestatud andmete ühekordse küsimise põhimõtet, ei ole mõistlik ega otstarbekas lasta riigil juba olemasolevat teavet raviasutustel uuesti koguda. Enamikul juhtudel (töötu, toimetulekutoetuse saaja, alla üheaastase lapse ema, osalise või puuduva töövõimega inimene) ei ole inimesel endal võimalik ka oma õigusi ilma täiendava teabe küsimiseta tõendada, kuna õigust tõendavad andmed sisalduvad vaid registrites. Samuti tekitaks selline lahendus isiku eraelu puutumatusele suurema riive, kuna sel juhul tuleks raviasutustega jagada ka faktilisi asjaolusid, mis pole tervishoiuteenuse osutamise vaatest vältimatult vajalik teave, näiteks toimetulekutoetuse saamise fakt. Kavandatav tehniline lahendus kontrolliks ainult soodusmäära aluste esinemist ning kuvaks raviasutusele maksimaalse piirmäära. Eelnõu punktiga 7 sätestatakse määruse § 7 lõikes 82 nimetatud andmete säilitustähtajad. Määruse § 7 lõikes 82 nimetatud andmeid säilitatakse seitse aastat nende andmekogusse kandmisest arvates, v.a juhul, kui liiklusõnnetuse tagajärjel on kannatanul eluaegsed tervisekahjud. Seitse aastat on piisav aeg vajaduse korral liiklusõnnetuste asjaolude täpsustumiseks ning tagasinõuete esitamiseks. Praktikast tulenevalt ei pruugi liiklusõnnetuste asjaolud selguda kohe, mistõttu ei ole kohe võimalik esitada ka tagasinõuet. Kui Tervisekassa otsustab, et tagasinõuet ei esita, siis andmeid kustutatakse andmekogust. Selliseks juhuks võib olla näiteks olukord, kus ravikulu ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Erandina säilitatakse isikuga seotud liiklusõnnetuse andmeid kuni isiku surmani, kui liiklusõnnetusega seotult sai isik eluaegsed vigastused, mistõttu ta vajab ravi kogu edasise elu vältel. Eelnõu punktiga 8 kehtestatakse rakendussäte. Eelnõu punktis 1 nimetatud isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuste andmeid hakatakse edastama andmekogusse alates tehnilise lahenduse valmimisest. Selleks on planeeritud hiljemalt 1. november 2025. a. Kui tehniline lahendus valmib varem, on olemas õiguslik alus andmete saamiseks ka varem. Samuti tagab määruse varasem menetlemine garantii tehnilise lahenduse arendamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Tervisekassa üles ehitatud kontrollisüsteemid võimaldavad automatiseeritud töötlustoimingute abil tõhustada järelevalvet Tervisekassa eelarve sihtotstarbelise kasutamise üle, võimaldades seaduses ettenähtud tagasinõude esitamise õiguse tõhusamat rakendamist. Seni ei ole kasutatud teise riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu andmeid, kuigi see on lubatud ja isegi soositud. Muudatustega tagatakse automatiseeritud toimingute kaasabil tõhusam raviraha kasutamine ja väheneb menetlustega seotud haldus- ja töökoormus. Tagasinõuete esitamise kaudu on hinnanguliselt võimalik Tervisekassa eelarvesse aastas tagasi tuua ligikaudu 2,5 miljonit eurot. Praegu toimub tagasinõuete esitamise aluste kontroll raviasutuste esitatud teatiste põhiselt, ent raviarvete ja raviasutuste esitatud teatiste võrdlemisel on selgunud, et hinnanguliselt esitatakse 5 teatis ainult 1/3 juhtudest, mis tähendab, et ligikaudu 2/3 juhtudest jääb menetlemata. Automatiseeritud andmetöötluse kasutuselevõtuga suureneb tagasinõuete hulk (tuvastatakse rohkem) ning menetlus kiireneb. Samuti on automatiseeritud andmetöötluse korral kokkuhoid inimtöötundide arvelt, kuivõrd olemasolev lahendus eeldab käsitsi väljavõtete tegemist ning PPA- le ja/või LKF-ile üksikpäringute tegemist. Eelnõuga tehtavad muudatused täiendavad Tervisekassa andmekogus töödeldavate andmete koosseisu ning täpsustavad andmeandjate loetelu ja andmeandjate poolt andmekogusse esitatavaid andmekoosseise. Samuti mõjutab määrus juurdepääsu tervishoiuteenuse osutamiseks vajaminevale teabele. Kui kehtiva määruse kohaselt on raviasutusel juurdepääs Tervisekassa andmekogusse kantud andmetele tasu ülevõtmise aluste kontrollimiseks, mille alla läheb ka hambaraviteenuse hüvitise piirmäära kontroll, siis eri piirmääraga visiiditasu rakendumisel on raviasutusel vajalik enne tervishoiuteenuse osutamist kontrollida ka visiiditasu maksimummäära. Selline lahendus lihtsustab raviasutuste tööd. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse eesmärk on reguleerida Tervisekassa ülesannete täitmiseks vajalikke andmeedastusi, tehes seda läbipaistvamalt ja andmekogu kaudu. Andmetöötlus peab olema süsteemne ja eesmärk peaks olema täidetav parimal viisil, mistõttu on vaja menetlusprotsesside efektiivsemaks muutmiseks rakendada võimaluse korral automatiseeritud andmetöötlust, millega sisu ei muutu. Olemasolevate menetluste ja arvutuste tõhustamise eesmärgil luuakse selleks ka tehnilised võimekused Tervisekassa andmekogu juurde. Tehniliselt hakkavad andmed liikuma Tervisekassa andmekogusse, mistõttu tuleb täpsustada Tervisekassa andmekogu andmekoosseisu. Reguleeritavate andmete näol ei suurene isiku eraelu riive, sest näiteks toimetulekutoetuse saajate andmed saab Tervisekassa STAR-ist esitlusinfona juba nagunii. Samuti töötleb Tervisekassa juba praegu liiklusõnnetustega seotud juhtumite andmeid, tehes seda aga käsitsi. Seega võib öelda, et isikute riive ei suurene, sest Tervisekassal on kohustus ülesandeid täita ning eriliigilisi isikuandmeid töötleb Tervisekassa suurel hulgal juba praegu olgu töötaja või automatiseeritud päringuna. Ülesannete täitmiseks tuleb tagada ka andmete olemasolu, tehes seda võimalikult läbipaistval viisil. Visiiditasu ja hambaraviteenuse soodusmäära puhul kuvatakse raviasutustele inimese maksimaalne visiiditasumäär või õigus kõrgendatud hambaravihüvitisele. Rase saab oma õigust soodustusele tõendada edaspidi veel rasedakaardiga, kuna ravikindlustuse andmekogus sisalduvad vaid mittetöötavate rasedate andmed, mis on esitatud ravikindlustuse saamiseks. Tagasinõuete esitamisega seotud automatiseeritud andmetöötluse rakendamiseks on valminud uus tehniline lahendus ning selle rakendamiseks on tehtud analüüs ja koostatud asjakohane mõjuhinnang. Sisuliselt muutub andmevahetus turvalisemaks, kuna andmevahetuse tehnilise lahendusena võetakse kasutusele X-tee lahendus, mitte ei vahetata andmeid enam üksikpäringute kaudu posti või meili teel. Automatiseeritud andmevahetusel on seega mitu plussi, sest andmekogudevahelisest liiklusest jääb alati kontrollitav logi ehk jälg. Samuti ei liigub teave mööda X-teed ehk turvalise kanali kaudu, mitte muul viisil. See võimaldab omakorda paremini piirata ka teabetöötlust organisatsiooni sees, sest andmekogu kui töövahend on ette nähtud konkreetsete ülesannetega seotud isikutele (vs. posti teel teabe edastus ja selle toimetamine organisatsioonis ning selle säilitamine). Mõlema muudatuse puhul rakenduvad andmetöötlusele kõik seni Tervisekassas kohalduvad tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jms). Tervisekassa rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, mis on kooskõlas Eesti infoturbestandardiga (E-ITS). Kuna andmed liiguvad turvaliste andmevahetuskanalite kaudu, võib andmekaitsealast mõju pidada väheseks ja võimalike riskide ohtu väikeseks. Riskide vähendamiseks rakendab Tervisekassa vajaduse korral asjakohaseid turvameetmeid. 6 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vajalik teha IT-arendusi. Tagasinõuete esitamise realiseerimiseks peavad IT-arendusi tegema nii Tervisekassa kui ka Transpordiamet. Transpordiamet on arenduskuludeks hinnanud ligikaudu 15 000 eurot, Tervisekassa kuluks on teenuse väljaarendamise kulu, mis on ligikaudu 4000 eurot. Asjaosalised katavad tekkivad kulud ise. Tehniline lahendus peab olema valmis hiljemalt 1. novembril 2025. a. Maksimaalse visiiditasumäära andmete kuvamine raviasutusele eeldab samuti IT-arendusi Tervisekassale. STAR-i vastutav asutus on Sotsiaalkindlustusamet ja volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). TEHIK volitatud töötlejana teeb registri pidamiseks vajalikud arendustööd. Määruse rakendamiseks on nii TEHIKul kui ka Tervisekassal vaja teha IT-arendusi. Tervisekassa ja TEHIK on hinnanud arenduskulude summaks ligikaudu 50 000 eurot. Asjaosalised katavad tekkivad ise. Määruse rakendamiseks tuleb Tervisekassal täiendada ka olemasolevat rahvastikuregistri päringu sisu, mis ei too kaasa täiendavaid IT-kulusid ei Tervisekassale ega rahvastikuregistrile. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Planeeritud on, et alla üheaastase lapse andmete ja toimetulekutoetuse andmete andmekogusse kandmise arendused valmivad esimesel võimalusel. Visiiditasu piirmäära puudutavaid andmeid hakatakse kuvama alates 1. aprillist 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Transpordiametile, Tervisekassale, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule ja Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule. Siseministeerium, Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Arstide Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Sotsiaalkindlustusamet esitas IT-arenduste kulude kohta täpsustuse. Tervisekassa, Politsei- ja Piirivalveamet, Andmekaitse Inspektsioon ja Kliimaministeerium esitasid märkused. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.