dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse esastamine

Sotsiaalministeerium · 13. märts 2025
Viit
1.2-2/9-4
Registreeritud
13. märts 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2025
Vastutaja
Gerlin Lõhmus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.eml103 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "SM kantselei info" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele Kuupäev: 2025-03-13 11:05 From: Karl Stern - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, February 28, 2025 11:24 AM To: Gerlin Lõhmus - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Haidi Kanamäe <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele Tere Gerlin Vabandan, et saadan väikese hilinemisega Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standarditele viitamist puudutavad kommentaarid EIS-s kooskõlastamisel olnud toimiku SOM/25-0156 “Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele” kohta. Kommentaarid puudutavad eelnõu § 11, § 15-16, lisa 2 ja seletuskirja. § 11. Nõuded tätoveerimis- ja püsimeigiteenuse osutamisele Lõige 5 * Juhime tähelepanu, et lõikes 5 toodud nõuded on piiravamad kui standardi EVS-EN 17169 jaotises 7.7, kuna standardis öeldakse, et Masin peab olema iga kliendi jaoks kaitstud üks kord kasutatava kattega, täpsustamata kattematerjali, kuid eelnõus on kattematerjal piiratud üksnes kile kasutamisega. Selle tulemusena tekib olukord, kus õigusakti ja standardi ja vahel tekib vastuolu ning Eesti peaks taotlema standardisse Eesti õigusaktist tuleneva erisuse sisseviimist ehk A-kõrvalekallet. Lisaks viidatakse samas standardi jaotises konkreetsele kliendile, eelnõus aga kasutuskorrale, mida ei saa omavahel võrdsustada ning võivad olla erineva tähenduse. Palume võimalusel õigusakti nõuded standardiga kooskõlla viia, et vältida vastuolu ja A-kõrvalekalde taotlemise vajadust. Lisa 2 kohaselt on solaariumiseadme tehnilises passis nõutud ka vastavusstandardi numbrit ja nimetust. Kuna standardi järgimine ei ole kohustuslik (nagu ka seletuskirjas mainitud), tuleks see nõue sõnastada soovituslikuna, nt standardi järgimisel standardi tähis ja pealkiri või standardi tähis ja pealkiri, kui vastavushindamisel on järgitud standardit. Seletuskirja § 4 lõigete 3 ja 4 selgituses toodud standardiviited (lk 7 ja 8) – soovitame siin kasutada dateerimata standardiviiteid (standard EVS 906, Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 167983, standard EVS-EN 16798-3, standard EVS-EN 12464-1), tagamaks, et juhindutakse standardi viimasest kehtivast versioonist ja muudatustest (kui on). Seletuskirja § 11 lõike 1 selgitav lause on eksitav, kuna viidatud mõiste puhul ei ole standardis toodud mõistet aluseks võetud – eelnõus püsiv, standardis püsiv või kauakestev. Seletuskirja § 15 selgituse 2. lõigus toodud standardiviide standardiga EVS-EN 16489 (osad 1–3:2014) oleks korrektne sõnastada standardisarjaga EVS-EN 16489 :2014. Seletuskirja § 15 lõike 1 puhul on standardile EVS-EN 60335-2-27:2014+A1+A2:2020 viitamine eksitav, kuna tegemist on seadme/toote standardiga, mitte teenuse standardiga. Teenuse defineerimisel on pigem aluseks olnud §-s 16 defineeritud solaariumiseadme mõiste. Seletuskirja § 15 lõiget 3 puudutava selgituses on viidatud, et nõue tuleneb standardist EVS-EN 60335-2-27, mille kohaselt peab solaariumiteenuse osutamise kohas olema saadaval teave nii UV-päevitamise mõjude kohta nahale kui ka ohutusjuhised tarbijale. Kuna nõue tuleneb otseselt standardist EVS-EN 16489-3, mille kohaselt tuleb anda ohutusjuhised standardi EVS-EN 60335-2-27 järgi, siis soovitame lauset sellest lähtuvalt korrigeerida. Seletuskirjas viidatakse mitmel juhul üldisemalt standarditele (nt § 11 puhul terviseohutuse ja hügieeni standardid, § 12 puhul hügieenistandardid, § 16 puhul ohutusstandardid). Kuigi võib aru saada, et mõeldud on ilmselt standardeid kui üldisi norme/kokkulepitud põhimõtteid, kuid kuna seletuskirjas on viidatud ka konkreetsetele standarditele, siis soovitame parema selguse huvides võimalusel kasutada mõnda teist üldist ja konteksti sobivat sõnastust (nt tagab ohutuse piisava taseme jne). Kas § 15 lõigete 4-7 ja § 16 lõigete 3-7 puhul on samuti lähtutud standardist või pigem mitte? Tervitades Karl Karl Stern kaupade vaba liikumise ekspert Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 625 6405 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel