Otsuse edastamine

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Asendussissetulekute samaaegne maksmine Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah, Sotsiaalministeeriumi tema nimi ja kontaktandmed)? andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Jah, taotlusele on lisatud Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee protokoll. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Age Viira Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna majandusliku toimetuleku poliitika juhtivanalüütik tel +372 59107348 [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Tatari 51, 10134 Tallinn telefoninumber Ilona Reiljan tel: 625 9390 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse alus? seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi on kõigi ministeeriumide ülesandeks viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil oma valitsemisalas tarviliku teadus- ja läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest arendustegevuse ning selle nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja finantseerimise korraldamine. arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkond arendusprojekti avamise otsus, leping vms. on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses, mille § 67 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätestatud, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususe. 5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuring tuleneb vajadusest vaadata üle asendussisstulekute samaaegse maksmise põhimõtted. Praegu ei ole siin ühtlustatud lähenemist. Seadus välistab näiteks töövõimetoetuse ja pensionide samaaegse maksmise, samas kui teiste arendussissetulekute puhul sellist välistust ei ole. Kärpetingimustes on vajalik täpsemalt uurida asendussissetulekute samaaegse maksmise mõju eelarvele ja sihtgrupi profiili, mille põhjal teha teadmispõhiseid poliitikaotsuseid. Uuringu „Asendussissetulekute samaaegne maksmine“ keskmes on kolm uurimisküsimust: 1. Kui suur on inimeste arv, kes saavad erinevaid asendussissetulekuid samaaegselt? 2. Milline on riigi kulu samaaegselt makstavatele asendussissetulekutele? 3. Milline on nende inimeste sotsiaalmajanduslik profiil, kellel on tuvastatud kattuvus asendussissetulekute maksmisel? Uuringus hõlmatud asendussissetulekud on: vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja töötuskindlustushüvitis. Vanemahüvitis on asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse. Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töötavale ravikindlustatud inimesele, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kuna ajutise töövõimetuse hüvitise andmed hõlmavad ka terviseandmeid, on tegu eriliiki isikuandmetega. Töötuskindlustushüvitis on töötuna oleku ajal makstav asendussissetulek tingimusel, et inimesel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži ning ta pole viimasest töökohast lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel. Uurimisülesannetele vastamiseks on volitatud töötlejal vajalik isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete töötlemine. Uuringu tulemusel tekkinud väljundtabelite abil saab vastutav töötleja Sotsiaalministeerium hinnata asendussissetulekute samaaegse maksmise puudutatud sihtrühma suurust ja sotsiaalmajanduslikku profiili ning mõju riigieelarvele ning vastavalt saadud tulemusele kavandada tõhusat poliitikat. 5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Asendussissetulekute samaaegset maksmist pole võimalik tuvastada ühegi olemasoleva küsitlusuuringu kaudu ning samuti pole mõistlik selleks eraldi küsitlusuuringut läbi viia peamiselt põhjusel, et tõenäoliselt inimene ise ei tea või ei mäleta täpset päevade arvu, mil riik on talle maksnud erinevaid toetusi ja hüvitisi. Samuti ei ole võimalik uuringutulemustele vastata eraldiseisvalt vaid ühe registri kaudu. Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet, ajutise töövõimetuse hüvitist Tervisekassa ning töötuskindlustushüvitist Töötukassa. Seega antud uuringus esitatud uurimisküsimustele vastamiseks on kõige otstarbekam viis kombineerida erinevaid registriandmeid. Andmeanalüüsi volitab Sotsiaalministeerium tegema Statistikaameti, kellel on juba olemas vastavad registriandmed ning kes saab Sotsiaalministeeriumi jaoks uurimisküsimuste vastused andmetega üldistatud kujul kokku panna. Uuringu jaoks otseselt isikut tuvastada võimaldavaid andmeid ei kasutatagi, kuna Statistikaamet on need varem oma põhitegevuse, riikliku statistika tegemise eesmärgil pseudonüüminud ja loonud pseudonüümimise võtme. Erinevate registrite andmete kombineerimiseks on vaja teada pseudonüümi. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Ülekaalukas huvi on tagada riigieelarve raha eesmärgipärane kasutamine. Lähtudes 31.08.2023 VV kabinetinõupidamisel otsustatust on valitsemisalade laiapõhjalise eelarvete analüüsi aluseks tegevuspõhine riigieelarve ja selle teenused. Null-baasilise eelarve projekt keskendub ministeeriumite valitsemisalade eelarvete analüüsile, eesmärgiga mh selgitada välja võimalikud üksteist dubleerivad teenused, mida saab konsolideerida ja mahtu optimeerida4. Asendussissetulekute samaaegne maksmine on üks neist dubleerivatest riigi teenustest, mida on vajalik analüüsida, et tagada riigi raha eesmärgipärane kasutamine ja tuvastada võimalikud kokkuhoiukohad. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemist teostab Statistikaamet registriandmetelt, mida Statistikaamet kogub registripidajatelt oma põhitegevuse, riikliku statistika tegemise eesmärgil, st antud uuringu käigus  andmesubjektidelt täiendavaid andmeid ei koguta. Väljundi tulemi esitab Statistikaamet Sotsiaalministeeriumile üldistatud kujul, millelt Sotsiaalministeerium teeb järeldused poliitikakujundamise eelanalüüsiks ja võimalike seadusemuudatuste mõjuanalüüsiks. Analüüsi tulemused esitatakse nii Sotsiaalministeeriumile kui avalikkusele isikustamata ja üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kõik uuringu eesmärgi täitmiseks kasutatavad registriandmed (vt punkt 9.3 registrite ja registripidajate loetelu) on Statistikaametil varasemast ajast olemas, sõltumata antud taotlusest. Andmed ühendab ja töötleb Statistikaamet. Ühendatavad andmestikud on juba Statistikaameti poolt varasemalt pseudonüümitud, seega on isikuandmetega kokku puutuvate isikute arv minimaalne. Andmete töötlemise tulemused edastab Statistikaamet Sotsiaalministeeriumile statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuid ei ole võimalik tuvastada. Analüüsi tulemid tabelitena läbivad enne Sotsiaalministeeriumile väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Vanemahüvitise saajaid oli 2023. aastal 40 000. Töötuskindlustushüvitise saajaid oli 2023. aastal 42 000. Töövõimetushüvitise saajaid oli 2023. aastal 217 000. Andmete ühendamisel selgub, kui palju on neid isikuid, kellel hüvitise kasutamise perioodid kattuvad ning nemad on uuringu kitsama sihtrühma valim. Uuringu sihtrühma ehk kattuvate asendussissetulekutega isikute valimi puhul hinnatakse nende isikute sotsiaal-majanduslikku profiili ja riigi kulu hüvitistele. Seega on lõppvalimis vähem isikuid, kui on erinevate hüvitiste saajaid kokku, sest asendussissetulekute kattuvus puudutab eeldatavasti vaid väikest osa hüvitiste saajatest. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Asendussissetulekute kattuvust hinnatakse viimaste aastate andmete põhjal ehk täpsemalt perioodil 01.12.2022 kuni 31.01.2025. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  Andmete ühendamiseks ja pseudonüümitud kujul analüüsimiseks on vajalik Isikukoodist koodivõtme abil tuletatud pseudonüüm Asendussissetulekute perioodide kattuvuse leidmiseks on vajalik: Vanemahüvitise periood (algus- ja lõppkuupäev) Töötuskindlustushüvitise periood (algus- ja lõppkuupäev) Töötuskindlustushüvitise makse arvestusperiood (kalendrikuu) Töövõimetushüvitise periood (algus- ja lõppkuupäev) Töövõimetushüvitise liik – andmeid vajalik analüüsida liigi detailsuses Kattuvate asendussissetulekute perioodidega isikute valimilt: Riigi kulu asendussissetulekutele leidmiseks: Vanemahüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv Töötuskindlustushüvitise aasta jooksul makstud summa ja makstud summa arvestuse aluseks olev kehtivuspäevade arv Töövõimetushüvitise aasta jooksul makstud summa ja makstud summa arvestuse aluseks olev kehtivuspäevade arv Isikute sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldamiseks Sugu Vanus Kasutatava tulu suurus Haridus Elukoht maakonna täpsusega 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Kõik uuringu eesmärgi täitmiseks kasutatavad registriandmed on Statistikaametil varasemast ajast olemas, sõltumata antud taotlusest. Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelust5 rida 49 „Heaolu“ katab õigusliku alusena ära kõik kasutatavad andmed. Vanemahüvitise andmed – Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS Töötuskindlustushüvitise andmed – Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu Töövõimetushüvitise andmed – Tervisekassa andmekogu Kasutatava tulu suurus on koondtunnus, mille arvutab Statistikaamet erinevate registrite põhjal Statistikatöö rida 49 „Heaolu“ tarvis järgmiste Statistikaametis hoitavate andmete alusel:  Maksu- ja Tolliameti andmed;  Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregister)  Töötukassa andmekogu  Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu)  Pensionikeskuse andmed;  Kredexi andmed. 5 Vabariigi Valitsuse korraldus „Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ Lisa kättesaadav siin: VV_21122023_305K_lisa.pdf. Andmeid kasutatakse ka teiste nimekirjas olevate Statistikatööde jaoks, kuid kõigi statistikatööde tuvastamine, kus neid veel võidakse kasutada, pole realistlik. Isikute haridus ja maakond on võetud Statistikaameti sisemisest rahvastiku statistilisest registrist (RSR) ning hariduse ja maakonna tunnus on juba loodud kõikide teiste nimekirjas olevate Statistikatööde teostamiseks. Vanus on arvutatud sünniajast, mis on omakorda enne pseudonüümimist leitud isikukoodist. Sugu tuletatakse samuti enne pseudonüümimist isikukoodist. Inimese pseudonüümitud isikukood on kõikide Statistikatööde nimekirjas olevate teostamise aluseks. Isikukoodiga Statistikaamet antud uuringu jaoks andmete töötlemisel kokku ei puutu, sest see on kõigi andmete puhul varasemas etapis eemaldatud ja asendatud pseudonüümiga. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Andmeandjad edastavad Statistikaametile andmed tavapärase andmete esitamise korra raames, st täiendavaid andmeid andmeandjatelt antud uuringu jaoks ei küsida. Statistikaametiga on konsulteeritud, nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid töötlema ja väljastama tulemusi üldistatud kujul. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Uuringusse hõlmatud registriandmed on pseudonüümitud volitatud töötleja, Statistikaameti põhitegevuse, riikliku statistika tegemise käigus. Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavale töötlejale Sotsiaalministeeriumile kättesaadavaks ei tehta. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Vanemahüvitise periood päeva täpsusega (algus- ja lõppkuupäev) Töötuskindlustushüvitise periood päeva täpsusega (algus- ja lõppkuupäev) Töövõimetushüvitise periood päeva täpsusega (algus- ja lõppkuupäev) Töövõimetushüvitise liik Vanemahüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv Töötuskindlustushüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv Töövõimetushüvitise aasta jooksul makstud summa ja aasta jooksul kehtivuspäevade arv Kasutatava tulu suurus Haridus Vanus Sugu Elukoht maakonna täpsusega 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse Statistikaameti poolt tähtajatult säilitatavat koodivõtit. Pseudonüümimine toimub Statistikaameti metoodika kohaselt. Teistele osapooltele ei tehta kättesaadavaks koodivõtit ja pseudonüümimata andmeid. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.  Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pseudonüümitud alusandmeid kasutatakse Statistikaameti poolt riikliku statistika6 tegemise eesmärgil ja seetõttu neid antud uuringu lõppedes ei kustutata. Riikliku statistika koostamiseks kasutatud alusandmestikud on arhiiviväärtusega. Käesoleva analüüsi jaoks kokku pandud analüüsiandmestiku (sisaldab lingitud ja filtreeritud andmeid alusandmestikust) kustutab Statistikaamet pärast analüüsitulemuste vastuvõtmist tellija poolt hiljemalt 30.06.2025. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah. isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Uuringu läbiviimise kohta esitatakse teade teavitatakse. Sotsiaalministeeriumi kodulehel käimasolevate uuringute rubriigis veebiaadressil https://www.sm.ee/uudised-ja- pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad- uuringud 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti andmekaitsetingimused on andmekaitsetingimused8? leitavad https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. ______Marion Rummo___________ _ (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev) 6 Vabariigi Valitsuse korraldus „Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ Lisa kättesaadav siin: VV_21122023_305K_lisa.pdf 7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/25/6-6 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2025 Tallinnas Marion Rummo Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Asendussissetulekute samaaegne maksmine" Sotsiaalministeeriumi 28.02.2025 taotluses esitatud tingimustel ja mahus. 2. esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 10.3 hiljemalt 30.06.2025. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee 26.02.2025 otsusega (20. koosoleku protokoll). Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 28.02.2025 inspektsioonile esitatud taotluses ja kooskõlastamise menetluses antud selgitustes. Kui uuringu kooskõlastamise taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2 (2)