Riigikohus Teie 06.12.2022 nr 5-22-12/3/
[email protected] Meie 18.01.2023 nr 1.2-5/4058-3
Arvamus Riigikohtule
Lugupeetud Riigikohus
Esitame arvamuse Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.12.2022 kirja nr 5-
22-12/3 alusel.
Küsimuse all on kohtute seaduse § 1327 lõike 2 põhiseaduspärasus: Kohtunikupension, välja
arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks
kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära
indeksiga.
Sotsiaalministeerium möönab, et kohtute seaduse § 1327 lõikes 2 on lauseosa „välja arvatud
jooksva aasta palga alusel arvutatud pension“ põhiseadusvastane, kuna rakendamise
tulemusel koheldakse pensionile läinud kohtunikke põhjendamatult ebavõrdselt. Ebavõrdne
kohtlemine rikub võrdsuspõhiõigust: Põhiseaduse § 12 lõikest 1 tulenev üldine
võrdsuspõhiõigus kaitseb isikut tema põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise eest ka pensioni
maksmisel võrreldes muude sarnases olukorras olevate isikutega.
Ebavõrdsus tekib sellest, et küsimuse all oleva sätte kohaselt perioodil 1. jaanuarist kuni 31.
märtsini pensionile jäänud kohtunikel ei ole õigust pensioni indekseerimisele sama aasta 1.
aprillil, seega nad on võrreldes nende isikuga, kellele määrati kohtunikupension perioodil 01.
aprill - 31. detsember halvemas ehk ebavõrdses olukorras. Tallinna Halduskohtu kohtuotsuses
toodud arvutuskäigust nähtub selgelt kumuleeruv ebavõrdsus, sest järgmistel aastatel
indekseeritav summa on perioodil 1. jaanuarist kuni 31. märtsini pensionile jäänud kohtunikul
alati väiksem võrreldes selle kohtunikuga, kes läheb pensionile vahemikus 01. aprill - 31.
detsember ja kelle pensioni määramise aluseks olev ametipalk on 1. aprillil indekseeritud.
Tuleb arvestada, et kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 21 kohaselt kohtunike
ametipalka indekseeritakse igal aastal 01. aprillil.
Leiame, et kohtute seaduse § 1327 lõikest 2 ei tulene, et indekseerimine on välistatud üksnes
sätte jõustumise aastal. Sättest on üheselt välja loetav, et indekseerimise välistus rakendub
iga-aastaselt. Kui rakendussäte oleks pidanud rakenduma üksnes 2013. aastal, peaks sättes
indekseerimise välistus puudutama konkreetset aastat, kuid kehtivas sättes on tingimuseks
„jooksev aasta“. Olukorda oleks saanud regulatsiooni kujundamisel vältida, kui seaduses oleks
näiteks kaks erinevat sätet: üks konkreetse ülemineku aasta ja teine edasise indekseerimise
kohta. Tänaseks teadaolevalt on Justiitsministeerium algatanud sätte muutmise ja küsimuse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
all olev lauseosa kavandatakse välja jätta (Riigikogu menetluses on eelnõu 633 SE, teine
lugemine on kavandatud 18.01.23).
Oleme nõus, et pelgalt pensionile jäämise ajast lähtuv erinev kohtlemine on juhuslik ja
meelevaldne, see ei ole sisuliselt põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Eelmets
õigusnõunik
Liidia Soontak 6269 236
[email protected]