Justiitsministri arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-12

Teie 06.12.2022 nr 5-22-12/3 Riigikohus Meie 09.01.2023 nr 10-3/8443 [email protected] Lossi 17 50093, Tartu Justiitsministri arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-12 Käesolevaga edastan arvamuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-12. I Asjaolud Tallinna Halduskohus tunnistas 07.11.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-2347 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata kohtute seaduse (KS) § 132 7 lg 2 osas, milles see välistab jooksva aasta palga alusel arvutatud pensioni indekseerimise. Riigikohus palus justiitsministril esitada KS § 1327 lg 2 põhiseaduspärasuse kohta arvamus. II Taotluse lubatavus Põhiseaduse § 15 lg 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 kohaselt on konkreetse normikontrolli taotlus lubatav juhul, kui norm, mille põhiseaduspärasuse kontrolli põhiseaduslikkuse järelevalve kohtult taotletakse, on kohtuasja lahendamisel asjasse puutuv. Normi asjasse puutuvuse hindamisel peab lähtuma sellest, kas see kuulub kohtuasjas kohaldamisele või mitte. Norm peab seejuures olema kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusvastasuse korral otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral. Justiitsministeerium on varasemalt haldusasja nr 3-21-2347 menetluses väljendanud seisukohta, et vaidlusalust normi on võimalik tõlgendada viisil, mis ei sea perioodil 01.01 kuni 31.03 pensioneerunud kohtunikke võrreldes perioodil 01.04 kuni 31.12 pensioneerunud kohtunikega halvemasse olukorda. Kohtunikupensioni indekseerimine on võrdväärne kohtunikupalga indekseerimisega ning indekseerimise järgselt peaksid pensioneerunud kohtunikud saama pensioni 75% töötavate kohtunike palgast. Arvestades seda, et KS § 1327 asub rakendussätete peatükis ning lähtudes seaduseelnõu 279 SE teise lugemise seletuskirjast, tuleks sätet tõlgendada selliselt, et tingimus, mille kohaselt jooksva aasta palga alusel määratud pensione jooksval aastal ei indekseerita, kehtib üksnes 2013. aasta kohta. Kuna kõnesolevas eelnõus sisalduv kohtunikupensioni regulatsioon jõustus 01.07.2013, siis ei olnud võimalik 2013. aastal määratud pensioni enam indekseerida ja esimene kohtunikupensioni indekseerimine sai toimuda 01.04.2014. Sätte sellist tõlgendust toetab ka käesolevalt Riigikogu menetluses olev kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633 SE, millega kavandatakse KS § 1327 lg-st 2 jätta välja sõnad „välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension,“. Muudatust kavandatakse, et muuta säte selgemaks. Eelnõu seletuskirja kohaselt praktika, mille kohaselt satuvad sama aasta esimesel kolmel kuul pensionile siirdunud kohtunikud halvemasse olukorda kui ülejäänud sama aasta jooksul pensionile siirdunud kohtunikud, ei ole kooskõlas seadusandja tahtega. Kuivõrd normi on võimalik tõlgendada nii, et see lubab pärast 2014. aastat ka pensioneerumise aastal pensioni indekseerimist, ei tooks normi kehtetus kaasa kaebuse osas teistsuguse otsuse tegemist, mistõttu ei pea ma taotlust lubatavaks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 III Vaidlustatud säte Halduskohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud norm allajoonitult ehk KS § 132 7 lg 2 osas, milles see välistab jooksva aasta palga alusel arvutatud pensioni indekseerimise: „§ 1327. Kohtunikupensioni määramine ning maksmine (2) Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.“ IV Vaidlustatud sätte kooskõla põhiseadusega Juhul, kui Riigikohus peab taotlust lubatavaks ehk leiab, et kohtute seaduse § 132 7 lg 2 keelab jooksval aastal indekseerida kohtunikupensione, mis on määratud perioodil 01.01 kuni 31.03 ja arvutatud pensioni määramise aastal kehtiva kohtuniku ametipalga alusel, on norm vastuolus võrdse kohtlemise kohustusega. Halduskohus on seisukohal, et kohtute seaduse § 1327 lg 2 riivab isikute võrdsuspõhiõigust ja omandiõigust osas, milles see välistab jooksva aasta palga alusel arvutatud pensioni indekseerimise, kuivõrd seeläbi koheldakse võrreldes aasta viimase 9 kuu jooksul pensioneeruvate isikutega põhjendamatult halvemini isikuid, kes pensioneeruvad järgmise aasta esimese 3 kuu jooksul, kuivõrd viimaste pension on vaatamata ühesugusele põhipalgale pensioneerumisel jooksval aastal indekseerimise piirangu tõttu väiksem kui esimeste oma ega ole tegelikkuses 75% põhipalgast. Seletuskirjast nähtub, et selline regulatsioon kehtestati, et vältida alles muudetud ametipalgast lähtudes arvutatud pensioni indekseerimine, kuna seda ei peetud õiglaseks. Samas ei ole aga põhjendatud selle regulatsiooni eeldus, et enne kohtunikupensioni määramist on toimunud kohtuniku ametipalga tõus. Üldjuhul muudetakse kohtunike ametipalkasid just 01.04 indekseerimisega. Haldusasi, mille lahendamisel KS § 1327 lg 2 põhiseaduspärasuse küsimus tõusetus, on seotud kohtunikuga, kes pensioneerus 01.01.2021. Tema ja perioodil 01.04.-31.12.2020 pensionile jäänud kohtunike pension oli määratud sama ametipalga alusel ning ka nende töö- ja palgatingimused olid samasugused. Seega ei esine põhjuseid nende erinevaks kohtlemiseks pensioni indekseerimisel. Nõustun siinkohal halduskohtuga, et kui seadusandja eesmärgiks oli vältida alles muudetud ametipalgast lähtudes arvutatud pensioni indekseerimine, tulnuks indekseerimise välistus sätestada konkreetse olukorra suhtes, mitte kõigile aasta I kvartalis pensioneeruvate kohtunike suhtes olenemata sellest, kas nende pension on arvutatud alles muudetud ametipalgast lähtudes või mitte. Kokkuvõttes puudub selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks põhjus, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et selline kohtlemine on otstarbekas ja proportsionaalne. Niisiis leian, et juhul, kui Riigikohus peab taotlust lubatavaks, on KS §1327 lg 2 osas, milles see välistab jooksva aasta palga alusel arvutatud pensioni indekseerimise, põhiseadusega vastuolus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Kristi Kool [email protected]