Käskkiri

KÄSKKIRI Tartu 20.12.2022 nr 7-4/22-15 Riigikohtu turvaeeskirja täiendamine Riigikohtu kodukorra p 42.3. alusel käsin täiendada turvaeeskirja punktiga 21.6 järgmises sõnastuses „21.6 kelle puhul esineb kahtlus, et ta võib oma käitumise või tegevusega häirida kohtuhoones toimuvat“. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Kaljumäe Lisa: Riigikohtu turvaeeskiri terviktekstina  KINNITATUD Riigikohtu direktori 20.12.2022 käskkirjaga nr 7-4/22-15 RIIGIKOHTU TURVAEESKIRI Riigikohtu turvaeeskiri kehtestatakse Riigikohtu kodukorra alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Riigikohtu turvaeeskiri (edaspidi eeskiri) määrab Riigikohtu hoones viibivate Riigikohtu teenistujate ja külaliste turvalisuse tagamise tingimused ja korra. Eeskirja täitmine on kõigile teenistujatele ja külalistele kohustuslik. 2. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1teenistuja isik, kes on Riigikohtus teenistuses kohtunikuna, või ametnikuna või kes töötab töölepingu alusel, samuti käskkirja alusel praktikal viibijad; 2.2 külaline kohtuhoones viibiv isik, kes ei ole Riigikohtu teenistuja, sealhulgas kohtuhoonet teenindavate asutuste või ettevõtete töötajad; 2.3 kohtuhoone Tartus Lossi 17 asuv Riigikohtu hoonekompleks; 2.4 Riigikohtu territoorium ala, mis hõlmab kohtuhoonet, sisehoove ja tagumist pargipoolset osa kuni kinnistu piirini. 3. Eeskirja kehtivusala hõlmab kogu Riigikohtu territooriumi. Kohtuhoone osad on järgmised: 3.1 A-tiiva moodustab hoonekompleksi TÜ Ajaloomuuseumi poolne kolmekorruseline osa koos keldriga (endine suur maja Lossi 17); 3.2 B-tiiva moodustab hoonekompleksi Kuradisilla poolne kahekorruseline osa (endine väike maja Lossi 19); 3.3 Aatriumi moodustab A- ja B-tiiva vaheline hooneosa (endise suure ja väikese maja vahele ehitatud uus sissepääsu- ja ooteala). 4. Kohtuhoones on kolm turvatsooni: 4.1 tsoon I hõlmab kogu B-tiiba, aatriumi, A-tiiva I korrusel lifti ees paiknevat koridori ning kodanike vastuvõturuumi ja A-tiiva II korrusel üldkogusaali koos eesruumidega. Kõigil teenistujatel on tsooni vaba juurdepääs. Külaline ei vaja tsoonis I liikumiseks saatjat (st temaga koos liikuvat teenistujat). 4.2 tsoon II hõlmab kogu A-tiiba välja arvatud punktis 4.1. loetletud tsooni I kuuluvad ruumid ja A-tiiva keldrikorrusel asuvad kõrgendatud 1  juurdepääsupiiranguga ruumid. Kõigil teenistujatel on tsooni vaba juurdepääs. Külalisel on vaja tsoonis II liikumiseks saatjat. 4.3 tsoon III hõlmab A-tiiva keldrikorrusel asuvaid kõrgendatud juurdepääsupiiranguga ruume, kuhu sissepääsemiseks on vaja isikupõhist juurdepääsuluba ja millesse kuuluvad ka Riigikohtu „Riigisaladuse kaitse juhendiga“ reguleeritud ruumid. 5. Kohtuhoones viibivate isikute ja selles asuva Riigikohtu vara säilimise tagavad: 5.1 kordnikud ja turvaspetsialist; 5.2 tehniline valve süsteem (valve- ja häireseadmete kogum, mis on ette nähtud kohtuhoone sisese ja välisperimeetri ulatuses võimaliku ohu avastamiseks) ja selle häire korral turvateenust osutava ettevõtte patrull vastavalt omavahelisele lepingule; 5.3 teenistujad käesoleva eeskirja ja Riigikohtu teiste töökorralduslike dokumentide täitmisega ning vastavalt oma ameti- või töökirjelduses toodud pädevusele; 5.4 eelnevate kaasatud või oma teenistuskohustuste tõttu reageerinud Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja teised operatiivteenistused; 5.5 Riigikohtu teised lepingupartnerid vastavalt omavahelises lepingus kokkulepitule. 6. Turvalisega seotud ülesannete täitmist kohtuhoones korraldab õigusaktide, eeskirja ja teiste Riigikohtu töökorraldust reguleerivate dokumentide alusel Riigikohtu majandusosakond. 7. Kõigile teenistujatele antakse teenistusse asumisel individuaalne elektrooniline läbipääsukaart, kabineti võti ja seifi olemasolul ka seifi võti. 8. Läbipääsukaardid seadistab, väljastab ja nende üle peab arvestust Riigikohtu majandusosakond. 9. Teenistuja vastutab läbipääsukaardi nõuetekohase kasutamise ja hoidmise eest. Läbipääsukaardi ja võtmete riketest, kaotamisest, hävimisest või vargusest teatab teenistuja viivitamatult kordnikule. 2. peatükk RIIGIKOHTU TERRITOORIUMILE JA KOHTUHOONESSE SISENEMINE NING VÄLJUMINE 10. Riigikohtu territooriumi peaukse esist hooviala ja sisehoovi piiravad väravad. Peaukse esise hooviala värav on avatud esmaspäevast reedeni ajavahemikul 7:45-22:00. Sisehoovi piirav värav on alaliselt lukustatud. 11. Kohtuhoone kõik välisuksed on alaliselt lukustatud. Uksed, mis on ette nähtud ainult evakuatsiooniks, on avatavad ainult seestpoolt. 12. Teenistujad sisenevad ja väljuvad kohtuhoonest tööpäeviti peaukse kaudu, erandjuhul (kui nad kasutavad hoovis asuvat jalgrattaparklat või puhkeala) hooviala välisukse kaudu. Teenistuja läbipääsukaart võimaldab avada peaust ja hooviala välisust. tööpäeviti ajavahemikus 7:45-22:00. 2 13. Hädaolukorra juhtimisstruktuuri kuuluva teenistuja läbipääsukaart avab ka erakorraliseks sisenemisteks ettenähtud välisukse. Erakorraliseks sisenemiseks ettenähtud välisukse avab ka teenistuja, kellele on antud ühekordne luba kohtuhoones viibimiseks töövälisel ajal (läbipääsukaart). 14. Peauksest sisenemisel tuleb aatriumi pääsemiseks läbida sisemine alaliselt lukustatud uks, mida teenistuja saab avada oma läbipääsukaardi abil. 15. Aatriumist A-tiiba pääseb lukustatud ukse (teenistujatele üldjuhul avatud) kaudu, B-tiiba väljaspoole koolitusala samuti üksnes lukustatud uste kaudu (uksed lukustatud, kui koolitusalal toimub külalistega üritus) või mõlemasse tiiba liftide kaudu (A-tiiva lift on kasutatav ainult läbipääsukaardiga, B-tiiva lift aatriumist koolitusalale on kasutatav ilma läbipääsukaardita). 16. Kohtuhoone tehnilise valve süsteem registreerib kõik läbipääsukaardi kasutusjuhud nii sisenemisel kui väljumisel. 17. Külalised sisenevad kohtuhoonesse peaukse kaudu, välja arvatud p-s 23 kirjeldatud olukorrad. 18. Kohtuhoonesse sisenemisel helistab külaline uksekella ja teatab külastuse põhjuse. Kordnik või turvaspetsialist avab oma tööruumist välisukse, teeb kindlaks külalise isiku (täiskasvanud külalise puhul isikut tõendava dokumendi alusel), külastuse põhjuse ning registreerib need kirjalikult. Ekskursiooni või muu eelnevalt registreeritud grupikülastuse puhul registreerib kordnik rühma saatva isiku andmed ja liikmete arvu. Kordnikul on õigus nõuda külaliste nimekirja. 19. Pääslas peab külaline läbima turnikee (turnikeed kasutatakse, kui korraga soovib siseneda mitu külalist), andma oma isiklikud asjad läbivalgustamiseks ja läbima turvavärava. 20. Kohtuhoonesse lubatakse külaline, välja arvatud seoses kohtuistungiga, koolituse või eksamiga, ainult siis, kui külalist vastuvõttev teenistuja on saabunud pääslasse või teenistujaga on kokku lepitud külalise saatmisest teenistuja tööruumi. 21. Kohtuhoonesse ei lubata isikut 21.1 kellel on relv, välja arvatud teenistuskohustust täitev isik; 21.2 kellel on muu ese või aine, mida kordnik hindab ohtlikuks isikute või vara suhtes; 21.3 kelle puhul esineb kahtlus, et isik on alkoholi-, narkootilises või psühhotroopses joobes või esinevad joobele viitavad tunnused; 21.4 kes käitub füüsiliselt või emotsionaalselt vägivaldselt; 21.5 kes keeldub ennast tuvastamast või nõutava dokumendi esitamisest; 21.6 kelle puhul esineb kahtlus, et ta võib oma käitumise või tegevusega häirida kohtuhoones toimuvat. 22. Puudega inimest aitab sisenemisel ja saadab hoones liikumisel kordnik või turvaspetsialist. 3 23. Riigikohut teenindavate asutuste ja ettevõtete töötajad saavad siseneda õuealasse värava kaudu ja kohtuhoonesse aatriumi hoovipoolse ukse kaudu üksnes siis, kui see on eelnevalt kokku lepitud. Teenistuja, kes on selle kokku leppinud, teavitab isikutest ja asjaoludest kordnikku või turvaspetsialisti eelnevalt. Teenindavate asutuste ja ettevõtete töötajaid saadab kohtuhoones teenistuja, kes on nendega kokkusaamise kokku leppinud või kordnik või turvaspetsialist. 24. Külalise väljumise eest vastutab külalise vastuvõtnud teenistuja. Teenistuja saadab külalise kordniku või turvaspetsialistini ja annab teada, et külastus on lõppenud. I tsoonis viibinud külalisele avab lukustatud ukse kohtuhoonest lahkumiseks kordnik või turvaspetsialist. 25. Kohtuhoone lukustamata välisuksi ja väravaid (nt hooldustööd) ei tohi kordnik või turvaspetsialist jätta järelevalveta. 26. Teenistuja peab välisukse või värava kasutamisel veenduma, et see kasutamise järgselt lukustus. Teenistuja on kohustatud viivitamatult mittelukustunud välisuksest teavitama kordnikku või turvaspetsialisti. Puhkepäevadel ja riiklikel pühadel võib teenistuja lahkuda pärast seda, kui tal endal on õnnestunud välisuks sulgeda või kohale on saabunud Riigikohtu direktor või majandusosakonna teenistuja. 27. Kordnikul, turvaspetsialistil või puhkepäevadel ja riiklikel pühadel väljakutsutud isikul on õigus ning kohustus kutsuda välisukse mittelukustumise korral välja avariiteenistus. 3. peatükk KOHTUHOONES VIIBIMINE 28. Riigikohtu teenistujate viibimine kohtuhoones tööajal ja väljaspool tööaega on reguleeritud Riigikohtu töökorralduse eeskirjas. 29. Koolitustel ja muudel üritustel viibivate külaliste eest vastutab üritust korraldava vastutusala juhi määratud Riigikohtu teenistuja. 30. Teenistuja on kohustatud andma endast parima, tagamaks külalise korrektset käitumist, ning teavitama vajaduse korral kordnikku tekkinud probleemidest. 31. Kohtuistungile ja kantseleisse saabunud isikute korrektset käitumist jälgib kordnik. 32. Teenistuja on kohustatud kohtuhoones viibides jälgima, et töö- ja olmeruumides ei leidu kahtlaseid või ohtlikke esemeid (nt tundmatu päritoluga kilekott, pakk, karp jms) ning teavitama sellisest leiust viivitamatult kordnikku või turvaspetsialisti. Teenistuja teavitab viivitamatult kordnikku või turvaspetsialisti ka igast muust olukorrast kohtuhoones, kus tema hinnangul on ohtu sattunud isikute tervis või vara. 33. Kui kordniku või turvaspetsialisti teavitamist eeldav sündmus leiab aset puhkepäeval või riiklikul pühal, helistab teenistuja viivitamatult häirekeskusesse ning käitub vastavalt saadud juhistele, seejärel teavitab teenistuja Riigikohtu direktorit või majandusosakonna teenistujat (juhataja, kordnik, haldusspetsialist). 4 34. Teenistujal on soovitatav järgida nn tühja töölaua põhimõtet, kasutades dokumentide ja muude andmekandjate hoidmiseks seifi ja lukustatavaid kappe. 35. Teenistuja töölt lahkudes kustutab kabinetis tuled, sulgeb aknad ja ukse. Teenistuja lukustab kabineti ukse, kui ta ei järgi tühja töölaua põhimõtet. Ühise tööruumi (nt koosolekuruumi) kasutamisel teeb eelnevalt nimetatu viimasena ruumist lahkuv teenistuja (koosoleku korraldaja). 36. Tööpäevadel ajavahemikus 22.00–7.45.00 ja puhkepäevadel (sh riiklikud pühad) on kohtuhoone elektroonilise valve all ja teenistujatel ei ole üldjuhul lubatud kohtuhoones viibida. 37. Teenistuja, kellel on vajadus viibida kohtuhoones puhkepäeval või riiklikul pühal, teavitab sellest eelnevalt kordnikku, kes lisab tema läbipääsukaardile vastavad õigused ja annab juhised turvateenuste iseseisvaks täitmiseks. Teenistujal on õigus hoones viibida ajavahemikus 9.00-18.00 ja üksnes selles hoone tiivas, mille kasutamise vajadus tal on. 38. Tööpäevadel paneb kohtuhoone elektroonilise valve alla kordnik või turvaspetsialist enne veendudes, et kohtuhoonest on lahkunud kõik teenistujad ja külalised. Kordnikud või turvaspetsialist on majas tööpäevadel 7.45 – 22.00. 39. Puhkepäevadel ja riiklikel pühadel lülitub kohtuhoone elektrooniline valve alt välja esimese teenistuja saabumisel ja hoone lülitub valve alla tagasi viimase teenistuja lahkumisel. 40. Rangelt on keelatud teenistujate samaaegne sisenemine ja väljumine selliselt, et iga teenistuja ei registreeri oma sisenemist või väljumist oma läbipääsukaardiga. 41. Külaliste viibimine kohtuhoones puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on keelatud, välja arvatud Riigikohtu üritused, mis on eelnevalt direktoriga kokku lepitud. 4. peatükk KÄITUMINE HÄDAOLUKORRAS 42. Hädaolukord on ootamatu sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab Riigikohtu territooriumil inimeste elu, tervist või vara või mis võib tekitada ulatuslikku majanduslikku kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid Riigikohtu töös ning mille lahendamiseks on vajalik operatiivteenistuste (Päästeamet jt) kaasamine. 43. Käitumist hädaolukorras reguleerib „Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise kord“. 5. peatükk TURVAINTSIDENTIDE KÄSITLEMINE 44. Turvaintsident on: 5  44.1 mistahes isiku- või varavastane rünne vm muu sarnase tagajärjega olukord kohtuhoones; 44.2 mistahes juhtum, kui on reageerinud Riigikohtule turvateenust pakkuv ettevõte, Politsei ja Piirivalveamet vm operatiivteenistus; 44.3 eeskirja punktis 21 nimetatud olukord; 44.4 eeskirja punktides 25, 26, 31, 32, 39 ja 40 sätestatu mittenõuetekohane täitmine; 44.5 isikliku läbipääsukaardi kaotsiminek või selle kasutamise võimaldamine teisele isikule; 44.6 mistahes muu juhtum kordniku või turvaspetsialisti hinnangul. 45. Turvaintsidendi asjaolud (mis juhtus, millal juhtus, millised isikud olid seotud, kahju esinemisel selle kirjeldus) dokumenteerib kordnik või turvaspetsialist, kes selle tuvastas või teenistuja või muu isiku teavituse põhjal. 46. Majandusosakond rakendab abinõusid turvaintsidentide ärahoidmiseks (nt seda põhjustanud teenistuja täiendav juhendamine, eeskirjade täpsustamine). Majandusosakond võib mitte anda õigust siseneda kohtuhoonesse puhkepäeviti, kui teenistuja ei järgi selle perioodi kohtuhoone kasutamise reegleid. 47. Majandusosakond teavitab punktides 44.1 ja 44.2 turvaintsidendist hiljemalt järgmisel tööpäeval Riigikohtu direktorit ja annab muudest turvaintsidentidest ülevaate kord kuus. 48. Kui turvaintsidendiga seotud olukord on samaaegselt hädaolukord, käsitletakse juhtumit vastavalt Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korrale. 6. peatükk EESKIRJA MUUTMINE 49. Majandusosakond hindab lisaks turvaintsidentide käsitlusele vähemalt kord aastas turvariske ja teeb vajadusel ettepanekud eeskirja muutmiseks. 6