Pr Imbi Jürgen
Eesti Advokatuur
16.11.2022 nr 6-1/22-553
Teadmiseks:
Justiitsministeerium
Politsei- ja Piirivalveamet
Riigi õigusabi osutamisega välismaalastele
Austatud proua esimees
Riigikohus peab vajalikuks juhtida Eesti Advokatuuri tähelepanu probleemile, mis puudutab
välismaalaste õigusega seotud kohtuvaidlusi, kus välismaalasele on määratud riigi õigusabi. Nimelt on
ette tulnud olukordi, kus Riigikohtule on esitatud kassatsioon- või määruskaebus välismaalase nimel,
kuid puudub igasugune teave selle kohta, kas see isik (edasikaebuse esitanud välismaalane) viibib
endiselt Eestis. On juhtunud ka seda, et kassatsioon- või määruskaebusesse on märgitud isiku viibimis-
kohaks Eesti (kinnipidamiskeskus (KPK)) ja kinnipidamiseks loa andmise menetluses esitatud taotlus
isik KPK-st viivitamatult vabastada, kuid kui kohus teeb päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA),
selgub, et isik on Eestist välja saadetud – mõnikord juba enne Riigikohtusse kaevatava ringkonnakohtu
lahendi teatavakstegemist esindajale.
Sellised olukorrad võivad jätta mulje, et riigi õigusabi korras määratud esindaja ei ole esindatavaga
piisavalt suhelnud, sealhulgas tutvustanud ringkonnakohtu lahendit ja selgitanud välja esindatava
tegeliku tahte ringkonnakohtu lahend vaidlustada. Advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2 kohustab advokaati
teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Ka riigi õigusabi korras esindamise korral
on vajalik, et õigusabi oleks kvaliteetne ja esindatava põhiõigused kaitstud. Kuigi selle valdkonna
asjades seda tihti ei juhtu, võib edasikaebamine potentsiaalselt esindatavale siiski ka kulusid kaasa tuua
(vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-22-56/55, p-d 20–22 – selles asjas mõistis
ringkonnakohus väidetava valeandmete esitamise tõttu välismaalaselt tagantjärele riigi õigusabi tasu
välja), seda enam ei tohiks esindatava nõusolekuta edasi kaevata. Tekib küsimus, kas tegu on riigi
õigusabi osutajate hooletusega või on taustaks teatud süsteemsed probleemid nagu esindajate raskused
KPK-s viibiva esindatavaga ühenduse saamisel või puudulik infovahetus esindajate ja PPA vahel.
Kaaluda võiks võimalust, et PPA teavitaks omal algatusel välismaalase esindajat ja välismaalasega
seotud kohtuasju menetlevaid kohtuid isiku väljasaatmisest. Siiski ei saa infovahetuse puudumine ega
ka näiteks riigi õigusabi tasu väiksus õigustada esindaja poolt tema kohustuste täitmata jätmist.
Riigikohus loodab, et eelkirjeldatud probleemidele on võimalik, vajadusel ühise arutelu käigus, mõistlik
lahendus leida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivo Pilving
Kolleegiumi esimees
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9051, 730 9036; faks 730 9003; e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee