Riigikogu Kantselei Teie 06.10.2022 nr
[email protected]
Meie 01.11.2022 nr 6-6/22-57
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud
kohtuekspertiisiseaduse eelnõu 644 SE kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna
juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 kohtuekspertiisiseaduse (KES) eelnõu (644 SE) kohta
KES-i eelnõu kohta Riigikohtu poolt varasemates arvamustes esitatut on uue eelnõu
koostamisel üldjoontes arvestatud. Märgime lisaks järgmist:
1. Riigikohus juhtis eelnõu autorite tähelepanu (seletuskirja lisa 2, p 8), et eelnõu § 12 lg
3 kohaselt võib ekspertiisiasutus tasulise ekspertiisi tegemisest keelduda. Eelnõus ega
seletuskirjas pole selgitatud, millistel juhtudel see nii on – nt kas EKEI võib tasulise ekspertiisi
tegemisest keelduda mistahes põhjusel või üksnes juhul, kui tasulise ekspertiisi tegemine ei
vasta eelnõu § 12 lg-s 1 kirjeldatud tingimustele.
Märkuste ja arvamuste tabelis on vastuseks märgitud, et täiendatud on seletuskirja. Seletuskirjas
kajastub: „Keeldumise aluseid ei ole võimalik ega mõistlik seaduses loetleda, kuna põhjused
võivad olla väga erinevad. Tavapärane on, et keeldutakse kas suure töökoormuse tõttu või
põhjusel, et EKEI-s ei tehta mingit liiki ekspertiisi või esinevad muud puudused sama
paragrahvi lõikes 1 loetletud tingimuste täitmisel. Aga on ka selliseid juhtumeid, kus tasulise
ekspertiisi tellija ei tee ise koostööd, ei esita vajalikke andmeid või nõusolekut vm ja EKEI ei
saa ekspertiisi teha ning peab sellest keelduma.“
Tasub kaaluda seaduse täiendamist selles osas, millisel juhul on keeldumine õigustatud ja mil
viisil keeldumine vormistada tuleb (vt nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 296).
Praegune säte ei haaku ka TsMS §-ga 295 ja TsMS § 305 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt ei ole
eksperdi nõusolek ekspertiisiks vajalik ja ekspert ei või ekspertiisi tegemisest üldjuhul keelduda
ning see kohustus tagatakse trahviga. Ka kriminaalmenetluse seadustiku § 108 reguleerib
ekspertiisist keeldumist.
2. Eelnõu § 7 lõige 4 keelab võtta tööle või väljaõppele isiku, kes on saanud kahtlustuse
või süüdistuse tahtliku kuriteo toimepanemises või on menetlusalune isik korruptsioonivastases
seaduses sätestatud väärteos. PS § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus
vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Muuhulgas Riigikohtu 12.04.2021. a lahendi
nr 5-21-1 valguses tasub analüüsida, kas eelnõukohane piirang on proportsionaalne ja vastav
kaalumise tulem võimalusel seletuskirjas kajastada.
3. Eelnõu § 13 lõige 4 on sõnastatud järgmiselt: „Ekspertiisiasutuse lepingupartner tagab
halduslepingus, et tema töötajad, kes teevad ekspertiise, vastavad käesoleva seaduse § 7 lõike
1 punktides 1−5 ja lõigetes 2−5 sätestatud kohtueksperdile esitatavatele nõuetele.“ Tasub
kaaluda õigusselguse huvides sõnatuse muutmist selliselt, et see vastaks sätte eesmärgile, et
töötajad, mitte üksnes lepingulise kohustuse võtmine, vastaks nõuetele.
4. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 38 lõikes 1 on ekspertiisi hinna osas viidatud mh
menetlusseadustike sätetele, mis volitavad Vabariigi Valitsust kehtestama kulude hüvitamise
korra määrusega. Riigikohtu menetluses on praegu Tartu Ringkonnakohtu taotlus tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse 22.12.2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-
, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise
kord“ § 52 lõige 1 punkt 2 ja lõige 3.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1