Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 25.04.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Ametiasutuse nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas
Kriminaalasja number: 24231550152
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 31.12.2023, 14.01.2024
Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231550152, milles XXX on
esitatud kahtlustus selles, et tema 31.12.2023 xxx Tallinn haaras oma emal paremast käest
kinni ja lükkas kannatanu vastu seina. Selle tegevusega tekitas xxx kannatanule füüsilist valu
ja kehavigastusi (hematoom parema käe randmel).
Samuti kahtlustatakse xxx selles, et tema 14.01.2024 aadressil xx, Tallinn haaras oma emal xx
käega kõrist kinni ja surus kannatanu vastu seina. Selle tegevusega tekitas xxx kannatanule
füüsilist valu.
Seega pani xxx toime teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise
väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,
et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja
selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg
7). KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus
või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise
viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on
sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt
vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on
mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest
ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puuduvad xxx kehtivad karistused.
Kahtlustataval ei olnud kindlat elu- ja töökohta, mistõttu elas ta oma ema juures. 25.04.2024
prokuratuuris toimunud kohtumisel selgitas ta, et kannatanu tarvitas palju alkoholi, mille tõttu
tekkisid peres konfliktid. Kannatanu suri 9.aprill 2024.
Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval
juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri-
ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine.
Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes
kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS
§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231550152 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX peab osalema Sotsiaalkindlustusameti
vägivallast loobumise nõustamisel. Nõustamise aja peab broneerima ühe kuu
jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allakirjutamisest (telefon
6606077, e-post:
[email protected], lisainfo: palunabi.ee/tugiliin.
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 25.10.2024. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab
prokurör kriminaalmenetluse.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puudub.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD plaati
helisalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine:
02.02.2024 ja 30.01.2024 edastatud andmed jätta kustutamata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxx
informatsioon kohustuste määramise kohta on edastataud Sotsiaalkindlustusametile.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde,
mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest
koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel
esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Kristel Pihlakas
Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------