Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.04.2024 Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231550487
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 04.02.2024, 01-06.2023-02.06.2023
Xxxxx Xxxxx ile on 21.02.2024 esitatud kahtlustus selles, et tema
- 04.02.2024 ajavahemikus 02:30 - 03:40 XxxxxXxxxxx asuvas kortermajas korteris xxxx kasutas
füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxx Xxxxx suhtes, mis seisnes selles, et Xxxxx Xxxxx
viskas kannatanut põrandale kõhuli maha, istus ta peale, paigaldades oma tuharaid kannatanu
tuharate ja alaselja vahelise alale ning samaaegselt surus kannatanu pead jõuga parema näo
poolelt vasaku näo poolega vastu põrandat, seejärel hoidis kannatanut antud asendis umbes 1
tund aega. Oma tegevusega tekitas Xxxxx Xxxxx kannatanule füüsilist valu ja nähtavaid
vigastusi, nimelt: seljale vasaku abaluu alla selgroo lähedusse hematoomi, hematoomi parema
käe randmele, hematoomi parema jala säärele, hematoomi jala pöiaselja pinnale;
- 01.06.2023 vastu 02.06.2023 Xxxxx Xxxxxx asuvas kortermajas korteris xx kasutas füüsilist
vägivalda oma elukaaslase Xxxxx Xxxxx suhtes, mis seisnes selles, et Xxxxx Xxxxx võttis
kannatanut jalast kinni ja tiris teda voodist põrandale kõhuli maha, istus ta peale, paigaldades
oma tuharaid kannatanu tuharate ja alaselja vahelise alale, seejärel väänas kannatanu käed
kannatanu selja taha ning hoidis kannatanut niiviisi 15-20 minutit, seejärel lõi kannatanut jalaga
vähemalt kahel korral vasaku reie piirkonda. Oma tegevusega tekitas Xxxxx Xxxxx kannatanule
hematoome vasaku reie piirkonda, mõlema vaagnaluu kondile hematoomi, ulatusliku hematoomi
parema randme piirkonda, hematoomi vasaku silma juurde.
Oma tegevusega pani Xxxxx Xxxxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu
tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS
§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg
2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane
vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on
avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku
karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja
teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja
just selle järele on tungiv vajadus.
Kannatanu on 12.04.2024 prokurörile avaldanud, et nad on kahtlustatava Xxxxx Xxxxx iga
leppimisel. Xxxxx Xxxxx on ette võtnud samme, et parandada tekkinud olukorda ning heastada
oma tegusid. Xxxxx Xxxxx on pöördunud perearstile, temale on määratud ravi, ta on läbinud ka
alkoholivastase ravi. Käesoleval ajal on olukord stabiilne, rahulik, rohkem agressiivset käitumist ei
esinenud. Kannatanu ei ole huvitatud kohtumenetlusest, ei soovi kahtlustatavale kriminaalkaristust,
vaid arvab, et Xxxxx Xxxxx i käitumist on võimalik mõjutada ja toetada kohtuväliselt.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole Xxxxx Xxxxx il kehtivaid karistusi.
Prokuratuuris 23.04.2024 toimunud kohtumisel kinnitas kahtlustatav Xxxxx Xxxxx , et ta on oma
teost aru saanud ja siiralt kahetseb teotoimepanemist, nõustub temale määratud kohustustega.
Kahtlustatav esitas prokuratuurile ravi saamise kinnitava väljatrüki. Prokurör leiab, et arvestades
eelkirjeldatud asjaolusid, ei pea kahtlustatava poolt toimepandu käesoleval juhul ilmtingimata
päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxxx Xxxxx i
suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras.
Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxxx Xxxxx
i suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse
jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku
suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxxxx Xxxxx ile on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab
prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231550487 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- Xxxxx Xxxxx , ik xxxxxxxxxxx Xxxxxxx, Xxxxx, tel xxxxxxxxxx e-post: on kohustatud:
2.1. registreerima ennast hiljemalt 26.04.2024 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise
tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308, 6606077; e-post
[email protected]) ja osalema nimetatud nõustamisel
kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud arv
kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava edasi
suunata individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine
lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse
alusel. Tähtajaks määrata: 23.10.2024.
Xxxxx Xxxxx kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil
[email protected] hiljemalt 26.04.2024 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt
30.05.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest.
2.2. hoiduma vägivallast Xxxxx Xxxxx suhtes – KrMS § 202 lg 2 p 7. Tähtajaks määrata
23.10.2024.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD plaati ja 1 DVD-plaat
jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: edastatud andmeid ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxxx Xxxxx
ile. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule Xxxxx Xxxxx,
Sotsiaalkindlustusametile (Roman Krõlov).
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda
kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus:
- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §
206 lg 3);
- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;
- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).
Irina Tsugart
Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus
kriminaalmenetluse lõpetamise ja minule määratud kohustustega, samuti annan nõusoleku oma
andmete edastamiseks vägivallast loobumise tugiliini nõustajale. Määruse olen kätte saanud ja see
on mulle suuliselt tõlgitud. Olen teadlik, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse
KrMS § 202 lg 6 alusel.
_______________________________________________________________________________