Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.04.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Ametiasutuse nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas
Kriminaalasja number: 23231553996
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 09.03.2022, 10.07.2023
Põhja Ringkonnaprokuratuuris on menetluses kriminaalasi nr 23231553996, milles Xxxxx
Xxxxxt kahtlustatakse selles, et tema 10.07.2023 hotellitoas number 202 Xxxx Xxxx hotellis,
Xxxx linnas, Xxxxxx tiris juustest oma elukaaslast Xxxxx Xxxxxi, lõi kannatanut mitu korda
lahtise käega vastu nägu ning tõukas kannatanut korduvalt, mille tagajärjel kannatanu kukkus
põrandale. Selle tegevusega tekitas Xxxxx Xxxxx kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.
Samuti kahtlustatakse Xxxxx Xxxxxt selles, et tema 09.03.2022 täpselt tuvastamata kellaajal
aadressil Xxxx Xxxxxx võttis mõlema käega oma elukaaslase Xxxxx Xxxxxi peast kinni ja
surus kannatanu pea vastu lauda, siis tõmbas juustest tirides kannatanu püsti ja lükkas vastu
seina, mille tagajärjel lõi kannatanu pea ära. Seejärel Xxxxx Xxxxx võttis kätega kannatanu
kaelast kinni ning hakkas kägistama. Oma tegevusega tekitas Xxxxx Xxxxx kannatanule Xxxxx
Xxxxxile füüsilist valu ja kehavigastusi.
Seega pani Xxxxx Xxxxx toime teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise
väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,
et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja
selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg
7). KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus
või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise
viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on
sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt
vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on
mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest
ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kahtlustatav ja kannatanu tänaseks
leppinud, peres kasvab kolm last ning Xxxxx Xxxxx ja Xxxxx Xxxxx soovivad kooselu jätkata.
Kannatanu on võtnud 25.03.2024 tagasi kriminaalmenetluses esitatud lähenemiskeelu
kohaldamise taotluse Xxxxx Xxxxx suhtes. Kannatanu on 23.04.2024 prokuratuuris toimunud
kohtumisel selgitanud, et nad elavad kahtlustatavaga jätkuvalt koos, nad on leppinud ja lähevad
koos psühholoogi nõustamisele. Xxxxx Xxxxx on 23.04.2024 prokurörile kinnitanud, et ta
soovib kindlasti kannatanuga kooselu jätkata, uusi konflikte ei tule ja ta soovib minna
nõustamisele psühholoogi juurde.
Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxxx Xxxxx
suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras.
Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxxx
Xxxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik
kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke
volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxxxx Xxxxxle on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab
prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231553996 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxxx Xxxxx peab osalema koos kannatanu
Xxxxx Xxxxxiga pereterapeudi nõustamisel terapeudi poolt määratud arvul
kordadel. Nõustamisel osalemist kinnitava tõendi peab Xxxxx Xxxxx esitama
prokuratuurile e-post
[email protected].
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 23.10.2024. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab
prokurör kriminaalmenetluse.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tühistada tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 4 DVD plaati
helisalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine:
23.11.2023 edastatud andmed jätta kustutamata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada käesoleva määruse koopia kannatanule Xxxxx
Xxxxxile ja kahtlustatavale Xxxxx Xxxxxle
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde,
mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul.
Kristel Pihlakas
Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------