Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus Koostamise kuupäev ja koht: 28.06.2023, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Jõgisoo Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21259000392 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 209 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXXXXX XXXXXXXXX (isikukood xxxxxxxxxxx) XXXXXX XXXXXXXXX suhtes on käimas kriminaalmenetlus, kus talle on esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 1 järgi, mille kohaselt tekitas XXXXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXX varalist kahju kelmuse teel. XXXXXX XXXXXXXXX esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü KarS § 209 lg 1 järgi on tõendatud menetluses kogutud tõenditega: kannatanu poolt edastatud kuvatõmmised Facebooki vestlusest, kannatanu esindaja XXXXX XXXXXXXXX ja alaealise kannatanu XXXXX XXXXXXXXXX ütlustega ning kahtlustatava XXXXXX XXXXXXXXX ütlustega. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 3811 lg 2). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Samuti on selline vajadus üldjuhul olemas, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse (s.o oportuniteedi) printsiibi kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõendanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. XXXXXX XXXXXXXXX suhtes on 12.05.2022 lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 182 kahtlustuses KrMS § 202 kohaldades. Seega on XXXXXX XXXXXXXXX isikuks, kelle suhtes on juba varasemalt menetlus lõpetatud otstarbekuse printsiibi kaalutlustel. Hoolimata sellest on prokuröri hinnangul võimalik käesolevas asjas uuesti kohaldada KrMS § 202 alusel lõpetamist. Karistusregistri õiendist nähtub, et XXXXXX XXXXXXXXX ei ole peale 2020. aastat pannud toime mitte ühtegi väärtegu ning teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, st puuduvad ka arhiveeritud karistused. Kuigi XXXXXX XXXXXXXXX suhtes on kohaldatud KrMS § 202 tuleb silmas pidada, et käesolev kriminaalmenetlus on alustatud varem, kui kriminaalmenetlus, milles XXXXXX XXXXXXXXX kohaldatati KrMS §-i 202. Samuti ei ole käesoleva kriminaalmenetluses süüks pandav tegu oma liigilt sama, mis 12.05.2022 lõpetatud kriminaalmenetluses, vaid tegemist on eriliigiliste tegudega. XXXXXX XXXXXXXXX õiguskuulekuse tagamiseks ei ole ilmtingimata vajalik rakendada karistust, kuna kuritegelik käitumine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXXXXX XXXXXXXXX on küll talle esitatud kahtlustuses süüdi, kuid antud süü nende tegude puhul ei ole niivõrd suur, et isikut peaks kohtulikult karistama. Samuti ei ole alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Seega saab prokuratuuri hinnangul asuda seisukohale, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja üldpreventiivset vajadust, ei ole isiku karistamine vajalik. Prokuratuur on XXXXXX XXXXXXXXX määranud kohustuseks hüvitada kannatanule kahju summas 232,98 eurot ning riigituludesse tuleb XXXXXX XXXXXXXXX tasuda 100 eurot. XXXXXX XXXXXXXXX puhul on tegemist isikuga, kes käesoleval ajal elatub juhutöödest ning tema igakuine kindel sissetulek on töövõimetoetus suuruses 200 eurot. Lisaks sellele on XXXXXX XXXXXXXXX suhtes käimas hulgaliselt täitemenetlusi. Eelnevast tulenevalt leiab prokurör, et on põhjendatud XXXXXX XXXXXXXXX riigituludesse tasumiseks määrata 100 eurot, kuivõrd suurema summa tasumine koos kannatanule kahju hüvitamisega käiks talle üle jõu. XXXXXX XXXXXXXXX on nõustunud menetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning ta on nõus täitma talle määratavaid kohustusi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21259000392 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 1 alusel hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 232.98 eurot XXXXX XXXXXXXXXX tasudes tema arveldusarvele XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohustuse täitmise tähtaeg on 28.12.2023 b) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXXXXX XXXXXXXXX tasuma riigituludesse 100 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 28.12.2023.a. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad 5. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete kustutamine: andmeid ei ole võetud 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada: kannatanu XXXXX XXXXXXXXXX seaduslikule esindajale XXXXX XXXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX. 2  8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Laura Jõgisoo Abiprokurör 3