"Valitsemisala juhtide puhkuse kasutamise, koolitusel osalemise ja lähetusse saatmise ning lähetuskulude hüvitamise kord"

29.06.2023 nr 51 MINISTRI KÄSKKIRI Valitsemisala asutuse juhi ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja puhkuse kasutamise, koolitusel osalemise ja lähetusse saatmise ning lähetuskulude hüvitamise kord Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 9 ja 10, avaliku teenistuse seaduse § 43 lg 3, § 44 lg 1 ja § 85 lg 2, kohtute seaduse § 125 lg 3, vangistusseaduse § 120 lg 3, justiitsministri 03.01.2012. a määruse nr 18 „Patendiameti põhimäärus“ § 19 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusest nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ ja 19. detsembri 2012 määrusest nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“: 1. Üldpõhimõtted Käskkirjaga kehtestatakse Justiitsministeeriumi valitsemisalas oleva asutuse juhile ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhatajale (edaspidi ühiselt juht) puhkuse andmise, tema koolitusele või lähetusse saatmise kord ning volitused nende otsuste tegemiseks. 2. Puhkuse andmise kord 2.1. Juhi puhkuse kasutamine toimub puhkuse ajakava alusel, mis koostatakse algava kalendriaasta ulatuses. 2.2. Juht esitab ajakava koostamiseks oma puhkusesoovi Justiitsministeeriumile hiljemalt veebruari jooksul Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). 2.3. Puhkuse ajakava kinnitab punktis 2.7. nimetatud isik esimese kvartali jooksul. 2.4. Taotluse ajakavavälise puhkuse (sh õppepuhkuse) määramiseks või puhkuse muutmiseks (sh ajakavajärgse puhkuse muutmiseks) esitab juht vähemalt 2 nädalat enne soovitud puhkusele jäämise päeva RTIP-is. 2.5. Kui juht ei soovi puhkusetasu laekumist enne puhkust, võib taotluse esitada hiljem, kuid vähemalt 5 päeva enne puhkuse algust. Sel juhul märgib juht taotluses, millal ta soovib puhkusetasu saada. Puhkusetasu väljamaksmine toimub mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. 2.6. Puhkusekorralduse allkirjastab käesoleva käskkirja punktis 2.7. nimetatud isik RTIP-is. 2.7. Annan alljärgnevad volitused juhi puhkuse üle otsustamiseks: 2.7.1. kohtudirektori puhkus – asekantsler (justiitshalduspoliitika); 2.7.2. riigi peaprokuröri puhkus – asekantsler (kriminaalpoliitika); 2.7.3. vangla direktori puhkus – asekantsler (vanglad); 2.7.4. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktori puhkus – asekantsler (kriminaalpoliitika); 2.7.5. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori puhkus – kantsler; 2.7.6. Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori puhkus – asekantsler (õiguspoliitika); 2.7.7. Patendiameti peadirektori puhkus – asekantsler (õiguspoliitika); 2.7.8. Konkurentsiameti peadirektori puhkus – asekantsler (justiitshalduspoliitika); 2.7.9. Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja puhkus – asekantsler (justiitshalduspoliitika). 3. Koolitusel osalemine 3.1. Juhil on õigus otsustada, millisel koolitusel ta osaleb. Juhile teenistus- või tööalase korralduse andmiseks õigustatud isik võib määrata, millisel koolitusel osalemine on juhile kohustuslik. Juhti ei saa kohustada osalema koolitusel, kui sellega kaasneb ressursimahuka koolituse lepingu sõlmimine. 3.2. Kui tegemist on ressursimahuka koolitusega, on juhil kohustus enne koolitusele registreerumist informeerida koolitusel osalemise kavatsusest Justiitsministeeriumi kantslerit. 3.3. Ressursimahuka koolitusena käsitletakse koolitust, mis kestab kalendriaasta jooksul kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel juhi koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad asutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega kaasnevad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära. 3.4. Reeglina sõlmitakse juhiga enne ressursimahukal koolitusel osalemist ressursimahuka koolituse leping. Lepingu sõlmimise vajaduse otsustab ja lepingu sõlmib Justiitsministeeriumi kantsler. 3.5. Kantsleri kooskõlastusel võib ressursimahuka koolituse kulude hüvitamise korrast teha põhjendatud erandeid (loobuda kulude väljanõudmisest, nõuda välja väiksem summa jmt). Erandid fikseeritakse juhi ametikohalt vabastamise käskkirjas, töölepingu lõpetamise dokumendis või muus sobivas dokumendis. 4. Teenistus- ja töölähetusse saatmise kord ning kulude hüvitamine 4.1. Lähetuseks loetakse juhi suunamist kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistus- või tööülesande täitmisele väljapoole alalist teenistus- või töökoha asukohta. 4.2. Teenistuslähetuse kulud hüvitatakse ja päevarahad makstakse lähetusse saatmiseks õigustatud isiku otsusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2012. a määrusele nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“. 4.3. Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevarahad makstakse lähetusse saatmiseks õigustatud isiku otsusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.06.2009. a määrusele nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“. 4.4. Lähetusega seotud kulude planeerimisel ja tegemisel tuleb lähtuda otstarbekuse ja säästlikkuse põhimõttest. 4.5. Juht ei või reeglina minna lähetusse varem kui teenistus- või tööülesande täitmisele vahetult eelneval päeval ega naasta hiljem kui järgneval päeval. Juhi lähetusse saatmiseks õigustatud isiku otsusel võib teha põhjendatud erandeid (nt ühest lähetusest teise minek või juhul, kui lähetusele vahetult eelneval või järgneval päeval lennuvõimalused puuduvad või on oluliselt kallimad). 4.6. Puhkuse ajal võib minna otse lähetusse puhkuse katkestamise korral. Lähetuskuluna kompenseeritakse sel juhul sõidukulud puhkusekohast lähetuskohta ja tagasi puhkusekohta või alalisse töökohta (sõltuvalt sellest, kas puhkus jätkub või mitte, samuti võttes arvesse ökonoomsuse aspekti). Lähetuse lõppedes võib lähetatu erandkorras lähetusse saatmiseks õigustatud isiku otsusel jääda lähetuse sihtkohta. Sel juhul lõpeb lähetus puhkuse algusega ning lähetatu kannab ise tagasisõidukulud. 4.7. Lähetuse lähte- ja sihtkohad ning kuupäevad tuleb fikseerida lähetuse korralduses. Kui ühe lähetuse jooksul on lähetatu mitmes erinevas lähetuskohas, tuleb vastavad lähetuskohad ja kuupäevad fikseerida lähetuse korralduses. 4.8. Justiitsministeeriumi kantsleril on õigus lugeda kulusid, mis on kantud käesolevas korras sisalduvaid reegleid rikkudes, riigile kui tööandjale tekitatud varaliseks kahjuks ja juht on kohustatud need riigile hüvitama sellekohase nõude esitamisel. 4.9. Justiitsministeeriumil on õigus teostada päringuid valitsemisalas olevate asutuste juhtide lähetuskulude kohta, et tagada käesolevas korras ja muudes õigusaktides sätestatud nõuete järgimine. 4.10. Juhi välislähetuse üle otsustab ja hüvitamisele kuuluvad kulud määrab Justiitsministeeriumi kantsler. Siselähetuse üle otsustab juht ise ning see vormistatakse vastavalt asutuse lähetuste korraldusele, lähtudes käesoleva korra eelnevatest sätetest. 4.11. Välislähetus vormistatakse RTIP-is. RTIP-is märgitakse: 4.11.1. juhi nimi, ametikoht ja asutus; 4.11.2. lähetuse sihtkoht ja vastuvõtja;  4.11.3. lähetuse aeg, kestus ja ülesanne; 4.11.4. lähetuse iga planeeritava kulu liigi (sh osavõtutasud, interneti kasutamise tasud jms) kohta finantseerimisallikas, alus ja ulatus. Kui lähetuse sihtkohas on vaja kasutada ühissõidukit, siis lisatakse ka taotluses planeeritavatesse kuludesse vastav kulurida; vajadusel ettemaksu soov, arvestades lähetuskulude ligikaudset suurust. 4.12. Taotlus edastatakse koos lähetuse aluseks olevate materjalidega (kutse, programm jms) RTIP-is menetlemiseks vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritud lähetuse algust. 4.13. Kui juht soovib saada lähetuskulude katteks ettemaksu, peab ta jälgima, et korraldus oleks allkirjastatud vähemalt 3 tööpäeva enne lähetuse algust. Kui juht ei soovi lähetuskulude ettemaksu, peab korraldus olema allkirjastatud hiljemalt lähetusele eelneval tööpäeval. 4.14. Taotluse puudumine ei takista juhi lähetusse saatmist. Ilma taotluseta lähetusse saatmisest teatatakse juhile ette vähemalt 2 tööpäeva. 4.15. Lähetuse taotluses esitatud andmete õigsust kontrollib üldosakonna assistent ning edastab korralduse kooskõlastamiseks sellele osakonnale, mille vastutusvaldkonda antud valitsemisala asutus kuulub. 4.16. Välislähetuse korralduse kinnitab kantsler digitaalselt. 4.17. Välislähetuse ärajäämisest, edasilükkumisest, kestuse muutumisest või osalemise takistusest teatab lähetatu viivitamata punktis 4.2.5. nimetatud isikut RTIP-i kaudu ja võtab viivitamatult ühendust reisiteenust pakkuva büroo ning vajadusel ka kindlustusandjaga. 4.18. Lähetusega seotud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses ja korras. 4.19. Taksosõit lähetuskohal hüvitatakse ainult juhul, kui see on odavam muust ühissõiduki kasutamisest või kui selleks on põhjendatud vajadus. 4.20. Asutuse juhi välislähetuse päevaraha suurus määratakse vastavalt tema asutuses kehtivale lähetuste korrale. 4.21. Lähetusülesande täitmisega seotud planeerimata kulud hüvitatakse lähetusse saatmiseks õigustatud isiku loal ja kulu tõendava dokumendi alusel. 4.22. Pärast lähetusest saabumist tuleb vastava asutuse raamatupidamist korraldavale üksusele esitada 3 tööpäeva jooksul lähetuskulude aruanne RTIP-is. Kui kulud peab hüvitama muu isik või asutus, tuleb kulude aruandes märkida kohustatud isik ja tema esindaja kontaktandmed. 4.23. Vastava asutuse raamatupidamist korraldav üksus kannab lähetuse kulud juhi pangakontole 10 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaselt täidetud lähetuse korralduse kulude aruande esitamist, v.a ettemaksuna tasutud summad. 4.24. Kui lähetuskulud on asutusele lubanud hüvitada muu isik või asutus ja makse ei ole asutusele 3 kuu jooksul pärast lähetust laekunud, siis on juht kohustatud esitama lähetuse taotluses nimetatud kulude hüvitajale nõudekirja või päringu raha ülekandmise kohta. Info makse mittelaekumise kohta edastab juhile asutuse raamatupidamist korraldav üksus. Kui lähetusega seotud makse, mida on asutusele lubanud hüvitada muu isik ja asutus, kantakse juhi arvelduskontole, siis on juht kohustatud hiljemalt 5 tööpäeva jooksul raha laekumisest kandma selle summa kulud kandnud asutuse arvelduskontole. 5. Rakendussätted 5.1. Tunnistan kehtetuks 25.11.2013.a kinnitatud justiitsministri käskkirja nr 110 „Valitsemisala asutuse juhi ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja puhkuse kasutamise, koolitusel osalemise ja lähetusse saatmise ning lähetuskulude hüvitamise kord“. 5.2. Käskkiri jõustub 1. juulil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister