Käskkiri

KÄSKKIRI Tallinn 05.06.2023 nr 11-6/7-1 Harju Maakohtu teenistujate motivatsioonisüsteemi kinnitamine Kohtute seaduse § 12 lg 3 p 2,5; § 125 lg 1 p 7 ja justiitsministri 25.03.2013 käskkirjaga nr 37 kinnitatud “Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi” alusel: 1. Kinnitada alates 05.06.2023 Harju Maakohtu teenistujate motivatsioonisüsteemi. 2. Tunnistada kehtetuks Harju Maakohtu kohtudirektori 23.09.2014 käskkiri nr 11-3/14-30. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Elari Udam kohtu esimees kohtudirektor Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee  KINNITATUD Kohtu esimehe ja kohtudirektori 05.06.2023 käskkirja nr 11-6/7-1 lisa Harju Maakohtu teenistujate motivatsioonisüsteem 1. Üldised põhimõtted 1.1. Harju Maakohtu eesmärk on olla atraktiivne tööandja nii tänastele kui tulevastele ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistuja). Seisame kohtu usaldusväärsuse ja väärtuste eest ning teeme koostööd partneritena, et luua keskkonda, kus igaüks tunneb, et teda väärtustakse, ta tahab pühendunult töötada, oma teadmisi ja oskusi teistega jagada ning edasi areneda. 1.2. Motivatsioonisüsteem on tööandja väärtuspakkumine teenistujatele nende aja, pühendumuse, oskuste, teadmiste ja tööpanuse eest. 1.3. Motivatsioonisüsteem koosneb rahalistest ja mitterahalistest hüvedest, mis on reguleeritud palgajuhendi ja teenistujatele tööandja poolsete soodustuse pakkumisega. 1.4. Palgajuhend reguleerib teenistujatele palga ja töötasu määramise ning maksmise tingimusi ja korda. 1.5. Tööandja poolsed soodustused on kaudselt rahalised ja mitterahalised hüved, mis on mõeldud kõigi teenistujate motiveerimiseks, jättes ruumi ka individuaalsete vajaduste arvestamisele. 2. Palgajuhend 2.1. Palga määramine ja töötasu kokkuleppimine 2.2. Ametnikele määratakse palka ja töötajatele töötasu sarnastel põhimõtetel. 2.3. Palga määramisel lähtutakse kohtute seadusest, avaliku teenistuse seadusest, justiitsministri asjakohastest käskkirjadest ning käesolevast palgajuhendist. 2.4. Töötasu kokkuleppimisel lähtutakse töölepingu seadusest, justiitsministri asjakohastest käskkirjadest ning käesolevast palgajuhendist. 2.5. Palga määramisel või töötasu kokkuleppimisel arvestatakse justiitsministri kinnitatud kohtu eelarvega. 2.6. Ametnikule määrab palga ametisse nimetamise õigust omav isik, töötaja töötasu lepitakse kokku kohtudirektoriga ning sätestatakse töölepingus või selle lisas. 2.7. Kohtudirektori palga määrab justiitsminister. 2.8. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib teha erandeid ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik põhjendatud kaalutlustel. 3. Palga ja töötasu maksmise aeg ning viis 3.1. Palga või töötasu arvestamise periood on kalendrikuu. Arvestamise aluseks on ajavahemik, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka või töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. 3.2. Palka või töötasu makstakse üks kord kalendrikuus hiljemalt kalendrikuu viimasel tööpäeval sama kalendrikuu eest. 3.3. Raamatupidamisteenust pakkuv asutus kannab palga või töötasu hiljemalt kalendrikuu viimasel tööpäeval üle teenistuja poolt määratud pangakontole, kui kokku ei ole lepitud teisiti. 3.4. Arvelduskonto muutumise korral muudab teenistuja selle viivitamatult riigitöötaja iseteenindusportaalis (riigitootaja.ee).  3.5. Jooksva kalendrikuu palga või töötasu kehtivast erinevale pangakontole saamiseks peab teenistuja riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu tegema vastavad muudatused vähemalt 5 tööpäeva enne kuu viimast tööpäeva. 3.6. Raamatupidamisteenust pakkuv asutus väljastab teenistujale teatise arvestatud tasude ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. 3.7. Info palgalt makstavate ja kinnipeetavate maksude ja maksete ning nende maksmisega kaasneva kaitse kohta on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.fin.ee/riik-ja- omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/palgakorraldus. 4. Palgakomponendid 4.1. Palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest järgmiselt: 4.1.1. põhipalk on palga ja töötasu fikseeritud osa, mis määratakse teenistusülesannete ning teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal; 4.1.2. muutuvpalk on palga ebaregulaarne osa, mida võib määrata tulemuspalgana, preemiana või lisatasuna ametijuhendis fikseerimata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest: 4.1.2.1. tulemuspalk on põhipalgale lisaks makstav tasuosa, mida võib määrata teenistujale ja/või kollektiivile eelnevalt kokkulepitud eesmärkide ja tulemuste saavutamise eest; 4.1.2.2. preemia on põhipalgale lisaks makstav tasuosa, mida võib määrata teenistujale erakordsete teenistusalaste saavutuste eest; 4.1.2.3. lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest on põhipalgale lisaks makstav tasuosa, mida võib määrata teenistujale ametijuhendis fikseerimata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest; 4.1.3. lisatasu võib määrata eritingimustes töötamise (öötöö, riigipühal töötamine, ületunnitöö, valveaeg) ja puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest. 5. Põhipalga määramine 5.1. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku põhipalk või töötaja töötasu. 5.2. Katseajal on lubatud kokku leppida erinevas põhipalgas või töötasus. 5.3. Põhipalga määramisel on eesmärgiks tasustada: 5.3.1. Õiglaselt organisatsioonis (e. sisemine õiglus) - sarnase funktsiooni, vastutuse ja keerukusastmega teenistuskohtadel ning tööks vajalike oskuste, teadmiste, kogemuste ja panuse eest makstav palk on sarnane; 5.3.2. Konkurentsivõimeliselt tööjõuturul (e. väline õiglus) - eesmärk on arvestada palkade kujundamisel palgaturuga ja maksta samaväärset või keskmisest kõrgemat põhipalka, millist makstakse sarnast tööd tegevatele teenistujatele avalikus teenistuses ja/või põhjendatult juhul kogu Eesti palgaturu võrdluses; 5.3.3. teenistuja individuaalset kompetentsust ja tulemuslikkust (töösooritust) arvestavalt. 5.4. Põhipalkade määramiseks on kõik teenistuskohad liigitatud teenistusgruppidesse (tööpered) ja tasemetele - sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade kogum, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt teenistuskohtadele esitatavatele nõuetele, tehtava töö keerukusele, otsuste mõju- ja vastutuse ulatusele. Teenistuskohtade liigitamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud klassifikaatorist. Teenistuskohtade liigitus kehtestatakse kohtudirektori ja kohtu esimehe käskkirjaga, mida muudetakse kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. Nimetatud käskkiri on käesoleva dokumendi lahutamatuks lisaks. 5.5. Teenistusgruppidele ja tasemetele vastavad kindlaksmääratud palgaastmed – põhipalga vahemikud, mis määravad vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäärad. Palgaastmestik kehtestatakse justiitsministri ja/või kohtudirektori ja kohtu esimehe käskkirjaga, mis on käesoleva dokumendi lahutamatuks lisaks.  5.6. Konkreetse teenistuja põhipalga suuruse palgaastmestikust, erandjuhul miinimummäärast madalama või maksimummäärast kõrgema põhipalga määrab ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Asutuses sarnastel ametikohtadel töötavate teenistujate põhipalk võib varieeruda lähtuvalt teenistuja haridusest, teadmistest, oskustest, kogemusest, spetsialiseerumisest tulenevatest nõuetest. 5.7. Palgaastmestiku muutmise vajadust analüüsitakse asutuses vähemalt üks kord aastas, lähtudes riiklikest palgaanalüüsidest, palgaturul toimunud muudatustest ning seaduses sätestatud palgamäärade indekseerimisest. 5.8. Vajadusel ja eelarveliste võimaluste olemasolul palgaastmestikku korrigeeritakse, võttes arvesse uuringute tulemusi, sarnaste tööde palgataset, palkade konkurentsivõimet ning võimalust teenistujate palkasid diferentseerida. 5.9. Palgaastmestiku muutmisega ei kaasne automaatselt individuaalsete põhipalkade muutmine. Individuaalsed põhipalgad vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, üldjuhul pärast arengu-, koostöö- või hindamisvestlusi, seadusest tulenevate palgamäärade indekseerimist ning kohtu eelarvesse täiendavate rahaliste vahendite lisandumist. Põhipalkade ülevaatamisega ei kaasne automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmine. 5.10. Põhipalka võib eelarveliste võimaluste olemasolul muuta lähtuvalt teenistuja teenistusalasest edukusest (stabiiline tulemuslik töö ja kompetentside areng üle hindamisperioodide), olulistest muutustest teenistuja kvalifikatsioonis (teadmised, oskused, kogemused), teenistuja palga positsioonist palgaastmes (palgaõigluse tagamine) või kui toimunud on olulised muutused asutuse struktuuris, tööde sisus ja väärtuses või palgajuhendi aluseks olevates õigusaktides. 5.11. Motiveeritud ettepaneku teenistuja(te) põhipalga muutmiseks teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule vastava struktuuriüksuse juht. Lõpliku otsuse põhipalga suuruse kohta teevad vastavalt kas kohtudirektor ja/või kohtu esimees. 6. Muutuvpalga määramine 6.1. Eelarveliste võimaluste olemasolul võib kvalifitseeritud ja heade töötulemustega teenistujatele nende täiendava tööpanuse eest määrata muutuvpalka tulemuspalga, preemia või lisatasuna ametijuhendis fikseerimata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. 6.2. Kalendriaastas ametnikule välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem kui 20% ametniku sama kalendriaasta planeeritud põhipalgast. Selle arvestamisel lähtutakse antud hetkel teadaolevatest andmetest jooksva kalendriaasta kohta. Kalendriaasta planeeritud põhipalga kogusumma arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist: kalendriaasta planeeritud põhipalga summa = planeeritud kuu põhipalk x kuude arv. Juhul kui põhipalk muutub aasta jooksul, tehakse eraldi arvestus muudatuseelse ja muudatusjärgse perioodi kohta. Selleks märgitakse eelpool toodud valemis muudatuseelse perioodi kohta senine põhipalk ning muudatusjärgse perioodi kohta muutunud põhipalk. Seejärel saadud summad liidetakse. 6.3. Töötajatele kohaldatakse muutuvpalga määramise põhimõtteid niivõrd, kui see on kooskõlas töösuhte olemuse ja töölepingu tingimustega. 6.4. Põhjendatud ettepaneku teenistuja(te)le muutuvpalga määramiseks teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule vastava struktuuriüksuse juht, esitades vormikohase esildise vaatluse all oleva perioodi kohta hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Lõpliku otsuse muutuvpalga väljamaksmiseks teeb vastavalt kohtu esimees ja/või kohtudirektor. 6.5. Kohtudirektorile muutuvpalga määramise üle otsustab justiitsminister, ettepaneku võib teha kohtu esimees. 7. Tulemuspalga määramine 7.1. Tulemuspalga rakendamise eesmärk on suurendada tasusüsteemi paindlikkust, lisada juurde võimalusi teenistujate motiveerimiseks rohkem panustama ja paremaid tulemusi saavutama ning luua võimalus iga teenistuja individuaalse tööpanuse hindamiseks ja sellele vastava tasu maksmiseks. 7.2. Tulemuspalka ei maksta tavapäraste teenistusülesannete täitmise eest, mille eest teenistujale makstakse põhipalka. 7.3. Tulemuspalga võib teenistuja(te)le määrata kokku lepitud tulemuste saavutamisest ja/või nõutavamast tulemuslikuma täitmise eest kuni neli korda aastas. Eelduseks on eelnev töötulemuste ülevaatamine ning neile hinnangu andmine. 7.4. Tulemuspalka võib maksta teenistujale: 7.4.1. rakendatud arendusettepanekute ja/või väga heade töötulemuste korral vahetult pärast organisatsiooni jaoks tähtsate projektide, erakorraliste ülesannete vms edukat täitmist; 7.4.2. peale arengu-, koostöö- ja hindamisvestluste läbiviimist kvaliteetse töö ja tehtud lisapingutuste ja/või seatud eesmärkide tulemusliku või nõutavast tulemuslikuma täitmise eest. 7.5. Tulemuspalka võib maksta kollektiivile: 7.5.1. asutuse arengukavas või struktuuriüksuse tasandil seatud eesmärkide saavutamise eest; 7.5.2. tunnustamiseks eeldatust efektiivsema tegutsemise ja kvaliteetse töö eest ühekordse tasuna kord aastas, kuid mitte hiljem kui jooksva kalendriaasta 15. detsembril. 7.6. Tulemuspalka ei maksta: 7.6.1. teenistujale katseajal; 7.6.2. teenistujale, kelle teenistussuhe oli tulemuspalga maksmise aluseks oleva hindamisperioodi jooksul peatunud üle poole hindamisperioodist; 7.6.3. ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal; 7.6.4. töötajale töölepingu seaduses § 88 loetletud rikkumiste korral; 7.6.5. struktuuriüksuse teenistujatele, kui üksuse tööplaanis seatud eesmärgid on jäänud olulisel määral saavutamata; 7.6.6. kogu kollektiivile, kui asutuse arengukavas seatud eesmärgid on jäänud olulisel määral saavutamata. 7.7. Eesmärkide, tegevuste, oodatavate tulemuste ja nende saavutamise ajakava vms loetelu, mille eest teenistuja(te)le on võimalik tulemuspalka määrata lepitakse eelnevalt kokku teenistuja(te) ja vahetu juhi vahel ning fikseeritakse tööplaanis, arengu-, koostöö- või hindamisvestluse vormis vm asjakohases dokumendis. 7.8. Töötulemuste hindamisel ja tulemuspalkade määramisel võetakse arvesse: 7.8.1. Kokkulepitud eesmärkide täitmine ja tulemuste saavutamine (nt saavutatud tulemuste määr ja/või mõju, toimingute tähtaegsus, töö kvaliteet, teenuse saajate rahulolu vm sarnane); 7.8.2. Teenistuja pühendumus ja kompetentside areng (nt efektiivsus, pädevus, väärtuspõhine käitumine, teostatud toimingute koguarv võrreldes keskmisega vm sarnane); 7.8.3. Teenistuja töösse panustamine laiemalt ja enda otsestest töökohustustest rohkem (nt lisaülesannete võtmine, kolleegide asendamine, juhendamine ja koolitamine vm sarnane); 7.8.4. Organisatsiooni arengu jaoks oluliste projektide algatamine ja lõpuleviimine (nt sisuline ja arendav koostöö kolleegidega, aktiivsus tööprotsesside arendamisel jt arenduslikud ülesanded vm sarnane); 7.8.5. Harju Maakohtus töötatud aega perioodil, mille eest tulemuspalka makstakse. 7.9. Tulemuspalk diferentseeritakse lähtuvalt teenistuja töösooritusest punktis 7.8 toodud kriteeriumitele ning arengu-, koostöö- või hindamisvestlusel antud hinnangutele järgmiselt: 7.9.1. Tulemus ületab ootusi - teenistujale võib maksta tulemuspalka kuni muutuvpalga maksimummääras, arvestades, et kalendriaastas ametnikule välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem kui 20% ametniku sama kalendriaasta planeeritud põhipalgast; 7.9.2. Tulemus vastab ootustele - teenistujale võib maksta tulemuspalka kuni ühe kuupalga ulatuses, arvestades, et kalendriaastas ametnikule välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem kui 20% ametniku sama kalendriaasta planeeritud põhipalgast; 7.9.3. Tulemus jääb alla ootuste - tulemuspalka ei maksta.  7.10. Põhjendatud ettepaneku teenistuja(te)le tulemuspalga määramiseks teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule struktuuriüksuse juht. 7.11. Kollektiivse tulemuspalga määramise ettepaneku teeb kohtudirektor, kuulates ära juhtkonna arvamuse. 7.12. Lõpliku otsuse tulemuspalga suuruse kohta teeb vastavalt kohtudirektor ja/või kohtu esimees arvestades eelarvelisi ja muutuvpalga väljamaksmise võimalusi ning tulemuspalga saajaid omavahel kalibreerides (tulemuspalka saavate teenistujate tööpanuse kõrvutamine ja neile antud hinnangute normaliseerimine). 7.13. Kohtudirektorile tulemuspalga määramise üle otsustab justiitsminister, ettepaneku võib teha kohtu esimees. 8. Preemia määramine 8.1. Preemia võib eelarveliste võimaluste olemasolul määrata teenistuja motiveerimiseks ja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste eest igal ajal, kui teenistuja on oma ülesandeid täitnud silmapaistvalt hästi. 8.2. Preemia suuruse määravad üldjuhul kohtu esimees või kohtudirektor käskkirjaga ühekordse tasuna kas oma algatusel või vahetu juhi ettepanekul. 8.3. Kohtudirektorile preemia määramise üle otsustab justiitsminister, ettepaneku võib teha kohtu esimees. 9. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest 9.1. Lisatasu ametijuhendis fikseerimata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna reeglina enne teenistuja poolset täiendavate ülesannete täitmist. 9.2. Lisatasu maksmine on õigustatud juhul, kui lisaülesande panemisega teenistuja töökoormus (vajadus töötada tavapärasest tööajast ajaliselt rohkem) oluliselt suureneb. 9.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse sõltuvalt täiendavate teenistusülesannete mahust ning iseloomust. 9.4. Juhul kui täiendavate ülesannete täitmine muutub regulaarseks, vaadatakse üle teenistuja ametijuhend. 9.5. Motiveeritud ettepaneku teenistujale täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule struktuuriüksuse juht kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ettepanek peab kajastama teenistusülesandeid ja ajavahemikku, mille jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja tööde teostamise ajavahemiku üle otsustavad kohtu esimees ja/või kohtudirektor. 9.6. Kohtudirektorile täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu määramise üle otsustab justiitsminister, ettepaneku võib teha kohtu esimees. 10. Lisatasu eritingimustes töötamise ning puuduva teenistuja asendamise eest 10.1. Eritingimustes töötamisena käsitletakse ületunnitööd, ööajal ja riigipühal tehtavat tööd ning valveaega. Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustel tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. Valveaeg kompenseeritakse Harju Maakohtus kehtestatud põhimõtetest lähtuvalt, mis on käesoleva dokumendi lahutamatuks lisaks. 10.2. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu seadusest tuleneval alusel, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise (vajadus töötada tavapärasest tööajast ajaliselt rohkem). Lisatasu makstakse lähtuvalt asendatava teenistuja põhipalgast proportsionaalselt asendavale teenistujale antud asendatava teenistuja ülesannete mahuga. 10.2.1. Asendustasu piirmäär on keskmiselt 30% asendatava teenistuja põhipalgast kuuekuulise perioodi arvestuses ja 50% asendatava teenistuja põhipalgast kalendrikuus.  10.2.2. Juhul, kui asendatakse teenistujat, kelle põhipalk on suurem, siis makstakse suuremat põhipalka, võttes arvesse asendavale teenistujale antud asendatava teenistuja ülesannete mahtu. 10.3. Motiveeritud ettepaneku puuduva teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale ja selle eest lisatasu määramiseks teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule struktuuriüksuse juht tuginedes Harju Maakohtu teenistujate asendamise korrale, mis on käesoleva dokumendi lahutamatuks lisaks. 11. Tööandja poolsed soodustused 11.1. Teenistujatele pakutavate hüvede raamistik on ajas pidevalt arenev, et vastata paremini teenistujate ootustele ning toetada organisatsiooni eesmärke. Hüvede nimekiri vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, uue eelarveaasta alguses. 11.2. Teenistujatele tööandja poolsete soodustuse pakkumisel arvestatakse justiitsministri poolt kinnitatud kohtu eelarvega. 11.3. Soodustuste pakkumise korrad, statuudid jms avalikustatakse kohtute siseveebis ja/või võrgukettal. Täiendavat informatsiooni jagab vahetu juht koostöös personaliosakonnaga. 11.4. Teenistujatele pakutavad kaudsed rahalised hüved on: ­ Kaugtöö ja paindliku tööaja võimalus ­ Põhipuhkus 35 päeva aastas + 3 tervisepäeva aastas ­ Vaba päev isikliku elu olulisel sündmusel (nt lapse kooli saatmine, kooli lõpetamine vms) ­ Tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ­ Prillikompensatsioon ­ Gripivastane vaktsineerimine ­ Heaolu- ja terviseteenused platvormi Stebby kaudu ­ Heaolu- ja terviseteenused veebikeskkonnas Minu DOC – videokonsultatsioon psühholoogi või coachiga, vaimse tervise koolitused jms ­ Spordisaal, toitlustamine ja massaaživõimalus töökohal (Lubja 4 majas) ­ Raamatukogu, värsked ajalehed ­ Kingitused (nt sünnipäevakingitus, jõulupakk lastele) ­ Koolitused ja lähetused tööks vajalike kompetentside arendamiseks ­ Üritused (nt sõbrapäev, vastlapäev, Eesti Vabariigi sünnipäev, suvepäevad koos transpordi ja ööbimisega, jõulupidu, üksuste enda üritused) ­ Staažikate teenistujate tunnustamine ­ Aasta parimate teenistujate tunnustamine. 11.4.1. Teenistujatele pakutavad mitterahalised hüved on: ­ Huvitav töö, võimalus eriala/valdkonna arengus kaasa rääkida ­ Uue töötaja sisseelamise toetamine ja infopäev ­ Juhendamine ja mentorlus ­ Võimalus olla ise juhendajaks, mentoriks, sisekoolitajaks ­ Arengu- ja koostöövestlus vahetu juhiga, tugi arengu-ja karjääriplaanide teostamisel ­ Rahulolu-uuringud ja tagasisideküsitlused, võimalus töökeskkonna kujundamises kaasa rääkida ­ Töötajate endi initsiatiivide toetamine (nt ürituste komitee, spordipäev, teatriklubi) ­ Lemmiklooma tööle kaasa võtmine, kui kolleegid sellega nõus on.