Harju Maakohus
Viru Maakohus
Tartu Maakohus
Pärnu Maakohus 08.04.2020 nr 10-11/27-1
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtulahendite kandmisest rahvastikuregistrisse
Lugupeetud kohtute esimehed
Soovime juhtida Teie tähelepanu mõnele probleemile, mis on esile kerkinud kohtulahendite
kandmisel rahvastikuregistrisse.
1. Lapse perekonnanimi põlvnemisasja lahendamisel
Lapse põlvnemisasjaks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 103 lõike 1 kohaselt sünniaktis
või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine ja ka põlvnemise tuvastamine.
Nimeseaduse § 81 lõike 2 kohaselt võib kohus lapse põlvemisasja lahendamisel anda lapsele uue
perekonnanime. Seega võib kohus nii isa kande tühistamise kui ka uuest isast põlvnemise
tuvastamisel otsustada, millist perekonnanime laps edaspidi kandma hakkab.
Kontrollides kohtulahendite rahvastikuregistrisse kandmise menetlusi, oleme märganud, et
kahjuks ei ole lahendites väga sageli lapse perekonnanime osas otsust tehtud. Selliselt jääb laps
ka pärast isa kande edukat vaidlustamist või isast põlvnemise tuvastamist kandma senist
perekonnanime. See toob kaasa olukorra, kus laps kannab selle mehe perekonnanime, kellega
tal seos puudub (isa kande vaidlustamine) või erineb lapse perekonnanimi nii oma ema kui ka
isa perekonnanimes (isast põlvnemise tuvastamisel). Perekonnanimi on aga Eesti nimekultuuri
kohaselt perekondlikku kuuluvust näitav nimi, mis ühendab omavahel seotud inimesi. Kui
kohus lapse perekonnanime ei otsusta, kuid perekond soovib siiski anda lapsele isa
perekonnanime, kellest põlvnemise on kohus tuvastanud, või ema perekonnanime, kui isa kanne
on kohtuotsusega tühistatud, peab vanem algatama iseseisva nime muutmise menetluse, mis
toob vanemale kaasa nii aja kui ka rahakulu (nime muutmise eest on ette nähtud riigilõiv 100
eurot). Nime muutmise menetlusest tekkinud lisakulusid annaks vältida, kui lapse
perekonnanimi otsustataks koos põlvnemisasja lahendamisega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt toimub põlvnemisasja lahendamine reeglina
hagimenetluses, mistõttu on kohus otsustamisel seotud nõude piiridega. Leiame, et
põlvnemisasja lahendamiseks hagi esitamisel ei pruugi inimesed tulla selle peale, et koos
isaduse tuvastamise või selle vaidlustamise nõudega tuleks esitada ka lapse perekonnanime
muutmise nõue. Nii võib vanem lapse perekonnanime erinevuse avastada alles pärast
kohtulahendist tulenevate muudatuste tegemist rahvastikuregistris. Siis jääb tal lapse
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
perekonnanime muutmiseks vaid eelpool kirjeldatud iseseisva nime muutmise algatamise
võimalus.
Eelnevast tulenevalt leiame, et kõikide asjaosaliste jaoks oleks parim lahendus, kui lapse
perekonnanimi otsustatakse koos põlvnemisasja lahendamisega. Loodame, et saate juhtida
kohtunike tähelepanu kirjeldatud probleemile ning rõhutada lapse perekonnanime käsitlemise
olulisust.
2. Hooldusõiguse ennistamine, eestkoste lõppemine
Hooldusõiguse peatamine on perekonnaseaduse kohaselt ajutine meede, et tagada lapse õiguste
ja huvide kaitse. Hooldusõiguse võib peatada, kui vanem on kestvalt võimetu lapse
hooldusõigust teostama. Praktikas peatatakse vanema hooldusõigus näiteks pikaajalise ravi
korral, vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajaks vms juhtudel, samuti on kohus
hooldusõiguse peatamisel seadnud vanemale kohustusi osaleda teatud projektides jne. Kui
peatamise tinginud asjaolud on ära langenud, saab kohus perekonnaseaduse § 140 lõike 2 alusel
vanema hooldusõiguse ennistada. Sättes kasutatud väljend - „kui kohus on tuvastanud
hooldusõiguse peatamise asjaolu äralangemise“ - viitab üheselt sellele, et hooldusõiguse
ennistamise peab kohus eraldi otsustama. Seega ei saa hooldusõigus peatamise tähtaja
möödudes iseenesest ennistuda. Samas oleme korduvalt kokku puutunud juhtumitega, kus
hooldusõiguse peatamise tähtaja möödudes ei tee kohus ennistamise kohta uut otsust, vaid leiab,
et hooldusõigused on peatamise tähtaja möödumise tõttu justkui iseenesest ennistunud.
Sarnane on olukord ka täisealisele inimesele seatud eestkoste lõppemisega. Oleme seisukohal,
et eestkoste saab eestkoste määramise aluste äralangemisel lõpetada kohus. Kuna kohus peab
kontrollima eestkoste määramise aluste äralangemist, on ilmne, et eestkoste lõpetamiseks tuleb
teha eraldiseisev otsus. Siiski oleme kokku puutunud tõlgendusega justkui lõpeks eestkoste, kui
seadusest tuleneva viieaastase tähtaja möödumisel ei ole eestkostet pikendatud ning et eestkoste
lõpetamist eraldi otsustada ei ole vaja.
Selguse saamiseks selles küsimuses küsisime arvamust ka Justiitsministeeriumist, kes selgitas,
et seaduses sätestatud tähtaja saabumisel eestkoste ega eestkostja esindusõigus ei lõpe ning et
eestkoste ei lõpe automaatselt.
Palume juhtida kohtunike tähelepanu vajadusele teha hooldusõiguse ennistamiseks ja eestkoste
lõpetamiseks iseseisev otsus, mis annaks kohtulahendeid rahvastikuregistrisse sisestavatele
ametnikele selguse hooldusõiguse oleku, eestkoste ja inimese teovõime oleku korrektseks
märkimiseks. Kuna õigusliku tähendust omavaid rahvastikuregistri andmeid kasutavad oma
ülesannete täitmiseks väga paljud avaliku võimu asutused ja need on aluseks õiguslike
tagajärgedega otsuste tegemiseks, on registriandmete õigsus väga oluline.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enel Pungas
rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Teadmiseks:
Justiitsministeerium
Mari Käbi 6125174
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562