Lisa nr 6.5
29.06.2021 sõlmitud
üürilepingule nr KPJ-4/2021-40
PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 5
Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi
nimetatud üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin
ja
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, 13519
Tallinn (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru,
edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,
võttes arvesse, et:
1) poolte vahel on 29.06.2021 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2021-40 (edaspidi nimetatud
üürileping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Tallinnas Astangu tn 27 asuvat
üüripinda;
2) pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal kokkulepitud mahus
projekteerimise ja ehitustööd,
leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi kokkulepe):
1. Eesmärk ja tähtaeg
1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal käesoleva parendustööde
teostamise kokkuleppe (edaspidi nimetatud kokkulepe) lisas nr 1 kirjeldatud väliala
projekteerimise ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd (edaspidi ühiselt nimetatud
ehitustööd). Ehitustööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku ehitustööde
teostamiseks korraldatavates riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud
hankedokumendid), arvestades seejuures ehitustööde teostamiseks vajalike rahaliste
vahendite olemasolu.
1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning
poolte õigused ja kohustused.
1.3. Üürileandja on kohustatud teostama ehitustööd ja andma need üürnikule üle hiljemalt
30.11.2022 tingimusel, et ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu
edasilükkavaid asjaolusid.
2. Üürileandja on kohustatud:
2.1. korraldama ja finantseerima ehitustööd eeldatava maksumusega 373 205 (kolmsada
seitsekümmend kolm tuhat kakssada viis) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis on
arvestatud koos reservi ja üürileandja projektijuhtimise otseste kuludega. Üürile lisanduvate
kapitalikomponendi (vastavalt punktile 7) arvestamise aluseks olev eeldatav
kogumaksumus on 392 605 (kolmsada üheksakümmend kaks tuhat kuussada viis) eurot,
millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud
koos projektijuhtimise kaudsete kulude ja üürileandja finantseeritava ehitustööde teostamise
aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga. Ehitustööde täpne maksumus selgub pärast
ehitustööde lõppemist. Juhul, kui ehitustööde eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab
üürileandja selle eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad kokkuleppe muudatuse;
1/6
2.2. ehitustööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning
korraldama ehitustööde ning nendega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt, üürniku
jaoks parimal võimalikul viisil, seejuures kooskõlastades üürnikuga vajalikud elektri, vee või
muud katkestused vähemalt 2 (kaks) päeva enne katkestust, saavutamaks kvaliteetne tulemus
optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Kui üürnik ei
anna kooskõlastust, tuleb üürileandjal pakkuda üürnikule välja alternatiivne aeg katkestuse
läbi viimiseks;
2.3. koostama ehitustööde riigihanke hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide
tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise
ettepaneku esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide
kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda;
2.4. mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud tööde lahendustes ilma
üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul
ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku
andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud
nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks;
2.5. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud ehitustööde muutmiseks (sh eelnevalt
kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning ehitustööde
teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama
üürnikule selliste ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused, koos täiendava raha- ja ajakulu
või muude oluliste tagajärgede äranäitamisega;
2.6. üürniku nõudmisel andma aru ehitustööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku
esindajal igal ajal teostada kontrolli ehitustööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate
materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud ehitustööde lahendustele ja
kooskõlastatud hankedokumentidele;
2.7. korraldama vähemalt 1 (üks) kord kalendrikuus, vajadusel sagedamini, sh üürniku esindaja
nõudmisel, ehitustööde teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi kaasates üürniku
esindaja, omanikujärelevalve teostaja ning vajadusel ehitustööde töövõtja esindaja.
Ehitustööde teostamisega seotud nõupidamistel osalemisega ei vastuta üürnik ehitustööde
nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui
tegemist on tavapärase ehitustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on
üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik,
kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist;
2.8. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale
ehitustööde valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega
kaasnevatest riskidest;
2.9. kutsuma enne ehitustööde töövõtulepinguga määratud garantiiperioodi lõppu kokku
garantiikomisjoni ja kaasama garantiikomisjoni üürniku;
2.10. koostama ja säilitama ehitustöid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud
kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja
esitama need üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.
3. Üürileandjal on õigus:
3.1. saada üürnikult ehitustööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;
3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi ehitustööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole
eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud
kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad erinevate
materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed varem kooskõlastatud
materjalide või lahendustega;
2/6
3.3. peatada ehitustöödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4
alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult ehitustööde peatamisega seoses
tekkiva kahju hüvitamist.
4. Üürnik on kohustatud:
4.1. esitama üürileandja nõudmisel ehitustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul, kui
lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult
vastavaid selgitusi;
4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh
taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva
jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest
või kooskõlastuse andmisest keeldumisest, välja arvatud kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud
erisus. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud;
4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud
selgitused (ja juhul, kui vastuse saab üürniku tööspetsiifikast tulenevalt koostada üksnes
üürnik, siis koostama) 1 (ühe) tööpäeva jooksul;
4.4. esitama ehitustööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu
teadasaamisest;
5. Üürnikul on õigus:
5.1. esitada ehitustööde teostamise ajal täpsustavaid ettepanekuid kokkulepitud lahenduste
muutmiseks. Kui üürnik soovib muudatusi, mis on tulenevalt ehitustööde järgust
realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva ajakulu on üürnik kirjalikult aktsepteerinud
ning mis jäävad kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud parendustööde summa piiresse, sõlmivad
üürileandja ja üürnik kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse tööde teostamise tähtaega
ning kirjeldatakse teostatavad muudatused. Juhul, kui eelnimetatud kokkulepet ei sõlmita (sh
tulenevalt parendustööde summa suurenemise tõttu Vabariigi Valitsuse poolt seatavatest
piirangutest), ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi teostada;
5.2. kontrollida ehitustööde teostamise käiku ning tööde mahu ja kvaliteedi vastavust
kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist;
5.3. osaleda oma esindaja kaudu ehitustöödega seotud nõupidamistel ja saada nõupidamiste
protokollid;
5.4. nõuda üürileandjalt ehitustöödega seotud üürileandja ja üürniku vaheliste töörühmade ja
koosolekute kokkukutsumist;
5.5. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele (kokkuleppe punkt 4.2) vastamise tähtaja
pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib
vastamise tähtaja pikenemise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb
näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas
kokkuleppe punktis 6.2.2 sätestatut;
5.6. nõuda ehitustöödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida
kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu
üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe
punktis 4.2 toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul
kohustust vastava toimingu või muudatuse tõttu tekkinud ehitustööde kallinemist
üürileandjale hüvitada ja vastavaid kulutusi ei arvestata üüri kapitalikomponendi arvutamisel
kapitali algväärtuses. Üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud
dokumentidega vastuolus olevate ehitustööde ümbertegemist üürileandja kulul.
3/6
6. Tähtaegade pikenemine
6.1. Üürileandja kohustub teostama ehitustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse
üleandmise-vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtajaks ning
kokkuleppes sätestatud tingimustel.
6.2. Kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata
üürilepingust, kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses
üüripinna üleandmise tähtaja edasilükkumisega, juhul kui ehitustööd on ajutiselt takistatud
ja/või viibivad, järgmistel põhjustel:
6.2.1. ehitustööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sh
kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku
saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud
ehitustööde kestuse pikenemise aja võrra;
6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti
5.5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu
võimalik täita kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi
üürniku kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;
6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus ja/või kaebus, kuigi üürileandja on
riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud
ja esitatud vaidlustus või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja
loobub vaidlustusest/kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu
hankemenetluse pikenemise aja võrra;
6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad
hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole
osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel
põhjustel – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse
läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke
ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.5. riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses
pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata
või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud
pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna
tõttu, mille tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille alusel
hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning
hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase
hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke
hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal
tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda)
hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata,
eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid
kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sh eesmärgiga vältida kokkuleppega
kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või
kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise
ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase
hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.7. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on
riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt
4/6
täitnud, kuid vaidlustus või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete
seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi
põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse
pikenemise aja võrra või uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse
läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke
ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.8. üürnik soovib kokkulepitud ehitustööde lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate
põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises
(sh eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel lisatöödele täiendava tähtaja.
6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses või üürilepingus
sätestatud muu leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest
tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:
6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub
edasi kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates
esitama tähtaja edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega
(olemasolul) ning näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg edasi
lükkub) või
6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes
sätestatud tähtaja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.
7. Parendustööde kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine
7.1. Pärast ehitustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja
üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva parendustööde kapitalikomponendi
suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise
kokkuleppe.
7.2. Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017
määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu
kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi
alusel, arvestades järgmist:
7.2.1. parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 169 (ükssada
kuuskümmend üheksa) kuud alates üüripinna valduse üürnikule üleandmisest, st
eeldatavasti alates 01.12.2022 lisandub üürile parendustööde kapitalikomponent;
7.2.2. parendustööde kapitali tulumäärana arvestatakse ehitustööde alguses üürileandja
üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu
alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 3,3%;
7.2.3. parendustööde kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:
7.2.3.1. üürileandja poolt ehitustööde teostamiseks tehtavatest otsestest kuludest;
7.2.3.2. vajadusel ehitustööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve,
uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest;
7.2.3.3. õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest,
mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu
lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest
kohustustest jm;
7.2.3.4. üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;
5/6
7.2.3.5. üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks
koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud
otsestest kuludest;
7.2.3.6. üürileandja finantseeritavast ehitustööde teostamise aegsest omakapitali ja
võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil
kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud otsestest kuludest;
7.2.4. parendustööde kapitali lõppväärtus leitakse pärast ehitustööde lõppemist üüris sisalduva
kapitalikomponendi suuruse määramisel (kokkuleppe punkt 7.2).
8. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus
8.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajad ehitustöödega seotud kohustuste täitmiseks:
8.1.1. üürniku esindaja on Veronika Kaska (tel 5055381e-post
[email protected] või
teda asendav isik;
8.1.2. üürileandja esindaja on Nikolay Stadnik (tel +372 5303 8468, e-post
[email protected]) või teda asendav isik.
8.2. Poole esindaja volituste hulka kuulub muuhulgas:
8.2.1. ehitustöödega seotud nõupidamistel osalemine ja lahenduste kooskõlastamine või
lahenduste muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine;
8.2.2. käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele
poolele esitamine.
8.3. Volitatud esindaja muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama.
8.4. Üürileandja on kohustatud koostama käesoleva kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole
osalusel toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 5 (viie)
tööpäeva jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama
üürileandjale allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku
eriarvamusega või protokolli parandusettepanekud 4 (nelja) tööpäeva jooksul arvates
protokolli kättesaamisest. Juhul, kui üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või
protokolli parandusettepanekuid käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta
nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta.
8.5. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja
andmise kuupäevast arvates.
Kokkuleppe lisad:
Lisa nr 1 – Ehitustööde loetelu ja eeldatav maksumus
Lisa nr 2 – Parendustööde kapitalikomponendi annuiteetgraafik
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Üürileandja Üürnik
6/6