Kohanemiskursuse KE I õppekava kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 07.09.2021 nr 4.1-1/22-1 Kohanemiskursuse KE I õppekava kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel 1. Kinnitan täienduskoolituskursuse „Kohanemiskursus KE I“ õppekava ja selle juurde kuuluva rakenduskava. 2. Tunnistan kehtetuks direktori 14.09.2020 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/26-1 „Kohanemiskursuse KE I õppekava kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 01.09.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Lisa 1: Täienduskoolituskursuse „Kohanemiskursus KE I“ õppekava. Lisa 2: Täienduskoolituskursuse „Kohanemiskursus KE I“ õppekava rakenduskava.  KINNITATUD direktori 07.09.2021 käskkirjaga nr 4.1-1/22-1 Lisa 1 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS Õppekava rühm X 090-isikuareng/personaalsed pädevused o 814-koduteenindus o 811-Majutamine ja toitlustamine o 543-Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas) Täienduskoolituse KOHANEMISKURSUS KE I õppekava nimetus Kinnitamine Direktori kk nr Õppekava maht Õppekava maht 1074 tundi (aasta/õppenädalad): Õpe kestab 1aasta/35 õppenädalat Õppekava Õpingute läbimisel õppija: õpiväljundid: 1. kasutab juhendamisel kursusel omandatud sotsiaalseid ja praktilisi oskusi (enesetutvustus, soovide ja mõtete väljendamine, suhtlemine erinevates olukordades, ajas orienteerumine, poes käimine, raha kasutamine, toiduvalmistamine, koristustööd, pesu pesemine, isiklik hügieen, arvuti kasutamine). 2. saab juhendamisel aru töömaailma toimimisest ja enda jõukohasest panusest ühiskonda. 3. suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse keskkonda, käitub säästlikult kodus ja töökeskkonnas, järgib juhendamisel töö- ja keskkonnaohutuse ning töötervishoiu nõudeid. 4. osaleb juhendamisel regulaarselt ja järjepidevalt õppe- ja töötegevustes (töökohal püsimine, juhendite järgimine, koostööoskused) ja on motiveeritud tegema võimalikult iseseisvalt või juhendamisel lihtsamaid korduvaid töid tuttavates tingimustes. 5. analüüsib juhendamisel oma võimeid, oskusi ja huvisid ning on kursuse lõpuks valinud endale sobiva edasise tegevusvõimaluse (eriala õppimine või sobiva töö omandamine, töötamine avatud tööturul või kaitstud tööl). Õppekava Statsionaarne õppevorm rakendamine X koolipõhine o töökohapõhine 2 Sihtrühma kirjeldus ja õppe alustamise tingimused Kursus sobib tööealisele erivajadusega inimesele, kes soovib saada õpet ja tuge:  kohanemisel uue keskkonna, õppekorralduse ja inimestega;  erialavalikul;  õppimise, töötamise ja muu tegevuse võimaluste täpsustamisel;  iseseisvaks eluks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel ja harjutamisel;  õpioskuste kujundamisel tööoskuste omandamiseks ja/või tööle asumiseks. Õpingud on kohandatud lihtsustatud õppes põhihariduse omandanud õppijatele. Õppe alustamise tingimused: 1. Vähemalt põhiharidus või sellega võrdsustatud haridus. Kursusel võivad osaleda ka põhihariduseta inimesed, kes on ületanud koolikohustuse vanusepiiri. 2. Kursusele vastuvõtu aluseks on Keskuse hindamismeeskonna otsus. Kursusel osalemiseks on vajalik:  stabiilne terviseseisund, mis võimaldab õppes osaleda;  õppes osalemiseks piisav eesti keele oskus;  võime orienteeruda ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda;  võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele. Kursusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul:  esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid;  on madal pingetaluvus, mis ei võimalda õppes osalemist või kursusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist;  on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust. Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õppija on omandanud täienduskoolituse õppekava õpiväljundid täies mahus. Õpingute läbimisel väljastatav dokument Kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid saavutanud õppijale väljastatakse tunnistus koolituse läbimise kohta. Juhul, kui õppija ei saavutanud kõiki nõutud õpiväljundeid väljastatakse talle tõend koolitusel osalemise kohta. Õppekava struktuur (moodulite nimetus, maht ja õpiväljundid): Moodul 1. Matemaatika (maht 100 tundi) Õpiväljund: Õppija kasutab juhendamisel lihtsamaid matemaatilisi oskusi igapäevaelu otsuste tegemisel lähtudes säästlikkuse ja ratsionaalsuse põhimõtetest. Moodul 2. Praktiline eesti keel (maht 70 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. Arvestab juhendamisel hea suhtlemise tava igapäevases ja ametlikus suhtluses. 2. Mõistab juhendamisel inimeste erisusi suhtlemisel ja valib sobiva suhtlemisviisi. 3. Mõistab juhendamisel lihtsamat tarbeteksti ja leiab olulise info. 3 Moodul 3. Arvutiõpetus (maht 70 tundi) Õpiväljund: Õppija kasutab juhendamisel lihtsamaid arvutialaseid oskusi õppetöös ja igapäevases elus lähtudes internetiturvalisuse põhimõtetest. Moodul 4. Kunstiõpetus (maht 70 tundi) Õpiväljund: Õppija kasutab juhendamisel kunstitegevusi eneseväljenduseks ja emotsioonide tasakaalustamiseks. Moodul 5. Loovtegevused (maht 30 tundi) Õpiväljund: Õppija väljendab ennast loovtegevuste kaudu, õpib ennast tundma ja oma emotsioone tasakaalustama. Teeb kaaslastega koostööd. Moodul 6. Igapäevaeluoskuste treening (maht 250 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. Planeerib ja teeb juhendamisel koduseid igapäevategevusi keskkonnateadlikult ja turvaliselt. 2. Hindab juhendamisel oma töö tulemusi. 3. Teab ja järgib juhendamisel tervislikke eluviise. 4. Teab ja järgib juhendamisel ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme. 5. Mõistab ja hindab juhendamisel oma nõrku ja tugevaid külgi. 6. Teeb juhendamisel oma oskustele vastavaid valikuid. 7. Väljendab oma ideid ning rakendab neid juhendamisel. 8. Kohaneb ja tuleb juhendamisel toime erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Moodul 7. Abikoka töö (maht 52 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. Loeb ja kasutab juhendamisel retsepti (tehnoloogilist kaarti). 2. Valmistab juhendamisel lihtsamaid toite, järgides toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja hügieeninõudeid. 3. Töötab juhendamisel teenindusruumides lähtuvalt kliendikeskse teenindamise põhimõtetest. Moodul 8. Pagaritöö (maht 80 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. Seostab pagaritöö tunnis kogetut enda igapäevaeluks vajalike oskustega ning on edaspidi koduköögis enesekindlam. 2. Valmistab juhendamisel kvaliteedinõuetele vastavaid pagaritooteid järgides toiduhügieeni ja -ohutuse nõudeid. 3. Mõistab juhendamisel enda füüsilist sobivust ja vaimset suutlikkust teha pagaritööd elukutsena. Moodul 9. Kangastelgedel kudumine (maht 70 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. Mõistab juhendamisel säästlikku mõtteviisi tekstiilmaterjalide taaskasutamisel ja kootud toodete kasutamisvõimalusi igapäevaelus. 4  2. Koob juhendamisel kangastelgedel arvestades töötulemuse kvaliteeti. Moodul 10. Keraamika (maht 60 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. Valmistab juhendamisel savist esemeid kasutades õpitud töövõtteid. 2. Saab aru keraamiliste esemete kasutamisest igapäevaelus. Moodul 11. Tööharjutus (maht 70 tundi) Õpiväljundid: 1. Tunneb vastava ettevõtte sisekorra eeskirju ja käitub nendele kohaselt. 2. Täidab lihtsamaid tööülesandeid võimalikult iseseisvalt. 3. Hindab juhendamisel enda valmisolekut avatud tööturul töötamiseks. Moodul 12. Kehaline arendamine (maht 70 tundi) Õpiväljundid: Õppija 1. Saab juhendamisel aru kehalise aktiivsuse olulisusest hea enesetunde, tervise ja töövõime säilitamisel. 2. Valib juhendamisel enda tervislikule seisundile sobivad sportlikud tegevused. Moodul 13. Käsitöö (maht 70 tundi) Õpiväljundid: Õppija valmistab käsitöö toote lähtudes õpitud käsitöö võtetest ja järgides taaskasutus põhimõtteid. Moodul 14. Karjäärikujundamine (maht 12 tundi) Õpiväljund: Õppija leiab juhendamisel endale sobiva võimaluse rakendumiseks töötegevuses või õpingutes. Õppekava kontaktisik ees- ja perenimi: Kaire Lattik ametikoht: Õppesuuna juht telefon: 687 7242 e-post: [email protected] Märkused Rakenduskava on kättesaadav Koolitajad ja nende kvalifikatsioon Liisbet Tern, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2007. aastast õpetajana. 2007. a on lõpetanud Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja eriala, kõrgharidus võrdsustatud magistrikraadiga. Lehte Meristo, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast õpetajana. 1969. a on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) pedagoogika ja õpetamise metoodika eriala. On töötanud Kose Lükati Laste Sanatooriumi klassiõpetajana ning Tallinna 57. Logopeedilise Kooli haigla liitklassi klassiõpetajana. 5 Liivi Popenko, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2002. aastast õpetajana. 2004. a läbis eripedagoogika alase täiendõppe Tallinna Ülikoolis. 1999. a on läbinud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (Tallinna Ülikool) kutseõpetaja koolituse. 1977. a lõpetanud Tallinna 15. Linnakutsekooli (Tallinna Teeninduskool) kutseõppe pagar- kondiitri eriala. Marje Tust, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1996. aastast. 1974. a on lõpetanud Tallinna Pedagoogiline Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Aet Kala, e-post [email protected] Töötab õpetajana Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2018. aastast. 1990. a Tallinna Tehnikaülikool bakalaureusekraad ühiskondliku toitlustamise tehnoloogia ja organiseerimise erialal. Eve Lukk, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2014. aastast muusikaterapeudina (Muusikaterapeut-loovterapeut tase 7; dipl superviisor/coach). 2014. a on kaitsnud doktoritöö muusikateraapia suunal Hamburgi Teatri ja Muusika Ülikoolis. 2002–2014. a on töötanud muusikaterapeudina erasektoris. Alates 2008. a on õpetanud muusikateraapia aineid õppejõuna Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudis kunstiteraapiate eriala väljaõppes ja täiendõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Liina Toompuu, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2015. aastast füsioterapeudina. 2011. a on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuse õppe füsioteraapia erialal. 2014. a omandas magistrikraadi Ühendkuningriigis, Nottinghami Ülikoolis neurorehabilitatsiooni erialal. Alates 2019 õpib Tallinna Ülikoolis eripedagoogika erialal. Kristi Moosus, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2003. aastast viipekeeletõlgina, 2012. aastast kunstiõpetajana. Lõpetanud Tartu Ülikooli 1995–1997. a tõlketehnika eriala. 2014–2015. a Tallinna Ülikool kunstiteraapia magistriõppe ettevalmistuskursus. 2017–2018. a kunstiõpetaja lisaeriala koolitus Kunstiakadeemias. Ilme Vannas, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 1998. aastast õpetajana. 1978. a lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise-, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Koidu Moor, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2012. aastast allhanke- ja müügitöö spetsialistina ning käsitöö töötoa juhendajana. 2005. a lõpetas Audentese Ülikooli turunduse eriala (bakalaureus). 1995. a lõpetas Tallinna Kergetööstustehnikumi rahvusliku käsitöö eriala (käsitöö tehnoloog). Victoria Parmas, e-post [email protected] Töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses alates 2021. aasta aprillist haridustehnoloogina. 2000. a lõpetas Tallinna Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala bakalaureuseõppe. 6 2021. a omandas Tallinna Ülikoolis haridustehnoloogia magistrikraadi. 7  KINNITATUD direktori 07.09.2021 käskkirjaga nr 4.1-1/22-1 Lisa 2 TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA: KOHANEMISKURSUS KE I RAKENDUSKAVA Kursuse eesmärk:  Toetada õppijat kohanemisel senisest erineva õppekorralduse, keskkonna ja uute inimestega.  Toetada õppijat oma võimete ja huvide tundmaõppimisel ning endale sobiva õppimisvõimaluse, töötamise vormi ja töökoha või muu tegevusvõimaluse valikul.  Kujundada õppijas õpioskusi, õpivalmidust ja tööharjumust.  Toetada õppijat igapäevaeluks ning kutseõppes või tööelus osalemiseks vajalike sotsiaalsete ja praktiliste oskuste omandamisel. Mooduli nimetus Maht Õppe sisu (tundi) Sotsiaalset toimetulekut toetavad moodulid: Moodul 1. Matemaatika 100 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab matemaatika olulisust igapäevases elus ja harjutab eriala Õpiväljundid valimiseks vajalikke matemaatilisi oskusi Õppija 1. Arvu ja numbri mõiste Kasutab juhendamisel igapäevastes tegevustes matemaatilisi  Liitmine ja lahutamine, abivahendite kasutamine. oskusi, lähtudes säästlikkuse ja ratsionaalsuse põhimõtetest. 2. Ajamõiste ja kella kasutamine igapäevases elus ja töös  Kell, aeg ja ajaühikud sekund, minut, tund Hindamisülesanded:  Tunniplaan ja selle jälgimine 1. Peab kinni päevakavast, teadvustab aja kulgu, analüüsib  Sõiduplaanid, sõiduaeg juhendamisel selle alusel oma tegevust. 3. Raha kasutamine igapäevaelus 2. Planeerib poes käimise, teeb seal ostuvalikud, sooritab  Rahaühikud. Praktilised ülesanded rahaga. Hindades ostu. Analüüsib juhendamisel oma tegevust. orienteerumine. Ostude sooritamine. 3. Töö retseptiga. Kaalub toiduained. Teisendab  Lihtsad igapäevased majandustehingud. Õppija juhendamisel kogused. sissetulekud, väljaminekud. Pension, toetused. 4. Mõõdab mahtu valides sobiva mõõdunõu. Taskuraha. Kulude planeerimine. 5. Mõõdab pikkust valides sobiva vahendi ja ühiku. 4. Osa ja terviku mõiste. 8 Mooduli nimetus Maht Õppe sisu (tundi) 6. Leiab ruumi pindala ja kasutab juhendamisel tulemust  Harilik murd, selle mõiste. Murdude võrdlemine. Terviku ruumiga seotud muude arvutuste (nt. remondiplaan) leidmine ühe ja mitme osa järgi. tegemisel.  Protsentarv, selle mõiste ja seos harilike murdudega (50%-½, pool, kolmveerand, neljandik jne). Allahindlused kauplustes. 5. Kaalu-, mahu-, pikkusühikute kasutamine igapäevaelus  Praktiline kaalumine. Kaaluühikud gramm, kilogramm. Teisendamine. Kasutusvaldkonnad. Toidukaupade ja esemete kaalumine.  Praktiline mahu mõõtmine. Kasutusvaldkonnad. Mahuühikud milliliiter, detsiliiter, liiter. Supilusikas sl, teelusikas tl, klaas kl, tükk tk.  Pikkus, laius, kõrgus. Kasutusvaldkonnad. Pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, meeter. Esemete mõõtmine joonlaua ja mõõdulindiga. Ruumi mõõtmine, pindala m².  Praktilised harjutused silmamõõdu, raskuse ja mahu hindamiseks. 6. Kokkuvõtvad praktilised tööd.  Geomeetrilised kujundid. Modelleerimine. Ruut, ristkülik, ring, kolmnurk. Kujundi mõisted: pikkus, laius, kõrgus, serv, tipp, tahk, ümbermõõt, pindala, lähis- ja vastas küljed.  Geomeetrilised kehad: kuup, risttahukas, kera.  Lõigu suurendamine ja vähendamine, lõigu jagamine osadeks. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt. Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside). 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel. Õppematerjal:  majandusteemalised veebimängud www.eestipank.ee; www.ecb.int; 9 Mooduli nimetus Maht Õppe sisu (tundi)  tarbijaveeb – veebiakadeemia – minuraha.ee;  digitaalsed matemaatika tööraamatud 5. kl. 4. osa, 6. kl. 2. osa; 7.kl. 1.-2. osa, 8. kl. 1.-2. osa 9. kl. 1. osa;  koolielu.ee – õppekavapuu – matemaatika;  matemaatika.edu.ee;  kool.minuraha.ee/igapäevased rahaasjad.mht;  matemaatika põhivara TaskuTark.mht;  EKP: Eurokool;  veebimängud teachingmoney.co.uk/; 10 Moodul 2. Praktiline eesti keel 70 Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õppija on saanud harjutada suhtlemist, sõnavara on rikastunud ning seeläbi Õpiväljundid on tõusnud suhtlemisvalmidus ja -julgus. Õppija 1. Igapäevane suhtlemine. 1. Arvestab juhendamisel hea suhtlemise tava igapäevases ja  Oma „MINA“ tundma õppimine ja teistele tutvustamine; ametlikus suhtluses. minu iseloomuomadused, tugevused ja arendamist 2. Mõistab juhendamisel inimeste erisusi suhtlemisel ja valib vajavad omadused. sobiva suhtlemisviisi.  Mina ja sina. Erinevustega arvestamine, eelarvamused; 3. Mõistab juhendamisel lihtsamat tarbeteksti ja leiab olulise teiste tunnete mõistmine, hinnanguvaba suhtlemine; info. tõlgendamine Koostöö oskuste arendamine.  Olmevestlused erinevates situatsioonides. Komplimendi Hindamisülesanded: tegemine; sümpaatia väljendamine. Praktilised 1. Arutleb kaasõppijatega elulistel teemadel, väljendab oma harjutused. seisukohta.  Ametlikud vestlused. 2. Kasutab grupis suhtlemisel viisakat ja asjakohast sõnavara.  Lahenduste leidmine erinevates olukordades. Stressiga 3. Järgib kokkulepitud koostööreegleid õppimisel ja toimetuleku oskused. Konflikt ja selle lahendamine. Abi küsimine. töötamisel.  Suhtlemine e-keskkonnas. Kriitilise mõtlemise 4. Loeb igapäevaseid tarbetekste ja ametlikke dokumente: arendamine internetiinfo osas. reklaamid, töö- ja üürikuulutused, juhendid, artiklid jt 2. Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. meediaväljaanded. Leiab neist vajaliku/olulise info.  Erinevad tarbetekstid. Info leidmine, küsimustele 5. Suhtleb kirjalikult õpetaja ja grupikaaslastega kokkulepitud vastamine ja valikute tegemine. internetikeskkonnas. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt. Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Õppematerjal: http://www.rak.edu.ee/public/documents/tugiteenused/Suhtlemise_pohioskused_lihtsas_keeles.pdf Jaanika Savolainen „Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel“ SEC4VET harjutused Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A. (2004) Aktiivõppe meetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko 11 Moodul 3. Arvutiõpetus 70 Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õppija omandab lihtsamad arvutialased oskused info töötlemiseks ja Õpiväljundid edastamiseks ning saab teadmised interneti turvaliseks Õppija kasutamiseks igapäevases elus. Kasutab lihtsamaid arvutialaseid oskusi õppetöös ja igapäevases elus lähtudes internetiturvalisuse põhimõtetest. 1. Arvuti töökeskkond Navigeerimine, kausta loomine, faili salvestamine, kopeerimine, kleepimine, teisaldamine. Hindamisülesanded 2. Rakendustarkvara kasutamine Teksti trükkimine ja peamised redigeerimisvõtted (teksti 1. Koostab endast piltidega illustreeritud esitluse suuruse ja värvi muutmine), 2. Tunneb ära ja nimetab internetikeskkonna ohud Esitluse koostamine, joonistamine-kaardid, CV koostamine. 3. Suhtleb õppimise eesmärgil kokkulepitud e-keskkonnas 3. Info (sh piltide) otsimine ja kaardirakendused 4. Edastab foto või video isiklikku nutiseadet kasutades teksti ja pildi kopeerimine ja lisamine dokumenti juhendajale 4. Suhtlemise võimalused e-keskkonnas 5. Koostab e-toidukaupluse ostunimekirja e-mail, Skype, sotsiaalvõrgustikud, ohud interneti keskkonnas. 5. Isiklike nutiseadmete kasutamine kalendri kasutamine, kalkulaatori kasutamine, pildistamine ja filmimine ning fotode/videote edastamine 6. e-toidukauplused isikliku kaubakorvi komplekteerimine. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt. Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Õppematerjal: Moodul 4. Kunstiõpetus 70 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija saab loovtegevuse Õpiväljund kaudu paremad eeldused jõukohasel rakendumisel tulevastes õpingutes, tööelus või hobina. 1. Töö planeerimine.  Kavandamine. Õppija Tööprotsess. Meeskonnatöö. Kirjeldamisoskuse ehk 12 Kasutab juhendamisel kunstitegevusi eneseväljenduseks ja keeleoskuse arendamine. Töö esitlemine ja vormistus. emotsioonide tasakaalustamiseks. Reflektsioon. Hindamisülesanded: 2. Minapildi arendamine. 1. Osaleb kunstitundides.  Identiteet - mina ja minu värvid. Värvide mõju inimesele. 2. Koostab õpimapi aasta jooksul tehtud töödest. Maalimine. Värviteooria.  Kunstiülesanded enese analüüsimiseks ja huvide leidmiseks, grupitööde kaudu suhtlemine.  Väärtused ja väärtushinnangud. Emotsionaalne tervis. Lähisuhted, sõbrad, kodu, töö, kooli jm. suhted, hobid. 3. Erinevate materjalide keskkonnateadlik ja säästlik kasutamine loovtöödes.  Looduslikud materjalid  Taaskasutusmaterjalid  Tarbekunst. 4. Kunstiteoste analüüs  Tehnika, stiil, sõnum, kontekst. 5. Kirjakunst.  Monogramm. Aforism. Kirjatüübi kavandamine. Kompositsioon. Eksliibris. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt. Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Õppematerjal  https://www.pinterest.com/pin/53761789279101069/  https://www.pinterest.com/pin/690669292825695479/  https://www.pinterest.com/pin/401735229251156040/  https://www.pinterest.com/pin/401735229251686425/ Moodul 5. Loovtegevused 3 Õpetuse eesmärk on toetada õppija kohanemisprotsessi 0 ning arendada sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi. Õpiväljundid  Eneseväljenduse ja suhtlemise harjutused. Õppija  Kehatunnetuse harjutused. 13  1. Väljendab ennast loovtegevuste kaudu, õpib ennast  Koostööoskuse harjutused. tundma ja oma emotsioone tasakaalustama.  Positiivse minapildi kujunemise harjutused. 2. Teeb kaaslastega koostööd. Hindamisülesanded Võtab osa loovtegevuste tundidest ja vestlustest. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt. Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel. Õppematerjal Terapeutilised harjutused ning muusikateraapia/loovliikumise grupitehnikad. Praktilise tegevuse ja tööõppe moodulid: Moodul 6. Igapäevaeluoskuste treening 250 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab igapäevaelus vajalikud sotsiaalsed ja praktilised Õpiväljundid toimetulekuoskused arvestades üldinimlikke väärtusi. Õppija 1. Üldosa 1. Planeerib ja teeb juhendamisel koduseid igapäevategevusi  Sisu tutvustus, kodukord ja õppimisega seotud reeglid. keskkonnateadlikult ja turvaliselt. 2. Tervis 2. Hindab juhendamisel oma töö tulemusi.  Oma tervisliku seisundi hindamine, individuaalsed 3. Teab ja järgib juhendamisel tervislikke eluviise. erinevused. 4. Teab ja järgib juhendamisel ühiskonnas kehtivaid väärtusi  Isiklik hügieen, isiklikud hügieenitarbed. ja norme.  Vaimne tervis. Vaimse tervise hoidmine. Abi saamise 5. Mõistab ja hindab juhendamisel oma nõrku ja tugevaid võimalused. külgi.  Sotsiaalne tervis ja suhted. Suhete loomine, säilitamine 6. Teeb juhendamisel oma oskustele vastavaid valikuid. ja lõpetamine. Suhete väärtustamine. Armastus. 7. Väljendab oma ideid ning rakendab neid juhendamisel. Soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ja tervisele. 14  8. Kohaneb ja tuleb juhendamisel toime erinevates  Seksuaalsuse olemus: lähedussuhted, sotsiaalsetes keskkondades. seksuaalidentiteet, seksuaalne areng, seksuaalvahekord, seksuaalne nauding, soojätkamine. Hindamisülesanded: Seksuaalne orientatsioon. Turvaline seksuaalkäitumine. Rasestumisvastased vahendid. Seksuaalsel teel levivad 1. Hoolitseb pidevalt enda puhtuse ja välimuse eest. haigused. Abi ja nõu saamise võimalused. 2. Märkab vajadust koristada. 3. Tervikliku igapäevaelu planeerimine 3. Hoiab oma elu- ja töökeskkonna korras.  Aktiivsust toetava päevakava koostamine. 4. Valib koristustöödeks sobivad puhastusvahendid, -tarvikud  Lihtne tulude-kulude planeerimine. ja võtted.  Eluaseme üürimine, ostmine. 5. Hoiab oma riided puhtad, märkab nende pesemisvajadust.  Ühistranspordi kasutamine. 6. Sorteerib ja hooldab pesu vastavalt pesumärkidele. 4. Toiduvalmistamine 7. Koostab retsepti järgi ostunimekirja.  Hügieen ja ohutus. Säästlik majandamine. Elektri, vee 8. Valib välja toidu ja teeb selle juhendamisel valmis. kokkuhoidlik kasutamine. 9. Sorteerib prügi arvestades käitlemise nõudeid.  Prügi sorteerimine. 10. Planeerib koostöös tegevusi arvestades/lähtudes/  Tervislik toitumine. Toiduained, pakendiinfo ja kokkulepitud eesmärki. säilitamine. Menüü. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. 11. Analüüsib juhendamisel oma tegevust ja selle tulemust ning  Retsepti järgi ostunimekirja koostamine, retsepti kavandab edasise tegevuse. muutmine vastavalt sööjate arvule. 12. Analüüsib juhendamisel igapäevaelulisi valikuid, nende  Toiduainete ostmine kauplusest. Ostuvalikute tegemine. tagajärgi ja mõju eluviisile. arvestades säästlikku majandamist ja tervisliku toitumise 13. Lahendab lihtsaid elulisi situatsioone. Leiab sobiva põhimõtteid. käitumis- ja suhtlemisviisi olukordade lahendamiseks,  Retsepti järgi toitude valmistamine. analüüsib juhendamisel võimalikke tagajärgi.  Laua katmine. Lauakombed. 5. Koristustööd  Koristustööde vajalikkus. Mustuse märkamine.  Kodused puhastusvahendid ja- tarvikud. Info pakenditel. Puhastusaine doseerimine.  Tolmuimeja kasutamine.  Erinevate pindade puhastamine.  Voodi korrastamine, voodipesu vahetus.  Vannitoa/WC puhastus.  Taimede eest hoolitsemine. 6. Riiete ja jalatsite hooldus  Riietumine vastavalt olukorrale ja ilmale. 15   Pesu sorteerimine, hooldusmärgid, plekkide eemaldamine.  Pesumasinaga pesu pesemine, kuivatamine.  Pesu triikimine ja kokkupanek.  Riiete hoidmine, kappide korrashoid.  Jalanõude hooldamine. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Õppematerjal Alt, H., Puusepp, K., Toom, J. (2010) Koristamine - see on lihtne?: Töövihik õpetajale. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:130291 Alt, H., Puusepp, K., Toom, J. (2010) Koristamine - see on lihtne?: Töövihik õpilasele. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:130298 Eesti Seksuaaltervise Liit. Seksuaalhariduse koolitajaraamat. http://www.estl.ee/admin/upload/Dokumendid/ESTL%20Seksuaalhariduse%20koolitajaraamat%20EST%20-%201%20lk.pdf Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:310249 Haak, D., Jaani, J., jt. (2017) Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ ohutuse alateema õpetajaraamat. https://e-koolikott.ee/ Harding, D., Humpreys, K., Part, K., Kull, M. (2016) Terved ja turvalised suhted: noorte kohtinguvägivalla ennetamine: õpetaja juhendmaterjal. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:292795 Harding, D., Humpreys, K., Part, K., Kull, M. (2016) Terved ja turvalised suhted: noorte kohtinguvägivalla ennetamine: õppematerjal. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:292796 Kull, M., Saat, H., Kiive,E., Põiklik, E. (2015) Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:258042 Kütt, K., Lill, M., Ojaperv, E., Saadoja, K. Inimeseõpetus 8. klassile. Lihtsustatud õppekava. https://www.opiq.ee/ Kütt, K., Lill, M., Ojaperv, E., Saadoja, K. Inimeseõpetus 9. klassile. Lihtsustatud õppekava. https://www.opiq.ee/ Mei, K., Pihu, M., Tullus, I. (2015) Toitumine ja liikumine : I-III kooliaste : õpetajaraamat. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:264468 MINU VAIMSE TERVISE ESMAABI. Töövihik noortele ja täiskasvanutele. https://www.haigekassa.ee/infomaterjalid Paas, K., Pink., A. (2017) Kodundus: 7.-9. klass. Türi: Saara Kirjastus Pink., A. (2008) Kodundus: 4.-6. klass. Türi: Saara Kirjastus Rekkor, S., Kersna, A., Merits, M., jt. (2013) Praktiline kulinaaria. Tallinn: Argo. SEC4VET harjutused Väike heategija - koos õpime tegema head! (2011) https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:102909 Ärevuse töövihik. https://www.haigekassa.ee/infomaterjalid https://seksuaaltervis.ee/ https://peaasi.ee/ 16 Moodul 7. Abikoka töö 52 Eesmärk: õpinguga taotletakse, et õppija saab ülevaate abikoka tegevustest suurköögis ning hindab juhendamisel Õpiväljundid oma suutlikkust ja huvi/motivatsiooni valdkonnas Õppija töötamiseks. 1. Loeb ja kasutab juhendamisel retsepti (tehnoloogilist 1. Toidu ja töötaja isiklik hügieen suurköögis. kaarti). Töökeskkonna ohutus. 2. Valmistab juhendamisel lihtsamaid toite, järgides  Toiduohutus- ja hügieeni nõuded suurköögis. toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja  Tööohutus. hügieeninõudeid.  Isiklik hügieen (kätepesu, kindad, tööriietus). 3. Töötab juhendamisel teenindusruumides lähtuvalt  Seadmete kasutamine ja puhastamine. Kasutusjuhendid. kliendikeskse teenindamise põhimõtetest. 2. Toorained ja tehnoloogilise kaardi kasutamine toidu valmistamisel Hindamisülesanded:  Tehnoloogiline kaart. 1. Jälgib köögis hügieeninõudeid.  Töövahendite valimine vastavalt tehnoloogiale. 2. Valmistab juhendamisel retsepti (tehnoloogilise kaardi)  Tehnoloogilisel kaardil olevate koostisainete tundmine ja järgi lihtsama toidu. kasutamine. 3. Kasutab suurköögi töövõtteid.  Koguste kaalumine, ühikud, bruto, neto, kaoprotsent. 4. Serveerib enda valmistatud toitu.  Toorained ja nende hoiutingimused. 5. Osaleb klienditeeninduses jõukohase müügitegevusega. 3. Toiduvalmistamine  Lihtsamad hommikusöögid. Tehnoloogilise kaardi järgi hommikusöögi valmistamine.  Tooraine eeltöötlemine (pesemine, mittesöödavate osade eemaldamine, tükeldamine, maitsestamine). Töövõtete harjutamine.  Salatite, suupistete valmistamine.  Abikoka töö suurköögis/söökla köögis: meeskonnatöö, toiduainete eeltöötlemine, kasutatud nõude koristamine, töö nõudepesumasinaga, köögitöö vahendite pesu, laudade pühkimine. 4. Klienditeenindamine  Abi vajavate klientide teenindamine.  Toidu serveerimine: sobivate nõude valimine, laua katmine. 17   Kliendikeskse teenindamise põhimõtted. Kliendi märkamine esimesena, viisakusvormelid.  Valikus erinevad müügitegevused: toodete kokku lugemine ja paigutamine, töö kassaga, rahaga arveldamine, valmistoidu pakendamine ja väljapanek. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Õppematerjal: 1. Rekkor, S. Kersna, A. Merits, M. Roosipõld, A. Toitlustuse alused. Tallinn: Argo, 2008 2. Kersna, A. Kivisalu, I. Merits, M. Rekkor, S. Toiduvalmistamine suurköögis. Tallinn: Argo, 2010 3. Kalbri, I. Toitumisõpetus. Tallinn: Ilo, 2007 4. Aavik, Õ. Kalkulatsiooniõpetus. Tallinn: Argo, 2011 5. SA Innove koduleht. Kohandatud õppematerjalid 2011-2012; 2013-2014. kutsehariduse õppevara veebi/õppekavad/õppetöö/HEV õppija toetamine  Ana Kontor „Toitlustamise alused“  Mari Kalbin, Marit Mets „Lihtne kokaraamat“ Moodul 8. Pagaritöö 80 Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õppija saab ülevaate pagaritöö olemusest ning hindab juhendamisel oma võimeid Õpiväljundid ja huvi/ motivatsiooni valdkonnas töötamiseks. Õppija 1. Töökeskkonna, toiduohutus ja - hügieeni nõuded 1. Seostab pagaritöö tunnis kogetut enda igapäevaeluks  Pagaritöökoja sisekorra reeglid. vajalike oskustega ning on edaspidi koduköögis  Töö- ja toiduhügieen, ning ohutusnõuded seadmetega enesekindlam. töötamisel. 2. Valmistab juhendamisel kvaliteedinõuetele vastavaid  Nõuded töötajale: isiklik hügieen, isikuomadused, oma ja pagaritooteid järgides toiduhügieeni ja -ohutuse nõudeid. teiste tervise väärtustamine. 3. Mõistab juhendamisel enda füüsilist sobivust ja vaimset  Töö ergonoomika: kehahoid, raskuste tõstmine jne. suutlikkust teha pagaritööd elukutsena. 2. Pagaritoodete põhi-ja abitoorained Hindamisülesanded  Toodete retseptuur, selle lugemine ja aru saamine. 1. Kirjeldab, miks isiklik- ja toiduhügieen on teiste jaoks süüa  Pagaritöös kasutatavad toorained, nende eristamine ja tehes tähtis. ladustamistingimused. 2. Töötab juhendamisel pagaritöökojas ohutult ja  Toorainete kaalumine ja ette valmistamine. ergonoomiliselt 3. Taignate valmistamine (pärmiga ja pärmita) 18  3. Tunneb ära põhilised toorained ja töövahendid  Taigna valmistamise viisid ja meetodid: pärmitaigen, 4. Kasutab juhendamisel väiketöövahendeid ja seadmeid kihiline pärmitaigen, mure- ja liiva taigen, võibiskviit, otstarbe kohaselt. biskviit taigen. 5. Leiab retseptist üles toorainete nimetused ja kogused ning  Toodete vormimine, kergitamine, küpsetamine, kirjeldab retseptist lähtuvalt oma tööülesandeid toote jahutamine, lõpp-viimistlus, pakendamine. valmistamiseks.  Toodete kujust tingitud erisused valmistamisel: 6. Analüüsib juhendamisel enda toimetulekut müügikõlbuliku plaadikook, pirukad, väikesaiad, küpsised jms. toote valmimisel 4. Täidised, puisted. 7. Koristab töökoha nõuetekohaselt ja vastavalt pagaritöökoja  Soolased ja magusad täidised, valmistäidised ja puisted. reeglitele. Realiseerimisaeg. 8. Osaleb kohviku töös jõukohaste müügi- või teeninduse  Toiduhügieen täidiste valmistamisel ja säilitamisel. tegevustega. o (lõikelauad, markeerimine) 5. Toodete kaunistamine:  Glasuurimine, puisted  Kaunistamise rütm, toodete identsus: kaal ja välimus. 6. Toodete müügiks ettevalmistamine ja müük.  Teenindaja hügieenireeglid: töövahendid, enesehügieen  Pakendite erinevused ja sobivus toodete säilitamiseks neile vajalikes säilitustingimustes.  Saateleht, selle tarvidus ja sisu.  Kliendikeskse teenindamise põhimõtted: kliendi märkamine esimesena, viisakusvormelid, küsimused kliendi soove arvestava teenindamise tagamiseks.  Teenindamine letis – toodete soovitamine, pakkimine  Teenindamine kassas – toodete kokku lugemine, töö kassaga, rahaga arveldamine Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui  osaletud on 2/3 tundidest  kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Õppematerjalid mida kasutab õpetaja: Õppematerjal mida kasutab õppija 19 „Pagariõppe põhikursus“ Innove Retseptid õppija valikul „Pagar—kondiitri abi kursus“ AKRK Moodul 9. Kangastelgedel kudumine 70 Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õppija omandab kangastelgedel kudumise algoskuse jõukohases töötamise Õpiväljundid vormis. Õppija: 1. Sissejuhatus teemasse  Kangakudumiseks vajalikud vahendid ja materjalid 1. Mõistab säästlikku mõtteviisi tekstiilmaterjalide (looduslikud, kileribad, nöör, tekstiil) ja nende taaskasutamisel ja kootud toodete kasutamisvõimalusi ettevalmistus kudumiseks. Erinevad teljed klassis igapäevaelus.  Materjalide taaskasutus (materjali lõikamise võtted). 2. Koob juhendamisel kangastelgedel arvestades toote Säästlik mõtteviis kvaliteeti. 2. Kudumiseks valmistumine  Sisekord, enda ja teiste ohutus.  Töökoha ettevalmistamine kudumiseks ja korrashoid. Hindamisülesanne:  Näidiste, jooniste kasutamine kavandamisel. Koob kangastelgedel kvaliteetse vaiba, liniku vm. 3. Telgedel kudumine  Kudumistöö alustamine. Materjali kerimine piiritsale. Materjali jätkamine, servad. Pinguti kasutamine.  Töö mõõtmine: laius, pikkus, triibud.  Töö lõpetamine ja maha võtmine.  Viimistlustööd – sõlmimine, puhastamine. 4. Eritehnikad ja muud tooted  Erinevate kudumistehnikatega tutvumine  Näpunöör, keerupael, jt.  Näituste külastamine Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Moodul 10. Keraamika 60 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija saab käelise tegevuse kaudu paremad eeldused jõukohasel rakendumisel Õpiväljundid tulevastes õpingutes, tööelus või hobina. 20 Õppija 1. Keraamika  Esmane tutvus voolimismaterjaliga – saviga. 1. Valmistab juhendamisel savist esemeid kasutades õpitud Ohutusnõuded ja hügieen töövõtteid  Savi voolimine. Pisiplastika. 2. Saab aru keraamiliste esemete kasutamisest  Saviplaadi rullimine, plaadile lihtsa dekoori kujundamine igapäevaelus.  Savi veeretamine  Lihtsa õõnesvormi valmistamine  Glasuurimine Hindamisülesanded: 2. Kunstiõpetus 1. Osaleb keraamikatundides.  Meeleolu väljendamine värvide abil. 2. Koostab töödest õpimapi.  Joonistus, kavandamine keraamikas, klaasimaalis  Voltimine või meisterdamine Kaartide kujundamine jms. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Moodul 11. Tööharjutus 70 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija saab praktilise töökogemuse avatud tööturul töötamiseks. Õpiväljundid 1. Ettevalmistus tööharjutuseks ettevõttes Õppija  Aja planeerimine  Ettevõttega tutvumine  Tunneb vastava kaubandusettevõtte sisekorra eeskirju ja  Ettevõtte sisekorra eeskirjad käitub nende kohaselt.  Lihttöö mõiste  Täidab lihtsamaid tööülesandeid võimalikult iseseisvalt. 2. Juhendatud töös õppimine kaubandusettevõttes  Hindab juhendamisel enda valmisolekut avatud tööturul  Lihtsamad tööülesanded kaubandusettevõttes töötamiseks. (kaubapaigutamine, kuupäevade kontrollimine, koristustööd, hinnasiltide sorteerimine, kärude kokku Hindamisülesanded: korjamine jms) 1. Analüüsib praktikapäevikus oma tööprotsessi ja hindab  Klienditeenindus enda tugevusi ja nõrkusi tööülesannete täitmisel.  Koostöö juhendajaga, abi küsimine 2. Osaleb motivatsioonivestlusel.  Töötaja enesedistsipliin, meeskonnatöö 3. Töökogemuse kokkuvõte ja analüüs Mooduli hindamine: 21  Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Moodul 12. Kehaline arendamine 70 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab kehalise aktiivsuse positiivset mõju oma tervisele ja töövõimele. Õpiväljundid 1. Reeglid kehalise arendamise tunnis. Hügieeniharjumuste Õppija kujundamine. Sobiliku spordiriietuse ja jalatsite valik 1. Saab juhendamisel aru kehalise aktiivsuse olulisusest hea arvestades spordiala, ilma ja keskkonda. enesetunde, tervise ja töövõime säilitamisel. 2. Kehaline aktiivsus, tervis ja töövõime - teemade käsitlus 2. Valib juhendamisel enda tervislikule seisundile sobivad õppeaasta jooksul. sportlikud tegevused. 3. Erinevad liikumis- ja sportmängud ja nende reeglid Hindamisülesanded: (jalgpall, korvpall, saalihoki, võrkpall, Boccia, tennis, sulgpall 1. Peab kinni kokkulepitud ohutuse, hügieeni ja riietuse jne). Juhistest arusaamine, kaaslaste kuulamine. nõuetest. Koostööoskus rühmaülesannetes ja pallimängudes. 2. Arvestab kaasõpilastega rühmategevustes. 4. Kehatunnetusharjutused. Parem- vasak pool. 3. Sooritab liikumis-, sportmängudes, kehatunnetuses jt Orienteerumine (ruumis, välitingimustes), liikumise suunad. ettenähtud harjutusi. 5. Kehalised harjutused (jõuharjutused, tasakaaluharjutused, 4. Koostab juhendamisel lihtsa treeningkava ja teeb selle järgi koordinatsiooniharjutused, kehatunnetusharjutused, harjutusi. rühiharjutused jms). Harjutused veekeskkonnas. 5. Kasutab juhendamisel praktilistes tegevustes ergonoomilisi 6. Treeningkava- erinevad harjutused, nende mõju keha töövõtteid. erinevatele piirkondadele. Treeningkavad internetis (treeningkavad ja äpid). Jõukohaste harjutuste valimine. 7. Ergonoomiline kehakasutus (seismine, istumine, esemete teisaldamine) ja töövõtted. Puhkepauside olulisus. Kehahoiaku jälgimine igapäevaelus. 8. Ohutus. Baasteadmised spordivigastustest ja esmaabist nende puhul. Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Moodul 13. Käsitöö 70 Eesmärk: õpinguga taotletakse, et õppija saab käsitöö 22  tegemise kaudu paremad eeldused jõukohasel rakendumisel Õpiväljundid tulevastes õpingutes, tööelus või hobina Õppija 1. Materjalide taaskasutus põhimõtted ja võimalused Valmistab käsitöö toote lähtudes õpitud käsitöö võtetest ja järgides 2. Käsitöö toodetele esitatavad kvaliteedi nõuded taaskasutus põhimõtteid. 3. Käsitöö toote ideekavandi tegemine 4. Erinevad käsitöö võtted  Paberitööd  Tikkimine Hindamisülesanded:  Õmblemine 1. Esitab tunnitööde portfoolio.  Heegeldamine 2. Selgitab toote valmimise protsessi, materjalide kasutamist  Viltimine ja toote kasutatavust.  jne 5. Toodete realiseerimine Õppematerjal:  www.pinterest.ee  https://annalutter.com/ Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside) 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel Moodul 14. Karjäärikujundamine 12 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija on tutvunud edasiste õppimise- ja töövõimalustega ja ta on toetatud Õpiväljundid järgmise karjäärisammu astumisel. Õppija Lõimitud moodulitega arvutiõpetus, eesti keel, abikoka töö, Leiab juhendamisel endale sobiva võimaluse rakendumiseks pagaritöö, tööharjutus, igapäevaeluoskuste treening õpingutes või töötegevuses 1. Võimete ja huvide hindamine  Minu tugevad ja arendamist vajavad küljed Hindamisülesanne:  Minu ressursid – haridus, huvid, omadused, oskused Tundidest, õppekäikudest ja vestlustest osa võtmine 2. Töö otsimiseks vajalikud oskused ja dokumendid.  Tööpakkumiste analüüs, CV koostamine 3. Õppekäigud ettevõtetesse sh kaitstud töö keskused jms 23 Mooduli hindamine: Mooduli tulemust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/ mitte arvestatud). Tulemus on positiivne kui kõik õpiväljundid on hinnatud „arvestatud“ Hindamine toimub: 1. Kujundavalt õppetöö käigus (jõukohasuse jälgimine, õpikeskkonna kohandamine, tagasiside). 2. Kokkuvõtvalt läbi õpiväljundite hindamisülesannetega määratud tasemel. 24