Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse klientide tegevuskavade loomise ja elluviimise kord

KÄSKKIRI Tallinn 01.09.2021 nr 1-3/27 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse klientide tegevuskavade loomise ja elluviimise kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) klientide tegevuskavade loomise ja elluviimise kord (edaspidi kord) kehtestatakse Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel 1. Reguleerimisala 1.1. Kord laieneb kohanemis-, tööõppekursuste, kutseõppe erialade õppijate ja kaitstud töö klientidele tegevuskavade loomisele ja elluviimisele. 2. Mõisted 2.1. Klient – inimene, kes on kinnitatud õppijate nimekirja Keskuse direktori käskkirjaga õppijate registris või Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori käskkirjaga Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi Õppija) või on lepingu aluse pikaajalise kaitstud töö teenusel. 2.2. Rühmajuhendaja (edaspidi ka RJ, sh töötoa juhendaja) – võtmetöötaja, kes vastutab kliendi teenuste koordineerimise ja sujuvuse ning kliendi Keskusest lahkumisel juhtumi üleandmise eest. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 1. 2.3. Meeskond – põhimeeskonna moodustab rühmajuhendaja (töötoa juhendaja), õpetaja, sotsiaaltöötaja ja tööhõivespetsialist. Vajadusel kaasab rühmajuhendaja teisi spetsialiste nii Keskusest kui väljastpoolt. 2.4. Rühmajuhendajate koordinaator – Keskuse töötaja, kes koordineerib elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist ja tegevuskavade täitmist, sh nii sisulist kui ka tehnilist laadi küsimuste lahendamist. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 2. 2.5. Elukvaliteet – kliendi jaoks olulised elu aspektid (isiklik areng, iseseisvus, füüsiline ja vaimne heaolu, sotsiaalne kaasatus, materiaalne heaolu), millest sõltub tema isiklik heaolu. 2.6. Tegevuskava – kliendi võimetekohast arengut ja elukvaliteedi paranemist toetav alusdokument, mis kajastab kliendi eesmärke, tegevusi, tulemusi ning erinevate osapoolte vastutust. 2.7. Eesmärk – kliendi poolt välja toodud ja mõõdetavalt sõnastatud oodatav muutus, mida ta mõnes elukvaliteedi valdkonnas soovib saavutada. 2.8. Astangu infosüsteem (AIS) – Keskuse infosüsteem, kus asub elektroonne kliendi toimik ning lisadokumendid (sh tegevuskava, meeskonnatööde protokollid jne). AISi kasutamist tegevuskavade loomisel ja elluviimisel reguleerib vastav AISi juhend. 3. Tegevuskava loomise protsess 3.1. Igale kliendile luuakse koostöös kliendi ja vajadusel tema lähedastega tegevuskava, et pakkuda tema eesmärkidele vastavaid vajaduspõhiseid tegevusi ja teenuseid, mis aitavad kaasa elukvaliteedi tõusule või säilitamisele. 3.2. Eesmärke, tegevusi ja nende tulemusi (vahe- ja lõpptulemusi) lisab tegevuskavasse rühmajuhendaja, eesmärgiga omada kliendiga seonduvast terviklikku ülevaadet. 3.2.1. Spetsialistid ja õpetajad sisestavad vahetulemused detsembri viimaseks tööpäevaks ja lõpptulemused aprilli viimaseks tööpäevaks AISi kliendi toimikusse (vastavalt õppetöö või reha moodulisse). 3.3. Tegevuskavasse lisatud tegevused peavad vastutajaga olema eelnevalt läbi räägitud esimesel võimalusel. 3.4. Eelnevalt kokkulepitud tegevuste elluviimine toimub koostöös kliendi, rühmajuhendaja ja tegevust läbiviiva spetsialistiga. 3.5. Individuaalse õppekava loomiseks või varasemate õpingute arvestamiseks pöördub rühmajuhendaja õppekorralduse spetsialisti poole. Õppekorralduse spetsialist kaasab vajalikud meeskonnaliikmed dokumentide vormistamise protsessi. 3.6. Kliendile tegevuskava loomisel ning selle elluviimisel lähtutakse allpool kirjeldatud tööprotsessist: I KLIENDIGA TUTTAVAKS SAAMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument August Kliendi eelinfoga tutvumine AISis RJ AIS isikumoodul hindamise kokkuvõte August/ Kliendi tundmaõppimine, et olla teadlik kliendi Kõik kliendiga Vajadusel september erivajadustest ja selgitada välja unistusi, soove, tegelevad töömärkmed arvamusi* töötajad (paberil, AISis) * Ddokumentidega tutvumine, õppe- ja tööprotsessis, mõtestamised lähtudes elukvaliteedi domeenidest erinevates tundides, õpilaskodus, tutvumislaagris, rühmaüritustel, iganädalastes rühmajuhendaja tundides, vaatlused, hindamised jms. II EESMÄRKIDE SEADMINE JA TEGEVUSKAVA LOOMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoobri RJ koondab valitud viisil* kliendiga seotud RJ, Märkmed, sh AIS algus töötajatelt info kliendi tugevate külgede ja toe- ja kliendiga (REHA moodul teenuste vajaduse kohta, mida töötaja peab tegelevad Toetav oluliseks välja tuua. töötajad rehabilitatsioon) Meeskonnatöö protokollid Kokkuvõte Oktoobri RJ vestlus kliendiga (vajadusel koos lähedase RJ, Märkmed algus ja/või teise spetsialistiga) – kliendi unistuste, klient Tegevuskava AISis soovide, eesmärkide ja tegevuste esmaseks läbiarutamiseks. Oktoobri Kliendile vormistatud esialgse või esimesel RJ, Tegevuskava AISis keskpaik kursusel koostatud tegevuskava läbiarutamine klient Märkmed kliendi ning lähivõrgustikuga, olulisuse hindamine (jätkuva tegevuskava korral juba kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste jätkamine, lõpetamine või uute leidmine). 31. Tegevuskava on vormistatud RJ Tegevuskava AISis oktoober 2  Novembri Tegevuskava jagamine kliendiga, temaga koos läbi RJ, klient Tegevuskava AISis, algus vaatamine, olemasolul lähedastega ja tegevuskava paberkandjal vastutajatega. Teavitav e-kiri spetsialistidele * Meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine, tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevuskava loomisel osalemine jms. III TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoober Iga kliendiga tegelev töötaja jälgib regulaarselt oma RJ, Tegevuskava AISis kuni juuni tegevuse elluviimist ning dokumenteerib vastutajad Spetsialisti kokkuvõte olulisemad tulemused AIS-is tagasiside vormi. tegevus- AISis Rühmajuhendaja kirjutab tegevuskavasse kavas kliendipoolse hinnangu õppetööle, teenustele ja nende tulemustele. Oktoober Uute eesmärkide või tegevuste lisandumisel (sh RJ, Tegevuskava kuni teiste spetsialistide ettepanekul) täiendab RJ muu (uus eesmärk, uus õppeaasta tegevuskava jooksvalt. spetsialist tegevus) lõpp Detsembri Iga kliendiga tegelev töötaja dokumenteerib Iga tegevuse AIS – Õppetöö viimane olulisemad tulemused AISis spetsialisti ja õppetöö vastutaja moodul, õppija toimik, tööpäev tagasiside vormi. õppetöö tagasiside või REHA moodul, toetav rehabilitatsioon Jaanuar, Tegevuskava elluviimise vahehindamine ehk RJ, Tegevuskava veebruar tegevuste tulemustele kirjaliku hinnangu andmine klient, (kõik tegevused, kas (edusammud, takistused, edasised tegevused). vastutajad on muutusi, uusi RJ vaatab koos kliendiga, vajadusel lähedastega eesmärke). NB! Hinnang peab tegevuste tulemused üle ja täpsustab edasise olema kliendi tegevuse, sh kliendi soovid peale õppeaasta või seisukohast lähtuv ja teenuse lõppu. selgitav! Vajadusel spetsialistide kaasamine. 31. jaanuar Vahehindamiste tulemused on tegevuskavasse RJ, klient Tegevuskava AISis kantud Tegevuskavas peab veebruari lõpuks olema selgelt eraldi tegevusena näha, milline on õppetöös olevate õppijate rakendumise eesmärk peale õppeaasta lõppu. Veebruar, Tööhõivespetsialist kutsub kokku meeskonnatöö, et RJ, Tegevuskavasse märts täpsustada õppetöös olevate õppijate tööhõive- hinnangu lisamine rakendumisvõimalused peale õppeaasta lõppu*. spetsialist, RJ alustab üleminekuplaani koostamisega. õpetajad, Rühma RJ täiendab õppijaga tegevuskava spetsialistid vastavalt meeskonnatöös kokkulepitule. * Mitmeaastase kursuse viimasel õppeaastal. IV TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE KOKKUVÕTTED Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Aprilli Iga kliendiga tegelev töötaja dokumenteerib Iga tegevuse AIS – Õppetöö viimane olulisemad tulemused AISis spetsialisti ja õpetaja vastutaja moodul, õppija toimik, tööpäev tagasiside vormi. õppetöö tagasiside või REHA moodul, toetav rehabilitatsioon Mai–juuni Tegevuskava on lõpetatud 2 nädalat enne RJ, klient Meeskonnatöö teenuse lõppu. protokoll (lisada AISi toetav rehabilitatsioon dokumenti, pikem 3  RJ, töötoa juhendaja vestleb kliendiga (vajadusel protokoll manusena koos lähedase ja/või teise spetsialistiga), et läbi õppija toimiku alla). arutada tegevuste tulemused ja hinnata Märkmed eesmärkide saavutatust ning elukvaliteedis E-mail Tegevuskava AISis toimunud muutusi (sh numbriline hinnang (tulemuste eesmärgiga seotud hetkeolukorrale). hindamine, varem RJ, töötoa juhendaja hindab koos kliendiga sisestatud tulemuste tegevuste lõpp-tulemusi ja dokumenteerib need täiendamine; tegevuskavas koos soovitustega edaspidiseks. numbrilised Sisestab numbrilised kliendi hinnangud hinnangud olukorrale) hetkeolukorra kohta. Kursuse lõppemisel sisestab RJ õppetöö kliendi tegevuskavasse lõpu kuupäeva ja üldkokkuvõtte koos edasiste soovitustega. Juuni– Toetab õppetöö klienti üleminekut tööturule või RJ, Tegevuskava november muule rakendumisele ning sisestab vastavad spetsialist (kokkuvõte ja tegevuste tulemused. soovitused AIS toetav rehabilitatsioon 30. Vestleb enda poolt toetatud majast lahkunud Tööhõive- AIS Tööhõive november õppijaga ja sisestab hetkeseisu tööturul, spetsialist moodul (kliendi aktiivsed tegevused ja teenused. rakendumine) * Meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine jms. 3.7. Töötaja saab üldjuhul kokkulepitud perioodil rühmajuhendaja ülesannete täitmise eest täiendavat töötasu vastavalt klientide arvule rühmas, v.a juhul kui need on töötaja ametijuhendi järgsed ülesanded, mida töötaja täidab tööaja sees. Tasu suurus on kehtestatud Keskuse töötasu juhendis. 3.8. Kliendile tegevuskava loomise ning elluviimise tööprotsessi (tegevuskava koostamine, vahehindamised, tegevuskava lõpphindamine) tähtaegadest kinnipidamata jätmise korral arvestatakse rühmajuhendaja töötasust ühes kuus maha 50%. Töötasu taastub tööülesande täitmisele järgneval kuul. 4. Meeskonnatööde ja vestluste kokkukutsumine 4.1. Meeskonnatöö võib kokku kutsuda RJ, iga kliendiga töötav õpetaja või muu spetsialist, et arutleda kliendi arengu toetamiseks ja tema elukvaliteedi tõstmiseks olulisi küsimusi. 4.2. Meeskonnatöö kokku kutsunud Keskuse töötaja kaasab arutletava teema osas rühma tuumikmeeskonna, igal juhul kliendi RJ. 4.3. Meeskonnatöö efektiivse ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise eest vastutab selle kokku kutsunud Keskuse töötaja, kandes protokolli AISi toetava rehabilitatsiooni dokumenti. 4.4. Vestlused kliendiga toimuvad vastavalt vajadusele tegevuskava loomise, elluviimise ja tulemuste hindamise protsessis. 4.5. RJ kaasab vestlustele alati ka kliendi lähedase, kui lähedasel on oluline roll kliendi elukorralduses ja arengu toetamisel ning kui klient on lähedase kaasamisega nõus. 4.6. Lähedase kaasamine tegevuskava loomisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel on kohustuslik, kui klient on alaealine või eestkostel. 4.7. RJ võib vestlusele kaasata teise spetsialisti, kui see toetab klienti või võimaldab kliendil ja/või tema lähedasi paremini nõustada. 5. Üleminekuplaani koostamine 5.1. Üleminekuplaanide koostamist koordineerib õppeosakonna juhataja, kirjeldades RJ jaoks vastavad juhised ning aluspõhimõtted. 4 5.2. Iga kliendiga tööd teinud spetsialist ja kutseõpetaja sisestab rühmajuhendaja palvel üleminekuplaani jaoks kliendi tegevuste ja arengukirjelduse ning annab soovitused edaspidiseks. 5.3.1. Üleminekuplaan koostatakse meeskonnatööna igale Keskusest lahkuvale kliendile, kes asub erihoolekandeteenusele või edasi õppima mujale kooli (sh õppetöö katkestavale kliendile).Meeskonnatöös osaleb kliendi arengut toetanud spetsialistide meeskond (õpetaja, sotsiaaltöötaja, tööhõivespetsialist jm meeskonnaliige). Üleminekuplaan koostatakse ka kliendile, kes lõpetamise järgselt jätkab Keskuses kaitstud töö teenusel. 5.4. Enne üleminekuplaani vormistamist räägib RJ selle sisu kliendiga läbi. RJ skaneerib kliendi poolt allkirjastatud üleminekuplaani ning salvestab selle AISi õppetöö moodulis kliendi toimiku kausta. 5.5. Üleminekuplaan edastatakse kliendile ja, kui asjakohane, tema lähedasele. Üleminekuplaani edastab järgmist teenust pakkuvale asutusele (Töötukassa, kohalik omavalitsus, hoolekandeteenuseid pakkuv asutus) rühmajuhendaja, kliendi teenuse lõppedes keskuses, või tööhõivespetsialist, kliendi mitterakendumisel 6 kuud pärast keskuse teenuse lõppemisel, eeldusel, et selleks on kliendi või lähedase vastav nõusolek. 5.6. Rühmajuhendaja fikseerib AISis REHA moodulis toetava rehabilitatsiooni dokumendis kokkuvõtte Keskusest lahkumise täpsemad asjaolud ning kokkulepped lähedastega 6. Tegevuskavade ja üleminekuplaanide säilitamine ja juurdepääs 6.1. Kliendi tegevuskava, meeskonnatööde protokollid ning muud kliendi tegevuskava elluviimisel loodud dokumendid säilitatakse AISis (dokumendis „Toetav rehabilitatsioon“). 6.2. Juurdepääs dokumentidele toimub vastavalt Keskuses kehtestatud korrale. 7. Rakendusätted 7.1. Tunnistan kehtetuks direktori 09.10.2020 kinnitatud käskkirja nr 1-3/22 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppija tegevuskavade loomise ja elluviimise kord“. 7.2. Käesolev käskkiri jõustub alates 30.08.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor LISAD: Lisa 1 Rühmajuhendaja tööülesanded Lisa 2 Rühmajuhendajate koordinaatori tööülesanded Lisa 3 Õpilaskodu töötaja tööülesanded Lisa 4 Tööhõivespetsialisti tööülesanded Lisa 5 Tugimeeskonna ülesanded 5  KINNITATUD direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/27 Lisa 1 RÜHMAJUHENDAJA TÖÖÜLESANDED Rühmajuhendaja töö eesmärgiks on rühmas olevate klientide teenuste sujuvuse koordineerimine. 1. Otsene töö kliendiga 1) Kliendi tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. Kliendi unistuste ja eesmärkide, soovide ja vajaduste väljaselgitamine. 2) Kliendi toetamine tegevuskava loomisel ja elluviimisel (tegevuskava elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine, tulemuste hindamine). 3) Kliendile info vahendamine Keskuses toimuvast (üritused, õppijate infokiri, Keskuse töö, õpilasesindus, tunniplaan ja muu õppekorraldus jne). 4) Rühma sisekliima, suhete, reeglite, motivatsiooni, vastutuse, kliendi enesehinnangu jms kujundamine. Iganädalane töö soovitavalt nädala arutelu vormis, rühmaüritused, väljasõidud. 5) Kliendi toetamine teiste spetsialistide juurde pöördumisel ja teenuste taotlemisel (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, rehabilitatsiooni koordinaator vms) või selle korraldamisel, suhtlemisel ameti- ja meditsiiniasutustega ning muul asjaajamisel Keskuses. 6) Võimalusel sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames tegevuskava koostamisel osalemine ja kliendi toetamine tegevuskava koostamisel (Keskuses). 7) Õpilasesinduse liikmete toetamine koosolekuteks valmistumisel ja rühmaga info jagamisel. 8) Rühma ettevalmistamine õppetöövälistest üritustest osavõtuks, osalemine õppetöövälistel üritustel koos oma rühmaga. 9) Kliendi toetamine edasise rakendumise leidmisel (sh külastab koos kliendiga teisi koole, elamis- või tööteenuse kohti). 2. Võrgustikutöö 1) Võrgustikutöö on koostöö vanemate ja/või teiste lähedastega ja/või teiste ametiasutuste esindajatega, kes kliendi käekäigus osalevad (nt eestkostja kui selleks on kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnik või sotsiaaltöötaja). Võrgustikutöö eesmärk on informeerimine Keskuses toimuvast ja kaasamine aruteludesse, otsuste tegemisse, kui klient sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll kliendi elukorralduses. 2) Meeskonnatöö ja vestluse kokkukutsumine kliendi tegevuskava loomiseks, vajadusel muudatuste tegemiseks, tulemuste hindamiseks ning muude oluliste küsimuste arutamiseks. 3) Koostöö õppekorralduse spetsialisti ja õpetajatega õppetööga seoses (sh individuaalse õppekava koostamine, varasemate õpingutulemuste arvestamine, klientide tunnustamine). 4) Kõikide kliendiga töötavate spetsialistide teavitamine kliendi eesmärkidest (läbi tegevuskava või vajadusel eraldi meeskonnatöö/individuaalse suhtlemise kaudu) ja 6  klienti puudutavatest olulistest sündmustest, muudatustest. Kogu meeskond peab olema kursis kliendi eripärade ja vajadustega ning lähtuma oma töös kokkulepitud eesmärkidest panustades nendesse läbi oma töö. 5) Õppekorralduse spetsialisti, tööhõivespetsialisti, õpilaskodus elava kliendi puhul õpilaskodu töötajate ja teiste kliendiga tööd tegevate spetsialistide teavitamine kliendi liitumisest keskuse tegevusega (õppetöö või kaitstud töö) ja kliendi teenuselt lahkumisest (sh nendest, kes õppetööle õppeaasta alguses ei ilmu). 6) Kõigi võtmeisikute (nende spetsialistide ring sõltub kliendi eesmärkidest ja vajadustest) hinnangute koondamine enne tegevuskava koostamist ning tulemuste hindamist. 7) Kliendi toetamine ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel, kui kliendi lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajadusel sõlmib rühmajuhendaja kliendi toetamiseks kokkulepped mõne teise spetsialistiga, kes konkreetse kliendiga kokku puutub. 8) Kliendi arvamuse ja ettepanekute vahendamine õpetajatele ja teistele spetsialistidele, juhtkonnale. 9) Kliendi Keskusest lahkumisel ja vajaduse olemasolul, tema seostamine koostöös keskuse spetsialistidega järgnevate teenuste ja vajaliku toega (, KOV, lähedased, rehabilitatsiooniteenus vms). 10) Kliendi suunamine abivajaduse korral sotsiaaltöötaja poole tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste taotlemiseks. RJ on teadlik tegevuskava koostamisest (infot jagab teenuste koordinaator) ning osaleb selles vajadusel. 11) Kliendi üleminekuplaani edastamine kui klient siirdub hoolekandeteenustele või teise kooli õppima. 3. Töö dokumentidega 1) Kliendi toimik AISis – vajalike dokumentide olemasolu (meeskonnatööde protokollid jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine (sh päevaraamatus infovahetus). 2) Olulised kõned, kohtumised, kirjavahetus dokumenteeritakse REHA mooduli toetava rehabilitatsiooni dokumenti 3) Kliendi tegevuskava – koostamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine (kõik koos kliendiga) vastavalt kirjeldatud tegevuskava loomise protsessile. 4) Õppija õppetöö tulemuste jälgimine õppetööpäevikutes (kutseõppe õppija puhul infosüsteemis Tahvel) ja vahetu suhtlemine nii õpetajate kui õppekorralduse spetsialistiga õppija positiivsete õpitulemuste saavutamise nimel. 5) Üleminekuplaani koostamine teenuse katkestajatele ja lõpetajatele, kaasates selleks kliendiga tegelenud õpetajaid ja spetsialiste, kes annavad omapoolseid edasisi soovitusi. 6) Kohanemis- ja tööõppekursuse puhul – rühma õppetöö päeviku täitmine vastavalt juhendile, õiendi vormistamine lõputunnistuse juurde. Õppetööd jätkavale õppijale uue õppeaasta alguse ja uue kursuse infomaterjali vormistamine. 7) Kutseõpperühma puhul – õppeinfosüsteemi Tahvel kasutamine, õpitulemuste jälgimine, õppetoetuse ja sõiduhüvitise taotluse vormistamine koostöös kliendiga, õpilaspileti vormistamine koostöös õppekorralduse spetsialistiga, vajadusel individuaalse õppekava koostamine. 8) Kliendi toetamine sotsiaaltöötajaga suhtlemisel erinevate avalduste täitmiseks (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui klient seda vajab. 7 9) Õpperühma kaust paberkandjal – lisanduvate originaaldokumentide (nt arstitõend, tervisetõend) säilitamine paberkandjal kaustas, mida hoiustatakse teenuste konsultandi juures lukustatud kapis. 8  KINNITATUD direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/27 Lisa 2 RÜHMAJUHENDAJATE KOORDINAATORI TÖÖÜLESANDED Rühmajuhendajate koordinaator juhib klientide elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist Keskuses, toetab rühmajuhendajaid tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel ning organisatsiooni poolsete eesmärkide täitmisel. Rühmajuhendajate koordinaator tõstatab kitsaskohti ning koostöös osakonnajuhtidega püüab leida parimad lahendused rühmajuhendaja töö hõlbustamiseks, organisatsiooni eesmärkide ja elukvaliteedipõhise lähenemise rakendamiseks Keskuses. 1. Rühmajuhendajate töö toetamine 1.1 Rühmajuhendajate töö planeerimine ja juhtimine ning toetamine organisatsiooni poolsete eesmärkide ja elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise kasutamisel, tegevuskavade loomisel ja elluviimisel. 1.2 Rühmajuhendajate individuaalne nõustamine tegevuskavade koostamiseks, eesmärkide sõnastamiseks ja klientidele vajalikke teenuste planeerimiseks. 1.3 Kliendi tegevuskava loomise ja elluviimise korra täitmise jälgimine ning RJ-le ja teistele Keskuse töötajatele vajadusel meeldetuletuste, kirjalike (lisa)juhendite koostamine ning edastamine. 1.4 Rühmajuhendajatele info jagamine, meelde tuletamine oluliste tegevuste või tähtaegade osas vähemalt kord kuus toimuvatel rühmajuhendajate koosolekul. 1.5 Rühmajuhendajate koolitusvajaduse välja selgitamine ning vastavalt vajadusele kogemuskohtumiste, info- ja koolituspäevade vajadusest info jagamine rehabilitatsiooniosakonna juhile. 1.6 Rühmajuhendajate poolt täidetavate dokumentide kaasajastamine (tegevuskava, üleminekuplaan) ja vajadusel rühmajuhendaja tööd hõlbustavate uute dokumentide loomine. 1.7 Rühmajuhendaja tööd hõlbustavate kirjalike materjalide kaasajastamine (RJ käsiraamat jne) iga õppeaasta eel ja vajadusel uute materjalide loomine. 1.8 Uute rühmajuhendajate leidmine koostöös osakonna juhtidega, Keskuse väliste töötajate värbamisel koostöös personalijuhiga. 1.9 Uute rühmajuhendajate toetamine klientide toetamisel, tegevuskavade koostamisel, meeskonna kaasamisel ja dokumenditöös. 1.10 Rühmajuhendajate tähtajaks tegemata jäetud ülesannetest osakonnajuhile info edastamine töötasu vähendamiseks. 2. Kommunikatsioon 2.1 Teadlikkuse tõstmine elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemisest ja selle rakendamisest Keskuses läbi infotundide, koolituste ja juhendite või memode loomise RJ- le, tööhõivespetsialistidele, õpilaskodu töötajatele ja teistele lähenemise rakendamisega seotud töötajatele. 2.2 Elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise tutvustamine klientidele ja lähedastele (nt läbi õppijate esinduse, infokirjad, vanemate vestlusring vms). 3. Arendustöö 3.1 Põhimõtete, korralduslike aspektide läbimõtlemine ja rollide (rühmajuhendaja, rehabilitatsioonispetsialist, õpilaskodu töötaja, tööhõivespetsialist) iga-aastane ülevaatamine ja vajadusel muudatusettepanekute tegemine osakonna juhtidele. 9 3.2 Tegevuskavade loomise ja rakendamise protsessi ja keskkonna (kettad, AISi kasutamine) iga-aastane üle vaatamine ja vajadusel korrigeerimine. 3.3 Koostöös RJ-ga sobivate tegevuskava vormide osas lahenduste leidmine ja vastavate näidiste kättesaadavaks tegemine. 3.4 Rühmajuhendajate poolt täidetavate dokumentide kaasajastamine (tegevuskava, üleminekuplaan) ja vajadusel rühmajuhendaja tööd hõlbustavate uute dokumentide loomine. 3.5 Rühmajuhendaja tööd hõlbustavate kirjalike materjalide kaasajastamine (RJ käsiraamat jne) iga õppeaasta eel ja vajadusel uute materjalide loomine. 3.6 Elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise süsteemi arendamine. Protsessi elluviimise tulemuste analüüsimine. Kitsaskohtade esinemise korral Keskuses läbi arutamine ning arendusettepanekute edastamine juhtkonnale. 10  KINNITATUD direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/27 Lisa 3 ÕPILASKODU TÖÖTAJA TÖÖÜLESANDED Õpilaskodu töötaja töö eesmärk on õpilaskodus elamisega seotud teemade koordineerimine kliendi vajadustest lähtuvalt. 1. Otsene töö kliendiga 1) Kliendi igapäevaelu toetamine iseseisva toimetuleku soodustamiseks (hügieen, koristamine, toiduvalmistamine, pesupesemine, poes käimine, riietumine, vaba aja kasutamine jne) ning vajadusel abistamine. 2) Kokkulepitud tegevuste vahe- ja lõpptulemuste hindamine koos kliendiga. 3) Vajadusel õpilaskodus elava kliendi toetamine ühistranspordi piletite (sh Tallinna ja Harjumaa ühiskaart) soetamisel. 4) Lähedase abi puudumisel õpilaskodus elava kliendi toetamine oma elukohast Keskusesse ja tagasi liikumisel (saatmine bussijaama vms). 5) Rahaplaneerimise oskuste arendamine (muu hulgas meeldetuletus õpilaskodu majutustasu maksmise tähtaja saabumisest). 6) Vajaduse korral ravimite manustamisele suunamine, vastavalt arsti ettekirjutusele ja kokkulepetele lähedastega. 7) Ülevaate omamine kliendi asukohast (majast väljas, huvialaringis, tundides). 8) Õpilaskodu reeglite ja majutuslepingu tingimuste rikkumisel kliendiga vestlemine, vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine ning mõjutusvahendi määramine (sh vajadusel esildise tegemine rehabilitatsiooniosakonna juhile direktori käskkirja vormistamiseks). 9) Rühmajuhendaja palvel (vähemalt 2 tööpäeva ette) ja võimalusel õpilaskodus elava kliendi toetamine ja transportimine meditsiini- ja ametiasutusse õpilaskodu töötajale sobival ajal. Tingimusel, et õpilaskodu töötajal on arsti (nt psühhiaatri) külastamiseks vajaminev informatsioon (rühmajuhendajalt). 10) Otsuse langetamine õppetöövälisel ajal õpilaskodus viibimise osas, mis on tehtud koostöös rühmajuhendajaga. 11) Kliendi toetamine ja juhendamine erinevate õpilaskodus elamisega seotud avalduste täitmisel (praktikaperioodiks õpilaskodu tasust vabastamise avaldus, raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avaldus, majutuslepingu lõpetamise avaldus jne). 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö rühmajuhendajaga kliendiga seotud küsimustes (sh teavitamine õpilaskodus elava kliendiga seotud olulisest sündmustest, tekkinud teenusevajadusest). 2) Koostöö Keskuse spetsialistidega. Vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine. 3) Koostöö lähivõrgustikuga õpilaskodus elava kliendi tervisliku seisundi osas, nt ravimite võtmisele suunamine, õpilaskodu majutuslepingu, majutustasu ja õpilaskodu reeglitega seoses, transpordiküsimuste (keskus-kodu) lahendamisel, lähedase õpilaskodus majutumise soovi korral jne. 11 3. Töö dokumentidega 1) Majutuslepingu või selle muudatuse (sh lõpetamise) allkirjastamiseks ettevalmistamine. 2) Tööhõivespetsialisti teavitusel praktikale või haiglasse suunduva kliendiga õpilaskodu tasust vabastamise avalduse täitmine koos kliendiga (allkirjastab klient või olemasolul eestkostja). 3) Juhtumikirjelduse võtmine kliendilt, kui juhtum leidis aset õpilaskodus, rühmajuhendaja informeerimine juhtumist e-maili teel hiljemalt tööpäeva jooksul ning AISi päevaramaatus sissekande tegemine. 4) Rühmajuhendaja palvel kliendi sotsiaalse toimetuleku hindamine (hügieen, toiduvalmistamine, koristamine) ja omapoolse hinnangu edastamine rühmajuhendajale kliendi toetamiseks vajalike eesmärkide ja tegevuste osas. 5) Raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avalduste võtmine. 6) Õpilaskodus elavale kliendile rohelise kaardi kasutamise õpetamine, tagamine, et roheline kaart on aktiveeritud ning seal on piisavalt raha (võimalusel teeb seda lähivõrgustiku liige). 7) Klienti puudutavate oluliste märkuste tegemine päevaraamatusse AISis. 8) Kokkulepitud tegevuste vahe- ja lõpptulemuste dokumenteerimine AISis toetava rehabilitatsiooni dokumendis. 9) Õpilaskodu korralduslike tabelite täitmine (nt tubadesse paigutamise tabel RJ kaustas). 12  KINNITATUD direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/27 Lisa 4 TÖÖHÕIVESPETSIALISTI TÖÖÜLESANDED Tööhõivespetsialisti töö eesmärk tööhõivealaste teenuste vajaduse väljaselgitamine, kättesaadavuse tagamine ja tugi keskuses õppetööl oleva õppija kutserehabilitatsioonialaste eesmärkide saavutamisel vastavalt õppekavale. 1. Otsene klienditöö 1) Õppija tundmaõppimine ning usaldusliku suhte loomine. Õppija tööalaste unistuste, soovide ja eesmärkide ja võimekuse väljaselgitamine (Jobpicsi või Hamet testi vajalikkuse märkamine ja testide läbiviimise organiseerimine). 2) Õppija toetamine tööhõivealaselt (karjääritundide läbiviimine; individuaalne töö; tugi sobiva töö- ja praktikabaasi leidmisel ning sinna kandideerimisel; tugi intervjuudel; toetamine praktika- ja töökohal; toetamine praktikal osalemisel või töötamiseks vajalike dokumentide vormistamisel; tööandja, Töötukassaga suhtlemisel; tööturuteenuste taotlemisel; ettevõtete külastamine; praktika- ja töölepingute sõlmimisel; üleminekuplaani töö- ja praktikaalase osa täitmine koostöös õppijaga). 3) Õppija toetamine praktikabaasi või töökohale jõudmisel (teekonna tutvustamine, selgeks õppimine, transpordi korraldamine koostöös teiste õppijaga seotud spetsialistidega). 4) Vastutab kliendi rakendumise (sh tööle, kaitstud tööle või tööturuteenustele minemise) eest. 5) Õppija toetamine tema individuaalse tegevuskava loomisel ja elluviimisel läbi tööhõive tugiteenuste (õppija tegevuskava töö- ja praktikaalaste tegevuste elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine). 6) Õppijaga kõigepealt 6 kuud ja seejärel 1 aasta pärast lõpetamist kontakti võtmine õppija rakendumisalase info koondamiseks. 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö tööandjatega/ettevõtetega ja kutseõpetajaga. Töö ja töökoha hindamine õppija võimetest ja oskustest lähtuvalt, proovipäevade ja praktikaga seonduvad kokkulepped; ettevõttekülastuste organiseerimine ja nendel osalemine koos õppijatega; tööandja/praktikabaasi ettevalmistamine õppija tööle või praktikale võtmiseks lähtuvalt õppija erivajadusest; tööandja toetamine külastuse, telefonivestluse või e-posti vahendusel; tööandja nõustamine riiklikest tööturuteenustest, toetustest ja asjakohastest õigusaktidest, vajadusel osapoolte kokku viimine; tööandja informeerimine töö ja töökoha kohandamise võimalikkusest õppija erivajadusest lähtuvalt; tööandja toetamine, kui Keskuse õppija osaleb töö- ja praktikaintervjuudel ning kandideerib tööle. 2) Koostöö õppija lähedastega, Töötukassaga, kohalike omavalitsuse üksustega jm ametkondadega tööhõivealaste küsimuste lahendamisel. 3) Koostöö spetsialistidega, kes puutuvad õppijaga tööülesannete käigus kokku. 13  Meeskonnatööde kokkukutsumine (sh märtsikuine meeskonnatöö, kus selgitatakse välja õppija tegevus pärast keskuse lõpetamist). 4) Koostöö keskusest lahkunud õppijaga. Keskuse lõpetaja saab tööhõivealast tugiteenust kuni 1 aasta jooksul ning Keskusesse tagasipöördunud õppija saab tööhõivespetsialisti tugiteenust (Keskuses õppinul on õigus saada tööhõive tugiteenust 3 aasta jooksul juhul, kui ta on kaotanud töö kuni pool aastat tagasi alates Keskusesse pöördumisest). 3. Dokumenditöö 1) Praktikadokumentide vormistamine ja säilitamine dokumendihaldussüsteemis. 2) Praktikate toimumise info edastamine 1 nädal enne praktika algust õppekorralduse spetsialistile, õpetajale rühmajuhendajale, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajale ja talituse juhile. 3) Õppija tegevuskava – vajalike tööhõive alaste tugiteenuste, eesmärkide ja tegevuste lisamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine koostöös õppija ja rühmajuhendajaga. 4) Lõpetanute tagasiside küsimustik – tööhõivespetsialist suhtleb oktoobrikuu jooksul sama aasta kevadel lõpetanud õppijatega ja aasta tagasi lõpetanud õppijatega, et saada õppijate rakendumisega seotud tagasisidet. 5) Üleminekuplaani edastamine Töötukassasse, hoolekandeteenuste osutajale kui õppija ei ole rakendunud 6 kuud pärast lõpetamist. 6) Info koondamine õppija rakendumise kohta kõigepealt 6 kuud ja seejärel 1 aasta pärast lõpetamist. 7) Praktikalepingud on nõuetekohaselt sõlmitud ja muud praktikadokumendid nõuetekohaselt täidetud ning arhiveeritud. Praktikabaaside info tagasiside saamiseks on edastatud analüütikule. 8) Töö ja praktikaga seotud õppijaga tegevuste vahe- ja lõpphinnangud on kantud AISi toetava rehabilitatsiooni dokumenti 9) Töö ja praktikaga seotud tegevused on kantud AISis õppija toimikus tööhõive mooduli alla. KINNITATUD 14  direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/27 Lisa 5 TUGIMEESKONNA TÖÖÜLESANDED Tugimeeskonna liige on spetsialist (psühholoog, sotsiaaltöötaja, eripedagoog, muusikaterapeut, kunstiterapeut, tegevusterapeut, füsioterapeut, kogemusnõustaja), kes pakub kliendile toetavat, tööalast või sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust. 1. Otsene töö kliendiga 1) Kliendi tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. 2) Kliendi rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine. 3) Kliendi toetamine eesmärkide seadistamisel. 4) Kliendi toetamine tegevuskava koostamisel. 5) Kliendiga tegevuskavas kokkulepitud tegevuste ellu viimine. 6) Kliendi tegevuste, teraapiate dokumenteerimine (spetsialisti hinnangu koostamine). 2. Võrgustikutöö 1) Osalemine rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamisel ja tegevuskava koostamisel. 2) Koostöö rühmajuhendajaga kliendi eesmärkide vahetulemuste hindamisel oma vastutusalas. 3) Koostöö vanemate/teiste lähedastega, kui klient sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll kliendi elukorralduses. 4) Lähtuma tegevuskavas kokkulepitud eesmärkidest ja panustades nende ellu viimisesse ning vajadusel osalema või ise kokku kutsuma meeskonnatööd. 5) Vajadusel, ja rühmajuhendajaga kokkuleppel, toetama klienti ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel, kui kliendi lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajalike taotluste täitmise organiseerimine (transporditeenus, asenduskodu noorte taotlused raha saamiseks, isikliku abistaja teenus jne). 6) Kliendi arvamuse ja ettepanekute vahendamine rühmajuhendajale ja vajadusel teistele spetsialistidele. 7) Kliendi Keskusest lahkumisel, ja vajaduse olemasolul, tema seostamine järgnevate teenuste ja vajaliku toega (KOV, lähedased, rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenuse vms). 3. Töö dokumentidega 1) Kliendi toimik AISis – vajalike dokumentide ja hinnangute olemasolu (meeskonnatööde protokollid, vahehindamised, soovitused jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine AISis REHA mooduli toetava rehabilitatsiooni dokumendis. 2) Kliendiga teenuste, tegevuste vahe- ja lõpptulemuste dokumenteerimine AISis toetava rehabilitatsiooni dokumendis. 3) Kliendi toetamine erinevate avalduste täitmisel (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui klient seda vajab. 15 4) Üleminekuplaani/kutserehabilitatsioonisoovituste täitmine kliendile omapoolseteks edasisteks soovitusteks. 16