Direktori 02.05.2019 käskkirja nr 1-3/14 "Infoturbealaste kordade kinnitamine" muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 26.07.2021 nr 1-3/23 Direktori 02.05.2019 käskkirja nr 1-3/14 "Infoturbealaste kordade kinnitamine" muutmine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel 1. Tunnistan kehtetuks 02.05.2019 käskkirja nr 1-3/14 „Infoturbealaste kordade kinnitamine“ punktiga 1.2 kinnitatud arvutivõrgu kasutamise korra. 2. Kinnitan täiendatud sõnastusega arvutivõrgu kasutamise korra (lisa 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KINNITATUD direktori 26.07.2021 käskkirjaga nr 1-3/23 Lisa 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse arvutivõrgu kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) arvutivõrk koosneb ühiseid ressursse ja teenuseid kasutavatest infotehnoloogilistest vahenditest (riist- ja tarkvara) ning nende abil töödeldavatest andmetest. 1.2. Keskuse arvutivõrguks ei loeta Keskuse poolt külalistele pakutavat avaliku võrgu teenust (WIFI ja nõupidamiste ruumi spetsiaalsed võrgupesad, mis ühenduvad otse välisvõrku). 1.3. Kord sätestab Keskuse arvutivõrgu kasutaja õigused ja kohustused, et kaitsta Keskuse arvutivõrgu ühtseid ressursse, infosüsteeme ja nende abil töödeldavaid andmeid ning hallata otstarbekalt Keskuse arvutiressursse. 1.4. Kord kehtib kõikidele Keskuse arvutivõrgu teenuste ja ressursside kasutajatele ning kõikidele arvutivõrku ühendatud seadmetele ja tööjaamadele (lauaarvuti, sülearvuti, terminal jne). 2. Kasutaja õigused 2.1. Arvutivõrgu kasutajaõigused saanud isikul ehk kasutajal on õigus omada juurdepääsu talle tööks vajalikule teabele ja teenusele. Juhul kui konkreetsele teenusele on Keskuse ja TEHIKu vahel sõlmitud teenustaseme lepe, siis peavad kasutajaõigused olema tagatud vastava teenuse leppes määratud tööajal, kui see ei ole vastuolus muude kehtivate õigusaktidega.. Arvutivõrgu teenuste kasutamise õigused antakse vastavalt Keskuse arvutivõrgu ja infosüsteemide õiguste andmise, muutmise ja sulgemise korrale. 2.2. Kasutajal on õigus saada Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) IT-abilt (edaspidi IT-abi) mõistliku aja jooksul eelnevat infot planeeritud muudatustest ja sündmustest infosüsteemides ja arvutivõrgus, mis oluliselt mõjutavad nende kasutamist. 2.3. Kasutajal on õigus esitada ettepanekuid arvutivõrgu töö ja teenuste ning infoturbe paremaks korraldamiseks. 2.4. Kasutajal on õigus pöörduda infotehnoloogiaalase abi saamiseks IT-abi poole ning saada sealt abi IT-alaste probleemide lahendamisel. 3. Kasutaja kohustused 3.1. Üldised kohustused 3.1.1.Kasutajal peavad olema oma tööülesannete täitmiseks vajalikud arvutikasutamise algteadmised. 3.1.2.Kasutaja on kohustatud järgima kehtivaid õigusakte, asutuses kehtivaid kordasid ning arvutivõrgu või infosüsteemi kasutamiseks kehtestatud alalisi ja ajutisi piiranguid. 3.1.3.Kõik arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamisega kaasnevad juurdepääsuõigused on isiklikud ning neid ei ole lubatud teistele välja laenata ega ühelt isikult teisele edasi anda. 3.1.4.Kasutajal on õigus töödelda juurdepääsupiiranguga teavet (teave, mis seaduse, lepingu või mõnel muul alusel ei ole avalik) ainult oma otseste töö- või ametiülesannete täitmiseks. Sellist teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. 3.1.5.Kasutaja on kohustatud kasutama võrguressursse optimaalselt ning mitte koormama arvutivõrku mittetööalaste andmetega või tegevustega ega segama teiste arvutivõrgu kasutajate tööd. 3.1.6.Kasutaja peab järgima head tava ning mitte tekitama teistele kasutajatele või asutusele oma tegevusega või tegevusetusega kahju ega ohtu arvutivõrgu turvalisusele. 3.1.7.Keskuse sülearvutit kasutatakse vastavalt Keskuse sülearvutite kasutamise korrale. 3.1.8.Kasutaja läbib iga-aastaselt infoturbealase koolituse ja järgneva teadmiste kontrolli (test). Kohustus loetakse täidetuks ainult positiivsele tulemusele tehtud testi korral. 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 3.1.9.Keskusesse tööle asumisel läbib uus kasutaja infoturbealase koolituse hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast töösuhte algust. 3.2. Tööjaama, tarkvara ja lisaseadmete kasutamine ning seadistamine 3.2.1.IKT-vahendite (tööjaamad, printerid, skännerid jne) paigutamise planeerimisel tuleb konsulteerida IT-abiga ja paigutada IKT-vahendid nii, et vastavat õigust mitteomavad isikud ei omaks IKT vahendi kaudu juurdepääsu juurdepääsupiiranguga teabele ning IKT vahendid oleks kaitstud varguse eest. 3.2.2.Keelatud on omavoliline (ilma IT-spetsialisti loata) IKT vahendite (sh tarkvara) lisamine (v.a mobiilsed andmekandjad, mille kohta kehtib korra punkt 8), ümberpaigutamine, häälestamine, eemaldamine, konfigureerimine ja asutusel territooriumilt välja viimine (v.a mobiilsed andmekandjad, mille kohta kehtib korra punkt 8 ja sülearvutid, mille kohta kehtib Keskuse sülearvutite kasutamise kord). Siia hulka kuuluvad ka tulemüüri, viirusetõrje või muude turvafunktsioonide omavoliline muutmine või välja lülitamine. 3.2.3.IT vara kolimisest, mis on suuremahuline või põhjustab või võib põhjustada IT–kaabelduse töid, mis võivad mõjutada TEHIKu seadmete tööd, tuleb teavitada IT-abi ette vähemalt kuus nädalat. 3.2.4.Kasutajal on keelatud arvutivõrgu või operatsioonisüsteemide turvaaukude, ründekoodi, paroolihäkkimise tarkvara või muu sarnase kasutamine täiendavate juurdepääsuõiguste ja privileegide saamiseks või arvutivõrgu töö häirimiseks. 3.2.5.Kasutajal on keelatud arvutivõrgu skaneerimise, võrguliikluse pealtkuulamise või muude võrguliiklust jälgivate või segavate arvutiprogrammide või seadmete kasutamine. 3.2.6.Kui kasutaja soovib kasutada arvutivõrgus asutusele mittekuuluvat riistvara peab ta seda tegema vastavalt korra punktile 12. 4. Paroolinõuded 4.1. Iga kasutaja saab arvutivõrgu ja arvutivõrgus asuvate infosüsteemide kasutamiseks personaalse kasutajatunnuse ja parooli. Alternatiivselt võib tööjaama sisenemiseks kasutada personaalset kiipkaarti (ID-kaart) ja selle juurde kuuluvat PIN koodi. 4.2. Kasutaja vastutab temale antud salasõnade saladuses hoidmise eest personaalselt. Kui salasõna või kiipkaardi PIN kood on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele või selle kahtluse korral, on kasutaja kohustatud salasõna või PIN koodi koheselt muutma või paluma salasõna/kiipkaardiga seotud kasutajaõigused IT-abil tühistada. 4.3. Kasutaja kohustub arvutivõrku ja infosüsteemidesse sisenema ainult oma personaalse kasutajatunnuse ja parooli või kiipkaardiga ning tagama, et tema kasutajatunnuse või kiipkaardi abil ei pääse arvutivõrku või infosüsteemi selleks mittevolitatud isik. Kui tegemist on kaugtööga koduses keskkonnas ei tohi tema kasutajatunnuse või kiipkaardi abil arvutivõrgu ressursse kasutada teised isikud. 4.4. Iga kasutaja kuulub vähemalt ühte kasutajagruppi, millega kaasnevad teatud arvutivõrgu kasutajaõigused ja –piirangud. 4.5. Parool, mis kasutajale kasutajaõiguste saamisel antakse, on ühekordne (kui vastava infosüsteemi kasutamisjuhend ei sätesta teisiti) ning kasutaja kohustub selle vahetama esimesel sisselogimisel ainult temale teadaoleva parooli vastu. 4.6. Parool peab olema valitud selliselt, et seda on võimalik meelde jätta, kuid pole lihtne ära arvata. 4.7. Parooli ei ole lubatud ühelegi andmekandjale krüpteerimata kujul jäädvustada või dokumenteerida ega teatavaks teha ühelegi kolmandale isikule. 4.8. Parool peab koosnema suur- ja väiketähtede ning numbrite kombinatsioonist. Soovitav on lisaks kasutada kirjavahemärke. Parooli pikkus peab olema vähemalt 12 sümbolit. 4.9. Parool ei tohi olla: 4.9.1.suvaline nimi, sõnaraamatus leiduv sõna või kuupäev; 4.9.2.koostatud vaid ühesugusustest sümbolitest ega klaviatuurijärjestuses tähtedest või numbritest; 4.9.3.tuletatud kasutaja isiklikust informatsioonist, mida keegi võib lihtsa vaevaga ära arvata, näiteks kasutaja nimi, pereliikme või lemmiklooma nimi, oma telefoni- või autonumber, enda või perekonnaliikmete sünnipäev või aadress jne; 4.9.4.lihtsasti tuletatav eelnevalt kasutatud paroolidest, näiteks muutes paroolis ühte tähte või numbrit. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 4.10. Parooli tuleb vahetada regulaarselt, parooli kehtivusaeg on kuni 90 päeva. Isikliku kiipkaardi korral PIN koodi regulaarselt vahetada ei tule. 4.11. Parooli ununemise või parooli mittetöötamise korral teavitab kasutaja sellest koheselt IT-abi. IT- abis luuakse kasutajale uus ühekordne parool. Parool edastatakse kasutajale viisil, mis võimaldab isikutuvastust, st IT-abi peab veenduma, et kasutaja on tõepoolest see, kes ta väidab end olevat. 4.12. Tööjaama juurest lahkudes peab kasutaja sulgema tööjaama, väljuma arvutivõrgust või lühema pausi korral lukustama tööjaama (näiteks Windows logo klahv + L). Kui arvutivõrku kasutatakse isikliku kiipkaardiga, tuleb tööjaama juurest lahkudes kiipkaart kaasa võtta. 4.13. Oma isiklikku parooli ega PIN koodi ei tohi kasutaja mitte kunagi mitte kellelegi avalikustada. IT-abi tugiisikul on olemas eraldi juurdepääsuõigused kasutaja probleemide lahendamiseks ning ta ei pea teadma kasutaja parooli. 5. Võrgukettad, failide hoidmine ja printimine 5.1. Iga kasutaja jaoks on ettenähtud personaalne ja struktuuriüksuse võrguketas. Personaalsele võrgukettale viitab ka kasutaja kodukataloog (Minu dokumendid) töölaual. 5.2. Personaalsel võrgukettal olevad dokumendid on kättesaadavad vaid kasutajale endale. 5.3. Struktuuriüksuste võrguketastele juurdepääsuõigused antakse vastavalt juurdepääsuõiguste haldamise korrale. 5.4. Arvutivõrgu ressursside säästlikuks kasutamiseks on iga kasutaja personaalsel võrgukettal limiit, mille mahupiirangud on leitavad kasutaja võrgukataloogis (See arvuti) või mille kohta saab infot IT- abilt. 5.5. Kasutajat teavitatakse automaatselt limiidi lähenemisest. Limiidi lähenemise teate saanud kasutaja peab üleliigsed failid võrgukettalt kustutama või pöörduma failide arhiveerimiseks või limiidi suurendamiseks IT-abi poole. 5.6. Kasutaja peab hoidma töödeldavaid faile võrguketastel ning vältima failide salvestamisest tööjaama kõvakettale. 5.7. Failide salvestamisel võrguketastele tuleb jälgida, et failid oleksid kättesaadavad vaid isikutele, kes tohivad neile juurde pääseda. 5.8. Juurdepääsupiiranguga informatsiooni printimisel või paljundamisel tuleb väljaprinditud või paljundatud materjal koheselt pärast printimist printerist või koopiamasinast eemaldada. 5.9. Leides printerisse või koopiamasinasse unustatud juurdepääsupiiranguga materjali, tuleb see kas omanikule koheselt ära viia (kui on teada) või hävitada paberihunti kasutades. 6. Elektronpost 6.1. Iga kasutaja jaoks on ettenähtud isiklik elektronposti kasutajakonto, mille juurde kuulub ka kalendri kasutamise võimalus. 6.2. Säästliku arvutivõrguvõrgu ressursside kasutamise eesmärgil on igal elektronposti kasutajakontol kvoot, mille ületamisel on kasutaja kohustatud kustutama või arhiveerima vanad elektronkirjad. Kvootide kohta saab infot IT-abilt. 6.3. Kasutajal on keelatud avada kahtlusi tekitava pealkirjaga või kahtlustäratavalt elektronposti aadressilt saabuvat elektronkirja ning käivitada elektronkirjade manuses olevaid programme või skripte. 6.4. Keelatud on elektronposti aadressi kasutamine tarbijamängude mängimiseks, isiklike kommertsteadete tellimiseks, foorumite kasutamiseks ning muudeks tegevusteks, mis võivad põhjustada hulgalise kommertsteadete ja rämpsposti saatmise mõnele Keskuse elektronposti aadressile. 6.5. Kasutaja ei tohi suunata elektronkirju automaatselt edasi asutusevälistele elektronposti aadressidele. Kirjade manuaalsel edasisaatmisel tuleb jälgida, et tahtmatult ei saadetaks välja juurdepääsupiiranguga teavet isikutele, kellel puudub juurdepääsuõigus. 6.6. Kasutajal on keelatud tööalase juurdepääsupiiranguga andmete saatmine või vastuvõtmine kasutades selleks kolmanda osapoole elektronposti teenuseid („gmail.com“, „hotmail.com“, „hot.ee“ jne), välja arvatud siis, kui seda nõuavad tema tööülesanded. 6.7. Andmete, mille avalikuks tulek võib kahjustada oluliselt Keskuse mainet või põhjustada Keskusele olulist kahju, saatmisel väljapoole Keskust, tuleb andmed krüpteerida ID-kaardi või muu 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS aktsepteeritud krüptolahendust kasutades. Infot aktsepteeritavate krüptolahenduste kohta saab IT- abist. 6.8. Kasutaja on kohustatud regulaarselt lugema temale saadetud e-posti, korrastama postkasti oluliste kirjade või manuste salvestamisega võrgukettale ja mitteoluliste kirjade kustutamisega. 6.9. Pärast töösuhte lõppemist töötaja postkast suletakse ja saabuvaid e-kirju edasi ei suunata. Postkasti sisu (salvestatud, saadetud, saadud e-kirjad) arhiveeritakse ja säilitatakse üks aasta. 7. Avaliku võrgu (interneti) kasutamine 7.1. Kasutajal on keelatud edastada interneti kaudu (ka läbi sõnumivahetusprogrammide, foorumite, blogide, kommentaaride jne) salastamata (krüpteerimata) teavet, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks. 7.2. Kasutajal on keelatud laadida internetist omavoliliselt ilma IT-abi loata alla mistahes programme, programmiuuendusi, mänge jms. 7.3. Kasutajal on keelatud internetis, v.a otseste tööülesannete täitmiseks, külastada veebilehti, mille kasutamise avalikuks tulemine võib tuua kaasa Keskuse või riigi maine kahjustumise (näiteks piraatlusega tegelevad lehed, rämpsportaalide lehed). 7.4. Kasutajal on internetis uudiseportaalide ning elektroonilise ajakirjanduse uudiste või artiklite kommenteerimine lubatud üksnes juhul, kui töötaja teeb seda oma nime alt oma töövaldkonna kohta ning kooskõlastab eelnevalt kommentaari vahetu juhi ja kommunikatsioonispetsialistiga. Internetileheküljel oma nime alt kommenteerimine on meedias esinemine ning võrdsustatud intervjuu andmisega. Muude postituste (foorumites jne), blogide jne avaldamine asutuse võrgust on lubatud vaid juhul, kui need ei kajasta poliitikat, riigiasutuste töökorraldust, õhuta vaenu, ole solvavad, laimavad või diskrimineerivad vms. 7.5. Kasutajal on keelatud üritada mööda minna Keskuse arvutivõrgus internetilehtedele või -teenustele kehtestatud piirangutest. Kui tööalaselt tekib vajadus sellisele lehele juurde pääseda, teeb kasutaja sellekohase põhjendatud avalduse IT-abile. 8. Digitaalsed andmekandjad 8.1. Digitaalseks andekandjaks (edaspidi andmekandjad) loetakse seadmeid, millele saab salvestada digitaalset infot (kõvakettad). Mobiilseteks loetakse andmekandjatest neid, mida saab kaasas kanda ning ilma tööjaama korpust avamata tööjaama küljest või arvutivõrgust eemaldada või sinna lisada (USB pulgad, mälukaardid, CD/DVD plaadid, telefonide ja fotoaparaatide mälukaardid jne). 8.2. Keskuses tohib kasutada vaid IT-abi poolt heaks kiidetud andmekandjaid. Vastava heakskiidu saab kasutaja IT-abiga ühendust võttes, sh e-posti või telefoni teel, iga kord, kui kasutab uut andmekandjat. 8.3. Mobiilsete andmekandjate kasutamisel tuleb arvestada, et nende kasutamine on kõrgendatud ohu allikas. Mobiilsed andmekandjaid on lihtne kaotada, varastada, need võivad rikneda ja neid võidakse kasutada tööjaama viirustega nakatamiseks. 8.4. Kui töökohustuste tõttu on mõnes tööjaamas vajalik sagedasti mobiilsete andmekandjate kasutamine, mis ei ole TEHIKu poolt soetatud, tuleb see IT-abiga kokku leppida. Vajadusel tõstetakse sellise tööjaama turvalisust või lepitakse kokku asutused, kelle andmekandjaid usaldatakse. 8.5. Juurdepääsupiiranguga andmete salvestamine mobiilsele andmekandjale on lubatud vaid otseste tööülesannete täitmiseks. 8.6. Krüpteerimata juurdepääsupiiranguga teavet sisaldavat andmekandjat tuleb hoida lukustatud seifis, spetsiaalses raudkapis või konteineris ning transportida isikliku järelevalve all. 8.7. Tööalaseid andmeid sisaldava mobiilse andmekandja saatmisel postiga, kulleriga või üleandmisel teabenõudjale tuleb vormistada sellekohane üleandmise akt või saatekiri, mis registreeritakse Keskuse dokumendihaldussüsteemis. Akt või saatekiri peab sisaldama infot saatja, vastuvõtja, andmekandja liigi, identifitseerimistunnuste, saatmise/üleandmise kuupäeva kohta ja kandma osapoolte allkirju. 8.8. Juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldava mobiilse andmekandja viimisel väljapoole Keskuse territooriumi, tuleb andmekandjal olevad andmed krüpteerida ID-kaardi sertifikaadi või mõne muu heaks kiidetud krüptolahendusega. Krüptolahenduste kohta saab informatsiooni IT-abist. 5  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 8.9. Kui juurdepääsupiiranguga andmete hoidmine mobiilsel andmekandjal ei ole enam tööülesannete täitmiseks vajalik, tuleb andmed andmekandjalt koheselt kustutada või andmekandja hävitada nii, et sellelt pole võimalik andmeid taastada. Andmete kustutamise või andmekandja hävitamise parima mooduse kohta saab infot IT-abilt. 8.10. Digitaalse andmekandja andmisel teise isiku valdusesse tuleb eelnevalt veenduda, et andmekandja ei sisalda teavet, millele andmekandja saanud isik juurdepääsu omada ei tohi. 8.11. Juurdepääsupiiranguga teabe kopeerimisel mobiilsele andmekandjale või juurdepääsupiiranguga teavet sisaldava mobiilse andmekandja ühendamisel tööjaamaga, tuleb võimalusel eelistada juhtmega ühendust juhtmevaba ühenduse (nt sinihammas, infrapuna) asemel. 8.12. Andmeid sisaldava digitaalse andmekandja kadumisest või vargusest tuleb koheselt teavitada IT- abi. 9. IT-abi 9.1. Kasutaja on kohustatud esimesel võimalusel teavitama IT-abi kõikidest IKT teenuste kasutamist takistavatest või potentsiaalselt teenuse kasutamist takistavatest juhtumitest ja turvaintsidentidest. 9.2. IT-abis registreeritud kasutaja pöördumist nimetatakse juhtumiks. 9.3. IT-abisse saab juhtumeid teatada: 9.3.1.kasutades elektronposti aadressi [email protected]; 9.3.2.helistades telefoninumbril 794 3913. 9.4. IT-abisse laekunud juhtumid registreeritakse, neile määratakse prioriteet ja suunatakse kindlaksmääratud lahendajatele. 9.5. Juhtumi kiire lahendamise tagamiseks peab kasutaja edastama juhtumi teatamisel IT-abisse minimaalselt järgneva informatsiooni: 9.5.1. oma ees- ja perekonnanime, kui probleem edastatakse telefoni teel; 9.5.2. tõrke tekkimise kuupäeva, kellaaja ja tööjaama nime, kus tõrge tekkis; 9.5.3. infosüsteemi nimetuse, kus tõrge tekkis; 9.5.4. veateade ekraanilt, saates IT-abile võimalusel ekraanipildi failina; 9.5.5. näide konkreetsete andmetega (registrikood, summad, kuupäevad jmt); 9.5.6. kui tegemist on vea kahtlusega, lisada teatele kirjeldus õigeks peetavast lahendusest. 10. IKT vahendi tellimine ja tagastamine 10.1. IKT riistvara (nt tööjaamad, lisaseadmed, kettaseadmed, USB pulgad jne) tellimiseks tuleb kasutajal teha Keskuse dokumendihaldussüsteemi kaudu taotlus ja edastada see kooskõlastamiseks vahetule juhile ja/või osakonnajuhatajale ning seejärel asjaajamistalituse juhile. 10.2. Standardtarkvara (nt valmistarkvara, mida ei pea spetsiaalselt asutuse jaoks arendama või kohandama), mis ei kuulu arvutite tarkvara põhipaketti, tellimiseks teeb kasutaja põhjendatud taotluse Keskuse dokumendihaldussüsteemis, kooskõlastades selle eelnevalt oma vahetu juhi ja/või osakonna juhatajaga, ning edastab selle dokumendihaldussüsteemis asjaajamistalituse juhile, kes omakorda edastab selle IT-abile. 10.3. Taotlus vaadatakse IT-abi poolt läbi viie (5) tööpäeva jooksul ning kasutajale antakse tagasiside IKT vahendi kasutusse andmise tähtaegade, kasutusse mitteandmise põhjuste ning võimalike alternatiivide osas. Taotluse rahuldamisel lähtutakse vahendi kasutamise vajaduse põhjendatusest ja vajalike ressursside olemasolust. 10.4. Kui IKT vahendi kasutaja lahkub ametist või vahendi kasutamine pole enam tööülesannete täitmiseks vajalik, peab asjaajamistalituse juht koheselt teavitama IT-abi vabaks jäänud IKT vahendist. 11. Kaugtöö ehk töö väljastpoolt asutuse arvutivõrku 11.1. Kaugtöö on võimalik nii Keskuse sülearvutist kui asutusele mittekuuluvast tööjaamast. Kaugtöö kasutamise juhendi leiab töötaja käsiraamatust. 11.2. Kaugtöö tegemisel Keskuse sülearvutist tuleb järgida Keskuse sülearvutite kasutamise korda. 11.3. Kaugtöö tegemisel mobiilside vahendiga (pihuarvuti, mobiiltelefon) tuleb järgida Keskuse arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega kasutamise korda. 6  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 11.4. Keskus ei saa tagada ega kontrollida talle mittekuuluva tööjaama turvalisust. Selle tõttu võtab Keskusele mittekuuluvast tööjaamast kaugühenduse tegemisel kasutaja vastutuse ühenduse ja tööjaama turvalisuse eest ning korvab Keskusele võimalikud kahjud, mis tekivad juhul, kui kaugtööks kasutatav tööjaam osutub ebaturvaliseks. 11.5. Kasutaja kaugtöö tegemisel Keskusele mittekuuluvast tööjaamast veenduma, et: 11.5.1. kaugtööks valitud asukoht ja tööjaam on usaldusväärsed. Kindlasti ei saa lugeda usaldusväärsete asukohtade hulka avalikke internetipunkte (sh kohvikud, lennujaamad, hotellid jm avalikud arvutid), kus ei saa tagada, et keegi ei jälgi sisestamisel kasutajatunnust ja parooli või ei ole paigaldanud tööjaamale nt tarkvarapõhist paroolijälitajat; 11.5.2. tööjaamas, mida kasutatakse kaugtööks on aktiveeritud reaalajas töötav viirusetõrje ning ei ole pahavara, mis võiksid sisestatud kasutajanime, parooli või andmeid salvestada ja kellelegi teisele edasi saata või asutuse arvutivõrku nakatada; 11.5.3. tööjaam ei salvesta kasutaja kasutajanime, parooli ega kiipkaardiga sisenemise korral kiipkaardi PIN koodi; 11.5.4. tööjaama juurest lahkudes väljub kaugtöö keskkonnast ja sulgeb kõik kaugtöö tegemiseks mõeldud rakendused ja veebiaknad ning kui kaugtööd tehti läbi veebibrauseri, kustutab veebibrauseri vahemälu, ajaloo ja salvestatud paroolid. 11.6. Kaugtöö tegemisel Keskusele mittekuuluvast tööjaamast, ei tohi tööjaama ega kuhugi mujale väljapoole kaugtöö keskkonda kopeerida või salvestada juurdepääsupiiranguga teavet ja dokumente. 12. Keskusele mittekuuluva IKT-vahendi kasutamine Keskuse arvutivõrgus 12.1. Kui otseste tööülesannete täitmiseks on vajalik, et Keskuse arvutivõrku või tööjaama külge ühendataks Keskusele mittekuuluv IKT vahend, tuleb selleks täita taotlus Keskusele mittekuuluva IKT vahendi kasutamiseks asutuse võrgus ja saata see IT-abisse. 12.2. IT-abi vastab taotlusele hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul. 12.3. Taotluses peab olema kirjas IKT vahendi täpne mark ja mudel, kasutamise eesmärk ning kas vahend ühendub arvutivõrgu või tööjaama külge. 12.4. Kui arvutivõrku tahetakse ühendada IKT vahendit, mis on Keskusele mittekuuluv tööjaam, peab juurdepääsu taotleja juurdepääsu saamiseks saatma IT-abisse digitaalselt allkirjastatult avalduse tööjaama lubamiseks Keskuse arvutivõrku. 12.5. Keskusele mittekuuluva digitaalse andmekandja korral, mida soovitakse ühendada tööjaama külge (mälukaart, USB pulk vms), piisab IT-abi spetsialisti suulisest loast pärast spetsialisti veendumist, et vahend ei kujuta endast ohtu Keskuse arvutivõrgu ja infosüsteemide turvalisusele. Kasutajal on võimalik antud suuline luba omandada IT-abilt telefoni teel konsultatsiooni korras. 12.6. IT-abi võib pakkuda välja alternatiivi Keskusele mittekuuluva IKT vahendi kasutamiseks Keskuse arvutivõrgus. Kui alternatiivi ei leita ja IKT vahend ei kujuta IT-spetsialistide arvates ohtu Keskuse arvutivõrgu ja süsteemide turvalisusele või käideldavusele, kiidetakse taotlus heaks. Taotluse heakskiitmise eelduseks on tööjaama lisamine Keskuse Windows’i domeeni, millega kaasneb domeeni reeglite laienemine isiklikule sülearvutile. Samuti võivad IT-spetsialistid nõuda tööjaama pahavara tõrje väljavahetamist Keskuse kasutuses oleva viirusetõrjelahenduse vastu. 12.7. Allkirjastatud IKT vahendi või tööjaama arvutivõrku ühendamise taotlus säilitatakse IT-abis vähemalt viis (5) aastat pärast IKT vahendi võrgus kasutamise lõpetamist. 12.8. IKT vahendi tohib Keskuse arvutivõrgu/tööjaama külge ühendada alles pärast kinnituse saamist, et avaldus on rahuldatud ning tööjaama ülevaatamist ja seadistamist IT-spetsialisti poolt. 12.9. Kõigist avalduses toodud IKT vahendi andmete muudatustest või IKT vahendi kasutamise lõpetamisest Keskuse võrgus või tööjaamas peab tööjaama kasutaja koheselt teavitama IT-abi. 13. Arvutivõrgu väärkasutuse tagajärjed 13.1. Kahtluse tekkimisel arvutivõrgu kasutamise reeglite rikkumise või võrgu väärkasutuse osas on TEHIKu IT-spetsialistidel õigus peatada või piirata kasutusõigust kuni asjaolude selgitamiseni. Kasutaja õiguste peatamisest või piiramisest peab TEHIKu IT-spetsialist viivitamatult tervitama kasutajat ja/või tema vahetut juhti ja Keskuse infoturbespetsialisti. 13.2. IKT vahendi süülise rikkumise korral on vara soetanud asutusel õigus nõuda kahju hüvitamist. 7  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 13.3. Arvutivõrgu või infosüsteemi kasutamist reguleerivate õigusaktide mittetäitmine võib tuua kaasa kriminaal, väärteo- või distsiplinaarkaristuse. 8