Tere!
Väga tore, et kajastate nii olulist teemat nagu seda on töötajate vaimne ja füüsiline tervis!
1. Kui oluline on tema vaimne tervis? Nt kui tal on bipolaarne häire/skisofreenia või depressioon,
siis kas tal oleks potentsiaali saada üldse tööle? Kas ta võiks oma vaimsest probleemist teada
anda ilma, et ta peaks kartma, et teda seepärast tööle ei võeta?
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on saanud positiivse kogemuse vaimse tervise häirega või
liitpuudega (nt intellektipuue ja vaimse tervise häire) inimestele töö leidmisel ja nende
toetamisel tööle asumisel.
Oluline on siinkohal silmas pidada, et tööle suunduv inimene saaks aru, milline on tema
erivajadus ja sellest tulenevad võimalused hakkama saada, nt pingetaluvus jms. Nii on Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuses tööl tööhõivespetsialistid, kes arutavad õppijaga tööle asumisel
läbi, mis on töökoha plussid ja miinused ning millist tuge vajaks inimene tööandjalt.
Tavaolukorras saavad sellist tuge pakkuda inimese enda lähedased.
Lisaks sellele pakub tööhõivespetsialist tuge ka tööandjale, kuidas paremini korraldada
töökeskkond konkreetse inimese jaoks.
Kuna inimese vaimse tervise seisundiga seotud informatsioon kuulub eriliigiliste isikuandmete
alla, tähendab see, et tööle kandideerija ei ole kohustatud ning tööandja ei tohi nõuda sellise
info avalikustamist, vältimaks võimalikku diskrimineerimist. Tööle kandideerija küll ei pea
avalikustama oma diagnoosi, ent tasub olla avatud oma vajaduste osas töökeskkonnale ning aus
enda vastu. Oluline pole mitte konkreetne diagnoos, vaid töötaja vajadused ja võimalused –
skisofreenia ning igapäevaelus sellega toimetulek võib kahel inimesel olla täiesti erinev,
sõltumata ühisest nimetajast.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus teeb ka aktiivselt koostööd tööandjatega, et tõsta
teadlikkust erinevatest erivajadustest, sh vaimse tervise häiretest, et luua avatumat suhtumist
tööturul. Rõõm on näha, et aina enam ettevõtteid on valmis kaasa mõtlema ning palkama
erivajadusega inimesi ning muu hulgas koolitama oma töötajaskonda, et luua töökeskkonnas
avatumat ja arvestavamat suhtumist.
2. Kui inimesel on füüsiline probleem, nt on tal mingi puue, siis milline oleks tema potentsiaal
saada tööle?
Oluline vahe siinkohal vaimse tervise häirega on asjaolu, et füüsilist puuet on võimatu või raske
peita. See tähendab omakorda, et ümbritsevad inimesed on kergemini mõjutatud oma
eelarvamustest.
Tööle kandideerijana tasub inimesel olla teadlik, millised on tema vajadused töökeskkonna
kohanduste osas tulenevalt tema erivajadusest, nt hoone ligipääsetavus (tagades sh et kalle ei
ole liiga järsk jne), uste automaatne avanemine ja lävepakkude eemaldamine, et lihtsustada
liikumist, puhkepausid tööaja sees jne. Nii näiteks on kaubanduses kassaletid kohandatud
ratastooli kasutavale inimesele koos sobiva ratastooliga.
Tööandja vaates on oluline olla teadlik sellest, et Töötukassa pakub tööandjale tuge nii
töökeskkonna kohandamisel kui abivahendi võimaldamisel
(https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/abi-erivajadusega-inimese-toole-
votmisel). Tänu sellistele meetmetele on tööandjal lihtsam palgata erinevate erivajadustega
inimesi ning tagada neile samaväärsed võimalused tööks kui kõigile teistele töötajatele.
Üks küsimus oleks veel, et kas keegi teie keskusest (nt mõni vaimse probleemiga inimene) oleks
nõus kasvõi anonüümselt rääkima, kuidas tema tööturul oma probleemiga hakkama saab jms?
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel on mitmeid edulugusid, mis on avalikustatud keskuse
kodulehel (https://www.astangu.ee/et/edulood). Samuti, võtame ühendust mõne õppija või
vilistlasega, et selgitada välja valmisolek oma lugu rääkima. See aga võib aega võtta, kuna suvine
periood.
Lisan veel, et hea meelega anname intervjuu põhjalikuma info jagamiseks ja meie õppijate lugude
rääkimiseks.
Lugupidamisega
Veronika Kaska
Direktori asetäitja/ jurist
Loome koos paremat elu
Tel +372 6877 233
Mob +372 5055 381
[email protected]
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27 Tallinn 13519
Liitu Astangu uudiskirjaga