Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks

Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 1 kooskõlast lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas esitatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT). TAT on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusele nr 165 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele REACT-EU ESFist rahastatavatele prioriteetse suuna 16 meetme tegevustele: 16.1.1 „Tööturuteenuste pakkumine“; 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.1 „Tööturuteenuste pakkumine” raames TAT „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks”. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni riigipõhiseid soovitusi, kus on välja toodud vajadus teha täiendavaid jõupingutusi suureneva tööjõupuudusega tegelemiseks. Komisjon soovitab muu hulgas suunata aktiveerimiseks tehtavad jõupingutused tööturust kõige rohkem eemaldunud inimestele. Meetme tegevuse eelarve on kokku 9 000 000 eurot, millest ELi toetuse osakaal on 100%. Meetme tegevusi viiakse ellu käesoleva TAT kaudu. TAT sisaldab eesmärkide ja projektide tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate projektide sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ning valdkondlike arengukavadega, rakendamise tingimusi ja riskide hindamist. TAT tegevuste elluviijaks on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) ja partneriks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi AKRK). TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected]), nõunik Annika Sepp (tel 626 9722, [email protected]), nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ja töötukassa juhatuse liige Pille Liimal (tel 614 8500, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.2. II Käskkirja sisu TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel kooskõlas lõikega 4. TAT sisaldab kaheksat peatükki: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste ja näitajate saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. REACT eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) esitatakse RA-le kinnitamiseks igal aastal jooksva aasta 1. novembriks. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.3. Aastate kaupa on eelarve näidatud lisa 1 finantsplaanis. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki ja tulemust ning vajalikkuse põhjendust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse ning samuti eelarvet. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste ja näitajate saavutamiseks“ Nimetatud peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. TAT tegevusi 2.1–2.4 viib ellu töötukassa, tegevuse 2.5 elluviijad on töötukassa ja AKRK. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta selle eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ajaliselt. Käesolevas peatükis esitatakse rakenduskava meetme tegevuse 16.1.1 väljundinäitajad ja tulemusnäitajad, TAT-spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad tegevuste kaupa, nende algtasemed, sihttasemed aastaks 2023 ja selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse. Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse, milleks on „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ ja rakenduskava tulemusnäitajatesse, milleks on „osalejad, kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana“ ja „osalejad, kes säilitavad oma töö kuue kuu jooksul pärast koolitust“. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Käesolevas peatükis selgitatakse millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas esitatud läbivatele teemadele. Hinnata tuleb TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng 2   keskkonnahoid ja kliima ESFist toetatavate tegevuste puhul on vaikimisi märgitud kõigis meetme tegevustes „ei“. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel.  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust: o soolisse võrdsusesse; o võrdsesse kohtlemisse. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste meetmes elluviidavate TAT-dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid/punktid, mis on aluseks TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb üheksast alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja kohustused“; 7.2 „Kulude abikõlblikkus“; 7.3 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi“; 7.4 „Toetuse maksmine“; 7.5 „TAT muutmine“; 7.6 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine“; 7.7 „Finantskorrektsioonid“; 7.8 „Partneri kohustused“; 7.9 „Vaiete menetleja“. 7.1. Toetuse saaja kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta kohta. 3 TAT elluviija kohustused on loetletud STS §-s 24. Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest on Euroopa Sotsiaalfondist toetuse saaja kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel, mida tuleb esitada koos aruandega. Täpsemalt saab kohustuste sisuga tutvuda STS-i seletuskirjas. 7.2. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või makstakse 45 kalendripäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. TAT-s on viidatud, et TAT alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse toetusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (TTTS) sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras. Kui TTTS-is ei ole reguleeritud teenuseid ja toetusi, mida osutatakse TAT alusel, siis need tingimused sätestatakse TAT-s. 7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi TAT raames osutatakse tööturuteenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, otseseks abi saajaks on töötukassa ja partneriks AKRK. Töötukassa ei paku TAT-s nimetatud teenuseid vastutasu eest, need on sihtrühma kuuluvatele isikutele tasuta kättesaadavad. Seega ei ole antud kontekstis töötukassa näol tegemist ettevõtjaga ning riigiabi hindamine nende tegevuste puhul ei ole vajalik. Samas antakse töötukassa kaudu pakutavate teenuste kaudu abi ettevõtjatele nende majandustegevuseks. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuivõrd TAT raames antavad teatud toetused kvalifitseeruvad riigiabiks, on meetmete kasutamisel väga oluline järgida lubatava riigiabi kriteeriume. ELi toimimise lepingu artikkel 107 eristab riigiabi, mida loetakse ühisturuga kokkusobivaks ning seega Euroopa õigusruumis lubatuks (artikkel 107 lg 2), ja riigiabi, mida võib Euroopa Komisjoni loal pidada ühisturuga kokkusobivaks (artikkel 107 lg 3). Kui üldreeglite kohaselt tuleb antav riigiabi esmalt Euroopa Komisjonile deklareerida (esitada riigiabi teatis), siis teatud juhtudel on kehtestatud lubatava riigiabi andmiseks lihtsustatud režiim. Asjakohased on: 1) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka VTA määrus), ja 2) komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) (edaspidi SGEI VTA määrus). 4 VTA määrus seab abi saavatele ettevõtetele üldised piirangud, millega tuleb arvestada kõikide toetuse andmise otsuste tegemisel. SGEI VTA määrus võimaldab abi andmisel lähtuda suuremast piirmäärast tingimusel, et tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuste osutamisega. TAT punktis 2.2 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.3 sätestatud ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse toetamine ning tööruumide ja - vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, tööalase mentorluse tasu ning eesti keele koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas VTA määrusega, komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). Kui taotleja on üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja, antakse eelviidatud toetusi SGEI VTA määruse alusel. Üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on konkurentsiseaduse § 31 lõike 32 kohaselt ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Üldist majandushuvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga. Kui eelmistes lõikudes nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud, on TAT punktis 2.2 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.3 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus ning punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab:  TAT punktides 2.2 ja 2.4 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused;  TAT punktis 2.3 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 34 tingimused. 7.4. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 14 lõike 1 ja § 18 alusel. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Kuna toetuse osakaal kõnealuses TAT-s on 100%, kuulub väljamaksmisele kogu abikõlblike kulude summa. Punktis 7.4.8 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Perioodil 2014–2020 on lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d toetuse maksmine peatama või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teavitab toetuse saajat ja palub toetuse saajal maksetaotlust korrigeerida või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib 5 puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. 7.5. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RA ja RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. RA otsustab TAT muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastati. Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr finantsallikate kaupa ei muutu. Lisaks ei eelda TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:  kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja  muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded kaks korda aastas 15. juuniks aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni–detsember kohta elektroonselt digiallkirjastatult. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille esitamise 6 tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja tema allasutuste töökorraldusest. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui lõpparuande esitamiseks on üks vorm. Aruandes kajastuv informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna aruande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Välja on toodud TAT rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud Käesoleva TAT raames pakutakse tööturuteenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, mille eesmärk on tööhõive suurendamine, töötuks jäämise ennetamine ja suurema tööpuudusega piirkondades töökohtade loomise soodustamine. Käskkirjaga tagatakse mitme tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjas nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ sätestatud tööturuteenuse jätkuv rahastamine. Kuna nende teenuste osutamise tingimusi ei muudeta, piirdub mõju tegevuste jätkamise tulemusel suurenenud sihtrühma kaasamisega, mis aitab leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Uute tegevustena parandatakse tööturukoolituste vastavust COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõjul muutunud oskuste vajadusele ja kaasajastatakse karjääriteenuste nõustamisvara. Sellel on positiivne mõju kriisis enim kannatanud sektorites tööta jäänud inimeste edasiste jätkusuutlike karjäärivalikute toetamisele ning see vähendab kriisi pikaajalist negatiivset mõju inimeste tööalasele ja majanduslikule toimetulekule. Samuti toetavad need lisategevused järgmiste struktuursete probleemide lahendamist: struktuurne tööpuudus, töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadustele, kvalifitseeritud tööjõu puudus. Riigi tasandil on meetmetel positiivne mõju üldise tööpuuduse vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele ning hõive kasvule. Meetmete oodatav mõju isiku tasandil avaldub eelkõige osalejate paranenud tööturunäitajates, milleks on suurem töötamise tõenäosus ja väiksem risk kaotada töö, aga ka liikumine uuele ametikohale, töötamine suuremat lisandväärtust looval töökohal, suurenenud tootlikkus, sellega kaasnev kõrgem sissetulek ning tööelu kvaliteedi paranemine. 7 Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb Eesti Töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastavalt STS § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014– 2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus KA juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine” saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks elluviidavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia TAT rakendajaks on töötukassa kui riikliku tööturupoliitika elluviija. Töötukassa vastutab riiklikul tasandil aktiivsete tööturumeetmete osutamise eest. Muu hulgas omab töötukassa ressurssi professionaalse personali näol, mis tagab TAT-s seatud eesmärkide eduka elluviimise. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. 8 VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Eesti Töötukassa kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. 9  MINISTRI KÄSKKIRI 05.07.2021 nr 78 Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas lõikega 4 kinnitan toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ koos lisaga (lisatud). Käskkirja rakendatakse alates 1. septembrist 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  KINNITATUD tervise- ja tööministri 05.07.2021 käskkirjaga nr 78 Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.09.2021–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Eesti Töötukassa Partner Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus  2 Sisukord 1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ........................................................................................................................................... 3 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK .............................................................................................................................. 3 1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................... 3 1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................... 3 1.2. TAT EESMÄRK ........................................................................................................................................................ 3 1.2.1. TAT TULEMUS ..................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................ 3 1.2.3. EELARVE............................................................................................................................................................. 6 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE JA NÄITAJATE SAAVUTAMISEKS ................................................................ 6 2.1. TÖÖTUSE ENNETAMINE ............................................................................................................................................ 6 2.2. PIIRKONDLIK TÖÖKOHA LOOMISE TOETUS..................................................................................................................... 8 2.3. VANADUSPENSIONIEALISTE, ENNETÄHTAEGSET VANADUSPENSIONI JA PÄÄSTETEENISTUJA TOETUST SAAVATE ISIKUTE TÖÖLESAAMISE TOETAMINE .................................................................................................................................................................. 9 2.4. MINU ESIMENE TÖÖKOHT EESTIS ............................................................................................................................. 10 2.5. TÖÖTURUKOOLITUSE ARENDAMINE JA NÕUSTAMISVARA KOOSTAMINE ............................................................................ 10 3. NÄITAJAD ......................................................................................................................................................... 11 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................. 13 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................... 14 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................. 14 7. TAT RAKENDAMINE ......................................................................................................................................... 15 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED .................................................................................................................................. 15 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................... 15 7.3. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ......................................................................................................................... 17 7.4. TOETUSE MAKSMINE.............................................................................................................................................. 18 7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................... 19 7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ................................................................................ 20 7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ...................................................................................................................................... 21 7.8. PARTNERI KOHUSTUSED ......................................................................................................................................... 21 7.9. VAIETE MENETLEJA ................................................................................................................................................ 21 8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................... 21  3 Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel kooskõlas lõikega 4. Tegevusi rahastatakse EL COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund COVID-19 kriisiga võitlemine 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk COVID-19 tingitud tööturuteenuste pakkumine, seotud koolitused, nõustamine, ohvriabi ning teadusuuringud 1.1.3. Meetme nimetus COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.4. Meetme eesmärk COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine 1.2. TAT eesmärk Suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas: - arendada töötuse riskis vähem konkurentsivõimeliste sihtrühmade ning kriisis kannatanud sektorite tööjõu oskusi hõives püsimise toetamiseks; - arendada tööturukoolitust ja nõustamist, et vastata COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõjul muutunud oskuste vajadusele; - suurendada vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni saajate ja vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust saavate isikute (edaspidi päästeteenistuja toetust saav isik) tööhõivet; - suurendada rahvusvahelise kaitse saajate tööhõivet; - soodustada suure tööpuudusega piirkondades töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist. 1.2.1. TAT tulemus TAT tulemusena on suurenenud: - töötuse riskis vähem konkurentsivõimeliste sihtrühmade ning kriisis kannatada saanud sektorite võimalused oskusi täiendada või omandada uus eriala, muu hulgas on paranenud tööturukoolituste ja nõustamise vastavus COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõjul muutunud oskuste vajadusele; - vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute, rahvusvahelise kaitse saajate ja suure tööpuudusega piirkondade elanike töötamise võimalused. 1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus Enne COVID-19 kriisi (2017–2019) püsis Eesti tööhõive ja tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeima tasemel. COVID-19 pandeemia tõi tööhõives tagasilöögi ning kiire töötuse kasvu. 2020. aastal oli Statistikaameti andmetel hõivatuid (15–74-aastased) 656 600, mis oli võrreldes 2019. aastaga 14 700 võrra vähem. Võrreldes 2019. aastaga langes aasta keskmine tööhõive määr 68,4%-lt 66,7%-ni ning töötuse määr kasvas 4,4%-lt 6,8%-ni. Teistest vanusegruppidest kiiremini suurenes noorte töötuse määr, mis teisel poolaastal kasvas koguni 21,7%-ni, kuid aasta keskmine noorte töötuse määr kasvas võrreldes 2019. aastaga 11,1%-lt 17,9%-ni. Noorte töötuse kasvu mõjutas asjaolu, et kriisi käigus said kannatada eelkõige need tegevusalad, kus töötavad noored (turism, majutus, toitlustus). Seevastu üle 50-aastaseid mõjutas kriis keskmisest vähem.  4 50–74-aastaste tööhõive määr vähenes aastaga 59,4%-lt 58,4%-ni ning töötuse määr kasvas 4%-lt 5,8%-ni. Piirkondade võrdluses langes hõivemäär kõige enam Kirde-Eestis ja Põhja-Eestis, vähemal määral Lõuna-Eestis. Kesk- ja Lääne-Eestis aga hõive pigem suurenes. COVID-19 kriisi tööturumõjudele kiire reageerimise vajadusega samaaegselt tuleb jätkuvalt arvestada sellega, et pikemas perspektiivis süveneb Eesti tööturul tööjõupuuduse probleem, kuna kasvab vanuse tõttu tööga mittehõivatud inimeste arv. 2019. aastal oli 100 tööealise (15–64- aastased) inimese kohta 31 eakat (65-aastased ja vanemad) ehk vanadussõltuvusmäär oli 31%1 ning see näitaja on aastatega püsivalt kasvanud. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus kasvab praeguselt tasemelt ehk 19,8%-lt 2019. aastal 25,6%-ni 2040. aastaks ning laste (alla 15-aastased) osatähtsus rahvastikus väheneb (16,4%-lt 14,2%-ni). Kui 2019. aastal oli ühe ülalpeetava kohta 1,76 tööealist, siis tulevikus (2040. aastal) on ühe ülalpeetava kohta 1,51 tööealist.2 Ülalpeetavate (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus rahvastikus kasvab tööealiste arvelt. Seega toovad tööealise elanikkonna osatähtsuse vähenemine ning pensioniealiste osatähtsuse suurenemine rahvastikus kaasa kulutuste kasvu pensioni- ja tervishoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele, samuti väheneb maksu- ja tulubaas.3 Uuringus Vanemaealised Eesti tööturul“4 on tööandjad esile toonud, et märkimisväärne osa kogenud töötajatest jõuab järgneva 5–10 aastaga vanaduspensioniikka, kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning organisatsioonis puudub personalipoliitika järelkasvu loomiseks, et pensionile siirduvaid töötajaid asendada. Tööandjate hinnangul napib eelkõige vajalike oskustega tööjõudu ehk tegemist on struktuurse töötusega, mis pärsib ettevõtete tegevust. Ettevõtjate ja tööjõuprognooside5 hinnangul ei tule haridussüsteemist (piisavalt) vajalike oskustega noori, samas on töötajate süstemaatiline arendamine Eesti ettevõtete seas suhteliselt vähe levinud. Tööandjate toetamine töötajate oskuste ja teadmiste arendamisel aitab viia majanduse parema tasakaaluni ning leevendada oskustööjõu puudust. Elanikkonna vananemist ning tööealiste arvu vähenemist arvestades on oluline kasutada võimalikult paljude inimeste, sh vanemaealiste ja rahvusvahelise kaitse saajate tööturu potentsiaali, suurendades nende konkurentsivõimet ja toetades tööturul püsimist. Eesti tööjõu- uuringu andmed näitavad, et majanduslanguse korral kasvab tööturu riskirühmade töötus keskmisest kiiremini ja taastumine toimub aeglasemalt. Samuti vähenevad tööandjate valmisolek ja võimalused riskrühmade oskuste arendamisse panustada. Töötuse määr on keskmisest kõrgem ning oht jääda töötuks suurem erialase hariduseta (2020. a 9,2%) ja eesti keelt mitteoskavatel inimestel (12,9%). Vanemaealiste töötuse määr on üldisest töötuse määrast madalam (2020. aastal oli üle 50-aastaste töötuse määr 5,8%), kuid töötuks jäädes on vanemaealistel suurem risk jääda pikaks ajaks töötuks või liikuda tööturult välja. Suurem risk jääda töötuks tuleneb (osaliselt) tõenäoliselt nende ebapiisavatest või vananenud oskustest, mistõttu on nende konkurentsivõime suurendamiseks tööturul oluline toetada teadmiste ja oskuste arendamist. Uuringust selgub, et eakate valmisolek töötamist jätkata on suur: 47% 50–74-aastastest töötavatest vanemaealistest ning 36% töötutest kaaluvad vanaduspensioniea saabudes töötamist jätkata, vaid neljandik nii tööga hõivatuid kui töötuid plaanib tööl käimise lõpetada vanaduspensioniea saabudes.6 Samas on pensionisüsteemis mõned pensioniliigid, mis soodustavad tööturult lahkumist enne vanaduspensionikka jõudmist, näiteks ennetähtaegne vanaduspension, millele tekib õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniiga ja mida töötamise korral ei maksta. Siiski ei ole välistatud, et ennetähtaegse vanaduspensioni saaja soovib töötada ning loobuda töötamise ajal pensionist. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute tööle asumine tööturuteenuste toel aitab leevendada tööjõupuudust ja vanadussõltuvusmäära kasvust tulenevat survet 1 Statistikaamet 2 Statistikaameti rahvastikuprognoos 2019–2080 3 Marksoo, Ü. 2011. Vanemaealised Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 4/2011 4 https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/Vanemaealised-tooturul-loppraport.pdf –2027 https://oska.kutsekoda.ee/wp- 5 Kutsekoda. 2020. Eesti tööturg täna ja homme, 2019 content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf 6 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium  5 sotsiaalsüsteemile. Eesti tööturunäitajad erinevad piirkondlikult endiselt suurel määral. Kõige väiksem tööga hõivatus ja kõige suurem tööpuudus on Ida-Virumaal. Alla 60% jääb tööhõive määr ka Põlvamaal ja Võrumaal, samuti on tööhõive määr madal kolmandas Kagu-Eesti maakonnas – Valgamaal. Ida- Virumaa probleemiks on eelkõige endise tööstusala restruktureerimisega kaasnenud suur ja püsiv tööpuudus ning vähene ettevõtlusaktiivsus. Ida-Virumaa tööhõive määr oli 2020. aastal 54,6%, mis on 12,1 protsendipunkti võrra madalam kui kogu Eestis (66,7%). Töötuse määr ja registreeritud töötuse määr on aga Ida-Virumaal püsinud Eestis keskmisest oluliselt kõrgemad. Kõige kõrgem oli Ida-Virumaa töötuse määr majanduskriisi järel ehk 2010. aastal (25,6%), millele järgnes töötuse langus. Piirkonnas toimunud koondamiste mõjul hakkas registreeritud töötuse määr 2019. aastal taas tõusma. Kriisist tingitud nafta hinna langus ja naftatoodete (sh põlevkiviõli) nõudluse vähenemine mõjutab piirkonna tööturule olulist põlevkivisektorit ning seab koondamise riski alla sealsed töökohad. Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa tööhõive määr oli 2020. aastal madalam kui kogu Eestis (vahemikus 52,6–61,5% vrd 66,7% Eesti keskmisega). Registreeritud töötuse määr oli Kagu- Eesti maakondades 2020. aastal kõrgem kui Eestis keskmiselt (vahemikus 8,0–9,4% vrd 7,2% Eesti keskmisega). Kagu-Eesti maakondi iseloomustab eelkõige traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude suur osatähtsus, väikese lisandväärtusega väikeettevõtlus ning tagasihoidlik panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse ja majanduskasvu. Piirkonnas on palju vanemaealist ja vähese kvalifikatsiooniga tööjõudu. Nii Ida-Virumaale kui Kagu-Eestile on iseloomulik noorte väljaränne, elanikkonna vananemine, sellega kaasnev piirkonna potentsiaali vähene ärakasutamine ning suuremal või vähemal määral ääremaastumine. Mõlema piirkonna oluliseks arenguvajaduseks on kohaliku tööjõu potentsiaali parem kasutuselevõtmine. Rahvusvahelise kaitse saajad on tööturul vähem konkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule suundumisel: sihtkohariigi keele oskuse puudumine, hariduse ja kvalifikatsiooni puudumine või selle mittevastavus elukohariigi nõuetele või raskused selle tõendamisel. Samuti mõjutavad rahvusvahelise kaitse saaja töövalmidust läbielatud traumad ning töö saamise võimalusi ühiskonna ja tööandjate hoiakud sisserändajate suhtes. Senisele ELi kogemusele tuginedes läheb keskmiselt kuni viis aastat aega, et lõimida tööturule 27% kaitse saanutest, 5–9 aasta jooksul leiab töö 39%. Kuni 14 aasta jooksul leiab töö 56% kaitse saanutest ning pärast 20 aastat võrdsustub nende hõive üldise hõivemääraga.7 Eestis on peamisteks probleemideks töö leidmisel osutunud rahvusvahelise kaitse saanute ebapiisav eesti keele oskus, kohaliku töökultuuri ja eluoluga kohanemine ning tööharjumuse tekitamine või taastamine, aga ka tööandjate vähene valmisolek sihtrühma värvata. Need takistused võimenduvad majandussurutiste ajal, kus tööandjad värbavad vähem ning neil on valida suurema hulga tööjõu vahel. TAT tegevused toetavad kõrgema tööhõive määra saavutamist. Arvestades vanemaealiste inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate hõivepotentsiaali, on tegevusteks valitud vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute ning rahvusvahelise kaitse saajate töötamise võimaluste suurendamine. Samuti soodustatakse töökohtade loomist suurema töötusega piirkondades, misläbi toetatakse regionaalse tööpuuduse vähendamist. Sellele lisaks toetatakse töötuse riskis vähem konkurentsivõimeliste sihtrühmade ning kriisis kannatada saanud sektorite tööjõu oskuste arendamist lühiajaliste tööturukoolituste ja kvalifikatsiooni omandamise toetamise ning oskuste seminaride kaudu. Peale selle parandatakse tööturukoolituste vastavust COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõjul muutunud oskuste vajadusele ja kaasajastatakse karjääriteenuste nõustamisvara. Nagu selgub Kutsekoja uuringust COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju kohta tööjõu ja oskuste vajaduse 7 Rahvusvahelise või humanitaarkaitse saajate lõimumine tööturule: poliitika ja head tavad. Koost. Euroopa rändevõrgustik (2016)  6 muutusele8, on COVID-19 kriis toonud kaasa töötajate koolitusvajaduse plahvatusliku kasvu. COVID-19 kriisi vahetul mõjul kasvas organisatsioonides vajadus digitehnoloogia, riskijuhtimise ja -analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ja koostööoskuste järele. Oluliseks muutusid teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest. Majanduse kriisist taastumise ja pikemaajalise arengu (kuni 10 aastat) vaates mõjutavad oluliste oskuste vajadust enim digiteerimine ja automatiseerimine, rohepööre, kaugtöö kasvav osakaal, globaalsete tarneahelate muutumine ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise kaitsmise tähtsustumine. Kriisist enim kannatada saanud valdkondade (majutus, toitlustus ja turism ning muud teeninduse tegevusalad) kogemusega inimesed vajavad ümberõppekoolitusi. Kuigi COVID-19 kriisi mõjusid leevendavad ka hariduspoliitilised meetmed, vajab eraldi tähelepanu tööalaste oskuste lõhe. Oskuste arendamist toetavatel tegevustel on muu hulgas oluline roll kriisis enim kannatanud sektorites tööta jäänud noorte edasiste jätkusuutlike karjäärivalikute toetamisel, et vähendada kriisi pikemaajalist negatiivset mõju nende tööalastele võimalustele. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal ESF REACT-EU toetus 9 000 000 100% 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste ja näitajate saavutamiseks 2.1. Töötuse ennetamine 2.1.1. Tööturukoolitus Tööturukoolituse eesmärk on arendada tööalaseid teadmisi ja oskusi. Tööturukoolitust võimaldatakse koolituskaardi alusel. Isik valib tema tegevuskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Eesti keele koolitust võimaldatakse koolituskaardi alusel või tööturuteenuste ja - toetuste seaduse §-s 13 sätestatud viisil. Tööturukoolitust võimaldatakse töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui ta on: 1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel (edaspidi piirmäär); 2) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek on väiksem kui piirmäär ja tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav; 3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, et töötaja terviseseisund ei võimalda senise töö tegemist jätkata, töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel; 4) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek on väiksem kui piirmäär; 5) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, mis omab põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva TAT tähenduses on isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. 8 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/01/OSKA_COVID-19_eriuuring_11.01.2021_loplik.pdf  7 Töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis. Punktides 1, 4 ja 5 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat koolitust ja koolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Punktides 2 ja 5 nimetatud töötajale võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Tööturukoolitust võimaldatakse, kui töötaja registreerib end koolitusele hiljemalt 12 kuu jooksul tegevuskava koostamisest. Töötajale võimaldatakse tööturukoolitust, mille õppekavas on ette nähtud tunnistuse väljastamine haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” kohaselt. Töötajale, kes on töötamise ajal suunatud punktis 2.1.1 nimetatud tööturukoolitusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist. 2.1.1.1. Sihtrühm Töötajad 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2023–31.12.2023 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Eesti Töötukassa 2.1.2. Kvalifikatsiooni saamise toetamine Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu isikule hüvitamine. Töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu, kui: - tema koolituse läbimise eest on töötukassa tööandjale maksnud koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud teenuse „Minu esimene töökoht“ või piirkondliku töökoha loomise toetuse raames või - ta on eelnevalt läbinud vastava tööturukoolituse ning ta on sooritanud positiivse tulemusega eksami kolme aasta jooksul koolituse lõpetamisest. 2.1.2.1. Sihtrühm Töötajad 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2023–31.12.2023  8 2.1.2.3. Tegevuse elluviija Eesti Töötukassa 2.2. Piirkondlik töökoha loomise toetus Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suure tööpuudusega piirkondades. Toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes on töötuna arvele võetud Ida- Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning: 1) ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega või 2) oli enne töötuna arvele võtmist hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 3, 4 või 41 nimetatud tegevusega Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, mis omab kehtivat põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Toetust makstakse, kui - töökoht asub Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning - töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal. Pärast viie töötu tööle võtmist makstakse toetust ka iga täiendavalt tööle rakendatud töötu eest, kes vastab toetuse saamise tingimustele. Piirkondlikku töökoha loomise toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepingu. Tööandjale hüvitatakse toetuse maksmisega osaliselt töötaja palgakulud. Vajaduse korral hüvitatakse tööandjale töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese tööaasta jooksul, et soodustada töötaja oskuste arendamist ning suurendada tema konkurentsivõimet tööturul. Tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt: - tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või - tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus taolises rollis või - koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. Piirkondlikku töökoha loomise toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik. Toetust ei maksta isiku eest, kellega toetust taotlev tööandja on viimase 12 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel. Piirkondliku töökoha loomise toetust ei maksta samal ajal palgatoetusega. Toetust ei maksta punkti 2.2 esimese lõigu alapunktis 2 nimetatud isiku tööle võtmisel ettevõttesse, mis omab kehtivat põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvasse põlevkivi töötlevasse või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevasse ettevõttesse. 2.2.1. Sihtrühm  9 Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas arvele võetud töötud 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2022–31.12.2023 2.2.3. Tegevuse elluviija Eesti Töötukassa 2.3. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine Eesmärgiga suurendada vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute tööhõives osalemist, osutatakse töölesaamist toetavaid tööturuteenuseid isikutele, kes: - on vanaduspensioniealised (jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka) või kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 alusel) või kes saavad päästeteenistuse seaduse § 19 alusel päästeteenistuja toetust, - ei tööta (ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–32 nimetatud tegevustega või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 4–41 nimetatud tegevustega, aga ei saa selle eest tasu, või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 5–51 nimetatud tegevusega, aga füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud) ja - otsivad tööd (on arvele võetud tööotsijana). Sihtrühmale osutatakse järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika; 4) ettevõtluse alustamise toetus; 5) ettevõtluse toetamine kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine); 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine. Vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saavale isikule, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud saama punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ka pärast tööotsijana arveloleku lõpetamist või tööle asumist tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktide 3–51 tähenduses või kui ta oli teenust saama suunamise ajal hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 4–41 nimetatud tegevustega ja hakkab selle eest tasu saama või oli hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 5–51 nimetatud tegevusega ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevus jätkub. 2.3.1. Sihtrühm Vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavad isikud, kes on tööotsijana arvele võetud või kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva TAT või tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 kinnitatud „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetuse andmise tingimuste alusel. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2022–31.12.2023  10 2.3.3. Tegevuse elluviija Eesti Töötukassa 2.4. Minu esimene töökoht Eestis Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi koos nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja) tööhõives osalemist ning aidata kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tööandjale makstakse rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse eelneval kokkuleppel töötukassaga tema kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu. 2.4.1. Sihtrühm Töötuna arvele võetud ja töötavad rahvusvahelise kaitse saajad ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejad 2.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2022–31.12.2023 2.4.3. Tegevuse elluviija Eesti Töötukassa 2.5. Tööturukoolituse arendamine ja nõustamisvara koostamine 2.5.1. Tööturukoolituse õppekavade väljatöötamine ja oskuste arendamise seminaride korraldamine kriisis kannatanud sektorite tööjõule Õppekavade väljatöötamisel ja oskuste arendamise seminaride korraldamisel lähtutakse erinevate uuringute tulemustest, sealhulgas Kutsekoja uuringust „COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu ja oskuste vajaduse muutusele“9 ning rahvusvahelisest kogemusest. Vajaduse korral kombineeritakse õppekavasid tunnustatud e-õppe platvormidel pakutavate (osa)kursustega. Lisaks toetatakse tegevuse raames koolitusvajaduse hindamist toetavate juhendmaterjalide väljatöötamist ja eksperdihinnangute koostamist. Oskuste arendamise seminare korraldatakse kriisis kannatada saanud sektorite vajadusi arvestades ja koostöös sektorite esindusorganisatsioonidega. 2.5.1.1. Sihtrühm Kogu elanikkond, sealhulgas kriisis kannatanud sektorite tööjõud, töötukassa nõustajad ja spetsialistid, koolitusasutused 2.5.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2021–31.12.2023 2.5.1.3. Tegevuse elluviija Eesti Töötukassa 9 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/01/OSKA_COVID- 19_eriuuring_11.01.2021_loplik.pdf  11 2.5.2. Nõustamisvara arendamine Tegevuse raames toetatakse karjäärinõustamiseks ja oskuste arendamiseks vajaliku nõustamisvara ja e-lahenduse kontseptsiooni loomist, sealhulgas Jobpicsi arendamist. Jobpics on pildipõhine töövahend spetsialistidele, mida saab kasutada ametialase ja õppimisvalikutega seotud nõustamise käigus nii noorte kui täiskasvanutega. Jobpicsi arendamiseks kaasatakse partnerina Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. 2.5.2.1. Sihtrühm Töötukassa nõustajad ja spetsialistid, koolitusasutused, karjääri- ja koolitusteenuste kasutajad 2.5.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2021–31.12.2023 2.5.2.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus (viide TAT (2023) punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava COVID-19 0 6916 Tegevuste 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 (meetme pandeemiaga näitaja tegevus 16.1.1) võitluses väljundinäitaja toetatud (TAT tulemus- osalejate arv näitaja) Rakenduskava Osalejad, kes on 0 45% Tegevuste 2.2, 2.3 ja 2.4 näitaja (meetme asunud kuue tegevus 16.1.1) kuu jooksul tulemusnäitaja pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana Rakenduskava Osalejad, kes 0 4360 Tegevuse 2.1 näitaja (meetme säilitavad oma tegevus 16.1.1) töö kuue kuu tulemusnäitaja jooksul pärast koolitust TAT- Tegevus 2.1. Töötuse ennetamine spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 5814 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejate arv, 4360 Panustab otseselt kes on jätkuvalt rakenduskava hõives 6 kuud tulemusnäitajasse  12 pärast tööturuteenuse saamist TAT- Tegevus 2.2. Piirkondlik töökoha loomise toetus spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 586 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osakaal 0 10% osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 60% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.3. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute väljundi- ja töölesaamise toetamine tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 562 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 24 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% Panustab otseselt osalenud rakenduskava töötutest on 6 tulemusnäitajasse kuud pärast tegevuse lõppu hõives TAT- 2.5. Tööturukoolituse metoodika arendamine ja spetsiifilised nõustamisvara koostamine väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Tööturukoolituse jah/ei õppekavad on  13 arendatud ning nõustamisvara koostatud 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT tegevused mõjutavad regionaalarengut, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. Meetme tegevused toetavad kaudselt ka eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime kestlikkust ning soodustavad töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suure tööpuudusega piirkondades. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei TAT aitab kaasa IKT kasutuselevõtu eelduste edendamisele, täpsemalt interneti- ja arvutikasutusoskuste paranemisele elanikkonnas. TAT raames võimaldatakse tööturukoolitust töötavatele ja pensioniealistele inimestele. Käesolevas TAT-s ei ole välistatud erialased koolitused, kus erialaste oskuste omandamise raames omandatakse ka interneti- ja arvutikasutusoskusi. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevused omavad mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest ning planeeritud TAT tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi parandamist terves riigis. Ellu viidavad tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ sihtidega, riigipõhiste soovituste ning COVID-19 kriisist väljumise plaaniga. Võrdsed võimalused10 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.  14 pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Koolitus- ja juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade suhtes. Töötukassa teavitab tööandjaid naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtetest. Tegevustega soodustatakse mittetraditsioonilisi erialavalikuid ja erialade tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse soo ja vanuse järgi. Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT-ga toetatakse pensioniealiste töölesaamist. Tegevuste puhul on tagatud eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine teenuste saamisel; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavatele tööotsijatele võimaldatakse terviseseisundist või puudest lähtuvalt tööruumide ja -vahendite kohandamist ning töötamiseks vajaliku abivahendi andmist. Eesmärk on tagada, et kõik teenused ja info teenuste kohta on ligipääsetavad ka erivajadusega inimestele, sh tagatakse veebi sisu ligipääsetavuse nõuded (WCAG 2.0 AA); c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 – TAT raames osutatavaid teenuseid osutatakse kõikidele mainitud gruppidele ning info teenustest on kättesaadav ka vene ja inglise keeles. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT viiakse ellu REACT-EU ESFi meetmest 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“, mis on osa prioriteetsest suunast 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“, mille vahendite kasutamise eesmärk on tagada valmisolek COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks. TAT-l on kaudne seos sama prioriteetse suuna meetme tegevuse 16.1.2 projektidega, mis keskenduvad laste vaimse tervise parandamisele, lastega töötavate spetsialistide koolitamisele laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks, ohvriabiteenustele ning laste riskikäitumise vähendamisele. 6. Seos valdkondlike arengukavadega 1. Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“: - tööjõus osalemise määra suurendamine (vanuserühm 15–74) >72%. 2. Heaolu arengukava 2016–2023: - vanemaealiste tööalase konkurentsivõimelisuse toetamine; - vanemaealiste tööjõupotentsiaali tõhusam kasutamine ning vanuseliste eelarvamuste ja diskrimineerimise vähendamine tööturul; - vanemaealiste töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine. 12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)  15 3. Eesti regionaalarengu strateegia 2020: - toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond; - toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks, et võimaldada kogu toimepiirkonna elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest. 4. Lõimuv Eesti 2020 Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (lõimumiskava) koondab Eesti lõimumispoliitika strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020. Lõimumiskavas on märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vaja toetada aktiivset osalust tööturul. TAT tegevused, eelkõige tegevus 2.4, aitavad kaasa lõimumiskava eesmärkide täitmisele ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike tööhõivevõime suurendamine), toetades muu hulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise võimalusi. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Elluviijale kui toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TAT-s ei ole sätestatud teisiti. 7.2.4. Muu hulgas on abikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 tegevuse 2.1.1 sihtrühma kuuluva töötaja tööturukoolituse kulu koolituskaardi alusel kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) kolme aasta jooksul, sealhulgas arvestatakse Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020” ning tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.7.1 alusel tasutud tööturukoolituse kulu; samuti on abikõlblik töötukassa tellitud eesti keele koolituse kulu; 7.2.4.2 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluvale töötajale hüvitatav kvalifikatsiooni tõendava  16 dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu kuni 500 eurot (koos käibemaksuga) kolme aasta jooksul, sealhulgas arvestatakse Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020” ning tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.7.2 alusel hüvitatud kulu; 7.2.4.3 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluva töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav piirkondlik töökoha loomise toetus. Toetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse toetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid kõige kauem 12 kuu eest. Toetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Toetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal. Toetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab toetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel; 7.2.4.4 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluva töötaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest; tähtajaliselt tööle võtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid kõige kauem kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest, sealhulgas arvestatakse tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.5 alusel hüvitatud tööalase koolituse kulu; 7.2.4.5 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-des 13, 15, 19, 20 ja 21 nimetatud ja tingimustel tehtud kulud ning §-s 21 nimetatud teenuse osutamisega seotud kulud (eelkõige eksperdihinnangute koostamise, abivahendite transpordi, seadistuse, paigalduse, hoolduse, remondi kulud); 7.2.4.6 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule koolituskaardi alusel võimaldatava koolituse või koolituste kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul, sealhulgas arvestatakse tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2 alusel tasutud tööturukoolituse kulu; 7.2.4.7 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluva vanaduspensioniealise, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saava isiku eest makstav kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu; 7.2.4.8 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 6000 eurot. Toetust ei saa kasutada maa ja kinnisvara ostuks; 7.2.4.9 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale ettevõtluse alustamise toetust saanud tegutsevale ettevõtjale hüvitatav koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga), sealhulgas hüvitatakse mentorluse kulu kuni 1250 eurot; kulu hüvitamisel arvestatakse tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2 alusel hüvitatud koolitus- ja individuaalse mentorluse kulu; 7.2.4.10 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle rahvusvahelise kaitse saaja viie aasta jooksul tema esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid kõige kauem 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja  17 palgakulust, kuid kõige rohkem 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel; 7.2.4.11 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale makstav tööalase mentorluse tasu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 6 sätestatud määrades kuni nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest selle tööandja juures. Tööalase mentorluse tasu võib rahvusvahelise kaitse saaja eest maksta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest; 7.2.4.12 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja kvalifikatsiooni saamise ja eesti keele koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulude hüvitamine tööandjale kokku kõige rohkem 2500 euro ulatuses isiku kohta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest, sealhulgas arvestatakse tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.4 alusel hüvitatud kvalifikatsiooni saamise ja eesti keele koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulu; 7.2.4.13 käesoleva TAT punktides 2.1–2.4 sätestatud tegevuste, mida alustati tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel, jätkamise kulu. 7.2.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud Eesti Töötukassa järgmised kulud: 7.2.5.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.5.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 7.3.1. TAT punktis 2.2 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.3 sätestatud ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse toetamine ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, tööalase mentorluse tasu ning eesti keele koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 7.3.1.1. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga. 7.3.1.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga. 7.3.1.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga.  18 7.3.1.4. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga. 7.3.1.5. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga. 7.3.1.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 7.3.1.7. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 7.3.1.8. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 7.3.2. Kui punktides 7.3.1.1–7.3.1.5 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, on TAT punktis 2.2 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.3 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus ning punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab: 7.3.2.1 TAT punktides 2.2 ja 2.4 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused; 7.3.2.2 TAT punktis 2.3 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 34 tingimused. 7.3.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju. 7.3.4. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui Euroopa Komisjoni määrusega ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on võimalik kooskõlas struktuurivahendite kasutamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 ja § 18 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;  19 7.4.3.2 koopia hankekorrast; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT- de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. 7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.4.8. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 7.4.9. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 7.4.10. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.11. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4.13. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.  20 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta: 7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi eelarve) esitamist; 7.5.9.2 lisas 1 näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 25 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.5.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5.13. Pärast punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 15. juuniks 31. mai seisuga. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.  21 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.6.9. TAT aruandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna aruande vormilt. 7.6.10. Toetuse saaja esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.8. Partneri kohustused Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud: 1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.4.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 2) edastama toetuse saajale aruande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 7.9. Vaiete menetleja RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 8. Riskide hindamine TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate motiveeritus tegevustes osaleda. kanalite kaudu, tegevuste pakkumine lähtuvalt individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne tegevustes osalemist. Töötuse ennetamine Töötuse riskirühma kuuluvad töötajad ei teadvusta oskuste arendamise vajadust, sihtrühmani on keeruline jõuda. Töötajate võimalused ja motivatsioon Pidev teavitustöö ning kampaaniad, tutvustamaks koolitustel osaleda võib olla väiksem, pakutavaid oskuste arendamise võimalusi ja kuna ebasoodsas tööturuolukorras, kus julgustamaks neid kasutama. töökoha säilimine võib olla ohus või töökoormus võib olla suurenenud, on keerulisem ühitada töötamist ja koolitusel osalemist.  22 Koostöö koolituse pakkujatega, et teadvustada töötajate vajadusi. Töötavatele inimestele sobivate koolitusvõimaluste vähesus. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine 1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kanalite kasutamise võimalusest. kaudu. 2. Teenust kasutanud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine enne toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte teenuse kasutamise otsustamist sellest, et minna ja pensionist mitte loobuda. töötamise korral pensioni ei maksta. Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist prognoositust väiksemaks (nt sihtrühma soodustavate ja takistavate asjaolude hindamine, terviseprobleemide tõttu). et teenuse valik toetaks maksimaalselt konkreetse vanaduspensioniealise inimese rakendumist. Aktiivne koostöö tööandjatega (sh Tööandjad ei ole huvitatud teavitusüritused, messidele kaasamine, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse koostöölepete sõlmimine jms). vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetuse saajate töölevõtmisest. Seda eriti kriisijärgsetes/-aegsetes ebakindlates majandusoludes, kus värvata on võimalik suurema hulga vaba tööjõu seast. Minu esimene töökoht Eestis Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine, töölevõtmisest. koostöölepete sõlmimine jms). Tööturukoolituse õppekavade väljatöötamine ja oskuste arendamise seminarid ning nõustamisvara koostamine Sektorisse kuuluvad töötajad ja Aktiivne koostöö sektori erialaliitude ja tööotsijad ei teadvusta oskuste tööandjatega, sihtrühma teavitamine. arendamise vajadust, Seminaridel osalemise motivatsioon ja Seminaride sisustamisel lähtutakse tööalastest võimalused on piiratud, kuna töötamist vajadustest ning oskuste arendamiseks ja õppimist võib olla keeruline ühitada. kasutatakse atraktiivseid ja interaktiivseid meetodeid. Seminare korraldatakse ka veebipõhistena, et suurendada osavõttu. Piirkondlik töökoha loomise toetus  23 Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest kasutamise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid meetmeid pakkuvate asutustega (EAS, Kredex, Tööandjad ei ole huvitatud toetuse RTK). kasutamisest. Tööandjad on kriisijärgsetes/-aegsetes ebakindlates majandusoludes värbamistega Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid vastavalt ettevaatlikud. vajadusele koolitada. Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid töötajaid. Lisa: REACT eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1