Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 10. juuni 2021
Sisu (failidest)
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.06.2021 käskkiri nr 69
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2021.–2022. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve
kinnitamine“
Lisa 1
Vorm A
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022
1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1
1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine
Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv
ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama
tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt.
Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul
võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos
ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.
Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA)
2015. aastal, mil toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise
teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati
pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt
saadud tagasisidet.
2021.–2022. aasta esimese kvartalini jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning
teenusekohtade arvu suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise
teenuse osutajad 2021. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd
teenuseosutajate ja teiste partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika
ja vajaduste kohta võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt
vajadusele teenusekirjeldust täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et
tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse
sisust ja korraldusest. 2021. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad
teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele
seda teenust soovitada.
Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis:
1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni
kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja
-toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras.
2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja
toetamine.
3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise
teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise
tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi.
1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet
SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse
osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise
korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse
parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite
eesmärgipärases kasutamises.
Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad
teenuse korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit.
Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni
vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) ta on I etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas;
2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on
läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud
osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse
alusel;
4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–31.12.2022
partnerite (SO, Astangu, TK,
sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete
teenuseosutajatega läbirääkimine
Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–31.12.2022
koolitamine
Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022
nõustamine ning juhendamine
Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–31.12.2022
Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–31.12.2022
korraldamine
Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–31.12.2022
ja analüüs
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2023)
aastatel
Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 200 1150
saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
1.1.1. Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused
Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja
partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021.–
2022. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise
teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Raskesti mõistetava käitumise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
juhendamise koolitus
Verge koolitus 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
Alkoholisõltlastega tegelemise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
koolitus
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2023)
aastal 2021
Väljundinäitaja Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused 450 1580
Sihtrühm: SKA juhtumikorraldajad ja erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajad.
2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja
nendega suhtlejad.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega
valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude
tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega
inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada
kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks
piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida
mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet,
tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete
tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate
tõlkide ebaefektiivne kasutamine.
2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele
tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist
ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja
sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral
kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse
raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja
osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Selleks, et parandada
kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust
(nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs,
parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega
inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega.
Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht.
Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine)
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
partnerite leidmiseks ja
tõlketeenuste pakkumiseks
1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
partnerorganisatsioonide ja
klientide kaasamine ning
koolitamine
1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2020
juhiste väljatöötamine koostöös
partneritega (sh teenusedisain)
1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
hinnastamise analüüs seoses
uute teenuste turule tulekuga
Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
väljatöötamine
2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
viipekeeletõlkide ja
kirjutustõlkide tagamine
2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
koolituskavade väljatöötamine või
täiendamine ja tõlkide koolitamine
3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2023)
aastatel
Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 5000 Osutatud
näitaja tõlketeenuste
Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 10 tundide arv on
näitaja 8200.
Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 10 Koolitatud
näitaja viipekeeletõlki
de arv 60,
kirjutustõlkide
arv 30
3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine
3.1. Teenuse katsetamine ja arendamine
Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötud uut
teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil.
Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse
baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha
ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele.
Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas
sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi,
mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem,
ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud
kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on
otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud
ettepanekute katsetamist.
Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava
2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on
sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist
kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest.
Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja
jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist.
Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline
inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning
nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja
osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini
abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus
erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega
võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise
alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja
tööhõives osalemisel.
Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste
süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise
erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike
toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste
kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas
katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas
inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning
Sotsiaalministeerium analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatava teenuste
süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA
Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste
süsteemi täiendada ja parandada.
Projekt jaotub kahte etappi:
I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku
erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA
teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt
tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange.
II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused,
mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile.
Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja
koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018).
Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised
inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja
põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes:
1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad
vähesema toetusega teenust); või
2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või
3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad
toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud
teenuseid.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2023 01.01.2021–31.12.2021
hanke ettevalmistamine ja
korraldamine
I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2023 01.09.2019–31.12.2020
II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2023 01.05.2019–31.12.2020
Isikule osutatava otsetoetuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022
süsteemi katsetamine inimese
toimetulekuks vajalike
teenuste eest tasumisel
Kohtumääruse alusel 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022
psüühikahäirega isiku tahte
vastaselt erihoolekandeteenust
saama suunatud inimestele
teenuse osutamine isikukeskse
teenusemudeli lahenduste
alusel
Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022
osutajate koolitamine isiku
personaalsete vajaduste
hindamiseks ja
eesmärgipärase töö
tegemiseks
Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2023 01.08.2019–31.12.2022
tegemiseks
Sotsiaalministeeriumile
ettepanekute esitamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2023)
aastal (2021-2022)
Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 700 740
saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimise mõjuanalüüs
Uuringu käigus tehakse võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli
ning uue, aastatel 2017–2018 katsetatud ja aastatel 2019–2021 katsetatava isikukeskse
erihoolekande teenusemudeli maksumuse kohta. Maksumust analüüsitakse lähtuvalt
terviksüsteemist ehk alates inimese esimesest kontaktist KOV-i sotsiaaltöötaja /
Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja / erihoolekandeteenuse pakkujaga kuni teenuse
saamisega seotud kuludeni välja. Samuti analüüsitakse, milline võiks olla
erihoolekandeteenuste tulevikuvaade, võttes aluseks isikukeskse teenusemudeli põhimõtted
nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) seisukohast ning võrreldes neid
erihoolekandeteenuste praeguse rahastamise põhimõtetega. Lisaks tehakse ettepanekuid
isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Mõjuanalüüsi tegevuste ellu- 31.03.2020–31.12.2021 01.01.2021–31.12.2021
viimine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastal (2021)
Väljundinäitaja Integreeritud, isikukeskse ja paindliku alustatud tehtud
erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimise mõjuanalüüs
3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad
kommunikatsioonitegevused
Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et
suurendada ühiskonnas arusaamist, kui oluline on aktsepteerida ühiskonna liikmetena kõiki
inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäiretega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast
puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks
seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on
rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena
osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk
kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime
säilitamisele ja suurendamisele.
DI kommunikatsiooni elluviimiseks leitakse partner, kes loob ja viib ellu psüühilise
erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavaid kommunikatsioonitegevusi. Oluline on
leida traditsioonilistele sotsiaalkampaaniatele alternatiivseid viise vähenenud töövõime ja
psüühilise erivajadusega inimeste kaasamiseks avalikkuses (nt avalikel üritustel osalemine,
vabatahtlikena kaasamine, laatadel osalemine jne) ja selle kajastamine laiemalt meedias.
Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Kommunikatsioonitegevuste 01.09.2019–01.03.2022 01.01.2021–01.03.2022
hanke ettevalmistamine
Hanke väljakuulutamine ja 01.09.2019–31.07.2022 01.01.2021–31.07.2022
partneri leidmine
Kommuniatsioonitegevuste 01.09.2019–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022
elluviimine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2022)
aastal (2020–
2021)
Väljundinäitaja Psüühilise erivajadusega inimeste 3 5
ühiskonda kaasamist toetavad
kommunikatsioonitegevused
4. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine
Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest. See on
erivajadusega inimese tarbeks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel
inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime
tulla. Selle ulatus on laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab
Sotsiaalkindlustusamet, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Eesti
Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest.
Kutserehabilitatsiooni teenus koosneb järgmistest alateenustest: 1) haridusteenus, sh
täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika; 2) tegevusterapeudi teenus; 3)
loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi
teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi
teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti
teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi
teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja
nõustamisteenus.
Kutserehabilitatsiooni teenuse eesmärkide saavutamiseks osutatakse alati haridusteenusena
ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi
eelloetletud teenuseid.
Teenuseid osutatakse individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus,
vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on piiritletud konkreetse
kursuse ajalise kestusega ning lähtub kliendi võimekusest ja eesmärgist. Inimese paremat
hakkamasaamist pärast teenuse saamist toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised
teenused ja toetused koos kontaktandmetega.
Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamisel põhinetakse teenuse disaini metoodikal, et luua
erivajadustega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks üle Eesti
kutseõppeasutuste jaoks. Selleks kaasatakse teenuse disaini kompetentsidega meeskond/
disainibüroo.
Kutseõppes õppida soovivate erivajadusega inimeste toe vajadused ning ka
kutseõppeasutuste kitsaskohad õppijate toetamisel kaardistatakse analüüsi käigus (tegevuse
I aastal). Tulenevalt analüüsist ning disainitud teenusest koostatakse ettepanekud
kutserehabilitatsiooni teenuse loomiseks ning osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti
(tegevuse II aasta alguses). Sellele järgnevalt toimub teenuse piloteerimine, mille raames
katsetatakse disainitud teenust piloodiga ühinenud kutseõppeasutustes (tegevuse II ja III
aastal).
Piloteerimisperioodi käigus pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide alast abi/tuge ning
tekkiva kogemuse pinnalt valideeritakse ja vajadusel täiendatakse disainitud
kutserehabilitatsiooni teenuse mudelit. Antud mudel on aluseks kutserehabilitatsiooni teenuse
pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Oluliseks osaks tegevuse elluviimisel on ka
oluliste osapooltega (sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sh Harno,
Töötukassa jt) koostöö ja läbirääkimised, et kutserehabilitatsiooni teenust oleks võimalik
kutseõppeasutustes pakkuma hakata.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Lähteülesande koostamine 01.01.2021–01.05.2022 01.01.2021–01.05.2022
kutserehabilitatsiooni teenuse
arendamiseks
Analüüs (kutserehabilitatsiooni 01.05.2021–31.12.2022 01.05.2021–31.12.2022
kitsaskohtade väljaselgitamine)
Ettepanekud üle-eestilise 01.05.2021–01.04.2022 01.05.2021–01.04.2022
kutserehabilitatsiooni teenuse
loomiseks
Uue süsteemi katsetamine 01.05.2022–31.03.2023 01.05.2022–31.12.2022
Koostöö ja läbirääkimised 01.06.2021- 30.06.2023 01.06.2021- 31.12.2022
osapooltega
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2023)
aastatel
Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8
näitaja on saanud töövõime reformi
vahendusel teenuseid
5. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega
õppijale
Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel
võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on
piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga.
Tegevuse eesmärk on välja töötada keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimuks
lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Keeleõpe peab toimuma sellise tempoga ja
selliselt integreerides, et see sobiks erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida
inimene oskab halvasti või ainult osaliselt.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Sihtrühma analüüs 01.01.2021–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022
Partnerkoolide (vene emakeelega 01.05.2021–30.06.2021 01.05.2021–30.06.2021
HEV õppijatega koolid) leidmine
Õppevisiidid partnerkoolidesse 01.08.2021–01.10.2021 01.08.2021–01.10.2021
Õppekava loomine 01.09.2021–31.12.2021 01.09.2021–31.12.2021
Koosloomes loodud koostöövormi 01.10.2021–01.04.2022 01.10.2021–01.04.2022
katsetamine partnerkoolidega
2022/2023 õppeaasta 01.03.2022–01.09.2022 01.03.2022–01.09.2022
keelekümbluse
kohanemiskursuse
õppijakandidaatide vastuvõtt
Õppekava ja koostöövormi 01.03.2022–01.06.2022 01.03.2022–01.06.2022
kohendamine
2022/2023. õppeaastaks 01.03.2022–30.08.2022 01.03.2022–30.08.2022
ettevalmistumine
Keelekümbluse 01.09.2022–15.06.2023 01.09.2022–31.12.2022
kohanemiskursuse piloot
õppeaastal 2022/2023
Pilootprojekti kokkuvõtted, 01.06.2023–30.08.2023
hindamine, jätkutegevuste
planeerimine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2023)
aastatel
Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8
näitaja on saanud töövõime reformi
vahendusel teenuseid
MINISTRI KÄSKKIRI
09.06.2021 nr 69
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende
töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse
andmise tingimuste 2021.–2022. aasta tegevuste
kirjelduse ja eelarve kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise-
ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega
7.1.1 ja 7.4.9.1:
1. Kinnitan perioodi 01.01.2021–31.12.2022 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse
(lisa 1 vorm A) (lisatud).
2. Kinnitan perioodi 01.01.2021– 31.12.2022 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm
B) (lisatud).
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2021.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister