Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi struktuurivahendite õiguse ekspert Gerly Lootus ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb kahest paragrahvist. Käskkirja § 1 muudatused: Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi 2023. aasta lõpuni seoses osade tegevuste jätkumisega. Punktiga 2 täiendatakse TAT tulemust ja lisatakse, mis saavutatakse tegevuste 2.5 „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ ja 2.6 „Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale“ elluviimisel. Punktiga 3 täiendatakse TAT vajalikkuse põhjendust ja lisatakse, miks on vajalik lisada TAT-sse tegevused 2.5 „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ ja 2.6 „Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale“. Punktiga 4 korrigeeritakse TAT eelarvet, mida on vähendatud finantskorrektsiooni otsuse võrra. 20.03.2020 otsusega nr 3-3.1/190 tehtud vähendus moodustab kokku 29,85 eurot, millest toetuse osa on 25,37 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4,48 eurot. Punktidega 5–8 pikendatakse nende tegevuste üldajaraami, mis jätkuvad ka järgnevatel aastatel. Nimetatud tegevusteks on „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“, „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“ ning „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“. Punktidega 9 ja 10 lisatakse TAT-sse tegevused „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ ja „Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale“. Tegevuste sisu on lahti kirjutatud TAT punktides 2.5 ja 2.6 ning detailsem tegevuskava on esitatud TAT lisa 1 vormis A. Tegevuste elluviijaks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Punktiga 11 lisatakse TAT näitajate tabelisse tegevuste „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ ja „Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale“ TAT-spetsiifilised väljundinäitajad, mis on sõnastatud järgmiselt: „Osalise töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid“ ning mille sihttasemed on vastavalt 8 ja 8. Mõlemad näitajad panustavad ka otseselt rakenduskava väljundinäitajasse. Punktidega 12 ja 13 asendatakse TAT tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve (lisa 1 vorm B). Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2021, mil algasid tegevuste „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ ja „Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale“ raames teenuse arendamise lähteülesande koostamine ning kohanemiskursuse sihtrühma analüüs ja õppekava loomise ettevalmistamine. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda toetavaid teenuseid, kuivõrd kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada täisväärtuslikku elu. Lisaks erivajadustega inimeste kaitstud töötamise keskustele panusavad kõnealused muudatused oluliselt, et toetada erivajadustega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise kaudu, mida suuresti toetab kutserehabilitatsiooni teenuse olemasolu. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega vähenenud töövõimega inimesed, kelle töövõime säilitamist ja parandamist TAT raames toetatakse. Teenuseid pakuvad ja sihtrühmaga tegelevad Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kes on toetuse saaja partnerid. Nimetatud asutused töötlevad isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. TAT muudatuse tulemusel lisandub kaks uut tegevust, ent andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, samuti ei too need kaasa muudatusi isikuandmete töötlemises. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal1 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D2 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on sätestatud korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks 1 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 2 http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data% 20collection%20and%20validation.pdf 2 (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. V. TAT muudatuste kinnitamine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2021. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning e-posti kaudu arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Rahandusministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu märkusteta vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega suures osas arvestati. 3  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 26.05.2021 käskkiri nr 57 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022 1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1 1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt. Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) 2015. aastal, mil toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt saadud tagasisidet. 2021.-2022. aasta esimese kvartalini jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning teenusekohtade arvu suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise teenuse osutajad 2021. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd teenuseosutajate ja teiste partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika ja vajaduste kohta võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt vajadusele teenusekirjeldust täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis: 1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja toetamine. 3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi. 1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite eesmärgipärases kasutamises. Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad teenuse korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit. Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on I etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–31.12.2022 partnerite (SO, Astangu, TK, sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete teenuseosutajatega läbirääkimine Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–31.12.2022 koolitamine Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–31.12.2022 nõustamine ning juhendamine 01.01.2021–31.12.2022 Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–31.12.2022 Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–31.12.2022 korraldamine Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–31.12.2022 ja analüüs Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaj Osalise töövõimega inimesed, kes on 200 1150 a saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 1.1.1. Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021.– 2022. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada.  Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Raskesti mõistetava käitumise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 juhendamise koolitus Verge koolitus 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 Alkoholisõltlastega tegelemise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021 koolitus Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal 2021 Väljundinäitaja Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused 450 1580 Sihtrühm: SKA juhtumikorraldajad ja erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajad. 2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja nendega suhtlejad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet, tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate tõlkide ebaefektiivne kasutamine. 2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil  1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerite leidmiseks ja tõlketeenuste pakkumiseks 1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerorganisatsioonide ja klientide kaasamine ning koolitamine 1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2020 juhiste väljatöötamine koostöös partneritega (sh teenusedisain) 1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 hinnastamise analüüs seoses uute teenuste turule tulekuga Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 väljatöötamine 2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide tagamine 2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 koolituskavade väljatöötamine või täiendamine ja tõlkide koolitamine 3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 5000 Osutatud näitaja tõlketeenuste Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 10 tundide arv on näitaja 8200. Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 10 Koolitatud näitaja viipekeeletõlki de arv 60, kirjutustõlkide arv 30 3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine 3.1. Teenuse katsetamine ja arendamine Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötud uut teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil. Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele. Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi, mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem, ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud ettepanekute katsetamist. Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava 2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist. Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja tööhõives osalemisel. Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning Sotsiaalministeerium analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatava teenuste süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste süsteemi täiendada ja parandada. Projekt jaotub kahte etappi: I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange. II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused, mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile. Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018). Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes: 1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust); või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või 3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid.  Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2023 01.01.2021–31.12.2021 hanke ettevalmistamine ja korraldamine I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2023 01.09.2019–31.12.2020 II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2023 01.05.2019–31.12.2020 Isikule osutatava otsetoetuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 süsteemi katsetamine inimese toimetulekuks vajalike teenuste eest tasumisel Kohtumääruse alusel 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 psüühikahäirega isiku tahte vastaselt erihoolekandeteenust saama suunatud inimestele teenuse osutamine isikukeskse teenusemudeli lahenduste alusel Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 osutajate koolitamine isiku personaalsete vajaduste hindamiseks ja eesmärgipärase töö tegemiseks Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2023 01.08.2019–31.12.2022 tegemiseks Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal (2021-2022) Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 700 740 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs Uuringu käigus tehakse võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue, aastatel 2017–2018 katsetatud ja aastatel 2019–2021 katsetatava isikukeskse erihoolekande teenusemudeli maksumuse kohta. Maksumust analüüsitakse lähtuvalt terviksüsteemist ehk alates inimese esimesest kontaktist KOV-i sotsiaaltöötaja / Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja / erihoolekandeteenuse pakkujaga kuni teenuse saamisega seotud kuludeni välja. Samuti analüüsitakse, milline võiks olla erihoolekandeteenuste tulevikuvaade, võttes aluseks isikukeskse teenusemudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) seisukohast ning võrreldes neid erihoolekandeteenuste praeguse rahastamise põhimõtetega. Lisaks tehakse ettepanekuid isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.  Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Mõjuanalüüsi tegevuste ellu- 31.03.2020–31.12.2021 01.01.2021–31.12.2021 viimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal (2021) Väljundinäitaja Integreeritud, isikukeskse ja paindliku alustatud tehtud erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs 3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et suurendada ühiskonnas arusaamist, kui oluline on aktsepteerida ühiskonna liikmetena kõiki inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäiretega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. DI kommunikatsiooni elluviimiseks leitakse partner, kes loob ja viib ellu psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavaid kommunikatsioonitegevusi. Oluline on leida traditsioonilistele sotsiaalkampaaniatele alternatiivseid viise vähenenud töövõime ja psüühilise erivajadusega inimeste kaasamiseks avalikkuses (nt avalikel üritustel osalemine, vabatahtlikena kaasamine, laatadel osalemine jne) ja selle kajastamine laiemalt meedias. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Kommunikatsioonitegevuste 01.09.2019–01.03.2022 01.01.2021–01.03.2022 hanke ettevalmistamine Hanke väljakuulutamine ja 01.09.2019–31.07.2022 01.01.2021–31.07.2022 partneri leidmine Kommuniatsioonitegevuste 01.09.2019–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 elluviimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2022) aastal (2020– 2021) Väljundinäitaja Psüühilise erivajadusega inimeste 3 5 ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused 4. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest. See on erivajadusega inimese tarbeks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Selle ulatus on laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Eesti Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. Kutserehabilitatsiooni teenus koosneb järgmistest alateenustest: 1) haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika; 2) tegevusterapeudi teenus; 3) loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja nõustamisteenus. Kutserehabilitatsiooni teenuse eesmärkide saavutamiseks osutatakse alati haridusteenusena ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Teenuseid osutatakse individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestusega ning lähtub kliendi võimekusest ja eesmärgist. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenuse saamist toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktandmetega. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamisel põhinetakse teenuse disaini metoodikal, et luua erivajadustega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks üle Eesti kutseõppeasutuste jaoks. Selleks kaasatakse teenuse disaini kompetentsidega meeskond/ disainibüroo. Kutseõppes õppida soovivate erivajadusega inimeste toe vajadused ning ka kutseõppeasutuste kitsaskohad õppijate toetamisel kaardistatakse analüüsi käigus (tegevuse I aastal). Tulenevalt analüüsist ning disainitud teenusest koostatakse ettepanekud kutserehabilitatsiooni teenuse loomiseks ning osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti (tegevuse II aasta alguses). Sellele järgnevalt toimub teenuse piloteerimine, mille raames katsetatakse disainitud teenust piloodiga ühinenud kutseõppeasutustes (tegevuse II ja III aastal). Piloteerimisperioodi käigus pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide alast abi/tuge ning tekkiva kogemuse pinnalt valideeritakse ja vajadusel täiendatakse disainitud kutserehabilitatsiooni teenuse mudelit. Antud mudel on aluseks kutserehabilitatsiooni teenuse pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Oluliseks osaks tegevuse elluviimisel on ka oluliste osapooltega (sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sh Harno, Töötukassa jt) koostöö ja läbirääkimised, et kutserehabilitatsiooni teenust oleks võimalik kutseõppeasutustes pakkuma hakata. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil  Lähteülesande koostamine 01.01.2021–01.05.2022 01.01.2021–01.05.2022 kutserehabilitatsiooni teenuse arendamiseks Analüüs (kutserehabilitatsiooni 01.05.2021–31.12.2022 01.05.2021–31.12.2022 kitsaskohtade väljaselgitamine) Ettepanekud üle-eestilise 01.05.2021–01.04.2022 01.05.2021–01.04.2022 kutserehabilitatsiooni teenuse loomiseks Uue süsteemi katsetamine 01.05.2022–31.03.2023 01.05.2022–31.12.2022 Koostöö ja läbirääkimised 01.06.2021- 30.06.2023 01.06.2021- 31.12.2022 osapooltega Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 5. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Tegevuse eesmärk on välja töötada keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimuks lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Keeleõpe peab toimuma sellise tempoga ja selliselt integreerides, et see sobiks erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Sihtrühma analüüs 01.01.2021–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 Partnerkoolide (vene emakeelega 01.05.2021–30.06.2021 01.05.2021–30.06.2021 HEV õppijatega koolid) leidmine Õppevisiidid partnerkoolidesse 01.08.2021–01.10.2021 01.08.2021–01.10.2021 Õppekava loomine 01.09.2021–31.12.2021 01.09.2021–31.12.2021 Koosloomes loodud koostöövormi 01.10.2021–01.04.2022 01.10.2021–01.04.2022 katsetamine partnerkoolidega 2022/2023 õppeaasta 01.03.2022–01.09.2022 01.03.2022–01.09.2022 keelekümbluse kohanemiskursuse õppijakandidaatide vastuvõtt Õppekava ja koostöövormi 01.03.2022–01.06.2022 01.03.2022–01.06.2022 kohendamine 2022/2023. õppeaastaks 01.03.2022–30.08.2022 01.03.2022–30.08.2022 ettevalmistumine Keelekümbluse 01.09.2022–15.06.2023 01.09.2022–31.12.2022 kohanemiskursuse piloot õppeaastal 2022/2023 Pilootprojekti kokkuvõtted, 01.06.2023–30.08.2023 hindamine, jätkutegevuste planeerimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid  MINISTRI KÄSKKIRI 26.05.2021 nr 57 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Asendan toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi tekstiosa „31.12.2021“ tekstiosaga „31.12.2023“. 2. Täiendan punkti 1.2.2 lõiguga järgmises sõnastuses: „Välja on arendatud üle-eestiline kutserehabilitatsiooni teenus toetamaks paremini erivajadusega õppijat kutseõppes ning piloteeritud on keelekümbluse kohanemiskursust vene keelt emakeelena kõnelevatele noortele.“. 3. Täiendan punkti 1.2.3 lõiguga järgmises sõnastuses: „Lisaks on vajalik toetada erivajadusega inimeste võimetekohast rakendumist ning võimaldada neil parimal võimalikul viisil igapäevaeluga ise toime tulla, suurendades seeläbi nende osalemist täisväärtuslikult ühiskonnaelus. Selleks töötatakse välja sihtrühma liikmete individuaalsete vajadustega arvestav kutserehabilitatsiooni teenus, mille laiem eesmärk on õpetada inimesele uusi oskusi tööalaseks rakendumiseks ning arendada igapäevaeluga iseseisvalt hakkamasaamise oskusi. Samuti on vaja tagada, et teenust oleks võimalik pakkuda teise emakeelega erivajadusega inimesele. Selleks arendatakse teenuse disainil põhinedes välja kutserehabilitatsiooni teenus kutseõppeasutustes osutamiseks üle Eesti ning arendatakse ja piloteeritakse keelekümbluse kohanemiskursust vene emakeelega erivajadusega inimestele.“. 4. Asendan punkti 1.2.4 tabelis arvud 37 736 535,73“, „6 659 388,66“ ja „44 395 924,39“ arvudega vastavalt „37 736 510,36“, „6 659 384,18“ ja „44 395 894,54“.  2 5. Muudan punkti 2.1.1.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.03.2015–31.12.2022“. 6. Muudan punkti 2.2.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.05.2015–31.12.2023“. 7. Muudan punkti 2.3.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2017–31.12.2023“. 8. Muudan punkti 2.3.3 ja sõnastan järgmiselt: „2.3.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet: 01.01.2017–31.12.2023 Sotsiaalministeerium: 01.09.2019–31.12.2023“. 9. Lisan punkti 2.5 ja sõnastan järgmiselt: „2.5. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine Tegevuse eesmärk on teenuse disainil põhinedes arendada välja vähenenud töövõimega inimestele kutserehabilitatsiooni teenus kutseõppeasutustes osutamiseks üle Eesti. Kutserehabilitatsioon on protsess, mille käigus inimesed, kellel on füüsilised, psühholoogilised, kognitiivsed, emotsionaalsed või terviseprobleemid, õpivad uusi ametioskusi ja igapäevaeluoskusi, ning seda toetavad õpetajad, rehabilitatsiooni- ja tööhõivespetsialistid. Teenus aitab inimesel ületada tõkked, mis takistavad töö saamist, töö säilitamist, tööle naasmist või võimetekohast töölerakendumist. Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest, mis on eelkirjeldatud erivajadusega inimese jaoks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. 2.5.1. Sihtrühm Erivajadusega inimene alates 16. eluaastast. Teenuse saamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hindamismeeskonna otsus. 2.5.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 2.5.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus“.  3 10. Lisan punkti 2.6 ja sõnastan järgmiselt: „2.6. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poole pöördub iga aastaga aina rohkem vanemaid, kes uurivad keskuse võimaluste kohta pakkuda nende lastele vene keeles kutserehabilitatsiooni teenust. Kutserehabilitatsiooni teenuse vajadus nende erivajadustega inimeste seas, kelle emakeel on vene keel ning kes ei räägi eesti keelt ega saa sellest aru, kasvab iga aastaga. Tegevuse raames töötatakse välja keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimub lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Teenuse saamise alused kirjutatakse lahti Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt arendamisel olevas sihtrühmapõhises õppekavas. Sihtrühmale suunatud keeleõpe peab toimuma viisil, mis sobib erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt. 2.6.1. Sihtrühm Vene keelt emakeelena kõnelev erivajadusega inimene alates 16. eluaastast. 2.6.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 2.6.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus“. 11. Lisan punkti 3 tabelisse tegevuste 2.5 ja 2.6 väljundinäitajad järgmiselt: TAT-spetsiifiline Tegevus 2.5. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine väljundinäitaja Väljundinäitaja Osalise töövõimega 8 Panustab otseselt inimesed, kes on rakenduskava saanud töövõime väljundinäitajasse reformi vahendusel teenuseid TAT-spetsiifiline Tegevus 2.6. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele väljundinäitaja emakeelega õppijale Väljundinäitaja Osalise töövõimega 8 Panustab otseselt inimesed, kes on rakenduskava saanud töövõime väljundinäitajasse reformi vahendusel teenuseid 12. Asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuskava“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). 13. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).  4 § 2. Käskkirja jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister