Hankeleping

Indikatiivne ajakava Kuu Mai Juuni Juuli August September Okt November Dets January Veebruar Tegevus Vastutaja Tegevusele kuluv aeg Tulem Nädal 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 Ettevalmistavad tegevused Eeldatav lepingu sõlmimine BM ja tellija 1 nädal Leping sõlmitud Avakoosolek tellijaga BM ja tellija 1 päev Projekti elluviimine alustatud, osapoolte rollid ja ootused teada, projekti oodatavad tulemused selged Ajakava kokkuleppimine BM ja tellija 1 nädal Projekti ajakava on kokku lepitud ja arvestab nii tellija soove kui ka võimalusi projekti tegevuste elluviimisel I etapp: Astangu olemasoleva teenuse ja protsessi kaardistus. Olemasoleva olukorra kaardistus kutserehabilitatsiooni teenuse osutamisel Taustamaterjalide ja lähteinfo Astangu 1 nädal Astangu teenust puudutavate kogumine taustamaterjalide koondamine ja üleandmine BMile Astangu teenuse lähteinfo BM 2 nädalat Astangu kutserehabilitatsiooni analüüs teenuse osutamisega seotud info: numbriline ja muu seotud info kutserehabilitatsiooni teenuste kohta - kes, mida, kui palju, kellele, millal osutab, kes on seotud osapooled Kvalitatiivuuring / vestlused BM 2-3 nädalat Teenushaaval kaardistatud Astangu Keskusega tugiteenused, nende (tugispetsialistid, seotud sisukomponendid, teenuse osapooled) korraldamise ja osutamise tööprotsessid Kvalitatiivuuring / võimalusel BM 2-3 nädalat Astangu kutsekoolis õppijate vaade, vestlused kasutajatega - nende kogemus, ootused ja õppijad, nende vanemad vajadused Sisendi analüüs ja süntees BM 1-2 nädalat Astangu teenuse ökosüsteemi kirjeldus, sh tööprotsessid, osapooled Kutserehabilitatsiooni teenusega BM 2 nädalat Koondame kutserehabilitatsiooni seotud lähteinfo asutuste teenuse osutamisega seotud info vaates kutseõppeasutuste vaates: numbriline ja seotud info HEV õppijatele pakutava kutserehabilitatsiooni teenuste kohta - kes, mida, kui palju, kellele, millal osutab Vahekokkuvõte ja edasiste BM 1 nädal Suvepuhkuse järgne tegevusplaan ja tegevuste plaan ajakava on ettevalmistatud Projektis osalevate teiste BM ja tellija 1-2 nädalat Kutsekoolid, kes on valmis osalema kutsekoolide leidmine ja ja panustama HEV kutseõppeteenuse kokkuleppimine disaini projektis, sh andma sisendit kvalitatiivuuringus 1  Kuu Mai Juuni Juuli August September Okt November Dets January Veebruar Tegevus Vastutaja Tegevusele kuluv aeg Tulem Nädal 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 Kvalitatiivuuring teiste BM 3-4 nädalat Teistes kutsekoolides HEV õppe ja kutseõppeasutuste ja nende pakutavate tugiteenuste kirjeldus, õppijate vaates (sh vaatlused, teenushaaval kaardistatud vestlused) tugiteenused, nende sisukomponendid, teenuse korraldamise ja osutamise tööprotsessid, seotud osapooled I etapi kokkuvõte: alusanalüüs BM 2-3 nädalatt Hiljemalt lepingujärgseks tähtajaks hetkeolukorra kohta (1.11.2021) on koostatud alusanalüüs hetkeolukorra kohta, mis sisaldab kutseõppes õppivate haridusliku erivajadusega õppijate kaardistust nende erivajaduse järgi, neile osutatavate tugiteenuste kaardistust (sh nii teenused, mida osutatakse kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida osutatakse mujal, nt omavalitsuses), nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning praeguseid kitsaskohti õppes ja tugiteenuste osutamisel II etapp: HEV kutseõppe teenuse persoonad ja kasutajateekonnad. Teenuse ülekandmine Astangult teistesse kutseõppeasutustesse Astangu teenuse BM ja Astangu 1-2 nädalat Teenuse kasutaja teekonna kirjeldus klienditeekonna kaardistus (ühises töötoas Astangu juhtgrupiga) Astangu protsessi alusel BM ja Astangu 1-2 nädalat Teenuse tüüpkasutajate (õppijate) persoonade (tüüp-õppija) kirjeldus - nende eesmärgid, soovid, kirjeldamine vajadused, piirangud (ühises töötoas Astangu juhtgrupiga) Astangu protsesside ja BM 3-4 nädalat Teiste kutsekoolide taustamaterjalide teenusekorralduse ja andmete, kohapealsete vestluste peegeldamine teiste ja vaatluste alusel kirjeldatud kutseõppeasutuste protsesside erisused ja muudatuste vajadus ja teenusekorralduse vastu teistes kutsekoolides, et Astangu teenusmudelit kasutada Koosloome töötoad BM ja tellija 6-8 nädalat Osapooltega koosloomes ideestatud lahendused teenuse laiendamiseks teistesse kutseõppeasutustesse ja kitsakohtade kõrvaldamiseks Süntees ja üle-Eestilise BM 3-4 nädalat Service blueprint, mis kirjeldab teenusmudeli kirjelduse loomine teenuse korraldamise ja teenuse osutamise protsessi lähtuvalt kasutajate ootustest ja vajadustest ning teenuse osutaja vaates Prototüüpimine BM ja tellija 4-6 nädalat Lahendus on iteratiivselt testitud ja kitsakohad tuvastatud 2  Kuu Mai Juuni Juuli August September Okt November Dets January Veebruar Tegevus Vastutaja Tegevusele kuluv aeg Tulem Nädal 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1 2 3 4 5 6 7 8 Teenuse tervikliku kirjelduse BM 2-3 nädalat Kasutajasõbralik disainitud koostamine kutserehabilitatsiooni teenus ja teenuste süsteem, mille lahendused vastavad sihtgrupi ootustele ja vajadustele teenuse kasutamisel. Teenuse korraldamise ja teenuse osutamise protsessi kirjeldus. Disainitud teenus on valmis piloteerimiseks, et laiendada see üle-eestiliseks teenuseks Aruandlus Projekti aruandlus ja BM 2 nädalat Vajalikud projekti dokumendid on lõpparveldus vormistatud ja allkirjastatud 3  HANKELEPING NR 6-9.8/423 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS, registrikoodiga 70003566, aadressiga Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi nimetatud tellja) ja BRAND MANUAL OÜ, registrikoodiga 11609559, aadressiga Niine tn 11-5, 10414 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Kaili Kallas (edaspidi nimetatud täitja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, lähtudes Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alapunktist 2.5 „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ ja tellija direktori 27.04.2021. a käskkirjast nr 1- 5/99 „Riigihanke "Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja hetkeolukorra analüüs" (viitenumber 234442) hankekomisjoni otsuste kinnitamine“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, kui pooled lepivad kokku lepingu muutmises. 1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes kohaldatakse poolte vahelistele suhetele seoses lepingu täitmisega võlaõigusseadust (edaspidi VÕS). 2. Lepingu ese 2.1. Tellija tellib ja täitja kohustub välja töötama Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt osutatava kutserehabilitatsiooni teenuse disainimine üle- eestiliseks teenuseks kutseõppes haridusliku erivajadusega õppijatele ning alusanalüüs hetkeolukorra kohta, mis sisaldab endas praegusel hetkel kutseõppes õppivate haridusliku erivajadusega õppijate kaardistust nende erivajaduse järgi, neile osutatavate tugiteenuste kaardistust (sh nii teenused, mida osutatakse kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida osutatakse mujal, nt omavalitsuses), nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning praeguseid kitsaskohti õppes ja tugiteenuste osutamisel. (edaspidi töö või tööd), järgides lepingus ja selle lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus). 2.2. Töö on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve vahenditest. Sellest tulenevalt kohustub täitja tutvuma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega1 ning selle alusel antud õigusaktidega ning kohustub nende nõudeid kõrvalekaldumatult täitma, sh: 2.2.1. tähistama kõik tööde käigus loodud materjalid kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest 1 RT I, 08.07.2020, 5.  avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“2; 2.2.2. kui asjakohane, kogub seireinfot (lähtudes ESF andmekorje juhendist); 2.2.3. säilitab ja arhiveerib lepingu ja selle alusel tekkivate, kuid tellijale mitte üleantavate dokumentide originaale, sh kõik lepingu raames tehtud kulutusi tõendavad kuludokumendid (maksedokumendid) enda valduses, ja tagab selle säilitamise vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud tähtaja arvestuse meetodile (vähemalt 31. detsembrini 2028). 2.3. Juhul, kui lepingu tööde nõuetekohaseks täitmiseks on täitjal vajadus isikuandmete töötlemise järele, vastutab täitja kirjaliku nõusoleku saamise eest isikuandmete töötlemiseks isikult, kelle isikuandmeid lepingu täitmise käigus töödeldakse, selgitades juurde ka isikuandmete töötlemise eesmärke jms. Kui tellijale antakse üle tööde raames tekkinud isikuandmed, peavad need olema täitja poolt eelnevalt anonümiseeritud või pseudonümiseeritud selliselt, et tellijal ei ole võimalik hiljem esitatud andmete põhjal isikut tuvastada. 2.4. Lepingu sõlmimise aluseks on tellija läbiviidud riigihange ja täitja esitatud pakkumus, arvestades antud lepingus kokkulepitud erisusi. Dokumentide vastuolu korral lähtutakse eelkõige lepingust, seejärel riigihanke alusdokumentidest ja täitja pakkumusest. 2.5. Punktis 2.1 sätestatust sõltumata käsitletakse tööna kõiki toiminguid, sh lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides nimetamata toiminguid, mis on vajalikud lepinguga ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toimingud. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning täitja teostab need toimingud üldiste lepingus või selle lisades fikseeritud tähtaegade ja/või tähtpäevade ning tasude raames. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Täitja kohustub tööd lõplikult teostama ja tellijale üle andma hiljemalt 28.02.2022. 3.2. Täitja teostab tööd vastavalt lepingu lisale 2 „Tööde detailne aja- ja tegevuskava“. Tööde detailse aja- ja tegevuskava valmimisel võetakse aluseks täitja pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskava, mille osas peavad tellija ja täitja läbirääkimisi, enne lõpliku aja- ja tegevuskava kinnitamist lepingu lisana. 3.3. Töö antakse tellijale üle kahes etapis, millest esimene etapp on alusanalüüsi valmimine ning teine etapp on teenuse disaini valmimine. Täpsed kuupäevad tööde etappidele, lepitakse kokku tööde detailse aja- ja tegevuskava raames. 3.4. Töö üleandmisel täitjalt tellijale vormistatakse ja allkirjastatakse poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akt, mis muutub lepingu lahutamatuks lisaks. 3.4.1. Tellija poolt allkirjastab üleandmise-vastuvõtmise akti lepingus määratud esindaja pärast üleantud töö ülevaatamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul või keeldub töö vastuvõtmisest vastavalt Lepingu punktile 3.5. 2 RT I, 25.04.2017, 19. 3.5. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt peab mh sisaldama osutatud tööde loetelu, vajadusel koos lühikirjeldusega. Tellijal on õigus keelduda nõuetele mittevastava töö vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused. Tellija esitab täitjale oma pretensioonid (edaspidi vastuväited) seoses töö mittevastavusega lepingule hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest täitja poolt. 3.6. Töö loetakse tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija ei ole esitanud vastuväiteid punktis 3.5 nimetatud tähtaja jooksul. Juhul, kui tellija esitab vastuväited, peab täitja tegema töös vastavad parandused tellija poolt määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse töö vastu võetuks, kui täitja on teinud töös parandused ja tellija allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Pärast töö vastuvõtmist tellija poolt on täitjal õigus lepinguga kokkulepitud tasule vastavalt lepingu punktile 5. 4. Lepingu hind 4.1. Lepingujärgne hind käibemaksuta on 48 000 (nelikümmend kaheksa tuhat) eurot ja käibemaksuga on 57 600 (viiskümmend seitse tuhat kuussada) eurot. 4.2. Lepingujärgne hind on lõplik, sisaldades kõiki täitja kulutusi, mis tekivad seoses lepingu täitmisega. 5. Maksmine 5.1. Tellija maksab tehtud töö eest täitjale kahes osas järgmiselt: 5.1.1. Alusanalüüsi valmimisel ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel ja selle alusel tasub 40% lepingujärgsest hinnast. 5.1.2. Lõpliku töö valmimisel ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel ja selle alusel tasub 60% lepingujärgsest hinnast. 5.2. Tellija tasub täitjale täitja esitatud e-arve3 alusel 20 (kahekümne) päeva jooksul arve esitamisest. 5.3. Lõpparve maksmine eeldab täitjalt kõigi lepingujärgsete kohustuste täitmist ja nende üleandmist tellijale ning tellija poolt nende vastuvõtmist ja heakskiitmist (üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega). 5.4. Arvete tasumisega viivitamise korral üle kokkulepitud maksetähtaja on täitjal õigus nõuda hilinenud summa pealt viivist 0,1% (null koma üks protsenti) päevas. 6. Poolte vastutus 6.1. Täitja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest, eelkõige, kui tööd ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse mittevastavaks ka juhul, kui täitja ei ole esitanud tööde vastuvõtmisel tööde kohta nõuetekohast dokumentatsiooni. 6.2. Juhul, kui täitja viivitab tööde üleandmisega või teostamisega, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi, mille suuruseks on 0,1% (null koma üks protsenti) üleandmata või teostamata töö maksumusest iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 3 Alates 1. juulist 2019 saab avalikule sektorile arveid saata vaid e-arvetes. 6.3. Juhul, kui täitja rikub lepingust või selle lisadest tulenevat kohustust, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumiste kõrvaldamiseks, andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt rikkumise raskusastmest, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 5 (viis) tööpäeva). Kui täitja ei täida kohustust selleks antud tähtaja jooksul on, tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) lepingu järgi tasumisele kuuluvast hinnast. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 6.4. Juhul, kui tellija ei pea töö parandamist otstarbekaks, võtab tellija üleandmise- vastuvõtmise aktiga lepingu tingimustele mittekohaselt täidetud töö vastu ning alandab lepingu hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. 6.5. Täitja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses täitja tehtud töödes esinevate puudustega. 6.6. Tellijal on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue täitja vastu 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil tellija sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest. 6.7. Käesolevas peatükis nimetatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda täitjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. 6.8. Juhul, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% (null koma üks protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. 6.9.1. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 6.9.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 6.9.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu tähtpäev nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude ära langemisel lepingut täitma asuma. 6.9.4. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kahe) kalendrikuu järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. 7. Intellektuaalne vara 7.1. Lepingu alusel ja raames täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingu hinna eest tähtajatult täies mahus üle tellijale. 7.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada materjalide avaldamise viis, aeg ja tingimused, teha muudatusi ja parandusi materjalides,  nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid ja õigus kaitsta materjali autori au ja väärikust seonduvalt materjalidega ning nõuda materjalide kasutamise lõpetamist (litsents koos all-litsentseerimisõigusega). 8. Personal 8.1. Lepingus kirjeldatud tööd teostavad täitja pakkumuses nimetatud ja tellija poolt aktsepteeritud isikud. Täitja võib vastutava spetsialisti asendada ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega spetsialistiga. 8.2. Kui tekib vajadus, asendab täitja vastutava spetsialisti viivitamatult, seadmata ohtu tööde õigeaegse valmimise vastavalt tööde aja- ja tegevuskavale (lisa 2). 8.3. Täitja vastutab tellija otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist tööde detailsest aja- ja tegevuskavast (lisa 2). 8.4. Poolte vahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud: 8.4.1. tellija kontaktisik on projektijuht Keiu Talve, tel: 509 7258, [email protected]; 8.4.2. täitja kontaktisik on projektijuht Kaili Kallas, tel: 528 3585, [email protected]. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub täitja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on täitjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.3. Täitja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9.4. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 9.5. Muu hulgas kohustub täitja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustustest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Täitja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, v.a tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. 10. Lepingu muutmine 10.1. Pooled võivad sõlmitud lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud täitjal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine ning lepingu muutmises taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada uue hanke korraldamise ja lepingu sõlmimisega. 10.2. Lepingu tingimusi võib muuta ainult mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu lisana. 10.3. Lepingu tingimuste muutmise kirjaliku ettepaneku saanud pool on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja vastama kirjalikult 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul, arvates ettepaneku saabumise päevast. 10.4. Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema poole poolt või allkirjastatud lepingu lisas määratud tähtajal. 11. Lepingu lõppemine ja lõpetamine 11.1. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda. Tellija, on kohustatud tasuma täitjale lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud töö eest. 11.2. Täitjal on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades sellest tellijale kirjalikult ette vähemalt 2 (kaks) nädalat, kui: 11.2.1. tellija ei anna täitjale õigeaegselt tööde valmistamiseks vajalikku informatsiooni, dokumente, jooniseid, materjale jms; 11.2.2. tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt valmistatud tööde vastuvõtmisest ja/või nende eest tasu maksmisest. 11.3. Punktis 11.2 toodud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus tellijalt sisse nõuda lepingu lõpetamisega tekitatud kahju ning lepingus ettenähtud leppetrahv. 11.4. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja nõuetekohaselt täidetud. 11.5. Lepingu tingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. 12. Poolte vahelised teated 12.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, aga ka telefoni teel. 12.2. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poole edastatavad teated olema edastatud kirjalikus või elektroonilises vormis, millele on lisatud esindusõigust omava isiku digiallkiri. 12.3. Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige poolte lepingu ülesütlemise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 12.4. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt teatama teisele poolele ning sellisel juhul piisab kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist. 12.5. Kirjalik teade, mis edastatakse posti teel teisele poolele lepingus märgitud aadressil, loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 päeva. 13. Muud tingimused 13.1. Kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada eelkõige läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Harju Maakohtus. 13.2. Leping tühistab kõik poolte vahelised selles lepingus ettenähtud toimingute ja tööde teostamist puudutavad varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped. 13.3. Kõik lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 13.4. Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 28.02.2022. 13.5. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelnevalt kirjalikul nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi eraõiguslikule juriidilisele isikule. 13.6. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 9. Lepingu lisad 1. Lisa 1 – Tööde tehniline kirjeldus. 2. Lisa 2 – Tööde detailne aja- ja tegevuskava /lepitakse kokku pärast lepingupartneri selgumist/. 3. Lisa 3 – Tööde vastuvõtmise-üleandmise akti vorm. Tellija Täitja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru Kaili Kallas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Brand Manual OÜ Hankelepingu lisa 1 TÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS 1. Tööde sisu 1.1. Töö osadeks on: 1.1.1. tellija poolt osutatava kutserehabilitatsiooni teenuse disainimine üle-eestiliseks teenuseks kutseõppes haridusliku erivajadusega õppijatele ning 1.1.2. alusanalüüs hetkeolukorra kohta, mis sisaldab endas praegusel hetkel kutseõppes õppivate haridusliku erivajadusega õppijate kaardistust nende erivajaduse järgi, neile osutatavate tugiteenuste kaardistust (sh nii teenused, mida osutatakse kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida osutatakse mujal, nt omavalitsuses), nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning praeguseid kitsaskohti õppes ja tugiteenuste osutamisel. 1.2. Mõisted: 1.2.1. Hariduslik erivajadus – vastavalt haridus- ja teadusministri 28.12.2018 määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ (RT I, 08.01.2019, 8) §-s 6 nimetatud hariduslikud erivajadused4. 1.2.2. Tugiteenused – tugiteenuste all mõistame nii neid tugiteenuseid, mida haridusliku erivajadusega õppijale võimaldatakse haridus- ja teadusministri 28.12.2018 määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ (RT I, 08.01.2019, 8) § 7 lõike 1 alusel (karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus), aga ka muid teenuseid, mis toetavad õppijat õppes püsimisel, õppe lõpetamisel ja hilisemal tööle rakendumisel (nt tööhõiveteenus, sotsiaalhoolekande teenused jms). 1.2.3. Klient või teenuse kasutaja on kutseõppes õppiv haridusliku erivajadusega inimene, kellel on vaja õppes püsimiseks ja selle lõpetamiseks tugiteenuseid. 1.3. Töö tulemust iseloomustab: 4 Tuvastatavad hariduslikud erivajadused: 1) püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas ning mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi või logopeedi dokumenteeritud hindamistulemused või kooli lõputunnistus, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus; 2) intellektipuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel põhikooli lõputunnistus lihtsustatud riikliku õppekava läbimise kohta või rehabilitatsiooniplaan; 3) emotsionaalsed raskused, käitumisraskused, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi dokumenteeritud hindamistulemused, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus; 4) nägemispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 5) kuulmispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või kuulmispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 6) liikumispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või rehabilitatsiooniplaan; 7) terviseseisund, mille tuvastamise aluseks on tervishoiutöötaja väljastatud tõend; 8) õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus, mille tuvastamise aluseks on põhi- või keskhariduse omandamist tõendav dokument või kooli tugirühma otsus. 1.3.1. Kliendi teekond kutsehariduse omandamisel on kaardistatud hetkeolukorras ning disainitud teenuse raames. 1.3.2. Disainitud teenus ja teenuse süsteemi lahendused vastavad sihtgrupi vajadustele ning baseeruvad hetkeolukorra alusanalüüsil. 1.3.3. Uued lahendused on isikukesksed ja nende osutamise protsess on kasutajasõbralik, paindlik ja võimalikult efektiivne. 1.3.4. Kliendi vajadustele vastavaid teenuse sisukomponente/ mooduleid on võimalik paindlikult kokku panna erinevates kombinatsioonides ja muuta vastavalt inimese võimekuse ja toe vajaduse muutustele ning teenuse korraldamise ja osutamise protsess on efektiivne ja lihtne hallata. 1.3.5. Uute lahenduste ressursikasutus on optimaalne ning võtab maksimaalses ulatuses arvesse olemasolevat kutseõppe- ja rehabilitatsioonisüsteemi. 1.3.6. Muud informatsioon, mis on vajalik tellitud töö täitmiseks. 1.4.Töö sisaldab minimaalselt järgmisi tegevusi: 1.4.1. Kutseõppes õppivatele haridusliku erivajadusega õppijatele hetkel olemasolevate teenuste kirjeldus, sh teenusepakkuja alusel (kutseõppeasutus, kohalik omavalitsus, riik), teenuse osutamise protsessi ning tugiteenuste tegeliku vajaduse analüüs. 1.4.2. Kutserehabilitatsiooni teenuse kutseõppes õppivate kasutajate ja potentsiaalsete kasutajate kaardistus, sh toevajaduse alusel, vajaduste katmiseks erinevate teenuste sisukomponentide ja vajalike ressursside süsteemset kaardistamist, kirjeldamist ning praeguste ja potentsiaalsete teenuse kasutajate kogemuste, ootuste ja vajaduste esitamist ning teenuse eesmärkide ja tulemuste sõnastamist. 1.4.3. Andmete kogumine teenuse kasutajatelt, kutseõppeasutustelt ning teistelt asjakohastelt teenuse osutajatelt või teenuse osutamisega seotud asutustelt ning andmete analüüs. 1.4.4. Koostöö tellijaga ja protsessi kaasatud teiste osapooltega. 1.5. Töö tulemusena antakse üle järgmised materjalid: 1.5.1. alusanalüüs 1.5.2. erineva haridusliku erivajadusega õppija lõikes (persoonade kaupa) klienditeekonnad kutserehabilitatsiooni teenusele kutseõppeasutuses 1.5.3. teenuse ökosüsteemi kirjeldus, mis oleks kooskõlas punktidega 1.3.4–1.3.6 1.5.4. muu töö käigus loodud dokumentatsioon. 1.6. Kogu dokumentatsioon antakse üle töödeldavas ja .pdf formaadis digitaalselt tellija poolt määratud tööde üleandmise tähtpäevaks. 2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses osutatava kutserehabilitatsiooni teenuse mõiste ja olemus 2.1. Kutserehabilitatsioon on uute ametioskuste ja igapäevaeluoskuste õppimise protsess füüsiliste, psühholoogiliste, kognitiivsete, emotsionaalsete ja terviseprobleemidega inimesele. Protsessi toetavad õpetajad, rehabilitatsioonispetsialistid ja tööhõivespetsialistid. Kutserehabilitatsioonis osalemine aitab inimesel ületada tõkked, mis takistavad töö saamist, töö säilitamist, tööle naasmist või võimetekohast rakendumist muul erihoolekande teenusel. 2.2. Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaalhoolekande-, haridus- ja tööhõiveteenusest, mis on haridusliku erivajadusega inimese poolt eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub võimetekohaselt tööturul või erihoolekandeteenusel ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. 2.3. Kutserehabilitatsiooni teenus ei ole taastusravi, seal ei tegeleta inimese ravimisega. Samuti on see laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. 2.4. Kutserehabilitatsioon ja kutserehabilitatsiooni teenuse mõiste ei ole Eesti õigusruumis defineeritud. 2.5. Kutserehabilitatsiooni teenust iseloomustab see, et: 2.5.1. Teenus on eesmärgipärane. Teenuse laiem eesmärk on õpetada inimesele uusi oskusi tööalaseks rakendumiseks ning arendada igapäevaeluga iseseisva hakkamasaamise oskusi. Seeläbi suurendades erivajadusega inimeste osalemist täisväärtuslikult ja võimetekohaselt ühiskonnaelus. Kutserehabilitatsiooni teenusele tulles seab inimene omale konkreetse eesmärgi, mille saavutamisele aitavad kaasa Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses töötavad haridustöötajad ning sotsiaalhoolekande- ja tööhõivespetsialistid. 2.5.2. Teenuse kohustuslik osa on haridusteenus. Ilma haridusteenuse komponendita ei ole tegemist kutserehabilitatsiooni teenusega, vaid tööalase rehabilitatsiooni või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega. 2.5.3. Teenus on aktiivne ja isikust lähtuv, st inimeste kompetentside ja iseseisva elu oskuste omandamine ja kinnistamine läbi tööharjutuste/praktika ja vajadusel iseseisva elamise teenuse pakkumise. 2.5.4. Teenus on vajaduspõhine. Teenus on inimese vajadustest lähtuv ja paindlik. Asjaolu, et mingeid komponendiks olevaid teenuseid pakutakse, ei tähenda, et iga inimene neid ka vajab. 2.5.5. Teenusel viibimise ajal on inimene toetatud. Teenusel viibimise ajaks on inimesele tagatud tugiisik rühmajuhendaja näol. Rühmajuhendajaga suhtleb inimene kogu teenusel viibimise aja igapäevaselt. Rühmajuhendaja pakub teenusel viibivale inimesele ja vajadusel ka tema lähedastele toetust. 2.5.6. Teenus on kaasav. Teenuse raames kaasatakse inimene aktiivselt ühiskonnaellu läbi teenuse tegevuste – vabaaja veetmine tavakeskkonnas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest väljaspool (kultuuri- ja spordiürituste külastamine), tööharjutused ja praktikad ettevõtetes, õpilaskodus elades iseseisva elu oskuste arendamine (ühistranspordi kasutamine, poe ja apteegi külastamine). 2.6. Kutserehabilitatsiooni teenuse moodustavad järgmised teenused: 2.6.1. Haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika 2.6.2. Tegevusterapeudi teenus 2.6.3. Loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus 2.6.4. Sotsiaaltöötaja teenus 2.6.5. Psühholoogi teenus 2.6.6. Psühhiaatri teenus 2.6.7. Eripedagoogi teenus 2.6.8. Logopeedi teenus 2.6.9. Füsioterapeudi teenus 2.6.10. Kogemusnõustaja teenus 2.6.11. Tegevusjuhendaja teenus 2.6.12. Tööhõivespetsialisti teenus 2.6.13. Sotsiaalhooldaja teenus 2.6.14. Tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus 2.6.15. Viipekeele tõlketeenus 2.6.16. Iseseisva elamise teenus (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilaskodus) 2.6.17. Hindamis- ja nõustamisteenus 2.7. Kutserehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses osasid teenuseid (nt haridusteenus, iseseisva elamise teenus, viipekeele tõlketeenus jms) kogu õppeaasta vältel. Teised teenused on mahuliselt piiratud, jäädes keskmiselt 10 tunni piiresse õppeaastas. 2.8. Teenuseid osutatakse nii individuaalselt (nt psühholoogi teenus) kui ka grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). 2.9. Teenus on ajaliselt piiritletud konkreetse haridusteenuse ajalise kestvusega, inimese võimekusest ja eesmärgist lähtudes. Pärast teenusel osalemist koostatakse inimesele parema hakkamasaamise toetamiseks üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised soovitatavad/ vajatavad teenused ja toetused koos kontaktidega. 2.10. Teenus on suunatud erivajadusega inimesele alates 16. eluaastast. 2.11. Kutserehabilitatsiooni teenusele saamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hindamismeeskonna otsus. 2.12. Teenusel osalemiseks on vajalik, et inimesel on: 2.12.1. stabiilne terviseseisund, mis võimaldab teenusel osaleda; 2.12.2. teenusel osalemiseks piisav eesti keele oskus; 2.12.3. võime orienteeruda ajas ja ruumis ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; 2.12.4. võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele. 2.13. Teenusel ei saa osaleda inimene, kellel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hindamismeeskonna hinnangul: 2.13.1. esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta teiste inimeste suhtes agressiivne või ohustab nende või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; 2.13.2. on madal pingetaluvus, mis ei võimalda teenusel osalemist või teenusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; 2.13.3. on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust (nt omandada kutse- või kõrgharidus). Hankelepingu lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt on koostatud tõendamaks, et täitja andis üle tellijale poolte vahel ………… 2021 sõlmitud lepingu nr …………. alusel teostatud tööd alljärgnevalt: Töö nimetus Töö kirjeldus Kooskõlas lepingu punktiga 5.2 on käesolev akt aluseks täitja poolt tellijale arve esitamiseks summas ……………………………….. (summa sõnades) eurot. Täitja kontaktisik: Tellija kontaktisik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaili Kallas Keiu Talve Finantseerimisalus: /lisatakse tellija poolt/