Arvamuse edastamine sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium Meie 14.04.2021 nr 3.1-3/76-2 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Arvamuse edastamine sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ eelnõu kohta Austatud ministrid Edastame Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse arvamuse avaldamise raames muudatus- ja täiendusettepanekud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ eelnõu kohta: 1. Täiendada eelnõud punktiga järgmises sõnastuses: „x. Täiendan punkti 1.2.2 lõiguga järgmises sõnastuses: „Välja on arendatud üle-eestiline kutserehabilitatsiooni teenus toetamaks paremini erivajadusega õppijat kutseõppes ning piloteeritud on keelekümbluse kohanemiskursust vene keelt emakeelena kõnelevatele noortele.““ Selgitus: kuna punktis 1.2.2 sõnastatakse TATi tulemused, peame vajalikuks kajastada ka lisanduvaid tegevusi. 2. Eelnõu punkti 2 kaks viimast lauset asendada järgmises sõnastuses lausetega: „Samuti on vaja tagada, et teenust oleks võimalik pakkuda teise emakeelega erivajadusega inimesele. Selleks arendatakse teenuse disainil põhinedes välja kutserehabilitatsiooni teenus kutseõppeasutustes osutamiseks üle Eesti ning arendatakse ja piloteeritakse keelekümbluse kohanemiskursust vene emakeelega erivajadusega inimestele.“. Selgitus: kuna tegevuste raames mh tehakse kindlaks sihtrühm ja sellega seotud eripärad, siis on TATis eksitav kajastada sihtrühmana vene emakeelega  erivajadusega inimest, kes ei saa aru ega kõnele eesti keeles. Samuti soovime täpsustada kutserehabilitatsiooni teenuse disainiga seotud tegevuste eesmärki. 3. Eelnõu punkti 8 esimese lõigu esimene lause asendada järgmises sõnastuses lausega: „Tegevuse eesmärk on teenuse disainil põhinedes arendada välja vähenenud töövõimega inimestele kutserehabilitatsiooni teenus kutseõppeasutustes osutamiseks üle Eesti.“. Selgitus: soovime täpsustada kutserehabilitatsiooni teenuse disainiga seotud tegevuste eesmärke. 4. Eelnõu punktis 8 on sõnastatud teenuse sihtrühm (2.5.1), mille palume asendada järgmise sõnastusega: „Erivajadusega inimesed, kes asuvad omandama kutseharidust kutseõppeasutuses ning vajavad selleks tuge.“. Selgitus: soovime täpsemalt sõnastada kutserehabilitatsiooni teenuse sihtrühma. 5. Eelnõu punkti 9 esimese lõigu esimene lause asendada järgmises sõnastuses lausega: „Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga.“. Selgitus: hetkel on sõnastus asutusepõhine, kuid kuna soovime õppekava loomisel läheneda õppijakeskselt, peame vajalikuks vastavalt sõnastada ka sihtrühm TATis. 6. Eelnõu punkti 9 teise lõigu viimane lause asendada järgmises sõnastuses lausega: „Kutserehabilitatsiooni teenuse vajadus nende erivajadustega inimeste seas, kelle emakeel on vene keel ning kes ei räägi eesti keelt või räägivad seda vähesel määral ega saa sellest aru või saavad aru vähesel määral, kasvab iga aastaga. Selgitus: kuna tegevuste raames mh tehakse kindlaks sihtrühm ja sellega seotud eripärad, siis on TATis eksitav kajastada sihtrühmana vene emakeelega erivajadusega inimest, kes ei saa aru ega kõnele eesti keeles. Seetõttu oleme täiendanud antud punkti. 7. Eelnõu punktis 9 on sõnastatud keelekümbluse kohanemiskursuse sihtrühm (2.6.1), mille palume asendada järgmise sõnastusega: „Vene keelt emakeelena kõnelev erivajadusega inimene alates 16. eluaastast. Teenuse saamise alused kirjutatakse lahti Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt arendamisel olevas sihtrühmapõhises õppekavas.“. Selgitus: soovime täpsustada sihtrühma ning teenuse saamise aluseid. 8. Eelnõu punktis tegevuse 2.5 väljundinäitaja „1“ vajab täpsustamist. Kuna piloteeritakse kutserehabilitatsiooni teenust, mille sihtrühmaks on inimene, võib väljundinäitajana arvestada ka neid kutsekoolides õppivaid erivajadusega inimesi, kes osalevad kutserehabilitatsiooni teenuse piloodis. Ettepanek märkida väljundinäitajaks „6–8“. 9. Eelnõu punktis 10 palume asendada tegevuse 2.6 väljundinäitajana „8“ uue väljundinäitajaga „6–8“. Selgitus: soovime paremini tagada paindlikkust uue sihtrühma ja uue õppekava piloteerimiseks. 10. Eelnõu lisa 1 vormil A palume teha järgmised muudatused: 10.1. 4. peatükis asendada teise lõigu sõnastus järgmise sõnastusega:  „Kutserehabilitatsiooni teenus koosneb haridusteenusest, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika, ning kombinatsioonist muudest teenustest, sh nt 2) tegevusterapeudi teenus; 3) loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja nõustamisteenus.“. 10.2. 4. peatükis jätta ära kolmanda lõigu viimane lause, kuna see on keskuses toimiv praktika, kuid ei pruugi olla asjakohane uue teenuse raames. 10.3. 4. peatüki neljanda lõigu sõnastus asendada järgmise sõnastusega: „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamisel põhinetakse teenuse disaini metoodikal, et luua erivajadustega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus kutseõppeasutuses osutamiseks. Inimeste vajadused ning ka kutseõppeasutuste kitsaskohad hetkel kaardistatakse analüüsi käigus tegevuse esimesel aastal. Tulenevalt analüüsist koostatakse ettepanekud kutserehabilitatsiooni teenuse loomiseks ning osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Sellele järgnevalt toimub teenuse piloteerimine.“. 10.4. 4. peatüki viies lõik tõsta neljandaks lõiguks, mis parandab lõikude omavahelist sisulist seost. 10.5. 4. peatüki tegevuse „Uue süsteemi katsetamine“ üldajaraam „01.01.2022– 31.12.2023“ asendada ajavahemikuga „01.03.2022–31.12.2023“, mis sobitub rohkem kutseõppeasutuste vastuvõtuperioodiga (erinev, kuid valdavalt alates maikuust, igaks juhuks planeerime varuga). 10.6. 4. peatüki väljundinäitaja osas vt käesoleva kirja punkti 8. 10.7. 5. peatükis esimese lõigu sõnastus asendada järgmise sõnastusega (ühtlustatud sõnastusettepanekuga käesoleva kirja punktis 5): „Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga.“. 10.8. 5. peatüki tegevuse „Õppekava loomine“ üldajaraam „01.01.2021–30.04.2023“ asendada ajavahemikuga „01.01.2021 – 01.04.2022“, kuna pärast seda algab vastuvõtt konkreetsele õppekavale, mida piloteerime. 10.9. 5. peatüki tegevuse „Õppe algus“ üldajaraam „01.09.2021–30.04.2023“ asendada ajavahemikuga „01.09.2022–31.08.2023“, mil tegevust reaalselt ellu viiakse (2022/2023. õppeaastal). 10.10. 5. peatüki väljundinäitaja osas vt käesoleva kirja punkti 9. 11. Eelnõu lisa 1 vormil B rea 1.6 „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine (tegevuse elluviija Astangu KRK)“ 2021. aasta eelarves teha järgmised muudatused: 11.1. Vähendada otseste personalikulude rida 10 000 euro võrra (40 200 euro asemel 30 200 eurot). 11.2. Suurendada teenuse arendamise kulurida 10 000 euro võrra (50 000 euro asemel 60 000 eurot). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru Direktor Veronika Kaska [email protected]