KÄSKKIRI
Tallinn 29.03.2021 nr 1-5/63
Riigihanke "Kutserehabilitatsiooni teenuse
disain ja hetkeolukorra alusanalüüs"
alusdokumentide kinnitamine,
hankemenetluse algatamine ja
hankekomisjoni määramine
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punktid 1 ja 7
Kooskõlas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktori 28.03.2018 käskkirjaga nr 1-3/13
„AKRK riigihangete läbiviimise ja lepingute sõlmimise kord“ kinnitatud korra punktiga 7.2:
1. Kinnitan riigihanke „Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja hetkeolukorra alusanalüüs“
alusdokumendid (lisad).
2. Algatan hankemenetluse kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 125 (lihthankemenetlus)
riigihangete registris.
3. Kinnitan hankekomisjoni liikmetena Riinu Raasukese, Keiu Talve ja Kadri Noriti.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Valdaru
direktor
Lisad:
1) Riigihanke alusdokument
2) Riigihanke alusdokumendi lisa 1 (volikirja vorm)
3) Riigihanke alusdokumendi lisa 2 (ühispakkujate volikirja vorm)
4) Riigihanke alusdokumendi lisa 3 (hankelepingu vorm)
5) Riigihanke alusdokumendi lisa 4 (tehniline kirjeldus)
6) Riigihanke alusdokumendi lisa 5 (pakkumuse vorm)
Hankija: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Hanke nimetus:
KUTSEREHABILITATSIOONI TEENUSE DISAIN
JA
HETKEOLUKORRA ALUSANALÜÜS
Riigihanke alusdokument
Hankelepingu liik: teenuse tellimine
1. Üldtingimused
1.1 Hankija: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
1.2 Hankija registrikood: 70003566.
1.3 Hankija aadress: Astangu 27 Tallinn, 13519 Eesti Vabariik.
1.4 Hankija interneti aadress (URL): https://www.astangu.ee/et.
1.5 Hanke eest vastutavad isikud:
1.5.1 Veronika Kaska, direktori asetäitja, e-post:
[email protected];
1.5.2 Keiu Talve, projektijuht, e-post:
[email protected].
1.6 Hanke objekti lühikirjeldus: hankija poolt osutatava kutserehabilitatsiooni teenuse disainimine
üle-eestiliseks teenuseks kutseõppes haridusliku erivajadusega õppijatele ning alusanalüüs
hetkeolukorra kohta, mis sisaldab endas praegusel hetkel kutseõppes õppivate haridusliku
erivajadusega õppijate kaardistust nende erivajaduse järgi, neile osutatavate tugiteenuste
kaardistust (sh nii teenused, mida osutatakse kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida
osutatakse mujal, nt omavalitsuses), nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning
praeguseid kitsaskohti õppes ja tugiteenuste osutamisel. Töö täpne kirjeldus ja mõisted on lahti
seletatud riigihanke alusdokumendi lisas 4 (tehniline kirjeldus).
1.7 Riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (edaspidi ka leping) ühe edukaks tunnistatud
pakkujaga.
1.8 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, nõutavad kvaliteedi ja tehnilised näitajad on toodud
riigihanke alusdokumentides.
1.9 Hankemenetluse liik: lihthankemenetlus.
1.10 Riigihanke viitenumber riigihangete registris: 234442
1.11 Hanke CPV kood: 73300000-5 (uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine).
1.12 Hange on seotud Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava programmi meetme
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
alapunkti 2.5 „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ tegevustega ning rahastatakse
Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest.
2. Pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused (kõrvaldamise alused, majanduslik ja
finantsseisund, tehniline ja kutsealane pädevus)
2.1 Hankija kontrollib pakkuja kvalifikatsiooni vastavust kõigile riigihanke alusdokumentides toodud
tingimustele.
2.2 Hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja suhtes esineb üks või mitu kõrvaldamise
alust, pakkuja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
2.3 Hankijal on õigus teha otsus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta mistahes ajal
hankemenetluse vältel.
2.4 Kõrvaldamise alused:
2.4.1 Hankija kõrvaldab pakkuja, kui pakkuja suhtes esineb üks või mitu riigihangete seaduse
§ 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alust.
2.4.2 Hankija võib kõrvaldada pakkuja, kui pakkuja suhtes esineb üks või mitu riigihangete
seaduse § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alust.
2.5 Pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile esitatavad nõuded:
2.5.1 Pakkuja netokäive teenuse disaini valdkonnas 2018–2020 majandusaasta jooksul
kokku vähemalt 80 000 eurot. Pakkuja esitab hankijale info netokäibe kohta riigihanke
alusdokumendi lisa 5 vormil.
2.6 Pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatavad nõuded:
2.6.1 Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2
teenuse disainimisega seotud lepingut. Pakkuja esitab hankijale info täidetud lepingute
kohta, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta,
riigihanke alusdokumendi lisa 5 vormil.
3. Pakkumuse vastavustingimused
3.1 Pakkumus on vastav, kui see on kooskõlas kõikide riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustega. Vastasel juhul tunnistab hankija pakkumuse mittevastavaks.
3.2 Pakkumus on esitatud hankija etteantud vormil, täites ära kõik vormil olevad lahtrid, neid
muutmata, eesti keeles.
Nõutav dokument: Pakkuja esitab pakkumuse riigihanke alusdokumendi lisa 5 vormil.
3.3 Lisamaterjalid ja kõik muud pakkumusega esitatavad dokumendid, mis ei ole originaalis eesti
keeles või inglise keeles, tuleb tõlkida eesti keelde.
3.4 Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuse esitamise päevast.
3.5 Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetluse ning hankelepingu
sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja ning
kinnitama ühispakkujate solidaarvastutust. Ühispakkujate aadressiks ning kontaktandmeteks
hankemenetluses on volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed.
Nõutav dokument: Pakkujad esitavad ühispakkujate volikirja ja kinnituse ühispakkujate
solidaarvastutuse kohta lisa 2 vormil.
4. Pakkumuse esitamine
4.1 Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu aadressil
https://riigihanked.riik.ee hanketeates toodud tähtajaks.
4.2 Pakkumus peab olema esitatud esindusõigust omava isiku poolt. Juhul, kui esindusõigus
põhineb volitusel, esitab pakkuja koos pakkumusega ka volikirja (riigihanke alusdokumendi lisa
1 või oma vormil).
4.3 Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad
riigihangete registris hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu vääramatu jõud,
elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni- või internetiühenduses või muude
elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta riigihangete
registri kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest.
4.4 Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud.
5. Lisainfo ja selgitused
5.1 Hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta saab pakkuja hankijalt selgitusi küsida riigihangete
registri teabevahetuse töölehe kaudu. Muul viisil esitatud küsimusi arvesse ei võeta ega
menetleta.
5.2 Hankija lisab vastused riigihangete registri teabevahetuse lehele. Riigihangete register saadab
automaatse teavituse vastuste lisamise kohta kõigile registris hanke juurde registreerunud
isikutele. Küsimused-vastused on hanke teabevahetuse lehel kättesaadavad kõigile
riigihangete registrisse sisse loginud isikutele.
6. Läbirääkimised
6.1 Hankija peab vajadusel hankemenetluse käigus pakkujatega läbirääkimisi.
6.2 Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas
küsimusi ei teki, võib ta teha otsused pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma
läbirääkimisteta.
6.3 Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel
täiendada oma pakkumust.
6.4 Hankija ei avalda läbirääkimistel saadud informatsiooni teistele pakkujatele.
7. Pakkumuste hindamine
7.1 Hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
7.2 Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult riigihanke alusdokumendis
sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Hindamistäpsus on kaks kohta peale koma.
7.3 Hankija võrdleb ja hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi, mida
ei ole tagasi lükatud.
7.4 Hankija hindab ja võrdleb pakkumusi väärtuspunktide meetodil ning edukas pakkuja leitakse
järgmiste kriteeriumite alusel:
7.4.1 Pakkumuse maksumus – maksimaalselt 60 punkti.
7.4.1.1 Hankija võrdleb konkreetse hanke osale esitatud pakkumuste maksumusi.
7.4.1.2 Pakkumuse maksumuse võrdlemisel võetakse aluseks pakkumuse käibemaksuta
maksumus. Juhul, kui pakkuja ei ole käibemaksukohuslane, millest tulenevalt
pakkumuse maksumuses ei sisaldu ja sellele ei lisandu käibemaksu, palume selle
sõnaselgelt kirja panna.
7.4.1.3 Juhul kui pakkumuses esineb pakkumuse maksumuse osas ilmne arvutusviga ning
pakkumuses esitatud arvutuslik kogumaksumus ei vasta pakkumuses esitatud
ühikuhindade alusel arvestatud maksumusele, parandab hankija arvutusvea,
arvutades pakkumuse maksumuse pakkumuses antud ühikuhindade alusel ning
teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikult riigihangete registri kaudu. Pakkuja on
kohustatud vastama hankijale riigihangete registri kaudu kirjalikult, kas ta on
arvutusvea parandamisega nõus. Juhul kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei
nõustu või hankijale kirjalikku vastust ei saada, lükkab hankija pakkumuse tagasi.
7.4.1.4 Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised
pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:
„madalaim väärtus“ / „pakkumuse väärtus“ * „osakaal“.
7.4.2 Pakkuja teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioon lähtuvalt hanke
eesmärgist ja soovitud tulemusest– maksimaalselt 20 punkti.
7.4.2.1 Hankija võtab hindamisel aluseks pakkuja poolt esitatud pakkumuse vormil
(riigihanke alusdokumendi lisa 5) esitatud info.
7.4.2.2 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 20 punkti:
7.4.2.2.1 Teenuse disaini tööprotsessi teostamise visiooni on pakkuja põhjalikult lahti
mõtestanud ja annab ülevaate pakkuja selgest nägemusest hanke esemest
ja soovitud tulemuse saavutamisest.
7.4.2.2.2 Pakkuja visioon sisaldab tööprotsessis kasutatavate metoodikate kirjeldust
ja nende põhjendust.
7.4.2.2.3 Selgelt ja põhjendatult on kirjeldatud oma nägemust disaini spetsialistide ja
hankija omavahelisest koostööst ja töö teostamiseks vajalike teiste
võimalike partneritega ning on välja toodud teised olulised tulemuse
saavutamiseks vajalikud ressursid, tegevused jm, mida hankija ei ole ette
näinud.
7.4.2.2.4 Tööprotsessi läbiviimisel on arvestatud ressursside optimaalset
kasutamist.
7.4.2.2.5 Lisaks on koos sisuliste põhjendustega välja pakutud olulisi täiendusi ja/või
muudatusi eesmärgi saavutamiseks vajalike töö minimaalsete tegevuste
osas, mida hankija peab põhjendatuks.
7.4.2.3 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 15 punkti:
7.4.2.3.1 Teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioon on pakkuja poolt lahti
mõtestatud, ja annab ülevaate pakkuja nägemusest hanke esemest ja
soovitud tulemuse saavutamisest.
7.4.2.3.2 Pakkuja visioon sisaldab tööprotsessis kasutatavate metoodikate kirjeldust
ja nende põhjendust.
7.4.2.3.3 Kirjeldatud on oma nägemust disaini spetsialistide ja hankija omavahelisest
koostööst ja töö teostamiseks vajalike teiste võimalike partneritega.
7.4.2.3.4 Tööprotsessi läbiviimisel on arvestatud ressursside optimaalset
kasutamist.
7.4.2.4 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 10 punkti:
7.4.2.4.1 Teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioon on pakkuja poolt lahti
mõtestatud.
7.4.2.4.2 Pakkuja visioon sisaldab tööprotsessis kasutatavate metoodikate kirjeldust
ja nende põhjendust.
7.4.2.4.3 Puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised.
7.4.2.5 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 5 punkti:
7.4.2.5.1 Teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioon vastab üldjoontes hankija
vajadustele, kuid on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt
suurel määral riigihanke alusdokumentides esitatut.
7.4.2.6 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 0 punkti:
7.4.2.6.1 Pakkuja arusaamas teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioonis
esineb hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi (nt pakkuja
tõlgendab teenuse disaini eesmärki ja soovitud tulemust hankija
vajadustele mittevastavalt, kirjeldus pole piisavalt põhjalik ja/või võimaldab
esitatu mitmest tõlgendamist).
7.4.3 Tööprotsessi aja- ja tegevuskava – maksimaalselt 20 punkti.
7.4.3.1 Hankija võtab hindamisel aluseks pakkuja poolt esitatud pakkumuse vormil
(riigihanke alusdokumendi lisa 5) esitatud info. Juhul, kui pakkuja peab vajalikuks
parema ülevaate andmise eesmärgil esitada tööprotsessi aja- ja tegevuskava muus
formaadis, nt Excelis vms, võtab hankija hindamisel aluseks pakkuja poolt esitatud
vormis info.
7.4.3.2 Pakkuja esitatud aja- ja tegevuskava on indikatiivne ning tegelik aja- ja tegevuskava
pannakse paika ja kinnitatakse koostöös hankijaga pärast hankelepingu sõlmimist.
7.4.3.3 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 20 punkti:
7.4.3.3.1 Aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused on algus- ja lõpukuupäevade
täpsusega lahti kirjutatud, iga tegevuse juures on märgitud vastutaja,
tegevusele kuluv aeg ja tegevustest koosnevate tööetappide tulemid.
7.4.3.3.2 Aja- ja tegevuskavas on arvestatud ja kirjeldatud disaini spetsialistide ja
hankija ja, kui asjakohane, hankija kokku kutsutud töögrupi vahelist
koostööd ning arvestatud on uute lahenduste piloteerimiseks sätestatud
ajapiiri ja tavapärast puhkuste perioodi Eestis.
7.4.3.3.3 Aja- ja tegevuskavasse on lisatud pakkuja arvates vajalikke täiendavaid
tegevusi, mida hankija peab põhjendatuks, ja/või on hankija toodud
tegevusi liigendatud detailsemaks eesmärgiga neid igakülgselt paremini
teostada.
7.4.3.4 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 15 punkti:
7.4.3.4.1 Aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused on algus- ja lõpukuupäevade
täpsusega lahti kirjutatud, iga tegevuse juures on märgitud vastutaja,
tegevusele kuluv aeg ja tegevustest koosnevate tööetappide tulemid.
7.4.3.4.2 Aja- ja tegevuskavas on arvestatud ja kirjeldatud disaini spetsialistide ja
hankija ja, kui asjakohane, hankija kokku kutsutud töögrupi vahelist
koostööd ning arvestatud on uute lahenduste piloteerimiseks sätestatud
ajapiiri ja tavapärast puhkuste perioodi Eestis.
7.4.3.5 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 10 punkti:
7.4.3.5.1 Aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused on algus- ja lõpukuupäevade
täpsusega lahti kirjutatud, iga tegevuse juures on märgitud vastutaja,
tegevusele kuluv aeg ja tegevustest koosnevate tööetappide tulemid.
7.4.3.5.2 Aja- ja tegevuskavas on arvestatud ja kirjeldatud disaini spetsialistide ja
hankija ja, kui asjakohane, hankija kokku kutsutud töögrupi vahelist
koostööd.
7.4.3.6 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 5 punkti:
7.4.3.6.1 Aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused on algus- ja lõpukuupäevade
täpsusega lahti kirjutatud, iga tegevuse juures on märgitud vastutaja,
tegevusele kuluv aeg ja tegevustest koosnevate tööetappide tulemid.
7.4.3.6.2 Aja- ja tegevuskavas on arvestatud ja kirjeldatud disaini spetsialistide ja
hankija ja, kui asjakohane, hankija kokku kutsutud töögrupi vahelist
koostööd, kuid esineb puudujääke.
7.4.3.7 Alljärgnevatele nõuetele vastavale pakkumusele annab hankija 0 punkti:
7.4.3.7.1 Aja- ja tegevuskavas esineb hulgaliselt olulisi puudujääke (nt tegevuste
kestus, kirjeldus, tööetappide tulemis, vastutajad).
8. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused
8.1 Hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste
kogumaksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust.
8.2 Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega
võrreldes põhjendamatult madal, nõuab hankija pakkujalt riigihangete registri kaudu asjakohast
kirjalikku selgitust. Hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid,
konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus
on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija,
kooskõlas riigihangete seadusega, pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.
9. Pakkuja teavitamine hankija otsustest
9.1 Hankija esitab pakkujatele kirjalikult teate hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,
kvalifitseerimise otsusest, kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise
otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise
otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest riigihangete registri kaudu kooskõlas
riigihangete seadusega.
9.2 Teated edastatakse elektrooniliselt läbi riigihangete registri.
10. Hankelepingu sõlmimine
10.1 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib hankija hankelepingu riigihanke
alusdokumendi lisas 3 toodud tingimustel.
10.2 Hankeleping sõlmitakse tähtajaga kuni 28.02.2022.
11. Lisad:
11.1 Lisa 1 – Volikirja vorm esindusõiguse kohta.
11.2 Lisa 2 – Ühispakkujate volikirja vorm.
11.3 Lisa 3 – Hankelepingu vorm koos lisadega.
11.4 Lisa 4 – Tehniline kirjeldus.
11.5 Lisa 5 – Pakkumuse vorm.
Lisa 1
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja
hetkeolukorra alusanalüüs“ alusdokumendi juurde
Volikiri
___________________ (pakkuja(te) nimi) (registrikood ___________) ______________
(isiku nimi) (isikukood ____________________, ametikoht ______________________) isikus
volitab _________________ (isiku nimi) (isikukood________________) olema Astangu
Kutserehabilitatsiooni riigihanke „Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja hetkeolukorra
alusanalüüs“ (viitenumber 234442) toimingutel ja küsimustes pakkuja ametlik esindaja ning
allkirjastama hanke pakkumust.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni ________________
Allkirjastaja nimi ja ametikoht
Allkirjastatud digitaalselt
Kuupäev digiallkirjas
Lisa 2
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja
hetkeolukorra alusanalüüs“ alusdokumendi juurde
Ühispakkujate volikiri
Hankija nimi: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Riigihanke nimetus ja viitenumber: Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja hetkeolukorra
alusanalüüs, 234442
Volitame (ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus
(volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik
esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel.
Kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni
Kuupäev digiallkirjas
(volitaja nimi ja ametikoht)
Allkirjastatud digitaalselt
(volitaja nimi ja ametikoht)
Allkirjastatud digitaalselt
Lisa 3
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja
hetkeolukorra alusanalüüs“ alusdokumendi juurde
Hankelepingu vorm
Hankeleping nr ....
ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS, registrikoodiga 70003566, aadressiga
Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi
nimetatud tellja)
ja
.................., registrikoodiga ....................., aadressiga ........................................, keda esindab
põhikirja/volituse alusel .................. (edaspidi nimetatud täitja), keda nimetatakse edaspidi pool
või koos pooled,
lähtudes Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alapunktist 2.5
„Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ ja tellija direktori .... 2021. a käskkirjast nr 1-3/...
„......“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb käesolevast lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu
muudatustest, kui pooled lepivad kokku lepingu muutmises.
1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes kohaldatakse poolte vahelistele suhetele
seoses lepingu täitmisega võlaõigusseadust (edaspidi VÕS).
2. Lepingu ese
2.1. Tellija tellib ja täitja kohustub välja töötama Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuse poolt osutatava kutserehabilitatsiooni teenuse disainimine üle-
eestiliseks teenuseks kutseõppes haridusliku erivajadusega õppijatele ning
alusanalüüs hetkeolukorra kohta, mis sisaldab endas praegusel hetkel
kutseõppes õppivate haridusliku erivajadusega õppijate kaardistust nende
erivajaduse järgi, neile osutatavate tugiteenuste kaardistust (sh nii teenused,
mida osutatakse kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida osutatakse mujal,
nt omavalitsuses), nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning
praeguseid kitsaskohti õppes ja tugiteenuste osutamisel. (edaspidi töö või
tööd), järgides lepingus ja selle lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus
on toodud lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus).
2.2. Töö on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve vahenditest. Sellest
tulenevalt kohustub täitja tutvuma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seadusega1 ning selle alusel antud õigusaktidega ning kohustub nende nõudeid
kõrvalekaldumatult täitma, sh:
2.2.1. tähistama kõik tööde käigus loodud materjalid kooskõlas Vabariigi Valitsuse
12.09.2014 määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa
Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“2;
2.2.2. kui asjakohane, kogub seireinfot (lähtudes ESF andmekorje juhendist);
2.2.3. säilitab ja arhiveerib lepingu ja selle alusel tekkivate, kuid tellijale mitte üleantavate
dokumentide originaale, sh kõik lepingu raames tehtud kulutusi tõendavad
kuludokumendid (maksedokumendid) enda valduses, ja tagab selle säilitamise
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud
tähtaja arvestuse meetodile (vähemalt 31. detsembrini 2028).
2.3. Juhul, kui lepingu tööde nõuetekohaseks täitmiseks on täitjal vajadus isikuandmete
töötlemise järele, vastutab täitja kirjaliku nõusoleku saamise eest isikuandmete
töötlemiseks isikult, kelle isikuandmeid lepingu täitmise käigus töödeldakse,
selgitades juurde ka isikuandmete töötlemise eesmärke jms. Kui tellijale antakse üle
tööde raames tekkinud isikuandmed, peavad need olema täitja poolt eelnevalt
anonümiseeritud või pseudonümiseeritud selliselt, et tellijal ei ole võimalik hiljem
esitatud andmete põhjal isikut tuvastada.
2.4. Lepingu sõlmimise aluseks on tellija läbiviidud riigihange ja täitja esitatud pakkumus,
arvestades antud lepingus kokkulepitud erisusi. Dokumentide vastuolu korral
lähtutakse eelkõige lepingust, seejärel riigihanke alusdokumentidest ja täitja
pakkumusest.
2.5. Punktis 2.1 sätestatust sõltumata käsitletakse tööna kõiki toiminguid, sh lepingus ja
selle juurde kuuluvates dokumentides nimetamata toiminguid, mis on vajalikud
lepinguga ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti töö vastuvõtmiseks vajaliku
dokumentatsiooni vormistamisega seotud toimingud. Nimetatu ei kuulu teistsuguse
kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning täitja teostab need toimingud
üldiste lepingus või selle lisades fikseeritud tähtaegade ja/või tähtpäevade ning
tasude raames.
3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
3.1. Täitja kohustub tööd lõplikult teostama ja tellijale üle andma hiljemalt 28.02.2022.
3.2. Täitja teostab tööd vastavalt lepingu lisale 2 „Tööde detailne aja- ja tegevuskava“.
Tööde detailse aja- ja tegevuskava valmimisel võetakse aluseks täitja pakkumuses
esitatud aja- ja tegevuskava, mille osas peavad tellija ja täitja läbirääkimisi, enne
lõpliku aja- ja tegevuskava kinnitamist lepingu lisana.
3.3. Töö antakse tellijale üle kahes etapis, millest esimene etapp on alusanalüüsi
valmimine ning teine etapp on teenuse disaini valmimine. Täpsed kuupäevad tööde
etappidele, lepitakse kokku tööde detailse aja- ja tegevuskava raames.
3.4. Töö üleandmisel täitjalt tellijale vormistatakse ja allkirjastatakse poolte poolt
üleandmise-vastuvõtmise akt, mis muutub lepingu lahutamatuks lisaks.
1 RT I, 08.07.2020, 5.
2 RT I, 25.04.2017, 19.
3.4.1. Tellija poolt allkirjastab üleandmise-vastuvõtmise akti lepingus määratud esindaja
pärast üleantud töö ülevaatamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul või keeldub töö
vastuvõtmisest vastavalt Lepingu punktile 3.5.
3.5. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt peab mh sisaldama osutatud tööde loetelu,
vajadusel koos lühikirjeldusega. Tellijal on õigus keelduda nõuetele mittevastava
töö vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused. Tellija esitab
täitjale oma pretensioonid (edaspidi vastuväited) seoses töö mittevastavusega
lepingule hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest täitja poolt.
3.6. Töö loetakse tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija ei ole esitanud vastuväiteid punktis
3.5 nimetatud tähtaja jooksul. Juhul, kui tellija esitab vastuväited, peab täitja tegema
töös vastavad parandused tellija poolt määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul
loetakse töö vastu võetuks, kui täitja on teinud töös parandused ja tellija allkirjastab
töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Pärast töö vastuvõtmist tellija poolt on täitjal
õigus lepinguga kokkulepitud tasule vastavalt lepingu punktile 5.
4. Lepingu hind
4.1. Lepingujärgne hind käibemaksuta on ..................... (summa sõnadega) eurot ja
käibemaksuga on ........................... (summa sõnadega) eurot.
4.2. Lepingujärgne hind on lõplik, sisaldades kõiki täitja kulutusi, mis tekivad seoses
lepingu täitmisega.
5. Maksmine
5.1. Tellija maksab tehtud töö eest täitjale kahes osas järgmiselt:
5.1.1. Alusanalüüsi valmimisel ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel ja selle
alusel tasub 40% lepingujärgsest hinnast.
5.1.2. Lõpliku töö valmimisel ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel ja selle
alusel tasub 60% lepingujärgsest hinnast.
5.2. Tellija tasub täitjale täitja esitatud e-arve3 alusel 20 (kahekümne) päeva jooksul arve
esitamisest.
5.3. Lõpparve maksmine eeldab täitjalt kõigi lepingujärgsete kohustuste täitmist ja
nende üleandmist tellijale ning tellija poolt nende vastuvõtmist ja heakskiitmist
(üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega).
5.4. Arvete tasumisega viivitamise korral üle kokkulepitud maksetähtaja on täitjal õigus
nõuda hilinenud summa pealt viivist 0,1% (null koma üks protsenti) päevas.
6. Poolte vastutus
6.1. Täitja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest, eelkõige, kui tööd ei vasta
lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse mittevastavaks ka
juhul, kui täitja ei ole esitanud tööde vastuvõtmisel tööde kohta nõuetekohast
dokumentatsiooni.
6.2. Juhul, kui täitja viivitab tööde üleandmisega või teostamisega, on tellijal õigus nõuda
leppetrahvi, mille suuruseks on 0,1% (null koma üks protsenti) üleandmata või
3 Alates 1. juulist 2019 saab avalikule sektorile arveid saata vaid e-arvetes.
teostamata töö maksumusest iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus tööde eest
tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra.
6.3. Juhul, kui täitja rikub lepingust või selle lisadest tulenevat kohustust, on tellijal õigus
esitada täitjale nõue rikkumiste kõrvaldamiseks, andes täitjale rikkumise
kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt rikkumise raskusastmest, kuid üldjuhul
mitte rohkem kui 5 (viis) tööpäeva). Kui täitja ei täida kohustust selleks antud tähtaja
jooksul on, tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) lepingu järgi
tasumisele kuuluvast hinnast. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada
lepingu hinda leppetrahvi summa võrra.
6.4. Juhul, kui tellija ei pea töö parandamist otstarbekaks, võtab tellija üleandmise-
vastuvõtmise aktiga lepingu tingimustele mittekohaselt täidetud töö vastu ning
alandab lepingu hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele
kohase täitmise väärtusesse.
6.5. Täitja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis
tekivad tellijale seoses täitja tehtud töödes esinevate puudustega.
6.6. Tellijal on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue täitja vastu 60 (kuuekümne)
kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil tellija sai teada leppetrahvi või viivise
nõude tekkimisest.
6.7. Käesolevas peatükis nimetatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele
sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda täitjalt
täiendavalt ka kahju hüvitamist.
6.8. Juhul, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal
õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% (null koma üks protsenti) päevas tähtaegselt
tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast.
6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud.
6.9.1. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud
asjaolusid.
6.9.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.
6.9.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu tähtpäev nimetatud asjaolude
esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude ära langemisel
lepingut täitma asuma.
6.9.4. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine
takistatud enam kui 2 (kahe) kalendrikuu järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.
7. Intellektuaalne vara
7.1. Lepingu alusel ja raames täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt
omandatud ja lepingu alusel tellija vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde
resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse
omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide
vastuvõtmisega lepingu hinna eest tähtajatult täies mahus üle tellijale.
7.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist õigus omal äranägemisel otsustada
materjalide kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada materjalide
avaldamise viis, aeg ja tingimused, teha muudatusi ja parandusi materjalides, nende
pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid ja
õigus kaitsta materjali autori au ja väärikust seonduvalt materjalidega ning nõuda
materjalide kasutamise lõpetamist (litsents koos all-litsentseerimisõigusega).
8. Personal
8.1. Lepingus kirjeldatud tööd teostavad täitja pakkumuses nimetatud ja tellija poolt
aktsepteeritud isikud. Täitja võib vastutava spetsialisti asendada ainult tellija
eelneval kirjalikul nõusolekul ning võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega
spetsialistiga.
8.2. Kui tekib vajadus, asendab täitja vastutava spetsialisti viivitamatult, seadmata ohtu
tööde õigeaegse valmimise vastavalt tööde aja- ja tegevuskavale (lisa 2).
8.3. Täitja vastutab tellija otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi
dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist tööde detailsest aja- ja tegevuskavast (lisa
2).
8.4. Poolte vahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:
8.4.1. tellija kontaktisik on projektijuht Keiu Talve, tel: 6877 244,
[email protected];
8.4.2. täitja kontaktisik on ............................................................................
9. Konfidentsiaalsus
9.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega
teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub täitja hoidma
konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud
dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on täitjal olnud võimalus
seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille
konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele
poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on
õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et
leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
9.3. Täitja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise,
juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
9.4. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku
kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
9.5. Muu hulgas kohustub täitja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid
ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas
lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustustest teadlikud ning nõudma
nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.6. Täitja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, v.a tellija eelneval
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid
teateid, mille tekst on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud.
10. Lepingu muutmine
10.1. Pooled võivad sõlmitud lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui
muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud täitjal võimalik lepingu
sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või
olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine ning lepingu
muutmises taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada uue hanke korraldamise
ja lepingu sõlmimisega.
10.2. Lepingu tingimusi võib muuta ainult mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu lisana.
10.3. Lepingu tingimuste muutmise kirjaliku ettepaneku saanud pool on kohustatud
ettepaneku läbi vaatama ja vastama kirjalikult 14 (neljateistkümne) kalendripäeva
jooksul, arvates ettepaneku saabumise päevast.
10.4. Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema poole poolt või
allkirjastatud lepingu lisas määratud tähtajal.
11. Lepingu lõppemine ja lõpetamine
11.1. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda. Tellija, on kohustatud tasuma täitjale
lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud töö eest.
11.2. Täitjal on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades sellest tellijale kirjalikult
ette vähemalt 2 (kaks) nädalat, kui:
11.2.1. tellija ei anna täitjale õigeaegselt tööde valmistamiseks vajalikku informatsiooni,
dokumente, jooniseid, materjale jms;
11.2.2. tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt valmistatud tööde vastuvõtmisest
ja/või nende eest tasu maksmisest.
11.3. Punktis 11.2 toodud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus
tellijalt sisse nõuda lepingu lõpetamisega tekitatud kahju ning lepingus ettenähtud
leppetrahv.
11.4. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt
täielikult ja nõuetekohaselt täidetud.
11.5. Lepingu tingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
12. Poolte vahelised teated
12.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, aga ka telefoni teel.
12.2. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poole
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus või elektroonilises vormis, millele on
lisatud esindusõigust omava isiku digiallkiri.
12.3. Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige poolte lepingu ülesütlemise avaldused,
samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.
12.4. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt teatama teisele poolele
ning sellisel juhul piisab kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist.
12.5. Kirjalik teade, mis edastatakse posti teel teisele poolele lepingus märgitud aadressil,
loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 päeva.
13. Muud tingimused
13.1. Kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada eelkõige läbirääkimiste
teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Harju
Maakohtus.
13.2. Leping tühistab kõik poolte vahelised selles lepingus ettenähtud toimingute ja tööde
teostamist puudutavad varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped.
13.3. Kõik lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad pärast nende allakirjutamist
mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud
tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
13.4. Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 28.02.2022.
13.5. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja
sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelnevalt
kirjalikul nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks
käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud
õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi eraõiguslikule
juriidilisele isikule.
13.6. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt.
9. Lepingu lisad
9.1. Lisa 1 – Tööde tehniline kirjeldus.
9.2. Lisa 2 – Tööde detailne aja- ja tegevuskava /lepitakse kokku pärast lepingupartneri
selgumist/.
9.3. Lisa 3 – Tööde vastuvõtmise-üleandmise akti vorm.
Tellija Täitja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kert Valdaru ........................................
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ........................................
Hankelepingu lisa 1
TÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS
1. Tööde sisu
1.1 Töö osadeks on:
1.1.1 tellija poolt osutatava kutserehabilitatsiooni teenuse disainimine üle-eestiliseks
teenuseks kutseõppes haridusliku erivajadusega õppijatele ning
1.1.2 alusanalüüs hetkeolukorra kohta, mis sisaldab endas praegusel hetkel kutseõppes
õppivate haridusliku erivajadusega õppijate kaardistust nende erivajaduse järgi,
neile osutatavate tugiteenuste kaardistust (sh nii teenused, mida osutatakse
kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida osutatakse mujal, nt omavalitsuses),
nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning praeguseid kitsaskohti õppes ja
tugiteenuste osutamisel.
1.2 Mõisted:
1.2.1 Hariduslik erivajadus – vastavalt haridus- ja teadusministri 28.12.2018 määruse nr
35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja
kord“ (RT I, 08.01.2019, 8) §-s 6 nimetatud hariduslikud erivajadused4.
1.2.2 Tugiteenused – tugiteenuste all mõistame nii neid tugiteenuseid, mida haridusliku
erivajadusega õppijale võimaldatakse haridus- ja teadusministri 28.12.2018
määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise
tingimused ja kord“ (RT I, 08.01.2019, 8) § 7 lõike 1 alusel (karjääriteenus, õpiabi,
eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus), aga ka muid teenuseid, mis
toetavad õppijat õppes püsimisel, õppe lõpetamisel ja hilisemal tööle rakendumisel
(nt tööhõiveteenus, sotsiaalhoolekande teenused jms).
1.2.3 Klient või teenuse kasutaja on kutseõppes õppiv haridusliku erivajadusega inimene,
kellel on vaja õppes püsimiseks ja selle lõpetamiseks tugiteenuseid.
1.3 Töö tulemust iseloomustab:
4 Tuvastatavad hariduslikud erivajadused:
1) püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe
struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas ning mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases
riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi või logopeedi
dokumenteeritud hindamistulemused või kooli lõputunnistus, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma
dokumenteeritud otsus;
2) intellektipuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle
puudumisel põhikooli lõputunnistus lihtsustatud riikliku õppekava läbimise kohta või rehabilitatsiooniplaan;
3) emotsionaalsed raskused, käitumisraskused, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases
riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi dokumenteeritud
hindamistulemused, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus;
4) nägemispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle
puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või
rehabilitatsiooniplaan;
5) kuulmispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle
puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või kuulmispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või
rehabilitatsiooniplaan;
6) liikumispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle
puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või rehabilitatsiooniplaan;
7) terviseseisund, mille tuvastamise aluseks on tervishoiutöötaja väljastatud tõend;
8) õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus, mille tuvastamise aluseks on põhi- või keskhariduse
omandamist tõendav dokument või kooli tugirühma otsus.
1.3.1 Kliendi teekond kutsehariduse omandamisel on kaardistatud hetkeolukorras ning
disainitud teenuse raames.
1.3.2 Disainitud teenus ja teenuse süsteemi lahendused vastavad sihtgrupi vajadustele
ning baseeruvad hetkeolukorra alusanalüüsil.
1.3.3 Uued lahendused on isikukesksed ja nende osutamise protsess on
kasutajasõbralik, paindlik ja võimalikult efektiivne.
1.3.4 Kliendi vajadustele vastavaid teenuse sisukomponente/ mooduleid on võimalik
paindlikult kokku panna erinevates kombinatsioonides ja muuta vastavalt inimese
võimekuse ja toe vajaduse muutustele ning teenuse korraldamise ja osutamise
protsess on efektiivne ja lihtne hallata.
1.3.5 Uute lahenduste ressursikasutus on optimaalne ning võtab maksimaalses ulatuses
arvesse olemasolevat kutseõppe- ja rehabilitatsioonisüsteemi.
1.3.6 Muud informatsioon, mis on vajalik tellitud töö täitmiseks.
1.4 Töö sisaldab minimaalselt järgmisi tegevusi:
1.4.1 Kutseõppes õppivatele haridusliku erivajadusega õppijatele hetkel olemasolevate
teenuste kirjeldus, sh teenusepakkuja alusel (kutseõppeasutus, kohalik
omavalitsus, riik), teenuse osutamise protsessi ning tugiteenuste tegeliku vajaduse
analüüs.
1.4.2 Kutserehabilitatsiooni teenuse kutseõppes õppivate kasutajate ja potentsiaalsete
kasutajate kaardistus, sh toevajaduse alusel, vajaduste katmiseks erinevate
teenuste sisukomponentide ja vajalike ressursside süsteemset kaardistamist,
kirjeldamist ning praeguste ja potentsiaalsete teenuse kasutajate kogemuste,
ootuste ja vajaduste esitamist ning teenuse eesmärkide ja tulemuste sõnastamist.
1.4.3 Andmete kogumine teenuse kasutajatelt, kutseõppeasutustelt ning teistelt
asjakohastelt teenuse osutajatelt või teenuse osutamisega seotud asutustelt ning
andmete analüüs.
1.4.4 Koostöö tellijaga ja protsessi kaasatud teiste osapooltega.
1.5 Töö tulemusena antakse üle järgmised materjalid:
1.5.1 alusanalüüs
1.5.2 erineva haridusliku erivajadusega õppija lõikes (persoonade kaupa)
klienditeekonnad kutserehabilitatsiooni teenusele kutseõppeasutuses
1.5.3 teenuse ökosüsteemi kirjeldus, mis oleks kooskõlas punktidega 1.3.4–1.3.6
1.5.4 muu töö käigus loodud dokumentatsioon.
1.6 Kogu dokumentatsioon antakse üle töödeldavas ja .pdf formaadis digitaalselt tellija
poolt määratud tööde üleandmise tähtpäevaks.
2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses osutatava kutserehabilitatsiooni
teenuse mõiste ja olemus
2.1 Kutserehabilitatsioon on uute ametioskuste ja igapäevaeluoskuste õppimise protsess
füüsiliste, psühholoogiliste, kognitiivsete, emotsionaalsete ja terviseprobleemidega
inimesele. Protsessi toetavad õpetajad, rehabilitatsioonispetsialistid ja
tööhõivespetsialistid. Kutserehabilitatsioonis osalemine aitab inimesel ületada tõkked,
mis takistavad töö saamist, töö säilitamist, tööle naasmist või võimetekohast
rakendumist muul erihoolekande teenusel.
2.2 Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaalhoolekande-, haridus- ja
tööhõiveteenusest, mis on haridusliku erivajadusega inimese poolt eesmärgistatud ja
juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub võimetekohaselt tööturul või
erihoolekandeteenusel ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla.
2.3 Kutserehabilitatsiooni teenus ei ole taastusravi, seal ei tegeleta inimese ravimisega.
Samuti on see laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab
Sotsiaalkindlustusamet, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab
Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest.
2.4 Kutserehabilitatsioon ja kutserehabilitatsiooni teenuse mõiste ei ole Eesti õigusruumis
defineeritud.
2.5 Kutserehabilitatsiooni teenust iseloomustab see, et:
2.5.1 Teenus on eesmärgipärane. Teenuse laiem eesmärk on õpetada inimesele uusi
oskusi tööalaseks rakendumiseks ning arendada igapäevaeluga iseseisva
hakkamasaamise oskusi. Seeläbi suurendades erivajadusega inimeste osalemist
täisväärtuslikult ja võimetekohaselt ühiskonnaelus. Kutserehabilitatsiooni teenusele
tulles seab inimene omale konkreetse eesmärgi, mille saavutamisele aitavad kaasa
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses töötavad haridustöötajad ning
sotsiaalhoolekande- ja tööhõivespetsialistid.
2.5.2 Teenuse kohustuslik osa on haridusteenus. Ilma haridusteenuse komponendita ei
ole tegemist kutserehabilitatsiooni teenusega, vaid tööalase rehabilitatsiooni või
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega.
2.5.3 Teenus on aktiivne ja isikust lähtuv, st inimeste kompetentside ja iseseisva elu
oskuste omandamine ja kinnistamine läbi tööharjutuste/praktika ja vajadusel
iseseisva elamise teenuse pakkumise.
2.5.4 Teenus on vajaduspõhine. Teenus on inimese vajadustest lähtuv ja paindlik.
Asjaolu, et mingeid komponendiks olevaid teenuseid pakutakse, ei tähenda, et iga
inimene neid ka vajab.
2.5.5 Teenusel viibimise ajal on inimene toetatud. Teenusel viibimise ajaks on inimesele
tagatud tugiisik rühmajuhendaja näol. Rühmajuhendajaga suhtleb inimene kogu
teenusel viibimise aja igapäevaselt. Rühmajuhendaja pakub teenusel viibivale
inimesele ja vajadusel ka tema lähedastele toetust.
2.5.6 Teenus on kaasav. Teenuse raames kaasatakse inimene aktiivselt ühiskonnaellu
läbi teenuse tegevuste – vabaaja veetmine tavakeskkonnas Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskusest väljaspool (kultuuri- ja spordiürituste külastamine),
tööharjutused ja praktikad ettevõtetes, õpilaskodus elades iseseisva elu oskuste
arendamine (ühistranspordi kasutamine, poe ja apteegi külastamine).
2.6 Kutserehabilitatsiooni teenuse moodustavad järgmised teenused:
2.6.1 Haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika
2.6.2 Tegevusterapeudi teenus
2.6.3 Loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus
2.6.4 Sotsiaaltöötaja teenus
2.6.5 Psühholoogi teenus
2.6.6 Psühhiaatri teenus
2.6.7 Eripedagoogi teenus
2.6.8 Logopeedi teenus
2.6.9 Füsioterapeudi teenus
2.6.10 Kogemusnõustaja teenus
2.6.11 Tegevusjuhendaja teenus
2.6.12 Tööhõivespetsialisti teenus
2.6.13 Sotsiaalhooldaja teenus
2.6.14 Tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus
2.6.15 Viipekeele tõlketeenus
2.6.16 Iseseisva elamise teenus (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilaskodus)
2.6.17 Hindamis- ja nõustamisteenus
2.7 Kutserehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuses osasid teenuseid (nt haridusteenus, iseseisva elamise teenus, viipekeele
tõlketeenus jms) kogu õppeaasta vältel. Teised teenused on mahuliselt piiratud, jäädes
keskmiselt 10 tunni piiresse õppeaastas.
2.8 Teenuseid osutatakse nii individuaalselt (nt psühholoogi teenus) kui ka grupis (nt
haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid).
2.9 Teenus on ajaliselt piiritletud konkreetse haridusteenuse ajalise kestvusega, inimese
võimekusest ja eesmärgist lähtudes. Pärast teenusel osalemist koostatakse inimesele
parema hakkamasaamise toetamiseks üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised
soovitatavad/ vajatavad teenused ja toetused koos kontaktidega.
2.10 Teenus on suunatud erivajadusega inimesele alates 16. eluaastast.
2.11 Kutserehabilitatsiooni teenusele saamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuse hindamismeeskonna otsus.
2.12 Teenusel osalemiseks on vajalik, et inimesel on:
2.12.1 stabiilne terviseseisund, mis võimaldab teenusel osaleda;
2.12.2 teenusel osalemiseks piisav eesti keele oskus;
2.12.3 võime orienteeruda ajas ja ruumis ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda;
2.12.4 võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele.
2.13 Teenusel ei saa osaleda inimene, kellel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
hindamismeeskonna hinnangul:
2.13.1 esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta teiste inimeste suhtes
agressiivne või ohustab nende või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse vara,
samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid;
2.13.2 on madal pingetaluvus, mis ei võimalda teenusel osalemist või teenusel osalemine
võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist;
2.13.3 on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskust (nt omandada kutse- või kõrgharidus).
Hankelepingu lisa 3
TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT
Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt on koostatud tõendamaks, et täitja andis üle
tellijale poolte vahel ………… 2021 sõlmitud lepingu nr …………. alusel teostatud tööd
alljärgnevalt:
Töö nimetus Töö kirjeldus
Kooskõlas lepingu punktiga 5.2 on käesolev akt aluseks täitja poolt tellijale arve esitamiseks
summas ……………………………….. (summa sõnades) eurot.
Täitja kontaktisik: Tellija kontaktisik:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
...................................... Keiu Talve
Finantseerimisalus: /lisatakse tellija poolt/
Lisa 4
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja
hetkeolukorra alusanalüüs“ alusdokumendi juurde
TEHNILINE KIRJELDUS
1. Riigihanke ese
1.1 Riigihanke esemeks on:
1.1.1 hankija poolt osutatava kutserehabilitatsiooni teenuse disainimine üle-eestiliseks
teenuseks kutseõppes haridusliku erivajadusega õppijatele ning
1.1.2 alusanalüüs hetkeolukorra kohta, mis sisaldab endas praegusel hetkel kutseõppes
õppivate haridusliku erivajadusega õppijate kaardistust nende erivajaduse järgi,
neile osutatavate tugiteenuste kaardistust (sh nii teenused, mida osutatakse
kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida osutatakse mujal, nt omavalitsuses),
nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning praeguseid kitsaskohti õppes ja
tugiteenuste osutamisel.
1.2 Mõisted:
1.2.1 Hariduslik erivajadus – vastavalt haridus- ja teadusministri 28.12.2018 määruse nr
35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja
kord“ (RT I, 08.01.2019, 8) §-s 6 nimetatud hariduslikud erivajadused1.
1.2.2 Tugiteenused – tugiteenuste all mõistame nii neid tugiteenuseid, mida haridusliku
1 Tuvastatavad hariduslikud erivajadused:
1) püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe
struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas ning mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases
riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi või logopeedi
dokumenteeritud hindamistulemused või kooli lõputunnistus, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma
dokumenteeritud otsus;
2) intellektipuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle
puudumisel põhikooli lõputunnistus lihtsustatud riikliku õppekava läbimise kohta või rehabilitatsiooniplaan;
3) emotsionaalsed raskused, käitumisraskused, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus
infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi dokumenteeritud
hindamistulemused, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus;
4) nägemispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle
puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või
rehabilitatsiooniplaan;
5) kuulmispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle
puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või kuulmispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või
rehabilitatsiooniplaan;
6) liikumispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel
tervishoiutöötaja väljastatud tõend või rehabilitatsiooniplaan;
7) terviseseisund, mille tuvastamise aluseks on tervishoiutöötaja väljastatud tõend;
8) õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus, mille tuvastamise aluseks on põhi- või keskhariduse
omandamist tõendav dokument või kooli tugirühma otsus.
erivajadusega õppijale võimaldatakse haridus- ja teadusministri 28.12.2018
määruse nr 35 „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise
tingimused ja kord“ (RT I, 08.01.2019, 8) § 7 lõike 1 alusel (karjääriteenus, õpiabi,
eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus), aga ka muid teenuseid,
mis toetavad õppijat õppes püsimisel, õppe lõpetamisel ja hilisemal tööle
rakendumisel (nt tööhõiveteenus, sotsiaalhoolekande teenused jms).
1.2.3 Klient või teenuse kasutaja on kutseõppes õppiv haridusliku erivajadusega
inimene, kellel on vaja õppes püsimiseks ja selle lõpetamiseks tugiteenuseid.
1.3 Töö tulemust iseloomustab:
1.3.1 Kliendi teekond kutsehariduse omandamisel on kaardistatud hetkeolukorras ning
disainitud teenuse raames.
1.3.2 Disainitud teenus ja teenuse süsteemi lahendused vastavad sihtgrupi vajadustele
ning baseeruvad hetkeolukorra alusanalüüsil.
1.3.3 Uued lahendused on isikukesksed ja nende osutamise protsess on
kasutajasõbralik, paindlik ja võimalikult efektiivne.
1.3.4 Kliendi vajadustele vastavaid teenuse sisukomponente/ mooduleid on võimalik
paindlikult kokku panna erinevates kombinatsioonides ja muuta vastavalt inimese
võimekuse ja toe vajaduse muutustele ning teenuse korraldamise ja osutamise
protsess on efektiivne ja lihtne hallata.
1.3.5 Uute lahenduste ressursikasutus on optimaalne ning võtab maksimaalses ulatuses
arvesse olemasolevat kutseõppe- ja rehabilitatsioonisüsteemi.
1.3.6 Muud informatsioon, mis on vajalik tellitud töö täitmiseks.
1.4 Töö sisaldab minimaalselt järgmisi tegevusi:
1.4.1 Kutseõppes õppivatele haridusliku erivajadusega õppijatele hetkel olemasolevate
teenuste kirjeldus, sh teenusepakkuja alusel (kutseõppeasutus, kohalik
omavalitsus, riik), teenuse osutamise protsessi ning tugiteenuste tegeliku vajaduse
analüüs.
1.4.2 Kutserehabilitatsiooni teenuse kutseõppes õppivate kasutajate ja potentsiaalsete
kasutajate kaardistus, sh toevajaduse alusel, vajaduste katmiseks erinevate
teenuste sisukomponentide ja vajalike ressursside süsteemset kaardistamist,
kirjeldamist ning praeguste ja potentsiaalsete teenuse kasutajate kogemuste,
ootuste ja vajaduste esitamist ning teenuse eesmärkide ja tulemuste sõnastamist.
1.4.3 Andmete kogumine teenuse kasutajatelt, kutseõppeasutustelt ning teistelt
asjakohastelt teenuse osutajatelt või teenuse osutamisega seotud asutustelt ning
andmete analüüs.
1.4.4 Koostöö hankija ja protsessi kaasatud teiste osapooltega.
1.5 Töö tulemusena antakse üle järgmised materjalid:
1.5.1 alusanalüüs
1.5.2 erineva haridusliku erivajadusega õppija lõikes (persoonade kaupa)
klienditeekonnad kutserehabilitatsiooni teenusele kutseõppeasutuses
1.5.3 teenuse ökosüsteemi kirjeldus, mis oleks kooskõlas punktiga 1.3.4–1.3.6
1.5.4 muu töö käigus loodud dokumentatsioon.
1.6 Kogu dokumentatsioon antakse üle töödeldavas ja .pdf formaadis digitaalselt hankija
poolt määratud tööde üleandmise tähtpäevaks.
2. Nõuded pakkumusele
2.1 Pakkumus peab olema esitatud hankija pakkumuse vormil, v.a aja- ja tegevuskava,
mille pakkuja võib esitada muul vormil parema ülevaate andmise eesmärgil.
2.2 Pakkumus peab sisaldama järgmisi täidetud andmeid:
2.2.1 Info pakkuja netokäibe kohta teenuse disaini valdkonnas.
2.2.2 Info pakkuja täidetud lepingute kohta hankelepinguga seotud valdkonnas.
2.2.3 Pakkumuse maksumus (eurodes, käibemaksuta ja käibemaksuga).
2.2.4 Teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioon.
2.2.5 Teenuse disaini tööprotsessi aja- ja tegevuskava.
2.3 Pakkujal peab olema komplekteeritud hankijaga sõlmitava hankelepingu täitmiseks
meeskond.
2.3.1 Meeskonnas peab olema vähemalt kaks (2) spetsialisti, kellel on kogemus
vähemalt kolme teenuse, mille lõpptarbijaks on inimene, analüüsimisel viimase
kolme aasta jooksul, kasutades teenuse disaini metoodikat.
2.3.2 Kogemuse tõendamiseks esitab pakkuja vähemalt kolme nimetatud tingimustele
vastava teenuse disaini projekti nime, töö teostamise ajavahemiku, lepingu
osapoole nime koos kontaktisiku nimega ning töö eesmärgi lühikirjelduse.
2.3.3 Pakkuja esitab vastava info pakkumuse vormil (riigihanke alusdokumendi lisa 5).
Hankijal on õigus küsida pakkujalt täiendavaid dokumente meeskonnaliikmete
kogemuse tõendamiseks, aga ka pöörduda pakkuja poolt esitatud kontaktisiku
poole.
3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses osutatava kutserehabilitatsiooni
teenuse mõiste ja olemus
3.1 Kutserehabilitatsioon on uute ametioskuste ja igapäevaeluoskuste õppimise protsess
füüsiliste, psühholoogiliste, kognitiivsete, emotsionaalsete ja terviseprobleemidega
inimesele. Protsessi toetavad õpetajad, rehabilitatsioonispetsialistid ja
tööhõivespetsialistid. Kutserehabilitatsioonis osalemine aitab inimesel ületada tõkked,
mis takistavad töö saamist, töö säilitamist, tööle naasmist või võimetekohast
rakendumist muul erihoolekande teenusel.
3.2 Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaalhoolekande-, haridus- ja
tööhõiveteenusest, mis on haridusliku erivajadusega inimese poolt eesmärgistatud ja
juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub võimetekohaselt tööturul või
erihoolekandeteenusel ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla.
3.3 Kutserehabilitatsiooni teenus ei ole taastusravi, seal ei tegeleta inimese ravimisega.
Samuti on see laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist
korraldab Sotsiaalkindlustusamet, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille
osutamist korraldab Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse
haridusteenusest.
3.4 Kutserehabilitatsioon ja kutserehabilitatsiooni teenuse mõiste ei ole Eesti õigusruumis
defineeritud.
3.5 Kutserehabilitatsiooni teenust iseloomustab see, et:
3.5.1 Teenus on eesmärgipärane. Teenuse laiem eesmärk on õpetada inimesele uusi
oskusi tööalaseks rakendumiseks ning arendada igapäevaeluga iseseisva
hakkamasaamise oskusi. Seeläbi suurendades erivajadusega inimeste osalemist
täisväärtuslikult ja võimetekohaselt ühiskonnaelus. Kutserehabilitatsiooni
teenusele tulles seab inimene omale konkreetse eesmärgi, mille saavutamisele
aitavad kaasa Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses töötavad haridustöötajad
ning sotsiaalhoolekande- ja tööhõivespetsialistid.
3.5.2 Teenuse kohustuslik osa on haridusteenus. Ilma haridusteenuse komponendita ei
ole tegemist kutserehabilitatsiooni teenusega, vaid tööalase rehabilitatsiooni või
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega.
3.5.3 Teenus on aktiivne ja isikust lähtuv, st inimeste kompetentside ja iseseisva elu
oskuste omandamine ja kinnistamine läbi tööharjutuste/praktika ja vajadusel
iseseisva elamise teenuse pakkumise.
3.5.4 Teenus on vajaduspõhine. Teenus on inimese vajadustest lähtuv ja paindlik.
Asjaolu, et mingeid komponendiks olevaid teenuseid pakutakse, ei tähenda, et iga
inimene neid ka vajab.
3.5.5 Teenusel viibimise ajal on inimene toetatud. Teenusel viibimise ajaks on inimesele
tagatud tugiisik rühmajuhendaja näol. Rühmajuhendajaga suhtleb inimene kogu
teenusel viibimise aja igapäevaselt. Rühmajuhendaja pakub teenusel viibivale
inimesele ja vajadusel ka tema lähedastele toetust.
3.5.6 Teenus on kaasav. Teenuse raames kaasatakse inimene aktiivselt ühiskonnaellu
läbi teenuse tegevuste – vabaaja veetmine tavakeskkonnas Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskusest väljaspool (kultuuri- ja spordiürituste
külastamine), tööharjutused ja praktikad ettevõtetes, õpilaskodus elades iseseisva
elu oskuste arendamine (ühistranspordi kasutamine, poe ja apteegi külastamine).
3.6 Kutserehabilitatsiooni teenuse moodustavad järgmised teenused:
3.6.1 Haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika
3.6.2 Tegevusterapeudi teenus
3.6.3 Loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus
3.6.4 Sotsiaaltöötaja teenus
3.6.5 Psühholoogi teenus
3.6.6 Psühhiaatri teenus
3.6.7 Eripedagoogi teenus
3.6.8 Logopeedi teenus
3.6.9 Füsioterapeudi teenus
3.6.10 Kogemusnõustaja teenus
3.6.11 Tegevusjuhendaja teenus
3.6.12 Tööhõivespetsialisti teenus
3.6.13 Sotsiaalhooldaja teenus
3.6.14 Tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus
3.6.15 Viipekeele tõlketeenus
3.6.16 Iseseisva elamise teenus (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilaskodus)
3.6.17 Hindamis- ja nõustamisteenus
3.7 Kutserehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuses osasid teenuseid (nt haridusteenus, iseseisva elamise teenus, viipekeele
tõlketeenus jms) kogu õppeaasta vältel. Teised teenused on mahuliselt piiratud,
jäädes keskmiselt 10 tunni piiresse õppeaastas.
3.8 Teenuseid osutatakse nii individuaalselt (nt psühholoogi teenus) kui ka grupis (nt
haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid).
3.9 Teenus on ajaliselt piiritletud konkreetse haridusteenuse ajalise kestvusega, inimese
võimekusest ja eesmärgist lähtudes. Pärast teenusel osalemist koostatakse inimesele
parema hakkamasaamise toetamiseks üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised
soovitatavad/ vajatavad teenused ja toetused koos kontaktidega.
3.10 Teenus on suunatud erivajadusega inimesele alates 16. eluaastast.
3.11 Kutserehabilitatsiooni teenusele saamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuse hindamismeeskonna otsus.
3.12 Teenusel osalemiseks on vajalik, et inimesel on:
3.12.1 stabiilne terviseseisund, mis võimaldab teenusel osaleda;
3.12.2 teenusel osalemiseks piisav eesti keele oskus;
3.12.3 võime orienteeruda ajas ja ruumis ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda;
3.12.4 võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele.
3.13 Teenusel ei saa osaleda inimene, kellel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
hindamismeeskonna hinnangul:
3.13.1 esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta teiste inimeste suhtes
agressiivne või ohustab nende või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse vara,
samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid;
3.13.2 on madal pingetaluvus, mis ei võimalda teenusel osalemist või teenusel osalemine
võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist;
3.13.3 on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskust (nt omandada kutse- või kõrgharidus).
Lisa 5
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Kutserehabilitatsiooni teenuse disain ja
hetkeolukorra alusanalüüs“ alusdokumendi juurde
PAKKUMUSE VORM
1. Info pakkuja netokäibe kohta (riigihanke alusdokumendi punkt 2.5.1):
Majandusaasta Netokäive teenuse disaini valdkonnas
2. Info pakkuja lepingute kohta (riigihanke alusdokumendi punkt 2.6.1):
Lepingu Lepingu Lepingu
Leping
maksumus kuupäevad lepingupooled
3. Pakkuja komplekteeritud meeskond (riigihanke alusdokumendi lisa 4 punkt 2.3):
Meeskonnaliige Meeskonnaliikme kogemus
/ees- ja perekonnanimi, roll meeskonnas/ /Kogemuse tõendamiseks esitab pakkuja
vähemalt kolme tingimustele vastava teenuse
disaini projekti nime, ajavahemiku, lepingu
osapoole ja kontaktisiku nime ning töö
eesmärgi lühikirjelduse./
Vajadusel lisada ridu.
4. Pakkumuse maksumus (riigihanke alusdokumendi punkt 7.4.1):
Maksumus (eurodes) Maksumus (eurodes)
käibemaksuta käibemaksuga
5. Pakkuja teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioon lähtuvalt hanke eesmärgist ja
soovitud tulemusest (riigihanke alusdokumendi punkt 7.4.2)
Teenuse disaini tööprotsessi teostamise visioon
/Hankija soovib, et pakkuja on teenuse disaini tööprotsessi teostamise visiooni
põhjalikult lahti mõtestanud ja annab ülevaate pakkuja selgest nägemusest hanke
esemest ja soovitud tulemuse saavutamisest.
Pakkuja visioon sisaldab tööprotsessis kasutatavate metoodikate kirjeldust ja nende
põhjendatust. Selgelt ja põhjendatult on kirjeldatud oma nägemust disaini
spetsialistide ja hankija omavahelisest koostööst ja töö teostamiseks vajalike teiste
võimalike partneritega ning on välja toodud teised olulised tulemuse saavutamiseks
vajalikud ressursid, tegevused jm, mida hankija ei ole ette näinud.
Tööprotsessi läbiviimisel on arvestatud ressursside optimaalset kasutamist.
Lisaks on koos sisuliste põhjendustega välja pakutud olulisi täiendusi ja/või muudatusi
eesmärgi saavutamiseks vajalike töö minimaalsete tegevuste osas, mida hankija peab
põhjendatuks./
6. Tööprotsessi aja- ja tegevuskava (riigihanke alusdokumendi punkt 7.4.3):
6.1 Juhul, kui pakkuja peab vajalikuks parema ülevaate andmise eesmärgil esitada
tööprotsessi aja- ja tegevuskava muus formaadis, nt Excelis vms, võtab hankija
hindamisel aluseks pakkuja poolt esitatud vormis info.
6.2 Pakkuja esitatud aja- ja tegevuskava on indikatiivne ning tegelik aja- ja tegevuskava
pannakse paika ja kinnitatakse koostöös hankijaga pärast hankelepingu sõlmimist.
Aja- ja tegevuskava
/Aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused on algus- ja lõpukuupäevade täpsusega
lahti kirjutatud, iga tegevuse juures on märgitud vastutaja, tegevusele kuluv aeg ja
tegevustest koosnevate tööetappide tulemid. Aja- ja tegevuskavas on arvestatud ja
kirjeldatud disaini spetsialistide ja hankija ja, kui asjakohane, hankija kokku kutsutud
töögrupi vahelist koostööd ning arvestatud on uute lahenduste piloteerimiseks
sätestatud ajapiiri ja tavapärast puhkuste perioodi Eestis. Aja- ja tegevuskavasse on
lisatud pakkuja arvates vajalikke täiendavaid tegevusi, mida hankija peab
põhjendatuks, ja/või on hankija toodud tegevusi liigendatud detailsemaks eesmärgiga
neid igakülgselt paremini teostada./