Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse strateegia aastateks 2021-2024 kinnitamine

ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUSE STRATEEGIA 2021–2024 2020  Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 3 Sihtrühm .......................................................................................................................................................... 5 Erivajadusega inimene Eestis ...................................................................................................................... 5 Erivajadusega inimene kutseõppes ............................................................................................................. 5 Erivajadusega inimene Astangu Keskuses................................................................................................... 6 Vene keelt emakeelena kõnelev erivajadusega inimene ............................................................................ 7 Visioon aastaks 2035 ....................................................................................................................................... 8 Hetkeolukord................................................................................................................................................. 10 Astangu Keskuse tegevus aastatel 2018–2020 ......................................................................................... 10 Partnerite kaasamine ................................................................................................................................ 12 Astangu Keskuse sisemised tugevused ja nõrkused ................................................................................. 14 Väliskeskkonna areng ja suundumused ning võimalused ja ohud Astangu Keskusele ............................. 16 Kutserehabilitatsiooni teenus – mõiste ja olemus ........................................................................................ 22 Visioon ........................................................................................................................................................... 25 Missioon ........................................................................................................................................................ 25 Väärtused ...................................................................................................................................................... 25 Organisatsiooni arengueesmärgid aastatel 2021–2024................................................................................ 27 Tegevussuund 1 – Asutusteülene mõjueesmärk ...................................................................................... 27 Tegevussuund 2 – Õppes osalemise toetamine........................................................................................ 28 Tegevussuund 3 – Töölesaamise toetamine ............................................................................................. 30 Tegevussuund 4 – Organisatsioonisisene areng ....................................................................................... 33 2  Sissejuhatus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu Keskus, AKRK või keskus) on Eestis ainulaadset ja mitmekülgset teenust osutav asutus. Ühelt poolt pakub keskus erivajadustega inimestele väljaõpet – taseme- ja täiendõpet, piloteerides vajadusel keskuse õppijatega erinevaid uudseid metoodikaid või lähenemisi ning pakkudes oma töötajatele praktilist kogemust. Teisalt toetab keskus teisi Eesti haridusasutusi (peamiselt kutseõppeasutusi, aga ka üldhariduskoole), et nende töötajad oskaksid paremini hakkama saada erivajadustega inimestega klassis/õpperühmas. Lisaks sellele keskus koolitab ja pakub nõustamist ka teistele rehabilitatsiooniteenuste osutajatele ja ettevõtetele/tööandjatele. Käesolev strateegia on unikaalne, kuna omades pikemaajalisemat visiooni, püüame keskusena leida võimalused lühiajalisemate strateegiate kaupa selleni jõuda. Järgides riiklike arengukavade planeerimistsüklit, oleme samuti pidanud vajalikuks defineerida pikem eesmärk, nö ideaal, aastaks 2035. Selliseks eesmärgiks on 10 korda rohkem kutserehabilitatsiooni teenuse saajaid üle Eesti. Strateegia aastateks 2021–2024 püüdleb selle poole, et leida need eesmärgid, võtmetulemused ja tegevused nelja aasta lõikes, mis võimaldavad liikuda lähemale aastaks 2035 kehtestatud visioonile. Sellise lähenemise aluseks on OKR (Objectives and Key Results) metoodika, mis võimaldab selgelt sõnastada eesmärgid ning luua nende tugevad seosed võtmetulemuste ja tegevustega. Eesmärk Võtmetulemus 1 Võtmetulemus 2 Võtmetulemus 3 Tegevus 1.1 Tegevus 2.1 Tegevus 3.1 Tegevus 1.2 Tegevus 3.2 Tegevus 1.3 Tegevus 3.3 Tegevus 3.4 Soovist luua paremat konteksti oma lühikesele ja pikale vaatele, oleme käesolevasse strateegiasse lisanud ka peatükid nii Astangu Keskuse sihtrühma kohta, pikem selgitus kutserehabilitatsiooni 3 teenuse ja selle toimimise kohta ning andnud ka pikema ülevaate selle kohta, millised sisemised tugevused ja nõrkused, aga ka välised võimalused ja ohud keskuse tegevusi lähiaastatel mõjutavad. Täname kõiki kaasamõtlejaid, kes on andnud panuse strateegia valmimisse. Ennekõike Astangu Keskuse pere, kes alati panustavad aktiivselt strateegiapäevadel! Samuti täname kaasamõtlemise eest Eesti Puuetega Inimeste Koda, Haridus- ja Teadusministeeriumit, Tööandjate Keskliitu, Eesti Töötukassat, Sotsiaalkindlustusametit, Haridus- ja Noorteametit, aga ka kutsekoole, kes on meile kirjalikku tagasisidet andnud! 4  Sihtrühm Erivajadusega inimene Eestis Astangu Kutsrehabilitatsiooni Keskus osutab kutserehabilitatsiooni teenust tööealistele erivajadusega inimestele vanuses 16–64. Kellest me aga räägime? Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elab 31.12.2019 seisuga Eestis kokku 154 531 puudega inimest. Puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust on ligi 12%. Eesti Töötukassa andmete kohaselt on 31.12.2019 seisuga määratud osaline töövõime 56 980 ning puuduv töövõime 31 925 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesi oli kokku 88 905. Vähenenud töövõimega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust on ligi 7%. Ülaltoodud arvud väljendavad aga ainult ametlikku statistikat, st näitab neid inimesi, kes on läbinud hindamise ning saanud otsuse puude või vähenenud töövõime kohta. See aga ei tähenda, et rohkem ei ole erivajadustega inimesi Eestis. Seepärast vaatame järgnevalt erivajadusega inimest kutseõppes ning peab silmas pidama, et erivajadusega inimene kutseõppes võib olla juba ametlikus statistikas kas puudega või vähenenud töövõimega, aga ei pruugi. Astangu Keskuse enda praktikast lähtudes võib väita, et mitmetel juhtudel erivajadusega inimene ei ole käinud hindamisel ning tal puudub oma seisundi kohta ametlik otsus. Seega, parema selguse huvides vaatleme alljärgnevat kutseõppe statistikat eeldusega, et need inimesed ei ole osa ametlikust puudega ja vähenenud töövõimega inimeste statistikast. Erivajadusega inimene kutseõppes Aastatel 2017–2019 on põhikooli lõpetanud igal aastal u 11 000 noort 1 , kellest 2017. aastal läks kutseõppesse 25% ning 2018. ja 2019. aastal 26%. Kutseõppes saame toetuda suurenenud toevajadusega (nn Eesti Hariduse Infosüsteemis HEV 2 märkega) inimeste osakaalule, mis näitab kasvavat trendi. Kui õppeaastal 2017/2018 oli kutseõppes suurenenud toevajadusega inimesi 996, moodustades kõikidest kutseõppes õppijatest u 4%, siis 2018/2019. õppeaastal oli neid juba 1041 (osakaaluga u 5%) ning 2019/2020. õppeaastal 1327 (osakaaluga u 6%). Seega, lisaks sellele, et suurenenud toevajadusega õppijate arv kasvab aastast aastasse, moodustavad nad ka tasapisi suurema osakaalu kõigist õppijatest. Kusjuures, HEV märkega õppijad õppisid 2019/2020. õppeaastal 23-s kutseõppeasutusest 37-st. Positiivne trend HEV märkega kutseõppes õppijate seas on see, et nimetatud kolme õppeaasta jooksul on suurenenud nende õppimine teise ja kolmanda taseme kutseõppes (2. taseme kutseõppes 2017/2018 – 76, 2018/2019 – 93, 2019/2020 – 134, 3. taseme kutseõppes 2017/2018 – 179, 2018/2019 – 182, 2019/2020 – 208). Antud trend on positiivne eelkõige seetõttu, et erivajadusega inimesele (kellel ei ole ainult liikumispuuet) sobivad kõige paremini teise ja kolmanda taseme kutseõppe õppekavad, kuna need võimaldavad omandada teadmisi ja oskusi valdavalt praktiliste tegevuste abil 1 Päringu tulemus www.haridussilm.ee andmebaasi > 2017 – 11 198, 2018 – 11 289; 2019 – 11 556. 2 HEV – hariduslik erivajadus 5 ning võrreldes neljanda tasemega sisaldavad vähem teooriat. Samuti, mida kõrgem on õppe tase, seda suurem osakaal on ka õppija oskusel iseseisvalt omandada uusi (valdkondlikke) teadmisi. Valdavalt on aga kutseõppes õppijad, sh HEV märkega õppijad neljanda taseme kutseõppe esmaõppes (kutsekeskharidusõppes) – 2017/2018 – 618, 2018/2019 – 698 ning 2019/2020 - 910. Kutseõppes on õppeaastatel 2017/2018 ja 2018/2019 HEV märkega õppijad katkestanud vastavalt 202 (20%) ja 188 (18%) juhul. Selline osakaal (HEV märkega õppijate arv ja katkestajate arv) on kooskõlas kutseõppest üldise katkestamiste osakaaluga (20%) samal ajaperioodil. Kuna HEV märkega õppijaid õpib enim neljanda taseme kutseõppe esmaõppes (kutsekeskharidusõpe), on selles õppetasemes arvuliselt ka kõige rohkem katkestajaid – 2017/2018. õa-l 125 (20%) ning 2018/2019. õa- l 127 (18%). Samas aga tundub, et suurem proportsionaalne õpingute katkestamine toimub HEV märkega õppijate poolt kolmanda taseme õppes. Teise ja kolmanda taseme kutseõppes on katkestamisi olnud õppeaastatel 2017/2018 ja 2018/2019 vastavalt 4 (5%) ja 48 (27%) ning 12 (13%) ja 42 (23%). Erivajadusega inimene Astangu Keskuses Astangu Keskus võtab vastu taotlusi õppima asumiseks ilma nõudeta tõendada puue või vähenenud töövõime. Samuti ei lähtu Astangu Keskus vastuvõtuotsuse tegemisel sellest, et õppijakandidaat on olnud suurema toe vajadusega varasemas õppeastmes. Astangu Keskusele võib õppima asumise sooviavalduse esitada iga inimene alates 16. eluaastast ning keskuses viiakse kohapeal läbi vastuvõtuhindamine, mis annab põhjaliku ülevaate õppijakandidaadi iseseisva elu oskustest ning soovidest. Küll aga annab teadlikkus sellest, kui palju on üldiselt Eesti puudega või vähenenud töövõimega inimesi ning samuti neid, kes kutsekooli õppima minnes on suurema toe vajadusega, aimu sellest, kui suur on potentsiaalne sihtrühm, kes võib kutserehabilitatsiooni teenusest saada kasu. Kutserehabilitatsiooni teenuse raames on võimalik pakkuda lisaks teadmiste ja oskuste omandamisele erivajadusega inimesele ka tuge täpselt sellisel kujul nagu tal on vaja ning mis on kooskõlas tema sooviga/eesmärgiga, mis ta on endale teenusega seoses püstitanud. Lisaks on oluline vaatesse tuua võimalik uus sihtrühm – vene keelt emakeelena kõnelev erivajadusega inimene. Astangu Keskuse poole pöördutakse igal vastuvõtuperioodil kõnedega õppimisvõimaluste kohta, kuid siiani on antud sihtrühmale kutserehabilitatsiooni teenuse osutamine keskuses jäänud võimekuse taha. Nimelt, hetkel puudub vajalik personal ning visioon/plaan selle kohta, kuidas õpet saaks läbi viia. Kindlasti on aga ühe kaasava ühiskonna oluliseks märgiks see, kui kõigil ühiskonna liikmetel, diskrimineerimata, on võimalik omandada oskusi ja teadmisi koos vajaliku toega. 6  Vene keelt emakeelena kõnelev erivajadusega inimene Haridussilma andmebaasi andmetele tuginedes on võimalik välja tuua nende õppijate arv, kes omandavad kutseharidust vene keeles (vene keel õppekeelena), kuna vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste osakaal Eestis on suur, mis tähendab ka seda, et nende seas on ka erivajadusega inimesi. Kutseõppes on venekeelse õppekeelega õppijaid olnud õppeaasta kaupa järgnevalt 2017/2018 – 4991; 2018/2019 – 4699; 2019/2020 – 4771), mis moodustab u 21%3 kõigist kutseõppes õppijatest. HEV märkega on nendest õppijatest 2017/2018 – 103, 2018/2019 – 133, 2019/2020 – 147, mis moodustab u 11% 4 kõigist HEV märkega kutseõppes õppijatest. Sealjuures on õppeaastatel 2017/2018 ja 2018/2019 venekeelse õppekeelega HEV märkega õppijate seas olnud õpingute katkestamist vastavalt 23 ja 27 juhul, mis moodustavad vastavalt 22% ja 20% kõigist HEV märkega venekeelse õppekeelega õppijatest (ning mis on kooskõlas üldise katkestamise osakaaluga HEV märkega ja üldiselt õppijate seas). Samas aga rõhutame siinkohal üle, et vene keelse õppekeelega õppijate arv kutseõppes ei anna aimu tegeliku sihtrühma suurusest, st kui palju on erivajadusega õppijaid vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas. Seda eelkõige, kuna puudub info, kui palju vene keelt emakeelena kõnelevaid erivajadusega inimesi lõpetavad põhikooli ning kui paljud neist lähevad edasi õppima (nt kutseõppesse, sh eestikeelsesse õppesse) või kui palju suunduvad mõnele teenusele või päevakeskusesse. Eestis on kaks põhikooli, kus kogu õpe on vene keeles ja kus saavad õppida haridusliku erivajadusega noored – Tallinna Kadaka Põhikool ja Lasnamäe Põhikool. Lisaks on veel üle Eesti veel viis kooli5, kus õpe haridusliku erivajadusega noortele toimub nii eesti kui vene keeles. Haridussilma andmebaasi andmetele tuginedes on teada, et õppeaastal 2019/2020 õpib Tallinna Kadaka Põhikoolis 197 last, kellest 72 on 3. taseme õppes (st 7.–9. klassis), Lasnamäe Põhikoolis on vastavad arvud 366 last, kellest 146 on 3. taseme õppes. Ülejäänud viies koolis õpib kokku vene keelsel õppekaval 83 last, kellest 38 on 3. taseme õppes. Seega on kokku 256 erivajadusega noort lõpetamas sellel ja järgneval kahel aastal põhikooli venekeelse õppekeelega. Seega, võime järeldada, et vähemalt need lapsed ja noored, kes õpivad erivajadusega lastele ja noortele õpet pakkuvates õppeasutustes, moodustavad mingil määral ka Astangu Keskuse sihtrühma, kui keskus hakkab pakkuma kutserehabilitatsiooni teenust ka vene keelt emakeelena kõnelevatele noortele. Kindlasti ei saa eeltoodud andmetele tuginedes öelda, et Astangu Keskus piirduks vene keelt emakeelena kõnelevatele erivajadusega inimestele kutserehabilitatsiooni teenust pakkudes ainult põhikooli lõpetanutega, sest keskus sihtrühm on vanuses 16–64 aastat. Siinkohal tuleb selgelt esile vajadus, et ka kõik kutseõppeasutused oleksid valmis õppima võtma oluliselt suuremal määral teise emakeelega erivajadusega noori ning pakkuma neil võimetekohast ja huvipakkuval erialal kutseharidust. 3 2017/2018 – 22%, 2018/2019 – 21%, 2019/2020 – 21% 4 2017/2018 – 10%, 2018/2019 – 13%, 2019/2020 – 11% 5 Ahtme Kool, Maarjamaa Hariduskolleegium, Pärnu Päikese Kool, Tartu Kroonuaia Kool ja Valga Jaanikese Kool. 7  Visioon aastaks 2035 Astangu Keskusel on visioon aastaks 2035. Astangu Keskus on võimeline pakkuma kutserehabilitatsiooni teenust tasemel, mis võimaldab teenuse saajate arvu kümnekordistada (ja säilitada tase) ning kutserehabilitatsiooni teenust on võimalik saada ka väljaspool pealinna ning keskust. Astangu Keskus on toiminud Eestis 25 aastat, pakkudes erivajadustega inimestele kutserehabilitatsiooni teenust ja olnud kaasava hariduse kompetentsikeskuseks. Küll aga on aastatega keskuse sihtrühm muutunud – normintellektiga liikumispuudega inimene on asendunud vaimse tervise häire ja/või intellektipuudega inimesega. See on märk positiivsetest arengutest Eesti ühiskonnas, mis on muutunud ajaga ligipääsetavamaks (keskkonna osas). Küll aga tähendab selline sihtrühma muutus seda, et keskuse ruumid, mis olid algse sihtrühmaga kooskõlas kohandatud, jäänud ajale jalgu ja ei ole praeguse sihtrühma vajadustele vastav. Nimelt vajab vaimse tervise häirega inimene oluliselt rohkem võimalusi omaette olemiseks ja rahulikku keskkonda. Samuti on arendatud mitmeid uusi tehnoloogilisi lahendusi just erinevate erivajadustega inimestele õppe läbiviimiseks ja nendele erinevate oskuste omandamise treenimiseks. Visiooni keskmes on kutserehabilitatsiooni teenus ning kaasaegne keskkond Astangu Keskuses. Kaasaegne keskkond tähendab seda, et keskuses on oma põhitegevuseks kasutusel kaasaegsed lahendused ja metoodikad. Olulisteks märksõnadeks visiooniga aastaks 2035 teostamisel on innovaatilisus ja keskkonnasäästlikkus. Nii näiteks seadmete uuendamisel peab olema tagatud, et uued seadmed oleksid nii paremate näitajatega, nt müra osas, aga ka, et uute seadmete soetamisel oleks läbi mõeldud protsess terviklikult ning leitud võimalused kaasuvate probleemide lahendamiseks. Nii näiteks puidutöökojas seadmete väljavahetamisel peaks mõtlema lisaks konkreetsete seadmete asendamisele läbi kogu protsess ning võtma kasutusele täiendavalt seadmed, mis võimaldavad nt puidu töötlemisel tekkivat prügi kuidagi ümber töödelda (nt küttepelletiteks vms). Innovaatilisus keskkonna mõttes on oluline, et juurutada selliseid kaasaegseid lahendusi, sh õppe ja teraapiate läbiviimisel, nagu on virtuaalreaalsus ja simulatsioon. Eestis on edukalt seadistatud simulatsioonikeskuseid Sisekaitseakadeemias, Tartu Ülikoolis, Mektorys jne. Neid erivajadusi, mille osas on virtuaalse reaalsuse kasutamine näidanud positiivseid tulemusi on mitmeid. Uuringud, mida on tehtud virtuaalse reaalsuse kasutamisega seoses, on olnud seotud inimestega, kellel on: 1) füüsilised erivajadused, 2) sensoorsed erivajadused, 3) keskmised ja rasked kognitiivsed puuded, 4) autism, 5) õpiraskused, 6) tähelepanuhäired, 7) käitumishäired ja 8) ajutrauma. See tähendab seda, et keskus peab investeerima märkimisväärselt oma olemasoleva personali IKT- kompetentside arendamisesse, aga samuti näeme vajadust erialaste spetsialistide järele (nt haridustehnoloog), kes toetaksid süsteemselt keskuse arengut visiooni suunas. 8 9  Hetkeolukord Astangu Keskuse tegevus aastatel 2018–2020 Astangu Keskus toimetab hetkel järgmise tingliku toimemudeli alusel, pakkudes erivajadusega inimesele kutserehabilitatsiooni teenust. Kutserehabilitatsioon Kutseharidus Tööalane rehabilitatsioon Sotsiaalne rehabilitatsioon Tööõppe- Kohanemis- Tugiteenuse TRT TK-le kursused kursused d SRT SKA-le (täiendõpe) (täiendõpe) Tugiteenused Tugiteenused Pikaajaline kaitstud töö Kutserehabilitatsioon ei võrdu tööalase rehabilitatsiooniga, vaid tegemist on oluliselt laiema teenusega. Eeltoodud mudelis on näha, kuidas kutserehabilitatsiooni alla kuuluvad keskuses pakutav kutseõpe, tööalane rehabilitatsioon ja sotsiaalne rehabilitatsioon. Oluline on välja tuua, et keskuses pakutava tööalase rehabilitatsiooni alla ei lähe mitte ainult konkreetne teenus Töötukassa suunamisel, mida isikule osutatakse, vaid ka täienduskoolituskursused (tööõpe ja kohanemine), mida keskus pakub. Nii näiteks on tööõppekursuste eesmärk kursuse lõppedes inimese asumine tööle või edasiõppesse. Kohanemiskursuste eesmärk on inimesel ettekujutuse tekkimine, mida ta soovib edasi teha ning suund võib olla nii tööle, edasiõppesse (olles saanud kindluse valitud erialas) kui teenusele (nt pikaajaline kaitstud töö). Samamoodi on lisaks Sotsiaalkindlustusameti suunamisel osutatavale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele keskuses sotsiaalse rehabilitatsioonina käsitletav pikaajalise kaitstud töö teenus, mille eesmärk on inimesel tööharjumuse tekkimine ja selle hoidmine ning võimalusel ja inimese valmisolekul tema tööle asumine avatud tööturu tingimustes. Keskuses pakutav kutserehabilitatsiooni teenus erineb tavapärasest väljaõppest (olgu siis taseme- või täiendõpe, sh nt Töötukassa kaudu) peamiselt sellega, et õpe, praktika ja tugiteenused käivad käsikäes 10 ning üksteist toetades, lähtudes inimese vajadustest ja eesmärkidest. Eesmärgiks on erivajadusega inimese tööhõive ja/või suurema iseseisvuse saavutamine ning toimetulek ühiskonnas. Hariduse omandamist käsitletakse ühe võimaliku teenuse või vahendina erivajadusega inimeste võimaluste suurendamisel tööhõives/ iseseisvas elus ning ka kutseõppeasutustes on praeguseks tekkinud erineval tasemel tugikeskused, kelle tugispetsialistid pakuvad õppijatele mingil määral tugiteenuseid. Samas on näha, et tugikeskused on alamehitatud ning spetsialistide ja õppijate arvude suhe näitab, et ilmselgelt ei jõua tugispetsialistid kõikide toevajadusega õppijatega tegeleda, vaid pigem jõuavad nendeni üksikud õppijad, kellega probleem on kõige suurem. Küll aga ei ole kutseõppeasutustes sellist isikukeskset eesmärgipärast lähtekohta. Samuti ei ole kutseõppeasutustes pakutavate tugiteenuste eesmärk täiendada või kinnistada õppes omandatud oskusi/teadmisi, vaid siiski ainult parem hakkamasaamine konkreetselt õppes. Nii näiteks toimub keskuse õpilaskodus veel õppetöö raames omandatud teadmiste kinnistamine läbi praktiliste tegevuste. Õppijad ei toimeta iseseisvalt, vaid saavad tuge ka tegevusjuhendajalt ja/või sotsiaalhooldajalt. Täiendavalt, kutseõppeasutused ei suuda pakkuda erivajadusega õppijale ühte kõige olulisemat tugimeedet – väikest õpperühma. Kuigi õiguslik regulatsioon seda võimaldab, siis ei ole väikestes rühmades õppe läbiviimine rahaliselt kutseõppeasutuste jaoks mõistlik. Ning kuigi ka kutseõppeasutustel on eesmärgiks õppijate asumine erialasele tööle, ei tegele kutseõppeasutused süsteemselt õppijate praktikale ja tööle vormistamisega ja nende toetamisega praktika- või töökohas. Sealhulgas puudub kutseõppeasutuste poolne tugi lõpetanule hilisema töökoha kaotuse puhul. Täienduskoolitusasutuste puhul ei saa rääkida ei tugikeskusest ega tugispetsialistidest. Samuti ei ole täienduskoolituskursuse eesmärk valdavalt inimese tööle asumine koolituse järgselt, vaid kitsalt koolituse läbiviimine. Aastatel 2018–2020 ongi Astangu Keskus keskendunud sellele, et viia olemasoleva ressursiga oma töötajate teadmisi erivajadusega õppija õppes toetamise kohta kutseõppeasutustesse üle Eesti. Selleks on loodud võrgustikke, pakutud õpiväljundipõhiseid koolitusi ja mentorlust. Eelkõige on eesmärgiks olnud suurendada teadlikkust sellest, et Astangu Keskuses on olemas praktiline teadmine sel teemal, mida võib usaldada ja aluseks võtta oma sisemiste tööprotsesside ülesehitamisel või konkreetsete juhtumite lahendamisel. Samuti on Astangu Keskus pakkunud mentorlust erinevatele rehabilitatsiooniteenuste osutajatele, sh kaitstud töö keskustele ning viinud läbi erinevatel teemadel koolitusi rehabilitatsiooniteenuste meeskonnaliikmetele. Astangu Keskuse koostööpartnerite ringi kuuluvad Eestis lisaks kutsekoolidele ja üldhariduskoolidele ka Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, kõrgkoolid, Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet (end SA Innove, SA Archimedes, Rajaleidja keskused), erinevate rehabilitatsiooniteenuste osutajad, kohalikud omavalitsused, erivajadustega inimeste esindusorganisatsioonid. Väljaspool Eestit kuuluvad Astangu KRK koostööpartnerite hulka teised kutserehabilitatsiooni teenust pakkuvad asutused ja erivajadustega inimestele teenuseid osutavate asutuste liikmeskonnaga mittetulundusühingud – European Plaform for Rehabilitation, European Disability Forum, European Union of Supported Employment. 11  HARNO, RL, HTM Koolid ja KOVid Koostöö läbi töörühmades Pakume koolitusi, osalemise, nõustamine ja mentorlust, nõustamist, võrgustike vedamine KOVide aktiivsem kaasamine 2019/2020 AKRK SKA, TK Ülikoolid Töörühmades osalemine, Pakume praktika sooritamise rehabilitatsiooniteenuse võimalusi, koostöö osutajate nõustamine, metoodikate osas koolitamine ja mentorlus Partnerite kaasamine Astangu Keskus kaasas uue strateegia koostamisel mitmeid partnereid. Alljärgnevalt kirjeldame nendelt saadud sisendit ning seome selle uue perioodi strateegiaga. Eesti Puuetega Inimeste Koda väärtustab Astangu Keskust kui kutsekoolide partnerit, kes pakub kutsekoolidele koolituste, töövarjutamise ja nõustamise teel tuge erivajadustega inimestele sobivate ja asjakohaste tugimeetmete pakkumisel, et erivajadustega inimesed püsiksid paremini õppes ja õppe lõppedes ka tööle läheksid. Sellise tegevuse jätkumine on Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul oluline. Astangu Keskus näeb samuti vajadust jätkata koostööd kutsekoolidega ning uue strateegia raames peab vajalikuks ka vaadata üle toimemudel, et kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, oleksid sekkumiste mõju suurem. Samuti tõi Eesti Puuetega Inimeste Koda välja, et hetkel puuduvad võimalused õppida nägemispuudega ja pimedatel inimestel. Astangu Keskus nõustus, et nägemispuudega ja pimedate inimeste õppimisvõimalused on olematud, kuid hetkel ei näe, et keskus ise oleks võimeline seda suunda arendama. Hetkel püüame uue strateegia kontekstis leida viise, kuidas pakkuda õppimisvõimalusi vene emakeelega erivajadustega inimestele. Eesti Puuetega Inimeste Koda toetas keskust selles, et pigem võiksid lahendused, kuidas erivajadustega inimesi kutsekoolides paremini toetada, olla virtuaalsed, mitte uute asutuste loomise kesksed. Samuti väärtustab Eesti Puuetega Inimeste Koda keskuse uute metoodikate ja lähenemiste katsetaja, juurutaja ja jagaja rolli (nö kiirendi). Keskus näeb vajadust kaasaegsete lahenduste järele, mistõttu alates 2021. aasta alguses võtab tööle haridustehnoloogi, kes aitab leida jätkusuutlikke virtuaalseid lahendusi ning aitab süsteemselt lahendada erinevate keskuse osapoolte vajadused. Eesti Tööandjate Keskliit nägi Astangu Keskust väärtusliku partnerina ning koostöökohana joonestusid selgelt välja tööhõivereformiga seotud teemad. Tööandjate Keskliit tunnustas Astangu Keskuse jätkamist komptentsikeskusena ka tööandjate suunal. Oluliseks pidas liit keskuse tööd vilistastega ning tööandjate nõustamist – kuigi olukord on tunduvalt parem erivajadustega inimeste 12 tööle rakendumisel ning tööandjad on teadlikud, on siiski oluline jätkuvalt teha koostööd, et erivajadustega inimeste töölistamine oleks jätkusuutlik. Haridus- ja Noorteametiga (edaspidi HARNO) toimunud kohtumise eesmärk oli kahene. Kõigepealt tutvustada Astangu Keskuse tööd ning seejärel neid koostöövõimalusi, mille osas saaksid kaks osapoolt edasi arutleda. Astangu Keskus pakkus koostöökohtadena välja järgmised: 1) Koostöös parem kutserehabilitatsiooni teenuse jõudmine erivajadusega inimeseni kutseõppes. 2) Erivajadustega inimestele sobilike kutseõppe õppekavade arendamine (sh erialade laiendamine) – eelkõige tase 2 ja 3 erialade valiku suurendamine koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga, Eesti Töötukassaga ja SA-ga Kutsekoda. 3) Kvaliteedihindamiste valdkonnas koostöö uutes formaatides – hetkel paar keskuse töötajat osalevad kvaliteedihindamistes, samas on keskus huvitatud antud teemal koostööst ulatuslikumas ja konstruktiivsemas formaadis. Nii näiteks on arutatud eraldi kvaliteedi teemadele pühendatud võrgustiku loomist. 4) Uute metoodikate piloteerimine ja jagamine ning tugi kutsekoolidele nende juurutamisel – eesmärk koostöös HARNOga läbi mõelda, kuidas edukamalt keskuses piloteeritud metoodikaid koolidesse viia ning kuidas need sobituvad valdkonna suuremasse pilti. Kuna kompetentsikeskusena saame metoodikaid katsetada ja kohandada kiiresti, siis saame rääkida ka võimalustest HARNO algatusel metoodikaid piloteerida. 5) Kutsekoolidele vajaduspõhised koolitused või mentorlus või nõustamine – soov on siinkohal HARNOga koostööd rohkem ühtseks koordineerida, et Astangu Keskuse pakutav oleks lisandväärtusega ning eelkõige soovime maksimeerida mõju ja minimeerida pingutust. 6) Tugi kutsekoolidele tööprotsesside ümberkujundamises – kuidas saaksime koostöös seda protsessi paremini teostada, et koolidel oleks kasu ja tekiks lisandväärtus. 7) Koostöö võrgustikuseminaride korraldamisel – kuidas jätkata, kas mõelda formaatide osas muudatusi jne. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) tunnustas keskuse valdkondlikku olulisust ning näeb, et keskus saab pakkuda tuge kutsekoolide kvaliteedihindamistel süsteemsemalt ning selliselt, et need ettepanekud jõuaksid ka praktikasse. Lisaks sellele peab HTM oluliseks koostööd Astangu Keskusega kutseõppe HEV õppijate üleminekute toetamisel, sh tööandjate toetamisel ja koostööl teiste tööturu osapooltega (õppest rakendumine). Kuna teine ootus HTMil on seotud täienduskoolitusvõimaluste pakkumisega kutsekoolidele, siis saab need kaks ootust omavahel ühildada. Küll aga peab leidma lahendused, mis võimaldavad suurendada koolituste mõju ning et koolitusel omandatu jõuaks ka praktikasse. HTMi jaoks on olulisteks teemadeks veel tugisüsteemide audit ning keskuse osalemine erinevates rakenduslikes pilootides. Mõlema teema osas näeb HTM keskuse koostöökohta HARNOga. Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) toimunud kohtumisel selgus mitu koostöökohta uuel perioodil. Üheks selgeks prioriteediks on Astangu Keskuse jaoks kaitstud töö ning selles valdkonnas mõjuanalüüside jätkuv läbiviimine. SKA väljendas huvi keskuse tehtavatest kaitstud töö mõjuanalüüsidest ning kuna kaitstud töö teenusel on tulevikuarengud seotud KOVide rolli suurendamisega (juhtumikorralduslik tugi ja sidumine vajalike tugiteenustega), siis saab keskus pakkuda oma praktilisi teadmisi koostööst KOViga. Lisaks soovib SKA lähiaastatel edasi liikuda teenuste kvaliteedijuhistega ning lähima kahe aasta jooksul peaksid valmima teenuste standardid. Teenuste standardite koostamisel on huvitatud tihedamast koostööst keskusega, kellel on kvaliteedi osas 13 väärtuslikud kogemused. Keskuse rõhutas, et valdkondlikud praktilised teadmised, mis keskuse töötajate näol on kogunenud, on jagamiseks SKA-le avatud ning oleme alati valmis olla kaasatud erinevatesse valdkondlike arengute planeerimisse. Astangu Keskus saab jätkata ka oma panuse andmist SKA-s toimuvate kliendi teekondade disainimisel, kuid ka keskus soovib kaasata SKA-d tulevikus kutserehabilitatsiooni teenuse disaini küsimuses, kuna SKA-l on ses osas väga head teadmised. Töötukassaga toimunud kohtumine oli väga sisutihe, kuna tegemist on seni olnud keskuse hea koostööpartneriga. Samuti on keskus Töötukassa vaates ka tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja, mistõttu koostöökohtade võimalused on erisugused. Töötukassa pidas oluliseks, et Astangu Keskus töötab erivajadustega inimeste õppes parema toetamise nimel ning samuti tõi välja, et vajadus on laiendada erialade valikut, mida erivajadustega inimesed saavad õppida. Astangu Keskus on nõus, et suurem valik võimetekohastel erialadel võimaldab erivajadustega inimestel valida huvipakkuv eriala, mis omakorda suurendab nende tööle rakendumise tõenäosust. Seetõttu näeme, et koos Eesti Tööandjate Keskliiduga ja Töötukassaga ühelt poolt ning HARNOga ja kutsekoolidega teiselt poolt, saab jõuda suurema valikuni erialades, mis oleksid erivajadustega inimestele võimetekohased. Töötukassaga on järgmise nelja aasta jooksul võimalik ka jätkata koostööd tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajate koolitamisel, kuid Töötukassa soovib, et selline tegevus omaks suuremat mõju, kui seni tehtud. Eelkõige tähendab see seda, et keskus peab omama võimekust pakkuda koolitusi teenuseosutajatele suuremal hulgal ja tihedamini. Astangu Keskus omalt poolt on nõus panustama erinevatesse Töötukassa pilootprojektidesse, mille raames on vaja katsetada mingi muudatuse toimimist praktilises töös. Töötukassa huvi on, et Astangu Keskus pakuks koolitusfirmadele metoodikaalast nõustamist, st kuidas koolitada erivajadustega inimesi. Keskus näeb seda ühe potentsiaalse koostöökohana, mida edasi arendada. Kokkuvõttes näebki Töötukassa keskuses potentsiaali olla mitmekülgne kompetentsikeskus, nii metoodiline tugi kui koolituskeskus teenuseosutajatele. Kutsekoolide suunal on keskus teinud regulaarset sisendi küsimist ning koolide vastuse jäävad üldjoontes samaks. Koolide jaoks on Astangu Keskuse pakutav tugi oluline ning seda just praktiliste koolituste/nõustamiste teel. Kutsekoolide jaoks ei ole huvipakkuv teoreetiliste teadmiste omandamine, vaid eelkõige, et saaks arutada erinevaid kaasuseid ning käepäraseid ja lihtsalt kasutatavaid nippe/lahendusi. Keskus ise näeb, et looma peab süsteemi, kus Astangu Keskuse poolt pakutavad sekkumised omavad laiemat ja suuremat mõju, st et jõuaksime suurema hulgani koolideni ning sekkumisel oleksid ka praktilised rakendused hiljem kooli tööprotsessides. See aga tähendab, et keskus peab lisaks tööprotsessi ümbervaatamisele, leidma võimalused ka toimivateks kaasaaegseteks lahendusteks, mis toetaksid paremini sisulisi tegevusi, koormates minimaalselt kõige tähtsamat keskuse ressurssi – töötajat. Astangu Keskuse sisemised tugevused ja nõrkused Astangu Keskusel on mitmeid sisemisi tugevusi, millele tuginedes saab mitmed sisemised nõrkused ka maandada. Kindlasti üheks peamiseks keskuse tugevuseks on kompetentsed ja professionaalsed töötajad ning positiivne/toetav töökeskkond. See tähendab omakorda seda, et keskusel on väga hea võimekus 14 nõustada ja koolitada teisi kutseõppeasutusi ja rehabilitatsiooniteenuse osutajaid, aga ka teha infotunde kohalikele omavalitsustele ja üldhariduskoolidele. Keskuses on ühildatud kaks valdkonda – õpe ja rehabilitatsioon –, mis võimaldab näha kahe valdkonna omavahelisi seoseid ning teadlikult katsetada, kuidas on võimalik ühe valdkonna sekkumisega saavutada suur mõju teisele valdkonnale. Tänu sellele on Astangu Keskuses hästi juurdunud erinevad metoodikad, mis tagavad kvaliteetse teenuse osutamise (EQUAL, Jobpics, HAMET). Samuti on keskuse üheks prioriteediks sotsiaalvaldkonna kvaliteedimärgisele EQUASS vastav teenus, mis on sobilik kvaliteedijuhtimissüsteem ka haridusvaldkonda, seades esikohale inimese ja temale sobiva individuaalse lähenemise. Tänu sellele, et keskuses on kompetentsed ja professionaalsed töötajad, võimaldab see keskusel olla ka oluline kompetentsikeskus ja arvamusliider selles valdkonnas. Nii näiteks meediaväljaanded näevad keskust arvamusliidrina, kutsudes saadetesse esinema ning uudiste tasakaalustamiseks pöördutakse arvamuse/kommentaari saamiseks esmajoones keskuse poole. Küll aga on töötajatel vähene valmisolek esineda meedias, mistõttu keskuse esindamisega seotud kompetentside arendamisega on vaja lähiaastatel süstemaatiliselt tegeleda. Valdkondlikuks kompetentsikeskuseks olemine tähendab ka seda, et keskus on oodatud ja soovitud partner erinevatesse (välis)projektidesse, mis on suunatud erivajadusega inimestele parema teenuse osutamiseks. Küll aga on keskusel ka mitmeid sisemisi nõrkusi, millest mitmed on seotud taaskord töötajaskonnaga. Töötajate seotud sisemised nõrkused jagunevad valdavalt kolme kategooriasse – suur töökoormus, vähene keeleoskus, vananev töötajaskond ja koostöö. Nimelt on mitmed võtmetähtsusega töötajad keskuses väga suure töökoormusega, mistõttu on piiratud nende võimalused keskusele pandud ülesannete täitmisel. Suure töökoormuse tõttu on piiratud keskuse töötajate osalemine erinevates arendustegevustes, sh (välis)projektides. Veel üheks takistuseks välisprojektides osalemisel on (inglise) keele oskuse puudulikkus, mis on tulnud välja ka varasematel strateegiapäevadel. Selleks, et töötajate inglise keele oskust parandada, on keskus korraldanud kõigile soovijatele inglise keele vestlusringi ja keeleõpet. See aga ei ole andnud soovitud tulemust – inimesed tunneksid end oma keeleoskuses enesekindlamalt ja julgeksid huvipakkuvatest välisprojektidest osa võtta. Lisaks eeltoodule on töötajad välja toonud sisemise nõrkusena asjaolu, et erinevate osakondade vahel toimub vähene koostöö ja info liikumine on piiratud. Siinkohal on vaja järelikult panustada sellesse, et keskuse tegevused oleksid kõiki osakondasid läbivad. Seda aitab saavutada ka uue metoodika – OKR – kasutuselevõtt eesmärkide ja võtmetulemuste seadmisel. Töötajaskonna vananemine6 on märgatav ning kuigi õppeosakonna töötajate keskmine ei ole kõige kõrgem, on mitmete õpetajate vanus kõrge. Mitmekesisuse poolelt saab märkida ka, et väga suur on 6 Astangu Keskuse töötajate keskmine vanus on 48, sh haldus- ja arendusosakonna töötajate keskmine vanus on 53, rehabilitatsiooniosakonna töötajate keskmine vanus on 42 ning õppeosakonna töötajate keskmine vanus on 50. 15 naissoost töötajate osakaal, võrreldes meessoost töötajatega 7 . See on kooskõlas ka riigis üldiselt haridusvaldkonna trendidega. Töötajate kõrge vanusega seotud nõrkusest tulenevad riskid saab keskus maandada veelgi tõhusama koostöö abil ülikoolidega, et ülikoolid saadaksid aktiivselt keskusele huvipakkuvate erialade tudengeid keskusesse praktikale. Astangu Keskuse toimimine praktikabaasina võimaldab ka silmapaistvatele praktikantidele pakkuda keskuses tööd. Lisaks välisprojektides osalemisele, on keeleoskuse ja töökoormuse tõttu piiratud ka keskuse võimalused oma tegevuste laiendamisel. Näiteks suuremal määral ja süstemaatiliselt koolituste läbiviimine, aga ka klientide sihtrühma laiendamisel, pakkudes kutserehabilitatsiooni teenust vene keelt emakeelena kõnelevate erivajadustega inimestele. Keskuse visioonis 2035 on planeeritud tegevused, kuidas antud kahest nõrkusest tulenevaid tegevusriske maandada – Astangu Keskus vajab tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning oma tööprotsessid üles ehitama sellisel, et kandvaks põhimõtteks oleks mõjusus. Lisaks sellele näeb Astangu Keskus visioonis 2035, et tegevuste laiendamisel sihtrühmade osas või pakutava kutserehabilitatsiooni teenuse osas (osaoskuste põhine õpe), vajab keskus täiendavat tööjõudu. Täiendavalt on Astangu Keskusel mitmeid sisemisi nõrkusi, mis tulenevad selle füüsilisest keskkonnast. Nendeks on vananenud inventar, nt puidutöökoja masinapark, mis vajaks uuendamist, kasutades keskkonnasäästlikke lahendusi, ja multisensoorse keskkonna puudumine, mis toetaks muutunud sihtrühma kuuluvate õppijate vaimset tervist. Astangu Keskuse eesmärk on aastaks 2035 saavutada olukord, kus keskuse füüsiline keskkond vastab sellele, mis võimaldab Astangu Keskust nimetada oivakeskuseks, kus füüsiline keskkond toetab sihtrühma ning motiveerib töötajaid. Väliskeskkonna areng ja suundumused ning võimalused ja ohud Astangu Keskusele Astangu Keskuse välised ohud on valdavalt seotud õigusruumiga, mida käsitleme alljärgnevalt. Samas on aga ka teisi välikeskkonna arenguid, mis mõjutavad Astangu Keskuse tegevust. Pikema aja jooksul toimunud ja jätkuva muudatusena näeb keskus muutust sihtrühmas, just vaimse tervisega seotud probleemide kasvu osas. See, et üha enam on noorte seas vaimse tervise häirega inimesi, ei ole ainult Eesti-keskne trend, vaid seda on täheldatud ka nt Ameerika Ühendriikides 8 , kusjuures samasugust tõusu vaimse tervise häirete näol ei ole täheldatud vanemates inimestes. Muu hulgas võib sellise muutuse taga olla elektroonilise suhtluse ja digimeedia kasv ning sellega seoses ka une kestvuse vähenemine, mis mõjub noortele inimestele oluliselt rohkem, tekitades kohordi efekti.9 Sihtrühmas toimunud ja toimuv muudatus omab Astangu Keskuse tegevusele otsest mõju, seda nii personali kui ka keskuse üldise keskkonna osas. Nii on näha, et keskus peab hindama töötajate sobilikkust ja ettevalmistust sihtrühmaga tegelemiseks ning leidma sobivad täienduskoolituse 7 Naistöötajaid on keskuses 74 ja meestöötajaid 18, ehk siis 80% on naised ja 20% on mehed. 8 Twenge, J. M., Cooper, A. B., Joiner, T. E., Duffy, M. E., & Binau, S. G. (2019). Age, period, and cohort trends in mood disorder indicators and suicide-related outcomes in a nationally representative dataset, 2005–2017. Journal of Abnormal Psychology, 128(3), 185–199. 9 Ibid. 16 võimalused. Viimased võivad aga olla rakendatud tulenevalt varem juba mainitud õigusliku raamistiku tõttu. Lisaks sellele näeb keskus, et on tekkinud täiendav vajadus ka spetsialistide järele, kes toetavad ja/või aitavad õppijaid/kliente hoida vaimset tervist. Samal ajal on aga tööjõuturul pidev puudus psühholoogide ja eripedagoogide järele, kelle erialane ettevalmistus ja (võimalusel) töökogemus aitavad keskusel paremini toime tulla muutunud sihtrühmaga. Samuti on ajas suurenenud keskuse vajadus rahaliste vahendite järele, et muuta keskuse keskkond samuti toetavaks. Sestap on keskus näinud ette visioonis aastaks 2035 kaasajastada õpikeskkond, et see toetaks vaimse tervise häirega inimesi. Strateegia koostamise aasta märksõnaks on COVID-19. See mõjutab lähiaastatel ka Astangu Keskuse tegevuskeskkonda. Nimelt, kuna viiruse levik on mõjutanud oluliselt mitmeid majandusharusid, nt turismivaldkond, võib tagasilöögi saada keskuse õppijatele praktika- ja töökohtade leidmine. Astangu Keskus peab äärmiselt oluliseks seda, et erivajadusega inimese võimetekohase rakendumise üheks võimaluseks on tööle asumine. See, kui inimene rakendub alla oma tegelike võimete ja soovide, nt päevakeskuses või teenusel vms, tähendab seda, et kutserehabilitatsiooni teenusel tehtud pingutused nii inimese enda kui kõikide spetsialistide ja õpetajate poolt, on läinud luhta ning inimest võib tabada taaskord heitumine. Seetõttu on oluline, et kaasava ühiskonna väärtused jääksid esirinnale ka majanduskriisi kontekstis. Astangu Keskus töötab selle nimel, et tööandjad oleksid teadlikud, millised on positiivsed küljed erivajadusega inimese tööle võtmisel. Samas leiame, et riik peab olema võimeline ka kiirelt võtma vastu meetmeid, mis nügiksid tööandjaid mitmekesistama oma töötajaskonda. Astangu Keskuse tegevuse õiguslik raamistik Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 1 kohaselt korraldab kutseõpet kool, mis võib olla munitsipaal- või riigikool10. Astangu Keskus ei ole kool, vaid põhimääruse järgi on keskus Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus.11 Astangu Keskuses pakutav kutseõpe on korraldatud koostöölepingu alusel Haapsalu Kutsehariduskeskusega, st keskus viib õpet läbi oma ruumides ja oma personaliga ning Haapsalu Kutsehariduskeskus väljastab tunnistuse. Täienduskoolituskursusi korraldab täiskasvanute koolituse seaduse12 alusel Astangu Keskus iseseisvalt, kaasates vajadusel partneri väljast. Samas on Astangu Keskuse rõhuasetus liikunud kutsealasele rehabiliteerimisele ning kutserehabilitatsiooni teenuse arendamisele ja laiendamisele teistesse asjakohastesse asutustesse (sh kutsekoolid, teised haridusasutused, rehabilitatsiooniasutused, mittetulundusühingud jne). Eestis on erandid kooli pidamises ette nähtud rakenduskõrgkooli seaduse13 10 KutÕS (RT I, 28.12.2018, 12) § 4 lg-d 1 ja 2. 11 Sotsiaalministri 02.07.2009 määruse nr 61 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus“ (RT I, 27.01.2017, 6) § 1 lg 1. 12 RT I, 19.03.2019, 93. 13 RT I, 28.12.2018, 17. 17 § 3 lõigetes 2 ja 3 (sisekaitseline ja riigikaitseline rakenduskõrgkool), kusjuures vastavates õppeasutustes on lubatud viia läbi lisaks rakenduskõrgharidus- ja magistriõppele ka kutseõpet. Tulenevalt sellest, et Astangu Keskus ei ole kool ning ei laiene haridusasutuse õigused, hakkavad ka mitmed teised regulatsioonid kitsendama keskuse tegevusulatust või mõjutama sihtrühma jõudmist keskusesse. Astangu Keskuse huvi on samuti saavutada olukord, kus keskusele laieneksid kõik õppeasutustele laienevad õigused, jäädes samal ajal Sotsiaalministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks. Alljärgnevalt toome välja, kuidas on haridusasutuse õiguste puudumisest mõjutatud keskus ise, keskuse õppijad ja keskuse personal. Õppijate õigused Astangu Keskuse jaoks on oluliseks eesmärgiks tagada võrdsetel alustel õppija staatus ka neile keskuse erivajadusega õppijatele, kes õpivad 1–2 aastastel täienduskoolituskursustel, kes on võimelised õppe lõpus sooritama kutseeksami ning valmis siirduma avatud tööturule. Täienduskoolituse korraldamist reguleeriv täiskasvanute koolituse seadus seab täienduskoolitusele oluliselt vabamad nõuded võrreldes tasemeõppega, mida reguleerivad vastava haridustaseme seadused. Keskus on samas aga täienduskoolituskursuste korraldamisel järginud lisaks täiskasvanute koolituse seadusele ka kutseõppeasutuste seadusest tulenevaid nõudeid, et tagada õppe kõrgem kvaliteet ja ühetaolisus tasemeõppega. Astangu Keskuse täienduskoolituskursusi ei saa võrrelda tüüpiliste täienduskoolituskursustega, mis on valdavalt lühiajalised ega arenda inimese oskusi nii mitmekülgselt, valmistades inimest ette tööle asumiseks või edasi õppimiseks. Olukorras aga, kus teatud erivajadustega inimestele ongi ainukeseks edasiõppimise võimaluseks põhikooli järgselt Astangu Keskuse täienduskoolituskursus, seab see antud inimesed ebavõrdsesse ja halvemasse olukorda võrreldes tasemeõppes õppivate kaaslastega. Seda eelkõige seetõttu, et Astangu Keskuse täienduskoolituskursustel õppijad jäävad ilma seadusest tulenevalt õppija staatusest, mis omakorda mõjutab nende või nende pere õigusi erinevatele toetustele. Astangu Keskus on kaardistanud ära kõik need erinevad toetused, millest keskuse täienduskoolituskursustel õppijad ilma jäävad, võrreldes tasemeõppes õppijatega. Kokku tuli 20 erinevat toetust (nt erinevad peretoetused) või õigust (nt õigus saada õppelaenu või sooritada tasuta kutseeksam). Keskus on antud küsimuses saavutanud teatud edu. Nimelt, Riigikogusse saatmise ootel on seaduseelnõu14 perehüvitiste seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks muu hulgas nii, et Astangu Keskuse täienduskoolituskursustel õppimine võrdsustatakse tasemeõppes õppimisega. See aga lahendab ainult 1/5 kõikidest toetustest ja õigustest, millest keskuse täienduskoolituskursusel õppija ilma jääb. 14 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 295 SE. Riigikogus menetlusse võetud 08.12.2020. 18 Õppe läbiviimine Kuna Astangu Keskus ei ole kool, siis ei saa keskus iseseisvalt ka taseme- ehk kutseõpet läbi viia. Sellest tulenevalt tekivad keskusel aga olulised piirangud/kitsendused. Need võib jagada ära kaheks, sisulisteks, eelarvelisteks ja tehnilisteks. Peamised kaks on järgmised: 1) Sisulised piirangud Kutseõppeasutustel on hariduspoliitiliselt ära jaotatud, mis valdkonnas nad koolitavad ning uue valdkonna taotlemine on pikk protsess. Seega Astangu Keskus, korraldades tasemeõpet Haapsalu Kutsehariduskeskusega koostöös, on oma töös piiratud Haapsalu Kutsehariduskeskuses pakutavate valdkondade/ erialadega. Need on aga teatud juhtudel juba praeguseks tõestanud end sobimatuteks keskusesse õppima asuvatele erivajadustega inimestele (nt IT arendaja eriala) või tööturu vajadusi arvesse võttes (nt bürootöö eriala). Mõlemal erialal on keskus väljaõpet pakkunud, kuid praeguseks ajaks vastuvõttu nendel erialadel enam ei toimu. Tasemeõppe korraldamine teise kutseõppeasutuse kaudu tekitab erinevaid bürokraatlikke probleeme, millele ei ole häid lahendusi, nt alljärgnevalt kirjeldatud tehnilised probleemid. Samuti ei ole tegemist nö levinud mudeliga, st ei saa eeldada, et teine kutseõppeasutus on nõus samadel tingimustel koostööd tegema. Astangu Keskus näeb, et omades õigust viia läbi kutseõpet, jäädes samal ajal Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, on tagatud Astangu Keskusele paindlikkus. Paindlikkus on vaja tagada ka kõikide kutseõppeasutuste jaoks tase 2 õppekavade loomisel ja piloteerimisel. Tagatud peaks olema võimalus tase 2 õppekavade loomiseks ja piloteerimiseks ka väljaspool kutseõppeasutuse olemasolevaid õppekava valdkondi. 2) Eelarvelised piirangud Astangu Keskusel puudub võimalus taotleda õpikeskkonna kaasajastamiseks vms mõeldud toetusrahasid erinevatest välisvahendite taotlusvoorudest, kuna tavaliselt piiratakse toetuse saajate ringi haridusasutustega. Seda eelkõige seetõttu, et tegemist ongi haridusvaldkonna parendamiseks ja/või arendamiseks mõeldud toetustega. Kahjuks sellise spetsiifilise ja Astangu Keskuse eesmärkidega väga hästi sobivaid taotlusvoorusid väljaspool haridusvaldkonna omasid ei ole. See aga tähendabki, et Astangu Keskus leiab end pidevas paradoksis, kus sotsiaalvaldkonna toetusvoorud ei sobi oma sisuliselt eesmärgilt ning haridusvaldkonna toetusvoorud ei sobi vormiliste nõuete tõttu. 3) Tehnilised piirangud Tehnilised piirangud tulenevad tasemeõppes kasutatavatest infosüsteemidest. Eesti Hariduse Infosüsteemile ehk EHISele puudub Astangu Keskusel vahetu ligipääs. Astangu Keskuse õpetajad ja tugipersonal, kes puutuvad õppijaga kokku, ei näe EHISe kandeid selle konkreetse inimese kohta. Neid näeb Haapsalu Kutsehariduskeskuse personal, kuid nendel puudub kokkupuude inimesega. Täiendavalt on selgunud probleem EHISe andmete puudulikkusega keskuses kutseõppe lõpetanud inimese puhul. Nimelt on küll EHISes inimese kohta märge haridusliku erivajaduse 19  kohta, kuid puudub info tugimeetmete kohta, mida inimene on keskuses saanud. Kui inimene läheb edasi õppima kutseõppeasutusse, on selle personalil väga vaja teada, milliseid tugimeetmeid jätkata selleks, et inimene püsiks õppes ja saaks selle edukalt lõpetada. Astangu Keskuse lõpetanud inimene saab kaasa lisaks tunnistusele ka üleminekuplaani, kuid ilmselgelt on haridustöötajatel lihtsam saada infot ühest ja selleks ette nähtud kohast – EHISest. Lisaks sellele ei pruugi inimene ise tulla selle peale, et esitada üleminekuplaan uues koolis. Täienduskoolituskursuse lõpetanud inimene on koolide jaoks täiesti tabula rasa, sest tema kohta puudub EHISes ka märge haridusliku erivajaduse kohta. Lisaks kehtib koolidele kohustus, et kõik tasemeõppe õpetajad peavad olema kantud EHISesse. Kuna Astangu Keskuses tasemeõpet läbiviivatel õpetajatel puudub aga töösuhe Haapsalu Kutsehariduskeskusega, ei ole neid võimalik EHISesse kanda.15 Haridus- ja Teadusministeerim on pakkunud küll välja, et Haapsalu Kutsehariduskeskus astub Astangu Keskuse kutseõpet läbiviivate õpetajatega töölepingulisse suhtesse, kuid see toob kaasa endaga palju rohkem segadust ning töötajad ise ei soovi olla töölepingulises suhtes Haapsalu Kutsehariduskeskusega. Haridusasutusega samade õiguste andmine Astangu Keskusele võimaldab paindlikumalt piloteerida ja kohandada erivajadustega inimestele sobivaid kutseõppekavasid. Keskuse eesmärgiks on kutseõppeasutustega koostöö raames piloteerida erinevaid õppekavasid, mis sobivad erinevatele erivajadustega inimeste sihtrühmadele. Õpetajate õigused Kuna Astangu Keskus ei ole haridusasutus, siis ei laiene nendele töötajatele, kes igapäevaselt korraldavad keskuses õppetööd, erinevad soodustused ja enesetäiendamise võimalused. 1) Väljateenitud aastate pension Väljateenitud aastate pensionide seaduse16 § 1 alusel määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Sama seaduse § 2 punkti 7 ja § 14 punkti 4 kohaselt on väljateenitud aastate pensioni saamise õigus asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste õpetajatel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25- aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides. Antud juhul, kui Astangu Keskus oleks (erivajadusega inimeste) haridusasutus, siis oleks keskuse õpetajatel võimalik teenida endale tööstaažiga välja eripension väljateenitud aastate eest. Hetkel selline võimalus puudub, kuigi mitmetel keskuse õpetajatel on väga pikaajaline staaž. 2) Enesetäiendamise võimalused 15 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (RT I, 17.04.2019, 5) §-d 17 ja 21. 16 RT I, 06.07.2018, 23. 20  Astangu Keskuse töötajad jäävad ilma erinevatest haridustöötajatele mõeldud enesetäiendamise võimalustest. Seda põhjusel, et tihtipeale on tegemist Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest rahastatud koolitustega, mille sihtrühm defineeritakse väga kitsalt, mistõttu koolituse korraldaja ei saa võimaldada Astangu Keskuse töötajale osalemist ilma, et selline kulu kuulutatakse hilisema rakendusüksuse kontrolli käigus abikõlbmatuks. 3) Lähtetoetus17 Selleks, et vähendada kvalifitseeritud õpetajate puudust ja tõsta õpetajaameti atraktiivsust, rakendus 2008/2009. õppeaasta algusest õpetajate lähtetoetuse süsteem. 2019. aastal laiendati toetuse sihtrühma ning lisaks üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajatele on oodatud toetust taotlema ka tugispetsialistid (logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog). Kuna Astangu Keskus õpetajate keskmine vanus on kõrge, teeb keskus koostööd kõrgkoolidega, et erinevate erialade üliõpilased tuleksid keskusesse praktikale. Selle kaudu on võimalik keskusel ka leida endale noori motiveeritud töötajaid. Lähtetoetuse taotlemise avanemine ka Astangu Keskuse töötajatele annaks olulise lisandväärtuse keskuse tööpakkumuse vastuvõtmisel. 4) Võrgustike liikmelisus Haridusasutuste vahel toimivad erinevad riiklikul tasemel võrgustikud. Kuna Astangu Keskus ei ole haridusasutus, siis on keskuse töötajad nendest võrgustikest ka välja jäetud. Samas aga on tegemist olulise kontaktide loomise ja erialaste arutelude kohaga. Astangu Keskus on küll võidelnud endale koha nt erialaõpetajate võrgustikes, ent see on olnud inimeste enda hea töö ja pigem siiski erand, mitte reegel. Haridusasutuse õiguste omamine võimaldaks Astangu Keskusele ja tema töötajatele automaatse liikmelisuse ja sellest tulenevad privileegid. 17 Õpetaja lähtetoetuse suuruseks on 2020. aastal 12 783 eurot ning lähtetoetuse saamisega võtab õpetaja või tugispetsialist endale kohustuse töötada oma ametikohal vastavalt nõuetele viis aastat. Olulisemateks tingimusteks toetuse taotlemisel on: a) erialaste õpingute lõpetamine; b) vastavus kvalifikatsiooninõuetele; c) õpetaja või tugispetsialistina töötamine vähemalt 0,5 ametikohal; d) õpetaja või tugispetsialistina esmakordne tööle asumine 18 kuu jooksul pärast õpinguid või õpingute ajal. 21  Kutserehabilitatsiooni teenus – mõiste ja olemus Kutserehabilitatsioon on uute ametioskuste ja igapäevaeluoskuste õppimise protsess füüsiliste, psühholoogiliste, kognitiivsete, emotsionaalsete ja terviseprobleemidega inimesele, mida toetavad õpetajad, rehabilitatsioonispetsialistid ja tööhõivealane tugi, ning aitab inimesel ületada tõkked, mis takistavad töö saamist, töö säilitamist, tööle naasmist või võimetekohast rakendumist. Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest, mis on eelkirjeldatud erivajadusega inimese poolt eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Kutserehabilitatsiooni teenus ei ole taastusravi, seal ei tegeleta inimese ravimisega. Samuti on see laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. Kutserehabilitatsioon ja kutserehabilitatsiooni teenuse mõiste ei ole osa Eesti õigusruumist. Kutserehabilitatsiooni teenust iseloomustab see, et: 1) Teenus on eesmärgipärane. Teenuse laiem eesmärk on õpetada inimesele uusi oskusi tööalaseks rakendumiseks ning arendada igapäevaeluga iseseisva hakkamasaamise oskusi. Seeläbi suurendades erivajadusega inimeste osalemist täisväärtuslikult ja võimetekohaselt ühiskonnaelus. Kutserehabilitatsiooni teenusele tulles seab inimene omale konkreetse eesmärgi, mille saavutamisele aitavad kaasa keskuses töötavad haridustöötajad ja tugiteenuste spetsialistid. 2) Teenuse kohustuslik osa on haridusteenus. Ilma haridusteenuse komponendita ei ole tegemist kutserehabilitatsiooni teenusega, vaid tööalase rehabilitatsiooni või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega. 3) Teenus on aktiivne ja isikust lähtuv, st teenuse eesmärk ei ole see, et inimesele tunnistus välja anda, vaid see, et inimeste kompetentside ja iseseisva elu oskuste omandamine ja kinnistamine läbi tööharjutuste/praktika ja vajadusel iseseisva elamise teenusel. 4) Teenus on vajaduspõhine. Teenus on inimese vajadustest lähtuv ja vastavalt paindlik. Asjaolu, et mingeid komponendiks olevaid teenuseid pakutakse, ei tähenda, et iga inimene neid ka saab. 5) Teenusel viibimise ajal on isik toetatud. Teenusel viibimise ajaks on inimesele tagatud tugiisik rühmajuhendaja näol. Rühmajuhendajaga suhtleb inimene kogu teenusel viibimise ajal tihedalt – igapäevaselt, pakkudes teenusel viibivale inimesele toetust, aga ka tema lähedastele. 6) Teenus on kaasav. Teenus kaasab aktiivselt ühiskonnaellu teenusel viibija läbi teenuse tegevuste – vabaaja veetmine tavakeskkonnas keskusest väljaspool (kultuuri ja spordiürituste külastamine), tööharjutused ja praktikad ettevõtetes, õpilaskodus elades iseseisva elu oskuste arendamise (ühistranspordi kasutamine, poe ja apteegi külastamine). Kutserehabilitatsiooni teenus koosneb omakorda järgmistest teenustest: 1) Haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika 2) Tegevusterapeudi teenus 3) Loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus 4) Sotsiaaltöötaja teenus 22  5) Psühholoogi teenus 6) Psühhiaatri teenus 7) Eripedagoogi teenus 8) Logopeedi teenus 9) Füsioterapeudi teenus 10) Kogemusnõustaja teenus 11) Tegevusjuhendaja teenus 12) Tööhõivespetsialisti teenus 13) Sotsiaalhooldaja teenus 14) Tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus 15) Viipekeele tõlketeenus 16) Iseseisva elamise teenus 17) Nn kaitstud töö teenus 18) Hindamis- ja nõustamisteenus Kutserehabilitatsiooni teenuse raames eesmärkide saavutamiseks osutatakse alati haridusteenusena ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Kutserehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse teenuseid (v.a haridusteenus) keskmiselt 10 tunni ulatuses (teatud juhtudel võib see ületada 10 h, teatud juhtudel võib jääda oluliselt väikemaks kui 10 h). Juhul, kui vajadus on kompleksteenuse järele (st juhul, kui inimesel on vaja 3 või enamat teenust, v.a haridusteenus, millest iga teenus ületab oluliselt 2–3 h, siis aitab keskuse sotsiaaltöötaja taotleda inimesele vajaliku teenuse läbi Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti). Teenuseid osutatakse nii individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on ajaliselt piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestvusega, kliendi võimekusest ja eesmärgist lähtudes. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenust toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktidega. Teenus on suunatud erivajadusega inimesele alates 16. eluaastast. Kutserehabilitatsiooni teenusele saamise aluseks on keskuse hindamismeeskonna otsus. Teenusel osalemiseks on vajalik, et inimesel on: • stabiilne terviseseisund, mis võimaldab teenusel osaleda; • teenusel osalemiseks piisav keeleoskus; • võime orienteeruda ajas ja ruumis ja iseseisvalt tuttavas ümbruses liikuda; • võime järjepidevalt keskenduda ülesannete täitmisele. Teenusel ei saa osaleda inimene, kellel keskuse hindamismeeskonna hinnangul: • esinevad käitumis- või isiksushäired, mille tõttu on ta keskuse teiste klientide ja töötajate suhtes agressiivne või ohustab nende või keskuse vara, samuti kui inimene ei suuda aktsepteerida üldiselt tunnustatud käitumistavasid; 23 • on madal pingetaluvus, mis ei võimalda teenusel osalemist või teenusel osalemine võib ohustada inimese vaimset ja/või füüsilist tervist; • on võimalik leida eesmärgipärasemat rakendust väljaspool keskust (nt omandada kutse- või kõrgharidus). 24  Visioon 2024. aastaks oleme parim elukvaliteedi tõstja ning saavutame selle läbi kutserehabilitatsiooni teenuse Missioon Mõjutame inimest iseseisvama elu poole Väärtused Inimesekeskne Usaldusväärne Koostöö Avatud Kompetentne 25 Keskuses väärtustatakse seda, kui ma olen: Inimesekeskne – märkan ja väärtustan inimest, olgu selleks klient, kolleeg, koostööpartner või võrgustik. Usaldusväärne – minule võib kindel olla, et minult pärinevad andmed ja info on tõesed ning minu tegevuse tulemust on võimalik usaldada. Koostöö – olen veendunud, et kõige paremad lahendused sünnivad ühisloomes, mistõttu teen oma tööd kaasavalt ja panustan erinevatesse koostöövormidesse. Avatud – olen oma tegevustes läbipaistev ja uuendusmeelne, väärtustan arengut, üksteiselt (sh rahvusvaheliselt) õppimist ja paindlikkust. Kompetentne – olen teadlik oma erialases valdkonnas toimuvatest arengutest, oskan neid seostada oma igapäevatööga, tean, kuidas pean oma kompetentse arendama, et saaksin panustada parimal võimalikul viisil, ning julgen nendel teemadel rääkida nii partneritele kui laiemale avalikkusele. 26  Organisatsiooni arengueesmärgid aastatel 2021–2024 Tegevussuund 1 – Asutusteülene mõjueesmärk Eesmärk Kutserehabilitatsiooni teenus on paremini kättesaadav haridusliku erivajadusega õppijale kutsekoolides üle Eesti Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Asutusteülese mõjueesmärgi võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Kutseõppest väljalangenute HEV õppijate osakaal kõigist HEV õppijatest on langevas trendis (%)18 18%19 17% 17% 16% Kutseõppes õpingud lõpetanud HEV õppijate osakaal, kes suunduvad tööturule, on tõusvas .... % % % trendis (%)20 Kutsekoolide mõjuindeks (iga-aastane mõõdik erinevate Astangu Keskuse sekkumiste .... xyz xyz xyz koosmõjust) on iga-aastases tõusvas trendis21 18 Baastase on 18% (HEV märkega õppijaid õppeaastal 2018/2019 kokku 1040, kellest 188 katkestas), üldine katkestajate protsent kutseõppes 20% (õppeaastal 2018/2019 kokku 22 362 õppijat, kellest 4413 katkestas), andmed www.haridussilm.ee portaalist. 19 Tulemuste osas tuginetakse viiteajaga infole, mistõttu aastal 2021 kajastatakse tulemusi õppeaasta 2019/2020 kohta, 2022 õppeaasta 2020/2021 kohta jne. 20 Hetkel ei ole võimalik välja võtta, kui mitu HEV õppijat, kes õpingud lõpetavad, suunduvad ka tööturule erialasele tööle. Mõõdiku kasutamisel on vajalik eelnev kokkulepe HTMiga, kuidas andmeid koguma hakatakse. Plaan seada baastase 2021. aastal, et 2022. aastast hakata jälgima muutust. 21 Mõjuindeks on välja töötamisel Astangu Keskuse poolt ning baastaseme saab määrata siis, kui metoodika välja töötatud ja rakendatud (2021. aasta lõpuks). 27  Tegevussuund 2 – Õppes osalemise toetamine Teenus 281: Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine Eesmärk 1 Suudame paremini hinnata inimese oskusi ja huvisid ning sobitada need olemasolevate võimalustega Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 1 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Väljalangevuse määr (ilma edasise rakenduseta) 8% 8% 8% 8% keskuse õppijate seas ei ületa 8%22 Rahulolevate23 õppijate osakaal kõigist õppijatest ≥95% ≥95% ≥95% ≥95% on vähemalt 95% Kliendi elukvaliteedi näitaja on tõusnud x punkti .... .... .... .... võrra võrreldes õpingute algusega24 22 Tavapärane väljalangevuse põhjus, ilma edasise rakenduseta, on tervise halvenemine. Tegevusena läheb antud võtmetulemuse alla uute õppemoodulite (vaimne tervis, seksuaalharidus, sotsiaal-emotsionaalne areng) sisse viimine õppekavadesse > omakorda seotud terapeutide töökoormuse langusega, kuna individuaalteraapia asemel hakatakse rohkem tegema grupis võimestamist, ning õpetajate ja spetsialistide koormuse tõusuga, kes mooduleid hakkavad läbi viima. Asjakohane tegevus AKRK väljalangevuse strateegia loomine. 23 Rahulolu definitsiooni küsimustikus läheb üle vaatamisele ja muutmisele. Rahulolu peab olema seotud erialase sobivusega, aga ka huviga omandatu vastu. 24 Astangu Keskuses on kasutusel EQUAL metoodika, mis mõõdab kliendi subjektiivset hinnangut oma elukvaliteedile. Keskus uurib võimalusi, kuidas antud metoodikat kohandada, et oleks võimalik elukvaliteedile anda ka ühtne numbriline väärtus. Samas, kui olemasoleva metoodika kasutamine objektiivseks elukvaliteedi muutuse mõõtmiseks ei sobi, teeb Astangu Keskus pingutusi, et selgitada välja muu sobiv metoodika. Baastase selgub 2021/2022 õppeaastal õpinguid alustanud õppijatega. Mõõdame õpingute alguses, õpingute lõpetades ja 6 kuud pärast õpingute lõppu. 28  Eesmärk 2 Õppetöö läbiviimisel või tööoskuste omandamisel on rakendatud uusi lahendusi Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 2 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Keskuse poolt läbiviidava kaugõppega rahulolu keskuse õppijate ja/või nende lähedaste seas on ≥85% ≥85% ≥85% ≥85% vähemalt 85% Digioskuste omandamiseks välja töötatud sihtrühma põhiste moodulite25 rakendamisega 30% 30% 30% 30% õppetegevuse käigus, paranevad õppijate digioskused (keskmiselt üle kõigi kursuste) 30% Õppekavade arendamise töö tulemusena on 0 1 1 2 piloteeritud vähemalt 2 uut õppekava 25 Moodulid ja hindamismetoodika on vaja välja töötada 2021. aasta jooksul. 29  Tegevussuund 3 – Töölesaamise toetamine Teenus 282: Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine Eesmärk 1 Pädevate töötajatena panustame keskuse sihtrühma kuuluvatele inimestele sobiva rakenduse leidmisesse Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 1 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Keskuses on katsetatud vene keelt emakeelena kõneleva rühma keelekümblus kohanemiskursust 0 0 0 1 vähemalt 6 õppijaga[, kelle aktiivsusmäär õpingute lõppedes on 90%] Rakendumismäär26 õpingud lõpetanud õppijate seas 6 kuud pärast lõpetamist pärast lõpetamist ≥85% ≥85% ≥85% ≥85% on ≥85% Töö- ja kutseõppe lõpetanud õppijate seast erialaselt rakendunute määr 6 kuud pärast 44% 48% 53% 58% lõpetamist kasvab iga-aastaselt 10% (baastase 40%) Sihtrühma27 vajaduste ja sekkumisvõimaluste teemalistel koolitustel osalenud töötajate 10% 10% 10% 10% teadmised ja oskused on paranenud vähemalt 10%28 26 Kutserehabilitatsiooni teenuse rakendumismäära arvestuse aluseks on töötamine kaitstud töö teenuse raames, õppimine või tööle rakendumine avatud tööturul. Samuti mõõdab Astangu Keskus lisaks ka aktiivsusmäära, mille eesmärk on selgitada välja kõik kliendi liikumise teekonnad (nt erihoolekanne, teenuse järjekorras, kodune vms) pärast keskusest lahkumist. 27 Personali teadlikkus käitumishäiretest, vaimse tervise probleemidest ja seksuaalhariduse puudulikkusest. 28 Loodud on süsteem andmete kogumiseks. 30  Eesmärk 2 Pakume kvaliteetseimat vajaduspõhist koolitust kutserehabilitatsiooni teenuse osutamiseks Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 2 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Keskuse töötajad saavad välispartneritelt ≥95% ≥95% ≥95% ≥95% tagasiside kompetentsuse osas ≥95%29 Koostöövõrgustikes osalenud inimeste arv kasvab ≥10% ≥10% ≥10% ≥10% 10%30 Keskuse läbiviidud koolitused on saanud kasu- ja ≥90% ≥90% ≥90% ≥90% rahuloluhinnanguks ≥90%31 29 See tähendab nii koolitamisi, nõustamisi, mentorlust, võrgustikukohtumisi – tegevusena vajab kõikide tagasiside vormide ühtlustamist. 30 Vaja seada baastase ja sihttase aastate lõikes. 2020. aasta lõpu seisuga on Astangu Keskuses järgmised võrgustikud: lähedaste vestlusring, kaks eraldiseisvat kutseõppeasutuste võrgustikku, Töötukassa juhtumikorraldajate võrgustik. 31 Vaja seada baastase. 31  Eesmärk 3 Kaitstud töö on osa kutserehabilitatsiooni teenusest keskuses Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 3 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Kaitstud töö teenuse uute klientide elukvaliteet on tõusnud vähemalt 2 eluvaldkonnas ning teistel 100% 100% 100% 100% ei toimu elukvaliteedis langust32 Kaitstud töö töötubade toodete müügitulu tõuseb 10% 10% 10% 10% aastas 10%33 Kaitstud töö teenuse tulud ületavad kulusid 1% 1% 1% 1% vähemalt 1% Keskus viib iga-aastaselt läbi ühe (1) kaitstud 1 1 1 1 töö teemalise mõju-uuringu 32 Kokku eluvaldkondi 5 – materiaalne heaolu, füüsiline ja vaimne heaolu, sotsiaalne kaasatus, isiklik areng, iseseisvus. 33 2020. aasta puhas müügitulu on ümardatult 24 350 eurot. 2021. aastal 10% kasvu oleks u 26 800 eurot ehk 2450 eurot. 32  Tegevussuund 4 – Organisatsioonisisene areng Eesmärk 1 Oleme eestvedajad kutserehabilitatsiooni ja kaasava hariduse teemal Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 1 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 75% töötajatest34 on keskust esindanud avalikku esinemist nõudva tegevuse raames (nt meedia, 35% 50% 60% 75% koolitus, projekt)35 Positiivsete meediakajastuste arv kasvab aastas ≥10% ≥10% ≥10% ≥10% vähemalt 10%36 Sotsiaalmeedia, sh kodulehe aktiivsus37 kasvab ≥10% ≥10% ≥10% ≥10% aastas vähemalt 10%38 4 nõupidamiste ruumi või klassi39 on sisustatud 0 1 2 4 kaasaegsete tehniliste vahendite lahendustega 34 Aluseks on võetud täistööajale taandatud töötajate arv – 80. Vaja seada baastase ning mõelda läbi, millist süsteemi kasutatakse aruandlusel. 35 St keskuse esindamine keskusest väljapoole jäävates tegevustes. 36 2020. aastal oli positiivseid meediakajastusi, kus Astangu Keskus oli osaliselt loo keskmes 16 ning täielikult loo keskmes 9. Oluline alameesmärk, et ilmub vähemalt 5 arvamuslugu. 37 Sotsiaalmeedia aktiivsust saab aasta lõikes jälgida üksnes jälgijate arvu. Pühendumust ja ulatust mõõdame nt konkreetse postituse või kampaania põhiselt (nt vastuvõtukampaania viie postituse keskmine ulatus ja pühendumus). Kodulehel jääb alles unikaalsete külastajate arvu kasv aastas. Bounce-rate mõõtmine ei ole mõistlik, kuna ei pruugi näidata kodulehe kasutamise halvenemise trendi, vaid seda, et lugeja sooviski lehel ainult ühte uudist lugeda, mitte seal ringi kolada. 38 Sotsiaalmeedia kanalite jälgijate arv kasvas 2020. aastal 6,7% (2019. aastal 8,7%). Kodulehe unikaalsete külastajate arv 2020. aastal oli 23 200 (2019. aastal 22 233), mis tähendab, et 10% kasv tähendab unikaalsete külastajate arvu 2021– 25 520, 2022–28 072, 2023–30 879, 2024–33 967. 39 See tähendab, et aastaks 2024 eesmärgiks on sisustada ära virtuaalse reaalsuse ja simulatsiooni vahenditega klassid või videokonverentsseadmetega nõupidamiste ruumid. 33  Eesmärk 2 Leiame täiendavaid vahendeid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja nende jätkusuutlikkuse tagamiseks Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 2 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Omatulu on kasvanud 30% (baastase 160 000 10% 20% 25% 30% eurot) Euroopa Liidu vahendite osakaal keskuse eelarvest moodustavad 15% (baastase 2020 15% 15% 15% 15% eelarves 4%) Riigieelarveline baas on kasvanud uute arenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks (personalikulu 0 0 1 1 eelarve baastase 1 819 932 eur ja majanduskulu eelarve baastase 51 000 eur) (binaarne näitaja) Eesmärk 3 Keskkond toetab töötajate vaimset tervist Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 3 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Pühendunud töötajate osakaal40 on 80% 75% .... 80% .... Töötajate vaimse tervise indeks paraneb aastas 5% 5% 5% 5% 5%41 Töötajate kogu- ja vabatahtlik voolavus42 ei ületa 10/7 10/7 10/7 10/7 vastavalt 10% ja 7% (%) 40 2019. aasta rahulolu-uuringus oli pühendunud töötajate osakaal 64%. 41 Esimesel aastal võtame aluseks COPSOQ II küsimustiku ja töötame välja küsimustiku Keskuse töötajatele, et mõõta vaimse tervise indeksit, viime läbi uuringu ja saame baastaseme. Järgnevatel aastatel soovime, et töötajate vaimse tervise indeks tõuseks igal aastal 5% paremuse poole. 42 2020. a töötajate voolavus (baastase) – koguvoolavus 8,74% (8 in) ning vabatahtlik voolavus 5,46% (5 in). 34  Eesmärk 4 Tagatud on töötajate kompetentside arendamine ja järelkasv Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 4 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Keskus osaleb juhendatud praktikal vähemalt 16 16 16 16 16 praktikanti43 Keskuses praktikal viibinud tudengitest soovib ≥95% ≥95% ≥95% ≥95% vähemalt 95% keskusesse tööle asuda44 100% töötajatest on läbinud iga-aastaselt 100% 100% 100% 100% vähemalt ühe prioriteetsusega 1 koolituse45 Eesmärk 5 Organisatsiooni juhitakse kaasaegselt Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Eesmärk 5 võtmetulemused 2021 2022 2023 2024 Juhtimissüsteemi arendamisel ja rakendamisel on ≥90% ≥90% ≥90% ≥90% kaasatud ≥90% töötajaid46 43 2020. aastat ei saa baastasemeks seada COVID-19 viiruse levikust tulenevate piirangute tõttu. Samuti on varasematel aastatel liidetud kokku juhendatud ja vaatluspraktika. Eesmärk on laiendada keskuses juhendatud praktikal viibivate praktikantide arvu. Seetõttu võtame aluseks, et kui täistöökohale taandatud töökohtade arv keskuses on 80, siis juhendatud praktikal viibivate praktikante võiks olla vähemalt 20% täistöökohtade arvust (16). 44 Baastaset ei ole, hakkame mõõtma 2021. aastal. 45 Vaja seade baastase. 46 Astangu Keskus soovib aktiivselt panustada järjepidevasse organisatsiooni arengusse ka seeläbi, et kasutada uudseid metoodikaid protsesside juhtimiseks (nt OKR), aga ka vajadusel muutes organisatsioonistruktuuri, et see paremini toetaks eesmärkide poole liikumist. 35  KÄSKKIRI Tallinn 19.03.2021 nr 1-3/15 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse strateegia aastateks 2021-2024 kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse strateegia aastateks 2021–2024 (käskkirja lisa). 2. Strateegia on kinnitatud perioodiks 01.01.2021–31.12.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor