Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 15. märts 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 15.03.2021 nr 1-3/13
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
kriisiolukorra lahendamise plaan
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel.
1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kriisiolukorra lahendamise plaani
(käskkirja lisa 1).
2. Käskkiri jõustub allkirjastamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Valdaru
direktor
KINNITATUD
direktori 15.03.2021
käskkirjaga nr 1-3/13
Lisa 1
ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUSE
KRIISIOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN
Tallinn 2021
2
SISUKORD
ANDMED KESKUSE KOHTA ................................................................................................ 4
OLULISED KONTAKTID ........................................................................................................ 4
KRIISIMEESKOND JA NENDE ÜLESANDED ....................................................................... 5
HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMISE MAPP ......................................................................... 6
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED ....................................................... 6
KRIISIPLAANID VASTAVALT HÄDAOLUKORRALE ............................................................. 7
TULEKAHJU AVASTAMINE ILMA HÄIRETA ..................................................................... 7
POMMIÄHVARDUS ........................................................................................................... 8
ÄKKRÜNNAK ................................................................................................................... 10
RÜNNAKU ÄHVARDUS ................................................................................................... 11
LÕHKESEADELDISE LEIDMINE ..................................................................................... 12
NAKKUSOHT ................................................................................................................... 12
MUUD KRIISISITUATSIOONID ........................................................................................... 14
FÜÜSILISE VÕI SEKSUAALSE VÄÄRKOHTLEMISE KAHTLUS..................................... 14
EMOTSIONAALSE VÄÄRKOHTLEMISE KAHTLUS ........................................................ 14
KAKLEMINE, KEHALISE VIGASTUSE TEKITAMINE ...................................................... 15
ÕNNETUS KESKUSES VÕI ÕPPEKÄIGUL ..................................................................... 16
ÕNNETUS PRAKTIKABAASIS ........................................................................................ 16
ALAEALISTE PUHUL ALKOHOLI JA NARKOOTILISTE AINETE OMAMINE JA TARBIMINE
......................................................................................................................................... 17
TÄISEALISE PUHUL ALKOHOLI JA NARKOOTILISTE AINETE TARBIMINE ................. 17
VARASTAMINE, ESEMETE RIKKUMINE, VÄLJAPRESSIMINE ...................................... 18
ÕPPIJA/KLIENDI KADUMINE KESKUSES VIIBIMISE AJAL ........................................... 18
ÕPPIJA RASKE HAIGUS ................................................................................................. 19
ÕPPIJA SURM ................................................................................................................. 19
ÕPPIJA/KLIENDI LÄHEDASE SURM .............................................................................. 20
TÖÖTAJA SURM ............................................................................................................. 22
LISAD .................................................................................................................................. 25
LISA 1 ÄKKRÜNNAKU/ÄHVARDUSE DOKUMENTEERIMISE ANKEET ......................... 25
LISA 2 POMMIÄHVARDUSE DOKUMENTEERIMISE ANKEET ...................................... 28
LISA 3 JUHTUMIKIRJELDUSE BLANKETT ..................................................................... 30
LISA 4 KEELATUD AINE(TE)/ESEME(TE) ÄRAVÕTMISE AKT ...................................... 31
LISA 5 KRIISIOLUKORRA LAHENDAMISE KOKKUVÕTE .............................................. 32
3
KIIRINFO KESKUSE KOHTA
Aadress Astangu 27, Tallinn 13519
Õpilaste/ klientide arv u 120
Töötajate arv u 92
Võtmed Administraatoril ja sekretäril on üldvõtmed
Häiresignaal Ühtlane sireen
Märguanne Administraator annab infot siseraadio kaudu
evakueerumise
algatamiseks
Turvaline kogunemiskoht Töötajate autoparkla või muu koht mis edastatakse evakuatsiooni
evakuatsiooni korral korraldusega
Majas viibivate Administraator prindib värava/uksekaardiga sisse registreeritud
õppijate/klientide/ töötajate inimeste nimekirja
nimekiri
Õppijate/klientide/ Hädaolukorras tegutsemise mapi vahel asub töötajate ning
töötajate täielik nimekiri õppijate/klientide täielikud nimekirjad.
Õpilaste nimekirja võtab Evakuatsiooni juht kontrollib kogunemispaigas majas olnud
evakueerudes kaasa inimeste vastavust nimekirjale
OLULISED KONTAKTID
Liige Telefon Roll
Direktor 687 7214 Vastutaja kriisiplaan eest
Kert Valdaru
Administraator 687 7211 Info vastuvõtja, vahendaja
Õpilaskodu 5306 5750 – hooldajad Vastutavad õpilaskodus
5683 2431 – tegevus- toimuvate intsidentide
juhendajad lahendmaise eest
Haldusspetsialist 525 1906 Veeavariid, elektriavariid
Sven Krull
Evakuatsioonijuht 687 7282 Õppeevakuatsioonide
Margus Koolme läbiviimine, tulemuste analüüs
ja korrektsioon.
Evakuatsiooni korral kontakt
päästeametiga
PÄÄSTEAMET 112
Stell AS (remonttööd 24 h) Tel 661 8000
4
KRIISIMEESKOND JA NENDE ÜLESANDED
Kontakt
Töö Isiklik Vastutus
Direktor Kert Valdaru 687 7214 5648 2543 Kutsuda kokku
kriisimeeskond
Õppeosakonna juht Marju Männiksaar 6877 212 5373 0935 Õppijate nimekiri
Rehabilitatsiooniosakonna juht Kadri Joost 6877 215 527 9867 PKT klientide ja
õpilaskodu
elanike nimekiri
Rühmajuhendajate Birgit Ulrich 6877 285 521 2205
koordinaator
Psühholoog Agne Põlder 6877 260
5346 7855
Evakuatsioonijuht Margus Koolme 687 7282
5662 6228
Kommunikatsioonispetsialist/ Ave Aun 6877 290
5621 2011 Esmaabikappide
töökeskkonnaspetsialist asukohad
Personalijuht Mailis Talu 6877 216 524 9728 Töötajate
nimekiri
Asjaajamistalituse juht Kristi Viisimaa 6877 277 5381 2551
Kriisimeeskonnaliikme puudumisel asendab teda teine kriisimeeskonnaliige.
KRIISIMEESKONNA ÜLESANDED JA IGA-AASTASE TEGEVUSE ANALÜÜSI
KONTROLLNIMEKIRI:
Kriisimeeskond kohtub kord aastas, õppeaasta alguses, koosoleku kutsub kokku direktor.
Kriisimeeskond töötab välja ja täiendab vajadusel kriisolukorra plaani.
Kriisimeeskond koordineerib töötajate valmisoleku tagamist kriisiolukorras tegutsemiseks
(viib läbi koolitusi, evakuatsiooniõppusi jm).
IGA-AASTASED TEGEVUSED
Kriisimeeskonda kaasatakse vajadusel teisi töötajad direktori otsusega.
Kriisimeeskonnas on olemas kõik vajalikud liikmed. Vajadusel korrigeerida nimekirja.
Kriisimeeskonna liikmed on teadlikud oma kohustustest ja vastutusest. Vajadusel
korrigeerida kohustuste ja vastutuse jaotumist.
Kaasatavate spetsialistide kontaktandmed on kontrollitud.
Kriisiolukorra plaan on üle vaadatud ja vajadusel täiendatud.
Hädaolukorras tegutsemise mapi sisu, töötajate nimekirjad on kontrollitud ja vajadusel
täiendatud vähemalt kaks korda aastas- septembris ja jaanuaris.
Hädaolukorras tegutsemise mapi sisu, sh õppijate ja klientide nimekirjad on kontrollitud ja
vajadusel täiendatud vähemalt neli korda aastas- iga veerandi alguses.
Uued töötajad, õppijad ja kliendid on teavitatud kriisiolukorras tegutsemise juhistest.
Kord õppeaastas viiakse kõigile õppijatele, kaitstud töö klientidele ja töötajatele läbi
evakuatsiooniõppus.
Kriisimeeskonna liige täidab õppeaasta jooksul temale laekunud info põhjal kriisijuhtumi
tabeli, mida analüüsitakse kord aastas õppeaasta algul toimuva kriisimeeskonna koosolekul
Toimunud kriisijuhtumid.xlsx.
5
HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMISE MAPP
Hädaolukorras tegutsemise mapp asub administraatori juures
Hädaolukorras tegutsemise mapp koosneb järgnevast:
Andmed keskuse kohta
Olulised kontaktid
Kriisimeeskond ja nende ülesanded
Õppijate nimekiri rühmade kaupa
Õppijate nimekiri õpilaskodu tubade kaupa
Kaitstud töö klientide nimekiri töötubade kaupa
Keskuse töötajate nimekiri
Kuulmis- ja liikumispuudega töötajate nimekiri
Asutuse plaan korruste kaupa
Info esmaabikomplektide ja tulekustutite asukoha kohta
Kirjutusvahend
Helkurvest
Üldvõtmed (kolm)
Kriisiplaan
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
1. Selgita, millise hädaolukorraga on tegemist (tegutsemise põhimõtted on erinevates
hädaolukordades erinevad)
2. Päästa vahetus ohus olijad! Jaga järgnevad ülesanded, kui abistajaid on rohkem!
3. Vastavalt hädaolukorrale teavita sellest teisi, vältimaks nende ohtu sattumist.
4. Vajadusel/võimalusel anna elupäästvat esmaabi
5. Helista hädaabinumbril 112
Helistades 112 räägi:
1. Ütle, mis on juhtunud!
2. Ütle täpne aadress või asutuse nimi (Tallinn, Astangu 27)!
3. Kuula hoolikalt esitatud küsimusi!
4. Vasta küsimustele võimalikult konkreetselt ja täpselt!
5. Ära katkesta ise kõnet!
6
KRIISIPLAANID VASTAVALT HÄDAOLUKORRALE
TULEKAHJU AVASTAMINE ILMA HÄIRETA
Ülesanne Teostaja
Võimaluse korral asub tuld kustutama, kasutades tuletõrjevahendeid. Iga avastaja
Teatab viivitamatult tulekahjust Häirekeskusele 112.
Vajutab tulekahju teatenuppu, selleks esmalt purustab kaitseklaasi ja/või
helistab administraatorile sisetelefonil 211.
Hoiatab ohtu sattunud inimesi:
Annab olukorrast teada kõva selge häälega
Võimalusel aitab evakueerujaid
Võimalusel päästab ohtu sattunuid
Tõkestab tule levikut:
Sulgeb uksed ja aknad
Tegutseb tulekahju teate saamisel vastavalt evakueerimisjuhendis Administraator
kirjeldatule.
Prindib majas viibivate töötajate ja õppijate nimekirja
Evakuatsioonijuhi puudumisel delegeerib ülesande kriisimeeskonna
liikmele, öisel ajal õpilaskodu töötajale
Võtab vastu korruste/korpuste eest vastutavatelt isikutelt info korruse Evakuatsioonijuht
evakueerumise kohta.
Esimesel võimalusel kontrollib evakuatsioonijuht evakueeritud isikute
vastavust majas olevate isikute nimekirjale.
Teavitab koheselt päästetööde juhti päästmist vajavatest isikutest.
Jagab evakueerunutele edasisi korraldusi vastavalt päästetööde juhilt
saadud juhistele.
TULEKAHJU HÄIRE KORRAL
Ülesanne Teostaja
Teeb kindlaks kas ja kus on tulekahju. Administraator
Helistab 112.
Annab info valjuhääldi kaudu, teavitab kogunemiskoha.
Prindib majas viibijate nimekirja.
Evakuatsioonijuhi puudumisel delegeerib ülesande kriisimeeskonna
liikmele, öisel ajal õpilaskodu töötajale.
Direktori ja evakuatsioonijuhi puudumisel teavitab neid olukorrast
esimesel võimalusel.
Võtab vastu korruste/korpuste eest vastutavatelt isikutelt info korruse Evakuatsioonijuht
evakueerumise kohta
Esimesel võimalusel kontrollib evakuatsioonijuht evakueeritud isikute
vastavust majas olevate isikute nimekirjale.
Teavitab koheselt päästetööde juhti päästmist vajavatest isikutest
Jagab evakueerunutele edasisi korraldusi vastavalt päästetööde juhilt
saadud juhistele.
7
Ülesanded pärast päästetööde lõppemist
Ülesanne Teostaja
Edastab direktorile info, vajadusega kokku kutsuda kriisimeeskond. Evakuatsioonijuht
Kutsub kokku kriisimeeskonna koosoleku, kus Direktor
täidetakse kriisiolukorra lahendamise kokkuvõte (Lisa 5)
kohandatakse tegevusplaan vastavalt olukorrale
jagatakse ülesanded
määratakse info, mida jagatakse õppijatele ja lähedastele
lepitakse päästemeeskonna juhiga kokku, kes jagab meediale
infot
Vajadusel edastab õppijatele ja lähedastele info Kommunikatsiooni-
spetsialist
Esimesel võimalusel korraldab kogu majale infotunni, et: Direktor ja
anda täpsem info toimunu kohta (evakuatsiooni põhjus, evakuatsioonijuht
kahjustuste ulatus)
kordab üle juhised ajakirjanike suunamiseks kõneisikute poole
ning õppijate juhendamine, kuidas käituda meediaga suhtlemisel
anda infot edasiste tegevuste kohta
Pakub vajadusel tuge õppijatele ja töötajatele Psühholoog
Suhtleb meediaga Direktor
Täpsema info saamiseks vaata tulekahju korral tegutsemise plaan ja evakueerimise juhendit
V:\Info ja juhend\AKRK Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakueerimise juhendi
kinnitamine oktoober 2019\Tulekahju korral tegutsemise plaan ja evakueerimise juhend.pdf
POMMIÄHVARDUS
Ülesanne Teostaja
Suusõnal Telefoniteel Kirja teel Internetikeskkonn
edastatud edastatud edastatud as tehtud
pommiähvard pommiähvardus pommiähvard ähvardus
us us
Teavitab 112 Võimalusel teavitab Teavitab 112 Salvestab
paralleelselt 112 (nt ähvarduse või
Võimalusel kata toru käega Säilitab kirja vestluse, mille
lahkub ruumist kinni ja helista 112, kiletaskus ja käigus ähvardati
koos teiste anna lähedal olijale annab selle Ähvarduse
ruumis käega märku, et uurimiseks üle Märgib juurde saanud isik
viibijatega vajad abi, kirjuta politseile portaali kus
sedelile ähvardus edastati
Teavitab märksõnad, et Teavitab
juhtunust teisi lähedal olev kolleeg administraatorit Fikseerib
mõistaks olukorda ähvarduse
Teavitab ja teavitaks 112 edastamise
administraatorit vmt). kellaaja
8
Numbrinäiduga Teavitab kohe
telefoni puhul politseid ja edastab
fikseerib numbri. salvestatud
materjali
Hoiab kõnelejat liinil
nii kaua kui Teavitab
võimalik, kuulab administraatorit
teda katkestamata.
Kirjutab üles kõik,
mida kõneleja
räägib:
Kus
lõhkeseadel
dis asub?
Milline välja
näeb?
Kuidas ja
kes käivitab
seadeldise?
Millal
plahvatab
(kellaaeg)?
Millal ja kes
selle pani?
Mis on
pommipane
ku
eesmärk?
Kas
ähvardaja
nõuab
midagi?
Kes on
helistaja?
Paneb tähele
kõneleja
hääletooni,
väljendeid,
taustahelisid jmt.
Annab läbi siseraadio korraldused: Administraator
Palun rahu
Asutuses on hädaolukord, palun lahkuge majast
Võimalusel avage ruumide aknad
Annab läbi siseraadio korralduse evakueeruda
NB! Anda info, milliseid evakuatsiooniteid kasutada, kui tavapärased teed ei
ole turvalised ja kuhu evakueeruda.
Juhendab läbi siseraadio, kui see ei toimu tuletõrje evakueerimisplaani alusel
(kui leid asetseb evakuatsiooni teel).
Prindib välja hoones viibivate inimeste nimekirja.
9
Direktori ja evakuatsioonijuhi puudumisel teavitab neid olukorrast esimesel
võimalusel
Edastab päästetöötajatele asutuse hoone plaanidega. Evakuatsioonij
Teavitab päästetööde juhti: uht
Lõhkeseade arvatavast asukohast
Kogub kogunemiskohas teavet selle kohta, kas kõik inimesed on ohutult
väljunud või võib keegi olla ohutsoonis.
Teavitab päästetööde juhti hoonesse jäänud inimestest ja piirkonnast, kuhu
nad on jäänud.
Kui ruumis on tavapäratuid esemeid, annab sellest teada evakuatsioonijuhile
Pärast turvalisuse taastamist:
Ülesanne Teostaja
Edastab direktorile info, vajadusega kokku kutsuda kriisimeeskond Evakuatsioonijuht
Kutsub kokku kriisimeeskonna koosoleku, kus Direktor
täidetakse kriisiolukorra lahendamise kokkuvõte- Lisa 5
kohandatakse tegevusplaan vastavalt olukorrale,
jagatakse ülesande
määratakse info, mida jagatakse õppijatele, töötajatele ja
lähedastele
lepitakse päästemeeskonna juhiga kokku, kes jagab meediale
infot
Kommunikatsiooni
Vajadusel edastab õppijatele ja lähedastele info
spetsialist
Esimesel võimalusel korraldab kogu majale infotunni, et Direktor ja
anda täpsem info toimunu kohta (evakuatsiooni põhjus, evakuatsioonijuht
kahjustuste ulatus)
kordab üle juhised ajakirjanike suunamiseks kõneisikute poole
ning õppijate juhendamise meediaga suhtlemisel
anda infot edasiste tegevuste kohta
Suhtleb meediaga Direktor
ÄKKRÜNNAK
Äkkrünnakuna käsitletakse seda, kui:
1. Õppijal, kliendil või töötajal on kaasas ründe- või lõhkevahend, kuid ta ei ole otseselt veel
rünnanud.
2. Üks või mitu isikut püüavad relva või muu ründevahendiga vigastada või tappa inimesi
Keskuses.
Ülesanne Teostaja
Hindab situatsiooni, tagab enda ja teiste ohutuse Iga avastaja
Teavitab administraatorit sisetelefoni numbril 211
Võimalusel eraldab ründaja või ründekahtlusega isiku (nt lukustab ruumi)
Võimalusel teavitab päästeametit 112
10
Ühekordne signaal ja administraator teavitab siseraadio kaudu: Administraator
„RÜNNAK, JÄÄ OMA RUUMI JA LUKUSTA UKS“.
Teavitab päästeametit 112
Asub tööle Keskuse kontaktisikuna:
annab hooneplaanid ja võtmed esimesele politseinikule, kes on
valmis neid vastu võtma (esimene saabunud politsei seda
arvatavasti ei tee)
suhtleb 112 vahendusel välistaabi juhiga, kes annab
kontaktisikule korraldused edasiseks tegevuseks
abistab operatiivüksuseid teabega: andmed hoone, selles
viibijate või kui teada, siis ka evakueeritute kohta, nende
kontaktandmed jms
Esimesel võimalusel teavitab evakuatsioonijuhti ja direktorit, juhul kui
nad ei viibi majas
Kooskõlastab operatiivteenistuse juhiga meediaga suhtlemise ning Direktor
õppijatele, töötajatele, lähedastele edastatava info sisu.
Pärast olukorra lahenemist:
Kutsub kokku kriisimeeskonna koosoleku, kus Direktor
täidetakse kriisiolukorra lahendamise kokkuvõte- Lisa 5
annab politseiga kooskõlastatud info toimunu kohta
kohandatakse tegevusplaan vastavalt olukorrale
jagatakse ülesande
määratakse info, mida jagatakse õppijatele, töötajatele
lähedastele
kordab üle juhised ajakirjanike suunamiseks kõneisikute poole
ning õppijate juhendamiseks meediaga suhtlemisel
Edastab õppijatele ja lähedastele info Kommunikatsioon
ispetsialist
Esimesel võimalusel korraldab kogu majale infotunni, et Direktor
anda täpsem info toimunu kohta
kordab üle juhised ajakirjanike suunamiseks kõneisikute poole
ning õppijate juhendamine meediaga suhtlemisel
anda infot edasiste tegevuste kohta
Pakub vajadusel tuge õppijatele ja töötajatele Psühholoog
RÜNNAKU ÄHVARDUS
Ülesanne Teostaja
Õppetöö ajal Õppetöö välisel ajal
Täpsustab infot nii palju kui võimalik. Info saaja Info saaja
NB! Kui ähvardaja kavatseb rünnata kohe, Info saaja Info saaja
teavitab viivitamatult administraatorit
sisetelefonil 211
Seejärel teavitab kohe 112. (edasi tegevus
eelmise punkti „Äkkrünnak“ järgi).
11
Teavitab rühmajuhendajat, osakonnajuhti, Info saaja Info saaja
direktorit.
Kui tegemist on ilmselgelt naljaga, teavitab
koostöös rühmajuhendajaga piirkonnapolitseid
Võtab kirjalikud seletused- juhtumikirjeldus Rühmajuhendaja Tegevusjuhendaja/
Teavitab lapsevanemaid/ eestkostjat. hooldaja
Esimesel võimalusel korraldab kogu majale Direktor
infotunni, et
anda täpsem info toimunu kohta
anda infot edasiste tegevuste kohta
Edastab lähedastele info toimunu ja maja Kommunikatsioonispetsialist koostöös
tegevuste kohta rühmajuhendajaga
Pakub vajadusel tuge õppijatele ja töötajatele Psühholoog
LÕHKESEADELDISE LEIDMINE
Ülesanne Teostaja
Hindab situatsiooni, tagab enda ja teiste ohutuse Iga avastaja
Teavitab päästeametit 112
Teavitab administraatorit sisetelefoni numbril 211
Tegutseb teate saamisel vastavalt äkkrünnaku kirjeldusele Administraator
NAKKUSOHT COVID-19, sügelised, täid, leetrid või muu
Ülesanne Teostaja
Õppija või lähedane Töötaja
Teavitab rühmajuhendajat Teavitab osakonna juhatajat Teate saaja
Täpsustab teate tõepärasust Rühmajuhendaj
õppija/kliendi enda või tema a
lähedastega/ COVID-19 korral täidab
andmekogumislehe
Õppija või klient saadetakse
viivitamatult majast ära
Teavitab osakonna juhatajat
Edastab info direktorile Täpsustab teate tõepärasust Osakonna
Võtab kasutusele täiendavad töötajaga juhataja
ettevaatusabinõud nakkuse levimise Töötaja saadetakse viivitamatult
tõkestamiseks (teavitab rühma, majast ära
saadab nakatunud õppijaga kokku Edastab info direktorile
puutunud isikud koju vms) Võtab kasutusele täiendavad
ettevaatusabinõud nakkuse
levimise tõkestamiseks (teavitab
rühma, saadab nakatunud
õppijaga kokku puutunud isikud
koju vms)
Kutsub kokku meeskonna juhiste Kutsub kokku meeskonna juhiste Direktor
koostamiseks koostamiseks
12
Edastab info SOM-le ja võtab Edastab info SOM-le ja võtab
ühendust Terviseametiga ühendust Terviseametiga
Saadab info koos juhistega Saadab info koos juhistega
personalile personalile
Saadab välja teate õppijatele ja Saadab välja teate õppijatele ja Kommunikatsioo
lähedastele lähedastele nispetsialist
NB! Teavitusskeem ja COVID-19 andmekogumisleht.
13
MUUD KRIISISITUATSIOONID
FÜÜSILISE VÕI SEKSUAALSE VÄÄRKOHTLEMISE KAHTLUS
Juhised kehtivad keskuses toimunud (võimaliku) juhtumi korral.
Ülesanne Teostaja
Teavitab õppija/kliendi rühmajuhendajat Juhtumi avastaja
Pöördub koos õppijaga EMOsse vigastuste fikseerimiseks või delegeerib Rühmajuhendaja
ülesande kellelegi edasi. ja/või
Alaealise puhul on kohustus teavitada politseid ja tugispetsialist
lastekaitsespetsialisti.
Otsustab edasised sammud koostöös juhtumi avastajaga.
Räägib õppijaga.
Ainult õppija loal teavitab lapsevanemaid/kontaktisikut.
NB! Vanemaid ei tohi teavitada, kui on väikseimgi perevägivalla
kahtlus.
Teavitab juhtunust direktorit, kui tegemist on meie majas toimunud
intsidendiga.
Vähimagi perevägivalla kahtluse korral võtab rühmajuhendaja koostöös Rühmajuhendaja
rühma sotsiaaltöötajaga ühendust kohaliku omavalitsuse ja/või
sotsiaaltöötaja/lastekaitse spetsialistiga, politseiga tugispetsialist
Tagab õppijale vajadusel psühholoogilise abi Psühholoog
Keskusest väljas toimunud (võimaliku) juhtumi korral tegeleb teate saaja ehk usaldusisik.
EMOTSIONAALSE VÄÄRKOHTLEMISE KAHTLUS
Mõeldud sh töökiusu ja küberkiusamist. See on pahatahtlik ja korduv tegevus.
Ülesanne Teostaja
Õppija Töötaja
Emotsionaalse väärkohtlemise Teavitab osakonnajuhti, Juhtumi avastaja
korral fikseerib ja dokumenteerib personalijuhti,
toimunud tegevused (piisab töökeskkonnavolinikku
sõnalisest kirjeldusest)
Teavitab rühmajuhendajat
Otsustab edasised sammud Rühmajuhendaja
koostöös tugimeeskonnaga ja/või
(veebikonstaabliga ühenduse tugispetsialist
võtmine jms)
Räägib õppijaga
Täiskasvanud õppija puhul
teavitab tema loal lähedasi.
Alaealise puhul alati lähedasi
14
Vähimagi perevägivalla kahtluse
korral võtab rühmajuhendaja
koostöös rühma sotsiaaltöötajaga
ühendust kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötaja/lastekaitse
spetsialistiga
Kui emotsionaalne väärkohtleja on
Keskuse õppija/klient, teavitatakse
sellest väärkohtleja
rühmajuhendajat ja kliendi korral
vahetut juhti. Kui emotsionaalne
väärkohtleja on töötaja, teavitab
sellest osakonnajuhti
Teavitab personalijuhti Osakonnajuht
Otsustavad edasised tegevused, Otsustavad edasised tegevused Osakonnajuht/
sh teavitavad direktorit personalijuht/
direktor
Tagab õppijale vajadusel Aitab korraldada vajadusel Psühholoog
psühholoogilise abi psühholoogilise abi väljas poolt
maja
KAKLEMINE, KEHALISE VIGASTUSE TEKITAMINE
Ülesanne Teostaja
Annab suulise korralduse kaklus lõpetada Iga avastaja
Kui kaklus jätkub, saada lähedalolijad ruumist välja või vaateväljast
eemale.
Lahuta kaklus füüsiliselt sekkudes võimalikult leebelt (ei tohi ise õppijat
lüüa vms).
Sekkumise üle otsustades tuleb hinnata, kas sekkumisel
põhjustatav võimalik vigastus on väiksem või suurem kui need
vigastused, mis võiksid tekkida siis, kui kaklust ei lahutata
Kui kaklust lahutada ei õnnestu või see on sekkujale ohtlik, kutsub abi
teise töötaja näol
Helista vajadusel 112
Kiirabi või töötaja organiseerib õppija traumapunkti viimise vigastuste
fikseerimiseks ja dokumenteerimiseks.
Võtab osalejatelt esimesel võimalusel kirjalikud seletused- Iga avastaja
juhtumikirjeldus
Teavitab rühmajuhendajat
Tõsisema juhtumi puhul teavitab politseid koostööd rühmajuhendajaga
Analüüsib koos osapooltega juhtumikirjeldused Rühmajuhendaja
Teavitab lapsevanemaid/ eestkostjat
Teavitab rehabilitatsiooni- ja õppeosakonnajuhti
Teavitavad direktorit Osakonnajuhid
Vajadusel korraldab kriisimeeskonna koosoleku, kus otsustatakse: Direktor
kas ja kuidas teavitada teisi õppijaid/ töötajaid
kas ja kuidas käsitleda juhtunut edasi
15
kas ja kuidas teostada järeltööd
ÕNNETUS KESKUSES VÕI ÕPPEKÄIGUL
Ülesanne Teostaja
Annab esmaabi Vahetult
Helistab vajadusel 112, kui seda pole veel tehtud ja informeerib sellest sündmusega
administraatorit kokku puutuv
töötaja
Teavitab rühmajuhendajat
Rühmajuhendaja teavitab lapsevanemat/eestkostjat/lähedast juhtunust: Rühmajuhendaja
Millised on õnnetuse tagajärgede ulatus
Mis on juba ette võetud
Kas keegi vajab psühholoogilist esmaabi
Olenevalt õnnetuse tõsidusest dokumenteeritakse juhtunu
(päevaraamat, juhtumikirjeldus)
Täpsustab kogu õnnetusega seotud info ja vajadusel teavitab sellest
osakonnajuhti ja direktorit
Vajadusel kutsub kokku kriisimeeskonna ja otsustab edasise Direktor
tegutsemise ja jagab ülesanded.
Keskuses toimunud tõsisest õnnetusest või surmajuhtumist tuleb teavitada politseid.
Politsei teavitab omakseid.
ÕNNETUS PRAKTIKABAASIS
Ülesanne Teostaja
Kogub info Teate saaja
Teavitab rühmajuhendajat
Võtab ühendust praktikabaasiga, täpsustab juhtunu asjaolud Rühmajuhendaja
Vajadusel võtab ühendust meditsiiniasutusega, et selgitada välja koostöös
asjaolud tööhõivespetsialist
iga
Võtab lapsevanema/eestkostja, lähedastega ühendust
Dokumenteerib juhtunud õnnetuse AISi
Tõsisest kehavigastusest teavitab direktorit
Peale olukorra stabiliseerumist otsustavad praktika jätkamise Kutseõpetaja,
tööhõivespetsialist
, praktika
juhendaja
16
ALAEALISTE PUHUL ALKOHOLI JA NARKOOTILISTE AINETE OMAMINE JA TARBIMINE
Ülesanne Teostaja
Võtab õppijalt keelatud aine ära ja vormistab dokumendi (vt Lisa 4) Keelatud aine
NB! Töötaja ei tohi õppija kotti avada, ta tohib paluda õppijal seda leidnud töötaja
teha.
Töötaja fikseerib alkoholijoobe alkomeetriga.
Teavitab rühmajuhendajat. Kui rühmajuhendajat ei ole, teavitab
lapsevanemaid/eestkostjat
Kui õppija/klient keeldub alkomeetrisse puhumisest, kutsuda politsei
112
Võtab õppijalt kirjaliku seletuse- juhtumikirjelduse
Eestkostja/lapsevanem kutsutakse Keskusesse, kes viib alaealise ära
Kui eestkostjal/lapsevanemal ei ole võimalik kohe järgi tulla, siis kutsuda
politsei 112, kes viib edasi kainestusmajja ning lähedane tuleb
keskusesse meeskonnatööle esimesel võimalusel
Ära võetud aine antakse üle lapsevanemale/eestkostjale
Võimalusel tuleb sündmuskohale Rühmajuhendaja
Teavitab lapsevanemat/eestkostjat, kui seda pole veel tehtud
Koostöös lapsevanemaga otsustatakse kas õppija eemaldatakse
Keskusest
Esimesel võimalusel analüüsib koos õppijaga juhtumikirjeldused
Teavitab õppe- ja rehabilitatsiooniosakonna juhte
Otsustavad edasised tegevused Osakonnajuhid
Teavitavad direktorit
Esimesel võimalusel korraldab kogu majale infotunni, et Direktor koostöös
Anda täpsem info toimunu kohta, selgitada õiget käitumisviisi, osakonnajuhtide
teavitada ennetavaid sõnumeid ja
kommunikatsiooni
spetsialistiga
TÄISEALISE PUHUL ALKOHOLI JA NARKOOTILISTE AINETE TARBIMINE
NB! Administraatori juures on olemas alkomeeter. Õppija võib keelduda puhumast, töötaja ei tohi
Ülesanne Teostaja
Õppija Töötaja
Võtab õppijalt/kliendilt kirjaliku seletuse- Teavitab Keelatud aine
juhtumikirjelduse (vt Lisa 3) osakonnajuhti ja leidnud töötaja
Teavitab rühmajuhendajat personalijuhti
Kliendi puhul rehabilitatsiooniteenuste
koordinaatorit
Alkoholijoobe tunnuste puhul võtab õppijalt aine
ära ja vormistab dokumendi (vt Lisa 4)
Võimalusel tuleb sündmuskohale Rühmajuhendaja
Koostöös juhtumi avastajaga otsustatakse kus
õppija kaineneb
Järgmisel päeval analüüsib koos õppijaga
juhtumikirjelduse
õppijat selleks ka sundida ning edasi tegeleb politsei. Joobe tuvastamine alkomeetri abil töötaja
17
Teavitab õppe- ja rehabilitatsiooniosakonna
juhte
Otsustavad edasised tegevused Võtavad kirjaliku Personalijuht ja
Teavitavad direktorit seletuse osakonnajuht
Eemaldavad töölt
Vormistatakse kirjalik
noomitus
Korduva rikkumise
puhul lõpetatakse
töösuhe
poolt on õigustühine, kuid võib olla meetmeks, kui õppija on nõus alkomeetri kasutamisega. Politsei
saab menetluses kasutada töötaja poolt koostatud kirjalikku väliste joobetunnuste kirjeldust.
Narkootiliste ainete omamisel ning narkojoobe kahtluse korral kutsutakse alati politsei.
VARASTAMINE, ESEMETE RIKKUMINE, VÄLJAPRESSIMINE
Ülesanne Teostaja
Eraldab õppijad/kliendid omavahel võimalikult objektiivsete seletuste Info saaja
saamiseks
Võtab õppijatelt/klientidelt võimalikult kiiresti kirjalikud seletused-
juhtumikirjeldus.
Teavitab rühmajuhendajat
Teavitab lapsevanemaid, lähedasi juhtunust ja võimalikust kahjutasust Rühmajuhendaja
Analüüsib koos õppijaga juhtumikirjeldust
Teavitab haldusspetsialisti
Kahe õppija vahelise varalise kahju korral kutsub kokku meeskonnatöö,
kaasates vajadusel lähedasi
Kui on rikutud Keskuse vara esitab lapsevanemale, eestkostjale arve Keskus
ÕPPIJA/KLIENDI KADUMINE KESKUSES VIIBIMISE AJAL
Ülesanne Teostaja
Õppetöö ajal Õppetöö välisel ajal
Uurib võimalusel kaaslastelt Rühmajuhendaj Tegevusjuhendaja
Millal ja kus kadunud kaaslast viimati nähti? a või sotsiaalhooldaja
Kas keegi teab, kuhu kadunud kaaslane läks?
Kas keegi teab, miks kadunud kaaslane ära
läks (konflikt, keegi kutsus vmt)?
Kas keegi on temaga pärast lahkumist telefoni
teel rääkinud?
Püüa telefoni teel kadunud õppijaga kontakti saada.
Informeerib juhtunust õppija vanemaid või
kontaktisikut, uurib, kas neil on kadunud õppija kohta
infot. (Tegevusjuhendaja või sotsiaalhooldaja
informeerib lisaks rühmajuhendajat ).
18
Teavitab politseid 112 hiljemalt 4 tunni jooksul või
koheselt, kui käitumine ei ole õppijale loomupärane ja
kui on kahtlus, et tema elu võib olla ohus.
Teavitab maja personali läbi personalilisti õppija
kadumisest
Kontakteerub uuesti kadunud õppija vanematega ja
selgitab, mida on leidmiseks tehtud ja mida veel ette
võetakse.
Kui kadunud õppija leitakse, informeerib sellest kõiki
osapooli, otsimine katkestatakse.
Vastavalt saadud infole edasine tegevus „õppija
raske haigus“ või „õppija surm“ järgi
Peale olukorra stabiliseerumist Rühmajuhendaja
Arutab juhtunut õppijaga, et ta mõistaks olnud
situatsiooni tõsidust.
Vajadusel käsitleb juhtunut kogu rühmaga.
ÕPPIJA RASKE HAIGUS
Ülesanne Teostaja
Informeerib rühmajuhendajat Teate saanud isik, sh
õppija ise
Täpsustab teate tõepärasust õppija enda või tema lähedastega. Rühmajuhendaja
Õppija loal räägib haigusest rühmakaaslastele.
Vaatab koostöös õppekorraldusspetsialisti ja suunajuhiga üle õppija
õppekoormuse.
Õppija jätkab oma õpinguid juhul, kui ta on selleks võimeline.
Organiseerib, et õppijaga säiliks kontakt haiglas või kodus haige olemise
ajal.
Tagab, et õppijaga ette tulla võivate kriitiliste olukordade jaoks on
koostatud esmaabi ja toimetuleku juhend, vajadusel on kokku kutsutud
vajalik meeskond (mh. kommunikatsioonispetsialist) juhendi
koostamiseks.
Edastab maja personalile esmaabi ja toimetuleku juhendi Kommunikatsioonisp
etsialist
Pakub perele ja õppijale võimalust saada psühholoogilist tuge Psühholoog
ÕPPIJA SURM KESKUSEST VÄLJAS
Ülesanne Teostaja
Võtab ühendust rühmajuhendajaga Teate saanu, sh
õppija
Täpsustab perega laekunud infot Rühmajuhendaja
Avaldab perekonnale kaastunnet
Informeerib Keskuses tehtavast
Teavitab juhtunust rühmakaaslasi
Teavitab õppeosakonnajuhti, õppekorraldusspetsialisti ja õppijaga kokku
puutunud õpetajaid ning tugispetsialiste, direktorit
Edastab lahkunu info ja võimalusel foto sekretärile
19
Kui Keskuse töötaja või rühmakaaslased soovivad matustel osaleda, siis
küsib selleks luba
Korraldab õppija mälestamiseks rühmale koosviibimise, vajadusel
kaasab psühholoogi
Asetab A104 ruumi ette lauale raamitud, musta lindiga lahkunu foto (foto Sekretär
puudumisel ainult nimi), daatumi ja lilled
Langetab Eesti lipu ja Keskuse lipu poolde masti 48 tunniks, Euroopa Haldusspetsialist
Liidu lipp tuleb mastist selleks ajaks ära võtta.
Pakub vajadusel tuge rühmajuhendajale, perekonnale, õppijatele, Psühholoog
töötajatele
Lisab leinateate õppijate infokirja, koos pildi, daatumi ja Kommunikatsioonisp
kaastundeavaldusega etsialist
Saadab leinateate välja maja personalile läbi personalilisti Direktor
Kui surm juhtub majas, kutsub kokku kriisimeeskonna
Otsustatakse edasised tegevused
Lõpuaktusel meenutatakse hea sõnaga lahkunud õppijat (leinaseisakut ei korraldata)
Kui õppija sureb Keskuses, teavitab sellest lähedasi Politsei.
ÕPPIJA SURM KESKUSES
Ülesanne Teostaja
Helistab 112 ja kutsub kiirabi Iga avastaja
Võtab ühendust rühmajuhendaja ja direktoriga Iga avastaja
Täpsustab perega laekunud infot Rühmajuhendaja
Informeerib Keskuses tehtavast
Kiirabi väljastab surmaotsuse ja annab edasise info surnukeha ära Juhtunu avastaja
viimise kohta (kas kiirabi viib ära surnukeha, tuleb kutsuda politsei
uurimiseks või matusebüroo)
Kui kiirabi on kutsutud, otsib kellegi, kes hoiab eemal teisi keskuses Iga avastaja
olevaid isikuid surnukehast.
Avaldab perekonnale kaastunnet Rühmajuhendaja
Teavitab juhtunust rühmakaaslasi
Teavitab õppeosakonnajuhti, õppekorraldusspetsialisti ja õppijaga kokku
puutunud õpetajaid ning tugispetsialiste, direktorit
Edastab lahkunu info ja võimalusel foto sekretärile
Kui Keskuse töötaja või rühmakaaslased soovivad matustel osaleda, siis
küsib selleks luba
Korraldab õppija mälestamiseks rühmale koosviibimise, vajadusel
kaasab psühholoogi
Asetab A104 ruumi ette lauale raamitud, musta lindiga lahkunu foto (foto Sekretär
puudumisel ainult nimi), daatumi ja lilled
Langetab Eesti lipu ja Keskuse lipu poolde masti 48 tunniks, Euroopa Haldusspetsialist
Liidu lipp tuleb mastist selleks ajaks ära võtta
Pakub vajadusel tuge rühmajuhendajale, perekonnale, õppijatele, Psühholoog
töötajatele
Lisab leinateate õppijate infokirja, koos pildi, daatumi ja Kommunikatsiooni-
kaastundeavaldusega spetsialist
Saadab leinateate välja maja personalile läbi personalilisti Direktor
20
Kui surm juhtub majas, kutsub kokku kriisimeeskonna
Otsustatakse edasised tegevused
Lõpuaktusel meenutatakse hea sõnaga lahkunud õppijat (leinaseisakut ei korraldata)
ÕPPIJA/KLIENDI LÄHEDASE SURM
Teade lähedase surmast saabub koolipäeval
Ülesanne Teostaja
Võtab helistaja kontaktid (nimi, sugulus, telefoninumber), teavitab sellest Teate saanud, sh
rühmajuhendajat õppija
Täpsustab infot, võtab ühendust õppija/kliendi lähedastega Rühmajuhendaja
Avaldab lähedastele kaastunnet
Selgitab edasised tegevused;
Küsib, kas keegi lähedastest tuleb õppijale/kliendile teadet
edastama.
Arutab juhtunut psühholoogiga Rühmajuhendaja, kui
Räägib õppija/kliendiga ning annab lähedaste nõusolekul juhtunust keegi lähedastest ei
teada saa tulla
Jääb õppija/kliendiga pärast teate saamist lähedaste saabumiseni
NB! Õppijat/klienti ei jäeta üksi ega saadeta üksi koju. See kehtib ka
siis, kui õppija/ klient on täiesti rahulik ja ei reageeri hetkel ägedalt.
Suhtleb õppija/kliendiga ning küsib luba kaaslastele rääkimiseks Rühmajuhendaja
Kinnitab, et õppija/klient on nii ruttu kui võimalik uuesti
õppetööle/teenusele oodatud, sest rutiini jätkumine toetab leinajat
Räägib kaaslasetega (kui on saadud luba õppijalt/kliendilt/tema
lähedastelt) ja selgitab kuidas käituda leinajaga.
Pakub vajadusel tuge õppijale/kliendile Psühholoog
Nõustab lähedasi psühholoogilise toe saamiseks väljaspool Keskust
Teade õpilase lähedase surmast, mis on juba toimunud teatab õpilane ise või keegi tema
lähedastest
Ülesanne Teostaja
Suhtleb õppija lähedastega Rühmajuhendaja
avaldab kaastunnet;
küsib luba rühmakaaslastele rääkimiseks;
kinnitab, et õppija on nii ruttu kui võimalik uuesti õppetööle
oodatud, sest rutiini jätkumine toetab leinajat.
Räägib rühmakaaslasetega (kui on saadud luba õppijalt/ õppija
omastelt) ja selgitab, kuidas käituda leinajaga
Teavitab vajadusel õpetajaid ja tugispetsialiste
Pakub vajadusel tuge õppijale/kliendile Psühholoog
Nõustab lähedasi psühholoogilise toe saamiseks väljaspool Keskust
21
TÖÖTAJA SURM KESKUSEST VÄLJAS
Ülesanne Teostaja
Teavitab koheselt osakonnajuhti, personalijuhti Teate saaja
Täpsustab lähedastega info Personalijuht
avaldab kaastunnet; koostöös
räägib Keskuse poolsetest tegevustest; osakonnajuhiga
küsib, kas Keskus saab kuidagi toeks olla;
küsib perekonna soovide kohta;
täpsustab matuste toimumise aja;
küsib kas Keskuse töötajad või õppijad võivad matustel osaleda;
edastab sekretärile info ja lahkunu pildi
Saadab personalilisti leinateate ja info kogunemise kohta kohvikus Direktor
Kogunemisel:
teavitab personali;
kordab üle esmased juhised, kas ja kuidas teavitada
õppijaid/kliente;
kordab üle õppepäeva jätkumine (õppepäeva ei katkestata,
õppijaid koju ei saadeta);
kordab üle meedia suunamise kõneisiku poole;
Kui surmajuhtumist saadakse teada, korraldatakse
mälestuskogunemine esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui
järgmisel hommikul.
Talitust ei ole soovitav pidada päeva lõpus.
Mälestuskogunemine algab leinaseisakuga, direktor peab kõne, soovi
korral jäetakse hüvasti sobiva sõnavõtuga.
Rühmajuhendaja surma puhul teavitab rühma. Direktor koos
psühholoogiga
Langetab Eesti lipu ja Keskuse lipu poolde masti 48 tunniks, Euroopa Haldusspetsialist
Liidu lipp tuleb mastist selleks ajaks ära võtta
Saadab kaastundeavalduse SMSi või e-kirja teel lahkunud töötaja Direktor
lähedastele
Kui lähedased on nõus kolleegide osalemisega matustel, teavitab sellest Personalijuht
töötajaid personalilisti kaudu
Asetab A104 ruumi ette lauale raamitud, musta lindiga lahkunu foto koos Sekretär
daatumi ja lillega
Edastab Keskuse poolt kaastundeavalduse meediaväljaandesse
Korraldab Keskuse poolt pärja matustele
Pakub vajadusel tuge töötajatele, õppijatele Psühholoog
Nõustab lähedasi psühholoogilise toe saamiseks väljaspool Keskust
Vajadusel kaasab kriisipsühholoogi Keskuse tegevustesse
Vajadusel suhtleb meediaga Direktor
22
TÖÖTAJA SURM KESKUSES
Ülesanne Teostaja
Helistab häirekeskuse numbril 112 ja kutsub kiirabi. Surnu avastanud
Teavitab administraatorit, et administraator teaks kiirabi õigesse kohta töötaja
juhatada.
Kui kiirabi on kutsutud, otsib kellegi, kes hoiab eemal teisi keskuses
olevaid isikuid surnust.
Teavitab koheselt osakonnajuhti, personalijuhti.
Osakonnajuht või
Teavitab koheselt direktorit
personalijuht
Kui kiirabi on surma fikseerinud, siis vastavalt kiirabi juhistele tuleb Surnu avastanud
helistada, kas politseisse 112 edasiste tegevuste jätkamiseks või töötaja, personalijuht,
kutsuda surnule transportauto. osakonnajuht
Teavitab töökeskkonnaspetsialisti, kes tegeleb võimaliku tööõnnetuse Personalijuht
uurimisega koostöös personalijuhiga.
Direktor ja personalijuht otsustavad, kes teavitab lähedasi töötaja Direktor või
surmast juhul, kui politsei või kiirabi seda ise ei tee. personalijuht
Tööandja edasised tegevused surnu lähedastega: Personalijuht
avaldab kaastunnet; koostöös
räägib Keskuse poolsetest tegevustest; osakonnajuhiga
küsib, kas Keskus saab kuidagi toeks olla;
küsib perekonna soovide kohta;
täpsustab matuste toimumise aja;
küsib kas Keskuse töötajad või õppijad võivad matustel osaleda;
edastab sekretärile info ja lahkunu pildi
Saadab personalilisti leinateate ja info kogunemise kohta kohvikus Direktor
Kogunemisel:
teavitab personali;
kordab üle esmased juhised, kas ja kuidas teavitada
õppijaid/kliente;
kordab üle õppepäeva jätkumine (õppepäeva ei katkestata,
õppijaid koju ei saadeta);
kordab üle meedia suunamise kõneisiku poole;
Kui surmajuhtumist saadakse teada, korraldatakse
mälestuskogunemine esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui
järgmisel hommikul.
23
Talitust ei ole soovitav pidada päeva lõpus.
Mälestuskogunemine algab leinaseisakuga, direktor peab kõne, soovi
korral jäetakse hüvasti sobiva sõnavõtuga.
Rühmajuhendaja surma puhul teavitab rühma. Direktor koos
psühholoogiga
Langetab Eesti lipu ja Keskuse lipu poolde masti 48 tunniks, Euroopa Haldusspetsialist
Liidu lipp tuleb mastist selleks ajaks ära võtta
Kui lähedased on nõus kolleegide osalemisega matustel, teavitab sellest Personalijuht
töötajaid personalilisti kaudu
Asetab A104 ruumi ette lauale raamitud, musta lindiga lahkunu foto koos Sekretär
daatumi ja lillega
Edastab Keskuse poolt kaastundeavalduse meediaväljaandesse
Korraldab Keskuse poolt pärja matustele
Pakub vajadusel tuge töötajatele, õppijatele Psühholoog
Nõustab lähedasi psühholoogilise toe saamiseks väljaspool Keskust
Vajadusel kaasab kriisipsühholoogi Keskuse tegevustesse
Vajadusel suhtleb meediaga. Direktor
24
LISAD
LISA 1 ÄKKRÜNNAKU/ÄHVARDUSE DOKUMENTEERIMISE ANKEET
Jää rahulikuks! Proovi vestlusest saada maksimaalselt infot, ära ise telefonikõnet lõpeta!
Kõne vastuvõtu aeg (kuupäev/kellaaeg)
Mil viisil võib rünnak toimuda (kirjeldada/tsiteerida ähvarduse teksti)?
Millal rünnak toimub (kuupäev/kellaaeg)?
Kus rünnak toimub (aadress, objekti nimetus, asukoht)?
Kes on ründaja (kui on teada isik, siis lisada nimi, sünniaeg, kontaktid jms)? Kui on teada ründaja
isikukirjeldus, siis lisada ka see.
Milliseid vahendeid ründaja võib kasutada (relvad, süütevahendid jm – kirjeldada nii täpselt kui võimalik)?
Kas ründaja on sündmuskohal?
Mis on ründaja tegevuse eesmärk?
Helistaja asukoht, nimi, telefoninumber:
Kõne vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg:
Kõne vastuvõtja nimi ja kontaktandmed:
HELISTAJA ISIK: mees naine tüdruk poiss
laps, täpsemalt ei oska hinnata. Oletatav vanus _______
Mis keeles rääkis? eesti vene inglise muu __________
Kas helistaja kõneles mõnes murdes või murrakus? _____________________________________
Kas helistaja hääl oli teile tuttav? jah ei
Kui jah, siis keda see meenutas? __________________________________________
25
KÕNE HINDAMINE
Iseloomustada helistaja kõnet (märgi sobivad):
kiire aeglane rahulik ärevil hirmunud
kahtlev vihane enesekindel karjuv
kriiskav
selge kogelev kurb nutune joobes
katkendlik kähisev mõmisev läbi nina seosetu
segane rõõmus itsitustega aktsendiga moonutatud
muu_____________________________
Kas helistaja keelekasutus oli hea ja korrektne? jah ei
Kas hääletoon muutus kõne ajal?
Kuidas?___________________________________________________
Kas Teil tekkis mulje, et ähvardaja tunneb Teid või ähvarduse objekti? Miks Te nii arvate?
______________
__________________________________________________________________________________
____
Kas ähvardaja helistas ühe korra või mitu korda?
_____________________________________________
Kas ähvardaja kõnes esines kõnedefekte, viiteid vaimsele puudele või muud tavapärasest erinevat? Kui
jah, siis mis konkreetselt?
___________________________________________________________________
Kas helistaja mainis kedagi nimeliselt? Keda?
________________________________________________
Kas kõne taustal oli kuulda teiste inimeste hääli, naeru, itsitamist vms?
_____________________________
26
Kas kõne taustal oli kuulda müra (masinad, seadmed, liiklusmüra, muusika, muu)?
___________________
__________________________________________________________________________________
___
Muud tähelepanekud?
__________________________________________________________________
27
LISA 2 POMMIÄHVARDUSE DOKUMENTEERIMISE ANKEET
Kõne vastuvõtu aeg (kellaaeg, kuupäev) …………………………/…………………...………....
Kus lõhkeseadeldis asub (täpne aadress, objekti nimetus, asukoht)?
………………………………………………………………………………..…………………
Milline lõhkeseadeldis välja näeb (suurus, kuju, materjal jne.)?
…………………....................................................………………………......…………………
Kuidas käivitub?
..............................................……………………………………………………………………
Millal pomm plahvatab (kuupäev/kellaaeg) ?
………………………/...…………......................................……………
Millal ja kes selle pani?
……………………………………………………………...........................................................
Milline on pommipanemise eesmärk, taotlused, nõudmised?
..............................................................…………………………………………………………
Helistaja nimi ja telefoni number, millelt helistatakse?
.......................................................………………………………………………………………
1. Helistaja isik: mees naine tüdruk poiss
laps, täpsemalt ei oska hinnata. Oletatav vanus _______
2. Mis keeles rääkis? eesti vene inglise
muu __________
3. Kas helistaja hääl oli teile tuttav? jah ei
4. Kui jah, siis keda see meenutas? __________________________________________
5. Iseloomustada helistaja kõnet (märgi sobivad):
kiire aeglane selge kogelev vanduv
moonutatud seosetu segane erutatud nutune
muu_____________________________
6. Taustahelid:
inimhääled muusika liiklusmüra kontor
tööstus itsitamine muu_____________________________
28
7. Kõne kokkuvõte:
…………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………........
…………………………………………………………………………………………………
Kas on objektil, asutusel või mõnel asutuses töötaval isikul eelnevalt esinenud
(pommi)ähvardusi?
…………………………………………………………………………………………………
Täitja nimi, kuupäev, kellaaeg, telefoni nr.
……………………………/……….…..……………….../………………………..………/…
29
LISA 3 JUHTUMIKIRJELDUSE BLANKETT
JUHTUMIKIRJELDUS
Õppija nimi____________________________ Kuupäev________________________
Töötaja nimi___________________________ Õpperühm_______________________
MIS TOIMUS (kirjutab õppija)
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
TÖÖTAJA SELGITUS (kirjutab töötaja)
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Õppija allkiri _____________________ Töötaja allkiri ___________________
JUHTUMI LAHENDUS (kirjutab töötaja)
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
30
LISA 4 KEELATUD AINE(TE)/ESEME(TE) ÄRAVÕTMISE AKT
Asutus: ________________________________________ Ruum: _____________
Isiku andmed, kellelt aine(d)/ese(med) ära võetakse
Nimi:_________________________
Kuupäev:______________________
Koht:______________________________________________________________________
Ära võetav(ad) aine(d)/ese(med):
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Aine(te)/eseme(te) äravõtmise põhjus:
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Aine(d)/eseme(d) võttis ära
Nimi: ____________________________
Ära võetud aine(d)/ese(med) on üle antud
Nimi: __________________________
Allkiri: _________________________
Kuupäev: _______________________
31
LISA 5 COVID-19 TEAVITUSSKEEM
32
Sisaldab konfidentsiaalseid isikuandmeid!
LISA 6 COVID-19 teavitamise andmekogumisleht rühmajuhendajale
Õppija nimi: Rühma nimi:
Täitja nimi: Kuupäev:
1. Positiivse proovi andis:
Õppija Millal andis?
Lähedane Millal andis?
Lähikontakt Kes ja millal?
2. Ilmnenud haigussümptomid
Sümptom JAH/EI Millal ilmnes?
Palavik >38°C
Köha
Nohu
Hingamisraskused
Maitse- ja lõhnameele
kadumine
Muu
3. Saadud info kontrollimine lähedaselt/eestkostjalt
Kes andis positiivse COVID-19 proovi või oli lähikontaktis COVID-19 haigega? Millal andis?
4. Õppijale/lähedasele juhiste andmine
4a. Õppija on lähikontaktne 4b. Õppija on COVID-19 haige
Kas õppija on teadlik testi andmise võimalustest Kui õppija on kodus, palu tal jääda koju ennast
ja mis aja möödumisel tuleb proov anda? ravida
Kui õppija on keskuses: Kui õppija on keskuses:
1. Pane mask ette ja 1. Mask õppijale ette
2. Saada koju. 2. Saada õppija koju
Rühma koju ei saada, kuid teavita tervise 3. Teavita õppijat eneseisolatsiooni
jälgimise kohustusest kohustusest
4. Täida COVID-19 andmekogumisleht
5. Teavita osakonnajuhti
Kas õppijat on teavitatud tervise jälgimise Palu õppijal järgida nii perearsti kui
kohustusest kodus? Terviseameti poolt antud juhiseid
33
5. Lähikontakti olemasolu tuvastamine keskuses
JAH/EI Nimed
Kas õppija viibis õppetöös viimased 4
päeva?
Kellega oli lähikontaktis enam kui 15 minutit?
Palun edasta tööleht oma osakonnajuhile. NB! Asjassepuutuvatele isikutele infot mitte
edastada.
34
LISA 7 KRIISIOLUKORRA LAHENDAMISE KOKKUVÕTE
Kriis või probleem Astutud sammud Mida õppisime? Ennetav tegevus
Kokkuvõte
Mida kriisi lahendades õigesti tehti? Kuidas need positiivsed sammud kriisiplaani
kaasata?
Mida kriisi lahendades valesti tehti? Milline oli astutud sammude negatiivne mõju?
Kuidas tulevikus kriisijuhtimist efektiivsemalt korraldada?
35