Seisukoha küsimine - Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu algatamine

VILJANDI VALLAVALITSUS Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Koostas: Liisa Kaasik keskkonnaspetsialist Viljandi Vallavalitsus Viljandi 2020 Sisukord 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................... 2 1.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ja asukoht ....................................................................... 2 1.2. Strateegiline planeerimisdokument, KSH eelhinnangu eesmärk ja vajadus ............................ 2 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega .................................................................. 4 2.1. Maakonnaplaneering ................................................................................................................ 4 2.2. Pärsti valla üldplaneering ......................................................................................................... 4 2.3. Koostatav Viljandi valla üldplaneering.................................................................................... 4 2.4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“...................................................................................... 4 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ...................................... 5 3.1. Maakasutus .............................................................................................................................. 5 3.2. Loodusvarade kasutus .............................................................................................................. 5 3.3. Pinnas ....................................................................................................................................... 6 3.4. Veestik ja vee kasutus .............................................................................................................. 7 3.5. Roheline võrgustik ................................................................................................................... 7 3.6. Taimkate ja loomastik .............................................................................................................. 8 3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ....................................................................... 8 3.8. Heited – müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed ........................................................... 9 3.9. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ............................. 9 3.10. Inimese tervis ja vara ............................................................................................................... 9 3.11. Hinnang KSH koostamise vajalikkuse kohta ......................................................................... 10 4. Asjaomaste asutuste seisukohad .................................................................................................... 10 5. Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 10 1 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus 1.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ja asukoht Marek Kurg esitas 08.06.2020 avalduse (registreeritud 10.06.2020 nr 7-2/80-1) katastriüksustel 62904:001:0187, 62904:001:0188, 62904:001:0190 ja 62904:001:0191 kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ja olemasolevate sihtotstarvete (elamumaa) muutmiseks 100% tootmismaaks. Ühtlasi soovitakse katastriüksused (sealhulgas 100% tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus 62904:001:0189) ühendada ja taotleda ühtset katastriüksust sihtotstarbega 100% tootmismaa. Nimetatud toimingute elluviimiseks on vajalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Ettepaneku tegija soovib Viljandi vallas, Päri külas asuvale ca 19,6 ha suurusele taotletavale planeeringualale rajada päikesepargi. Planeeringuala hõlmab järgmisi katastriüksusi: 1. 62904:001:0187 2. 62904:001:0188 3. 62904:001:0190 4. 62904:001:0191 5. 62904:001:0189 Päikesepark on oma olemuselt tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele lõuna suunas paigaldatavaid päikesepaneele. Paneelid asuvad gruppides/moodulites, mis ühendatakse elektrikaablitega. 1.2. Strateegiline planeerimisdokument, KSH eelhinnangu eesmärk ja vajadus Strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) tähenduses on antud juhul detailplaneering - üldplaneeringu elluviimiseks ja ruumilise terviklahenduse tagamiseks koostatav ehitustegevuse alusdokument. Põhjendatud juhtudel võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Taotletav detailplaneering Tiiva tee päikesepargi rajamiseks on üldplaneeringut muutev. Selle vajadus ja eesmärk on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbe muutmine tootmismaaks ja ehitusõiguse määramine päikespargi rajamiseks. Kavandatava tegevuse puhul on vaja hinnata, kas eeldatavalt võib ilmneda mõjusid, mis välistavad maakasutuse otstarbe muutmise lubatavuse ja võimaluse päikesepargi rajamise ehitusõiguse määramiseks. Mõjude väljaselgitamiseks viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang, mille eesmärk on tagada otsustajatele (Viljandi Vallavolikogu) asjakohane informatsioon KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel. KSH eelhinnang tuleb antud kohas päikesepargi rajamise eesmärgil koostada järgmistel põhjustel: 2  • kavandatav tegevus ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse otstarbega (vt punkt 2.1). Alus: planeerimisseadus § 142 lg 6, mille kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. • koostatakse detailplaneering, millega muudetakse maakasutuse juhtotstarvet. Alus: KeHJS § 33 lg 2 p 3. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Lõpliku otsuse KSH algatamise ja algatamata jätmise kohta langetab Viljandi Vallavolikogu. 3 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega 2.1. Maakonnaplaneering Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneering seab taastuvenergia objektide kavandamise üldise tingimusena vältida päikeseenergia tootmiseks mõeldud alade kavandamist väärtuslikele maastikele, rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa aladele. Taotletav planeeringuala ei asu väärtuslike maastike, rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa aladel. 2.2. Pärsti valla üldplaneering Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 18.02.1999 määrusega nr 8 kehtestatud üldplaneering. 25.10.2017 a moodustus Viljandi vald, mis on Kolga-Jaani valla ja Tarvastu valla õigusjärglane. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala kasutusotstarve elamumaa. Taotletava detailplaneeringu eesmärk on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbe muutmine tootmismaaks ja ehitusõiguse määramine päikesepargi rajamiseks.. Seetõttu tuleb taotletava eesmärgiga detailplaneeringut pidada üldplaneeringut muutvaks. 2.3. Koostatav Viljandi valla üldplaneering Viljandi valla üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi Vallavolikogu 25.04.2018 otsusega nr 69. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal ei ole see kehtivaks õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas. Koostatava Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt on taotletava detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve väikeelamumaa. Katastriüksuse 62904:001:0189 maakasutuse juhtotstarve on tootmismaa. Taotletav planeeringuala ei asu väärtuslike maastike, rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa aladel. 2.4. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeeringus tuuakse välja, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti 4 varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (sealhulgas päike). 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 3.1. Maakasutus Planeeringuala asub valdavalt looduslikul rohumaal. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et osa alast on võsastunud. Kavandatav tegevus hõivab ca 19,6 ha suuruse maa-ala, mille kasutusotstarve muudetakse 100 % tootmismaaks. Planeeringuga kaasneb maastiku ilme muutus. Planeeringuala ümbritsevad põhja, lõuna ja lääne suunas transpordimaad (Viljandi lennuväli ja Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee) ja ida suunas maatulundusmaa (62904:001:1100). Valdavalt paiknevad lähiümbruses elamumaad ja põllumajandusmaad. Suuremaid metsamassiive lähiümbruses ei ole, puudub ka märkimisväärne kõrghaljastus, mis vaadet planeeringualale varjaks. Planeeringuala asub Viljandi lennuvälja lähiümbruse külgmise üleminekupinnaga kaetud alal, kus kõrguspiirang on 20 m. Kavandatavad päikesepaneelid eeldatavalt kõrguspiirangut ei ületa. Päikesepargi näol võib mõjutuseks pidada valguse peegeldumist paneelidelt ja sellest tulenev oht pimestada piloote. Viljandi Vallavalitsus küsis 10.06.2020 Lennuametilt seisukohta päikeseelektrijaama rajamiseks. Lennuamet oma 25.06.2020 vastuskirjas tõi välja, et potentsiaalne oht piloote pimestada on olemas, kuid senine praktika nii Tallinna kui Ruhnu lennuväljal pole näidanud, et paneelidelt tulenev peegeldus piloote pimestanud oleks. Sealjuures soovitab Lennuamet siiski kasutada lennuvälja ümbruses valgust hajutava kattega päikesepaneele. Planeeringualale ulatub veel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ja elektripaigaldise kaitsevöönd. Hinnang – Kavandatav tegevus hõivab loodusliku rohumaa. Kuna päikesepargi ehituse ja kasutamisega ei kaasne pinnamoe muutumist ja tootmise lõppemisel on võimalik antud ala kasutada uuesti endisel viisil, siis mõju keskkonnale võib pidada minimaalseks. Kavandatav tegevus omab looduskeskkonna seisukohalt peamiselt visuaalset mõju. 3.2. Loodusvarade kasutus Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi kaardirakenduse andmetel asub planeeringuala liivalasundi levialal. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja 5 eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Varu koguse määramiseks on tarvis täiendavad uuringud. Kaardirakenduses andmetel ei asu planeeringualal maavarade leiukohti ja ei jää perspektiivaladele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei näe ette sellel alal taastumatute loodusressursside kasutamist. Kavandatava tegevuse elluviimiseks ei kasutata pinna- ja põhjavett. Hinnang – Otsene mõju piirkonna loodusvaradele puudub, kuna eeldatavalt antud alal kaevandama ei hakata. Kaudselt võib mõju pidada pigem positiivseks, sest taastuvenergia kasutamine vähendab taastumatute ressursside kasutamist energia tootmise eesmärgil. 3.3. Pinnas Planeeringuala asub valdavalt looduslikul rohumaal, kus Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetel on gleistunud leetjad mullad (Klg). Gleistunud leetjate muldade näol on tegemist ajutiselt (nõrgalt) liigniiskete, ülemistes kihtides nõrgalt happeliste muldadega. Joonis 2. Mullastiku tüübid planeeringualal. Allikas: Maa-amet. Päikesepargi rajamine ei too mullastikule kaasa pöördumatuid muutusi, mis välistavad maa taaskasutamist endisel otstarbel. Mõningal määral saab mõjuks mullastikule pidada mikrokliima muutumist paneelidega kaetud alal, kus paneelid takistavad otsese päikesevalguse ja sademete jõudmist maapinnale. Hinnang – mõju pinnasele on minimaalne. 6 3.4. Veestik ja vee kasutus Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest ei nähtu planeeringualal veekaitselisi objekte. Ortofotolt on näha, et katastriüksusele 62904:001:0190 ulatuvad Viljandi lennuvälja kinnistul (62904:001:0185) paiknevad kuivenduskraavid. Samas puuduvad kaardirakenduses ja maaparandussüsteemide registris andmed maaparandusmaaparandussüsteemide olemasolu kohta. Seega ei saa kraave nimetada maaparandussüsteemiks maaparandusseaduse mõistes ja sellest tulenevalt puuduvad kinnistul maaparandusseadusest tulenevad kitsendused. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevusega ei muudeta pinna- ja põhjaveerežiimi. Päikeseelektrijaam ei vaja detailplaneeringuga veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu planeeringuala ulatuses. Päikesepargi rajamise ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on võimalikud lekked pinnasesse. Tegemist on vähetõenäolise ning lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Päikesepargi ehitamisel on oluline kasutada nõuetele vastavaid seadmeid. Päikesepargi kasutusel ei kaasne heitmeid pinna- ja põhjavette. Hinnang – päikesepargi rajamise ja kasutamise mõju pinna- ja põhjaveele puudub või on minimaalne. 3.5. Roheline võrgustik Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku tugialadel ega rohekoridori alal. Seega on välistatud, et planeeringu elluviimine mõjutaks negatiivselt rohelise võrgustiku sidusust või tugialade toimimist. Hinnang – mõju rohelise võrgustiku objektidele puudub. 7 3.6. Taimkate ja loomastik Tõenäoliseks saab pidada, et päikesepaneelide olemasolu muudab planeeringuala mikroklimaatilisi tingimusi, st tähendab näiteks, et paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem. Paneelide all, kus valgust on vähem, väheneb taimetiku biomass ja liigirikkus. Samas ei ole see pöördumatu, sest päikesepargi rajamisega ei rikuta ega hävitata oluliselt mullastikku. Päikesepargi olulisemaks mõjuks loomastikule on avatud maastiku hõivamine ja tarastamine, mis piirab loomade liikumist. Eelkõige on takistatud suurimetajate liikumine. Samas, arvestades asjaolu, et taotletava planeeringualaga hõlmatud katastriüksused on käesoleval ajal elamumaa kasutusotstarbega, siis sarnaselt tootmismaale, toimub ka elamute ehitamisel ja nende maade otstarbelisel kasutamisel loodusliku rohumaa hõivamine ja tarastamine. Seega ei saa eeldada, et planeeritav tegevus sihtotstarbe muutmiseks tootmismaaks ja ehitusõiguse määramiseks omaks suuremat keskkonnamõju kui ala kasutamine endisel otstarbel. Meetmed võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks: • Liigirikkuse vähenemist saab pidurdada vältides üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal. • Pisiimetajate liikumise piiramise negatiivset mõju saab vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure. Planeeringualal asuv looduslik rohumaa on osaliselt võsastunud. Päikesepaneelide rajamiseks on vajalik planeeringuala võsast puhastada. Hinnang – mõju taimestikule ja loomastikule võib tervikuna pidada väheseks. 3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad Kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad (sh kaitsealused pargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Lähim kaitsealune objekt (Cobitis taenia (hink), III kategooria kaitsealune liik) asub planeeringualast ligikaudu 635 m kaugusel. Lähim kaitseala (Loodi looduspark) ja Natura 2000 (Heimtali loodusala) ala asub ligikaudu 1,1 km kaugusel. 8 Hinnang – mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele eeldatavalt puudub, kuna planeeringualal ei asu ja ala ei piirne kaitstavate loodusobjektidega. 3.8. Heited – müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed Päikeseelektri tootmisega ei kaasne enamlevinumaid keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed. Müra ja vibratsioon tekib ajutiselt päikesepargi rajamise käigus. Tahkeid jäätmeid võib tekkida minimaalselt seadmete riketest, mida ei ole võimalik parandada. Ehitustegevuse lõppedes ja päikesepargi amortiseerumise järel selle kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele, eelistades sealjuures ringlussevõttu. Hinnang - kavandatava tegevuse mõju keskkonnale puudub või on minimaalne. 3.9. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Planeeringalal ei asu kultuurimälestisi. Planeeringuala ei asu kultuurimälestiste kaitsevööndis. Lähim objekt – mälestis nimetusega Päri mõisa masinarehi, 19.-20. saj.– asub planeeringualast ligikaudu 662.8 m kaugusel. Hinnang - planeeringuala mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikele ja kohtadele puudub. 3.10. Inimese tervis ja vara Päikeseelektri tootmisest tulenevalt on negatiivsete tervisemõjude esinemise tõenäosus väike. Levinumate häiringute (müra, suits, tolm ja lõhnareostsus) puudumisel puudub ka nende kumulatiivne mõju. Eeldatavalt mõjutatav elanikkond on väike. Lähimad elamumajad asuvad planeeringualast kagu suunas ligikaudu 116 m kaugusel ja ida suunas ligikaudu 145 m kaugusel. Planeeringuala varjab osaliselt kõrghaljastus. Olulist avariiohtu näha ei ole. Elektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagamiseks tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitse-potensiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega. 9 Eesti radooniriski kaardi (https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala kõrge radooniriski alal, kus avanevad uraani rikkad Dictyonemakilt, fosforiit ja oobolusliivakivi ning pinnastes esineb rohkesti nende kivimite fragmente. Radoonisisaldus majade siseõhus on sageli kõrgepinnaseid. Kuna kavandatava tegevusega on pinnasetööd minimaalsed ja siseruumidega ehitisi ei kavandata, siis radooni mõju inimese tervisele ei ole tõenäoline. Hinnang – kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele ja varale puudub. 3.11. Hinnang KSH koostamise vajalikkuse kohta Taotletud asukohas päikesepargi rajamine ja selleks maakasutuse otstarbe muutmine tootmismaaks ei ole detailplaneeringu algatamisel KSH algatamine vajalik peamiselt järgnevatel põhjustel: • tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lõike 1 mõistes; • ei kavandata detailplaneeringut, mis omab eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale; • ei kavandata detailplaneeringut olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks; • puudub piiriülene ja kumulatiivne mõju; • puuduvad olulised mõjutused looduskaitseobjektidele ja kultuuripärandile; • puudub arvestatav oht inimese tervisele; • võimalike mõjude ruumiline ulatus on väike; • maakasutuse otstarbe muutmisega tootmismaaks ja päikesepargi rajamisega ei kaasne pöördumatuid muutusi, mis välistaksid antud ala kasutamise endisel otstarbel või võimalikel muudel otstarvetel; • Kavandatava tegevusega ei kaasne levinumaid keskkonnahäiringuid, nagu müra, vibratsioon, tolm, lõhnareostus, jäätmed ja reovesi. 4. Asjaomaste asutuste seisukohad Käesoleva eelhinnangu alusel tehtud otsuse eelnõu saadetakse seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile, Lennuametile ja Maanteeametile. Asutuste seisukohad kajastatakse ja analüüsitakse Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu algatamise otsuses ning põhjendatakse seisukohtadega arvestamist ja arvestamata jätmist. 5. Kokkuvõte Tiiva tee päikesepargi KSH eelhinnangu eesmärk oli jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ehk kas eeldatavalt 10 võib ilmneda mõjusid, mis välistavad maakasutuse otstarbe muutmise lubatavuse ja võimaluse päikesepargi rajamise ehitusõiguse määramiseks. KSH eelhinnang näitas, et Tiiva tee päikesepargi detailplaneering ei too kaasa olulist keskkonnamõju, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Mõjutustest olulisemaks võib pidada visuaalset mõju, loodusliku rohumaa hõivamist ja tarastamist, kuid päikesepargi näol ei ole tegemist pöördumatu mõjuga ning päikeseenergia tootmise lõppemisel saab antud ala kasutada endisel või vajadusel muul otstarbel. Päikesepargi ehitamisega kaasnevad võimalikud mõjud (nt müra ja vibratsioon) on lühiajalised ja ilmnevad vaid ehitusajal. Eeltoodust tulenevalt leiab KSH eelhinnangu koostaja, et KSH algatamine ei ole põhjendatud. KSH algatamise lõpliku otsuse langetab Viljandi Vallavolikogu üheaegselt Vana-Veski päikesepargi detailplaneeringu algatamisega. 11 VILJANDI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viljandi __. _____ 2020 nr Tiiva tee päikesepargi detailplaneeringu algatamine. EELNÕU Elektrivool OÜ (registreerimiskood 14989612) esindaja Taivo Aus esitas 07.08.2020 ettepaneku (registreeritud 7-2/80-2) detailplaneeringu algatamiseks Päri külas katastriüksustel 62904:001:0187, 62904:001:0188, 62904:001:0189, 62904:001:0190, 62904:001:0191. Ettepaneku tegija soovib muuta taotletava ala otstarbe tootmismaaks ja rajada sinna päikeseelektrijaama. Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 kehtestatud üldplaneering. Samale alale on varem koostatud ja Pärsti Vallavolikogu 20.04.2011 otsusega nr 89 „Detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud üldplaneeringut muutev detailplaneering, millega maa-ala muudeti elamumaaks. Taotletaval alal on elamumaa otstarbega krundid moodustatud, kuid ehitusõigust realiseeritud ei ole. Taotletud maakasutuse otstarbe muutmist tootmismaaks tuleb mittekooskõla tõttu kehtiva üldplaneeringuga pidada üldplaneeringut muutvaks. Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liisa Riiner poolt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang , mille järelduste kohaselt Tiiva tee päikesepargi detailplaneering ei too kaasa olulist keskkonnamõju, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. KSH eelhinnangu koostaja leiab, et KSH algatamine ei ole vajalik. Koostatud KSH eelhinnangu kohta on küsitud arvamust Keskkonnaametilt, Lennuametilt ja Maanteeametilt……. _________.2020 allkirjastatud lepinguga on Elektrivool OÜ võtnud üle koostatava detailplaneeringu finantseerimise kohustuse. Sama lepinguga on planeeringu koostamise kohustuse võtnud _________________ Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 4 lg 1, § 124 lg 10, § 125 lg 2, § 128 lg 1, § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 3 ja 5, Viljandi Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Päri külas Tiiva tee katastriüksustel 62904:001:0187, 62904:001:0188, 62904:001:0189, 62904:001:0190, 62904:001:0191. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 2,0 ha. 2. Anda detailplaneeringu koostamiseks järgmised lähteseisukohad: 2.1. Vajadus ja eesmärk: detailplaneering koostatakse planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks tootmismaaks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine päikeseelektrijaama rajamiseks, 2.2. Ülesanded: planeeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1 kuni 9, 12, 13, 17 sätestatud ülesanded; 2.3. Uuringute vajadus: maa-ala geodeetiline mõõdistamine. 2.4. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2020-2021 aasta jooksul. 2.5. Detailplaneering tuleb koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu planID on DP278. 2.6. Ehitusõigus. 2.6.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarve – tootmismaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; 2.6.2. ehitiste suurim lubatud arv krundil – lubatud alajaama hoone, rajatiste arvu osas tingimusi ei seata. 2.6.3. ehitiste suurim lubatud ehitusalune pind krundil – tingimusi ei seata ; 2.6.4. ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus– tingimusi ei seata; 2.6.5. ehitiste suurim lubatud sügavus – tingimusi ei seata. 2.7. Päikesepaneelide minimaalne kaugus planeeringuala piirist – 4 m, riigimaanteega nr 92 külgneval alal tuleb lähtuda Maanteeameti poolt väljastatavatest tingimustest või nende puudumisel riigimaantee kaitsevööndi ulatusest. 2.8. Krundi piirded –lubatud ei ole läbipaistmatute piirete rajamine. 2.9. Tehniline taristu - võrgu valdaja tehniliste tingimuste alusel. 2.10. Liikluskorraldus – juurdepääsud planeeringualale munitsipaalteelt 6290021 (Lennujama tee). Riigimaanteelt nr 92 ei ole lubatud mahasõitu planeeringualale kavandada. 2.11. Haljastus – tingimusi ei seata. 3. Planeeringu koostamisse kaasatakse: 3.1. Katastriüksuse 62904:001:0186 omanik; 3.2. teised isikud Planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu koostamise käigus. 4. Mitte algatada koostatava detailplaneeringu KSH-d, kuna koostatud eelhinnangu järelduste kohaselt ei nähta ette keskkonnamõju olulist suurenemist, kavandatava tegevusega ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 5. Detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise otsuse tegemiseks tuleb vallale esitada digitaalselt allkirjastatud planeering vastavalt korralduse punktile 2.5 ja ühes eksemplaris paberkandjal. 6. Planeeringuspetsialistil korraldada planeeringu algatamise teate avaldamine: 6.1. ajalehes Sakala 30 päeva jooksul peale korralduse jõustumist; 6.2. Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul peale korralduse jõustumist; 6.3. valla veebilehel www.viljandivald.ee 7. Käesoleva otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Viljandi Vallavolikogule aadressil Kauba tn 9, 71020 Viljandi või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil Kalevi tn 1, 51010 Tartu, 30 päeva jooksul otsuse teadasaamisest arvates. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kase Vallavolikogu esimees Saata: Elektrivool OÜ ([email protected]) Maanteeamet ([email protected]) Lennuamet ([email protected]) Keskkonnaamet ([email protected]) Päästeamet ([email protected]) 62904:001:0186 omanik ([email protected]) planeeringuspetsialist ([email protected]) Koostaja: planeeringuspetsilist Raivo Laidma Esitaja: Viljandi Vallavalitsus Hääletamine: poolthäälte enamus VILJANDI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet [email protected] Lennuamet [email protected] Maanteeamet [email protected] Meie 07.08.2020 nr 7-2/80-5 Seisukoha küsimine. KeHJS § 33 lg 6 alusel esitame Teile seisukohavõtuks Viljandi vallas Päri külas Tiiva tee päikeseelektrijaama kavandatava detailplaneeringu eelnõu ja KSH eelhinnangu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Laidma planeeringuspetsialist [email protected] +372 588 55537 Lisa: Tiiva tee päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamise eelnõu KSH eelhinnang _____________________________________________________________________________ Kauba tn 9 telefon 435 0110 EE23 1010 302005452008 SEB Pank Viljandi linn telefon 435 0112 EE06 2200 221029282691 Swedbank 71020 Viljandimaa [email protected] reg-kood 75038606 www.viljandivald.ee Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.08.2020 13:18 Adressaat: Lennuamet <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Manused: 2020-08-07_DP278_LA_MNT_KeA.asice; Tiiva tee PEJ KSH eelhinnang.asice; DP278_algat_tiivaPEJ_volikogu_eelnou.pdf; DP278_lisa_ap.pdf Tere Esitame Teile seisukohavõtuks Viljandi vallas kavandatava detailplaneeringu eelnõu ja KSH eelhinnangu. Lugupidamisega L isa T M 1 iiv :4 0 ate 00 ede tailp lane erin gua la(D P27 8)A SEND IPL A A NPä ri k ü la s 6 290 4:0 01:0 086 6 290 4 ² :0 01 6 2 :0 0 9 8 0 4 7 :0 01:0 301 6 290 4:0 01:0 822 6 290 4:0 01:1 461 D P13 9 6 290 4:0 01:0 088 6 290 4:0 01:1 352 6 290 4:0 01:0 185 6 290 4:0 01:1 630 6 290 4:0 01:0 071 6 290 4:0 01:0 204 6 290 4:0 01:0 812 D P14 8 6 290 4:0 01:1 100 6 290 4:0 01:0 191 6 290 4:0 01:0 190 6 290 4:0 01:0 189 6 290 4:0 02:0 185 D P27 8 6 290 4:0 02:0 171 6 290 4:0 01:0 188 6 290 4:0 01:0 168 6 290 4:0 01:0 372 6 290 4:0 01:0 187 6 290 4:0 02:1 350 6 290 4:0 01:0 186 6 290 4:0 01:0 360 6 290 4:0 01:0 872 6 290 4:0 02:0 169 92 6 290 4:0 01:0 157 6 290 4:0 01:0 117 6 290 4:0 01:0 371 6 290 4:0 02:0 700 8 990 1:0 01:0 433 6 290 4:0 02:0 620 6 290 4:0 02:0 330 6 290 4:0 02:1 230 6 290 4:0 02:0 990 6 290 4:0 01:0 169 6 290 4:0 02:0 034 6 290 3:0 01:0 135 6 290 4:0 02:0 186 6 290 4:0 02:0 023 8 990 1:0 01:0 823 6 290 4:0 02:0 800 6 290 4:0 02:0 168 6 290 4:0 02:1 032 6 290 4:0 02:1 110 629 04 :0 02 :0 172 6 290 4:0 02:1 090 6 290 4:0 02:0 300 629 04 :0 02:10 31 62 904:0 02:01 73 6 290 4:0 02:0 8106 290 4:002 :0390 629 04:0 02:1130 629 04:002:0260 62904:002:0149 6 290 4:002 :1170 6 290 4:0 02:1 120 L e p pemä rgid A 1 0 sen .0 6 dip .2 a 0 a 2 n 0 ik o o sta s: riig ima ante e Raiv oL aid m a,p laneerin gusp etsia list v alla -jae rate ed V ilja n d iV alla valitsus d eta ilp lane erin gua la A lusk a a rt:M aa-a m e t20 19 k a ta striü ksu sep iir(se isu ga0 9.0 4.2 020 )