Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine

KÄSKKIRI 28.08.2020 nr 172 Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artiklite 21 ja 21a alusel ning arvestades Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a kabinetiotsust, millega määrati Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium lennuliiklusõiguste kasutamise küsimustes otsustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta artikli 21 rakendamist ning sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide teavitamist ning majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ punkti 2: 1. Muuta majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ (muudetud majandus- ja taristuministri järgmiste käskkirjadega: 4. juuni 2020. a käskkirjaga nr 110, 19. juuni 2020. a käskkirjaga nr 123, 30. juuni 2020. a käskkirjaga nr 128, 8. juuli 2020. a käskkirjaga nr 135 ning 27. juuli 2020. a käskkirjaga nr 154) punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Käskkirja punktis 1 sätestatud piirang kehtib kuni 31.12.2020. a. Piirangu edasist vajalikkust hindab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium ning seda pikendatakse vajadusel lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja Terviseameti COVID-19 nakkushaiguse epidemioloogilisest riskianalüüsist.“. 2. Muuta majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ (muudetud majandus- ja taristuministri järgmiste käskkirjadega: 4. juuni 2020. a käskkirjaga nr 110, 19. juuni 2020. a käskkirjaga nr 123, 30. juuni 2020. a käskkirjaga nr 128, 8. juuli 2020. a käskkirjaga nr 135 ning 27. juuli 2020. a käskkirjaga nr 154) punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3. Piirand ei kehti Eesti õhuruumis esindus-, kauba-, humanitaar-, meditsiiniliste, hädaolukordade ja kaitse-eesmärkide täitmisega seotud lendudele ning ülelendudele. Majandus- ja taristuministril säilitada liinilendude piirang riikidega, mille COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse SARS-CoV-2 nakatumise juhtude arv on 25 või rohkem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul, kuid mitte kohaldada seda piirangut järgmiste linnade lennujaamadesse toimuvate liinilendude suhtes: Frankfurt, Helsingi, Kopenhaagen, London, Riia, Varssavi.“. 3. Käesoleva käskkirjaga tehtavate muudatuste põhjendused ja kaalutlused on esitatud käskkirja seletuskirjas, mis avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.  2 4. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister  Majandus- ja taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“ seletuskiri Majandus- ja taristuminister piiras 17. mai 2020. a käskkirjaga nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel ning peatas Eesti õhuruumis kõik Eesti lennuväljadele saabuvad ja lennuväljadelt väljuvad lennud, mille lähte- või sihtkoht asub riigis, kus viimase 14-päevane kumulatiivne COVID-19 haigestumine 100 000 elaniku kohta on suurem kui 25 elanikku. Otsuse aluseks oli Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artikkel 21 ning arvestati ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a kabinetiotsust, millega määrati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lennuliiklusõiguste kasutamise küsimustes otsustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta artikli 21 rakendamist ning sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide teavitamist tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku ja laienemise suure tõenäosusega ning sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. Lennuteenuse osutamine on piiratud järgmiste majandus- ja taristuministri käskkirjade alusel: 1) 17. mai 2020. a käskkiri nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“. 2) 4. juuni 2020. a käskkiri nr 110 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 3) 19. juuni 2020. a käskkiri nr 123 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 4) 30. juuni 2020. a käskkiri nr 128 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 5) 8. juuli 2020. a käskkiri nr 135 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 6) 27. juuli 2020. a käskkirja nr 154 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 punkti 2 kohaselt hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium piirangu edasist vajalikkust ning piirangu kestust pikendatakse vajadusel lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja Terviseameti COVID-19 nakkushaiguse epidemioloogilisest riskianalüüsist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hinnanud piirangu edasist vajalikkust ja asunud seisukohale, et nakkuse oht ei ole endiselt kadunud ja piirangute kadumine võib kaasa tuua inimeste otsekontaktide kasvu ja seega suurendada ka haigestumist koroonaviirusesse. Kuivõrd koroonaviirus levis Eestisse piiriüleselt ning otsekontaktide kaudu, siis lennuliikluse ajutine piiramine on endiselt vajalik, et vähendada võimalusi haigestumiseks nn teise lainena ja samuti siia saabuvate inimeste kaudu, kes võivad olla viirusekandjad. Seetõttu tuleb endiselt osaliselt piirata ka lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust. Piirangu eesmärk on hoida Eestis haigestumise määr madalal ja vältida tihedat liiklemist Eestist riikidesse ning Eestisse riikidest, kus haigestumise määr on 25 inimest või kõrgem 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul kumulatiivselt. Piirangute pikendamisel on arvestatud asjaoluga, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguste tunnustele, kuna COVID- 19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või ei ole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse.  2 Jätkuvad ajutised piirangud kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks. Teiste transpordiliikide kaudu reisimisel rakenduvad Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduses nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS- CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“1 toodud piirangud ja tingimused. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklist 21a võib Euroopa Liidu liikmesriik ajavahemikul 1. märtsist 2020. a kuni 31. detsembrini 2020. a keelduda lennuliiklusõiguste kasutamisest, neid piirata või kehtestada nende suhtes tingimused, kui see on vajalik COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks, vajamata selleks Euroopa Komisjoni nõusolekut. Lähtudes eelnevast ja jätkuvalt kõrgest COVID-19 pandeemia levikust lähiregioonis pikendatakse majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirjaga nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ kehtestatud ajutiste lennupiirangute tähtaega kuni 31. detsembrini 2020. a. Piirangu pikem tähtaeg on kooskõlas EL määrusega nr 1008/2009. Seni on piirangut pikendatud paari nädalaste intervallide kaupa. Arvestades pandeemia leviku hetkeseisu, leiti, et ei ole mõistlik piirangut pikema aja jooksul pikendada paari nädalaste intervallidega, vaid on mõistlik kohe kehtestada pikem tähtaeg. Kui viimase 14-päevane kumulatiivne COVID-19 haigestumine 100 000 elaniku kohta riikides langeb alla 25 elanikule, ei kehti nendele riikidele ka käskkirjaga sätestatud piirang. Käskkirja punkti 3 täiendatakse. Majandus- ja taristuministril säilitada liinilendude piirang riikidega, mille COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse SARS-CoV-2 nakatumise juhtude arv on 25 või rohkem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul, kuid mitte kohaldada seda piirangut järgmiste linnade lennujaamadesse toimuvate liinilendude suhtes: 1) Frankfurt; 2) Helsingi; 3) Kopenhaagen; 4) London; 5) Riia; 6) Varssavi. Ajakohastatud info lennupiirangute osas, sh viimase 14 päeva kumulatiivne nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta, on leitav Välisministeeriumi2 kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi3 veebilehel. 1 Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korraldus nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/306072020002. 2 Välisministeeriumi veebileht. Kättesaadav: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast- saabujatele. 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebileht. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/et/uudised/info- lennupiirangute-kohta.