Kiri

SELETUSKIRI Avalik konsultatsioon Euroopa Komisjoni teekaard i osas, mis saab sisendiks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lennunduse osa muutmiseks . Ülevaade ja eesmärk Euroopa Komisjon algatas 3 . juulil 2020 avaliku konsultatsiooni teekaardi o sas, mis saab sisendiks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ka ELi HKS ) lennunduse osa muutmiseks . Vastuseid koostatud k üsimustele oodatakse hiljemalt 28 . augustiks 2020. Konsultatsiooni käigus soovib Euroopa Komisjon sisendit asjaosalistelt selle kohta, kuidas peaksid pärast 2023. aastat ELi HKS ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ka ICAO ) välja töötatud rahvusvaheline CO2 vähendamise ja kompenseerimise mehhanism (edaspidi ka CORSIA ) koos toimima , milleks pakub Euroopa Komisjon välja ka 6 võimalikku alternatiivset lahendust, millel on erinev ulatus ja mõju. Tegemist on esialgsete lahendustega ning seega põhjalik mõjuanalüüs erinevatele pakutud lahendustele puudub. Lisaks soovib Euroopa Komisjon sisendit küsimusele, kuidas jätkata ELi HKSi lennunduse lubatud heitkoguse ühikute koguse tasuta eraldamisega pärast 2023. aastat. Euroopa Komisjon toob teekaardis välja, et vastaval t Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa Roheline kokkule pe “ (edaspidi ka Roheline kokkulepe ) esitatule kavatseb Euroopa Komisjon teha ettepaneku ELi HKSi lennunduse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldatava koguse vähend amiseks. Teekaardis esitatakse 5 võimalikku varianti, mis käsitlevad endast kas praeguse raamistikuga jätkamist, koguste järk-järgulist vähendamist või lennunduse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise täielikku lõpetamist. Konsultatsiooni käigus kogutud arvamusi ja ettepanekuid võtab Eu roopa Komisjon arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (edaspidi ka ELi HKS direktiiv ), väljatöötamisel . Kuna konsultatsiooni tulemustel võ ib olla oluline majanduslik mõju ELi HKSis osalevatele õhusõidukikäitajatele , siis on Eesti huvi tagada ELi HKS direktiivi sätete ühetaoline kohaldamine ning vältida põhjendamatut halduskoormust . Euroopa Komisjon plaanib esitada ettepaneku ELi HKSi direktiivi lennunduse osa muutmiseks ning see vastu võtta 2021. aasta juunis. Koostajad Seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi kliima osakonna peaspetsialist Imre Banyasz ( [email protected] , tel 626 0719 ) . Seletuskirja on kooskõlastanud k liima ja strateegilise planeerimise põhiüksuse asekantsler Kristi Klaas ( [email protected] , tel 626 2998 ). Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel lähtub Eesti varasematest seisukohtadest, mis on kujundatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist, eelnõu kohta. Nimetatud Eesti seisukohad on kinnitatud 01.10.2015 Vabariigi Valitsuse istungil ja 20.11.2015 Riigikogu ELi asjade komisjonis . Täiendatud Eesti seisukohad on kinnitatud 22.09.2016 Vabariigi Valitsuse istungil, 14.10.2016 Riigikogu ELi asjade komisjonis ning veel kord täiendatud Vabariigi Valitsuse istungil 03.03.2017 : Eesti leiab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ ülevaatamine on oluline, et saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogus e ühiku tega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS ) tuleb täiustada ja tugevdada, kasutades senise rakendamise kogemusi. Samuti lähtub Eesti seisukohtadele, mis on kujundatud Euroopa Komisjoni teatise Rohelin e kokkuleppe kohta , mis kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 04.06.2020 : Eesti toetab Euroopa Liidu ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 seadmist õigusaktis. Üleminekut ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele peavad toetama pii savad üleminekumeetmed kõigis poliitikavaldkondades. Arvestada tuleb riikide ja sektorite eripäradega ning riikide erinevat lähtetaset. Kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale majandusele üleminekusse peavad panustama kõik sektorid. Samas peab riikidel säilima paindlikkus otsustada ise valdkondlike eesmärkide üle ning oma eesmärkide täitmisel valida neile sobivaid viise. Euroopa Liidu lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamiseks toetab Eesti Euroopa Ühtse Taeva kontseptsiooni kiiret rakendamist ELis. Peame oluliseks tasuta heitkoguste ühikute jaotussüsteemi reformimist viisil, mis tagaks konkurentsivõimelised lennuühendused kõigis Euroopa Liidu piirkondades. Avalikust konsultatsioonist lähemalt ja võimalikud kaasnevad olulisemad mõjud ELi HKSi eesmärk on ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid kulutõhusalt vähendada. Lennunduse sektor liideti ELi HKSi 2012. aastal, mil õhusõidukikäitajad pidid hakkama sarnaselt paiksetele heiteallikatele seirama ja aru andma tege vusest tekkiva CO2 heite kohta. Vastavalt ELi HKSi direktiivile kuuluvad ELi HKSi kõik õhu sõidukikäitajad kes sooritavad lende mõnele Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi ka EEA ) lennuväljale või kelle lennud lahkuvad mõnel EEA lennuväljalt, kelle lende sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne sertifikaadi järgne stardimass on vähemalt 5700 kg ning kelle lendude arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on rohkem kui 243 lendu perioodi kohta või kelle tekitatud iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus kokku on vähemalt 10 000 tonni aastas . ELi HKSi direktiivi vastu võttes otsustas Euroopa Liit piirata ELi HKSi rakendumise ulatust kuni 2016. aasta lõpuni ja siis uuesti kuni 2023. aasta lõpuni ainult EEA sisestele lendudele, et hoogustada ICAOd välja töötama rahvusvahelist CO2 heite vähendamise meedet. ELi HKSi direktiivi artikkel 28b näeb ette, et juhul, kui ICAO on välja töötanud rahvusvahelise CO2 heite vähendamise meetme ning on vastu võtnud kõik vajalikud otsused selle rakendamiseks, esitab Euroopa Komisjon põhjaliku aruande, milles hindab kuidas nimetatud meedet tuleks üle võtta ELi õigusruumi. Samuti peab Euroopa Komisjon aruandes andma hinnangu lennunduse sektoris lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise jätkamise kohta. Juhul, kui Euroopa Liit ei ole 2023. aastaks direktiivi muutnud, rakendub ELi HKS täies ulatuses ilma piiratud ulatuseta. ICAO võttis 2016. aastal vastu otsuse rahvusvahelise CO2 heite turupõhise vähendamise meetme - CORSIA - rakendamiseks. CORSIA pilootfaas perioodil 2021–2023 ning esimene faas perioodil 2024 – 2026 rakendub nende riikide õhusõidukikäitajatele, kes on vabatahtlikult mehhanismiga liitunud. Seejärel rakendub CORSIA kõikidele ICAO liikmesriikide, kelle õhusõidukikäitajad vastavad künnised ületavad. 2020. aasta märtsis võttis ICAO vastu otsuse, millega kinnitati esimesed rahvusvahelised CO2 heite kompenseerimise skeemid, mille ühikuid on võimalik kasutada õhusõidukikäitajatel, kes on liitnud CORSIAga, CO2 heitkoguse kompenseerimiseks. Tegemist oli ühe viimase olulisima otsusega, mis võimaldab CORSIAt alates 2021. aastast rakendada. CORSIA rakendamine ELi õigusruumis Euroopa Liit rakendab CORSIA nõudeid läbi ELi HKSi direktiivi, mis juba käsitleb õhusõidukikäitajate seire ja aruandluse nõudeid ning aruannete tõendamise sätteid. 2019. aastal võttis Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ekspertidega vastu delegeeritud määruse (EL) 2019/1603, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ meetmete osas, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on võtnud seoses lennunduse heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamisega üleilmse turupõhise meetme rakendamise eesmärgil (edaspidi ka MRV määrus ). MRV määrus laiendas juba kehtivaid ELi HKSi seire ja aruandluse ning tõendamise sätteid ka lendudele ja õhusõidukikäitajatele, mis täidavad CORSIA tingimusi. ELi HKSi direktiivi artikkel 28b sätestab, et Euroopa Komisjon peab oma aruandes hindama võimalusi, kuidas CORSIAt oleks võimalik täielikult rakendada läbi ELi HKSi direktiivi. Avalik us konsultatsioon is esitab Euroopa Komisjon 6 erinevat alternatiivi, kuidas CORSIA sätteid läbi ELi HKSi direktiivi rakendada. Pakutud lahendused saavad olema hinnatud ka koostatavas mõjuanalüüsis. Nendeks on: ELi HKSi rakendamine täielikus ulatuses ( EU ETS full legal scope ) . Tegemist on variandiga, mis jõustuks, kui Euroopa Liit ei võtaks vastu ühtegi muudatust ELi HKSi direktiivi lennunduse osas 2023. aastaks. See alternatiiv võimaldab Euroopa Liidul iseseisvalt otsustada milliste meetmetega ning millises ulatuses CO2 heidet lennunduses vähendada. Samas tähendaks see lahendus, et Euroopa Liit ei jätkaks pärast pilootfaasi CORSIA rakendamist. Selline otsus tähendaks suure tõenäosusega, et ICAO poolt välja töötatud mehhanism vähemalt praegusel kujul enam ei töötaks ja seega puuduks ühtne meede lennunduse CO2 heite globaalseks vähendamiseks. Samuti mõjutaks see negatiivselt Euroopa Liidu rahvusvahelist kuvandit kliimamuutuste küsimustele lahenduste otsimisel. Seda näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ka ÜRO ) kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi ka UNFCCC ) ja selle allorganisatsioonide läbirääkimiste kontekstis. ELi HKSi rakendamine EEA sisestele lendudele ( Intra-EU/EFTA ETS only ) . Tegemist on sisuliselt hetkel kehtiva olukorra jätkamisega ehk ELi HKS rakenduks ainult õhusõidukikäitajate nendele lendudele, mis toimuvad lennujaamade vahel, mis mõlemad on mõne EEA liikmesriigi territooriumil. Ka selle variandi puhul ei jätkaks Euroopa Liit CORSIA mehhanismist osalemist, mis vähendaks võimalust lennundustegevusest tekkivat CO2 heidet piirata globaalselt ning omaks negatiivset mõju Euroopa Liidu kuvandile. Ainult CORSIA rakendamine ( CORSIA only ) . Sellisel juhul rakenduks kõikidele lendudele, seal hulgas EEA sisestele lendudele, ainult CORSIA nõuded. Halduskoormuse mõttes oleks see kõige lihtsam lahendus, kuna kõikidel asjaosalistel tuleks täita ainult ühe süsteemi nõudeid. Samas ei oleks Euroopa Liidul ja liikmesriikidel enam võimalik iseseisvalt otsustada lennunduse CO2 heite vähendamise meetmete üle, kuna CORSIAt puudutavad otsused tuleb teha ICAOs koos teiste ICAO liikmes riikidega. See tähendab, et protsessid on aeglasemad ja palju keerulisem on muudatustes kokku leppida. ELi HKSi ja CORSIA selgelt eristav koos rakendamine (ETS-CORSIA “clean cut”) . Selle lahenduse puhul rakenduks ELi HKS sarnaselt praegusele EEA sisestele lendudele ning EEA lennuväljale saabuvate ja EEA lennuväljalt lahkuvate lendude puhul rakenduks CORSIA. Antud lahenduse rakendamine ei omaks väga olulist mõju, kuna ELi HKSiga on õhusõidukikäitajad juba tuttavad. Täiendavalt peavad CORSIA nõudeid täitma ainult need õhusõidukikäitajad, kellel on palju lende kolmandatesse riikidesse. Kuna CORSIA pilootfaasiks ettevalmistamine on käinud juba 2016. aasta lõpust, siis on õhusõidukikäitajad jõudnud juba ka CORSIA rakendamiseks valmistuda. Samas võib see lahendus kaasa tuua halduskoormuse suurenemise, kuna rakendub korraga kaks erinevat süsteemi, millel on omad aruandluse, tõendamise ja CO2 heite kompenseerimise nõuded. Seega on oluline selle alternatiivi kaalumisel tagada, et kahe süsteemi rakendamine oleks võimalikult kooskõlas, et vältida üleliigse halduskoormuse olulist tõusu. ELi HKS ja CORSIA segunenud rakendamine ( ETS-CORSIA “mix”: ). Selle lahenduse puhul kinnitatakse iga õhusõidukikäitaja 2020. aasta heitkogus kui baasväärtus. Sellest suurema heitkoguse puhul rakenduks CORSIA nii EEA sisestele kui ka kolmandatesse riikidesse või sealt saabuvate lendude puhul. Tegemist on keerulise lahendusega, mis vajaks oluliselt senise õigussüsteemi muutmist. Lisaks tuleb arvestada, et 2020. aasta on olnud väga erandlik tulenevalt COVID-19 pandeemiast tingitud lennundustegevuse langusest ja 2020. aasta heitkogused ei väljenda õhusõidukikäitajate tegelikke CO2 heitkoguseid tavatingimustes. Võrreldes eelmise pakutud lahendusega tähendaks see ka õhusõidukikäitajatele ümberkohanemist. ELi HKS ja CORSIA segunenud rakendamine vastavalt õhusõidukikäitajatele väljastatud lennundussertifikaatidele ( ETS-CORSIA “mix” according t o licence of aircraft operators). Selle lahenduse puhul rakenduks ELi HKS õhusõidukikäitajatele, kes sooritavad EEA siseseid lende ja kellel on väljastatud lennundussertifikaat mõne EL liikmesriigi poolt. Kolmandas riigis väljastatud lennundussertifikaati omavale õhusõidukikäitajatele ning kolmandatesse riikidesse sooritavate lendude puhul rakenduks CORSIA. Antud lahenduse puhul on ebaselge millist mõju avaldab see õhusõidukikäitajate lennundussertifikaatide taotlemisele ning seeläbi ka rahvusvahelisele konkurentsile. Eesti on varasemalt oma seisukohtades toetanud lennunduse CO2 heite vähendamiseks ülemaailmse lahenduse ehk CORSIA rakendamist. Seda eeldusel, et mehhanismil on piisav rahvusvaheline toetus ning potentsiaal CO2 heite vähendamiseks. Samuti on Eesti toetanud senise ELi HKSi täiustamist ja jätkamist, tuginedes selle raken damise kogemusele. Selleks, et hinnata, kas CORSIA toimib piisavalt hästi, on vaja pärast pilootfaasi seda hinnata . Hetkel toimiv ELi HKS on juba mitu aastat töötanud, õhusõidukikäitajad ja ka liikmesriikide pädevad asutused on süsteemiga harjunud. Seega võiks ELi HKSilt üleminekut CORSIAle kaaluda järk-järgult, rakendades süsteeme esialgu paralleelselt. ELi HKSi EEA sisestele lendudele ning CORSIA rahvusvahelistele lendudele. Kui on olemas andmed CORSIA toimimise kohta, saab hinnata kahe süsteemi suurema liidestamise peale. Samas peab kahe süsteemi rakendamisel tagama, et see ei tooks kaasa liigset halduskoormust. ELi HKSi lennunduse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine Avalik konsultatsioon käsitleb õhusõidukikäitajatele tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamist. Euroopa Komisjon toob teekaardis välja, et vastavalt Rohelises kokkuleppes esitatule kavatseb Euroopa Komisjon teha ettepaneku ELi HKSi õhusõidukikäitajatele tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamiseks. ELi HKSis on õhusõidukikäitajatele eraldatud käesoleval ehk kolmandal perioodil lubatud heitkoguse ühikuid tasuta vastavalt ELi HKSi direktiivi artiklile 3c, mis näeb ette, et õhusõidukikäitajatele tasuta eraldatav lubatud heitkoguse ühikute kogus on kuni 95% tema ajaloolisest heitkogusest korrutatud perioodi aastate arvuga. Ülejäänud lubatud heitkoguse ühikud peavad õhusõidukikäitajad ostma enampakkumiselt. Vastavalt ELi HKSi direktiivi artiklile 3d müüvad Euroopa Liidu liikmesriigid enampakkumisel 15% lennunduse lubatud heitkoguse ühikute kogusest. Euroopa Komisjon on avalikule konsultatsioonile esitatud teekaardis välja toonud 5 erinevat võimalust tasuta eraldatavate ühikute vähendamiseks, mida soovitakse põhjalikumalt analüüsida koostatavas mõjuhinnangus. Nendeks on: Praeguse olukorraga jätkamine (Status quo). See tähendab, et jätkatakse sellega, et 15% lubatud heitkoguse ühikutest müüakse enampakkumisel ning ülejäänud eraldatakse õhusõidukikäitajatele tasuta. Kohene tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise lõpetamine (Immediate phase-out). Selle lahenduse puhul lõpetatakse täielikult tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ning 100% ühikutest müüakse Euroopa Liidu liikmesriikide poolt enampakkumisel. Kiire tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise lõpetamine ( Swift phase-out). Selle lahenduse puhul alustatakse 100% enampakkumisega alates 2025. aastast. 2023. aastal oleks enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute osakaal 60% ja 2024. aastal 80%. Aeglane tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise lõpetamine (Slow phase-out). Selle lahenduse puhul jõuaks 100% enampakkumiseni 2030. aastaks. 2023. aastal oleks osakaal 20% ning iga-aastaselt osakaal tõuseks ehk lennundusettevõtetele tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus väheneks. Aeglane tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamine (Slow reduction ). Selle lahenduse puhul saavutatakse 2030. aastaks 55% ulatuses lubatud heitkoguse ühikute koguse enampakkumisel müümine. Kõikide lahenduste puhul, välja arvatud praeguse olukorraga jätkamine, tõuseb liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arv ning väheneb õhusõidukikäitajatele eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute kogus. Liikmesriikidel on võimalik saadav täiendav tulu investeerida uutesse tehnoloogiatesse või teistesse lahendustesse, mis vähendavad lennu nduse CO2 heidet. Eestile eraldatud lennunduse ühikute kogused enampakkumiseks on väikesed. 2019. aastal müüdi 8000 ühikut ja 2020. aastal müüb Eesti 7000 ühikut. Keskmine ühiku hind on viimastel aastatel olnud ligikaudu 23-25 eurot, 2020. aasta keskmine ühiku hind on suure tõenäosusega madalam tulenevalt eriolukorrast). Kui enampakkumiste osakaalu tõstetakse, siis teeniks ka Eesti rohkem tulu. Arvestades aga lubatud heitkoguse ühikute väikest kogust ei oleks tulu väga suur. Eestil on seletuskirja koostamise hetkel ainult üks lennundusettevõte, kes kuulub nii ELi HKSi kui CORSIA alla. Seega lennundussektoris tasuta lubatud heitkoguse ühikute vähenemine või kaotamine väga suurt mõju ei oma, kuigi ettevõte Smartlynx Airlines Estonia OÜ peab hakkama täiendavalt ühikuid ostma. Aastatel 2013–2015 oli Smartlynx Airlines heitkogus ca 11 000 t CO2 aastas. 2017. aastal oli nende heitkogus 32 360 t CO2 ning 2018. aastal 36 181 t CO2. Õhusõiduki käitajale Smartlynx Airlines eraldati aastatel 2017-2020 19 778 ühikut aastas. 2021. aastal eraldatakse ettevõttele tasuta 9 671 ühikut, 2022. aastal 9 454 ühikut ning 2023. aastal 9 236 ühikut. Samas võib enampakkumise osakaalu tõstmine mõjuda negatiivselt õhusõidukikäitajate konkurentsivõimele, k es peavad hakkama ostma suures koguses lubatud heitkoguse ühikuid, et katta oma vajadused. Arvestades COVID-19 pandeemiast põhjustatud erakordset olukorda lennundussektoris, millest taastumine võib võtta kaua aega, tuleb kõikide võimalike lahenduste mõjusid, seal hulgas sotsiaalmajanduslikke, põhjalikult hinnata. Eestis kuulub ELi HKSi ainult üks õhusõidukikäitaja (SmartLynx Airlines Estonia OÜ), kes saab ka tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Seega otseselt mõjutab tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamine üht ettevõtet. Kuid kaudselt võivad mõjud olla oluliselt suuremad. Näiteks võivad suuremad kulud edasi kanduda piletihindadesse või piirata teenuse kättesaadavust. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Avaliku konsultatsioonile vastamisel ei ole uusi seisukohti kujundatud ning on lähtutud Eesti varasematest raam seisukohtadest, mis on kujundatud ELi HKS direktiivi muutmise eelnõu kohta ja Rohelise kokkuleppe kohta . Järgnevalt on toodud lähenemine, millest on lähtutud avalikule konsultatsioonile Eesti riigiasutuste nimel vastamisel. Eesti toetab Rahvusvahelises Tsiviille nnunduse Organisatsioonis ICAO kokkulepitud CORSIA süsteemiga ja Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga jätkamist . Põhjendus: Arvestades Euroopa Liidu eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peavad eesmärki panustama kõik sektorid, kaasa arvatud lennundus. ELi HKS rakendub hetkel ainult EEA sisestele lendudele, siis puudub mehhanism, mis arvestaks ka EL/EEA territooriumile või siit lahkuvate lendude CO2 heitega. CORSIA rakendamine võimaldab CO2 heidet vähendada oluliselt laiemalt, arvestades ka rahvusvahelisi lende. ELi HKS juba toimiv süsteem mis on asjaosalistele tuttav ning mille rakendamiseks on välja töötatud üksikasjalikud alamaktid seire ja aruandluse ning tõendamise läbiviimiseks, mis tagavad süsteemi terviklikkuse . CORSIA pilootfaas toimub alles 2021– 2023, mille käigus võib tekkida vajadus süsteemi üksikasjade muutmiseks. Seega tuleks ELi HKSi direktiivi reformimisel arvestada senist kogemust ELi HKSi rakendamisel ning esialgu jätkata kahe süsteemi rakendamisega. Järk-järgulist üleminekut ühele turupõhisele mehhanismile saab kaaluda kui on olemas kõik vajalikud andmed kaalutletud otsuse tegemiseks. Peame oluliseks tasuta heitkoguste ühikute jaotussüsteemi reformimist viisil, mis tagaks konkurentsivõimelised lennuühendused kõigis Euroopa Liidu piirkondades. Põhjendus: ELi HKSi direktiivi lennunduse osa muutmisel on oluline arvestada kaasnevate mõjudega. Eesti tulenevalt geograafilisest asukohast, suurusest ja rahvastiku tihedusest ei oma nii suurt ja tihedat transpordivõrgustikku, seal hulgas lennuühendusi, kui mitmed teised EL liikmesriigid. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise vähendamisel õhusõidukikäitajatele võib omada mõju lennundussektori konkurentsitingimustele ning Eesti lennuühendustele. Kui õhusõidukikäitajad peavad hakkama rohkem lubatud heitkoguse ühikuid ostma, võib see edasi kanduda ka piletihindadesse, mis omakorda võib omada suuremat mõju Euroopa Liidu äärealadel asuvatele riikide elanikele. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Seletuskiri kooskõlastat akse Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Info avaliku konsultatsioon i algatamise kohta saadeti Keskkonnaametile, Lennuametile, Eesti Lennundusklastrile , õhusõidukikäitajatele SmartLynx Aviation Estonia OÜ, AS Airest, AS Fort Aero, Panaviatic AS, Regional Jet OÜ ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale arvamuse avaldamiseks. Huvigruppidest esitas arvamust ainult Keskkonnaamet, kes tõi välja, et dubleerimist ning halduskoormuse tõusu peaks vältima. Sellega on vastuse koostamisel arvestatud. Eesti vastus avalikule konsultatsioonile: Estonia supports achieving climate neutrality by 2050 in the EU. It is important that all sectors , including aviation , would contribute to reducing greenhouse gas emissions . Therefore Estonia would like to emphasize that the revision of the EU ETS Directive 2003/87/EU must maintain its environmental integrity and not lose the current level of ambition . As the aviation sector is a global industry , the action to reduce greenhouse gas emissions must also be taken globally . Therefore , Estonia maintains its support for CORSIA as a global market- based measure that can bring forth changes necessary to mitigate climate change . The EU ETS is a robust tool that is already well understood by the aircraft operators and competent authorities alike . Therefore the system should not be altered but to be improved based on gained knowledge and experience . Possible transition from the EU ETS to CORSIA should only happen when there is big enough global support for CORSIA and it could be demonstrated that the system can deliver similar integrity and greenhouse gas reduction potential as the EU ETS. Until CORSIA has been tested both EU ETS and CORSIA should be applied in the EU. Furthermore , any undue administrative burden should be avoided in the process . Changes in the EU ETS emission allowance auctioning shares should be done after a comprehensive impact assessment has been conducted . Due to its size , population density , and geographical position Estonia is not as interconnected with the rest of Europe as some bigger or more centrally located countries might be . Therefore it is important to avoid any negative socio-economic impacts and negative impacts on competitiveness that might occur from the revision . Estonia would also like to emphasize that while market- based measures can be effective tools to reduce greenhouse gas emissions in aviation , more consideration should also be given to innovation , developing technologies , and digital solutions . Saatja: Priit Rifk <[email protected]> Saadetud: 13.08.2020 11:49 Adressaat: Yana Laurand <[email protected]> Koopia: Kertu Martšenkov-Tsogbe <[email protected]>; Silja Vöörmann <[email protected]>; Taivo Linnamägi <[email protected]>; Moonika Käst <[email protected]> Teema: RE: Kooskõlastamine: EK teekaardi avalik konsultatsioon, EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lennunduse osa muutmisest Manused: Lisa 2 Avalik_konsult_EL_HKS_lennundus_vastus.docx; Lisa 1 Avalik_konsult_EL_HKS_lennundus.docx Päevast, Vaatasin läbi ja võiks kooskõlastada. Kena päeva Priit From: Yana Laurand Sent: Thursday, August 13, 2020 10:37 AM To: Priit Rifk <[email protected]> Cc: Kertu Martšenkov-Tsogbe <[email protected]>; Silja Vöörmann <[email protected]>; Taivo Linnamägi <[email protected]> Subject: FW: Kooskõlastamine: EK teekaardi avalik konsultatsioon, EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lennunduse osa muutmisest Tere, Priit! KEM palub kooskõlastust nädala lõpuks EL HKSi teemal. Anna märku, kui miskit jääb silma. Tervitades, Jana From: Kersti Liivorg <[email protected]> Sent: Thursday, August 13, 2020 10:25 AM To: Merilyn Möls <[email protected]>; Meelis Meigas <[email protected]>; MKM ELRKO <[email protected]> Cc: Imre Banyasz <[email protected]>; Janika Laht <[email protected]>; Kerli Kiili <[email protected]>; Kati-Liis Kensap <[email protected]> Subject: Kooskõlastamine: EK teekaardi avalik konsultatsioon, EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lennunduse osa muutmisest Tere Edastame kiireks kooskõlastamiseks seletuskirja ja plaanitava Eesti sisendi kavandi Euroopa Komisjoni teekaardi kohta, mis saab sisendiks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lennunduse osa muutmiseks. Seisukohad on plaanis kinnitata 19.08 KOKi istungil ja lõplik EK-le vastamise tähtaeg on 28.08. Tagasisidet ja/või tekstiettepanekuid failidesse ootame võimalusel käesoleva nädalal lõpuks. Head Kersti Liivorg Peaspetsialist | EL ja rahvusvahelise koostöö osakond Senior Officer | EU and International Co-operation Department +372 6262 843 | +372 533 29691| [email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti