Infotehnoloogia teaduskonna lõputöö koostamise ja vormindamise juhendi kinnitamine

DEKAANI KORRALDUS Tallinn 11.08.2025 nr 1-24/228 Infotehnoloogia teaduskonna lõputöö koostamise ja vormindamise juhendi kinnitamine Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli senati 20.05.2025 määruse nr 4 „Õppekorralduse eeskiri“ § 25 lõikele 4 kinnitan infotehnoloogia teaduskonna lõputöö koostamise ja vormindamise juhendi (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Gert Jervan Infotehnoloogia teaduskonna dekaan  KINNITATUD Infotehnoloogia teaduskonna dekaani 11.08.2025 korraldusega nr 1-24/228 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Lõputöö koostamise ja vormindamise juhend Tallinn 2025 Sisukord 1 Lõputöö koostamise ja vormindamise nõuded ......................................................... 3 1.1 Vormindamise põhinõuded............................................................................... 3 1.2 Lõputöö maht .................................................................................................... 4 1.3 Lõputöö ülesehitus ............................................................................................ 5 1.4 Tiitelleht ........................................................................................................... 5 1.5 Lühikokkuvõte .................................................................................................. 6 1.6 Lühendite ja mõistete sõnastik ......................................................................... 6 1.7 Sisukord, jooniste ja tabelite loetelu ................................................................. 7 1.8 Lõputöö põhiosad ............................................................................................. 7 1.9 Lõputöö muud osad .......................................................................................... 8 2 Jooniste, tabelite, programmikoodi ja valemite vormindamine ............................. 10 2.1 Joonised ja tabelid .......................................................................................... 10 2.2 Programmikoodi esitamine ............................................................................. 11 2.3 Matemaatilised avaldised ja valemid .............................................................. 11 3 Kasutatud kirjandusele viitamine ja malli kasutamine ........................................... 13 Lisa 1 – Tiitellehe kujundus ........................................................................................... 14 Lisa 2 – Autorideklaratsiooni näidis............................................................................... 15 Lisa 3 – Lühendite ja mõistete sõnastiku näidis ............................................................. 16 Lisa 4 – Jooniste loetelu näidis ....................................................................................... 17 Lisa 5 – Tabelite loetelu näidis ....................................................................................... 18 Lisa 6 – Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ...................................................................................................................... 19 2 1 Lõputöö koostamise ja vormindamise nõuded Käesolev juhend kehtestab nõuded, millele peab vastama Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna lõpetaja bakalaureuse- või magistritöö (edaspidi lõputöö) vormindus. Sarnastest nõuetest soovitame lähtuda ka muude kirjalike tööde vormindamisel. 1.1 Vormindamise põhinõuded Lõputöö elementide vormindusviis on ühtne kogu töö ulatuses. Vormindamise põhinõuded:  Lõputöö vormistatakse A4 formaadis (210 x 297 mm).  Lehekülje veerised: üleval ja all 2,5 cm, vasakul ja paremal 3,0 cm.  Teksti font on Times New Roman. Põhiteksti tähesuurus 12 pt1, reavahe 1,5.  Teksti kirjutamisel kasutatakse nn plokk-stiili, kus tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga, lõigu järel vaba ruum (spacing after) 12 pt.  Tekstilõikude joondamisel kasutatakse rööpjoondust (justify), seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist.  Esiletõstmist vajavaid sõnu ja lauseid võib esitada rasvaselt. Kaldkirja peab kasutama võõrkeelse teksti ja võõrkeelsete terminite puhul.  Allmärkuse (Footnote) tähesuurus 10 pt ja reavahe 1,0.  Lehekülgede numeratsioon on läbiv ning haarab kõik lõputöö leheküljed tiitellehest kuni lisade viimase leheküljeni. Tiitellehele leheküljenumbrit ei lisata, kuid seda arvestatakse töö esimese lehena. Lehekülje number märgitakse lehekülje alla keskele alumisest servast 1,5 cm kaugusel, teksti font Times New Roman ja tähesuurus 12 pt. 1 pt ehk punkt, mille absoluutne suurus on 1/72 tolli. 3 Töö peatükke ja muid iseseisevaid osi (sisukord, sissejuhatus jne) tuleb alustada uuelt leheküljelt. Töö liigendamine peatükkideks ja alapeatükkideks peab olema mõistlik – tuleb vältida olukordi, kus alapeatüki sisuks on vaid üks lõik. Töö liigendamisel kasutatakse kolmetasemelisi pealkirju, neljanda taseme pealkirjade kasutamist tuleb vältida. Uue alapealkirja, joonise või tabeli esitamine koheselt pärast pealkirja ei ole lubatud – pealkirjale järgneval real on alati tekst. Kõik pealkirjad algavad suurtähega. Pealkirjades ei kasutata üldjuhul poolitamist ega lühendeid ning pealkirjade lõppu ei panda punkti. Lõputöö pealkirjade vormindamisel tuleb järgida tabelis 1 esitatud põhimõtteid. Tabel 1. Erineva taseme pealkirjade vormindamise reeglid. Dokumendi osa Määrangud I taseme pealkiri  Algab uuelt leheküljelt, ruum ees 60 pt, järel 18 pt.  Rasvane kiri 16 pt, vasakjoondus.  Töö pealkirjad (sissejuhatusest kokkuvõtteni) nummerdatakse araabia numbritega (1, 2 jne). Numbri ja pealkirja teksti vahel on tühik.  Numbrit ei panda järgmiste pealkirjade ette: autorideklaratsioon, lühikokkuvõte, lühendite ja mõistete sõnastik, sisukord, jooniste loetelu, tabelite loetelu, kasutatud kirjandus, lisad. II taseme pealkiri  Algab jooksvalt leheküljelt, ruum ees 24 pt, järel 12 pt.  Rasvane kiri 14 pt, vasakjoondus.  Nummerdatakse araabia numbritega (1.1, 1.2 jne). III taseme pealkiri  Algab jooksvalt leheküljelt, ruum ees ja järel 12 pt.  Rasvane kiri 12 pt, vasakjoondus.  Nummerdatakse araabia numbritega (1.1.1, 1.1.2 jne). 1.2 Lõputöö maht Bakalaureusetöö põhiosa maht jääb üldjuhul vahemikku 25–35 lehekülge. Magistritöö põhiosa maht jääb üldjuhul vahemikku 30–60 lehekülge. Töö põhiosa mahu hulka arvatakse sissejuhatus, töö peatükid ja kokkuvõte. Vaatamata etteantud piirarvudele, peab lõputöö põhiosa lehekülgede arv olema nii suur kui vajalik ning nii väike kui võimalik. Töö võib olla normist suurema või väiksema mahuga, kui see on ülesande lahendamiseks põhjendatud ning juhendaja poolt aktsepteeritud. 4 1.3 Lõputöö ülesehitus Tabelis 2 on esitatud lõputöö nõutavad komponendid nende paiknemise järjekorras. Tabel 2. Lõputöö komponendid nende paiknemise järjekorras ning nende esitamise tingimused. Dokumendi osa Esitamise tingimus Tiitelleht Kohustuslik Eestikeelsel tööl on ainult üks tiitelleht, võõrkeelsel kaks. Autorideklaratsioon Kohustuslik Lühikokkuvõte lõputöö põhikeeles Kohustuslik Lühikokkuvõte inglise/eesti keeles (sõltuvalt Kohustuslik. Erand ptk 1.5. lõputöö põhikeelest) Lühendite ja mõistete sõnastik Lisatakse vajadusel Sisukord Kohustuslik Jooniste loetelu Lisatakse vajadusel Tabelite loetelu Lisatakse vajadusel Sissejuhatus Kohustuslik Lõputöö peatükid Kohustuslik Kokkuvõte Kohustuslik Kasutatud kirjandus Kohustuslik Lihtlitsents lisana Kohustuslik Lisad Lisatakse vajadusel 1.4 Tiitelleht Eestikeelsel lõputööl on üks tiitelleht, mis on vormistatud töö põhikeeles. Võõrkeelsel lõputööl on kaks tiitellehte, millest esimene töö põhikeeles ja teine eesti keeles. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Tiitellehe näidis on esitatud lisas 1. Tiitellehe osad:  ülikooli nimetus;  teaduskonna nimetus;  autori ees- ja perekonnanimi;  üliõpilaskood;  lõputöö pealkiri;  lõputöö liik: bakalaureusetöö või magistritöö;  juhendaja ees- ja perekonnanimi ning teaduskraad;  kaasjuhendaja ees- ja perekonnanimi (vastavalt vajadusele);  lõputöö kaitsmise koht (linn) ja aasta. 5 1.5 Lühikokkuvõte Lühikokkuvõte (Abstract) on oleviku vormis kirjutatud ülevaade lõputöö sisust. Lugeja saab ülevaate töö eesmärkidest, olulisematest käsitletud probleemidest, kasutatud meetoditest ning tähtsamatest tulemustest ja järeldustest. Lühikokkuvõte tuleb esitada nii eesti kui ka inglise keeles järgmiselt:  lühikokkuvõte töö põhikeeles mahuga pool (½) A4 lehekülge ja lühikokkuvõte teises keeles (eesti või inglise) mahuga vähemalt üks (1) A4 lehekülg;  lõputöö põhikeelest erinevas keeles kirjutatud lühikokkuvõttele lisatakse lõputöö võõrkeelne pealkiri;  erandina ei tule eestikeelset lühikokkuvõtet esitada lõputöödes, mille põhikeel on inglise keel ja mis on kirjutatud inglise keelsel õppekaval. Eestikeelse lühikokkuvõtte kohustusliku viimase lõigu sõnastus: Lõputöö on kirjutatud [keel] keeles ning sisaldab teksti [lehekülgede arv töö põhiosas] leheküljel, [peatükkide arv] peatükki, [jooniste arv] joonist, [tabelite arv] tabelit. Ingliskeelse lühikokkuvõtte kohutusliku lõigu sõnastus: The thesis is in [language] and contains [pages] pages of text, [chapters] chapters, [figures] figures, [tables] tables. 1.6 Lühendite ja mõistete sõnastik Lühendite ja mõistete sõnastikku lisatakse kõik töö põhitekstis kasutatud uued ning ka mitmetähenduslikud üldtuntud terminid tähestikulises järjekorras. Lisas 3 on toodud näide lühendite ja mõistete sõnastiku korrektsest vormistamisest. Lühendid tuleb töö põhiosa tekstis esmakordsel mainimisel alati lahti seletada. Näiteks kasutades tekstis lühendit PC antakse selle esmamainimisel kaasa ka selgitus: PC (Personal Computer). Võõrkeelsed sõnad esitatakse seletustes kaldkirjas. 6 1.7 Sisukord, jooniste ja tabelite loetelu Sisukorras esitatakse pealkirjade loetelu alates sissejuhatusest kuni lisadeni (kaasa arvatud) koos leheküljenumbritega, millelt nad algavad. Kui lõputöö sisaldab jooniste ja tabelite loetelu, siis hõlmab sisukord ka neid pealkirju. Sisukorra loetelusse ei lisata tiitellehte, autorideklaratsiooni, lühikokkuvõtet, lühendite ja mõistete sõnastikku ja sisukorda ennast. Sisukorra vormindamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:  Sisukorra tekst – Times New Roman 12 pt, reavahe 1,5.  Esimese taseme pealkiri – vasakjoondus.  Teine tase ja madalama tasemega pealkirjad – joondus vasakust servast taandega (nt taane 0,42 cm, taane 0,85 cm).  Kui pealkiri ei mahu ühele reale, siis järgmisele reale ulatuva pealkirjaosa vasaktaane peab vastama pealkirja esimese rea tekstiosa algusele. Jooniste ja tabelite loetelus esitatakse vaid töö põhiosas esitatud joonised ja tabelid, lisades olevaid jooniseid ja tabeleid antud nimekirjades ei kajastata. Loetelude näidised on kujutatud lisal 4 ja 5. 1.8 Lõputöö põhiosad Sissejuhatus annab ülevaate lõputöö teemast (teema aktuaalsus ja uudsus), töö eesmärgist, uuritavast probleemist (hüpotees(id), uurimisküsimus(ed), lahendatavad küsimused ja lähtetingimused, eritingimused, mida on rakendatud ülesande lahendamisel/ülesande püstitamisel) ning lõputöö struktuurist. Sissejuhatuses kirjeldatakse ka töö lähtetingimused, alamülesanded ja vajadusel ka täiendavad nõuded. Taust sh kirjanduse ülevaates esitatakse valdkonnaga seotud teooriad, kontseptsioonid ja mõisted. Ülevaates on olulisel kohal analüütiline seletus, kus seostatakse erinevate autorite arvamused, viiakse läbi erinevate allikate sisuline võrdlus, süntees ning vastandamine (mitte pelgalt refereerimine). Kirjeldatakse, millised eeltingimused töö tegemiseks olid ja kuidas need mõjutasid töös väljatoodud lähenemist. 7 Metoodikas kirjeldatakse, milliseid meetodeid töö tegemiseks kasutati (nt kvalitatiivne või kvantitatiivne analüüs). Selgitatakse, kust ja kuidas andmed koguti. Kirjeldatakse, kuidas ülesande lahendamine toimus, sealhulgas kasutatud vahendeid ja tööetappe. Tulemused ja analüüsis tutvustatakse kuidas kogutud andmeid analüüsiti. Antakse ülevaade töö käigus saadud tulemustest, tuues välja olulisemad järeldused ja mustrid. Seotakse tulemused sissejuhatuses püstitatud probleemidega. Süntees (autoripoolne lahendus) – koondatakse analüüsitud andmed tervikuks ja pakutakse omapoolseid lahendusi. Kui töö eesmärk on praktiline, tuuakse välja rakenduslikud soovitused. Kui töö eesmärk on teoreetiline, selgitatakse, kuidas tulemused laiendavad valdkonna teadmisi. Tulevik (edasised sammud; ei ole alati nõutav) – kirjeldatakse, millised küsimused vajavad edaspidi lahendamist. Kui töö tulemused on praktilised, kirjeldatakse nende võimalikke rakendusi. Kokkuvõttes esitatakse töö põhieesmärk(gid), vastused sissejuhatuses püstitatud küsimustele, tuuakse välja töö olulisemad tulemused ja järeldused. 1.9 Lõputöö muud osad Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki töös viidatud allikaid, iga allikas esitatakse vaid üks kord. Vaata täpsemalt infotehnoloogia teaduskonna allikate kasutamise juhendist. Lihtlitsents on lõputöö osa, millega üliõpilane annab loa lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Lihtlitsents (vt lisa 6) tuleb esitada ühes failis elektroonse lõputööga (PDF-vormingus fail) lisana 1 ja see on üheks eelduseks autori lõputöö kaitsmisele lubamisel. Lihtlitsentsi ei pea allkirjastama. Lõputöö lisades esitatakse vajadusel täiendav mahukam materjal, mis toetab töö põhiosas käsitletud teemasid ja aitavad paremini mõista tööga seotud probleeme või pakuvad täiendavaid üksikasju käsitletava probleemvaldkonna kohta. Kõigile lisadele (välja arvatud Lisa 1 – Lihtlitsents) peab viitama töö põhitekstis. 8 Lisade kasutamine on valikuline. Lisad nummerdatakse ja nimetatakse selgete pealkirjadega. Lisa number näidatakse pealkirjas peale sõna „Lisa” (nt Lisa 1 – Lihtlitsents). Lisade vormistamisel on soovitatav järgida töö põhiosa vormindusreegleid, kui see on võimalik. 9 2 Jooniste, tabelite, programmikoodi ja valemite vormindamine Käesolevas peatükis keskendutakse joonistele, tabelitele, programmikoodile ja valemitele. 2.1 Joonised ja tabelid Jooniste ja tabelite vormindamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:  Kõik lõputöös sisalduvad joonised ja tabelid peavad olema läbivalt nummerdatud ja selgitatud tekstiga.  Kõikidele töös sisalduvatele joonistele/tabelitele tuleb tekstis viidata. Viide joonisele/tabelile peab olema põhitekstis enne vastavat joonist/tabelit.  Tabelitele lisatakse selgitav tekst pealkirjana, joonistele allkirjana. Teksti lõppu lisatakse alati punkt. Joonise/tabeli selgitav tekst asub joonise/tabeliga alati samal leheküljel.  Joonised ja tabelid peavad olema esitatud muust tekstist eraldi, tekst on tabelist/ joonisest üleval ja all, mitte selle ümber.  Tabelid ja joonised joondatakse lehe keskele.  Tabeli pealkiri/joonise allkiri joondatakse lehe keskele, font Times New Roman, tähesuurus 10 pt, ruum ees ja järel 6 pt. Tabelisse kantavate tähiste, arvude ja sõnalise teksti font on Times New Roman, tähesuurus 11 pt ja reavahe 1,0. Juhul kui tabel paikneb üle mitme lehekülje, peab tabeli päis olema kajastatud igal leheküljel. Soovitatav on taolisi üle mitme lehe kulgevaid tabeleid mitte kasutada. Korrektselt vormindatud tabeli näitena vaata antud dokumendi tabeleid: Tabel 1 ja Tabel 2. 10 Joonis 1 esitab korrektselt vormistatud joonise näite koos lühikese selgitusega. Joonis 1. Näide: Tallinna Tehnikaülikooli peamine logo. 2.2 Programmikoodi esitamine Programmikoodi vormindamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:  Programmikood esitatakse võimalusel katkematult ühel leheküljel ja peab olema korrektselt trepitud.  Programmikood esitatakse kasutades püsilaiusega fonti, nt Courier New või Consolas, tähesuurus 10 pt, reavahe 1,0, ruum ees ja järel 2 pt ning joondatakse vasakule.  Programmikood allkirjastatakse joonisena: allkiri joondatakse lehe keskele, font Times New Roman, tähesuurus 10 pt, ruum ees ja järel 6 pt. Joonis 2 esitab näite korrektselt vormistatud programmikoodist. Public Function computeSomething() Dim i, j As Integer For i = 1 To 10 For j = 1 To 10 ' Do something in loop Next j Next i Return i + j End Function Joonis 2. Korrektselt vormindatud ja trepitud programmikoodi näide. 2.3 Matemaatilised avaldised ja valemid Valemite nummerdamine töös on kohustuslik juhul, kui neile tekstis viidatakse. Muudel juhtudel on nummerdamine soovituslik. Valemi juurde käiv number esitatakse valemiga 11 samal real lehekülje paremas servas ümarsulgudes. Valem (1) esitab näite valemi vormistamisest sellele viitamise korral. NB! Kui valem on lause osa, siis lõpeb lause alati „punktiga“. 𝑛 (𝑥 + 𝑎)𝑛 = ∑𝑛𝑘=0 ( ) 𝑥 𝑘 𝑎𝑛−𝑘 . (1) 𝑘 Täiendavate näidetega saab tutvuda siin: IEEE Mathematics Style Guide for Authors. 12 3 Kasutatud kirjandusele viitamine ja malli kasutamine Viidata tuleb kõikidele lõputöös kasutatud trüki- kui ka elektroonilistele allikatele. Viitamise stiil peab kogu töö ulatuses olema ühtne. Viitamisega seotud nõuded on kirjeldatud infotehnoloogia teaduskonna allikate kasutamise juhendis2. Lõputöö vormistatakse kasutades lõputöö koostamise ja vormindamise juhendit ning malli. Töö kirjutamisel mallile on kõik dokumendi elemendid juba vormindatud vastavalt nõuetele. Soovituslik on alustada lõputöö koostamist lõputöö malli alla laadimisega ning vormindada töö koheselt vastavalt nõuetele. 2 Infotehnoloogia teaduskonna allikate kasutamise juhend: https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2024-04/Allikate%20kasutamise%20juhend%2016042024.pdf 13 Lisa 1 – Tiitellehe kujundus 14 Lisa 2 – Autorideklaratsiooni näidis 15 Lisa 3 – Lühendite ja mõistete sõnastiku näidis 16 Lisa 4 – Jooniste loetelu näidis 17 Lisa 5 – Tabelite loetelu näidis 18 Lisa 6 – Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks3 Mina, [Ees- ja perenimi] 1 Annan Tallinna Tehnikaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose "[Lõputöö pealkiri]" , mille juhendaja on [Juhendaja nimi] 1.1 reprodutseerimiseks lõputöö säilitamise ja elektroonse avaldamise eesmärgil, sh Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogusse lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2 üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tallinna Tehnikaülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogu kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2 Olen teadlik, et käesoleva lihtlitsentsi punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3 Kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevaid õigusi. 3 Lihtlitsents ei kehti juurdepääsupiirangu kehtivuse ajal vastavalt üliõpilase taotlusele lõputööle juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, mis on allkirjastatud teaduskonna dekaani poolt, välja arvatud ülikooli õigus lõputööd reprodutseerida üksnes säilitamise eesmärgil. Kui lõputöö on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega ning lõputöö kaas- või ühisautor(id) ei ole andnud lõputööd kaitsvale üliõpilasele kindlaksmääratud tähtajaks nõusolekut lõputöö reprodutseerimiseks ja avalikustamiseks vastavalt lihtlitsentsi punktidele 1.1. ja 1.2, siis lihtlitsents nimetatud tähtaja jooksul ei kehti. 19