Pr Kristina Kallas Teie: 26.06.2025 nr 8-2/25/2860
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie: 11.07.2025 nr 1-14/RE/15359-1
Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise
korra ja töökorra eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister Kallas
Tartu Ülikool esitab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu
moodustamise korra ja töökorra eelnõu kohta alljärgnevad ettepanekud:
- Tartu Ülikool kordab oma 2019. aastal tehtud ettepanekut mitte moodustada eraldi
nimetamiskogu, vaid anda hindamisnõukogu moodustamise õigus Eesti Teadusagentuuri
nõukogule. 11-liikmeline nimetamiskogu on ebamõistlikult suur, mis teeb selle töö
korraldamise keerukaks ning võib seeläbi vähendada tehtavate otsuste kvaliteeti. Seda
eriti olukorras, kus nimetamiskogu ülesannete maht ei ole kuigi suur ning seetõttu ei ole
piisavalt võimalust koostööd praktiseerida ning töörutiine paika saada. Nimetamiskogu
moodustamine tõstab ka ebamõistlikult nende asutuste ja isikute halduskoormust, kes
peavad sinna nimetama ühise esindaja.
- Tartu Ülikool on seisukohal, et kõige olulisemaks kriteeriumiks hindamisnõukogu
liikmete nimetamisel, sh varunimekirja koostamisel peab jääma teadlaste erialane
pädevus ning teaduslik kõrgtase. Eesti Teadusagentuuri antavad uurimistoetused on
mõeldud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks ning nende saamine
eeldab eelkõige toetuse saaja kõrget teaduslikku taset, mida saavad hinnata vähemalt
sama pädevad hindamisnõukogu liikmed. Samuti ei tohi hindamisnõukogusse liikme
nimetamine ning tema tegevus hindamisnõukogu liikmena olla seotud ühegi asutuse ega
organisatsiooni huvidega ega nendesse kuulumisega. Paraku ei ole see kriteerium
määruse eelnõus nii selget eelistust saanud, sest nii nimetamiskogu (eelnõu § 3 lg 3) kui
ka hindamisnõukogu (eelnõu § 4 lg 2 p 3) moodustamisel on ühe kriteeriumina asutuste
esindatus. Teen ettepaneku sätestada määruses üheselt selgelt põhimõte, mille kohaselt
peamiseks ja otsustavaks kriteeriumiks hindamisnõukogu liikmete valimisel oleks
teadlase erialane pädevus ning teaduslik kõrgtase. Juhul kui kandidaadid on teadusliku
taseme poolest võrdsed, eelistatakse eri asutuste esindatust. Aga see ei tohi olla vastupidi,
kus institutsionaalse esindatuse ohvriks tuuakse teaduslik tase.
- Teen ettepaneku eelnõu § 2 lg-st 3 välja jätta sõna „Eesti”. Teadus on oma loomult
rahvusvaheline, lisaks peaks olema kindlasti võimalik hindamisnõukokku kaasata ka neid
eesti teadlasi, kelle teadlaskarjäär on olnud väljaspool Eestit.
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
- Eelnõu § 4 lg 2 p 6 kohaselt peab hindamisnõukogu igas järgmises koosseisus olema
vähemalt poole ulatuses uusi liikmeid, seejuures vahetub igas teadus- ja arendustegevuse
valdkonnas vähemalt üks liige ning sama lõike punkti 6 kohaselt ei saa sama isik olla
hindamisnõukogu liige enam kui kuus aastat. Kui eesmärgiks on tagada järjepidevus ning
kogemuste edasikandmine, siis hindamisnõukogu poole koosseisu roteerimine iga kolme
aasta tagant teeb selle väga keeruliseks. Juhin tähelepanu, et eelnõus sisalduv regulatsioon
võimaldab ka kogu hindamisnõukogu väljavahetamist iga kolme aasta tagant. Teen
ettepaneku määrata iga kolme aasta tagant roteeritavate nõukogu liikmete osakaaluks 1/3
nõukogu koosseisust või alternatiivselt sätestada vähemalt, et see ei tohi ületada poolt
nõukogu koosseisust.
- Uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse jõustumisel tuleks
korrastada ka Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kasutamine andmeallikana. Eelnõu § 2
lg 6 on öeldud, et hindamisnõukogu liikme kandidaadi esitamisel esitatakse muu hulgas
ka tema elulookirjeldus. Hindamisnõukogu liikmed hindavad ise hiljem granditaotlejaid
ETISes sisalduvate andmete põhjal. Nad peaksid ise esmajärjekorras eeskujuks olema
ning korrastama iseenda andmed ETISes ja määruses tuleks sätestada, et arvesse võetakse
kandidaadi elulookirjeldus ETISes Seepärast tuleks määruses sätestada, et kandidaatidel
peab olema ajakohane elulookirjeldus ETISes. Lisaks võimaldab see vähendada
elulookirjelduste koostamiseks ja menetlemiseks vajaminevat bürokraatiat ja
andmemahtu.
- Eelnõu § 5 lg 2 kohaselt on hindamisnõukogu töökeel eesti keel, kuid eelnõuga ei ole
hindamisnõukogu kandidaadile seatud nõuet, et ta peab oskama eesti keelt. Samas on
seletuskirjas öeldud: „Kuivõrd hindamisnõukogu koosolekud toimuvad eesti keeles, tuleb
hindamisnõukogu liikme kandidaatide esitamisel ning liikmete valimisel arvestada, et
võimalik liige oskaks hindamisnõukogu ülesannete täitmiseks piisavalt heal tasemel eesti
keelt.“. Juhin tähelepanu, et kui määrusega ei ole kandidaadile kehtestatud kohustuslikku
keeleoskuse nõuet, siis ei ole õigust ka liikmete määramisel seda arvesse võtta ning Eesti
Teadusagentuuril lasub kohustus korraldada hindamisnõukogu töö selliselt, et eesti keelt
mittevaldavad liikmed saaksid selles osaleda (nt tõlke abil). Kui siiski soovitakse, et
hindamisnõukogu liikmed kõik valdaks tööks vajalikul määral eesti keelt, tuleks see nõue
määruses sätestada.
- Eelnõu § 1 lg 5 ja § 6 lg 3 reguleerivad hindamisnõukogu antavat kinnitust sõltumatuse
kohta ning hindamisnõukogu liikme taandamist, kuid eelnõus ei ole selgelt öeldud, et
hindamisnõukogu liige kohustub vältima kogu oma tegevuses hindamisnõukogu liikmena
huvide konflikti ning et ta ei tohi osaleda otsuste tegemises ega nende mõjutamises
korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes seotud isikute suhtes. See täpsustus oleks
vajalik, et teadvustada hindamisnõukogu liikmetele selgelt, et ta peab vältima huvide
konflikti kogu oma tegevuses hindamisnõukogu liikmena ning millistel juhtudel on ta
kohustatud otsuse tegemisest taanduma.
Lisaks juhin tähelepanu mõnedele väiksematele keelelistele ja normitehnilistele puudustele:
- § 1 lg 1 teises reas peaks teise sõna „moodustatud“ asemel olema „koosnev“.
- § 1 lg 2 p 1 peaks fraasi „uurimistoetuste rahastusettepanekuid“ asemel olema näiteks
fraas „uurimistoetuse taotluste rahuldamise ettepanekuid“, sest uurimistoetus ongi
rahastus uuringu tegemiseks.
- § 1 lg 2 p 4 jääb segaseks, mis on uurimistoetuse regulatsioon ja mis on uurimistoetuse
määramise kord ning mis neil vahet on.
- § 2 lg 4 peaks kahes kohas sõna „või“ asemel olema „ega“.
2 (3)
- § 3 lg-st 1 tuleb välja jätta sulgudes olev osa. Esiteks peaks see olema esimese sõna järel,
aga kuna edaspidi kasutatakse tekstis nimetamiskogu täisnime, siis ei ole seda osa üldse
vaja.
- § 3 lg 2 p 1 tuleks sõnastada „1) hindamiskogu liikmete arv igas käesoleva määruse § 1
lg 3 nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;“, kuna teadus- ja arendustegevuse
valdkondade klassifikatsioone on kasutusel mitmeid erinevaid.
- § 4 lg 2 p 6 tuleks sõna „uueneb“ asendada sõnaga „vahetub“.
- § 4 lg 4 ja 5 tuleks öelda, et asendusliikme nimetamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi
lõikes 2 toodud põhimõtteid, mitte asendatava liikme profiili.
- § 5 lg 3 kohaselt kutsub koosoleku kokku ning lg 5 kohaselt juhib seda hindamisnõukogu
esimees või tema volitusel aseesimees. Reguleerida tuleks ka olukord, kus
hindamisnõukogu esimees ei ole võimeline neid tegevusi ise tegema ega nendeks ka
aseesimeest volitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aune Valk
õppeprorektor teadusprorektori ülesannetes
Koopia: Eesti Teadusagentuur, teised ülikoolid, Rektorite Nõukogu
Aliis Liin
[email protected]
Siret Rutiku
[email protected]
3 (3)