dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tallinna Tehnikaülikool
Sissetulev kiriAvalik

Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimuste ja korra eelnõu kooskõlastamine

Tallinna Tehnikaülikool · 24. juuli 2025
Viit
11-2/918-3
Registreeritud
24. juuli 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11 KIRJAVAHETUSE HALDAMINE
Sari
11-2 Kirjavahetus teadustegevuse juhtimise küsimustes
Toimik
11-2/2025 Kirjavahetus teadustegevuse juhtimise küsimustes
Vastutaja
Riina Vilgats (Rektoraat, Teadusprorektori vastutusala, Teadusosakond)
Lahendamise tähtaeg
23. august 2025

Failid

  • 📎TA_tegevustoetuse_maaruse_kooskolastuskiri_TU_.asice173 KB

Sisu (failidest)

Pr Kristina Kallas Teie: 3.07.2025 nr 8-1/25/2959 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie: 24.07.2025 nr 1-14/RE/15816-1 Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimuste ja korra eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Kallas Tartu Ülikool esitab asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimuste ja korra eelnõu kohta järgmised ettepanekud: - Eelnõu paragrahvi 3 tuleks lisada täpsustus, millise perioodi tulemusnäitajaid tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel arvesse võetakse. Näiteks on praegu kehtiva teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimuste ja korra § 2 lõikes 1 täpsustus, et arvesse lähevad „alusandmete esitamise aastale eelneva kolme aasta teadus- ja arendustegevuse tulemused“. Samuti tuleks analoogiliselt praegu kehtivale korrale ka uude eelnõusse lisada rakendussätted, mis reguleerivad uuele süsteemile üleminekut. Tartu Ülikool näeb parima lahendusena regulatsiooni, mille kohaselt esitatakse uue korra rakendamisel ainult eelneva aasta andmed (sel sügisel siis andmed 2024. aasta kohta) ning sellele eelneva kahe aasta kohta arvestatakse, kui võimalik, baasfinantseerimise määruse alusel esitatud andmeid. Rahvusteaduste toetuse eraldamisel võetakse arvesse senisest erinevaid alusandmed, mistõttu on vajalik sätestada see, et esimesel aastal esitatakse kolme eelneva aasta andmed, kuid ülejäänud tegevustoetuse tulemusosa arvestamiseks arvesse võetavad andmed on senisele üsna sarnased ning otstarbekuse kaalutlusel oleks mõistlik arvesse võtta eelnevatel aastatel juba esitatud andmeid. - Teen ettepaneku jätta eelnõu paragrahvist 3 välja sõnad „avalikult kättesaadavate“. Kohustus avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused avalikkusele kättesaadavaks teha tuleneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi: TAIKS) § 5 punktist 3. Kui määruses sätestatakse, et arvestatakse ainult avalikult kättesaadavaid tulemusi, peaks avalikustamise tingimused samas määruses väga detailselt lahti kirjutama. See oleks vajalik, et vältida hilisemaid vaidlusi, lisaks sõltub sellest konkreetsete andmete esitamine. Arvesse tuleb võtta ka seda, et avalikult kättesaadavuse mõiste ja avalikustamise viisid on ajas muutuvad. Ning kindlasti tuleks siis kajastada ka TAIKSi § 5 lõikes 3 sisalduv lisaklausel, mille kohaselt ei tehta andmeid ja teadustöö tulemusi avalikkusele kättesaadavaks juhul, kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega. Tartu Ülikooli hinnangul ei ole sellist detailset regulatsiooni mõistlik määrusesse kirjutada, kuna TAIKSi § 5 p 3 kehtib kõigile universaalselt. - Eelnõu § 3 punktides 4 ja 5 on öeldud, et tegevustoetuse tulemusosa eraldamisel võetakse arvesse monograafiaid, mille on välja andnud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kodulehel avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis nimetatud kirjastus. Termini Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 „Rahvusvaheline teaduskirjastus“ asemel oleks korrektne öelda „tunnustatud kirjastus“. Oluline kriteerium ei ole mitte kirjastuse rahvusvahelisus, vaid tunnustatus. Seda enam, et töö käib selles suunas, et ka Eesti kirjastused jõuaksid tunnustatud kirjastuste hulka. Samuti ei ole vajalik viide ETISe kodulehele. Piisab, kui öelda „Eesti Teadusinfosüsteemi tunnustatud kirjastuste loendis“. - Teen ettepaneku sõnastada eelnõu § 3 punkt 5 järgmiselt: „5) artikkel või peatükk Eesti Teadusinfosüsteemi tunnustatud kirjastuste loendis nimetatud kirjastuse välja antud artiklite kogumikus, välja arvatud konverentsikogumikus, koefitsiendiga 1;“. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on monograafia mingit probleemi, mõnda isikut vm igakülgselt ja terviklikult käsitlev teaduslik uurimus. Sõna „monograafia“ kasutamine artiklite kogumiku tähenduses on kõnekeelne ning sisult eksitav. Kogumikuartiklite puhul on oluline arvestada iga artiklit koefitsiendiga 1, kuna mitmetel erialadel ongi artiklite kogumikud olulisemad teadustöö väljundid kui ajakirjad. Tunnustatud andmebaasides sisalduvas kogumikus avaldatud artikkel peaks olema igas mõttes võrdne ajakirjaartikliga. Ühtlasi tuleks sama paragrahvi punktist 1 jätta välja sõnad „välja arvatud kogumikud“. - Teen ettepaneku lisada paragrahvi 5 tingimus, et kui konkreetse lepingu kogumaht on üle 3000 euro, siis läheb selle lepingu alusel laekuv summa igatahes tervikuna arvesse ka siis, kui mõnel aastal laekub vähem kui 3000 eurot. - Teen ettepaneku muuta eelnõu § 5 p 4 selliselt, et Eesti Teadusagentuuri vahendatud välistoetused, nt ERA-Net, Norra EMP jt taolised läheks tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel arvesse. - Eelnõu paragrahvis 5 oleks vaja lisada täpsustus, et tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel ei lähe arvesse toetuse see osa, mille asutus vahendab projektipartneritele. Selline täpsustus on olemas praegu kehtiva teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimuste ja korra lisa 2 osa B punktis 7. - Teen ettepaneku eelnõu § 6 lõikes 6 teha täpsustus, et arvesse lähevad ka muudes keeltes avaldatud artiklid, kui neid ei ole juba paragrahvi 5 alusel tegevustoetuse tulemusosa määramisel arvesse võetud. Eesti ei ole maailmas üksi ega ole kunagi olnud. Eesti ajalugu, kultuur, keel jne on alati olnud tihedalt seotud naabermaadega ja nende teemade uurimine on võimatu tegemata koostööd Soome, Läti, Poola, Saksa, Rootsi jne teadlastega. Koostöö tulemuseks on ka publitseerimine nende maade väljaannetes. Paraku ei kajastu suur osa mitteingliskeelsest publitseerimisest angloameerika-kesksetes andmebaasides. Kui rahvusteaduste arendamiseks eraldatava toetuse määramisel hakatakse arvesse võtma üksnes eesti keeles publitseeritud artikleid, hakkab see takistama rahvusteaduste-alast rahvusvahelist koostööd. - Eelnõu § 6 lg 6 punktis 2 on viidatud spetsiifilistele teadusväljaannetele, tuues näitena ära sõnaraamatud, andmebaasid ja tekstikriitilised väljaanded. Seletuskirjas on öeldud, et tegemist on väljaannetega, mis on Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikaatoris numbriga 3.3. Samas ETISes on klassis 3.3 spetsiifiliste teadusväljaannetena nimetatud sõnaraamatuid, leksikone, atlaseid, määrajaid ja tekstikriitilisi väljaandeid, mitte aga andmebaase. Palun vaadake need sõnastused üle ning täpsustage eelnõu sõnastust selliselt, et selle rakendamine ei tekitaks hiljem vaidlusi. Juhin ka tähelepanu, et eelnõu § 6 lg 6 punktis 3 nimetatud publikatsioonide kohta puudub seletuskirjas üldse viide, millise ETISe klassi artiklitega on tegemist. Lisaks juhin tähelepanu mõnedele väiksematele keelelistele ja normitehnilistele puudustele: - Eelnõu paragrahvi 1 teksti lõpus on tühiku asemel punkt. - Eelnõu § 4 lõigetes 1 ja 2 räägitakse doktoranti juhendanud ja kaasjuhendanud avaliku sektori asutusest. Doktoranti ei juhenda aga asutus, vaid konkreetne füüsilisest isikust teadlane, kelle töökoht võib olla vastavas asutuses. - Eelnõu paragrahvis 5 on arvu „3000“ kirjutamisel ekslikult kasutatud tühikut. 2 (3) - Eelnõu § 5 punktis 3 tuleks sõnaühend“ „riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus“ asendada sõnaühendiga „riik ja kohaliku omavalitsuse üksus“, sest viimased on õigusvõimelised subjektid, kes saavad õiguslikus mõttes olla tellimuslepingu pooleks. - Eelnõu § 6 lg 6 punktis 3 on sõna „eelretsenseeritud“ üleliigne. Eelretsenseeritavates ajakirjades ongi eelretsenseeritud artiklid. - Eelnõu paragrahvides 5 ja 9 peaks kasutama sarnast formulatsiooni. Praegu räägitakse paragrahvis 5 teadus- ja arendustegevusest, paragrahvis 9 aga alus- ja rakendusuuringutest ning eksperimentaalarendusest. Nendes sätetes ei ole põhjust teadus- ja arendustegevuse eri liike eraldi nimetada, nii et piisab teadus- ja arendustegevuse nimetamisest. Samuti on üleliigne sõna „läbiviimine“ kasutamine nendes formulatsioonides. Lisaks ei soovita Eesti Keele Instituut seda sõna tegemise tähenduses kasutada. Raha eraldataksegi teatud tegevuseks, st teadus- ja arendustegevuseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Moora teadusprorektor, professor Koopia: Eesti Teadusagentuur, teised ülikoolid, Rektorite Nõukogu Aliis Liin [email protected] Siret Rutiku [email protected] 3 (3)
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel