Viru Vangla töökeskkonna riskianalüüsi kinnitamine

DIREKTORI KÄSKKIRI 23.04.2026 nr 1-1/3-26/14 Viru Vangla töökeskkonna riskianalüüsi kinnitamine Justiitsministri 13. juuni 2006.a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 alusel ja lähtudes „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 13 lg 1 p 3: 1. Tunnistan kehtetuks Viru Vangla direktori käskkirja 23.01.2024 nr 1-1/24/17 „Viru Vangla töökeskkonna riskianalüüsi kinnitamine“. 2. Kinnitan käesolevale käskkirjale lisatud Viru Vangla töökeskkonna riskianalüüsi koos selle juurde kuuluva lisaga. (allkirjastatud digitaalselt) Ain Anslan  VIRU VANGLA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Asutuse aadress: Ülesõidu 1, Jõhvi 41536 Asutuse esindaja riskianalüüsi läbiviimisel: riskianalüüsi täiendamisel haldusosakonna juhataja RISTO LINDEBERG, töökeskkonnaspetsialist MAIT ROODEN Riskianalüüsi läbiviija ja dokumendi koostaja: OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant ILLE NAKURT-MURUMAA Koostamise aeg: hindamine on läbi viidud DETSEMBER 2019 – JAANUAR 2020 Riskianalüüsi täiendamine: JAANUAR 2022, MAI 203, NOVEMBER 2023 Veebruar 2026 Dokument on kehtiv alates digitaalse allkirja andmise kuupäevast. Riskianalüüsi dokumendi või selle osade kopeerimine ning kasutamine muul eesmärgil kui asutusesiseseks ohutusalaseks tööks, on lubatud ainult autori igakordsel kirjalikul loal. Tondihobu OÜ | Raudoja küla, Anija vald, Harjumaa 74416 | (+372) 51 89602; (+372) 57 809806 | [email protected] | www.tondihobu.ee SISUKORD 1 ASUTUSE ÜLDISELOOMUSTUS JA STRUKTUUR ............................................................................................ 3 2 RISKIANALÜÜSIS KASUTATUD MÕISTED ...................................................................................................... 3 3 OHUTEGURITE HINDAMISEL KASUTATUD METOODIKA ............................................................................. 5 KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA STANDARDID ..................................................................................................................... 7 MUUD KASUTATUD MATERJALID......................................................................................................................... 7 Lisa 1. Ohutegurite hindamise tabel 2 1 ASUTUSE ÜLDISELOOMUSTUS JA STRUKTUUR 1.1. Viru Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist. Viru Vangla (edaspidi vangla) on kinnine vangla, milles on eelvangistusosakond ja avavanglaosakond. 1.2. Vangla hõlmab endas kinnist vanglat ja avavanglat. Kinnipeetavatele on kuni kahekohalistes kambrites kokku 974 kohta ning lisaks 75 kohta avavanglas. Vanglakompleksi juurde kuuluvad kool, spordisaal, sotsiaaltöö ruumid, kabel ja Vanglate ettevõtluskeskuse tootmisosakonda. 1.3. Viru Vangla ülesanded on sätestatud vangistusseaduse ja justiitsministri 13.06.2006 määrusega nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“. 1.4. Viru Vangla koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused: 1.4.1 Viru Vangla struktuuri kuuluvad juhtkond, osakonnad, üksused ja valdkonnapõhiselt liigitatud teenistuskohad. 1.4.2. Viru Vangla osakonnad on: • sekkumistegevuste osakond; • vanglateenistuse haldusosakond; • vanglateenistuse personaliosakond; • teabe- ja uurimisosakond. 1.4.3. Viru Vangla üksused on: • esimene üksus; • teine üksus; • kolmas üksus; • neljas üksus; • avavangla; • saateüksus; • pääsla ja kokkusaamiste üksus; • järelevalvekorralduse üksus; • vastuvõtuüksus. 1.4.4. Viru Vangla valdkonnapõhised teenistuskohad on järgmistes valdkondades: • õigus; • sisekontroll; • vanglateenistuse relvastatud üksus. 2 RISKIANALÜÜSIS KASUTATUD MÕISTED 2.1. TÖÖTAJA – kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 kasutatakse käesolevas töös mõistet töötaja kõigi vangla teenistujate kohta. 2.2. Vangla teenistujad on: 2.2.1. vanglaametnik - vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetavate ja vahistatute üle järelevalve teostamine, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse või kohtuvälise menetluse läbiviimine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Vanglaametnik nimetatakse ametisse käskkirjaga; 2.2.2. riigiametnik - täidab vanglas teenistusülesandeid, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Riigiametnik nimetatakse ametisse käskkirjaga; 3 2.2.3. töötaja - täidab tööülesandeid, mis on seotud üksnes avaliku võimu teostamist toetava tööga. Töötaja töötab töölepingu alusel. 2.3. KINNIPEETAV – kooskõlas TTOS nõuetega ei hinnata käesolevas töös kinnipeetavate elu- ega olmetingimusi. Käesolevas töös hinnatakse kinnipeetavate töötingimusi TTOS §1 lg 3 p. 1 alusel, kui nad teevad tööd vangistusseaduse (VangS) 4. jaos kirjeldatud alustel ja korras. 2.4. DEKONTAMINEERIMINE EHK DEKONTAMINATSIOON - protsesside kogum, mille käigus eemaldatakse või hävitatakse mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. 2.5. KOKKUPUUTEJUHTUMID - nahka läbistavate vigastuste teke selliselt, et vigastuskohta sattub teise inimese või looma kehavedelikke. 4 3 OHUTEGURITE HINDAMISEL KASUTATUD METOODIKA Ohutegurite tuvastamisel ja hindamisel ning töökorralduse analüüsimisel kasutati lisaks töökorralduslike dokumentide ja ametijuhendite analüüsile töökeskkonna vaatlust, suulisi intervjuusid juhuvaliku alusel valimisse sattunud töötajatega ning viidi läbi töötajate küsitlus (elektrooniline). Riskianalüüsi läbiviimisel toimus pidev koostöö finants- ja majandusosakonna peaspetsialist, töökeskkonnaspetsialist HEILI KUULER. Riskianalüüsi täiendamisel olid koostööpartneriteks haldusosakonna hankespetsialist SIGRID ZATYAMINA, haldusosakonna juhataja RISTO LINDEBERG ning töökeskkonnaspetsialist MAIT ROODEN. Lisaks olid riskianalüüsi läbiviimisel oma aega ja toetust pakkudes hindamatuks abiks kõik töökeskkonna vaatluse käigus küsitletud töötajad. 3.1. Riskitaseme määramisel kasutatud metoodika: Füüsikaliste ohutegurite hindamisel riskihindamise meetod HAZPAK: Making workplace safer. A practical guide to basic risk management. WorkCover New South Wales, Australia. (Publication No. 0228) – tabel 1 . TÕENÄOSUS Väga tõenäoline, TAGAJÄRG Tõenäoline, võib võib Väga ebatõenäoline juhtuda Ebatõenäoline juhtuda või võimatu aeg-ajalt pidevalt 5 5 Surm või püsiv Talumatu risk Talumatu risk 4 3 tervisekahjustus /tegutse /tegutse kohe kohe 5 Pikaajaline/krooniline Talumatu haigus või raske risk/ 4 3 2 vigastus tegutse kohe Haiglaravi või vähemalt 3 4 3 2 1 päeva töövõimetust 1 Esmaabi vajadus 3 2 1 Väheoluline risk Tabel 1. Füüsikaliste ohutegurite riskihindamise meetod. 5  Keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel Briti standard BS 8800:2004, kus riski tase leitakse riski tõenäosuse ja tagajärgede tõsiduse vahelise seose tabeli abil - tabel 2. TAGAJÄRJED Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Juhuslikud, kerged mõjud (kerge Pikaajaline kerge kahjustus (nt: Püsiv tõsine tervisekahjutus, mööduv haigus, väsimus, nahakahjustused, põletused, kauakestvad või ärritus, esmaabivajadus). ekseem) Võib vajada arstiabi. pöördumatud Ei teki töövõimetust. Töövõimetus. Kutsehaiguse järelmõjud (nt. Häiriv müra teke võimalik. Müra 80-85 mürgistused, vähk). Bioloogilised tegurid – 2. ohurühm dB(A) Töövõime kaotamine, Kemikaalid: 4. ohukategooria Bioloogilised tegurid – 3. ohurühm puue. Kutsehaigus Kemikaalid: 3. ohukategooria. väga tõenäoline. ESINEMISE TÕENÄOSUS 2. ohukategooria juhul, kui Müra 85 dB(A) või kokkupuude on lühiajaline või rohkem. ebatõenäoline (nt. kemikaali Bioloogilised tegurid – kasutamine suletud 4. ohurühm süsteemides). Kemikaalid: 1. ohukategooria (nt H300; H314; H330; H340: H350 jne); 2. ohukategooria (H319; H373); kantserogeenid, mutageenid Ebatõenäoline 0-30% tööajast. Töötajatel suur isiklik otsustusvabadus. 1 2 3 Keskmine Kemikaalid: väga ohtlikud Vähene risk Vastuvõetav risk risk ained kuni 10% PN; muud kuni 50% PN Võimalik 30-70% tööajast. Töötajatel mõningane isiklik otsustusvabadus. 2 3 Keskmine 4 Kemikaalid: väga ohtlikud Vastuvõetav risk risk Suur risk – 10% kuni 50% PN; muud 50% kuni 100% PN Tõenäoline 70-100% tööajast. Töötajatel puudub isiklik 4 5 otsustusvabadus. 3 Suur risk Talumatu risk Kemikaalid: väga ohtlikud Keskmine risk üle 50% PN; muud üle PN Tabel 2. Keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamise meetod. Riskihinnang 5-astmelisel skaalal HAZPAK ja BS 8800:2004 kasutamisel: 1 - vähene (lisameetmeid vaja ei ole) 2 - mõistlik (ohtu tuleb pidevalt jälgida sisekontrolli käigus. Riski hoidmiseks mõistlikul tasemel kasutada asjakohaseid töökorralduslikke abinõusid. Vältimatu on töötajate ohutusalane juhendamine ja vajadusel väljaõpe.) 3 - keskmine (kui majanduslikult või tehniliselt võimalik, on vaja meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks. Üldjuhul vajalik tervisekontroll, vajadusel vaktsineerimine. Kindlasti vajalik tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe.). Võimalusel kaitsevahendid või abivahendid. 4 - suur (ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui riskitaset ei õnnestu vähendada muude meetmetega, on vajalik IKV. Vajalik tööohutusalane juhendamine, väljaõpe, tervisekontroll.) 5 - talumatu (riski vähendamine on vältimatu, töö jätkamine enne riskitaseme vähendamist keelatud) NB! Kui ohustatud isikuid ei ole välja toodud, on tegu kogu personali kogu konkreetse üksuse/osakonna personali mõjutava ohutegurid. 6 KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA STANDARDID 1. Töölepingu seadus 2. Avaliku teenistuse seadus 3. Vangistusseadus 4. VV 22.01.2013 määrus nr 12“ Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ 5. justiitsministri 13.06.2006 määrus nr 20 „ Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ 6. justiitsministri 14.04.2014 määrus nr 14 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“ 7. justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ 8. Viru Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud üksuste põhimäärused 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 10. VV 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 11. VV 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 12. VV 11.01.2000 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ 13. VV 15.11.2000 määrus 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 14. VV 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 15. VV 05.05.2000 määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 16. VV 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ 17. VV 08.04.2010 määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ 18. Sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohal“ 19. Tervise- ja tööministri 15.12.2022 määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ 20. Standard EVS-EN 15251: 2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ 21. Standard EVS-EN 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ruumiõhu ventilatsiooni- ja konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007“ 22. Standard EVS–EN 12464.1:2011 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Sisetöökohad“ 23. Standard EVS-EN 12464-2:2014 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Välitöökohad“ 24. Standard EVS 894:2008 „loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ 25. Tuleohutuse seadus 26. Seadme ohutuse seadus 27. Kemikaaliseadus 28. Rahvatervise seadus 29. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus 30. Sotsiaalministri 14.09.2020 nr 43 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ 31. Sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ MUUD KASUTATUD MATERJALID 1) Ehitisregistri andmed Ülesõidu 1, Jõhvi asuvate hoonete kohta; 2) Viru Vangla juhtimisstruktuur 3) Viru Vangla töökorralduse reeglid 4) Viru Vangla personalipoliitika 5) Viru Vangla kasutatavate kemikaalide nimekiri, ohutuskaardid 6) Viru Vangla tööde loetelu mida teevad kinnipeetavad 7