dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Veeteede Amet · 20. jaanuar 2020
Viit
6-3-1/2864
Registreeritud
20. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Räpina Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6-3 Eesti vete navigatsioonimärgistuse kavandamine ja hooldamine
Sari
6-3-1 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses
Toimik
6-3-1/2019
Vastutaja
Kert Süsmalainen (Veeteede Amet, Kasutajad, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, Laevateede osakond)

Failid

Sisu (failidest)

Enel Liin Teie 30.12.2019 nr 7-1/2019/19-1 Räpina Vallavalitsus [email protected] Meie 20.01.2020 nr 6-3-1/2864 Võhandu jõe arvamisest laevatatavate siseveekogude hulka Lugupeetud Enel Liin Pöördusite Veeteede Ameti poole sooviga saada Võhandu jõe arengukoridori uuringu läbiviimiseks ülevaate sisulistest ja juriidilistest üksikasjadest, mis seostuvad ühe võimaliku ettepanekuga - arvata Võhandu jõgi laevatatavate siseveekogude hulka. Teatame, et Teie poolt küsitud detailne õigusaktide analüüs väljub mahult Veeteede Ameti tavaülesannete raamidest. Sellest tulenevalt on meie vastused üksnes ameti tegevusvaldkonnast lähtuvad. Laevatataval siseveel asuval veeteel veesõidukitega sõitmise ohutust reguleerib meresõiduohutuse seadus (MSOS). Kui siseveekogu on MSOS-i § 2 punktis 11 nimetatud, kohaldub sellele meresõiduohutuse seadus ja veekogul asuvale sadamale sadamsadamaseadus koos nendest seadustest tulenevate kohustustega ning riikliku järelevalvepädevusega. Meresõiduohutuse seaduses laevatatavate sisevete loetelus olevad veekogud on ühenduses, kas merega või siis teise laevatatava siseveekoguga. Seega jõelõik, millel puudub otseühendus teise laevatatava veekoguga, ei saa olla nimekirjas. Eraldi korda, mille alusel otsustatakse lisada veekogu laevatatavate sisevete nimekirja MSOS-s, ei ole. Igat juhtumit kaalutakse eraldi, milline vajadus on mingil veealal liiklemisele kohaldada riiklikku järelevalvet. Veeseadusel (VeeS) ja MSOS-l ning sadamaseadusel (SadS) on erinev reguleerimisala. Seetõttu veeseaduses sätestatud avalike veekogude loetelu ja avalikult kasutatavad veekogud ei oma tähendust MSOS-i ega SadS mõistes. Kui laevatatavatel sisevetel liiklemise kord on kehtestatud MSOS-i alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega, siis veesõidukite kasutamise nõuded siseveekogudel, mis ei ole MSOS-i § 2 p 11 nimekirjas, tulenevad VeeS alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusest. Veekogu avalik kasutamine on täpsemalt reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 Viimasest tuleneb ka kallasraja laiuse regulatsioon, mis on laevatatavatel veekogudel kümme ning teistel veekogudel neli meetrit. Kõik nimetatud seadused ja nende alusel kehtestatud määrused on avalikult kättesaadavad aadressil www.riigiteataja.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Ene Lillipuu 620 5531, [email protected] Kert Süsmalainen 620 5680, [email protected] 2
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →