Väljaminev kiriAvalik
Kiri
Veeteede Amet · 20. jaanuar 2020
- Viit
- 6-3-1/2864
- Registreeritud
- 20. jaanuar 2020
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Räpina Vallavalitsus
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 6-3 Eesti vete navigatsioonimärgistuse kavandamine ja hooldamine
- Sari
- 6-3-1 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses
- Toimik
- 6-3-1/2019
- Vastutaja
- Kert Süsmalainen (Veeteede Amet, Kasutajad, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, Laevateede osakond)
Sisu (failidest)
Enel Liin Teie 30.12.2019 nr 7-1/2019/19-1
Räpina Vallavalitsus
[email protected] Meie 20.01.2020 nr 6-3-1/2864
Võhandu jõe arvamisest laevatatavate
siseveekogude hulka
Lugupeetud Enel Liin
Pöördusite Veeteede Ameti poole sooviga saada Võhandu jõe arengukoridori uuringu
läbiviimiseks ülevaate sisulistest ja juriidilistest üksikasjadest, mis seostuvad ühe võimaliku
ettepanekuga - arvata Võhandu jõgi laevatatavate siseveekogude hulka. Teatame, et Teie poolt
küsitud detailne õigusaktide analüüs väljub mahult Veeteede Ameti tavaülesannete raamidest.
Sellest tulenevalt on meie vastused üksnes ameti tegevusvaldkonnast lähtuvad.
Laevatataval siseveel asuval veeteel veesõidukitega sõitmise ohutust reguleerib meresõiduohutuse
seadus (MSOS). Kui siseveekogu on MSOS-i § 2 punktis 11 nimetatud, kohaldub sellele
meresõiduohutuse seadus ja veekogul asuvale sadamale sadamsadamaseadus koos nendest
seadustest tulenevate kohustustega ning riikliku järelevalvepädevusega.
Meresõiduohutuse seaduses laevatatavate sisevete loetelus olevad veekogud on ühenduses, kas
merega või siis teise laevatatava siseveekoguga. Seega jõelõik, millel puudub otseühendus teise
laevatatava veekoguga, ei saa olla nimekirjas.
Eraldi korda, mille alusel otsustatakse lisada veekogu laevatatavate sisevete nimekirja MSOS-s, ei
ole. Igat juhtumit kaalutakse eraldi, milline vajadus on mingil veealal liiklemisele kohaldada
riiklikku järelevalvet.
Veeseadusel (VeeS) ja MSOS-l ning sadamaseadusel (SadS) on erinev reguleerimisala. Seetõttu
veeseaduses sätestatud avalike veekogude loetelu ja avalikult kasutatavad veekogud ei oma
tähendust MSOS-i ega SadS mõistes.
Kui laevatatavatel sisevetel liiklemise kord on kehtestatud MSOS-i alusel majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrusega, siis veesõidukite kasutamise nõuded siseveekogudel, mis
ei ole MSOS-i § 2 p 11 nimekirjas, tulenevad VeeS alusel kehtestatud keskkonnaministri
määrusest.
Veekogu avalik kasutamine on täpsemalt reguleeritud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee
Registrikood 70002414
Viimasest tuleneb ka kallasraja laiuse regulatsioon, mis on laevatatavatel veekogudel kümme ning
teistel veekogudel neli meetrit.
Kõik nimetatud seadused ja nende alusel kehtestatud määrused on avalikult kättesaadavad
aadressil www.riigiteataja.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaidi Katus
hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse
teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Ene Lillipuu
620 5531, [email protected]
Kert Süsmalainen
620 5680, [email protected]
2