5873115 428625 0 0 -3810 9724390 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee 0 0 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee -3810 428625 0 0 Rene Arikas Veeteede Amet Valge 4 05.12.2019 nr 11-3/ 1759 11413 Tallinn Eesti Mereakadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Laevamehaanika“ kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetud Rene Arikas Tulenevalt viimaste aastate sisseastujate arvu langusest, oli vajalik ümber struktureerida õppekava „Laevamehaanika“ ning alates 2020/2021. õppeaastast on õppekaval senise kolme peaeriala asemel kaks. Täpsemalt, analüüsides tekkinud olukorda, lähtudes tööturunõudlusest, sulgeme laeva külmutusseadmete mehaaniku peaeriala ning jätkame kahe peaeriala (Laeva jõuseadmete ekspluatatsioon/ Operation of Marine Powerplant ja laeva elektrimehaanik/ Electro-Technical Officer ) ja ühe kõrvalerialaga (Külmutusmehaanika/ Refrigeration engineering ). Esitan Veeteede Ametile kooskõlastamiseks rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Laevamehaanika“ koos lisamaterjalidega. TalTechi senat on õppekava heaks kiitnud 19. novembril 2019. a. Palun Veeteede Ametilt hinnangut nimetatud õppekava kooskõla kohta kutseala reguleerivate riiklike ja/või rahvusvaheliste nõuetega. Täiendavate küsimuste korral võtke palun ühendust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Voll õppeprorektor Lisa: Lisa 1 Õppekava „Laevamehaanika“ Lisa 2 Seletuskiri õppekava „Laevamehaanika“ juurde Lisa 3 Õppekava „Laevamehaanika“ õppeainete loend Teadmiseks: Roomet Leiger (
[email protected]) ja Katre Koit (
[email protected]) -3810 9315450 Laura Mere 620 3492
[email protected] 0 0 Laura Mere 620 3492
[email protected]
Seletuskiri Eesti Mereakadeemia rakenduskõrghariduse õppekava laevamehaanika VDXR17/20
muutmiseks
Laevamehaanika eriala senine eesmärk on olnud valmistada ette laevamehaanikuid, laeva
elektrimehaanikuid ning laeva külmutusseadmete mehaanikuid, andes selleks laiapõhjalised üld- ja
tehnilised alusteadmised ning erialase ettevalmistuse. Õppekava läbinul on kehtivatele nõuetele
vastav ettevalmistus töötamiseks mootorlaeva vahi-, II ja vanemmehaanikuna piiramatu peamasinate
koguvõimsusega mootorlaevadel, laeva elektrimehaanikuna või laeva külmutusseadmete
mehaanikuna ning õpingute jätkamiseks magistriõppes merega seotud või muudel tehnilistel erialadel.
Laevamehaaniku õppekavale koondati õppekavade reformi käigus kolm peaeriala:
Laeva jõuseadmete ekspluatatsioon / Operation of Marine Powerplant
Laeva elektrimehaanik / Electro-Technical Officer
Laeva külmutusseadmete mehaanik / Ship Refrigeration Engineer
Kuna kahel esimesel aastal on uuele õppekavale sisseastujate arv langenud, on ülikooli juhtkond vastu
võtnud otsuse, mille kohaselt tuleb 2020/2021. õppeaastaks vähendada peaerialade arvu kahele, et
vastuvõtunumbrid vastaksid õppekava statuudis kehtestatud nõuetele, mis sätestab, et peaerialale
sisseastuvate üliõpilaste minimaalne arv peab olema 15. Analüüsides tekkinud olukorda, lähtudes
tööturunõudlusest, sulgeme laeva külmustusseadmete mehaaniku peaeriala, jätkates kahe peaeriala
ja ühe kõrvalerialaga.
Peaeriala:
Laeva jõuseadmete ekspluatatsioon / Operation of Marine Powerplant
Laeva elektrimehaanik / Electro-Technical Officer
Kõrvaleriala:
Külmutusmehaanika / Refrigeration engineering
Muudatused võrreldes kehtiva õppekava VDXR17/17 versiooniga:
Senikehtivas VDXR17 (ja varasemates õppekavades) oli motoristi õppepraktika õppeainena VLM0850
9 EAP III kursuse kevadsemestris kestvusega kaks kuud. Uues õppekavas on motoristipraktika ja
vahimehaaniku õppepraktika liidetud üheks õppeaineks VLM1260 Merepraktika, mis
toimub väljaspool nominaalset õppeaega pärast III kursust ja mille jooksul üliõpilased peaksid
vähemalt kaheksa kuud viibima laevadel masinameeskonna koosseisus ja milline koosneks sisuliselt
kahest praktikaosast – esimesed kaks kuud on motoristipraktika ja edasi vähemalt kuus kuud
vahimehaaniku praktika. Pärast motoristipraktika läbimist peavad üliõpilased sooritama motoristi
kutseeksami.
Lisaks õppeainete liitmisele on peaeriala laeva elektrimehaanik eriõppe mooduli juurde lisatud
järgnevad valikained:
VLM0710 Külmutusseadmete projekteerimine
VLM0690 Külmutusautomaatika seadmed ja süsteemid
VLM0660 Inglise keel külmutusseadmete mehaanikule
VLM0700 Külmutusseadmete montaaž ja remont
Peaeriala laeva jõuseadmete ekspluatatsioon eriõppe moodulitesse on liidetud valikaineid.
Motorist ja vahimehaanik eriõpe:
VLL0220 Laevade ehitus (toodud üle kohustuslikest ainetest)
VLM0770 Külmutustehnoloogia
VLM0870 Töötervishoid, tööohutus, tulekaitse üle toodud kohustuslikest ainetest
Motoristi ja vahimehaaniku praktika eriõpe:
VLM0730 Külmutusseadmete simulaatorpraktika II
VLK0340 Külmutusseadmete simulaatorpraktika I
Vanemmehaanik ja II mehaanik eriõpe:
VLM0710 Külmutusseadmete projekteerimine
VLM0700 Külmutusseadmete montaaž ja remont
VLM0680 Konditsioneerimisseadmed
Kuna laevamehaaniku väljaõppes on olulised ka külmutusmehaanika alased teadmised, võimaldab
muudetud õppekava omandada need teadmised/oskused kõrvaleriala läbimisel. Uue kõrvaleriala,
nimetusega külmutusmehaanika kogumaht on 51 EAP-d, mis jagunevad 42 EAP mahus kohustuslikeks
ja vähemalt 9 EAP mahus valikaineteks. Kõrvaleriala ülesehitus on eelkõige suunatud laeva
jõuseadmete ekspluatatsiooni peaerialal õppivatele üliõpilastele, kus kõrvaleriala õppekavas olevast
ainemahust on 30 EAP-d juba kaetud peaerialas õpetavate ainetega. Lisaõppemahuna tuleb
nominaalõppeaja jooksul omandada teadmisi/oskusi 24 EAP mahus.
Kõrvaleriala koostamisel on järgitud põhimõtet, et külmutusmehaaniku mooduli lõpetanu teadmised
vastaksid hetkel kehtivatele vabariikliku standardi külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 nõuetele.
Õpitulemused väljatooduna on järgmised:
tunneb külmutusautomaatikaseadmete ja automaatjuhtimissüsteemide kasutamist, kooslust
ja tööpõhimõtteid;
oskab ohutult külmutusseadmeid ja -süsteeme käivitamiseks ette valmistada, käivitada, muuta
töörežiime ning avastada ja kõrvaldada enim esinevaid rikkeid ja häireid;
oskab automaatikaseadmeid ja automaatjuhtimissüsteeme ohutult häälestada ja seadistada
vastavalt muutunud töötingimustele;
omab ülevaadet survemahutite käitlemisest, tuleohutusest, individuaalsetest
kaitsevahenditest, külmutusagensite ja külmakandjate ohutust käitlemisest, akvalangi
ehitusest ja kasutamisest ekstreemsetes olukordades;
tunneb ja järgib vahiteenistuse põhimõtteid, teab külmutusmehaaniku õigusi ja kohustusi ning
masinaruumi käsklusi ja tegutsemiskorda;
oskab erinevaid meetodeid kasutades leida ja määrata mehhanismide ja detailide defekte.
Külmutusmehaanika kõrvaleriala lõpetanu saab lõpudiplomile vastava lisamärke.
Taavi Tamm
Laevamehaanika programmijuht
\*02020603050405020304Times New Roman;
Times New Roman Cyr;
Laevamehaanika (VDXR17/20 VDXR17)
Üldõpe (üldõpe)
VAA0420 ARVUTIGRAAFIKA
6.00 EAP 4
0 - 0 - 4
A
Eesmärk:
Anda alusteadmised kolmemõõtmelisest modelleerimisest CAD-süsteemis Solid Edge.
Õpiväljund:
Kursuse lõpus oskavad tudengid iseseisvalt lahendada merendusvaldkonnas esinevate objektide nt laeva detailide ja sõlmede projekteerimisülesandeid, kasutades selleks 3D modelleerimistarkvara Solid Edge:
- luua 3D mudeleid erinevate SE moodulitega (part, sheet metal)
- teha virtuaalsed koostud (assembly, weldment assembly)
- ettevalmistada tehnilise dokumentatsiooni (detailide ja koostude joonised, spetsifikatsioonid jne)
Õppeaine sisu:
1. CAD - Sissejuhatus masinprojekteerimisse:
" Ajalugu ja tähtsus tänapäeva elus
" Eelised
" Võimalused
" Mõisted
" Kasutatavad Standardid
" CAD´i osa toote arenduses
" Lähteülesanne
" Projekteerimise põhimõte
" Dokumentide tähistamine
2. Solid Edge:
" Ülevaade
o Kasutajaliides (Failide avamine, salvestamine ja otsimine. Failide tüübid)
o Abi tasapinnad (Töötasapinna määratlemine ja loomine 3D projekteerimiskeskkonnas)
" 2D modelleerimine
o 2D profiilid ja sketch´id
o sidemete tüübid ja nende defineerimine
" 3D detailide modelleerimine ja redigeerimine
o tahkkehad
o pöördkehad
o füüsikalised omadused (mass, inertsmomendid)
o feature'de defineerimine
o sidemed erinevate mudelite vahel
" Lehtmetallist toodete modelleerimine
o lehtmetallist detailide eripära
o erinevad vahendid/käsud lehtmetallist toodete modelleerimiseks (erinevad feature'd)
o detaili pinnalaotus
" Koostude modelleerimine
o detailide koostamise põhimõtted ("top-down", "bottom - up", "skeleton" modelleerimise ideoloogia)
o sidemed detailide vahel
o Vahendid koostu visualiseerimiseks (näita ainult teatud detaile, näita kõiki detaile, Piltide salvestamine, "Explode View" ja "Cutaway View" jne.)
" Jooniste vormistamine CAD süsteemis
o erinevate vaadete defineerimine
o lõigete defineerimine
o mõõtmete ületoomine 3D detaili- või koostumudelist, mõõtmete märkimine.
" Andmevahetus erinevate CAD süsteemide vahel
o liideste tüübid
o enamkasutatavad liidesed.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
VAY0900 JUHTIMISPSÜHHOLOOGIA JA -TEOORIA
3.00 EAP 2
2 - 0 - 0
A
Eesmärk:
Anda teadmisi ja oskusi sotsiaal-, isiksuse- ja keskkonnapsühholoogia ja juhtimisteooria valdkondades mida saab kasutada teadmistena inimeste juhtimisel ning õigete otsuste vastuvõtmisel erinevates situatsioonides ja tingimustes (sh kriisitingimustes ja suletud kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades).
Õpetada end analüüsima, endas juhile vajalikke kompetentse leidma ja kujundama.
Arendada koostöövalmidust, suhtlemisoskust, meeskonnatöö oskust ning anda vajalikud teadmised ja oskused tööks ja suhtlemiseks rahvusvahelises keskkonnas.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
-orienteerub juhtimispsühholoogia- ja teooria ja suhtekorralduse alastes põhilistes mõistetes ja teemades ja kasutab vastavat juhtimisalast kirjandust;
- oskabplaneerida, organiseerida, motiveerida ja kontrollida nii ennast kui meeskonda;
- analüüsib juhtimissituatsioone, näitab üles initsiatiivi ja võtab vastu otsuseid;
- oskab analüüsida olukorda ja leiab probleemidele lahendusvõimalusi ning
on valmis tegutsema konflikti- ja/või kriisiolukordades;
- on valmis elama, töötama, tegutsema ja teisi juhtima suletud, piiratud ja kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades;
- teab ja oskab kultuuridevahelisi erinevustest ja oskab suhtuda tolerantselt ja lugupidavalt kultuuridevahelistesse erinevustesse ja suudab toime tulla multikultuurses keskkonnas;
- teab ja järgib suhtekorralduse ja turunduskommunikatsiooni põhialuseid ning eduka kommunikatsiooni reegleid;
- oskab analüüsida suhtekorraldusalaseid juhtumeid ning leida põhjus-tagajärg seoseid ja pakkuda lahendusi;
- oskab interpreteerida juhtimise ja suhtekorralduse vahelisi seoseid, mõista suhtekorralduse rolli ühiskonnas;
- tunneb ja kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid ja tehnikaid, on võimeline esinema auditooriumi ees.
Õppeaine sisu:
1. Juhtimise olemus ja stiilid.
2. Töökeskkond. Töö isoleeritud ja piiratud ning kõrge riskiteguriga keskkonnas.
3. Juhi rollid. Juht ja liider.
4. Meeskonnatöö põhialused. Võimusuhted meeskonnas.
5. Meeskonna komplekteerimine.
6. Meeskonna motiveerimine.
7. Inimeste probleemide lahendamine.
8. Töö äärmuslikes olukordades ja äärmuslike inimestega.
9. Inimeste juhtimine kriisiolukorras.
10. Enesekehtestamine. Enesehinnang.
11. Suhtekorralduse roll ja sotsiaalne vastutus.
12. Maine ja mainekujundus.
13. Organisatsioonikommunikatsioon.
14. Kommunikatsioonistrateegia.
15. Suhtekorraldus erinevates valdkondades.
16. Suhtekorraldus eri rahvuste vahel. Rahvusvahelised suhted.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
Juhtumi analüüs individuaalse ülesandena;
Juhtumi analüüs grupiaruteluna;
Presentatsioon;
Tekstide analüüs;
Simulatsioonid.
Kirjandus:
.
VAY0800 IT ALUSED
6.00 EAP 4
0 - 0 - 4
E
Eesmärk:
1. Anda üliõpilastele teadmised IKT-vahendite abil teabe ja lahenduste loomiseks, esitamiseks ning mõistmiseks, lahendades õppetöös ning isiklikus ja tööelus ettetulevaid ülesandeid loominguliselt, tõhusalt ja tulemuslikult.
2. Võimaldada üliõpilastel mõista infotehnoloogia toimimispõhimõtteid ja osata arvestada IT interaktiivse kasutuse, infoturbe, õiguslike ja eetiliste põhimõtetega.
3. Arendada kriitilist analüüsivõimet koos vastutustundlike hoiakute kujundamisega infotehnoloogia turvalisel ja eetilisel kasutamisel.
4. Omandada piisavad lähteteadmised õpitavas erialas kasutatavate IKT-lahenduste süvitsi tundmaõppimiseks.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
1. Selgitab arusaadavalt IKT toimimise aluspõhimõtteid, sh riistvara ja arvutivõrgu osas.
2. Kasutab tõhusalt ja efektiivselt infootsingu, sh internetipõhiste, andmebaaside vahendeid.
3. Loob ise sisu ning oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida tulemust, kasutades:
3.1 kontoritarkvara ja koostöökeskkondi, sh tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlustarkvara ning pilvelahendusi;
3.2 heli-, pildi- ja videotöötlustarkvara.
4. On omandanud algoritmilise mõtlemise alused.
5. Mõistab küberturvalisuse ja -eetika põhimõtteid.
Õppeaine sisu:
IKT toimimise aluspõhimõtted. Infootsingu, sh internetipõhise ja andmebaaside otsinguvahendite kasutamine. Kontoritarkvara ja koostöökeskkonnad. Heli-, pildi- ja videotöötlustarkvara. Algoritmilise mõtlemise alused. Küberturvalisuse ja eetika põhimõtted.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
Materjalid ja ülesanded iseseisvaks tööks on e-õppekeskkonnas Moodle.
Kirjandus:
.
VAY1040 MERESÕIDU TRADITSIOONID JA EETIKA
6.00 EAP 4
4 - 0 - 0
A
Eesmärk:
Anda ülevaade eetika peamistest uurimisküsimustest, käitumistavadest ja kommetest. Kujundada endast ja teistest lugupidavaid inimesi, arendada suhtlemis- ja käitumisoskust. Luua võimalused mõistmaks eetika olemust ja selle kohta ühiskonnas.
Anda ülevaade Eesti meresõidu ja laevanduse arengust muistsest ajast tänapäevani, anda arusaamad merekultuurist, -traditsioonidest ja eetikast.
Õpiväljund:
Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane:
- mõistab eetika olemust ja kohta ühiskonnas;
- teab moraali olemust;
- mõistab eetika ja etiketi omavahelisi seoseid;
- teab kutse-eetika põhitõdesid;
- arutleb eetiliste dilemmade ja probleemide üle;
- kaalub eetilisi valikuid;
- käitub lugupidavalt laevameeskonnas;
- oskab toime tulla ja viisakas välja näha erinevates elu-olu situatsioonides;
- orienteerub võimusuhetes;
- on tolerantne ja lugupidav;
- on meeldiv vestluskaaslane.
- teab Eesti meresõidu, laevanduse ja kalanduse arengu tähtsamaid sõlmpunkte
- teab laevaehituse arengu põhilisi etappe ja sellega seotud traditsioone.
- Teab merehariduse ajalist kulgu.
- Tunneb meresõiduga seotu traditsioone ja kombeid.
- Teab meremeeste vormiriietuse ajalugu ja vormiriietuse kandmise korda.
Õppeaine sisu:
Filosoofia kontseptsioonid. Eetika olemus. Moraal ja kõlblus. (Mere)mees ja eetika. Etikett maal ja merel. Juhtimise vastuolud. Tervitamine. Vestluskunst. Kirjavahetus. Riietus. Lauakombed. Kultuuride vahelised erinevused ja kultuuride vaheline dialoog.
Mereharidus Eestis aastast 1917 kuni tänapäevani. Kalandus, laevaehitus ja meresõit muistsetest aegadest tänaseni. Meresõiduga ja laevadega seotud traditsioonid, tseremooniad jms. Eestist pärit meremehed ja kalurid kodu- ja maailmameredel. Meremehe vormiriietus ajalugu ja kandmise kord. Kirjutatud ja kirjutamata mereseadused.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteerisav hindamine
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
VAY0810 KÕRGEM MATEMAATIKA I
6.00 EAP 4
0 - 0 - 4
E
Eesmärk:
" Süvendada teadmised ühe muutuja funktsioonide diferentsiaalarvutusest.
" Näidata diferentsiaalalarvutuse võimalikke rakendusi praktikas.
" Anda ühe muutuja funktsiooni integraalarvutuse teoreetilised alused.
" Anda algteadmised diferentsiaalvõrranditest
" Anda teoreetilised alused lineaarsete võrrandisüsteemide, maatriksite, determinantide ja vektorruumide teooriale.
" Õpetada lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid.
" Harjutada üliõpilasi matemaatilise mõtlemise ja sümboolikaga
Õpiväljund:
Aine läbinud üliõpilane peab oskama:
" Leida jada ja funktsiooni piirväärtust ning uurida funktsiooni pidevust;
" Leida funktsiooni tuletisi ja diferentsiaale;
" Kasutada funktsiooni piirväärtust ja tuletisi funktsiooni uurimisel;
" Leida lihtsamaid määramata ja määratut integraale;
" Tundma lihtsamate diferentsiaalvõrrandite põhiliike ja oskama neid lahendada;
" Teostada tehteid maatriksitega (lineaarsed tehted, korrutamine, transponeerimine, pöördmaatriksi ja astaku leidmine);
" Lahendada lineaarseid võrrandisüsteeme, esitada neid maatrikskujul;
" Leida determinandi väärtust ja sõnastada determinantide olulisemad omadused;
" Sooritada tehteid vektoritega
" Testida praktiliste ülesannete lahendamisel saadud tulemuste õigsust.
Õppeaine sisu:
Funktsioon. Funktsiooni piirväärtus. Ekvivalentsed suurused. Funktsiooni pidevus. Funktsiooni tuletis ja difrenstsiaal. Ekstreemum. Lihtsamad integraalid ja diferentsiaalvõrraldid. Vektor- ja maatriksalgebra. Detrminandid. Lineaarsed võrrandisüsteemid. MS Exceli vahendite kasutamine maatris- ja vektoralgebras. Kompleksarvud. Matemaatika tarkvara
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
6 koduööd, kus tuleb lahendada harjutustundides lahendatud ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Ettevalmistus kontrolltöödeks ja eksamiks.
Kirjandus:
.
TMJ0130 ETTEVÕTLUSE ALUSED
3.00 EAP 2
0.5 - 0 - 1.5
H
Eesmärk:
Arendada üliõpilaste ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi ning toetada üliõpilaste ettevõtlikkust toetavate isiksuseomaduste ja hoiakute väljakujunemist. Kujundada loovat mõtlemist, õpetada ettevõtliku käitumise põhimõtteid ning anda teadmisi ärivõimaluste äratundmise, äriideede arendamise, hindamise ning rakendamise (ärimudel) kohta erinevates ettevõtluskeskkondades. Anda üliõpilastele võimalus äriideed arendades praktiliselt läbi teha ettevõtlusprotsess meeskonnatööna ning interdistsiplinaarse õppena toetamaks üliõpilasi nii nende ettevõtjaks kui ka ettevõtlikuks palgatöötajaks saamisel.
Õpiväljund:
1. Kirjeldab ettevõtluse põhimõisteid ja protsesse, arengutendentse, ettevõtluskultuuri ning ettevõtluse eri vorme;
2. Kirjeldab ettevõtjale vajalikke isiksuseomadusi ning oskab hinnata enda sobivust ettevõtjaks;
3. Rakendab äriideede genereerimise, arendamise ja hindamise meetodeid;
4. Kavandab ärimudeli arvestades toote/teenuse väärtuspakkumist kliendile, nõudlust, konkurentsi, ressursse, müügivõimalusi ja teisi mõjutavaid tegureid;
5. Analüüsib erinevate ärimudelite eeliseid ja ettevõtluskeskkonna mõju ärimudeli kujundamisele;
6. Presenteerib ja põhjendab ärimudelit.
Õppeaine sisu:
Aine õppeprotsess järgib ettevõtlusprotsessi loogikat, mille peamisteks etappideks on äriidee genereerimine, ärivõimaluste äratundmine, ärivõimaluste arendamine ja rakendamine, mida vaadeldakse indiviidi (ettevõtja omadused, motivatsioon, oskused), grupi (äriideed, meeskonnaliikmete panus) ja ühiskonna (majanduspoliitika, keskkond, tehnoloogia) tasandil. Käsitletavad teemad on järgmised:
Ettevõtluse põhimõisted ja protsessid, arengutendentsid, ettevõtluskultuur ning ettevõtluse eri vormid. Eetilise käitumise põhimõtteid võimaliku ettevõtjana või ettevõtliku palgatöötajana. Ettevõtluskultuuri juhtumianalüüsid ja sots-draamad. Ettevõtjale või ettevõtlikule töötajale vajalikud isiksuseomadused. Testid ja eneserefleksioonid mõistmaks ettevõtjat ja ettevõtliku töötajat. Erinevad loovad meetodid äriideede genereerimiseks, arendamiseks ja hindamiseks. Sissejuhatus turundusse ja strateegilisse juhtimisse. Ärimudeli kavandamine meeskonnatööna arvestades toote/teenuse väärtuspakkumist kliendile, nõudlust, konkurentsi, ressursse, müügivõimalusi ja teisi tegevust mõjutavaid tegureid. Erinevate ärimudelite eeliste analüüs ja ettevõtluskeskkonna mõju selles. Ettevõtlusprotsess. Ettevõtluse tugisüsteem. Kodu- ja tunnitööde (sh ärimudeli) presenteerimised erinevaid meediume kasutades, diskussioonid, tagasisidestamine ja enesereflektsioonid. Õppetöösse kaasatakse ettevõtjaid ettevõtluse eri valdkondadest.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine.
Iseseisev töö:
Äriidee loomine, ärivõimaluste hindamine, turu- uuring, ärimudeli kavandamine.
Kirjandus:
A. Miettinen, J. Teder. 2006. Ettevõtlus I: Ettevõtlusest, ettevõtjatest, ettevõtluspoliitikast. A. Miettinen, L. Rikkinen, J. Teder. 2008. Ettevõtlus II: äriideest, äriplaanist, ettevõtte rajamisest ja kasvust; S.C.Harper 2005. Extraordinary Entrepreneurship. The Professional's Guide to Starting an Exceptional Enterprise. John Wiley and Sons; J. A. Timmons, S. Spinelli. 2007. New Venture Creation. Entrepreneurship for 21 century; Hisrich, 2016, P., Peters, P., Sheperd, D. Entrepreneurship. 10th Edition. McGrawHill; Chandra, S., Zachary, K. 2014, The Theory of Entrepreneurship: Creating and Sustaining Entrepreneurial Value. Palgrave Macmillan, New York.
VAY0890 TEADUSTÖÖ ALUSED
3.00 EAP 4
2 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on valmistada õppureid ette iseseisvaks uurimistööks. Õppeaines õpitakse kavandama ja tegema iseseisvalt empiirilisi uurimusi, uurimistööks vajalikke teadustekste otsima, lugema, analüüsima, andmeid töötlema ning koostama kirjandusülevaateid. Selleks õpitakse kirjaliku ja suulise eneseväljenduse põhimõtteid, mida läheb vaja teadustöö kirjutamisel või teadusettekannete tegemisel
Õpiväljund:
Õppeaine läbimise järel üliõpilane:
" teab teksti (sh teadusteksti) koostamise põhimõtteid ja lähtub neist teksti kirjutamisel;
" oskab eristada erinevat liiki teadustekste (nt referaat, teaduslik essee, retsensioon);
" tunneb erinevaid tekstitüüpe, lugemisprotsessi etappe ja teadustekstide lugemise meetodeid, oskab teadustööks relevantseid tekste otsida (sh elektroonilistest andmebaasidest), neid töödelda ja loetut säilitada;
" püstitada hüpoteese ja kavandada uurimusi nende kontrollimiseks;
" suudab eristada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja neid rakendada vastavalt oma uurimiseesmärgile (sh iseseisvalt vajalikke andmeid koguda);
" oskab enda kogutud andmeid eesmärgipäraselt analüüsida ja nendest tähenduslikke järeldusi teha;
" oskab oma uurimistulemusi vormistada nii kirjaliku teksti kui ka suulise ettekandena
Õppeaine sisu:
Kursus annab ülevaade teadustöö olemusest ning kursuse käigus vaadeldakse järgmised teemad: teaduse mõiste, teaduse tegemisel kasutatavad meetodid, teadutöö põhietapid, teadustööle esitatavad sisulised nõuded, erinevate teadustööde vormistamine, teaduskorraldus Eestis ja rahvusvahelisel tasemel.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Praktilised harjutused
Essee
Ettekanne
Iseseisev töö:
Iseseisev töö: uurimistöö analüüsi essee
Iseseisev töö: diplomitöö mustandi valmistamine
Kirjandus:
.
VAY0880 ÕIGUSE ALUSED
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Aidata üliõpilastel omandada esmased üldised õigusteadmised, samuti anda põhjalikum ülevaade kehtivast EV õigussüsteemist, tähtsamatest õigusharudest ja õigusaktide sisust ning nende realiseerimise vormidest. Üliõpilased omandavad alusteadmisi euroopalikust õigussüsteemist ja õiguskultuurist.
Õpiväljund:
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
" Mõistab ühiskondlike suhete reguleerimise vajadust
" Mõistab õiguse olemust ning orienteerub peamiste õigusvaldkondade sisus ja põhimõtetes
" Tunneb erinevate sotsiaalsete normide spetsiifikat, õigussuhete struktuuri ja õiguslikke regulatsioone erinevates õigusharudes
" Oskab erialatöö praktikas lahendada kaasuseid, mis kuuluvad vastava ameti kompetentsi
" Omab üldisi teadmisi Eesti kohtusüsteemist
Õppeaine sisu:
Üldised teadmised õiguse olemusest. Sotsiaalne reguleerimine, õigusnormi mõiste, nende liigid. Õigussüsteem, õigusperekond, õigusharud. Õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus. Tsiviilõiguse üldküsimused, asjaõiguse mõiste ja sisu, äriõigus, võlaõigus, karistusõigus. Kohtu korraldus Eestis.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
Programmis ettenähtud EV seadustega töötamine.
Kirjandus:
Kiris A. ja teised Õigusõpetus Tallinn 2007, 2009, 2012
Vissak H., Vissak J. Juriidiline vestmik teatmik, Tallinn 2003
Anepajo T. ja teised Sissejuhatus õigusteadusse Tallinn 2005
Naarits R. Õiguse entsüklopeedia Tallinn 2004
Livšsits J. Tsiviilõigus. Skeemid ja tabelid Tallinn 2006
www.riigiteataja.ee
VAY0770 LOODUSTEADUSED
6.00 EAP 4
1 - 2 - 1
E
Eesmärk:
Anda vajalikud alusteadmised looduses toimuvast ja oskused nende praktiliseks kasutamiseks merendusvaldkonna erialastes töödes ja enesetäiendamisel. Arendada erialaliselt rakendatavaid oskuseid, kasutades selleks tõenduspõhiseid loodusteadusteadlike uurimismeetodeid.
Anda oskus lahendada keskkonnakaitsealaseid probleeme lähtudes oma loodusteaduste alastest teadmistest.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" teab ja saab aru looduse ja loodusnähtuste täpse kirjeldamise ja mõõtmise olulisest, mõõtmisvigade hindamist ja mõõtmistulemuste usalduspiire,
" tunneb kvantmehhaanika üldprintsiipe, mis määravad aine ehituse ja omadused, ainete klassifitseerimise aluseid k.a. elementide perioodilisussüsteem,
" omab põhiteadmisi atmosfääri ja mere keemiast ning seal toimuvate keemiliste muutuste mõjust kliimale ja selle teisenemisele,
" omab ettekujutust mehaanikast, molekulaarfüüsikast ja molekulaarjõududest, termodünaamikast, elektrodünaamikast, võnkumistest ja lainete käitumisest, kvantoptika seadustest ja mudelitest ning nende rakendatavuse piiridest.
" Oskab kasutada füüsikas ja keemias ning keskkonnakaitses rakendatavaid suurusi ja ühikuid, tunneb vektoralgebrat, diferentsiaalarvutust mehaanikas ja suudab neid rakendada termodünaamika, elektrodünaamika ja hüdrodünaamika probleemide analüüsil ning lahendamisel. Oskab anda oma loodusteaduste alastest arusaamadest tulenevat hinnangut keskkonnaseisundit mõjutavatele nähtustele.
" Tunneb füüsikakatsete läbiviimise põhialuseid ja oskab hinnata katsetulemusi, oskab rakendada tulemuste mõõtemääramatust ja sealt tulenevalt mõõtmistulemuste usaldatavust.
" Oskab kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi eriala rakendustega seotud probleemide analüüsil ja iseseisva töö korral kirjandusega.
" Oskab seostada looduseadusi tehnika toimimise ja ümbritseva elukeskkonna nähtuste kirjeldamisel ning analüüsil.
Õppeaine sisu:
Looduse mõõtmine ja uurimine. Loodusteaduste süsteem ja selle kujunemine. Loodusteaduste osa kultuuriloos. Kvantmehhaanika alused. Aine ja elementide tekkimine. Aatomid ja elemendid. Fundamentaalsed jõud looduses. Elementaarosakesed ja nende süstematiseerimine. Aine fundamentaalsete omaduste kujunemine, massidefekt. Lainete omadused. Interferents ja difraktsioon kui teejuhid kvantmehhaanika juurde. Elementide perioodilisussüsteem ja selle aatomifüüsikast tulenevad alused. Elektronkihid aatomites ja sellest johtuvad ainete omadused. Pauli printsiip ja Hundi reegel ehk miks me ei saa minna läbi seina. Keemilised sidemed. Keemiliste sidemete olemus tulenevalt aatomite ehitusest, selle kvantmehhaanilised alused. Ainete elektrijuhtivus, sepistatavus, mehhaaniline tugevus. Ainete käitumine erinevatel temperatuurirežziimidel ja nende omaduste tulenevus neid moodustavate aatomite ehitusest. Molekulidevahelised jõud ja sidemed kui elukeskkonna kujundajad. Gaasid, vedelikud, tahksed. Osakeste vahelised tõmbe ja tõukejõud, nende jõudude kujunemine ja selle füüsikalised põhjused. Gaaside seadused. Vesi. Jää moodustumise mehhanismid ja sellega kaasnevad soojusefektid, nende kliimat kujundav roll. Termodünaamika põhialused, soojusmasinad ja Carnot tsükkel. Korrastatus looduses ja selle allikad. Biosfäär kui negentroopia allikas. Soojussurm ja aja pöördumatus, ajanool ehk pöörduvad ja pöördumatud protsessid.
Keemiline kineetika ja katalüüs. Reaktsioonikiiruste mõõtmine, reaktsiooni kiiruse konstandid, reaktsiooni järk ja nende leidmine. Pöörduvad ja mittepöörduvad reaktsioonid. Katalüüs ja katalüüsi mehhanismid, katalüüs elusorganismides. Tööstusliku heitgaaside osa osoonikihi katalüütilisel lagundamisel. Vedelikud ja pindpinevus. Lahused. Lahustumine ja selle mehhanismid. Lahuste kontsentratsioonid. Pindpinevus ja merendus. Atmosfääri keemia ja atmosfääri tekkimine, selle komponentide päritolu ning viibeajad atmosfääris.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine.
Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist, intranetist (Moodlist) jne.
Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine.
Kodused kontrolltööd
Kirjandus:
.
VAY0860 UJUMINE
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Ujumisoskus, sukeldumine ja vees edasi liikumine ilma abivahenditeta (uppuvalt laevalt pääsemine) vastavalt STCW-78 koos muudatustega osade A-VI/1-1 ja B-I/9 nõuetele.
Õpiväljund:
Õppija teab vees käitumise põhimõtteid. Oskab vees edasi liikuda ilma abivahenditeta.
Õppeaine sisu:
Kehaliste võimete arendamine läbi praktika.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Hindelised normatiivid.
Iseseisev töö:
Veega kohanemine, vette-välja hingamine, vees hõljumine, vee libisemine, käte ja jalgade töö oskuste omandamine, koordinatsioonvees edasi liikumiseks. Hingepeetuse põhitõdede teadmine, vette sukeldumise põhitõed.
Kirjandus:
.
VAY0790 KÕRGEM MATEMAATIKA II
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
E
Eesmärk:
" Tutvustada tõenäosusteooria põhilisi mõisteid ja meetodeid.
" Süvendada teadmisi juhuslikkusest
" Anda oskusi juhuslikkuses peituvate seaduspärasuste kirjeldamiseks statistika meetodite abil.
" Süvendada teadmisi ja oskusi andmetöötluses.
" Esitada arv- ja funktsionaalridade põhiprobleemide praktilised rakendused.
" Õpetada lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid.
" Harjutada üliõpilasi matemaatilise mõtlemise ja sümboolikaga
Õpiväljund:
Aine läbinud üliõpilane:
" tunneb tõenäosusteooria põhimõisteid, oskab leida sündmuste summa ja korrutise tõenäosust ning kasutada täistõenäosuse, Bayesi ja Bernoulli valemeid ülesannete lahendamisel;
" tunneb juhusliku suuruse, selle jaotusfunktsiooni, jaotustiheduse, karakteristliku funktsiooni, genereeriva funktsiooni ja põhiliste arvkarakteristikute mõisteid ning oskab lahendada ülesandeid enamlevinud jaotuste parameetrite määramise ja nendega seotud tõenäosuste arvutamise kohta;
" tunneb juhusliku vektori, selle jaotusfunktsiooni, jaotustiheduse mõisteid ning oskab lahendada vastavaid ülesandeid;
" tunneb matemaatilise statistika põhimõisteid, oskab leida punkt- ja vahemikhinnanguid;
" oskab kasutada MS Exceli korrelatsioon- ja regressioonananlüüsi vahendeid nähtustevaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks
" uurida astmeridade koonduvust, arendada funktsiooni astmeritta ja kasutada astmeridu rakendustes;
" arendada funktsiooni Fourier' ritta, leida funktsiooni Fourier' teisendust ning kasutada Fourier' ridu ja Fourier' teisendusi;
" testida praktiliste ülesannete lahendamisel saadud tulemuste õigsust.
Õppeaine sisu:
Tõenäosusteooria põhimõisted ja seosed. Juhuslik suurus. Jaotusfunktsioonid. Juhuslikud protsessid. Matemaatilise statistika põhimõisted. Akvakarakteristikud ja vahemikuhinnangud. Dispersioon, korrelatsioon, regressioon. Ms Exceli vahendid andmete töötlemiseks. Astmeread. Fourier' rida. Taylori rida. Fourier' teisendus. Matemaatika tarkvara
Eeldusaine(d):
VAY0810
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
4 kodutööd, kus tuleb lahendada harjutustundides lahendatud ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Ettevalmistus kontrolltöödeks ja eksamiks.
Kirjandus:
.
VAY1090 VENE KEEL
6.00 EAP 4
0 - 0 - 4
H
Eesmärk:
Arendada õppija üldist keeleoskust ja suhtluspädevust, erialase keele arendamine ning luua eeldused vene keele iseseisvaks omandamiseks
Õpiväljund:
kursuse läbimisel õppija:
-teab enamlevinud sõnu ja väljendeid merealases vene keeles
-teab erialast terminoloogiat
-oskab kasutada sõnaraamatuid
-suudab lugeda ja on võimeline mõistma lühemaid erialaseid tekste, vajadusel kasutades sõnaraamatuid
-on võimeline mõistma ka pikemate tekstide peamist mõtet ning otsima neist konkreetset infot
-oskab kirjutada lühikesi tüüpvormis ettekandeid, CV-d
-mõistab ja kasutab lihtsaid grammatilisi konstruktsioone
-suudab jälgida juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge
-tuleb toime lihtsat keelt kasutades praktilistes olukordades.
Õppeaine sisu:
CV, õpitavad erialad, laevade tüübid, laevade ehitus, lastid, tööriistad, ilma mõju laevaliiklusele.
Laevajuhtimine: tüürimehe kohustused, laeva sildumine, ankurdamine, pukseerimine, käsklused, veekogud, navigatsiooniohud, IMO fraasid.
Laeva jõuseadmed: Mehaanikute kohustused, käsklused masinaruumi, laevamootori tugikonstruktsioon, alusraam, tugipukk, silinder, kolb, keps, väntvõll.
Külmutustehnika: külmutusmehaaniku ülesanded, külmutustehnika, ühe- ja kaheastmelised külmutid, külmutusagensid, soojuskandjad, kompressor, aurusti, kondensaator.
Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine:
Merekaubasadam, sadamalaod, puistlastid, tükklastid, ohtlikud lastid.
Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine: veekogud, navigatsiooniohud, meremärgid, individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, laevasõit igasuguse nähtavusega, möödasõit, kokkupõrkeoht.
Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine: kalaliigid ja kalakooslused, kalapüük ja püügipiirkonnad, püügiriistad, kalatöötlemine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
VAY1080 EESTI KEEL
6.00 EAP 4
0 - 0 - 4
H
Eesmärk:
Arendada õppija praktilist keeleoskust lähtudes tulevasest erialast. Erialakirjanduse lugemine ja interpreteerimine ning erialakeelele omaste grammatiliste struktuuride õppimine.
Õpiväljund:
Kursuse läbimisel õppija:
-teab enamlevinud sõnu ja väljendeid merealases eesti keeles
-teab erialast terminoloogiat
-oskab kasutada sõnaraamatuid
-saab aru pikkadest eri valdkondade tekstidest
-suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi
-oskab kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, selgitada ning põhjendada oma seisukohti
-valdab grammatikat küllaltki hästi, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu
-suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt
-suudab õppida eriala eesti keeles
Õppeaine sisu:
CV, õpitavad erialad, laevade tüübid, laevade ehitus, lastid, tööriistad, ilma mõju laevaliiklusele.
Laevajuhtimine: tüürimehe kohustused, laeva sildumine, ankurdamine, pukseerimine, käsklused, veekogud, navigatsiooniohud, IMO fraasid.
Laeva jõuseadmed: Mehaanikute kohustused, käsklused masinaruumi, laevamootori tugikonstruktsioon, alusraam, tugipukk, silinder, kolb, keps, väntvõll.
Külmutustehnika: külmutusmehaaniku ülesanded, külmutustehnika, ühe- ja kaheastmelised külmutid, külmutusagensid, soojuskandjad, kompressor, aurusti, kondensaator.
Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine:
Merekaubasadam, sadamalaod, puistlastid, tükklastid, ohtlikud lastid.
Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine: veekogud, navigatsiooniohud, meremärgid, individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, laevasõit igasuguse nähtavusega, möödasõit, kokkupõrkeoht.
Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine: kalaliigid ja kalakooslused, kalapüük ja püügipiirkonnad, püügiriistad, kalatöötlemine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
Põhiõpe (põhiõpe)
VAA0240 ELEKTROTEHNIKA JA ELEKTROONIKA
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused elektrotehnikast. alalis- ja vahelduvvoolu teooriast, elektrilistest ning
magnetilistest nähtustest, põhitõdesid elektrimõõtmistest ja elektroonikast.
Õpiväljund:
1. Teab elektrotehnika terminaloogiat ja seadusi (sealhulgas Coulomb`i, Ohm`i, Kirchhoff``i, Joule-Lenz`i seadusi) ja oskab neid kasutada elektriahelate lahendamisel
2. Teab elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatavaid tingmärke
3. Teab elektroonikakomponente (sealhulgas dioode, transistoreid, türistoreid) ja elektroonikalülitisi - operatsioonvõimendeid ja loogikalülitusi
4. Oskab koostada lihtsamaid elektriahelaid
5. Oskab mõõta elektrilisi ja mitteelektrilisi suurusi
6. Oskab õigesti kasutada elektrimõõteriistu, aparaate ja seadiseid.
Õppeaine sisu:
Elektrivool, pinge ja takistus. Alalisvooluahelad, elektromagnetism ja magnetahelad, ühefaasilised ja kolmefaasilised vahelduvvooluahelad, siirdenähtused elektriahelates, elektrimõõtmised ja -mõõteriistad. Elektroonika alused: pooljuhtdioodid, bipolaar- ja väljatransistorid, türistorid, fotoelektrilised seadised, alaldid, transistorvõimendid, operatsioonvõimendid, loogikaelemendid, trigerid, mikroprotsessorid, mikrokontrollerid.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Hindamisviis: eristav
Hindamismeetodid:
" kolm kodust harjutustööd
" kolm auditoorset kontrolltööd.
" eksam.
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
1. Lahtmets,R. Elektrotehnika 1. Alalisvool. Tln.2002
2. Lahtmets,R. Elektrotehnika 2. Vahelduvvool. Tln.2002
3. Puurand, H. Üldelektrotehnika.Tln.1996.
4. Võrk,L., Mägi,M. Elektrotehnika.Tln.1989.
5. Vodovozov,V., Jansikene,R. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Tln.TTÜ.2008.
6. Laansoo, A. Elektroonika. Tln.EMA.2005.
7. Tobias,A. Elektrotehnika ülesannete kogu 1. Elektriahelad.Tln.EMA.1997.
8. Tobias,A. Elektroonika ülesannete kogu. Tln.EMA.2005.
9. Elektriahelad. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele Elektrotehnika ja elektroonika alused . Tln.EMA.1995.
10. Pooljuhtseadmed. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele Elektrotehnika ja elektroonika alused . Tln.EMA.1995.
VAA0360 KUJUTAV GEOMEETRIA JA TEHNILINE JOONESTAMINE
6.00 EAP 4
1 - 0 - 3
H
Eesmärk:
Arendada üliõpilaste mõtlemisoskust, ruumi-kujutlusvõimet, joonestamisoskust ning anda teadmised tehniliste jooniste valmistamiseks ja lugemiseks.
Õpiväljund:
Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane:
§ teab ja oskab kasutada joonestusalaseid põhimõisteid;
§ tunneb ja oskab joonestada kehade ruumilisi kujutisi ja projektsioone;
§ teab ja rakendab põhilisi jooniste vormistamise nõudeid;
§ oskab lugeda ja joonestada erinevate tehniliste detailide tööjooniseid;
§ oskab lugeda ja valmistada lihtsaid koostejooniseid, sealhulgas laeva-ehituses.
Õppeaine sisu:
Joonestusvahendid. Jooniste vormistamine. Punkti ja sirge projektsioonid. Geomeetrilised konstruktsioonid ja kehad.
Ruumiline kujutamine.
Kujutiste liigid: vaated, lõiked jm. Tolerantside ja muude erinõuete näitamine joonistel. Tüüpdetailide joonised. Koostejoonised. Joonised merenduses ja laevaehituses.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Iseseisev töö koosneb koduste harjutustööde joonestamisest ning kodusest ettevalmis-tusest kontrolltöödeks ja arvestustööks.
Kirjandus:
Kohustuslik kirjandus:
1. J. Riives, A. Teaste, R. Mägi. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1996;
2. U. Asi. Tehniline joonestamine. Õpik. Tallinn, Argo , 2009;
3. Tehnilise joonestamise põhimõisted. TTÜ, 2000;
4. Golin H. Simmons, Dennis E. Maguire. Manual of Engineering Drawing. Heiemann, 2002;
6. James H. Earle.Drafting Technology. Second Edition. New York, 1996;
7. Novotšsihina L.I. Spravotšsnik po tehnitšseskomu tšsertseniju. 2-e izd., Minsk, Knižznõi dom, 2008;
8. Th. E. French, C. J. Vierck. Engineering Drawing and Graphic Technology New York, 1993;
9. ISO 128 - 23:1999 (E) (Joonte liigid);
10. ISO 3098 - 2:2000 (E) (Normkiri);
11. Rünk,O.,Paluver,N.,Talvik,A. Kujutav geomeetria. TLN., Valgus, 1986, 276 lk;
12, E.Kogermann Kujutava geomeetria üldkursus. Abimaterjal loengu kuulamiseks. Tallinn, TTÜ, 2002, 36lk;
13. J.E. Särak. Kujutav geomeetria. TTKK, 2006., 79 lk.
Soovituslik kirjandus:
1. V.N. Vinogradov. Natchertatelnaja geometrija. Minsk, 2004., 368 lk. A.M. Brodski. Inzenernaja grafika. Moskva, 2007., 395 lk;
2. O.S. Budarin. Natchertatelnaja geometrija. S.- Peterbourg, 2008., 359 lk.
VAA0370 METALLIDE TEHNOLOOGIA JA MATERJALID
6.00 EAP 4
1 - 0.5 - 2.5
E
Eesmärk:
Anda üliõpilastele üldteadmised inseneriteadusest ja -praktikast vastavalt kõrgharidusstandardile ning erialaõppeks vajalikud teadmised laevaehituses ja mehhanismides kasutatavatest materjalidest, nende omadustest ja erinevatest töötlemistehnoloogiatest.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" teab metallide ja sulamite sisestruktuure, liigitamise aluseid, omadusi, oskab määrata nende mehaanilisi parameetreid;
" oskab materjalide omadusi ja olemasolevaid võimalusi arvestades valida detailide valmistamiseks ja remontimiseks sobivaid töötlemisviise, sh laevaehituses;
" oskab valida korrosioonitõrje meetodeid;
" teab ja oskab valida teatmematerjalide põhjal ja etteantud tingimuste alusel metalseid ja mittemetalseid materjale;
" tunneb termilise töötlemise erimeetodite füüsikalisi aluseid ja praktilise kasutamise võimalusi;
" oskab valida termotöötlemise ja keevitamise meetodeid ning režziime;
" omab ülevaadet laevaehituse materjalidest ja on tutvunud vastava tehnoloogiaga;
" teab metallurgilisi meetodeid;
" tunneb tehnoloogilise töötlemise erimeetodite füüsikalisi aluseid ja praktilise kasutamise võimalusi.
Õppeaine sisu:
Antakse ülevaade kaasaegsetest arengusuundadest materjalide valikul ja tehnoloogia võimalustest; õpitakse tundma materjalide struktuure ja omadusi, nende kujundamist, sh laevaehitusmaterjalid.Margi tähised, margivastavused. Metallurgia, valamine, survetöötlemine, pulbermetallurgia, keevitamine, keevitamise erimeetodid sh. lasertöötlus, lõiketöötlemine, metallilõikepingid ja -instrumendimaterjalid, viimistlusmeetodid, töötlemise täpsus ja pinnasiledus, korrosioon ja selle tõrjemeetodid. Materjalide ja töötlemisviiside valik.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
eristav
Iseseisev töö:
Ainekursuse jooksul sooritab õppija järgmised iseseisvad tööd:
1. Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine.
2. Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist jne.
3. Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine.
Ainekursuse jooksul peab õppija sooritama iseseisva tööna:
Kodutöö nr. 1 Margi vastavus .
Kodutöö nr. 2 Terase termotöötlus
Kodutöö nr. 3 Duralumiiniumi termotöötlus.
Kodutöö nr. 4 Valutehnoloogia.
Kodutöö nr. 5 Survetöötlus.
Kodutöö nr. 6 Keevitamine.
Kodutöö nr. 7 Lõiketöötlemine.
Kirjandus:
.
VLM0820 TERMODÜNAAMIKA JA SOOJUSÜLEKANNE
6.00 EAP 4
3 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärgiks on anda õppijatele teadmisi soojusega seotud nähtustest ja nende rakendamisest mehaanikas ja külmatehnikas.
Õpiväljund:
Õppija teab:
" põhimõisteid temodünaamikast ja soojusülekandest
" sisepõlemismootorite, gaasiturbiinseadmete,auruturbiinsead- mete,külmutusseadmete ringprotsesse ja kompressorite tööprotsesse
" veeauru põhiomadusi
" sooisülekande põhiviise ja soojusvoogude arvutuse aluseid
" soojusvahetite konstruktsioone ja arvutuse aluseid
Õppija oskab:
" teostada lihtsamaid termodünaamilisi arvutusi gaaside ja aurudega
" kasutada veeauru tabeleid ja diagramme
" arvutada soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja soojuslkiirguse teel levivaid soojusvoolusid
" määrata pindsoojusvahetite kütte-või jahutuspinna suurust
" analüüsida soojusmootorite ja soojustransformaatorite soojuslikku efektiivsust.
Õppeaine sisu:
Põhimõisted termodünaamikast: energia mõiste, energia mõõtühikud, termodünaamiline keha ja termodünaamilised parameetrid, termodünaamiline protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess. Ideaalgaaside seadused ja olekuvõrrandid. Reaalgaasid. Töö, siseenergia soojus, termodünaamika I seadus, entalpia. Gaaside erisoojused, entroopia, ringprotsessi mõiste. Carnot` ringprotsess. Termodünaamika II seadus. Termodünaamilised põhiprotsessid. Veeauru omadused ja olekud. Veeauru tabelid ja diagrammid. Gaaside voolamine ja drosseldamine. Sisepõlemismootorite ja gaasiturbiinseadmite ringprotsessid. Kompressorite tööprotsessid. Aurujõusedme ringprotsess. Soojuülekande põhiviisid: soojusjuhtivuus, konvektiivne soojusvahetus, soojuskiirgus. Soojusläbikanne Soojusvahetid ja nende arvutuse alused.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine
Kirjandus:
.
VAA0430 TEOREETILINE MEHAANIKA JA TUGEVUSÕPETUS
9.00 EAP 6
2 - 0 - 4
E
Eesmärk:
Anda teoreetilised teadmised staatikas, kinemaatikas, dünaamikas ja tugevusõpetuses. Arendada tehnilist loovust, tehnilist taipu, projekteerimis- ja mõtlemisoskust. Näidata tugevusõpetuse võimalikke rakendusi praktikas.
Õpiväljund:
Õppeaine edukal läbimisel kadett või üliõpilane teab ja oskab:
- defineerida ja kujutada vektoriaalselt teoreetilise mehaanika põhimõisteid;
- lahendada jäiga keha staatika, kinemaatika ja dünaamika põhiülesandeid nii analüütiliselt kui graafiliselt;
- vormistada arvutus-graafilisi töid;
- määrata ja kujutada joonisel aktiivseid ja passiivseid (reaktsiooni) jõude;
- lähtudes tasakaalu tingimusest lahendada staatiliselt määratud ülesandeid;
- avaldada analüütiliselt ja kujutada graafiliselt punkti liikumisseadus, kiirus ja kiirendus;
- rakendada dünaamika põhivalemeid liikuva jäiga keha uurimisel;
- avaldada ja kujutada vektoriaalselt inertsijõude ja momente;
- kasutada teoreetilise mehaanika teadmisi ja oskusi teistes tehnilistes õppeainetes;
- näha teoreetilise mehaanika kasutusvõimalusi praktikas;
- teab ja oskab defineerida tugevusõpetuse põhimõisteid;
- oskab lahendada liht- ja liitkoormisega põhiülesandeid, läbi viia tugevus- ja jäikus-arvutusi;
- avaldada analüütiliselt ja kujutada graafiliselt mõjuvate jõudude ja momentide epüürid;
- lahendada staatiliselt määramatuid ülesandeid;
- avaldada analüütiliselt ja kujutada graafiliselt piki- ja põikjõu ning väände- ja paindemomendid;
- rakendada staatika põhivalemeid elastse keha uurimisel;
- kasutada tugevusõpetuse teadmisi ja oskusi teistes tehnilistes õppeainetes;
- oskab näha tugevusõpetuse kasutusvõimalusi praktikas.
Õppeaine sisu:
Jõud ja jõusüsteem. Toed ja toereaktsioonid. Staatika aksioomid. Jõudude projektsioon teljel. Jõudude geomeetriline ja analüütiline liitmine. Samaväärsed jõudsüsteemid. Jõudude geomeetriline ja analüütiline liitmine. Tasakaalu tingimused. Jõumoment punkti ja telje ümber. Paralleelsed jõud. Jõupaar. Jõupaaride liitmine. Ekvivalentsed jõupaarid. Ekvivalentsed paarid. Jõusüsteemi taandamine. Varignon teoreem. Liuge- ja veerehõõrdumine.
Trajektoor. Liikumisseadused. Kiirus ja kiirendus. Jäiga keha rööpliikumine, pöörlev liikumine ja tasapinnaline liikumine. Relatiivne liikumine.
Mass ja kaal, Newtoni aksioomid. Inertsimomendid. Liikumishulk ja selle moment. Jõu töö ja võimsus. kineetiline energia , potentsiaalne energia, energia
jäävuse seadus. D´Alemberti printsiip. Kinetostaatika meetod.
Elastne ja habras materjal. Pinged. Piirpinged. Lubatud pinged. Deformatsioon. Hooke seadus. Poisson tegur. Elastsusmoodul. Sisejõudude epüürid. Pikipinged. Nihe. Vääne. Paine. Normaalpingete jaotus painde korral. Erinevad tugevusarvutused. Inertsimoment. Tõmbe- ja survedeformatsioonid. Väändedeformatsioon. Paindedeformatsioonid. Tõmme koos väändega. Tõmme koos paindega. Vääne koos paindega. Varda stabiilsus. Vahelduvpinge. Materjalide väsimus. Liitkoormus ja pinge analüüs. Pingekontsentratsioon ja väsimus. Staatiliselt määramata ülesanded.
Eeldusaine(d):
VAY0770, VAY0810
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Neli kodust tööd
Kirjandus:
K. Kenk jt. Mehaanika alused. TTÜ kirjastus, 2013
J.Kirs. Insenerimehaanika, TTÜ kirjastus, 2007
R. C. Hibbeler. Engineering Mechanics. Pearson 2004
Topnik, E. Teoreetiline mehaanika I . Tallinn 1994
Topnik, E. Insenerimehaanika ülesannetest. I ja II. Tallinn 2001
0. Lepik, L. Roots. Teoreetiline mehaanika. Valgus. J 971
A.Klauson jt. Tugevusõpetus. Tallinn, TTÜ kirjastus, 2012
A. Jürgenson. Tugevusõpetus. Valgus. Tallinn, 1984.
J. Metsaveer, U. Raukas. Varda tugevusarvutus. TTÜ kirjastus. Tallinn, 1999.
J. Metsaveer, U. Raukas. Varda deformatsioonid ja siirded. TTÜ kirjastus. Tallinn, 1999.
T. Liiva. Tugevusõpetus I. Õppekonspekt. EMK Kirjastusgrupp. Tallinn, 1997.
T. Liiva. Tugevusõpetus II. Õppekonspekt. Tallinn, 2000.
K. Kenk. Tugevusõpetuse kodutööd.
VMV0100 HÜDROMEHAANIKA
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Õpetada hüdromehaanika põhivõrrandite füüsikalist sisu ja tutvustada nende matemaatiliselt lihtsaid lahendusi. Arendada ülesannete lahendamise oskusi hüdrostaatika ja hüdrodünaamika valemite kasutamiseks hüdrotehnikas, merenduses ja laevanduses.
Õpiväljund:
OSA1 - hüdrostaatika
- oskab arvutada staatilist rõhku ja selle muutust vees;
- oskab arvutada vees rõhku ja selle muutust suhtelise tasakaalu olukorras;
- oskab arvutada rõhujõudu uputatud pindadele ja kehale;
- oskab määrata keha ujuvust ja püstuvust.
OSA2 - hüdrodünaamika
- oskab koostada vooluvõrgu ideaalvedeliku voolamise jaoks ümber keha;
- oskab arvutada pidevust piirdega määratud voolamisele;
- oskab arvutada voolamist muutuva rõhu all läbi ava;
- oskab määrata mehaanilise energia muutust piirdega määratud voolamisele;
- oskab arvutada hõõrdejõudu piirdel ühtlase voolamise jaoks;
- oskab kasutada takistustegureid hõõrde- ja kohtsurvekadude määramiseks hüdraulilises süsteemis;
- oskab arvutada takistusjõudu vedelikus liikuvale kehale.
Õppeaine sisu:
Õppeaine koosneb kahest osast: 1) hüdrostaatika (OSA1) ja 2) hüdrodünaamika (OSA2). Õppeaines on sissejuhatust üldfüüsika osadest ja matemaatiline abimaterjal.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine.
Iseseisev töö:
OSA1 - hüdrostaatika
- absoluutse rõhu, ülerõhu ja vaakumi määramine survesüsteemis. Manomeetrite kasutamine;
- rõhu määramine veega täidetud tangis, mis liigub jäiga keha kiirendusega;
- hüdrostaatilise koormuse määramine uputatud pinnale;
- vedelikega täidetud tangi ujuvuse ja püstuvuse määramine.
OSA2 - hüdrodünaamika
- vooluvõrgu analüüs ideaalvedeliku voolamisele ümber keha, nagu ringsilinder või Rankine'i keha;
- veega täidetud anuma tühjenemine läbi ava. Hõõrde- ja kohttakistustegurite kasutamine toitetorus;
- anuma täitumine veega läbi ava. Hõõrde- ja kohttakistustegurite kasutamine tühjendamistorus;
- voolukiiruse määramine survetorus. Pitot' mõõtur;
- vooluhulga määramine survetorus. Venturi mõõtur;
- takistusjõu ja masina vajaliku võimsuse määramine vees liikuvale ujuvalusele.
Kirjandus:
.
VLM0640 INGLISE KEEL M I
6.00 EAP 4
0 - 0 - 4
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" oskab vestelda ja väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala valdkonna raames inglise keeles
" kasutab mereterminoloogiat kõnes ja kirjas sh oskab nimetada laeva diiselmootori põhiosi
" saab aru erialastest tekstidest
Õppeaine sisu:
Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded.
Teemad:
- Laeva põhiosad
- Laeva põhiandmed
- Laevakere põhielemendid
- Diiselmootori seisvad osad
- Diiselmootori liikuvad osad
- Mootoriplokk
- Silindrihülss
- Silindrikaas
- Kolb ja kolvisäär
- Kolvisääre tihendikarp
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Hindeline arvestus, koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Iseseisev töö:
Inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded
Kirjandus:
.
VAA0390 MASINAELEMENDID, STANDARDID, TOLEREERIMINE, MÕÕTETEHNIKA
9.00 EAP 6
3 - 0 - 3
E
Eesmärk:
Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele baasteadmised ning ülevaade masinate ja mehhanismide üldotstarbeliste masinaelementide funktsioonidest, liigitusest, omadustest, omavahelistest seostest, valmistamise materjalidest ja konstruktsioonist, nende kujundamise ja valiku metoodikatest ning töökindluse tagamise tehnilistest põhimõtetest, tõrgete peapõhjuste ja arvutuse kohta, rõhutades ka masinaelementide tihedat seotust varemõpitud ja järgnevate õppeainete ja tulevase elukutsega. Arendada üliõpilaste tehnilise mõtlemise oskust. Arendada üliõpilase mõtlemisoskust täpsustehnika osas, anda baasteadmisi standardiseerimise aluseis, tolereeritud jooniste lugemises, mõõteriistade kasutamises.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- tunneb üldmasinaelementide tööprintsiipe ja omadusi, elementidevahelisi seoseid, masinaelementideks kasutatavaid materjale;
- tunneb üldotstarbeliste masinaelementide ja -detailide alast terminoloogiat ja kasutab seda õigesti;
- tunneb üldotstarbeliste masinaelementide ja -detailide süstemaatikat ja standardelementide andmebaase, ainevaldkonna põhimõisteid ning masinaelementide ja -detailide kasutusalasid, samuti masinaelementide materjalide ja pinnete valiku üldmetodoloogiat;
- mõistab masinaelementidele toimivate mõjurite poolt tekitatud füüsikalisi protsesse, masinaelementide ja -detailide peamisi tõrkeid ja nende põhjusi ning oskab rakendada meetmeid masinaelementide ja -detailide tõrgete vältimiseks;
- oskab kirjanduse abil teha tüüpiliste masinaelementide arvutusi ja valikuid.
- Teab ja oskab kasutada standardeid liikide järgi
- Teab ja oskab kasutada tolereerimise põhimõisteid
- Teab ja oskab lugeda jooniseid tolereeritud suuruste kasutamiseks, kasutada tolerantsitabeleid
- Tunneb kaasaegsete mõõtevahendite põhiomadusi ja oskab töödelda mõõtmistulemusi
- Valdab täpsusnõuete joonisele kandmist.
Õppeaine sisu:
Masina olemus ja liigitus. Põhinõuded masinatele ja tema elementidele. Masinaelementide liigitus, kasutusalad ja tüüpkonstruktsioonide kirjeldus. Vahetatavus. Väsimusnähtus. Pingekontsentraatorid ning nende mõju detailide väsimustugevusele.
Masinaosade liited: neetliited, keevisliited, jooteliited, liimliited, pressliited, valtsliited . Keermesliited. Liist- ja tihvtliited, hammas- ja profiilliited. Klemm- ja bajonettliited. Mehaanilised ülekanded. Hammasülekanded. Hammasülekannete liigid. volventhambumine. Hammasrataste materjalid ja konstruktsioon. Variaatorid. Reduktorid. Reduktorite põhitüübid. Tiguülekanne. Teopaari materjalid ja konstruktsioon. Kettülekanne. Ajamikettide valik. Ketirataste materjalid ja konstruktsioon. Rihmülekanne. Rihmülekande ehitus ja ajamirihmade liigid. Lamerihmülekanne. Kiilrihmülekanne. Rihma libisemine. Hammasrihmülekanne. Rihmade ja rihmarataste materjalid ja ehitus. Rihmvariaatorid. Hõõrdülekanne. Hõõrderataste materjalid ja ehitus. Hõõrdvariaatorid. Võllid ja teljed: konstruktsioon ja liigitus. Laagrite liigitus. Liugelaagrid. Veerelaagrid. Liugelaagrite ja veerelaagrite konstruktsioon valik, arvutus ja määrimine. Laagrite valik. Sidurid. Sidurite tähtsus ja liigitus. Püsisidurid. Lülitatavad sidurid. Automaatsidurid. Masinate määrimine, määrimismeetodid ja -seadmed. Määrded. Tihendid. Elastsed elemendid. Korpusdetailid. Torustikuarmatuur. Standardite liigid, mõõtme täpsus, mõõtemääramatus, vahetatavus, nimimõõde, tegelik mõõde, mõõtmete normaaljagunemisseadus, piirmõõde, piirhälve, alumine hälve, ülemine hälve, keskhälve, tegelik hälve, tolerants, tolerantsi tsoon, liitepind ja talitlusvaba pind, ist, lõtk, ping, lõtkist, pingist, siirdeist, avasüsteem ja põhiava, võllisüsteem ja põhivõll, ISO tolerantsisüsteem.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Ainekursuse jooksul sooritab õppija järgmised iseseisvad tööd:
1. Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine.
2. Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist jne.
3. Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine.
Ainekursuse jooksul peab õppija sooritama iseseisva tööna:
KODUTÖÖ NR. 1 Istu Analüüs
KODUTÖÖ NR. 2 Pressliide
KODUTÖÖ NR. 3 Keermesliide
KODUTÖÖ NR. 4 Liistu arvutus
KODUTÖÖ NR. 5 Veerelaagri valik ja arvutus
KODUTÖÖ NR. 6 Siduri valik
Kirjandus:
.
VLM0900 ELEKTROTEHNILISED MATERJALID
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
H
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised elektrotehnikas kasutatavatest materjalidest nende omadustest ja kasutusaladest vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- materjalide liigitamist juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks
- faktoreid, mis mõjutavad elektri-juhtivust
- vase omadusi ja kasutamist elektrotehnikas
- ülijuhtivuse mõistet, ülijuhtide liigitamist ja kasutusvaldkondi
- pooljuhtide liigitamist, omadusi ja kasutusvaldkondi
- dielektrilise konstandi mõistet
- laevadel kasutatavaid dielektrilisi materjale
- üldkasutatavaid magnetilisi materjale ja nende omadusi
- jääkmagnetismi ja hüstereesise mõisteid
- Magnetilise konstandi ja Curie temperatuuri mõisteid
Õppija peab oskama:
- arvutada antud eritakistuse väärtusel juhtme takistust erinevatel läbimõõtudel ja pikkustel
- arvutada antud temperatuuriteguri väärtusel takistuse väärtusi erinevatel temperatuuridel
- valida etteantud tingimustele vastava isolatsiooniga kaableid
Õppeaine sisu:
Elektrotehniliste materjalide liigitamine juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks. Faktoreid, mis mõjutavad elektrijuhtivust. Vase omadused ja kasutamine elektrotehnikas.
Ülijuhtivuse mõiste, ülijuhtide liigitamine ja kasutusvaldkonnad.
Pooljuhtide liigitamine, omadused ja kasutusvaldkonnad.
Dielektrilised materjalid, dielektrilise konstandi mõiste ja laevadel kasutatavad dielektrilised materjalid.
Üldkasutatavad magnetilised materjalid ja nende omadused. Jääkmagnetismi ja hüstereesise mõisted. Magnetilise konstandi ja Curie temperatuuri mõisted
Juhtme takistust arvutamine antud eritakistuse väärtusel juhtme erinevatel läbimõõtudel ja pikkustel.
Takistuse väärtuste arvutamine antud temperatuuriteguri väärtusel erinevatel temperatuuridel.
Etteantud tingimustele vastava isolatsiooniga kaablite valimine.
Eeldusaine(d):
VAY0770, VAA0240
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0920 INGLISE KEEL ELEKTRIMEHAANIKULE
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale piisav inglise keele oskus erialatehniliste dokumentide kasutamiseks ja laeva elektrimehaaniku kohustuste täitmiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/1 ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele.
Õpiväljund:
Kursuse läbinud õppija
- teab elektritehnilisi erialatermineid
- oskab inglise keele erialakeelt;
- vestleb ja väljendab ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala raames;
- kasutab erialaterminoloogiat kõnes ja kirjas;
- loeb ja saab aru erialastest tekstidest.
Õppeaine sisu:
Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded.
Teemad:
- Laeva põhiosad
- Laeva põhiandmed
- Laevakere põhielemendid
- Laeva pea- ja abimehhanismid
- Laeva elektriseadmed ja süsteemid
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0910 ELEKTRI- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMIDE MÕISTMINE
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
H
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised elektri- ja elektroonika-skeemidest arusaamiseks ja praktiliseks kasutamiseks vastavalt STCW 78 koos lisadega ptk. A-III/6
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- elektri- ja elektroonikaskeemide liike (plokk-, süsteemide-, vooluahelate- ühenduste skeemid) ja nende ülesehituse põhimõtteid
- elektrimasinate, trafode, juht- ja jaotusaparatuuri ja kaitseseadmete ning teiste skeemielementide tingtähiseid
Õppija peab oskama:
- koostama ja joonistama lihtsamaid elektri- ja elektroonikaskeeme, kasutades standardseid tähiseid
- orienteeruda laeva tehnilises dokumentatsioonis
- selgitada erinevate elektri- ja elektroonikaskeemide tööpõhimõtet ja kasutatud skeemielementide otstarvet
Õppeaine sisu:
Elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide liigitamine otstarbe ja vorminduse järgi (plokk-, süsteemide-, vooluahelate- ühenduste skeemid) ja nende ülesehituse põhimõtteid.
Skeemielementide tingtähiseid (erinevat tüüpi elektrimasinad, trafod, juht- ja jaotusaparatuuri komponendid, kaitseseadmed jt. skeemielemendid).
Elektri- ja elektroonikaskeemide ja jooniste mõistmine ja tõlgendamine.
Üldkasutatavate elektriskeemide joonestamine standardseid tingmärke ja tähiseid kasutades.
Eeldusaine(d):
VAY0770
Hindamisviis:
eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0930 ELEKTRIMASINAD JA -AJAMID
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Anda teadmised üldkasutatavate magnetvälja vahendusel töötavate energiamuundurite (elektrimootorid, generaatorid, trafod) tööpõhimõttest, ehitusest ja õpetada arvutuse aluseid.
Õpiväljund:
" Teab ja tunneb elektromagnetilisi ja elektromehaanilisi protsesse
" Mõistab eri tüüpi trafode ja elektrimasinate tööpõhimõtteid ja rakendusvõimalusi, trafode ja elektrimasinate ehitust, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid elektrimasinate käitamisel.
" Kasutab trafode ja elektrimasinate sisselülitamise põhimõttelisi skeeme ja teeb tehnilisi arvutusi
" Kasutab ohutustehnika nõudeid praktiliste tööde teostamisel.
Õppeaine sisu:
Elektriajamite mehaanika: ülekande mehhanismid, elektriajami liikumise põhivõrrand, elektriajami mehaanilise osa arvutusskeemid. Elektriajami koordinaatide reguleerimine; kiiruse, pöördemomendi, voolude ning asendi reguleerimise meetodid. Elektrimootorite valik ja kontroll. Juhtimissüsteemide ülevaade, tähtsamad arenguetapid ja liigitus. Juhtimissüsteemidele esitatavad nõuded. Elektriajamite avatud juhtimisskeemid. Ajami kaitse, blokeerimise ja signalisatsiooni liigid ning aparaadid. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid. Juhtimissüsteemide mikroprotsessorvahendid. Programmjuhtimine.
Eeldusaine(d):
VAA0240
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
Külmutusmehaanika (eriõpe / peaeriala)
VAA0240 ELEKTROTEHNIKA JA ELEKTROONIKA
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused elektrotehnikast. alalis- ja vahelduvvoolu teooriast, elektrilistest ning
magnetilistest nähtustest, põhitõdesid elektrimõõtmistest ja elektroonikast.
Õpiväljund:
1. Teab elektrotehnika terminaloogiat ja seadusi (sealhulgas Coulomb`i, Ohm`i, Kirchhoff``i, Joule-Lenz`i seadusi) ja oskab neid kasutada elektriahelate lahendamisel
2. Teab elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatavaid tingmärke
3. Teab elektroonikakomponente (sealhulgas dioode, transistoreid, türistoreid) ja elektroonikalülitisi - operatsioonvõimendeid ja loogikalülitusi
4. Oskab koostada lihtsamaid elektriahelaid
5. Oskab mõõta elektrilisi ja mitteelektrilisi suurusi
6. Oskab õigesti kasutada elektrimõõteriistu, aparaate ja seadiseid.
Õppeaine sisu:
Elektrivool, pinge ja takistus. Alalisvooluahelad, elektromagnetism ja magnetahelad, ühefaasilised ja kolmefaasilised vahelduvvooluahelad, siirdenähtused elektriahelates, elektrimõõtmised ja -mõõteriistad. Elektroonika alused: pooljuhtdioodid, bipolaar- ja väljatransistorid, türistorid, fotoelektrilised seadised, alaldid, transistorvõimendid, operatsioonvõimendid, loogikaelemendid, trigerid, mikroprotsessorid, mikrokontrollerid.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Hindamisviis: eristav
Hindamismeetodid:
" kolm kodust harjutustööd
" kolm auditoorset kontrolltööd.
" eksam.
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
1. Lahtmets,R. Elektrotehnika 1. Alalisvool. Tln.2002
2. Lahtmets,R. Elektrotehnika 2. Vahelduvvool. Tln.2002
3. Puurand, H. Üldelektrotehnika.Tln.1996.
4. Võrk,L., Mägi,M. Elektrotehnika.Tln.1989.
5. Vodovozov,V., Jansikene,R. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Tln.TTÜ.2008.
6. Laansoo, A. Elektroonika. Tln.EMA.2005.
7. Tobias,A. Elektrotehnika ülesannete kogu 1. Elektriahelad.Tln.EMA.1997.
8. Tobias,A. Elektroonika ülesannete kogu. Tln.EMA.2005.
9. Elektriahelad. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele Elektrotehnika ja elektroonika alused . Tln.EMA.1995.
10. Pooljuhtseadmed. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele Elektrotehnika ja elektroonika alused . Tln.EMA.1995.
VAA0390 MASINAELEMENDID, STANDARDID, TOLEREERIMINE, MÕÕTETEHNIKA
9.00 EAP 6
3 - 0 - 3
E
Eesmärk:
Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele baasteadmised ning ülevaade masinate ja mehhanismide üldotstarbeliste masinaelementide funktsioonidest, liigitusest, omadustest, omavahelistest seostest, valmistamise materjalidest ja konstruktsioonist, nende kujundamise ja valiku metoodikatest ning töökindluse tagamise tehnilistest põhimõtetest, tõrgete peapõhjuste ja arvutuse kohta, rõhutades ka masinaelementide tihedat seotust varemõpitud ja järgnevate õppeainete ja tulevase elukutsega. Arendada üliõpilaste tehnilise mõtlemise oskust. Arendada üliõpilase mõtlemisoskust täpsustehnika osas, anda baasteadmisi standardiseerimise aluseis, tolereeritud jooniste lugemises, mõõteriistade kasutamises.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- tunneb üldmasinaelementide tööprintsiipe ja omadusi, elementidevahelisi seoseid, masinaelementideks kasutatavaid materjale;
- tunneb üldotstarbeliste masinaelementide ja -detailide alast terminoloogiat ja kasutab seda õigesti;
- tunneb üldotstarbeliste masinaelementide ja -detailide süstemaatikat ja standardelementide andmebaase, ainevaldkonna põhimõisteid ning masinaelementide ja -detailide kasutusalasid, samuti masinaelementide materjalide ja pinnete valiku üldmetodoloogiat;
- mõistab masinaelementidele toimivate mõjurite poolt tekitatud füüsikalisi protsesse, masinaelementide ja -detailide peamisi tõrkeid ja nende põhjusi ning oskab rakendada meetmeid masinaelementide ja -detailide tõrgete vältimiseks;
- oskab kirjanduse abil teha tüüpiliste masinaelementide arvutusi ja valikuid.
- Teab ja oskab kasutada standardeid liikide järgi
- Teab ja oskab kasutada tolereerimise põhimõisteid
- Teab ja oskab lugeda jooniseid tolereeritud suuruste kasutamiseks, kasutada tolerantsitabeleid
- Tunneb kaasaegsete mõõtevahendite põhiomadusi ja oskab töödelda mõõtmistulemusi
- Valdab täpsusnõuete joonisele kandmist.
Õppeaine sisu:
Masina olemus ja liigitus. Põhinõuded masinatele ja tema elementidele. Masinaelementide liigitus, kasutusalad ja tüüpkonstruktsioonide kirjeldus. Vahetatavus. Väsimusnähtus. Pingekontsentraatorid ning nende mõju detailide väsimustugevusele.
Masinaosade liited: neetliited, keevisliited, jooteliited, liimliited, pressliited, valtsliited . Keermesliited. Liist- ja tihvtliited, hammas- ja profiilliited. Klemm- ja bajonettliited. Mehaanilised ülekanded. Hammasülekanded. Hammasülekannete liigid. volventhambumine. Hammasrataste materjalid ja konstruktsioon. Variaatorid. Reduktorid. Reduktorite põhitüübid. Tiguülekanne. Teopaari materjalid ja konstruktsioon. Kettülekanne. Ajamikettide valik. Ketirataste materjalid ja konstruktsioon. Rihmülekanne. Rihmülekande ehitus ja ajamirihmade liigid. Lamerihmülekanne. Kiilrihmülekanne. Rihma libisemine. Hammasrihmülekanne. Rihmade ja rihmarataste materjalid ja ehitus. Rihmvariaatorid. Hõõrdülekanne. Hõõrderataste materjalid ja ehitus. Hõõrdvariaatorid. Võllid ja teljed: konstruktsioon ja liigitus. Laagrite liigitus. Liugelaagrid. Veerelaagrid. Liugelaagrite ja veerelaagrite konstruktsioon valik, arvutus ja määrimine. Laagrite valik. Sidurid. Sidurite tähtsus ja liigitus. Püsisidurid. Lülitatavad sidurid. Automaatsidurid. Masinate määrimine, määrimismeetodid ja -seadmed. Määrded. Tihendid. Elastsed elemendid. Korpusdetailid. Torustikuarmatuur. Standardite liigid, mõõtme täpsus, mõõtemääramatus, vahetatavus, nimimõõde, tegelik mõõde, mõõtmete normaaljagunemisseadus, piirmõõde, piirhälve, alumine hälve, ülemine hälve, keskhälve, tegelik hälve, tolerants, tolerantsi tsoon, liitepind ja talitlusvaba pind, ist, lõtk, ping, lõtkist, pingist, siirdeist, avasüsteem ja põhiava, võllisüsteem ja põhivõll, ISO tolerantsisüsteem.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Ainekursuse jooksul sooritab õppija järgmised iseseisvad tööd:
1. Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine.
2. Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist jne.
3. Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine.
Ainekursuse jooksul peab õppija sooritama iseseisva tööna:
KODUTÖÖ NR. 1 Istu Analüüs
KODUTÖÖ NR. 2 Pressliide
KODUTÖÖ NR. 3 Keermesliide
KODUTÖÖ NR. 4 Liistu arvutus
KODUTÖÖ NR. 5 Veerelaagri valik ja arvutus
KODUTÖÖ NR. 6 Siduri valik
Kirjandus:
.
VLK0340 KÜLMUTUSSEADMETE SIMULAATORIPRAKTIKA I
3.00 EAP 2
0 - 1 - 1
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Laeva jõu-seadmete eriala õppijatele teadmised laeva külmutusseadmete ja õhukonditsioneeride ekspluatatsioonist ja nende töös esinevatest häiretest ning nende kõrvaldamisest.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma: simulaatoril oleva laeva külmutusseadmete ja õhu kondit-sioneerimisseadmete koosnevust, skeeme, liigitust, ehituslikku eripära, töö põhi-mõtteid, hooldus-, remondi- ja eksplua-tatsiooninõudeid; külmutusseadme ja õhukonditsioneerimisseadmete eksplua-tatsiooniga kaasnevaid ohutus- ja keskonna-ohutuse nõudeid.
Õppija peab oskama: käidelda simulaatoril laeva külmutus- ja õhukonditsioneerimis-seadmeid vastavalt ekspluatatsiooninõuetele, kõrvaldada nende töös esinevaid häireid.
Õppeaine sisu:
Teema 1. Laeva proviandikambrid. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, süsteemi käivitamine, süsteemi režziimi viimine, optimaalse režziimi hoid-mine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine külmutusseadme seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Teema 2. Laeva õhukonditsioneerimise süsteem.
Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, režziimis hoidmine, parameetrite jälgimine. Suvine ja talvine režziim. Konditsioneeri töös esinevate häirete avastamine ja kõrvaldamine, Ettevalmistused süsteemi seiskamiseks, seiskamine.
Teema 3. Külmutustranspordilaeva külmutus süsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Teema 4. . Kalapüügi laeva sügav külma kambrite ja konveierite külmutussüsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Teema 5. Maismaa külmutus tehase külmasüsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0660 INGLISE KEEL KÜLMUTUSSEADMETE MEHAANIKULE
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
A
Eesmärk:
- arendada praktilist keeleoskust lähtudes tulevasest erialast
- erialakirjanduse lugemine ja interpreteerimine ning erialakeelele omaste grammatiliste struktuuride õppemine
Õpiväljund:
Kursuse läbimisel õppija:
- oskab kasutada inglise keelt tööalastel eesmärkidel
- teab erialast terminoloogiat
- oskab kasutada sõnaraamatuid ja leksikone
- saab aru pikkadest eri valdkondade tekstidest
- suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi
- oskab kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, selgitada ning põhjendada oma seisukohti
- suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt ja arusaadavalt inglise keeles
- valdab grammatikat küllaltki hästi, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu
Õppeaine sisu:
1. - 4. nädal:
Raadiotelefoni tähestik; laeva põhiosad (vöör, ahter, miidel, vööriosa, ahtriosa, pakk, tekiehitis, jüüt, parem parras, vasak parras); laevast üldinformatsioon (laevanimi, laevatüübid, laevaomanik, laevatehas, klassifikatsiooniühendid, kohaletoimetamine)
5. - 8. nädal:
Laeva põhimõõtmed (maksimaalne pikkus, loodsirgete vaheline pikkus, arvestuslik laius, maksimaalne laius, parda kõrgus, vabaparda kõrgus, süvis, vööri süvis, ahtri süvis, laeva kõrgus, diferent, kreen)
9.-12- nädal:
Laeva konstruktsioonid (kiil, kaared, piimid, põhjastringer, pardastringer, tekistringer, vöörtääv, ahtertääv, põhjaplaadistus, parda plaadistus, tekikate, pikivahesein, põikvahesein, põrkevahesein, pillers, kooming)
13. - 16. nädal:
Laevaruumid (põhjatank, ballastitank, mageveetank, kütusetank, määrdeõlipaak, trimmimistank, settetank, kohverdam, pardatank, vöörpiigitank, ahterpiigitank, lastiruum/trümm, lastitank, masinaruum, kajut, kambüüs, kaptenisild)
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
1. Laevanduse ajalugu
2. Laeva ehitus
Kirjandus:
English based on ship reports. 1 year - Natalia Fetissova
Magazines Motor ship
VLM0680 KONDITSIONEERIMISSEADMED
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Anda teadmisi õhukonditsioneerimissüsteemide ja õhukonditsioneeride liigitusest, ehitusest tööpõhimõtetest, samuti konditsioneeride üksikute moodulite ehitusest ja ülesannetest , ning õhu töötlemise protsesside graafilisest kujutamisest niiske õhu olekudiagrammidel.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
" konditsioneerimissüsteemide ja õhukonditsioneeride liigitust, tööpõhimõtteid ja põhimõtteskeeme
" konditsioneeride üksikute moodulite ehitust ja tööpõhimõtet
" õhu töötlemise protsesse ja nende graafilist kujutamist niiske õhu olekudiagrammidel
Õppija peab oskama:
" arvutada konditsioneeritava õhu kogust
" määrata töödeldava õhu parameetreid sisenemisel vastavasse moodulisse ja väljumisel sellest
" määrata vastavate moodulite soojus-ja jahutuskoormusi
" kujutada graafiliselt kogu konditsioneerimisprotsessi niiske õhu olekudiagrammil.
Õppeaine sisu:
Konditsioneerimise olemus, õhutöötlemisprotsessinurgategur ja võimalikud soojus- ja niiskusvahetusprotsessid õhu ja vee vahel.Õhukonditsioneerimissüsteemide liigitus ja põhimõtteskeemid. Tsentraalse konditsioneeri põhimõtteskeem ja tema põhimoodulid.Niisutid, jahutid kuivatid,kalorifeerid,segamiskambrid ja mürasummutid.Õhukanalid ja õhujagajad. Autonoomsed konditsioneerid. Õhu töötlusprotsesside kujtamine olekudiagrammil
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0690 KÜLMUTUSAUTOMAATIKASEADMED JA SÜSTEEMID
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale nõutaval tasemel teadmised ja oskused laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika-seadmete ehitusest, ekspluatatsioonist ning automaatjuhtimissüsteemide otstarbest, kooslusest, tööpõhimõttest, ohutust tehnilisest kasutamisest ja klassifikatsiooni-ühingute nõuetest laeva automaatika-seadmetele.
Õpiväljund:
Õppija teab:
- Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika, automatiseerimise ja AJS (automaatjuhtimisssüsteemide) aluseid;
- Kontroll-, reguleerimis- ja kaitse-automaatikaseadmete liigitust;
- Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatikaseadmete ja AJS kooslust, kasutamist ja tööpõhimõtteid;
- Mereregistri ja teiste järelvalveorganite poolt laeva külmutusseadmete automaatika-seadmetele ja AJS süsteemidele kehtestatud nõudeid;
- Külmutusseadmete osalise ja täieliku automatiseerimise printsiipe;
- Automaatikaseadmete ja AJS seadistamise printsiipe;
- Automatiseeritud külmaobjektide tööpara-meetreid.
Õppija oskab:
- reguleerida ja seadistada erinevat tüüpi külmutusseadmete kasutatavate automaatika-seadmeid ja AJS;
- teostada automaatikaseadmete ja AJS paigaldamist, kontrolli ja hooldust;
- leida häireid automaatikaseadmete ja AJS töös ning neid kõrvaldada.
Õppeaine sisu:
Sissejuhatus ainesse. Ajalooline ülevaade külmutusseadmete automati-seerimisest. Automatiseerimise vajadus, lähtudes toiduainete säilitamise kvaliteedist, ohutus-tehnilistest ja energia-majanduslikust vaatepunktist. Automatiseerimisele kuuluvad külmaobjektid.
Nõuded külmutusseadmete automatiseerimisele. Mereregistri ja teiste järelvalveorganite nõuded külmutusautomaatikaseadmetele ja AJS-le. Kompressorite ja mahutite kohustuslikud automaatikaseadmed. Automaatselt kontrollitavate, reguleeritavate ja blokeeritavate parameetrite suurused.
Automaatjuhtimissüsteemide klassifikatsioon ja põhimõisted.
Osalise ja täieliku automatiseerituseastmega külmutusseadmed; automaatreguleerimissüsteemid; automaatsed mõõte- ja signalisatsioonisüsteemid; klassikalised, moodsad ja intellektuaalsed automaat-juhtimissüsteemid.
Automaatikaseadmete liigitus. Automaatikaseadmete liigitus, põhimõisted ja karakteristikad. Stabiliseerivad, programmsed, jälgivad, optimaalsed, otse- ja kaudse toimega, elektroonsed, hüdraulilised, kombineeritud, sujuva, proportsionaalse ja astaatilise toimega; osutavad, registreerivad, integreerivad seadmed; kahe-poolsed ja integreerivad releed; võimendid, otsetoimeregulaatorid, täiturseadmed.
Rõhumõõturid, -releed ja regulaatorid.
a) elektrikontaktsed manomeetrid, ühe plokkilised madal-, kõrgrõhu ja vahe-rõhureleed, kahe plokkilised kombineeritud rõhureleed nende kasutamine külmutustehnikas, ehitus, töö põhimõtted, montaažz, seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine;
b) rõhuregulaatorite kasutamine külmutus-tehnikas; kondensaatori töörõhu stabiliseerimis regulaatorid (vesi- ja õhkjahutusega kondensaatoritele); aurustite keemisrõhu regulaatorid; kompressorite karterirõhu regulaatorid; rõhuregulaatorite ehitus, töö põhimõtted, regulaatorite montaažz ja seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0700 KÜLMUTUSSEADMETE MONTAAŽZ JA REMONT
9.00 EAP 6
2 - 0 - 4
E
Eesmärk:
Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, mehhanismide ja -torustiku montaažzi otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist. Anda õppijale teadmised külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuetest, torusüsteemide remondi ja kasutamise nõuetest, torusüsteemidel läbiviidavate töödega seonduvatest ohutustehnilistest ja loodushoiualastest nõuetest ja meetmetest.
Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, mehhanismide ja -torustiku hoolduse ja remondi otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist.
Õpiväljund:
Õppija tunneb:
" külmutussüsteemides kasutatavaid torustikele esitatavaid nõudeid
" külmutussüsteemides kasutatava torustiku koostamis tehnoloogiad
" külmutusseadmete remondiga kaasnevaid probleeme, külmutusseadmete defekteerimist, tööohutust ja loodushoiu alaseid nõudeid
" külmutuskompressorite (kolb-, kruvi-, rotatsioon-, spiraal-, tsentrifugaal-, labakompressorid) põhilisi detaile ja sõlmi, nende remondi ja detailide vahetamise vajaduste hindamist ning remondi-tehnoloogiat
" soojusvahetite tüüpe, ehitust ja nende remonditehnoloogiat
" külmutussüsteemides kasutatava torustiku remonditehnoloogiat
Suudab:
" paigaldada alusraamile külmutuskompressoreid ja pumpasid ning tsentreerida neid elektrimootoriga.
" koostada lihtsamate automatiseeritud külmutusseadmete elektri- ja automaatjuhtimissüsteeme
" monteerida erinevate ühendustega armatuuri, fittinguid ja automaatikaseadmeid nii teras- kui vasktorudele; käsitleda vasktorustiku koostamisel kasutatavaid tööriistu ja jooteseadmeid.
Õppeaine sisu:
Laeva ja maismaa külmutusseadmete montaažzi alused, ohutusnõuded montaažzi läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded.
Külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuded , tööde teostamisega seonduvaid ohutustehnilised ja loodushoiualased meetmed.
Külmutusautomaatikaseadmete montaažz ja vahetus.
Külmutussüsteemi komponentide paigaldus, ühendus süsteemiga, omavahel kokku sobitamine ja reguleerimine.
Laeva ja maismaa külmutusseadmete hooldus ja remondi alused, ohutusnõuded remontööde läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded.
Külmutussüsteemide remondi etapid, ettevalmistus- tööd, remonttööde läbiviimine ja süsteemi taas käivitus.
Kolbkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Kruvikompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Scrollkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Soojusvahetite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Külmutusautomaatikaseadmete reguleerimine, hooldus ja remont.
Külmutustehnilised torustikud. Nõuded külmatehnikas kasutatavatele teras- ja vasktorudele; vask- ja terastorude ühendamise meetodid; torustike korrosioonitõrje; torustike isolatsioonitööd; torustike survestamine ja lekkekontroll.
Toruarmatuur. Vask- ja teras-torude montaažzil kasutatav armatuur (ventiilid, klapid, vibro- ja mürasummutid, torufittingud); armatuuri remont ja hooldus; tihendmaterjalid jms; Nõuded armatuurile.
Vasktorude montaažz. Montaažziks kasutatavad vahendid ja tööriistad; vasktorude ühendamisel kasutatavad joodised; külmutusagensiga R600a töötava torusüsteemi remondiks kasutatavad tööriistad ja vahendid, ohutustehnika, tuleohutus ja loodushoid torusüsteemide hooldusel ja remondil.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0710 KÜLMUTUSSEADMETE PROJEKTEERIMINE
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda külmutuseriala õppijatele teadmised erinevate külmaobjektide (maismaal ja merel) struktuuridest ja ekspluatatsioonist, nende soojuslikust tasakaalust, külmaobjekti projekteerimise alustest, külmruumide soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalidest, külmutus-süsteemi seadmete valikust, külmutustranspordist (külmutus-rongid, -konteinerid, -autod).
Samuti anda külmutuseriala õppijatele teadmised: osoonist ja Maad ümbritsevast osoonikihist; osoonikihi kahanemise mõjust keskkonnale ja inimese tervisele; osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollist; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) NR 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta; osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuetest; Kliima muutumisest: Kyoto protokollist: külmaainetest, nende markee-ringust, klassifikatsioonist; külmaainete rühmadest (CFC-d, HCFC-d, HFC-d), nende omadustest; külmaainete osoonikihi kahandamise ja kliima soojenemise potentsiaalidest; osoonikihti mittekahanda-vatest alternatiivsetest külmaainetest; külmaainete kogumisel kasutatavatest seadmetest, nende tööpõhimõtetest ning alternatiivtehnoloogiatest; erinevatest lekkedetektoritest külmasüsteemide hermeetilisuse kontrollimiseks.
Õpiväljund:
Õppija teab:
" Külmaobjekti projekteerimise ja ehitamisega kaasnevaid nõudeid.
" Külmaobjektide (külmhooned, külmkambrid, külmutuslaevad, külmutustransport) ekspluatatsiooni aluseid.
" Külmaobjekti isotermiliste ruumide (külmkambrid, külmtrümmid) piirde-konstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsiooonimaterjalide omadusi ja neile esitatavaid nõudeid.
" Külmutusseadmete ekspluatatsiooni eeskirju ja juhendeid.
" Külmaobjekti (külmkambrid jms) soojus-koormuse arvutuse meetodeid.
" osoonikihi kahane-mise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele; külmaainete mõjust keskkonnale.
Õppija oskab:
" Korraldada külmutusseadmeid käitleva personali tööd.
" Pidada seadmete tööaja ja tehnilise seisukorra arvestust.
" Arvutada külmaobjektile langevat soojuskoormust.
" Teostada arvutuslikult kompressorite ja soojusvahetite valikut.
" Kujutada külmutusseadme kui termo-dünaamilise süsteemi ringprotsesse graafiliselt T-s ja log P-h diagrammide koordinaatides koos võrdleva soojustehnilise analüüsiga
" Teostada arvutuslikult külmutusseadmete soojustehnilist analüüsi
" kasutada külmutus-süsteemi tühjendamiseks kasutatavaid seadmeid ja süsteeme .
Õppeaine sisu:
Külmaobjektid. Baas-, jaotus- ja tootmiskülmhooned, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; baas-,tootmis-, püügi- ja transportkülmutuslaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; reisilaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; külmamajandus kaubandus-tehnikas, spordirajatistes, tööstuses, transpordis, tehiskliimas. Külmatransport: külmutuskonteinerid; raudtee külmutusvagunid; külmutusautod ja haagised.
Külmaobjekti projekteerimise alused.Lähteandmed külmaobjekti projekteerimiseks; külmkambrite mahu määramine; külmkambrite piirdekonstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ; külmkambrite piirete optimaalse isolatsioonikihi paksuse arvutamine; madalatemperatuuriliste mahutite ja torusüsteemide optimaalse isolatsioonikihi arvutamine.
Külmaobjekti soojuskoormus.Soojuskoormuse mõiste, selle koosnevus ja arvutamise meetodid; külmaobjekti soojuslik tasakaal.
Külmutussüsteemi komponentide valik.Kompressorite valiku arvutuslikud meetodid; soojusvahetite (aurustid, kondensaatorid, õhkjahutid, vedelikujahutid, vaheanumad jms.) valiku arvutuslikud meetodid, abiseadmete valik (termoreguleerventiilid, magneklapid, rõhuregulaatorid jne); erinevate külmutusüsteemide koostamise põhimõtted. Skeemide koostamine.
Külmaobjekti ekspluatatsioonilised energiasäästu võimalused.Energiasäästu meetmed erinevat tüüpi külmutuskompressorite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed soojusvahetite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed abiseadmete ekspluatatsioonis.
Külmaobjekti soojustehniline analüüs.Üheastmelise komprimeerimisega aurukompressor-külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Kaheastmelise aurukompressor külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Külmaobjekti kui terviku soojustehniline analüüs.
Osoonikihi kaitsmisega seotud seadusandlus määrused, direktiivid ja juhendid.
Külmutusained, nende klassifikatsioon ja markeering.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Õppija kasutab õppejõu poolt antud arvutusprogramme projekti koostamiseks: objekti soojukoormuse arvutamine, soojustehniline analüüsimine. Külmutuskomponentide valimises erinevate tootjate programmide kasutamine, struktuurskeemide joonistamine, objekti automaatreguleerimise põhimõtte määramine.
Kirjandus:
R. Albri. Külmatehnika I, Eesti Mereakadeemia, 2011.
Külmutusprotsessi teooriaõppeaine loengukonspekt.
Külmutusseadmete ehitus õppeaine loengukonspekt.
Külmutusseadmete ekspluatatsioon õppeaine loengukonspekt.
VLM0730 KÜLMUTUSSEADMETE SIMULAATORIPRAKTIKA II
3.00 EAP 2
0 - 2 - 0
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Laeva jõu-seadmete eriala õppijatele teadmised laeva külmutusseadmete ja õhukonditsioneeride ekspluatatsioonist ja nende töös esinevatest häiretest ning nende kõrvaldamisest.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma: külmutusseadmete ja õhu kondit-sioneerimisseadmete koosnevust, skeeme, liigitust, ehituslikku eripära, töö põhi-mõtteid, hooldus-, remondi- ja eksplua-tatsiooninõudeid; külmutusseadme ja õhukonditsioneerimisseadmete eksplua-tatsiooniga kaasnevaid ohutus- ja keskonna-ohutuse nõudeid.
Õppija peab oskama: käidelda simulaatoril laeva külmutus- ja õhukonditsioneerimis-seadmeid vastavalt ekspluatatsiooninõuetele, kõrvaldada nende töös esinevaid häireid.
Õppeaine sisu:
Teema 1. Külmutus süsteemide koostamine skeemi järgi, katsetamine, agensiga täitmine ja too režziimi viimiseks.
Teema 2. Laeva õhukonditsioneerimise süsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, režziimis hoidmine, parameetrite jälgimine.
Teema 3. Külmutusautomaatika kilpi koostamine, katsetamine, kontrollimine ja automatika käivitus kontroll
Teema 4. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eksam
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0770 KÜLMUTUSTEHNOLOOGIA
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Külmutusseadmete eriala õppijatele teadmised toiduainete füüsikalis-keemilisest koostisest; tehnoloogiliste operatsioonide ning protsesside eesmärgist ja tehnikast; säilitamisel ja külmtöötlemisel toimuvatest muudatustest kalas, lihas, puu- ja juurviljades; külmtöötlemist reguleerivatest tehnoloogiainstruktsioonidest, standarditest ja sanitaareeskirjadest, anda teadmised külmutussüsteemides kasutatavatest külmutustehnoloogilistest seadmetest ja nende kasutamisest külmutustehnikas.
Õpiväljund:
Õppija teab:
" toiduainete füüsikalis-keemilisi koostisi;
" toiduainete külmaga töötlemise tehnoloogiaid;
" toiduainete säilitamise eeskirju, nõudeid ja standardeid.
" Erinevat tüüpi kiirkülmutite (kamber-, tunnel-, konveier-, spiraal-, plaat-, rootorkiirkülmutid jms.) otstarvet, ehitust, töö põhimõtteid, eksplua-tatsiooni-, hooldus- ja ohutusjuhendeid.
" Kiirkülmutite töös esineda võivaid häireid ja nende kõrvaldamise meetodeid.
" Erinevat tüüpi jäägeneraatorite otstarvet, ehitust, töö põhimõtteid, eksplua-tatsiooni-, hooldus- ja ohutusjuhendeid.
" Jäägeneraatorite töös esineda võivaid häireid ja nende kõrvaldamise meetodeid.
Õppija oskab:
" organiseerida vastavalt tehnoloogilistele ja sanitaar-eeskirjadele ja nõuetele toiduainete jahutamist, külmutamist ja säilitamist.
" Valmistada ette erinevat tüüpi kiirkülmutite töösse lülitamist, režziimi viimist kuni ekspluatatsiooniliste töö-parameetriteni.
" Tagada külmutusprotsessi käigus kiir-külmutites optimaalsed parameetrid ning häireteta töö.
" Kõrvaldada kiirkülmutite töös esineda võivaid häireid.
" Valmistada ette erinevat tüüpi jäägeneraatorite töösse lülitamist ja režziimi viimist.
" Tagada jää tootmise käigus jäägeneraa-torites optimaalsed tööparameetrid ning häireteta töö.
" Kõrvaldada jäägeneraatorite töös esineda võivaid häireid.
Õppeaine sisu:
Teema 1. Sissejuhatus ainesse toiduainete (liha, kala, piimatoodete, puu- ja juurvilja jms) füüsikalis-keemiline koostis.
Teema 2. Külmutustehnoloogiliste protses-side ja operatsioonide eesmärk ja tehnika.
Teema 3. Muudatused toiduainetes külmaga töötlemisel
Teema 4 Toiduainete külmtöötlemist reguleerivad instruktsioonid, standardid ja sanitaareeskirjad.
Teema 5. Lühiülevaade külmutustehnoloogiliste seadmete arengust ja kasutusaladest. Põhilised külmutustehnoloogiliste seadmete lülitusskeemid üldisesse külmutussüsteemi.
Teema 6 . Kamber-, tunnel-, konveier-, spiraal-, plaat- ja rootortüüpi kiirkülmutite koosnevus, konstrukt-sioonilised iseärasused, töö põhimõtted. Kiirkülmutite ekspluatatsioon, hooldus ja remont, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine. Ohutustehnika ja keskkonna-ohutus kiirkülmutite käitlemisel.
Teema 7. Erinevat tüüpi jäägeneraatorite koosnevus, konstruktsiooni-lised iseärasused, töö põhimõtted. Jää-generaatorite ekspluatatsioon, hooldus ja remont, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine. Ohutustehnika ja keskkonna-ohutus jäägeneraatorite käitlemisel.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0820 TERMODÜNAAMIKA JA SOOJUSÜLEKANNE
6.00 EAP 4
3 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärgiks on anda õppijatele teadmisi soojusega seotud nähtustest ja nende rakendamisest mehaanikas ja külmatehnikas.
Õpiväljund:
Õppija teab:
" põhimõisteid temodünaamikast ja soojusülekandest
" sisepõlemismootorite, gaasiturbiinseadmete,auruturbiinsead- mete,külmutusseadmete ringprotsesse ja kompressorite tööprotsesse
" veeauru põhiomadusi
" sooisülekande põhiviise ja soojusvoogude arvutuse aluseid
" soojusvahetite konstruktsioone ja arvutuse aluseid
Õppija oskab:
" teostada lihtsamaid termodünaamilisi arvutusi gaaside ja aurudega
" kasutada veeauru tabeleid ja diagramme
" arvutada soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja soojuslkiirguse teel levivaid soojusvoolusid
" määrata pindsoojusvahetite kütte-või jahutuspinna suurust
" analüüsida soojusmootorite ja soojustransformaatorite soojuslikku efektiivsust.
Õppeaine sisu:
Põhimõisted termodünaamikast: energia mõiste, energia mõõtühikud, termodünaamiline keha ja termodünaamilised parameetrid, termodünaamiline protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess. Ideaalgaaside seadused ja olekuvõrrandid. Reaalgaasid. Töö, siseenergia soojus, termodünaamika I seadus, entalpia. Gaaside erisoojused, entroopia, ringprotsessi mõiste. Carnot` ringprotsess. Termodünaamika II seadus. Termodünaamilised põhiprotsessid. Veeauru omadused ja olekud. Veeauru tabelid ja diagrammid. Gaaside voolamine ja drosseldamine. Sisepõlemismootorite ja gaasiturbiinseadmite ringprotsessid. Kompressorite tööprotsessid. Aurujõusedme ringprotsess. Soojuülekande põhiviisid: soojusjuhtivuus, konvektiivne soojusvahetus, soojuskiirgus. Soojusläbikanne Soojusvahetid ja nende arvutuse alused.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine
Kirjandus:
.
VLM0910 ELEKTRI- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMIDE MÕISTMINE
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
H
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised elektri- ja elektroonika-skeemidest arusaamiseks ja praktiliseks kasutamiseks vastavalt STCW 78 koos lisadega ptk. A-III/6
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- elektri- ja elektroonikaskeemide liike (plokk-, süsteemide-, vooluahelate- ühenduste skeemid) ja nende ülesehituse põhimõtteid
- elektrimasinate, trafode, juht- ja jaotusaparatuuri ja kaitseseadmete ning teiste skeemielementide tingtähiseid
Õppija peab oskama:
- koostama ja joonistama lihtsamaid elektri- ja elektroonikaskeeme, kasutades standardseid tähiseid
- orienteeruda laeva tehnilises dokumentatsioonis
- selgitada erinevate elektri- ja elektroonikaskeemide tööpõhimõtet ja kasutatud skeemielementide otstarvet
Õppeaine sisu:
Elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide liigitamine otstarbe ja vorminduse järgi (plokk-, süsteemide-, vooluahelate- ühenduste skeemid) ja nende ülesehituse põhimõtteid.
Skeemielementide tingtähiseid (erinevat tüüpi elektrimasinad, trafod, juht- ja jaotusaparatuuri komponendid, kaitseseadmed jt. skeemielemendid).
Elektri- ja elektroonikaskeemide ja jooniste mõistmine ja tõlgendamine.
Üldkasutatavate elektriskeemide joonestamine standardseid tingmärke ja tähiseid kasutades.
Eeldusaine(d):
VAY0770
Hindamisviis:
eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM1090 KÜLMUTUSSEADMED
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Laeva jõu-seadmete erila õppijatele teadmised külmatehnika alustest, tehiskülma saamise meetoditest, külmutusseadmetes toimuvate ringprotsesside olemustest, külmutustehnikas kasutavatest töökehadest (külmutus-agensitest) külmakandjatest ning nendega seotud ohutustehnika ning keskkonnaohutuse nõuetest.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma: tehiskülma arengu kulgu ja kasutusala; laevades ja maismaal kasutatavate külmutusseadmete eripära; tehiskülma saamise erinevaid meetodeid; tehiskülma soojusfüüsikalisi aluseid; soojusvahetuse põhialuseid; külmutus-seadmetes kasutatavate töökehade külmutusagensite füüsikalisi, keemilisi ja füsioloogilisi omadusi; nende käsitlemisega seotud ohutustehnilisi ja keskkonnaohutuse nõudeid; külmutussüsteemi lekke kontrolli nõudeid, selleks kasutatavaid meetodeid ja seadmeid; külmakandjate omadusi, nende käitlemisega seotud ohutustehnilisi ja keskkonnaohutuse nõudeid; külmutus-seadmetes toimuvate termodünaamiliste ringprotsesside kulgu.
Õppija peab oskama: koostada külmutus-seadmete skeeme; kasutada skeemide koostamisel rahvusvahelisi külmaskeemide tingmärke; lugeda ja kommenteerida külmutusseadmete tööskeeme; kasutada külmutusseadmete termodünaamiliste ring-protsesside analüüsimiseks T-s ja logp-h diagramme; arvutada ülekantavate soojus-hulkade kogust; kasutada külmaagensi lekke kontrollseadmeid.
Õppeaine sisu:
Sissejuhatus ainesse lühiülevaade tehiskülma arengust, suundadest, kasutusalast, laeva ja maismaa külmseadmete eripärast, mereregistrite nõuetest laeva külmutusseadmetele. Tehiskülma saamise meetodid - jahutamine gaaside pihkamisel (külmutus-konteinerid lämmastiku- või süsihappe-gaasijahutusega); jahutusefekt gaaside paisumisel (õhk-külmutusseade), drosseldamisel; jahutamine keeristoruga; termo-elektriline külmutusseade; absorptsioon külmutusseade. Nende ehituslikud iseärasused ja töö põhimõtted.
Aurukompressor-külmutusseadmete koosnevus, töö põhimõte, neis toimuvate termodünaamiliste ringprotsesside kajas-tamine ja analüüs T-s või Log p-h diagrammil; jahutusteguri (COP) mõiste, seadme külmatootlikkuse mõiste. Külmutusagensid ja külmakandjad - ideaalse külmutusagensi mõiste; CFC-, HCFC-, HFC- ja HC-gaasid; loodushoid nende käsit-lemisel; rahvusvahelised meetmed osoonikihi kaitsmiseks; agensi lekkekontrolli nõuded; agensi lekke kontrollimiseks kasutatavad seadmed ja vahendid ja nende kasutamine.
Eeldusaine(d):
VAY0770, VLM0820
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
Laeva elektrimehaanik (eriõpe / peaeriala)
VLM1210 LAEVA ELEKTRILISED PROPULSIIVSEADMED
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriliste propulsiivseadmete ning juhtimissüsteemide kasutamiseks, hooldamiseks ja remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetega
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- Laeva elektriliste propulsiivseadmete põhiskeeme ja komponente
- Elektriliste propulsiivseadmetes kasutatavad elektrimootoreid ja sagedusmuundureid
- Elektriliste propulsiivseadmete juhtimismeetodeid
Õppija peab oskama:
- Käitada elektrilisi propulsiivseadmeid
- Hooldada elektrilisi propulsiivseadmeid, nende põhikomponente ja juhtimissüsteeme
- Leida ja kõrvaldada tüüpilisi rikkeid.
Õppeaine sisu:
Laeva elektriliste ja mehaaniliste peaülekannete võrdlus.
Laeva elektriliste propulsiivsüsteemide põhikonfiguratsioonid klassikaliste võlliliinidega ja gondelkäitursüsteemid. Elektriliste propulsiivsüsteemide plokkskeemid koos kõigi põhiliste komponentidega.
Laevade elektrilistes propulsiivseadmetes kasutatavad kõrgepingete ja võimsuste suurusjärgud.
High voltage supply and power range of electric propulsion systems used on ships.
Elektriliste propulsiivseadmete elektrimootoritele esitatavad nõuded. Propulsiivseadme abiseadmed trafod kaitsetega ja kontaktrõngad kaare jälgimisahelaga.
Elektrilistes propulsiivsüsteemides kasutatavad sagedusmuundajad (sagedusmuundajad voolu ja pinge inverteritega, ja tsüklokonverterid)
Methods of electric motor control as vector control and direct torque control.
Gondelkäiturite kaugjuhtimissüsteem pöörete arvu, käituri pöördenurga ja kombineeritud pöörete arvu ja, käituri pöördenurga järg
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
VLM0950 LAEVA ELEKTRIJAAMAD
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva elektrijaamade ülesehituse põhimõtetest, tüüpilisest koostiselementidest, klassifikatsiooniühingute nõuetest ja ekspluatatsioonist vastavalt STCW 78 koos lisadega ptk. A-III/6
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- laeva elektrijaama ja selle põhikomponentide otstarvet, ülesehituse aluseid ja nõudeid
- elektrienergia allikate (diisel- või turbogeneraatorid, võlligeneraatorid, avariielektrienergia allikad) ehitust ja ekspluatatsiooni põhinõudeid
- elektrienergia jaotussüsteemi kilpide ja nende komponentide ehitust ja ekspluatatsiooninõudeid
- kontrollmõõteriistade otstarvet ja kasutamist ekspluatatsioonis
- nõudeid kaablivõrkudele
- akupatareide ehitust ja ekspluatatsiooninõudeid
- elektriseadmete maandamisnõudeid
- elektriohutuse nõudeid
Õppija peab oskama:
- hinnata generaatorite koormust ja rakendama õigeaegselt meetmeid ülekoormuse vältimiseks
- sünkroniseerida generaatorite tööd käsitsi ja automaatrežziimidel
- määrata kaablite tüüpe ja ristlõikeid, sulavkaitsmete karakteristikuid ja automaatkaitsmete seadistust vastavalt tarbijate võimsustele
Õppeaine sisu:
Laeva elektrijaama otstarve ja ülesehituse printsiibid. Klassifikatsiooniühingute ja IMO konventsioonide nõuded elektrijaamale ja selle komponentidele.
Elektrienergia allikate liigitamine ajamitüübi ja otstarbe järgi; nende võrdlus ja kasutatavus kaasaegsetel laevadel.
Diisel-, turbo- ja võlligeneraatorite ehitus ja ekspluatatsiooni põhinõuded. Avariielektrienergia allikate tähtsus, nõutav minimaalne võimsus, paigutus laeval, ehitus ja ekspluatatsiooni alused.
Elektrienergia jaotussüsteemi kilpide ja nende komponentide otstarve, ehitus ja ekspluatatsiooninõuded.
Kontrollmõõteriistade otstarve ja kasutamine ekspluatatsioonis.
Laeva kaablivõrgud ja juhistikud - nõuded jõukaablitele, ristlõike valiku alused, paigaldamine ja markeerimine.
Akupatareide otstarve, ehitus ja ekspluatatsiooninõuded.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0960 JÕUELEKTROONIKA
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
H
Eesmärk:
Anda üliõpilastele ülevaade jõupooljuhtmuunduritest, nende tööpõhimõttest ja rakendustest vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane
" tunneb ja mõistab lülitite, regulaatorite ja stabilisaatorite, alaldite ja vaheldite ning sagedusmuundurite ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusvaldkondi
" omab ülevaadet jõuelektroonika kasutusvõimalustest
Õppeaine sisu:
Ülevaade elektrilistest ja elektromehaanilistest energiamuundusprotsessidest. Jõupooljuhtseadised, nende elektrilised omadused ja tunnusjooned. Jõupooljuhtmuundurid: alaldid, vaheldid, pingeregulaatorid, sagedusmuundurid.
Eeldusaine(d):
VAA0240
Hindamisviis:
Erisatv hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM1060 LAEVAMEHHANISMIDE AUTOMAATIKA- JA JUHTIMISSÜSTEEMIDE HOOLDUS NING REMONT
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva pea- ja abimasinate, abimehhanismide, teki,-lastikäitlemise-,ja hotelliseadmete automaatiika ja juhtimissüsteemide hooldusest ja remondist vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- pea- ja abimasinate ning abimehhanismide automaatjuhtimis-seadmete elektriliste, elektrooniliste, pneumo- ja hüdraulikakomponentide hoolduse ja remondi protseduure
- PID regulaatorite ja täiturmehhanismide hoolduse ja remondi nõudeid
- kütuse temperatuuri ja viskoossuse automaatreguleerimissüsteemide hoolduse ja remondi nõudeid
- kütuse-, määrdeõli,-jahutusvee- ja suruõhusüsteemide automaatjuhtimissüsteemide hoolduse ja remondi nõudeid
- tekimehhanismide (käsi- ja automaatjuhtimisega ankru- ja haalamisseadmed, lastiruumide luugikatete, tekikraanade, trappide ja päästepaatide veeskamisseadmete vintsid) elektri-,elektroonika- ja juhtimissüsteemide ja põhikomponentide tööpõhimõtted ning ülevaatuse, hoolduse ja remondi põhinõudeid
- külmutuskonteinerite juhtimissüsteemide ja andmete salvestusseadmete kontrolli, hoolduse ja remondi põhimõtteid
- liftide, köögitehnika, pesumasinate, hotelli tohutuse ja häiresüsteemide ning valgustussüsteemide kasutamise, hoolduse ja remondi protseduure ja nõudeid
Õppija peab oskama:
- lugeda eeltoodud süsteemide skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid
- tuvastada nende süsteemide tüüpilisi rikkeid ja neid kõrvaldama
Õppeaine sisu:
Pea- ja abimasinate, abimehhanismide ning tekiseadmete kaug- ja automaatjuhtimise süsteemide ülesehituse põhimõtted ja tüüpilised skeemid.
AJS seadmete elektriliste, elektrooniliste, pneumo- ja hüdraulikakomponentide hoolduse ja remondi protseduurid.
PID regulaatorite ja täiturmehhanismide hoolduse ja remondi nõuded.
Kütuse temperatuuri ja viskoossuse automaatreguleerimissüsteemide hoolduse ja remondi nõuded.
Kütuse-, määrdeõli,-jahutusvee- ja suruõhu-süsteemide automaatjuhtimise süsteemide hoolduse ja remondi nõuded Tekimehhanismide (käsi- ja automaatjuhtimisega ankru- ja haalamisseadmed, lastiruumide luugikatete, tekikraanade, trappide ja päästepaatide veeskamisseadmete vintsid) elektri-,elektroonika- ja juhtimissüsteemide ja põhikomponentide tööpõhimõtted ning ülevaatuse, hoolduse ja remondi põhinõuded.
Külmutuskonteinerite juhtimissüsteemide ja andmete salvestusseadmete kontrolli, hoolduse ja remondi põhimõtted.
Liftide, köögitehnika, pesumasinate, hotelli tohutuse ja häiresüsteemide ning valgustussüsteemide kasutamise, hoolduse ja remondi protseduure ja nõuded.
Eeldusaine(d):
VLM0470
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0970 LAEVA ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE RIKETE OTSING, HOOLDUS JA REMONT
6.00 EAP 5
2 - 0 - 3
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva elektri- ja elektroonikaseadmete hoolduse ja remondi põhimõtetest ja ning tüüpilistest riketest, nende leidmise ja kõrvaldamise viisidest operatiivtasemel vastavalt STCW 78 koos lisadega ptk. A-III/6 nõuetele
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- ohutusnõudeid töötamisel laeva elektri- ja elektroonikaseadmetega
- laeva elektrisüsteemide seadmete, elektrienergia jaotuskilpide, elektrimootorite, generaatorite ja alalisvoolu elektrisüsteemide ja seadmete korralise ja igapäevase hoolduse põhimõtteid
- hooldus- ja remonditööde korralduse aluseid ja dokumenteerimist
- hooldus- ja remonditööde intervallide, tööde kirjelduste ja tagavaraosade kulu sisestamist arvutisüsteemi
- elektrisüsteemide ja nende komponentide rikete tuvastamise meetodeid
- jälgimissüsteemide, automaatjuhtimise- ja kaitseseadmete töö, seadistuse ja jõudluse testimis ja kalibreerimise nõudeid
Õppija peab oskama:
- leida rikete põhjusi elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide kaudu
- praktiliselt kasutada mõõteriistu ja testimisseadmeid
- tõlgendada elektriliste parameetrite mõõtmiste ning testimiste tulemusi ning hinnata nende alusel süsteemide seisukorda
- kõrvaldada tüüpilisi rikkeid ja kontrollida süsteemide korrasolekut pärast rikke kõrvaldamist
Õppeaine sisu:
Ohutusnõuded töötamisel laeva elektri- ja elektroonikaseadmetega.
Laeva elektrisüsteemide seadmete, elektrienergia jaotuskilpide, elektrimootorite, generaatorite ja alalisvoolu elektrisüsteemide ja seadmete korralise ja igapäevase hoolduse põhimõtted.
Elektri- ja elektroonikasüsteemide hooldus- ja remonditööde korralduse alused ja dokumenteerimine.
Hooldus- ja remonditööde intervallide, tööde kirjelduste ja tagavaraosade kulu sisestamine arvutisüsteemi.
Elektri- ja elektroonikasüsteemide ja nende komponentide rikete tuvastamise meetodid.
Jälgimissüsteemide, automaatjuhtimise- ja kaitseseadmete töö, seadistuse ja jõudluse testimis ja kalibreerimise nõuded
Tüüpiliste rikete põhjuste leidmine elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide ja mõõtmiste kaudu.
Mõõteriistade ja testimisseadmete praktiline kasutamine
Elektriliste parameetrite mõõtmiste ning testimiste tulemuste tõlgendamine ning nende alusel süsteemide seisukorra hindamine.
Tüüpiliste rikete kõrvaldamise meetodid ja süsteemide korrasoleku kontrollimine pärast rikke kõrvaldamist.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM1180 LAEVAMEHHANISMIDE AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMIDE EHITUS JA EKSPLUATEERIMINE
6.00 EAP 6
4 - 0 - 2
A
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva pea- ja abimasinate, abimehhanismide, teki,-lastikäitlemise-,ja hotelliseadmete automaatika ja juhtimissüsteemide ehitusest ja ekspluatatsioonist vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- pea- ja abimasinate, abimehhanismide ning tekiseadmete kaug- ja automaatjuhtimise otstarvet ja tüüpilisi skeeme
- elektriliste, elektrooniliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste skeemielementide tööpõhimõtteid ja ehitust
- laevamehhanismide automaatjuhtimissüsteemide (AJS) kasutamise eeskirju ja protseduure
Õppija peab oskama:
- lugeda laevamehhanismise AJS skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid
- laevamehhanismide AJS tööks ette valmistada, töösse rakendada ja töös jälgida
Õppeaine sisu:
AJS-seadmete elektriliste, elektrooniliste, pneumo- ja hüdraulikakomponentide ehitus, tööpõhimõtted ja kasutamine.
PID regulaatorite ja täiturmehhanismide tööpõhimõtted ja ehitus.
Kütuse temperatuuri ja viskoossuse automaatreguleerimissüsteemide ehitus ja kasutamine
Kütuse-, määrdeõli,-jahutusvee- ja suruõhu-süsteemide AJS ehitus ja kasutusnõuded
Tekimehhanismide (käsi- ja automaat-juhtimisega ankru- ja haalamisseadmed, lastiruumide luugikatted, tekikraanad, trappide ja päästepaatide veeskamisseadmete vintsid) elektri-,elektroonika- ja juhtimissüsteemide ja põhikomponentide tööpõhimõtted, ehitus ning kasutamise põhinõuded.
Külmutuskonteinerite juhtimissüsteemide ja andmete salvestusseadmete ehitus ja kasutamisnõuded
Liftide, köögitehnika, pesumasinate, hotelli ohutuse ja häiresüsteemide ning valgustus-süsteemide tööpõhimõtted, ehitus ja kasutamise nõuded
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM1030 LAEVA ARVUTIVÕRGUD JA ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
3.00 EAP 3
2 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laevasisestest side-, ja kommunikatsiooni- ja häiresüsteemidest ning nende kasutamisest vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- elektroonilise andmetöötlemise põhimõtteid,
- andmetöötlussüsteemide programmeerimise aluseid
- tööstuslike arvutivõrkude otstarvet, ehitust
- sümbolite koode andmevahetusel
- andmete ülekandesüsteemides kasutatavaid liideseid
- interneti ja Etherneti protokolle OSI/ISO ja TCP/TP
- silla integreeritud navigatsioonisüsteemide, dünaamilise positsioneerimise süsteemi ja reisiandmete salvestusseadme otstarvet, ehitust ja funktsioone
- programmeeritavate kontrollerite- või arvutipõhiste jõuseadmete võimsuse juhtimise, kütusekulu optimeerimise ja kütuse säilitamise, ümberpumpamise ja ettevalmistuse süsteemide otstarvet, ehitust ja funktsioone
- elektroonilise alarmide salvestusseadme ja elutähtsate seadmete seisukorra jälgimissüsteemide otstarvet, ehitust ja funktsioone
Õppija peab oskama:
- lugeda eeltoodud süsteemide skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid
- kasutada neid süsteeme
Õppeaine sisu:
Elektroonilise andmetöötlemise põhimõtted, tööstuslike arvutivõrkude otstarve ja ülesehituse põhimõtted.
Andmetöötlussüsteemide programmeerimise alused.
Sümbolite koodid andmevahetusel, andmete ülekandesüsteemides kasutatavad liidesed. Interneti ja Etherneti protokollid OSI/ISO ja TCP/TP.
Silla integreeritud navigatsioonisüsteemide, dünaamilise positsioneerimise süsteemi ja reisiandmete salvestusseadme otstarve, ehitus ja funktsioonid.
Programmeeritavate kontrollerite- või arvutipõhiste jõuseadmete võimsuse juhtimise, kütusekulu optimeerimise ja kütuse säilitamise, ümberpumpamise ja ettevalmistuse süsteemide otstarve, ehitus ja funktsioonid.
Elektroonilise alarmide salvestusseadme ja elutähtsate seadmete seisukorra jälgimissüsteemide otstarve, ehitus ja funktsioonid.
Eeldusaine(d):
VAY0770, VAY0800
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM1040 LAEVA NAVIGATSIOONI- JA KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMID
6.00 EAP 6
3 - 0 - 3
H
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva navigatsiooniseadmete ja kommunikatsioonisüsteemide hoolduset ja remdist vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele.
Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laevasisestest side-, ja kommunikatsiooni- ja häiresüsteemidest ning nende kasutamisest vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- radari tööpõhimõtet, ehitust ja komponentide asukohti laeval
- ARPA otstarvet ja tööpõhimõtet
- radari perioodilisi hooldustöid
- globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi tööd, hooldust ja riketeotsingu meetodeid
- inertsiaalse navigatsioonisüsteemi tööpõhimõtet ja ehitust
- kompassiseadmete tööpõhimõtteid, hoolduse ja remondi meetodeid
- gürokompassi sünkroniseerimise otstarvet ja deviatsiooni olemust
- Doppleri- ja elektromagnetiliste logisüsteemide tööpõhimõtet, ehitust, hoodusnõudeid ja rikete tuvastamist
- kajaloe ja autopiloodi tööpõhimõtteid, ehitust ja hooldusnõudeid
- reisiandmete salvesti, navigatsioonitulede,laevasireenide ja helisignalisatsioonisüsteemide tööpõhimõtteid, ehitust ja hoolduse ning remondi nõudeid
Õppija peab oskama:
- kasutada rikete leidmiseks süsteemide skeeme ja diagnostikaseadmeid
- asendada radari magnetroni ja häälestada radarit pärast remonti
- selgitada, kuidas gürokompass on ühendatud teiste navigatsiooniseadmetega sillas.
Õppija peab teadma:
- kaasaegsete laevade automaattelefonisüsteemide (Alcatel, Ericsson jt.ehitust, mooduleid ja nende funktsioone ning hoolduse põhimõtteid
- avarii- ja eriolukordade teadustus-süsteemide ehitust ja kasutamist
- masinaruumi ja teki jälgimissüsteemide ja nende komponetide ehitust
- tulekahju tuvastamissüsteemide ja nende komponentide ehitust ja funktsioone
- mootori karteris plahvatusohtlike tingimuste tuvastamise meetodeid, süsteeme ja nende hooldamise nõudeid
Õppija peab oskama:
- lugeda eeltoodud süsteemide skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid
- tuvastada nende süsteemide tüüpilisi rikkeid ja neid kõrvaldama.
Õppeaine sisu:
Radari tööpõhimõte, ehitus ja komponentide asukohad laeval; ARPA otstarve ja tööpõhimõte.
radari perioodilised hooldustööd,
globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi tööpõhimõte, hoolduse ja riketeotsingu meetodid. Inertsiaalse navigatsioonisüsteemi tööpõhimõte ja ehitus.
Kompassiseadmete tööpõhimõte, hoolduse ja remondi meetodid; gürokompassi sünkroniseerimise otstarve ja deviatsiooni olemus.
Doppleri- ja elektromagnetiliste logisüsteemide tööpõhimõtted, ehitus, hoodusnõudeid ja rikete tuvastamise viisid.
Kajaloe ja autopiloodi tööpõhimõtted, ehitus ja hooldusnõuded
Reisiandmete salvesti, navigatsioonitulede,laevasireenide ja helisignalisatsioonisüsteemide tööpõhimõtted, ehitus ja hoolduse ning remondi põhinõuded
Kaasaegsetel laevadel kasutatavate automaattelefonisüsteemide (Alcatel, Ericsson jt) ehitus, põhimoodulid ja nende funktsioonid ning hoolduse põhimõtted
Avarii- ja eriolukordade teadustus-süsteemide ehitus ja kasutamine.
Masinaruumi ja teki jälgimissüsteemide ja nende komponetide ehitus:
- tulekahju tuvastamissüsteemide ja nende komponentide ehitus ja funktsioonid
- mootori karteris plahvatusohtlike tingimuste tuvastamise meetodid, süsteemid ja nende hooldamise nõuded.
Eeldusaine(d):
VAY0770
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM1200 LAEVA ELEKTRIVARUSTUSSÜSTEEMID JA KAABLIVÕRGUD
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Anda teadmised laeva elektrienergia varustus- ja jaotussüsteemide ning kaablivõrkude otstarbest, ülesehituse põhimõtetest, ohutu kasutamise nõuetest, hooldusest ning remondist vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele.
Õpiväljund:
" teab ja tunneb elektrienergia jaotussüsteemide otstarvet ja ülesehituse printsiipe
" mõistab merekeskkonna mõju elektriseadmete tööle
" Tunneb elektrijaotuskilpide ja nende juhtimis- ja kaitseseadmete ning kontrollmõõteriistade otstarvet, ehitust ja ohutu kasutamise nõudeid
" oskab võrku lülitada ja viia elektrigeneraatoreid paralleeltööle ja reguleerida nende koormusi
" tunneb kaablivõrkude ehituse aluseid ja nõudeid
" oskab kasutada ohutustehnika ja elektriohutuse nõudeid praktiliste tööde teostamisel.
" oskab elektrienergia jaotusseadmeid hooldada, tuvastada rikkeid ja neid kõrvaldadaseadmeid.
Õppeaine sisu:
Mõistab merekeskkonna mõju elektriseadmete tööle.
Tunneb elektrijaotuskilpide ja nende juhtimis- ja kaitseseadmete ning kontrollmõõteriistade otstarvet, ehitust ja ohutu kasutamise nõudeid. Elektrigeneraatorite võrku lülitatamine ja paralleeltööle viimine. generaatoritetöö sünkroniseerimine - automaatne, poolautomaatne ja käsitsi.Generaatorite koormuste jaotamine ja reguleerimine.
Koormuse ümberlülimine teisele generaatorile. Laevaseadmete taaskäivitamise reeglid pärast voolukatkestust laeval (black-out). Laeva elektritarbijate ümberlülimise reeglid kaldatoitele.
Laevakaablite ja juhistiku liigitamine. Kaablite markeerimine ja tähistamise alused. Kaablitrasside paigalduse ja varjestuse nõuded.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
VLL1190 MERENDUSALASED KONVENTSIOONID
3.00 EAP 2
2 - 0 - 0
A
Eesmärk:
Anda õppurile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused peamiste merendusalastest konventsioonide kasutamiseks praktikas.
Õpiväljund:
" Teab ja oskab kasutada peamisi merendusalaseid konventsioone
" Leiab konventsioonidest vajalikku informatsiooni
" Teostab otsinguid konventsioonide erinevates peatükkides.
" Oskab määrata vajalikke nõudmisi regulatsiooni muutumisel.
Õppeaine sisu:
Peamiste merendusalaste konventsioonide SOLAS73, STCW78, MARPOL ja LoadLine88 sisu ja regulatsioonide ala tutvustus, sisu ja praktiline kasutamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
merendusalaste konventsioonide lugemine ja analüüs
Kirjandus:
.
VLM0660 INGLISE KEEL KÜLMUTUSSEADMETE MEHAANIKULE
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
A
Eesmärk:
- arendada praktilist keeleoskust lähtudes tulevasest erialast
- erialakirjanduse lugemine ja interpreteerimine ning erialakeelele omaste grammatiliste struktuuride õppemine
Õpiväljund:
Kursuse läbimisel õppija:
- oskab kasutada inglise keelt tööalastel eesmärkidel
- teab erialast terminoloogiat
- oskab kasutada sõnaraamatuid ja leksikone
- saab aru pikkadest eri valdkondade tekstidest
- suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi
- oskab kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, selgitada ning põhjendada oma seisukohti
- suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt ja arusaadavalt inglise keeles
- valdab grammatikat küllaltki hästi, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu
Õppeaine sisu:
1. - 4. nädal:
Raadiotelefoni tähestik; laeva põhiosad (vöör, ahter, miidel, vööriosa, ahtriosa, pakk, tekiehitis, jüüt, parem parras, vasak parras); laevast üldinformatsioon (laevanimi, laevatüübid, laevaomanik, laevatehas, klassifikatsiooniühendid, kohaletoimetamine)
5. - 8. nädal:
Laeva põhimõõtmed (maksimaalne pikkus, loodsirgete vaheline pikkus, arvestuslik laius, maksimaalne laius, parda kõrgus, vabaparda kõrgus, süvis, vööri süvis, ahtri süvis, laeva kõrgus, diferent, kreen)
9.-12- nädal:
Laeva konstruktsioonid (kiil, kaared, piimid, põhjastringer, pardastringer, tekistringer, vöörtääv, ahtertääv, põhjaplaadistus, parda plaadistus, tekikate, pikivahesein, põikvahesein, põrkevahesein, pillers, kooming)
13. - 16. nädal:
Laevaruumid (põhjatank, ballastitank, mageveetank, kütusetank, määrdeõlipaak, trimmimistank, settetank, kohverdam, pardatank, vöörpiigitank, ahterpiigitank, lastiruum/trümm, lastitank, masinaruum, kajut, kambüüs, kaptenisild)
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
1. Laevanduse ajalugu
2. Laeva ehitus
Kirjandus:
English based on ship reports. 1 year - Natalia Fetissova
Magazines Motor ship
VLM0700 KÜLMUTUSSEADMETE MONTAAŽZ JA REMONT
9.00 EAP 6
2 - 0 - 4
E
Eesmärk:
Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, mehhanismide ja -torustiku montaažzi otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist. Anda õppijale teadmised külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuetest, torusüsteemide remondi ja kasutamise nõuetest, torusüsteemidel läbiviidavate töödega seonduvatest ohutustehnilistest ja loodushoiualastest nõuetest ja meetmetest.
Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, mehhanismide ja -torustiku hoolduse ja remondi otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist.
Õpiväljund:
Õppija tunneb:
" külmutussüsteemides kasutatavaid torustikele esitatavaid nõudeid
" külmutussüsteemides kasutatava torustiku koostamis tehnoloogiad
" külmutusseadmete remondiga kaasnevaid probleeme, külmutusseadmete defekteerimist, tööohutust ja loodushoiu alaseid nõudeid
" külmutuskompressorite (kolb-, kruvi-, rotatsioon-, spiraal-, tsentrifugaal-, labakompressorid) põhilisi detaile ja sõlmi, nende remondi ja detailide vahetamise vajaduste hindamist ning remondi-tehnoloogiat
" soojusvahetite tüüpe, ehitust ja nende remonditehnoloogiat
" külmutussüsteemides kasutatava torustiku remonditehnoloogiat
Suudab:
" paigaldada alusraamile külmutuskompressoreid ja pumpasid ning tsentreerida neid elektrimootoriga.
" koostada lihtsamate automatiseeritud külmutusseadmete elektri- ja automaatjuhtimissüsteeme
" monteerida erinevate ühendustega armatuuri, fittinguid ja automaatikaseadmeid nii teras- kui vasktorudele; käsitleda vasktorustiku koostamisel kasutatavaid tööriistu ja jooteseadmeid.
Õppeaine sisu:
Laeva ja maismaa külmutusseadmete montaažzi alused, ohutusnõuded montaažzi läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded.
Külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuded , tööde teostamisega seonduvaid ohutustehnilised ja loodushoiualased meetmed.
Külmutusautomaatikaseadmete montaažz ja vahetus.
Külmutussüsteemi komponentide paigaldus, ühendus süsteemiga, omavahel kokku sobitamine ja reguleerimine.
Laeva ja maismaa külmutusseadmete hooldus ja remondi alused, ohutusnõuded remontööde läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded.
Külmutussüsteemide remondi etapid, ettevalmistus- tööd, remonttööde läbiviimine ja süsteemi taas käivitus.
Kolbkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Kruvikompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Scrollkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Soojusvahetite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Külmutusautomaatikaseadmete reguleerimine, hooldus ja remont.
Külmutustehnilised torustikud. Nõuded külmatehnikas kasutatavatele teras- ja vasktorudele; vask- ja terastorude ühendamise meetodid; torustike korrosioonitõrje; torustike isolatsioonitööd; torustike survestamine ja lekkekontroll.
Toruarmatuur. Vask- ja teras-torude montaažzil kasutatav armatuur (ventiilid, klapid, vibro- ja mürasummutid, torufittingud); armatuuri remont ja hooldus; tihendmaterjalid jms; Nõuded armatuurile.
Vasktorude montaažz. Montaažziks kasutatavad vahendid ja tööriistad; vasktorude ühendamisel kasutatavad joodised; külmutusagensiga R600a töötava torusüsteemi remondiks kasutatavad tööriistad ja vahendid, ohutustehnika, tuleohutus ja loodushoid torusüsteemide hooldusel ja remondil.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0690 KÜLMUTUSAUTOMAATIKASEADMED JA SÜSTEEMID
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale nõutaval tasemel teadmised ja oskused laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika-seadmete ehitusest, ekspluatatsioonist ning automaatjuhtimissüsteemide otstarbest, kooslusest, tööpõhimõttest, ohutust tehnilisest kasutamisest ja klassifikatsiooni-ühingute nõuetest laeva automaatika-seadmetele.
Õpiväljund:
Õppija teab:
- Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika, automatiseerimise ja AJS (automaatjuhtimisssüsteemide) aluseid;
- Kontroll-, reguleerimis- ja kaitse-automaatikaseadmete liigitust;
- Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatikaseadmete ja AJS kooslust, kasutamist ja tööpõhimõtteid;
- Mereregistri ja teiste järelvalveorganite poolt laeva külmutusseadmete automaatika-seadmetele ja AJS süsteemidele kehtestatud nõudeid;
- Külmutusseadmete osalise ja täieliku automatiseerimise printsiipe;
- Automaatikaseadmete ja AJS seadistamise printsiipe;
- Automatiseeritud külmaobjektide tööpara-meetreid.
Õppija oskab:
- reguleerida ja seadistada erinevat tüüpi külmutusseadmete kasutatavate automaatika-seadmeid ja AJS;
- teostada automaatikaseadmete ja AJS paigaldamist, kontrolli ja hooldust;
- leida häireid automaatikaseadmete ja AJS töös ning neid kõrvaldada.
Õppeaine sisu:
Sissejuhatus ainesse. Ajalooline ülevaade külmutusseadmete automati-seerimisest. Automatiseerimise vajadus, lähtudes toiduainete säilitamise kvaliteedist, ohutus-tehnilistest ja energia-majanduslikust vaatepunktist. Automatiseerimisele kuuluvad külmaobjektid.
Nõuded külmutusseadmete automatiseerimisele. Mereregistri ja teiste järelvalveorganite nõuded külmutusautomaatikaseadmetele ja AJS-le. Kompressorite ja mahutite kohustuslikud automaatikaseadmed. Automaatselt kontrollitavate, reguleeritavate ja blokeeritavate parameetrite suurused.
Automaatjuhtimissüsteemide klassifikatsioon ja põhimõisted.
Osalise ja täieliku automatiseerituseastmega külmutusseadmed; automaatreguleerimissüsteemid; automaatsed mõõte- ja signalisatsioonisüsteemid; klassikalised, moodsad ja intellektuaalsed automaat-juhtimissüsteemid.
Automaatikaseadmete liigitus. Automaatikaseadmete liigitus, põhimõisted ja karakteristikad. Stabiliseerivad, programmsed, jälgivad, optimaalsed, otse- ja kaudse toimega, elektroonsed, hüdraulilised, kombineeritud, sujuva, proportsionaalse ja astaatilise toimega; osutavad, registreerivad, integreerivad seadmed; kahe-poolsed ja integreerivad releed; võimendid, otsetoimeregulaatorid, täiturseadmed.
Rõhumõõturid, -releed ja regulaatorid.
a) elektrikontaktsed manomeetrid, ühe plokkilised madal-, kõrgrõhu ja vahe-rõhureleed, kahe plokkilised kombineeritud rõhureleed nende kasutamine külmutustehnikas, ehitus, töö põhimõtted, montaažz, seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine;
b) rõhuregulaatorite kasutamine külmutus-tehnikas; kondensaatori töörõhu stabiliseerimis regulaatorid (vesi- ja õhkjahutusega kondensaatoritele); aurustite keemisrõhu regulaatorid; kompressorite karterirõhu regulaatorid; rõhuregulaatorite ehitus, töö põhimõtted, regulaatorite montaažz ja seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0710 KÜLMUTUSSEADMETE PROJEKTEERIMINE
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda külmutuseriala õppijatele teadmised erinevate külmaobjektide (maismaal ja merel) struktuuridest ja ekspluatatsioonist, nende soojuslikust tasakaalust, külmaobjekti projekteerimise alustest, külmruumide soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalidest, külmutus-süsteemi seadmete valikust, külmutustranspordist (külmutus-rongid, -konteinerid, -autod).
Samuti anda külmutuseriala õppijatele teadmised: osoonist ja Maad ümbritsevast osoonikihist; osoonikihi kahanemise mõjust keskkonnale ja inimese tervisele; osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollist; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) NR 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta; osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuetest; Kliima muutumisest: Kyoto protokollist: külmaainetest, nende markee-ringust, klassifikatsioonist; külmaainete rühmadest (CFC-d, HCFC-d, HFC-d), nende omadustest; külmaainete osoonikihi kahandamise ja kliima soojenemise potentsiaalidest; osoonikihti mittekahanda-vatest alternatiivsetest külmaainetest; külmaainete kogumisel kasutatavatest seadmetest, nende tööpõhimõtetest ning alternatiivtehnoloogiatest; erinevatest lekkedetektoritest külmasüsteemide hermeetilisuse kontrollimiseks.
Õpiväljund:
Õppija teab:
" Külmaobjekti projekteerimise ja ehitamisega kaasnevaid nõudeid.
" Külmaobjektide (külmhooned, külmkambrid, külmutuslaevad, külmutustransport) ekspluatatsiooni aluseid.
" Külmaobjekti isotermiliste ruumide (külmkambrid, külmtrümmid) piirde-konstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsiooonimaterjalide omadusi ja neile esitatavaid nõudeid.
" Külmutusseadmete ekspluatatsiooni eeskirju ja juhendeid.
" Külmaobjekti (külmkambrid jms) soojus-koormuse arvutuse meetodeid.
" osoonikihi kahane-mise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele; külmaainete mõjust keskkonnale.
Õppija oskab:
" Korraldada külmutusseadmeid käitleva personali tööd.
" Pidada seadmete tööaja ja tehnilise seisukorra arvestust.
" Arvutada külmaobjektile langevat soojuskoormust.
" Teostada arvutuslikult kompressorite ja soojusvahetite valikut.
" Kujutada külmutusseadme kui termo-dünaamilise süsteemi ringprotsesse graafiliselt T-s ja log P-h diagrammide koordinaatides koos võrdleva soojustehnilise analüüsiga
" Teostada arvutuslikult külmutusseadmete soojustehnilist analüüsi
" kasutada külmutus-süsteemi tühjendamiseks kasutatavaid seadmeid ja süsteeme .
Õppeaine sisu:
Külmaobjektid. Baas-, jaotus- ja tootmiskülmhooned, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; baas-,tootmis-, püügi- ja transportkülmutuslaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; reisilaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; külmamajandus kaubandus-tehnikas, spordirajatistes, tööstuses, transpordis, tehiskliimas. Külmatransport: külmutuskonteinerid; raudtee külmutusvagunid; külmutusautod ja haagised.
Külmaobjekti projekteerimise alused.Lähteandmed külmaobjekti projekteerimiseks; külmkambrite mahu määramine; külmkambrite piirdekonstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ; külmkambrite piirete optimaalse isolatsioonikihi paksuse arvutamine; madalatemperatuuriliste mahutite ja torusüsteemide optimaalse isolatsioonikihi arvutamine.
Külmaobjekti soojuskoormus.Soojuskoormuse mõiste, selle koosnevus ja arvutamise meetodid; külmaobjekti soojuslik tasakaal.
Külmutussüsteemi komponentide valik.Kompressorite valiku arvutuslikud meetodid; soojusvahetite (aurustid, kondensaatorid, õhkjahutid, vedelikujahutid, vaheanumad jms.) valiku arvutuslikud meetodid, abiseadmete valik (termoreguleerventiilid, magneklapid, rõhuregulaatorid jne); erinevate külmutusüsteemide koostamise põhimõtted. Skeemide koostamine.
Külmaobjekti ekspluatatsioonilised energiasäästu võimalused.Energiasäästu meetmed erinevat tüüpi külmutuskompressorite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed soojusvahetite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed abiseadmete ekspluatatsioonis.
Külmaobjekti soojustehniline analüüs.Üheastmelise komprimeerimisega aurukompressor-külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Kaheastmelise aurukompressor külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Külmaobjekti kui terviku soojustehniline analüüs.
Osoonikihi kaitsmisega seotud seadusandlus määrused, direktiivid ja juhendid.
Külmutusained, nende klassifikatsioon ja markeering.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Õppija kasutab õppejõu poolt antud arvutusprogramme projekti koostamiseks: objekti soojukoormuse arvutamine, soojustehniline analüüsimine. Külmutuskomponentide valimises erinevate tootjate programmide kasutamine, struktuurskeemide joonistamine, objekti automaatreguleerimise põhimõtte määramine.
Kirjandus:
R. Albri. Külmatehnika I, Eesti Mereakadeemia, 2011.
Külmutusprotsessi teooriaõppeaine loengukonspekt.
Külmutusseadmete ehitus õppeaine loengukonspekt.
Külmutusseadmete ekspluatatsioon õppeaine loengukonspekt.
Laeva elektrimehaaniku lõpueksam (eriõpe / peaeriala)
VLM1130 LÕPUEKSAM: LAEVA ELEKTRIMEHAANIK
6.00 EAP 0
0 - 0 - 0
E
Eesmärk:
Kontrollida lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnata lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes
vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
Õpiväljund:
Üliõpilane
" tunneb laeva elektriseadmete tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
" orienteerub laeva elektriseadmete tööprotsesside teoreetilistes alustes tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades
" teab laeva elektriseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel
- leida rikete põhjusi elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide kaudu
- praktiliselt kasutada mõõteriistu ja testimisseadmeid
- tõlgendada elektriliste parameetrite mõõtmiste ning testimiste tulemusi ning hinnata nende alusel süsteemide seisukorda
- kõrvaldada tüüpilisi rikkeid ja kontrollida süsteemide korrasolekut pärast rikke kõrvaldamist
- teab laevamehhanismide automaatjuhtimissüsteemide ehitust ja kasutamist.
Õppeaine sisu:
Kontrollitakse lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnatakse lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes
vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
Laeva elektrimehaaniku praktika (eriõpe / peaeriala)
VLM1000 LAEVAELEKTRIKU MEREPRAKTIKA
3.00 EAP 0
0 - 0 - 0
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektrimehaaniku töökohustuste täitmiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotiste A-III/6 ja A-III/7 nõuetele.
Õpiväljund:
Õppija peab
teadma:
- laeva pea- ja abimehhanismide, ja laevasüsteemide otstarvet, paigutust laeval, tööpõhimõtet ning ehitust;
- laeva elektrijaama, jaotuskilpide, elektritarbijate ja elektrisüsteemide otstarvet ning paigutust;
- laeva elektrivarustussüsteemide, elektrimasinate ja süsteemide komponentide tööpõhimõtteid, ehitust ja kasutusnõudeid
- laevamehhanismide juhtimis- ja automaatreguleerimise süsteemide ülesehitust, tööpõhimõtteid ja ekspluatatsiooninõudeid
- masinameeskonna koosseisu ja nendevahelist kohustuste jaotust, laevaelektriku ja elektrimehaaniku töökohustusi, vastutust ja õigusi ning masinavahi korraldust laeval;
- laeva sisekorra eeskirju, tööohutuse, elektri- ja tuleohutuse nõudeid laeval, tegutsemisjuhiseid avarii- ja eriolu-kordades, päästevahendite asukohta ja nende kasutamist, avariiväljapääsude paigutust, laevasiseseid side- ja teadustusvahendeid ja nende kasutamist;
oskama:
- ette valmistada laevamehhanismide juhtimissüsteeme käivitamiseks, käivitada, panna seisma, teenindada töös ja hooldada laevaelektriku jaoks nõutava kompetentsi piirides;
- reguleerida elektriliste koormuste jaotust ja viia generaatoreid tööle paralleelselt
- kasutada statsionaarseid ja portatiivseid mõõteriistu elektri- ja juhtimissüsteemide tüüpiliste rikete avastamiseks ja neid kõrvaldada
- kasutada laevasiseseid side- ja teadustusvahendeid.
Õppeaine sisu:
Iseseisev töö vahimehaaniku praktika käigus kogutud materjalide süstematiseerimiseks ja lisamaterjali hankimiseks. Elektrimehaaniku merepraktika aruande koostamine, vormistamine ja esitamine õppetoolile.
Praktikaaruande kaitsmine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
Praktikaaruande koostamine ja vormistamine.
Kirjandus:
.
VLM0242 ELEKTRIMONTAAŽZI ÕPPEPRAKTIKA II
3.00 EAP 4.5
0 - 4.5 - 0
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete montaažziks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele.
Õpiväljund:
Õppija peab
teadma:
" elektrimaterjale, nende omadusi ja valiku aluseid;
" elektriseadmete paigaldamise töövõtteid;
" ohutustehnika, tule- ja elektriohutuse nõudeid paigaldamisel ja ekspluatatsioonis;
oskama:
" valida töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt monteeritavatele elektriseadmetele ja materjalidele;
" koostada etteantud skeemide ja IEC nõuete kohaselt töötavad lülitused;
" kasutada mõõteriistu.
Õppeaine sisu:
Kollektormootorid. Kolmefaasilise mootori reversiivlülitus.Trafode ja mootorite kontrollimine. Selsüünide lülitusskeem. Kahefaasilise mootori võimalikud ühendusskeemid. Kolmefaasiline mootor ühefaasilises võrgus. Alalisvoolu elektrikella toide vahelduvvooluahelast. Erinevad kaitsesüsteemid. Pingeresonants ja vooluresonants. Valgustusvõrgu montaažz skeemi järgi. Rikete otsimine elektrisüsteemis. Lihtsamad tööd pingestatud seadmes.
Elektrimootorite sidurdamine. Kaablite remont.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
Rain Lahtmets Elektrotehnika I. Alalisvool
Rain Lahtmets Elektrotehnika II. Vahelduvvool
Heino Puurand Üldelektrotehnika
Raivo Pütsep Elektrotehnika ja elektroonika
Lõpueksam (eriõpe / peaeriala)
VLM1160 LÕPUEKSAM: LAEVA VANEMMEHAANIK
6.00 EAP 0
0 - 0 - 0
E
Eesmärk:
Kontrollida lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnata lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes
vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
Õpiväljund:
" tunneb laeva diiseljõuseadmete tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
" orienteerub laeva diiseljõuseadmete tööprotsesside teoreetilistes alustes, tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades
" teab laeva diiseljõuseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel
" tunneb laeva abimehhanismide tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
" orienteerub laeva abimehhanismide tööprotsesside teoreetilistes alustes tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades
" teab laeva abimehhanismide tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel
" tunneb laeva elektriseadmete tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
" orienteerub laeva elektriseadmete tööprotsesside teoreetilistes alustes tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades
" teab laeva elektriseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel
- demonstreerib inglise keele valdamist suuliselt ja kirjalikult suhtlustasandil ja erialal suudab kasutada ingliskeelseid erialamaterjale vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
Õppeaine sisu:
Kontrollitakse lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnatakse lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes
vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
Motorist ja vahimehaanik (eriõpe / peaeriala)
VLM0870 TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS, TULEKAITSE
3.00 EAP 3
2 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele. Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks laevamehhanismide käitamisel, remondi- ja hooldustööde ning teiste laevatööde teostamisel.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olemust ja vajalikkust
" teab tööohutuse põhinõudeid laevadel ja
" tööohutuse spetsiifilisi nõudeid erineva iseloomuga laevatöödel;
" teab ja järgib töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid masinaruumis ja teistes laevaruumides;
" tunneb elektriohutusealaseid ja tuleohutusalaseid nõudeid laevas ja laevapere liikme tööohutusega seotud kohustusi ja õigusi
" mõistab tuleohutuse olemust ja vajalikkust ja tunneb tulekaitse põhinõudeid laevadel;
" oskab selgitada erinevate tulekustutusainete toimet põlemisprotsessile ja piiranguid nende kasutamisel;
" määrab tulekustutite tule ja efektiivsusklasse ja teab nõudeid tuletõrjevahendite alalisele kasutusvalmiduse tagamisele ja tuletõrjuja kaitsevarustusele
" teab ja seostab tuleohutusmärkide, identifitseerimis-sümbolite, lühendite jms. tähendust eesti ja inglise keeles;
" oskab hinnata riske ja ohuolukordi ja kasutada ohutustehnilisi vahendeid;
" oskab kaitsta ennast ohufaktorite müra, vibratsioon, elekter, tuli eest ja orienteeruda töötervishoiu- ja ohutusalases seadusandluses.
" oskab lugeda ja kasutada laeva tulekaitse asendiplaane, -skeeme ning tuletõrje operatiivkavasid;
" on võimeline juhtima tuletõrje, -pääste, -luuregrupi tegutsemist;
" määrab ja valib tuletõrjeks efektiivseima mooduse, vahendi, agensi;
" oskab kontrollida ja kasutada laeva tuletõrje-vahendeid, -varustust ning isikukaitse vahendeid
Õppeaine sisu:
Sissejuhatus, rahvusvahelised mereohutuse alased konventsioonid.
Tööohutuse üldnõuded, tööõnnetused ja kutsehaigused, ohutustehnika alused laevadel, tööohutusnõuded laevatöödel.
Tööohutuse nõuded laevas, masinaruumis, õppustel, treeningjuhendid, laeva ohutus-seadmed, tuletõrjesüsteemid ja varustus. Isiklikud kaitsevahendid .
Tööohutusnõuded motoristile/praktikandile töötamisel masinaruumis, praktikandi kohustused ja õigused laevas.
Tööohutusnõuded mehaanikule töötamisel masinaruumis, masinavahi pidamise kord, ohutusnõuded katelseadme töötamisel, tuleohutuskord laevas.
Tööohutusnõuded diiseljõuseadmete tööks ettevalmistamisel ja käivitamisel.
Töötervishoiu mõiste ja alused, kaitsevahendid, tegutsemine tööõnnetuste korral. Isiklike kaitsevahendite vajadus ja kasutamine, töövahendite ohutu kasutamise nõuded.
Elektriohutus laevas, elektriohutuse tööjuhend, laeva elektriseadmete ohutu teenindamise nõuded. Tuleohutus ja tuletööde tegemise nõuded. Müra ja vibratsiooni toime inimorganismile
Iseseisvalt õppida: müra ja vibratsiooni toime inimorganismile.
Põlemisprotsessi elemendid, süttimisallikad, põlevad materjalid, kahjustavad faktorid ja tule levik. Tulekahjude liigitus ja tulekustutusagensid. Tuletõrjevahendid ja süsteemid, nende paigutus ja kasutamine
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine.
Kirjandus:
.
VLM0430 AUTOMAATIKA ALUSED JA AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMID
6.00 EAP 6
4 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva automaatseadmete ja kontrollmõõteriistade tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
" automaatreguleerimise ja juhtimise põhimõtteid ja seaduspärasusi;
" automaatreguleerimis- ja juhtimissüsteemide ning kontrollmõõteriistade omadusi, struktuuri ja põhielemente, nende tööpõhimõtet ja karakteristikuid;
Õppija peab oskama:
" identifitseerida ja lugeda automaatkontrolli, -reguleerimise ja -juhtimise funktsionaalseid skeeme.
" hinnata laeva automaatsüsteemide tehnilist seisukorda, reguleerida nende tööd ja häälestada vajalikule töörežziimile; avastada rikkeid ja häireid laeva automaatsüsteemide töös ning adekvaatselt sellele reageerida;
Õppeaine sisu:
Automaatreguleerimise alused. Automaatne mõõtmine ja kontroll. Automaatreguleerimise seadused, automaatregulaatorite sõlmed, kontroll-mõõteriistad. Automaatkontrolli, -kaitse, signalisatsiooni ja blokeerimissüsteemid. Pöörlemissageduse regulaatorid, õli ja vee parameetrite automaatreguleerimine, laeva süsteemide juhtimine, automatiseerimine. Katelde automatiseerimine. Mehhanismide kaugjuhtimine. Sisepõlemismootorite paralleeltöö. Kontrollmõõteriistad
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine.
Kirjandus:
1) A.Haslam, G.R.Summers, and D.Williams "Engineering instrumentation and control" GB Bristol J.W.Arrowsmith Ltd.1981
2) V..S.Onasenko Sudovaja avtomatika , M Transport , 1988
3) A.G.Miklos, N.G.Kondrašsova Avtomatika i KIP sudovõh energetitšseskih i holodilnõh ustanovok , L Sudostrojenie , 1984
4) J. Kask, H. Moosaar Pöörlemissageduse regulaatorid Tallinn 2013.
VLM0450 LAEVA ABIMEHHANISMID I
6.00 EAP 6
4 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- teab laeva abimehhanismide - pumbad, suruõhukompressorid, ventilaatorid, separaatorid, soojusvahetid, magestid, teki- , tõste-, jm. seadmed, staatilise rõhu pumpad, hüdro- ja pneumoajamid ja süsteemid ning rooliseadmed - liigitust, otstarvet, tööpõhimõtet, ehitust, tööparameetreid ja klassifikatsiooni-ühingute nõudeid;
- tunneb kütuste ja määrdeõlide puhastamise võimalusi laevas, selle tagamiseks vajalikke laevasüsteeme ja seadmete ehitust;
- teab magevee tootmise võimalusi laeval, magestite ja soojusvahetite ehitust;
- saab aru laeva üldsüsteemide ehitusest ja otstarbest ning abimehhanismide ja süsteemide tehnilise kasutuse alustest;
- oskab lugeda ja kasutada laeva abimehhanismide tehnilist dokumentatsiooni;
- oskab laeva abiseadmeid ja süsteeme ette valmistada, käivitada, seisata ja jälgida nende tööd ekspluatatsioonitingimustes;
- hindab abiseadmete tehnilist seisukorda, reguleerib mehhanismide ja süsteemide tööd;
- oskab avastada võimalikke rikkeid ja häireid mehhanismide töös ning adekvaatselt reageerida vastavalt rikke iseloomule kõrvaldada rikke põhjus ja teavitada vanemmehaanikut.
Õppeaine sisu:
Laeva abimehhanismide liigitus. Pumpade, ventilaatorite, kompressorite, tsentrifugaalseparaatorite, filtrite, soojusvahetite, magestite ja õõtsesummutite tööpõhimõte, ehitus, põhiparameetrid, kasutusala ja ekspluatatsioon.
Mahtpumpade ja dünaamilise rõhu pumpade tööpõhimõtted, ehitus, põhinäitajad, kasutusvaldkonnad ja kasutusnõuded.
Hüdro- ja pneumoajamite tööpõhimõte ja liigitus.
Hüdro- ja pneumosüsteemide komponendid. Tähistused ja sümbolid skeemidel ja joonistel.
Loogikaelemendid. Hüdraulikasüsteemide põhiskeemid. Meetmed lekete ja müra
vältimiseks süsteemides. Hüdrovedelikud.
Ankru- ja haalamisseadmed, lastiseadmed ja liftid. Laeva veekindlad avad.
Laevasüsteemid. Heit- , reo- ja pilsivete puhastamine. Pilsiveeseparaatorid. Ventilatsiooni-,
kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendmine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine.
Kirjandus:
1. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid 1 & 2 . TTÜ Eesti Mereakadeemia.
Tallinn 2014.
2. H. Punab Laeva jõuseadmed Tallinn 2008
3. A. Maastik, H. Haldre jt. Hüdraulika ja pumbad 1995
4. H. Punab Laeva üldsüsteemid Tallinn 2003
5. B. A. Vlasjev, J. I. Reztšsik Sudovõje vspomogatelnõje mehanizmõ i sistemõ 1989
6. Ch. Knak Diesel Motor Ships Engines and Machinery 1990
7. H. D. McGeorge Marine Auxiliary Machinery 1990
VLM0500 LAEVA AURU- JA GAASIJÕUSEADMED
3.00 EAP 3
2 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laevakatelde ning auru- ja gaasiturbiinide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" Teab laeva auru- ja gaasijõuseadmete otstarvet, tööpõhimõtteid ja koostisosi ning nende liigitamist erinevate tunnuste järgi;
" Tunneb energia muundumise termodünaamilisi aluseid aurukateldes ja auru ning gaasiturbiinides ning laevakatelde, auru- ja gaasiturbiinide tööd iseloomustavaid põhiparameetreid;
" Teab katelde ja turbiinide lisaseadmete otstarvet, ehitust ja paigutust ning laevakatelde ja auruturbiinide ohutu kasutamise põhinõudeid.
" Eristab aur- ja gaasijõuseadmeid ja nende põhikomponente otstarbe, tööpõhimõtte ja tüübi järgi;
" Oskab lugeda ja kasutada laevakatelde ja turbiinide tehnilist dokumentatsiooni;
" Oskab ette valmistada, käivitada, jälgida nende tööd muuta töörežziime ja seisata laevakatlaid ja turboajameid koos neid teenindavate süsteemide ja seadmetega
" Hindab katelseadme ja turboajami töörežziime ning seisukorda visuaalse vaatluse ja mõõteriistade näitude alusel, Tuvastab tüüpilisi rikkeid ja oskab reageerida nende ilmnemisel
Õppeaine sisu:
Ajalooline ülevaade auru- ja gaasijõuseadmete arengust ja kasutusest laeva jõuseadmetena. Kasutusvaldkonnad tänapäeva laevades
Veeaur ja kahefaasilised süsteemid. Aurustumistemperatuurid- ja rõhud, auru ülekuumendamine. Entalpia ja entroopia; süsteemi vesi-aur tabelid ja Mollier' (h-s) diagramm. Rankine' i ringprotsess.
Laeva aurukatlad, liigitamine, tööpõhimõtted, ehitus. Katlas toimuvad protsessid. Katelde põhiosad küttepinnad, armatuur, põletid, kaitseseadmed. Aurukatelde põhiparameetrid. Soojusbilanss, kaod, kasutegur.
Katlavesi ja selle töötlemine. Katla lisaseadmed- ja süsteemid.
Laevakatelde eritüübid aurugeneraatorid, utilisatsioonikatlad, insineraatorid, kahekontuurilised katlad ja termoõlikatlad. Auru paisumine düüsides. Düüside tüübid ahenevad ja Lavali düüsid. Auru energia muundumine düüsides. Auruturbiinide tööpõhimõtted ja termodünaamilised protsessid turbiinides. Auruturbiinide liigitamine. Erinevate turbiinitüüpide võrdlus, kasutusalad ja ehitus. Auruturbiinide sise- ja mehaanilised kaod; suhtelised sise- ja efektiivkasutegurid, aurukulu ja erikulu.
Turboajamite lisaseadmed. Muhvid, ülekanded ja kondensaatorid.
Laevakatelde ja auruturbiinide kasutamise põhinõuded.
Gaasiturbiinid. Põhiskeemid, tööpõhimõte ja termodünaamiline ringprotsess. Teoreetiline ja tegelik ringprotsess. Kasutegur ja kütusekulu. Abinõud gaasiturbiinseadme kasuteguri parandamiseks. Gaasiturbiinide võrdlus teiste soojusjõumasinatega. Laeva gaasiturbiinide põhitüübid ja kasutus kaasaegsetel laevadel.
Turbolaadurid. Otstarve, liigitamine ja ehitus.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
1. Õppida iseseisvalt termoõlikatelde ja õlisüsteemide ehitust, teha selgeks nende võrdlus kuumavee- ja aurukateldega. Koostada ja esitada referaat.
2. Õppida iseseisvalt auruturbiinide ekspluatatsiooni põhinõuded, sh ettevalmistus käivitamiseks, käivitamine, jälgimine töö ajal ja turbiini seiskamine.
Kirjandus:
.
VLM1090 KÜLMUTUSSEADMED
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Laeva jõu-seadmete erila õppijatele teadmised külmatehnika alustest, tehiskülma saamise meetoditest, külmutusseadmetes toimuvate ringprotsesside olemustest, külmutustehnikas kasutavatest töökehadest (külmutus-agensitest) külmakandjatest ning nendega seotud ohutustehnika ning keskkonnaohutuse nõuetest.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma: tehiskülma arengu kulgu ja kasutusala; laevades ja maismaal kasutatavate külmutusseadmete eripära; tehiskülma saamise erinevaid meetodeid; tehiskülma soojusfüüsikalisi aluseid; soojusvahetuse põhialuseid; külmutus-seadmetes kasutatavate töökehade külmutusagensite füüsikalisi, keemilisi ja füsioloogilisi omadusi; nende käsitlemisega seotud ohutustehnilisi ja keskkonnaohutuse nõudeid; külmutussüsteemi lekke kontrolli nõudeid, selleks kasutatavaid meetodeid ja seadmeid; külmakandjate omadusi, nende käitlemisega seotud ohutustehnilisi ja keskkonnaohutuse nõudeid; külmutus-seadmetes toimuvate termodünaamiliste ringprotsesside kulgu.
Õppija peab oskama: koostada külmutus-seadmete skeeme; kasutada skeemide koostamisel rahvusvahelisi külmaskeemide tingmärke; lugeda ja kommenteerida külmutusseadmete tööskeeme; kasutada külmutusseadmete termodünaamiliste ring-protsesside analüüsimiseks T-s ja logp-h diagramme; arvutada ülekantavate soojus-hulkade kogust; kasutada külmaagensi lekke kontrollseadmeid.
Õppeaine sisu:
Sissejuhatus ainesse lühiülevaade tehiskülma arengust, suundadest, kasutusalast, laeva ja maismaa külmseadmete eripärast, mereregistrite nõuetest laeva külmutusseadmetele. Tehiskülma saamise meetodid - jahutamine gaaside pihkamisel (külmutus-konteinerid lämmastiku- või süsihappe-gaasijahutusega); jahutusefekt gaaside paisumisel (õhk-külmutusseade), drosseldamisel; jahutamine keeristoruga; termo-elektriline külmutusseade; absorptsioon külmutusseade. Nende ehituslikud iseärasused ja töö põhimõtted.
Aurukompressor-külmutusseadmete koosnevus, töö põhimõte, neis toimuvate termodünaamiliste ringprotsesside kajas-tamine ja analüüs T-s või Log p-h diagrammil; jahutusteguri (COP) mõiste, seadme külmatootlikkuse mõiste. Külmutusagensid ja külmakandjad - ideaalse külmutusagensi mõiste; CFC-, HCFC-, HFC- ja HC-gaasid; loodushoid nende käsit-lemisel; rahvusvahelised meetmed osoonikihi kaitsmiseks; agensi lekkekontrolli nõuded; agensi lekke kontrollimiseks kasutatavad seadmed ja vahendid ja nende kasutamine.
Eeldusaine(d):
VAY0770, VLM0820
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0530 LAEVA ELEKTRISEADMED I
6.00 EAP 6
4 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
- Laevas kasutatavate elektriseadmete otstarvet, ehitust ja tööpõhimõtteid.
- Laevamehhanismide juhtimisskeemide ülesehituse põhimõtteid.
- Elektriohutuse eeskirjade nõudeid
- Õppeaine ingliskeelset sõnavara
Õppija peab oskama:
- Praktikas rakendada elektriohutuse nõudeid
- Kasutada laeva elektriseadmete dokumentatsiooni (juhendeid, elektriskeeme ja jooniseid)
- Kasutada elektrilisi kontrollmõõteriistu ja teostada mõõtmisi
" teab ja rakendab nõudeid seadmete paigaldamise ja töörežziimide kohta.
" tunneb iseloomulikke rikkeid ja nende esinemise tõenäolist sagedust.
" tunneb ja järgib elektriohutuse eeskirju.
" oskab leida rikkeid ja kõrvaldab neid kasutades elektriskeeme
" oskab katsetada ja defekteerida seadmeid.
" planeerib ja oskab viia läbi perioodilisi hooldustöid.
" kasutab elektrilisi kontrollmõõteriistu ja teostab mõõtmisi.
Õppeaine sisu:
Lühiülevaade laeva elektriseadmetest eraldi ja kogu seadmestikust kui tervikust, üksikute seadmete kohast ja ülesannetest tervikus, ülevaade kursuse sisust. Elektriskeemide tingmärgid.
Elektriajamite põhiomadused, neis kasutatavad elektriaparaadid ja -mootorid. Siirderprotsessid elektriajamites.
Laeva elektrijaama ülesehituse tüüpskeemid, konfiguratsioon ja töörežziimid. Laeva generaatorid ja elektrienergia kvaliteet.
Kaitsmed ja kaitseautomaadid. IEC juhistikusüsteemid. Isolatsioonitakistuse mõiste ja mõõtmised. Elektriohutus laevadel.
Laeva kõrgepingeseadmed. 12 t. Sõukruvi elektriajamid ja teised kõrgpinge elektrisüsteemid. Ohutusnõuded kõrgpingeseadmete kasutamisel.
Elektriskeemide tundmaõppimine ning talitluse kirjeldamine. Elektrimasinate ja elektrivõrkude ekspluatatsioon ja hooldus. Laeva elektrisüsteemi erinevates osades - juhtmetes, kaablites, kommutatsiooniaparatuuris, elektrimasinates - sagedamini esinevad rikked ja kahjustused. Rikete ennetamine ja kõrvaldamine. Avariijärgsed remonditööd. Kontrollmõõtmised. Profülaktilised katsetused. Ohutusnõuded elektritöödel.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Elektriohutus laevadel
Kirjandus:
1. A.Voldek, Elektrimasinad I ja II, Tallinn, Valgus, 1972 ... 1973.a.
2. A. Tobias, Laeva elektriseadmed
3. T. Lehtla, Jõuelektroonika ja elektriajamid
4. T. Lehtla Andurid Tallinn 1996
5. R. Teemets Kaitselülitid Tallinn 1994
6. Võrk, Mägi Üldelektrotehnika
VLM1080 INGLISE KEEL M II
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/1 ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" oskab vestelda ja väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala valdkonna raames inglise keeles
" kasutab kõnes ja kirjas laevade ehituse, laevamehhanismide, diiselmootori osade, mootorisüsteemide ja tööriistade korrektset terminoloogiat
" saab aru erialastest tekstidest ja masinaruumi dokumentatsioonist
Õppeaine sisu:
Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded.
Teemad:
- Ristpea ja keps
- Väntvõll, peatugilaager ja võllipeli
- Nukkvõll
- Käivitusõhu süsteem
- Kütusesüsteem
- Määrdeõli süsteem
- Turboülelaadimissüsteem
- Läbipuhke viisid
- Jahutussüsteem
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav, koosneb kirjalikust testist ja teksti tõlkimisest eesti keelest inglise keelde.
Iseseisev töö:
Konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded
Kirjandus:
.
VLL0220 LAEVADE EHITUS
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Anda teadmised ja pädevused laevatüüpidest, laevakere kujust ja mõõtmetest, ehituslikest põhisõlmedest. Algteadmised laeva mere- ja ekspluatatsiooni-omadustest ning laeva tugevusest ja uppumatusest. Laevaseadmete ja laeva süsteemide otstarve ning ehitus.
Õpiväljund:
Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane:
" Tunneb erinevaid laevatüüpe ja teab nende kasutuseesmärki;
" Omab arusaama laevakere kujust ja mõõtmetest;
" Tunneb ja oskab nimetada kõiki laevakere osi, ehituselemente ja -detaile;
" Omab algteadmisi laevateooriast: teoreetiline joonis, ujuvus püstuvus, meretaluvus;
" Oskab teha laeva kasutamise ja mereomadustega seotud lihtsaid arvutusi:
- Süvise muutus lastioperatsioonide käigus ja vee tiheduse muutumisel;
- Laeva veeväljasurve ja mahu arvutamine;
- Püstuvuse määramine.
" Teab laeva üldise ja kohaliku tugevuse ning lastipaigutusega seotud probleeme.
" Teab laeva seadmete ja süsteemide kasutuseesmärki ja üldist ehitust;
Õppeaine sisu:
Laevade liigitamine otstarbe järgi. Laevade kuju ja mõõtmed, definitsioonid ning asjakohased arvutused. Laevaehituslikud tehnoloogiad ja põhisõlmed. Laevaseadmed: tõsteseadmed, rooliseade, sõuseade. Laevasüsteemid. Mereomadused, ujuvus, mahutavus, süvis, püstuvus (AWP, TPC, KB, BM, KM, GM, GZ). Mõisted laeva tugevusest.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
.Kodune arvutustöö Simpsoni reeglite kasutamise kohta
Soovitatud täiendava õppematerjali lugemine
Kirjandus:
Kohustuslikud õppematerjalid:
1. V. Rebane, I. Noor Laevade ehitus. Eesti Mereakadeemia. Tallinn 2003. ISBN 9985-808-20-7.
2. A. Alop Laeva teooria ja laevade üldehitus. Tallinn 1998. ISBN 9985-808-13-4-
3. O. Bussel, E. Kruus, H. Levald Laevade üldehitus. Tallinn 1963.
4. J. Frid Laevade ehitus. Tallinn 1968.
Soovituslikud õppematerjalid:
1. H. J. Pursey Merchant Ship Construction. Glasgow 1994. ISBN 0-85174-454-0.
2. K. van Dokkum Ship Knowledge. A Modern Encyklopedia. Enkhuizen, The Netherlands. ISBN 90-806330-2-X.
3.
À.Ì. Ãîðÿ÷åâ, Å.Ì. Ïîäðóãèí Óñòðîéñòâî è îñíîâû òåîðèè ìîðñêèõ ñóäîâ.. Ëåíèíãðàä, 1983.
4. Å.Ã. Ôðèä Óñòðîéñòâî ñóäíà. Ëåíèíãðàä, 1989.
5. Í.Ê. Ñèò÷åíêî, Ë.Ñ. Ñèò÷åíêî Îáùåå óñòðîéñòâî ñóäîâ. Ëåíèíãðàä, 1987.
6. À.À. Àíòîíîâ, Ð.Ô. Íåäðà Óñòðîéñòâî ìîðñêîãî ñóäíà.
VLM0470 LAEVA DIISELJÕUSEADMED M I
6.00 EAP 6
4 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva diisel-jõuseadmete tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" Oskab lugeda ja kasutada diiseljõuseadme tehnilist dokumentatsiooni
" Teab mootorlaeva propulsiivkompleksi põhi-skeeme, selle komponentide otstarvet ja ehitust;
" Tunneb laeva diiselmootorite liigitamist otstarbe, töötsükli, pöörete arvu ja ehituse järgi
" Teab erinevat tüüpi sisepõlemismootorite tööpõhimõtet, nende gaasijaotus- ja ringdiagramme ning erinevat tüüpi diiselmootori liikumatute ja liikuvate osade ehitust, töötingimusi ja nende valmistamiseks kasutatavaid materjale;
" Teab diiselmootori tööd tagavate lisaseadmete ja mehhanismide otstarvet, ehitust ja reguleerimise aluseid ning tunneb laeva diiseljõuseadme tööd tagavate süsteemide otstarvet, põhiskeeme ja tööpõhimõtteid ja oskab eristada diiselmootoreid ja nende koostisosi vastavalt tööpõhimõttele ja tüübile
" Teab diiseljõuseadmetes kasutatavate kütuste ja määrdeainete keemilis-füüsikalisi omadusi ja diiseljõuseadme tehnilise ekspluatatsiooni aluseid, ohutustehnilisi ning keskkonnakaitse nõudeid;
" Tunneb vahiteenistuse aluseid, vahimehaaniku õigusi ja kohustusi, masinaruumi käsklusi ning tegutsemiskorda nende saamisel
" Oskab määrata erinevat tüüpi mootorite silindrite töö järjekorda ja gaasijaotusfaase ja reguleerida 4-taktilise mootori gaasijaotusklappide soojuspaisumise pilusid
" Eristab diiselmootori tööd tagavate süsteemide koostisosi vastavalt tööpõhimõttele ja tüübile
" Valmistab ette ja käivaitab diiseljõuseadme ja selle süsteeme, jälgides ja muutes nende tmuuta töörežziime
" Hindab mootori koormusrežziime ja tehnilist seisukorda visuaalselt ja mõõteriistade näitude alusel, tuvastab tüüpilisi rikkeid ja adekvaatselt reageerida nende ilmnemisel
" Peab vastavalt kehtestatud nõuetele ja protseduurireeglitele pidada motoristi vahti masinaruumis
Õppeaine sisu:
Laeva propulsiivseade, selle koostisosad ja nende otstarve. Sisepõlemismootorite (SPM) liigitus, diisel-mootorite võrdlus teiste SPM-dega. 2- ja 4- taktilise diiselmootori tööpõhimõte, ringprotsess, ring- ja p-V diagrammid. Diiselmootori jõudlust ja tööprotsessi iseloomustavad mõõdetavad ning arvutuslikud näitajad. Diiselmootorite ehitus. Seisvad ja liikuvad osad. Vänt-kepsmehhanismile mõjuvad jõud ja momendid. Ristpeata- ja ristpeamootorite ehituse eripärad ja kasutusalad. Mootori põhidetailide töötingimused ja nende valmistamiseks kasutatavad materjalid. Mootorlaevade peajõuseadmete põhiskeemid. Otseülekandega, diiselreduktor- ja diiselelekter-jõuseadmed. Peaülekanded. Erinevate skeemide võrdlus ja kasutusalad. Võlliliin ja selle osad, paigutus, liited. Mereveega ja õliga määritavad dedvudseadmed. Kande- ja tugilaagrid. Ühendusmuhvid ja sidurid. Liigitus, jäiga ja reguleeritava sammuga sõukruvid. Sõukruvi geomeetrilised, kinemaati-lised ja hüdrodünaamilised näitajad. Kütuste, määrdeõlide ja jahutusvedelike füüsikalis-keemilised omadused. Nende kasutuskõlblikkuse määramismeetodid. Diiseljõuseadme tööd toetavad süsteemid. Kütusesüsteem ja selle osad; kütuste eeltöötlemine. Erinevat tüüpi mootorite kütuse kõrgsurvepumpade ja pihustite tööpõhimõte, ehitus ning reguleerimine. Diiselmootori õlitus-, jahutus-, käivitus- ja väljalaskesüsteemide otstarve, tüüpilised skeemid, koostisosad ja nende ehitus.Süsteemide ettevalmistamine, käivitamine ja parameetrite jälgimine töö ajal. Kütuse- ja õlifiltrite ummistumise või filter-elementide rikete tunnused ja tegutsemine nende ilmnemisel. Dünaamiliste labapumpade ja mahtpumpade käivitamise kord. Süsteemide tööparameetrite jälgimine ja reguleerimine. Süsteemide seiskamine. Vahiteenistuse üldnõuded ja protseduurireeglid. Vahi üleandmine ja vastuvõtmine. Vahiteenistuse kord masinaruumis, motoristi ja vahimehaaniku kohustused ning õigused.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide esitamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni iseseisev tundmaõppimine.
Kirjandus:
.
VLM0770 KÜLMUTUSTEHNOLOOGIA
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Külmutusseadmete eriala õppijatele teadmised toiduainete füüsikalis-keemilisest koostisest; tehnoloogiliste operatsioonide ning protsesside eesmärgist ja tehnikast; säilitamisel ja külmtöötlemisel toimuvatest muudatustest kalas, lihas, puu- ja juurviljades; külmtöötlemist reguleerivatest tehnoloogiainstruktsioonidest, standarditest ja sanitaareeskirjadest, anda teadmised külmutussüsteemides kasutatavatest külmutustehnoloogilistest seadmetest ja nende kasutamisest külmutustehnikas.
Õpiväljund:
Õppija teab:
" toiduainete füüsikalis-keemilisi koostisi;
" toiduainete külmaga töötlemise tehnoloogiaid;
" toiduainete säilitamise eeskirju, nõudeid ja standardeid.
" Erinevat tüüpi kiirkülmutite (kamber-, tunnel-, konveier-, spiraal-, plaat-, rootorkiirkülmutid jms.) otstarvet, ehitust, töö põhimõtteid, eksplua-tatsiooni-, hooldus- ja ohutusjuhendeid.
" Kiirkülmutite töös esineda võivaid häireid ja nende kõrvaldamise meetodeid.
" Erinevat tüüpi jäägeneraatorite otstarvet, ehitust, töö põhimõtteid, eksplua-tatsiooni-, hooldus- ja ohutusjuhendeid.
" Jäägeneraatorite töös esineda võivaid häireid ja nende kõrvaldamise meetodeid.
Õppija oskab:
" organiseerida vastavalt tehnoloogilistele ja sanitaar-eeskirjadele ja nõuetele toiduainete jahutamist, külmutamist ja säilitamist.
" Valmistada ette erinevat tüüpi kiirkülmutite töösse lülitamist, režziimi viimist kuni ekspluatatsiooniliste töö-parameetriteni.
" Tagada külmutusprotsessi käigus kiir-külmutites optimaalsed parameetrid ning häireteta töö.
" Kõrvaldada kiirkülmutite töös esineda võivaid häireid.
" Valmistada ette erinevat tüüpi jäägeneraatorite töösse lülitamist ja režziimi viimist.
" Tagada jää tootmise käigus jäägeneraa-torites optimaalsed tööparameetrid ning häireteta töö.
" Kõrvaldada jäägeneraatorite töös esineda võivaid häireid.
Õppeaine sisu:
Teema 1. Sissejuhatus ainesse toiduainete (liha, kala, piimatoodete, puu- ja juurvilja jms) füüsikalis-keemiline koostis.
Teema 2. Külmutustehnoloogiliste protses-side ja operatsioonide eesmärk ja tehnika.
Teema 3. Muudatused toiduainetes külmaga töötlemisel
Teema 4 Toiduainete külmtöötlemist reguleerivad instruktsioonid, standardid ja sanitaareeskirjad.
Teema 5. Lühiülevaade külmutustehnoloogiliste seadmete arengust ja kasutusaladest. Põhilised külmutustehnoloogiliste seadmete lülitusskeemid üldisesse külmutussüsteemi.
Teema 6 . Kamber-, tunnel-, konveier-, spiraal-, plaat- ja rootortüüpi kiirkülmutite koosnevus, konstrukt-sioonilised iseärasused, töö põhimõtted. Kiirkülmutite ekspluatatsioon, hooldus ja remont, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine. Ohutustehnika ja keskkonna-ohutus kiirkülmutite käitlemisel.
Teema 7. Erinevat tüüpi jäägeneraatorite koosnevus, konstruktsiooni-lised iseärasused, töö põhimõtted. Jää-generaatorite ekspluatatsioon, hooldus ja remont, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine. Ohutustehnika ja keskkonna-ohutus jäägeneraatorite käitlemisel.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
Motoristi ja vahimehaaniku praktika (eriõpe / peaeriala)
VLM0600 MASINARUUMI SIMULAATORIPRAKTIKA I
6.00 EAP 4
0 - 4 - 0
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks ja vahipidamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane
" teab laeva diiseljõuseadme kõiki põhielemente, süsteeme, abimehhanisme ja kontroll- ning juhtimisaparatuuri, nende otstarvet, ehitust, tööpõhimõtteid ja koostööd;
" tunneb jõuseadme ja selle koostisosade tehnilisi iseärasusi ja põhiparameetreid ja
" diiseljõuseadmete tehnilise ekspluatatsiooni nõudeid;
" oskab hinnata tegutsemisjärjekorda ja juhiseid jõuseadmete teenindamisel normaalsetes tingimustes ja avariiolukordades.
" sooritab vajalikke operatsioone seadmete käivitamiseks, seiskamiseks ja ekspluateerimiseks normaaltingimustes ja eriolukordades;
" oskab välja selgitada ja kõrvaldada rikkeid ja häireid jõuseadmete töös
Õppeaine sisu:
Tutvumine masinaruumi simulaatori ehituse ja tööjuhistega.
Konteinerlaeva diiseljõuseadme elektrijaam. Diiselgeneraatorid, nende käivitus ja lülitused kilbil.
Abikatel ja aurusüsteem. Katla ja diislite kütusesüsteemid.
Kütuse- ja õliseparaatorid, nende käivitus.
Peamasin ja selle süsteemid. Peamasina juhtimine kohalikust puldist ja masina kontrollruumist.
Magesti ja selle käivitamine.
Võlligeneraator ja selle kasutamine. Laeva kuivendussüsteem.
Tanker LCC diiseljõuseadme elektrijaam. Diiselgeneraatorid, nende käivitus ja lülitused kilbil.
Abikatel ja aurusüsteem. Katla ja diislite kütusesüsteemid.
Kütuse- ja õliseparaatorid, nende käivitus.
Peamasin ja tema süsteemid. Peamasina juhtimine kohalikust puldist ja masina kontrollruumist. Magesti ja tema käivitus.
Võlligeneraator ja tema kasutamine. Laeva kuivendussüsteem , tuletõrjesüsteem, inertgaasisüsteem ja ballastisüsteem.
Peamasina inditseerimine ja tema tehnilise seisukorra hindamine. Rikete leidmine ja korrigeerimine.
Ohutu vahiteenistuse korraldamine masinaruumis. Vahi vastuvõtmine, vahipidamine, vahi üleandmine. Masinavahi koosseisu juhtimine.
Praktilised harjutused erinevate rikete leidmiseks ja nende kõrvaldamiseks. Masinavahi koosseisu juhtimine avariiolukordades.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
Masinaruumi simulaatori TRANSAS ERS 5000 juhendid.
VLM0490 KEEVITAMISE ÕPPEPRAKTIKA
6.00 EAP 9
0 - 9 - 0
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- teab erinevate keevituse- ja tulega lõikamise meetodite füüsikalisi aluseid, kasutusalasid ning erinevate konstruktsioonimaterjalide keevitatavust ja lõigatavust;
- järgib tööohutuse, töötervishoiu, tule- ja elektriohutuse nõudeid elekter- ja gaaskeevitusel ning hapnik-atsetüleenleegiga lõikamisel;
- valib keevitusviisi, -materjale ja -reziime vastavalt keevitatava detaili (toote) materjalile ning konstruktiivsetele iseärasustele;
- teostab lihtsamaid käsielekterkaar-, gaaskeevituse ja gaaslõikamistöid;
- hindab keevisõmbluse kvaliteeti;
- kasutab individuaalseid kaitsevahendeid.
Õppeaine sisu:
Erinevate keevitus- ja tulega lõikamise viiside olemus ja liigid. Keevitaja töökoha korraldamine. Tervistkahjustavad faktorid keevitamisel, tervisekaitse ja tööohutuse, elektriohutuse ja tuleohutuse nõuded. Käsielekterkaarkeevituse vooluallikad, elektroodide ja keevitusrežziimide valiku alused. Detailide ettevalmistamine. Keevisliidete tüübid. Käsikaarkeevituse tehnika. Keevisõmbluste defektid, nende määramine ja kõrvaldamine.
Erinevate lehtmetalli ja torude liidete praktiline käsikaarkeevitamine.
Gaaskeevitusaparatuuri käsitsemise ja hoidmise nõuded, tuleohutuse nõuded gaaskeevitamisel ja lõikamisel. Lõikurite ja põletite leegi süütamine ja reguleerimine
Gaaskeevituse ja -lõikamise praktilised tööd. Rakiste kasutamine.
Praktiliste tööde sooritamine:
1. Süsinikterasest 6&8 mm paksuse lehtmetalli põkkliide pikkusega vähemalt 30 cm. Asend - alumine, keevitusviis - käsielekterkaarkevitus koos liite elementide väljalõikamise ja keevitamiseks ettevalmistamisega. Kvaliteedi kontroll - visuaalne.
2. 8 mm paksusest lehtterasest etteantud läbimõõduga ketta väljalõikamine gaaslõikamisega.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
Tervistkahjustavad faktorid keevitamisel, tervisekaitse ja tööohutuse, elektriohutuse ja tuleohutuse nõuded
Kirjandus:
.
VLM0590 LAEVAREMONDI ÕPPEPRAKTIKA
6.00 EAP 7
0 - 7 - 0
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- teab vedelkütuste ja määrdeõlide päritolu, liigitamist, omadusi ja kasutusalasid;
- teab ekspluatatsioonimaterjalide praakimiskriteeriume
- määrab kütuste, määrdeõlide ja katlavee omadusi laeval olevate standartsete vahenditega;
- otsustab teatmematerjalide ja sertifikaadiandmete põhjal katlavee ja määrdeõlide kasutuskõlblikkuse üle;
- määrab ja hindab laevamootorite, seadmete ning süsteemide tehnilist seisukorda;
- tuvastab tüüpilised rikked ja vigastused, nende tekkepõhjused ja kõrvaldab neid;
- valib konkreetsete tööde teostamiseks vajalikke töö- ja mõõteriistu ning rakiseid;
- leiab võimalusi remonttööde teostamiseks laeval olemasolevate vahenditega;
- koostab mõõdistustulemuste registreerimis-dokumente (mõõdistuskaarte) ja nende põhjal hindab mõõdistatava sõlme (detaili) seisukorda;
- määrab varuosade, materjalide ja töövahendite vajadust;
- järgib tööohutuse, töötervishoiu, tule- ja elektriohutuse nõudeid remonditööde tegemisel laeval;
- kasutab õigeid töövõtteid ja individuaalseid kaitsevahendeid.
Õppeaine sisu:
Tööohutuse, töötervishoiu ja tulekaitse nõuete järgimine töövedelike ja reaktiivide käitlemisel. Praktilised laboritööd:
Laevakütuste, määrdeõlide ja katlavee põhiomaduste praktiline määramine, kvaliteedi hindamine ja kasutuskõlblikkuse üle otsustamine.
Tutvumine mootori tehniliste näitajate ja ehituse iseärasustega. Tutvumine tööohutuse ja tulekaitse nõuetega.
Töökoha ettevalmistamine, tööriistade, rakiste ja mõõteriistade kontroll, kohtade ettevalmistamine demonteeritud detailide jaoks.
Mootori lahtivõtmine ettenähtud järjekorras. Detailide ja sõlmede puhastamine ja kontrollimine välise ülevaatuse ja mõõtmiste teel. Mõõtekaartide koostamine ja mõõtmistulemuste analüüs. Ettepanekute tegemine tuvastatud defektide kõrvaldamise meetodite kohta.
Mootori kokkupanemine. Kolvigrupi tsentreerimise kontroll, väntvõlli sirgsuse kontroll vändapainete järgi. Mootori lõppmontaažz. Töökoha korrastamine ja töövahendite ülekontrollimine ja hoiustamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine, arvestus.
Iseseisev töö:
Tööohutuse ja tulekaitse nõuded
Kirjandus:
.
VLM0510 ELEKTRIMONTAAŽZI ÕPPEPRAKTIKA I
3.00 EAP 4.5
0 - 4.5 - 0
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete montaažziks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- teab elektrimaterjale, nende omadusi ja valiku aluseid;
- kasutab elektriseadmete paigaldamisel õigeid töövõtteid;
- järgib tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõudeid elektriseadmete paigaldamisel ja ekspluatatsioonis;
- valib töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt monteeritavatele elektriseadmetele ja materjalidele ning kasutab mõõteriistu;
- koostab etteantud skeemide ja IEC nõuete kohaselt töötavad lülitused.
Õppeaine sisu:
Elektriohutuse nõuded ja kaitsevahendid. Elektriskeemide tingmärgid ja lugemine. Ettevalmistus montaažzitöödeks, Elektrimaterjalid, montaažzitööriistad, -detailid, mõõte- ja kontrollvahendid. IEC juhistikusüsteemid, juhtide tähistus ja värvid. Juhtide ja kaablite töötlemine ja ühendamine. Elektriliste parameetrite mõõtmine. Vahelduv- ja alalisvoolu mootorite lülitusskeemid.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
Elektriskeemide tingmärgid ja skeemide kujutamisviisid
Kirjandus:
.
VLM0860 LUKKSEPA- JA LÕIKETÖÖTLEMISE ÕPPEPRAKTIKA II
6.00 EAP 9
0 - 9 - 0
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- teab töötervishoiu, tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõudeid metallilõiketöödel;
- valib töötlemisviise ja tööriistu vastavalt töödeldava materjali ning detaili iseärasustele;
- kasutab märkimis- ja mõõteriistu;
- demonstreerib õigeid töövõtteid universaalse metallilõikepingi ja elektrilistel käsitööriistaga töötamisel;
- kasutab individuaalseid kaitsevahendeid.
Õppeaine sisu:
Töö- ja elektriohutuse nõuded ja kaitsevahendid töötamisel elektridrellide ja ketaslõikuritega. Tööriistade kontroll ja lõikeinstrumendi vahetamine. Praktilised tööd elektriliste ja pneumaatiliste käsitööriistadega.
Enamkasutatavatel metallilõikepinkidel tehtavad tööoperatsioonid, lõikeinstrumendid ja rakised.
Ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel.
Praktilised tööd metallilõikepinkidel:
Töötamine treipinkidel
Töötamine puurpinkidel
Töötamine freespinkidel
Töötamine lihvpinkidel
Töötamine höövelpinkidel
Lõikeinstrumentide teritamine.
Praktiliste tööde sooritamine:
1. Etteantud jooniste järgi poldi ja mutri valmistamine treimise ja freesimise teel
2. Välise ja sisemise koonuspinna treimine etteantud koonilisusega
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav
Iseseisev töö:
Töötervishoiu, tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõuded
Kirjandus:
.
VLL1120 OHUTUSALANE KOOLITUS
3.00 EAP 7
0 - 7 - 0
A
Eesmärk:
- enesepäästevõtete alaste algteadmiste omandamine, vastavalt STCW-78 koos muudatustega osa A-VI/1-1 ja IMO mudelkursuse 1.19 nõuetele;
- laeva tuleohutuse ja tulekustutusalaste algteadmiste ja oskuste omandamine, vastavalt STCW-78 koos muudatustega osa A-VI/1-2 ja IMO mudelkursuse 1.20 nõuetele;
- esmaabi baasõpe, vastavalt STCW-78 koos muudatustega osa A-VI/1-3 ja IMO mudelkursuse 1.13 nõuetele;
- õppija teab laeva töö ohtlikkusest, vahenditest, protseduuridest ja teadmiste ning oskuste omamise tähtsusest nende ohtude vältimiseks, vastavalt STCW-78 koos muudatustega osa A-VI/1-4 ja IMO mudelkursuse 1.21 nõuetele;
- anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised mereteenistuse alustest, suhetest ning ohutuse ja turvalisuse tagamisest laevas, vastavalt STCW-78 koos muudatustega osa A-VI/6-1 ja IMO mudelkursuste 3.26 ja 3.27 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane teab/oskab:
- toime tulla ekstreemsetes olukordades merel (kokkupõrge, tulekahju, lekked);
- kasutada üldlevinud päästevahendeid;
- kasutada päästevahendites olevat varustust;
- ellujäämise põhimõtteid (sh mõistab treeningute vajadust) Teab tule tekkepõhjuseid;
- teab tuleohutuse printsiipe;
- tunneb ohutut tööpraktikat;
- oskab kasutada tulekustutusvahendeid, teab nende asukohta laevas;
- oskab kasutada hingamisaparaati;
- anda esmaabi;
- selgitab laeva töö ohtlikkust ja merekeskkonna reostamise vältimise abinõusid. Teab vahendeid, protseduure ja meetmeid ohtude vältimiseks laeval;
- seostab inimestevaheliste suhete, meeskonnatöö, side tähtsust ohutuse tagamisega. Teab peast laeva häireplaani sisu, leppemärkide tähendust ning seadusandlike aktide, konventsioonide tundmise vajalikkust;
- tunneb laeva töökorraldust ja vahiteenistust reguleerivat seadusandluse aluseid;
- on teadlik laeva turvalisuse tagamise vajalikkusest;
- tunneb isikliku ohutuse ja tuleohutuse tagamise üldisi nõudeid;
- tunneb teenistuslikke vahekordi laevas, mõistab subordinatsiooni ja inimsuhete põhimõtteid laevaperes.
Õppeaine sisu:
Üldpõhimõtted ellujäämiseks merel, ohutusalane märgistus. Ohuolukordade liigitus, häirenimistu ja avariisignaalid, laeva mahajätmine, meeskonna kohustused reisijate ees, personaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine. Ellujäämine merel, päästevahendite portatiivsed sidevahendid. Tulekolmnurga kontseptsioon ja selle rakendamine, süttimise tüübid ja allikad, tulekustutuse organiseerimine laevas, tulekustutusvahendite asukohad ja tagavara evakuatsiooniteed, tule levik laeva erinevates osades, tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid, tulekollete klassifitseerimine ja nende kustutamiseks kasutatavad kasutuskeskkonnad, tulekustutusvahendite ja varustuse valik, hingamisaparaatide kasutamine.
Esmaabialased viivitamatud toimingud. Esmaabi mürgistuste korral. Kannatanu ülevaatus. Seljavigastused. Külma ja kuuma kahjustused. Luude, liigeste ja pehmete kudede traumad, verejooksud. Raadiomeditsiiniline konsultatsioon. Farmakoloogia. Südameseiskumine, uppumine ja lämbumine. Psühholoogilised/ psühhiaatrilised probleemid.
Loengutes käsitletakse ohtusid laevas töötamisel, ohutusvarustust, sidet, inimvahelisi suhteid, käskude edastamist, meeskonnatööd, avariiolukorra protseduure, merereostuse vältimist, seadusandlust ja laevaehituse olulisust.
Laeva töökorraldus ja alluvussuhted. Laeva ohutus ja turvalisus. Tuleohutusnõuded. Isiklik ohutus ja suhted laevaperes.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Õppekursusel praktiliste harjutuste sooritamine ja kirjalik test või
suuline eksam.
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
VLM0570 LUKKSEPA- JA LÕIKETÖÖTLEMISE ÕPPEPRAKTIKA I
6.00 EAP 9
0 - 9 - 0
A
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" teab ja rakendab konstruktsioonimaterjalide põhilisi töötlemisviise ja nende valiku aluseid detailide valmistamisel ja remondil;
" tunneb ja kasutab lukksepa- ja metallilõiketööde töövõtteid;
" teab ja järgib töötervishoiu, tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõudeid lukksepa- ja metallilõiketöödel;
" oskab valida töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt töödeldava materjali ning detaili iseärasustele ja
praktiliselt kasutada lukksepatöö põhilisi tööviise, elekrilisi käsitööriistu ja universaalseid metallilõikepinke detailide valmistamiseks ja remondiks;
" kasutab töös märkimis- ja mõõteriistu ja oskab kasutada individuaalseid kaitsevahendeid
Õppeaine sisu:
Lukksepa töökoht ja selle organiseerimine. Tööriistade ja detailide paigutus. Valgustus ja ventilatsioon. Lukksepatöödel kasutatavad mõõte- ja kontrollvahendid. Põhiliste lukksepatööde lühiiseloomustus, kasutuspiirid ja töövahendid ning abinõud.
Töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuded lukksepatöödel. Kaitsevahendid.
Põhilised lukksepatööd õigete töövõtete omandamine, tööriistade valik, märkimine ja mõõtmete kontroll.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuded
Kirjandus:
.
VLK0340 KÜLMUTUSSEADMETE SIMULAATORIPRAKTIKA I
3.00 EAP 2
0 - 1 - 1
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Laeva jõu-seadmete eriala õppijatele teadmised laeva külmutusseadmete ja õhukonditsioneeride ekspluatatsioonist ja nende töös esinevatest häiretest ning nende kõrvaldamisest.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma: simulaatoril oleva laeva külmutusseadmete ja õhu kondit-sioneerimisseadmete koosnevust, skeeme, liigitust, ehituslikku eripära, töö põhi-mõtteid, hooldus-, remondi- ja eksplua-tatsiooninõudeid; külmutusseadme ja õhukonditsioneerimisseadmete eksplua-tatsiooniga kaasnevaid ohutus- ja keskonna-ohutuse nõudeid.
Õppija peab oskama: käidelda simulaatoril laeva külmutus- ja õhukonditsioneerimis-seadmeid vastavalt ekspluatatsiooninõuetele, kõrvaldada nende töös esinevaid häireid.
Õppeaine sisu:
Teema 1. Laeva proviandikambrid. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, süsteemi käivitamine, süsteemi režziimi viimine, optimaalse režziimi hoid-mine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine külmutusseadme seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Teema 2. Laeva õhukonditsioneerimise süsteem.
Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, režziimis hoidmine, parameetrite jälgimine. Suvine ja talvine režziim. Konditsioneeri töös esinevate häirete avastamine ja kõrvaldamine, Ettevalmistused süsteemi seiskamiseks, seiskamine.
Teema 3. Külmutustranspordilaeva külmutus süsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Teema 4. . Kalapüügi laeva sügav külma kambrite ja konveierite külmutussüsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Teema 5. Maismaa külmutus tehase külmasüsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0730 KÜLMUTUSSEADMETE SIMULAATORIPRAKTIKA II
3.00 EAP 2
0 - 2 - 0
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda Laeva jõu-seadmete eriala õppijatele teadmised laeva külmutusseadmete ja õhukonditsioneeride ekspluatatsioonist ja nende töös esinevatest häiretest ning nende kõrvaldamisest.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma: külmutusseadmete ja õhu kondit-sioneerimisseadmete koosnevust, skeeme, liigitust, ehituslikku eripära, töö põhi-mõtteid, hooldus-, remondi- ja eksplua-tatsiooninõudeid; külmutusseadme ja õhukonditsioneerimisseadmete eksplua-tatsiooniga kaasnevaid ohutus- ja keskonna-ohutuse nõudeid.
Õppija peab oskama: käidelda simulaatoril laeva külmutus- ja õhukonditsioneerimis-seadmeid vastavalt ekspluatatsiooninõuetele, kõrvaldada nende töös esinevaid häireid.
Õppeaine sisu:
Teema 1. Külmutus süsteemide koostamine skeemi järgi, katsetamine, agensiga täitmine ja too režziimi viimiseks.
Teema 2. Laeva õhukonditsioneerimise süsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, režziimis hoidmine, parameetrite jälgimine.
Teema 3. Külmutusautomaatika kilpi koostamine, katsetamine, kontrollimine ja automatika käivitus kontroll
Teema 4. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režziimi viimine, optimaalse režziimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eksam
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
Vanemmehaanik ja II mehaanik (eriõpe / peaeriala)
VLM0710 KÜLMUTUSSEADMETE PROJEKTEERIMINE
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda külmutuseriala õppijatele teadmised erinevate külmaobjektide (maismaal ja merel) struktuuridest ja ekspluatatsioonist, nende soojuslikust tasakaalust, külmaobjekti projekteerimise alustest, külmruumide soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalidest, külmutus-süsteemi seadmete valikust, külmutustranspordist (külmutus-rongid, -konteinerid, -autod).
Samuti anda külmutuseriala õppijatele teadmised: osoonist ja Maad ümbritsevast osoonikihist; osoonikihi kahanemise mõjust keskkonnale ja inimese tervisele; osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollist; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) NR 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta; osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuetest; Kliima muutumisest: Kyoto protokollist: külmaainetest, nende markee-ringust, klassifikatsioonist; külmaainete rühmadest (CFC-d, HCFC-d, HFC-d), nende omadustest; külmaainete osoonikihi kahandamise ja kliima soojenemise potentsiaalidest; osoonikihti mittekahanda-vatest alternatiivsetest külmaainetest; külmaainete kogumisel kasutatavatest seadmetest, nende tööpõhimõtetest ning alternatiivtehnoloogiatest; erinevatest lekkedetektoritest külmasüsteemide hermeetilisuse kontrollimiseks.
Õpiväljund:
Õppija teab:
" Külmaobjekti projekteerimise ja ehitamisega kaasnevaid nõudeid.
" Külmaobjektide (külmhooned, külmkambrid, külmutuslaevad, külmutustransport) ekspluatatsiooni aluseid.
" Külmaobjekti isotermiliste ruumide (külmkambrid, külmtrümmid) piirde-konstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsiooonimaterjalide omadusi ja neile esitatavaid nõudeid.
" Külmutusseadmete ekspluatatsiooni eeskirju ja juhendeid.
" Külmaobjekti (külmkambrid jms) soojus-koormuse arvutuse meetodeid.
" osoonikihi kahane-mise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele; külmaainete mõjust keskkonnale.
Õppija oskab:
" Korraldada külmutusseadmeid käitleva personali tööd.
" Pidada seadmete tööaja ja tehnilise seisukorra arvestust.
" Arvutada külmaobjektile langevat soojuskoormust.
" Teostada arvutuslikult kompressorite ja soojusvahetite valikut.
" Kujutada külmutusseadme kui termo-dünaamilise süsteemi ringprotsesse graafiliselt T-s ja log P-h diagrammide koordinaatides koos võrdleva soojustehnilise analüüsiga
" Teostada arvutuslikult külmutusseadmete soojustehnilist analüüsi
" kasutada külmutus-süsteemi tühjendamiseks kasutatavaid seadmeid ja süsteeme .
Õppeaine sisu:
Külmaobjektid. Baas-, jaotus- ja tootmiskülmhooned, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; baas-,tootmis-, püügi- ja transportkülmutuslaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; reisilaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; külmamajandus kaubandus-tehnikas, spordirajatistes, tööstuses, transpordis, tehiskliimas. Külmatransport: külmutuskonteinerid; raudtee külmutusvagunid; külmutusautod ja haagised.
Külmaobjekti projekteerimise alused.Lähteandmed külmaobjekti projekteerimiseks; külmkambrite mahu määramine; külmkambrite piirdekonstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ; külmkambrite piirete optimaalse isolatsioonikihi paksuse arvutamine; madalatemperatuuriliste mahutite ja torusüsteemide optimaalse isolatsioonikihi arvutamine.
Külmaobjekti soojuskoormus.Soojuskoormuse mõiste, selle koosnevus ja arvutamise meetodid; külmaobjekti soojuslik tasakaal.
Külmutussüsteemi komponentide valik.Kompressorite valiku arvutuslikud meetodid; soojusvahetite (aurustid, kondensaatorid, õhkjahutid, vedelikujahutid, vaheanumad jms.) valiku arvutuslikud meetodid, abiseadmete valik (termoreguleerventiilid, magneklapid, rõhuregulaatorid jne); erinevate külmutusüsteemide koostamise põhimõtted. Skeemide koostamine.
Külmaobjekti ekspluatatsioonilised energiasäästu võimalused.Energiasäästu meetmed erinevat tüüpi külmutuskompressorite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed soojusvahetite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed abiseadmete ekspluatatsioonis.
Külmaobjekti soojustehniline analüüs.Üheastmelise komprimeerimisega aurukompressor-külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Kaheastmelise aurukompressor külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Külmaobjekti kui terviku soojustehniline analüüs.
Osoonikihi kaitsmisega seotud seadusandlus määrused, direktiivid ja juhendid.
Külmutusained, nende klassifikatsioon ja markeering.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Õppija kasutab õppejõu poolt antud arvutusprogramme projekti koostamiseks: objekti soojukoormuse arvutamine, soojustehniline analüüsimine. Külmutuskomponentide valimises erinevate tootjate programmide kasutamine, struktuurskeemide joonistamine, objekti automaatreguleerimise põhimõtte määramine.
Kirjandus:
R. Albri. Külmatehnika I, Eesti Mereakadeemia, 2011.
Külmutusprotsessi teooriaõppeaine loengukonspekt.
Külmutusseadmete ehitus õppeaine loengukonspekt.
Külmutusseadmete ekspluatatsioon õppeaine loengukonspekt.
VLM0580 LAEVAREMONDI TEHNOLOOGIA
3.00 EAP 3
2 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laevakere ja mehhanismide remondi ja hooldustööde tegemiseks ja juhtimiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" teab laevaseadmete, süsteemide ja laevakere tüüpiliste vigastuste ja defektide liike, tekkepõhjusi ning nende määramise meetodeid;
" tunneb laeva veealuse osa, rooliseadme ja sõukruvi enamesinevaid rikkeid ja nende kõrvaldamise viise, üldnõudeid laeva ettevalmistamiseks dokkimiseks ja vettelaskmiseks pärast dokkimist;
" teab ja järgib laeva jõuseadmete, abimehhanismide ja süsteemide defekteerimise, lahtivõtmise remondi, koostamise ja paigaldamise põhinõudeid;
" teab ja oskab kasutada kulunud detailide taastamisvõimalusi ja -tehnoloogiaid ning remondijärgse katsetamise nõudeid ja meetodeid;
" teab remondidokumentatsiooni liike ja nende koostamise aluseid.
" oskab hinnata laevakere ja mehhanismide tehnilist seisukorda ja remondivajadust;
" valib sobivaid tehnoloogiaid konkreetsete defektide kõrvaldamiseks;
" määrab varuosade, materjalide ja töövahendite vajadust;
" oskab kõrvaldada mehhanismide ja süsteemide lihtsamaid defekte ja koostada remondinimekirju, mõõdistamis-kaarte jt remondiga seonduvaid dokumente.
Õppeaine sisu:
Laeva ja seadmete remondi liigid ja meetodid. Plaanilis-ennetuslik ja tegelikul seisukorral põhinevad remondisüsteemid. Tehaseremont ja selle liigid. Remont meeskonna jõududega.
Laevakere ja mehhanismide kulumine ja selle põhjused. Defektide liigitamine tekkepõhjuse ja iseloomu järgi. Defektide kindlaksmääramise meetodid. Visuaalne kontroll, ülemõõtmine, füüsikaliste mittepurustavate meetodid. Defektide leidmine kaudsete tunnuste järgi. Laevakere tüüpilised defektid. Deformat-sioonide ja seinapaksuse mõõtmine. Deformatsioonide õgvendamine termiliselt ja mehaaniliselt. Kereplaadistiku defektsete osade asendamine. Keevitamise ja termilise lõikamise tehnoloogiate valik. Keevisliidete kvaliteedi kontroll. Laeva diiselmootorite, katelde, turbiinide, abimehhanismide ja võlliliini defekteerimise, demontaažzi ja osandamise üldnõuded. Detailide puhastamine. Diiselmootorite silindrikaaned koos klappidega, kolvigrupp, silindrihülsid, laagrid, väntvõll, mootoriplokk, kütuseaparatuur defektid ja remont. Väntvõlli seisukorra määramine kaelte ülemõõtmise ja telje sirgsuse kontrolli teel. Kolvigrupi tsentreerimine. Malmdetailide vigastuste parandamine.
Katlad ja turbiinid. Katla tehnilise seisukorra hindamine ja defektide määramine. Katlatorude vahetamine. Koldemüüritise remont. Turbiinide defektide määramine. Rootorite, tihendite ja laagrite remont; staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine. Pumpade, kompressorite, ventilaatorite ja separaatorite tüüpilised rikked ja nende kõrvaldamine. Mehhanismide koostamine ja reguleerimine. Mehhanismide paigaldamine vundamentidele ja tsentreerimine. Võlliliini defektid. Võlliliini demontaaz . Võllikaelte remont, äärikuavade ületöötle-mine. Võlliliini montaaz ja tsentreerimine teljenihete ning murdenurkade järgi ja koormuste järgi kandelaagritel. Dokiseadmed - liigid ja tööpõhimõte. Kuiv- ja ujuvdokid. Rooliseadme ja sõukruvi tüüpilised defektid ja nende kõrvaldamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Hindeline arvestus
Iseseisev töö:
Remontdokumentatsioon ja selle koostamine
Kirjandus:
.
VLM0650 INGLISE KEEL M III
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" oskab vestelda ja väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala valdkonna raames inglise keeles
" kasutab kõnes ja kirjas laevade ehituse, laevamehhanismide, diiselmootori osade, mootorisüsteemide ja tööriistade korrektset terminoloogiat
" saab aru erialastest tekstidest ja masinaruumi dokumentatsioonist
Õppeaine sisu:
Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded.
Kogu eelnevalt õpitud materjali kordamine ja kinnistamine järgmistel teemadel:
- Laeva diiselmootori ehitus
- Mootori tööd teenindavad süsteemid
- Tööriistad
- Laeva dokumentatsioon
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded.
Kogu eelnevalt õpitud materjali kordamine
Kirjandus:
.
VAY0410 ÖKONOOMIKA
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Anda süvendatud majandusalased teadmised ja oskused töötamiseks laevades ja maismaal. Arendada loovust, koostöövalmidust, meeskonnatööd
Õpiväljund:
Õppeaine edukal läbimisel peab üliõpilane
1) omama ülevaadet erinevatest majandusvaldkondadest ja äriühingutest;
2) oskama koostada ja analüüsida äriplaani;
3) orienteeruma kehtivas maksusüsteemis ja tööõigussuhetes;
4) oskama hinnata ja analüüsida ettevõtete majandustegevust või oskama planeerida ja analüüsida laeva majandus-tegevuse katkematuks toimumiseks vajalikke protsesse
Õppeaine sisu:
Erinevad majandussüsteemid, majandusvaldkonnad, äriühingud. Äriplaani koostamine ja analüüs. Maksu- ja tööõigussüsteemid. Ettevõtte majandustegevuse planeerimine ja hindamine. Tootmise organiseerimine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
Alver, A. (2009) Finantsarvestus. Kirjastus Deebet, lk. 507
Arrak jt Majanduse ABC. Avatar, 2002 lk. 396
Eesti majanduse aktuaalsed arenguprobleemid. (2009) TÜ Kirjastus, lk.300
Finantssuhted (2009) kogumik, Kirjastus Ten-Team.
Homann, K., Suchanek, A. (2008) Sissejuhatus majandusteadusesse. Tartu Ülikool. Lk.194
Kallam, H. jt Ärikorralduse põhiteadmised. Külim 2003, lk. 215
Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Külim 1997, lk.96
Karu, S. (2008) Amortisatsioonikulu arvestuse käsiraamat. Kirjastus Rafiko, lk.40
Leimann, J. jt Strateegiline juhtimine. Tallinn 2003, lk. 309
Levald, H. (2005) Tehnoökonoomika. Tallinn
Majandusõpik gümnaasiumile. Tallinn 2005, lk. 231
Miettinen, A.; Teder, J. Ettevõtlus I. Külim 2006, lk.216
Miettinen, A.; Teder, J. Ettevõtlus II. Külim 2008, lk.247
Peterson, M. (koostaja) Finantsanalüüs. Külim 2000, lk. 168
Rooma, Ü. (1999) Ettevõtte ökonoomika probleeme. TTÜ Kirjastus
VLL1230 LAEVATEOORIA JA -PÜSTUVUS
6.00 EAP 7
3 - 0 - 4
E
Eesmärk:
Anda oskused määrata ja kasutada laeva hüdrostaatilisi andmeid, arvutada püstuvust, laevakere pingete seisundit, kreeni ja trimmi vastavalt konventsiooni STCW-78 koos muudatustega osa AII/1 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" teab ja tunneb laevaehitusliku joonestamise aluseid, laeva hüdrostaatiliste kõverate ehitust, püstuvuse arvutamise metoodikat, kreeni ja trimmi arvutamise metoodikat.
" teab ja arvestab laeva püstuvust mõjutavaid tegureid igas olukorras, vee sissetungi tagajärgede arvutust, laevakerele mõjuvate jõudude ja pingete arvutust, IMO soovitusi laeva püstuvuse suhtes.
" oskab arvutada laeva süviseid erinevates tingimustes, kasutada lastiskaalat, kasutada laeva teoreetilist joonist, ehitada laeva hüdrostaatilisi kõveraid teoreetilise joonise alusel, arvutada laeva püstuvust, arvutada ja korrigeerida kreeni ja trimmi.
" oskab arvutada või leida lähteandmed laeva püstuvuse määramiseks, kasutada olemasolevaid tabeleid, diagramme ja seadmeid laeva püstuvuse ja üldtugevuse ning laevakere pingete määramiseks, kasutada laeva püstuvuse ja uppumatuse informatsiooni.
Õppeaine sisu:
Laevaehituslik joonestamine
Laeva tasandite pindalad ja ruumide mahud
Laeva hüdrostaatilised kõverad
Staatiline püstuvus
Raskuskeskme arvutused
Algpüstuvus
Negatiivne algpüstuvus, rippenurk
Staatilise püstuvuse kõverad
Trimm, kreen ja lastinihete käsitlus
Ujuvuse osaline kaotus ja vastuabinõud
Püstuvuse informatsioon, IMO soovitused püstuvuse suhtes
Laevakerele mõjuvate jõudude ja pingete määramine
Püstuvuse erijuhud
Kursusetöö koostamine
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Kursusetöö koostamine
Kirjandus:
.
VLL1250 MEREALANE INGLISE KEEL STCW
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Vahimehaaniku kohustuste täitmiseks vajaliku merealase inglise keele pädevuse omandamine vastavuses STCW koodeksi nõuetega, praktilise keeleoskuse arendamine CEFR B2 (independent user) taseme saavutamiseks.
Õpiväljund:
Kursuse läbimisel õppija:
- teab ja oskab kasutada IMO standardväljendeid (SMCP)
- saab aru ja oskab kasutada seadmete tehnilise hoolduse, kasutamise ja remondiga seotud instruktsioone
- teab vahimehaaniku kohustusi
- teab laevadokumente
- oskab suhelda rahvusvahelises meeskonnas
- oskab kasutada inglise keelt tööalastel eesmärkidel juhtimise tasandil
- suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt
- oskab kirjutada kokkuvõtteid, ettekandeid ja kirju.
Õppeaine sisu:
Teemad: kommunikatsioon merel; juhend vahimehaanikutele; peamised konventsioonid ja koodeksid; SOLAS (ISM Code, ISPS Code); MARPOL (ORB,IOPP,SOPEP); STCW-78 koos muudatustega; lühendid ja akronüümid; mehitamine: dokumendid ja avalduse vorm; ohutus laeva pardal; hädaolukord; ISF Marlins tasemetest meremeestele.
Eeldusaine(d):
VLM1080
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Kokkuvõtte koostamine merepraktikast, SMCP osa A kordamine,ettevalmistus rühmatööks (MARPOL),mereteemalise essee kirjutamine (500 sõna) vastavalt juhendile,ettevalmistus Marlin's testiks,konventsioonide ja regulatsioonide funktsionaalne lugemine.
Kirjandus:
.
VLM0480 LAEVA DIISELJÕUSEADMED M II
9.00 EAP 8
6 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva diisel-jõuseadmete tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele.
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale süvendatud teadmised laeva käikuvusest, laeva diiselmootorite ajaloolise arengu peamistest etappidest, arengusuundadest ja ehituse eripäradest kaasaegsetel laevadel, atmosfääri kaitse nõuetest ning tehnilistest lahendustest nende täitmise tagamiseks vastavalt STCW-95 koos lisadega A-III/I, A-III/2 ptk. 3-2 ja A-VIII/2 ptk. 4-2 ja 5-2 ning vahimehaanik IV kutsestandardi nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" Teab sisepõlemismootorite termodünaamilisi ja tegelikke ringprotsesse ning diisemootori energeetilis-ökonoomilisi näitajate arvutuse teoreetilisi aluseid
" Tunneb ja saab aru diiselmootori väntmehhanismi kinemaatika ja dünaamika arvutuse alustest ja diiselmootori koostisosade töötingimustest ja nende valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ja tugevusarvutuse alustest
" Tunneb diiselmootori teoreetilisi ja ekspluatatsioonilisi karakteristikuid
" Teab peamasina ja sõukruvi koostööd ning laevakere seisukorra ja ilmastikutingimuste mõju peamasina töörežziimile ja diiselmootori tehnilise seisukorra hindamise teoreetilisi aluseid
" Seostab õpitud teooria aluseid reaalsete mootorite tööprotsessidega
" Rakendab mootori tööprotsessi analüüsimiseks mehaanilisi ja elektroonilisi mõõteriistu ja diagnostika aparaate (Malin 2000)
" Oskab hinnata mootori koormusrežziime ja tehnilist seisukorda mõõteriistade näitude ja inditseerimise alusel
" Avastatab ja analüüsib rikkeid ja adekvaatselt reageerida nende ilmnemisel, võtab vastu otsuseid rikete kõrvaldamiseks, oskab reguleerida ja seadistada tööparameetrei ja organiseerida remonditöid ja vahiteenistust laevas.
" teab laevadiislite arengu tähtsamaid etappe ja kaasaegsete laevadiislite ehituse eripärasid;
" tunneb kahjulikke lisandeid mootori väljalaske-gaasides, teab nende tekkepõhjusi ja mõju keskkonnale;
" teab ja jälgib laeva käikuvust mõjutavaid tegureid;
" tunneb käituri teooria aluseid ja sõukruvi põhi- näitajaid ja jälgib peamasina ja sõukruvi koostööd.
" oskab eristada ühtse surveliiniga ja nukkvõlliga diiselmootoreid;
" hindab võimalusi peamasina optimaalseks koormamiseks koostöös erinevate käituri liikidega;
" oskab hinnata erinevate meetmete mõju kahjulike lisandite sisaldusele väljalaskegaasides,
" hinnata alternatiivsete kütuseliikide kasutusvõimalusi ja mõju keskkonnale
Õppeaine sisu:
Sisepõlemismootorite teoreetilised ja tegelikud töötsüklid, nende võrdlus ja termilised kasutegurid. Mootori arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm.
Täite-, komprimeerimis-, põlemis- ja paisumisprotsessi arvutuse alused.
Ringprotsessi termodünaamiliste näitajate parendamise võimalused
2- ja 4- taktilise diiselmootori ülelaadimine.
Isobaarne ja impulssülelaadimine. Ülelaadimise mõju diiselmootori kasutegurile. Ülelaadimise parendamise viisid. Mootori hüdraulililine karakteristika, pompaaz ja selle tekkepõhjused.
Energeetiliste ja õkonoomiliste näitajate arvestuslik analüüs.
Töötsükli indikaatornäitajate tõstmise võimalused
Väntmehhanismile mõjuvate jõudude ja momentide arvutus. Väntvõlli ja võlliliini võnked, vibratsiooni põhjused. Väntmehhanismi tasakaalustamine.
Laeva peamasina soojusbilanss.
Mootori mehaaniline ja termiline koormatus, tööreziimid.
Diiselmootori teoreetilised ja ekspluatatsioonilised karakteristikud.
Laeva peamasina soojusbilanss. Mootori mehaaniline ja termiline koormatus, tööreziimid
Diiselmootori teoreetilised ja ekspluatatsioonilised karakteristikud.
Kursusetöö ringprotsessi arvutuste ja ekspluatatsiooniliste näitajate kohta.
Töötava diiselmootori inditseerimine ja indikaatordiagrammi analüüs. Keskmise indikaatorrõhu määramine. Rikete avastamine ja kõrvaldamine.
Diiselmootorite reguleerimine, avariid ja rikked.
Diiselmootori enamkoormatud koostisosade tugevusarvutuse alused.
Diiselmootori teenindamine ja hooldus erinevates ekspluatatsiooni tingimustes.
Peamasina individuaalne häälestamine täiskäigu tööreziimidele.
Masinaruumi dokumentatsioon ja aruandlus.
Ajalooline ülevaade laevadiislite arengust. Laevakäiturite liigitus. Alternatiivsed kütuseliigid.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine.
Kirjandus:
.
VLM0460 LAEVA ABIMEHHANISMID II
6.00 EAP 6
4 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- teab laeva hüdrauliliste seadmete ja süsteemide põhiarvutuste ning ekspluatatsiooni teoreetilisi aluseid;
- tunneb vedelike omadusi ja olekuparameetreid, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhivõrrandeid ja nende rakendamisvõimalusi;
- teab voolava vedeliku režziime ja energiavorme;
- oskab lugeda ja kasutada laeva tehnilist dokumentatsiooni ja muid erialaseid infoallikaid laeva abimehhanismide ja süsteemide ekspluatatsioonis vajalike arvutuste ning põhjendatud analüüside tegemiseks;
- määrab vedelike hüdrostaatilisi ja hüdrodünaamilisi näitajaid põhivõrrandite järgi;
- analüüsib ekspluatatsioonilisi näitajaid tööparameetrite karakteristikute järgi;
- oskab avastada võimalike rikkeid ja häireid hüdrauliliste masinate töös põhinäitajate teoreetiliste aluste järgi;
- teab laeva rooliseadmete ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja klassifikatsiooniühingute nõudeid;
- teab laevasüsteemide ülesehituse põhimõtteid.
Õppeaine sisu:
Vedelike füüsikalised omadused ja olekuparameetrid.
Hüdromehaanika, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhimõisted:
- vedelike hüdrostaatiline rõhk ja selle arvutus
- hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendus
- vooluhulga mõiste
- vooluhulga arvutuse põhivõrrandid
- laminaarne ja turbulentne voolamine
- rõhukaod voolamisel
- Bernoulli võrrandi rakendus
Dünaamilise ja staatilise rõhu pumpade karakteristikud ja indikaatordiagrammid. Pumpade tunnusjooned ja tööpunkti leidmine. Pumpade paralleelne ja järjestikune töö. Pumpade tootlikkuse reguleerimine drosseldamisega ja pöörlemissageduse muutmisega.
Surve-, võrgu-, piirtõstekõrguse-, pumpade käivitus- ja reguleerimiskarakteristikud.
Pumpade rikete diagnoosimine ekspluatatsiooniliste karakteristikute ja
indikaatordiagrammide põhjal.
Laeva rooliseadmete tööpõhimõte ja ehitus. Laevakerele ja rooliballerile mõjuvate jõudude ja momentide sõltuvus roolilaba pöördenurgast.
Rooliseadme ehitusele ja tööparameetritele esitatavad nõuded lähtuvalt meresõidu ohutusest ja töökindlusest.
Laevasüsteemide liigitamine ja nende põhielemendid. Torustikud, armatuur, toruühendused ja tihendimaterjalid.
Kodutöö pumpade ja süsteemide arvutuse kohta.
Eeldusaine(d):
VLM0450
Hindamisviis:
Eristav
Iseseisev töö:
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine.
Kirjandus:
1. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid 1 & 2 . TTÜ Eesti Mereakadeemia.
Tallinn 2014.
2. H. Punab Laeva jõuseadmed Tallinn 2008
3. A. Maastik, H. Haldre jt. Hüdraulika ja pumbad 1995
4. H. Punab Laeva üldsüsteemid Tallinn 2003
5. B. A. Vlasjev, J. I. Reztšsik Sudovõje vspomogatelnõje mehanizmõ i sistemõ 1989
6. Ch. Knak Diesel Motor Ships Engines and Machinery 1990
7. H. D. McGeorge Marine Auxiliary Machinery 1990
VLM1100 LAEVA ELEKTRISEADMED II
6.00 EAP 6
4 - 0 - 2
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" Teab laevas kasutatavate elektriseadmete ehitust, tööpõhimõtet, teoreetilisi aluseid ning ekspluatatsiooninäitajaid.
" Teab ja saab aru laevamehhanismide juhtimisskeemide ülesehituse põhimõtetest.
" Tunneb ja järgib praktikas elektriohutuse eeskirjade nõudeid
" Teab ja kasutab õppeaine ingliskeelset sõnavara
" Oskab kasutada laeva elektriseadmete dokumentatsiooni (juhendeid, elektriskeeme ja jooniseid)
" Kasutab elektrilisi kontrollmõõteriistu ja teostab mõõtmisi
" Oskab kasutada kõrgepingeseadmeid laevadel ja tunneb tööohutuse reegleid.
" Oskab hooldada kõrgepingeseadmeid laevadel.
Õppeaine sisu:
Elektrimasinad. Trafod; alalisvoolumasinad; asünkroonmasinad; sünkroonmasinad; eritüübilised elektrimasinad.
Juhtimis- ja kaitseaparatuur. Releed; kontaktorid; komandokontrollerid; automaadid; sulavkaitsmed; maksimaalvoolu ja minimaalpinge releed; ülekoormuskaitse; rikkevoolukaitse.
Elektriajamid. Alalisvoolu-, sünkroon- ja asünkroonmasinate käivitamine, kiiruse reguleerimine, reverseerimine ja elektriline pidurdamine elektriajamite koosseisus.
Elektriajamite töörežziimid; elektrimootorite soojenemine; elektrimootori võimsuse valik.
Laeva elektrijaamad. Generaatorid; jaama võimsuse valik; generaatorite paralleeltöö tingimused; generaatorite kaitse; avariigeneraator. Harjadeta generaatoride iseärasused. Paralleelselt töötavate generaatorite võimsuse jagamine.
Valgustustehnika. Põhimõisted; valgusallikad; valgustid; valgustustehnilised normid; valgustuse arvutus; laeva valgustusseadmed.
Akud. Happeakud, leelisakud ja nende kasutamine laevadel, lisaohutusnõuded.
Laeva elektrienergia jaotusseadmed.
Peakilp; jaotusseade. Generaatorpaneeli tüüpiline sisu. Tüüpilised kaitseblokeeringud PJK aparatuuri kaudu. Kaldavoolu kasutamine.
Laeva elektrivõrk. Kaabelliinid; juhistik; mõõtmised laeva elektrivõrgus; kaitse laeva elektrivõrgus.
Laeva signalisatsiooni- ja häiresüsteemid.
Elektrivoolu toime inimorganismile. Elektriohutus.
Kõrgpingeseadmed. Teoreetilised teadmised kõrgpingeseadmete ehitusest. Kõrgpinge elektritarbijad, jaotus- ja kaitseaparatuur. Ohutusnõudmised kõrgepingesüsteemide kasutamisel. Kõrgepingeseadmed laevadel: generaatorid, elektrimootorid, transformaatorid, jaotuskilbid, automaatkaitsmed, kaitsereleed, käivitusseadmed.
Harjutused ERS simulaatoril: kõrgepinge elektriskeemide lugemine ja arusaamine; seadmete praktiline kasutamine simulaatoril ja vigade praktiline likvideerimine simulaatoril SF6 ja vaakum lülitite kasutamine. Kõrgepingeseadmed ja nende kontrolli meetodid kõrgepinge mõõteseadmed takistus
Eeldusaine(d):
VLL0220, VAA0240
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
Ohutusnõudmised kõrgepingesüsteemide kasutamisel
Kirjandus:
.
VLM1170 LAEVA HUKKUMATUS
3.00 EAP 2
2 - 0 - 0
A
Eesmärk:
Laevamehaanikule vajalike teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/2 nõuetele:
- laeva trimmi, püstuvuse ja pingete kontrollimiseks
- õigusnõuete ja meetmete täitmise jälgimiseks ja kontrolliks, et tagada inimelude kaitse merel, turvalisus ja merekeskkonna kaitse
- laeva, laevapere ja reisijate ohutuse ning turvalisuse, ja pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorras oleku tagamiseks
- ohuolukorra ja selle ohjamise plaanide koostamiseks ja ohuolukordades tegutsemiseks
Õpiväljund:
Õppeaine positiivse tulemusega sooritanud üliõpilane
teab ja oskab rakendada:
- rahvusvahelistesse lepingutesse ja konventsioonidesse kätketud rahvusvahelist mereõigust.
- 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (ja selle hilisemate muudatuste) asjakohastest nõuetest tulenevaid kohustusi
- kahju vähendamiseks ja laeva päästmiseks võetavaid meetmed tulekahju, plahvatuse, kokkupõrke või madalikule sõitmise järel.
oskab:
- tagada pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorrasolekut
-korraldada tuletõrje- ja laevalt lahkumise õppusi
- hinnata vigastatud laeva püstuvust ja ujuvuse tagavara
Õppeaine sisu:
Laevaõnnetuste analüüs ja uurimine. Vigastatud laeva püstuvus ja ujuvus. Korpuse veetiheduse tagamine, korpuse vigastused, vigastuste likvideerimine. Tuleohutuse tagamine, tulerühmade juhtimine
Madalikul, madalikult päästmine. Keskkonnareostuse allikad, laeva SOPEP plaan, laevapere tegevus reostuse vältimiseks, avastamiseks ja likvideerimiseks
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0960 JÕUELEKTROONIKA
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
H
Eesmärk:
Anda üliõpilastele ülevaade jõupooljuhtmuunduritest, nende tööpõhimõttest ja rakendustest vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane
" tunneb ja mõistab lülitite, regulaatorite ja stabilisaatorite, alaldite ja vaheldite ning sagedusmuundurite ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusvaldkondi
" omab ülevaadet jõuelektroonika kasutusvõimalustest
Õppeaine sisu:
Ülevaade elektrilistest ja elektromehaanilistest energiamuundusprotsessidest. Jõupooljuhtseadised, nende elektrilised omadused ja tunnusjooned. Jõupooljuhtmuundurid: alaldid, vaheldid, pingeregulaatorid, sagedusmuundurid.
Eeldusaine(d):
VAA0240
Hindamisviis:
Erisatv hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLL1310 NAVIGATSIOONI ALUSED
3.00 EAP 2
1 - 0 - 1
E
Eesmärk:
Anda teadmised ja oskused navigeerimise põhialuste kohta
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" loeb merekaarte ja määrab laeva asukohta ja vahemaad
" mõõdab laeva kiirust ja sügavust ja oskab lugeda magnetkompassi
" tunneb ja nimetab meremärke ja oskab planeerida reisi
" Tunneb rahvusvahelise signaalkoodi lippe
" Oskab teha sõlmesid
Õppeaine sisu:
Andmed maakera kohta. Geograafilised koordinaadid. Merekaardid, merekaartide leppemärgid, merekaartide kasutamine. Eseme ja tulede nähtavus. Laeva asukoha määramise erinevad meetodid. Laeva kiiruse mõõtmine ja vahemaa määramine. Magnetkompass, ehitus ja kasutamine. Sügavuste mõõtmine. Meremärgid, nende kasutamine navigeerimisel. Meresõiduks vajalike abimaterjalide kasutamine. Merekaartide korrektuur. Kaarditöö. Reisiplaneerimine. Rahvusvahelise signaalkoodi lipud ja kasutamise eeskirjad. Pleisimine ja sõlmed.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
Rahvusvahelise signaalkoodi lipud ja kasutamise eeskirjad
Kirjandus:
.
VLL1190 MERENDUSALASED KONVENTSIOONID
3.00 EAP 2
2 - 0 - 0
A
Eesmärk:
Anda õppurile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused peamiste merendusalastest konventsioonide kasutamiseks praktikas.
Õpiväljund:
" Teab ja oskab kasutada peamisi merendusalaseid konventsioone
" Leiab konventsioonidest vajalikku informatsiooni
" Teostab otsinguid konventsioonide erinevates peatükkides.
" Oskab määrata vajalikke nõudmisi regulatsiooni muutumisel.
Õppeaine sisu:
Peamiste merendusalaste konventsioonide SOLAS73, STCW78, MARPOL ja LoadLine88 sisu ja regulatsioonide ala tutvustus, sisu ja praktiline kasutamine.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
merendusalaste konventsioonide lugemine ja analüüs
Kirjandus:
.
VLM0690 KÜLMUTUSAUTOMAATIKASEADMED JA SÜSTEEMID
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Õppeaine eesmärk on anda õppijale nõutaval tasemel teadmised ja oskused laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika-seadmete ehitusest, ekspluatatsioonist ning automaatjuhtimissüsteemide otstarbest, kooslusest, tööpõhimõttest, ohutust tehnilisest kasutamisest ja klassifikatsiooni-ühingute nõuetest laeva automaatika-seadmetele.
Õpiväljund:
Õppija teab:
- Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika, automatiseerimise ja AJS (automaatjuhtimisssüsteemide) aluseid;
- Kontroll-, reguleerimis- ja kaitse-automaatikaseadmete liigitust;
- Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatikaseadmete ja AJS kooslust, kasutamist ja tööpõhimõtteid;
- Mereregistri ja teiste järelvalveorganite poolt laeva külmutusseadmete automaatika-seadmetele ja AJS süsteemidele kehtestatud nõudeid;
- Külmutusseadmete osalise ja täieliku automatiseerimise printsiipe;
- Automaatikaseadmete ja AJS seadistamise printsiipe;
- Automatiseeritud külmaobjektide tööpara-meetreid.
Õppija oskab:
- reguleerida ja seadistada erinevat tüüpi külmutusseadmete kasutatavate automaatika-seadmeid ja AJS;
- teostada automaatikaseadmete ja AJS paigaldamist, kontrolli ja hooldust;
- leida häireid automaatikaseadmete ja AJS töös ning neid kõrvaldada.
Õppeaine sisu:
Sissejuhatus ainesse. Ajalooline ülevaade külmutusseadmete automati-seerimisest. Automatiseerimise vajadus, lähtudes toiduainete säilitamise kvaliteedist, ohutus-tehnilistest ja energia-majanduslikust vaatepunktist. Automatiseerimisele kuuluvad külmaobjektid.
Nõuded külmutusseadmete automatiseerimisele. Mereregistri ja teiste järelvalveorganite nõuded külmutusautomaatikaseadmetele ja AJS-le. Kompressorite ja mahutite kohustuslikud automaatikaseadmed. Automaatselt kontrollitavate, reguleeritavate ja blokeeritavate parameetrite suurused.
Automaatjuhtimissüsteemide klassifikatsioon ja põhimõisted.
Osalise ja täieliku automatiseerituseastmega külmutusseadmed; automaatreguleerimissüsteemid; automaatsed mõõte- ja signalisatsioonisüsteemid; klassikalised, moodsad ja intellektuaalsed automaat-juhtimissüsteemid.
Automaatikaseadmete liigitus. Automaatikaseadmete liigitus, põhimõisted ja karakteristikad. Stabiliseerivad, programmsed, jälgivad, optimaalsed, otse- ja kaudse toimega, elektroonsed, hüdraulilised, kombineeritud, sujuva, proportsionaalse ja astaatilise toimega; osutavad, registreerivad, integreerivad seadmed; kahe-poolsed ja integreerivad releed; võimendid, otsetoimeregulaatorid, täiturseadmed.
Rõhumõõturid, -releed ja regulaatorid.
a) elektrikontaktsed manomeetrid, ühe plokkilised madal-, kõrgrõhu ja vahe-rõhureleed, kahe plokkilised kombineeritud rõhureleed nende kasutamine külmutustehnikas, ehitus, töö põhimõtted, montaažz, seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine;
b) rõhuregulaatorite kasutamine külmutus-tehnikas; kondensaatori töörõhu stabiliseerimis regulaatorid (vesi- ja õhkjahutusega kondensaatoritele); aurustite keemisrõhu regulaatorid; kompressorite karterirõhu regulaatorid; rõhuregulaatorite ehitus, töö põhimõtted, regulaatorite montaažz ja seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0700 KÜLMUTUSSEADMETE MONTAAŽZ JA REMONT
9.00 EAP 6
2 - 0 - 4
E
Eesmärk:
Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, mehhanismide ja -torustiku montaažzi otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist. Anda õppijale teadmised külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuetest, torusüsteemide remondi ja kasutamise nõuetest, torusüsteemidel läbiviidavate töödega seonduvatest ohutustehnilistest ja loodushoiualastest nõuetest ja meetmetest.
Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, mehhanismide ja -torustiku hoolduse ja remondi otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist.
Õpiväljund:
Õppija tunneb:
" külmutussüsteemides kasutatavaid torustikele esitatavaid nõudeid
" külmutussüsteemides kasutatava torustiku koostamis tehnoloogiad
" külmutusseadmete remondiga kaasnevaid probleeme, külmutusseadmete defekteerimist, tööohutust ja loodushoiu alaseid nõudeid
" külmutuskompressorite (kolb-, kruvi-, rotatsioon-, spiraal-, tsentrifugaal-, labakompressorid) põhilisi detaile ja sõlmi, nende remondi ja detailide vahetamise vajaduste hindamist ning remondi-tehnoloogiat
" soojusvahetite tüüpe, ehitust ja nende remonditehnoloogiat
" külmutussüsteemides kasutatava torustiku remonditehnoloogiat
Suudab:
" paigaldada alusraamile külmutuskompressoreid ja pumpasid ning tsentreerida neid elektrimootoriga.
" koostada lihtsamate automatiseeritud külmutusseadmete elektri- ja automaatjuhtimissüsteeme
" monteerida erinevate ühendustega armatuuri, fittinguid ja automaatikaseadmeid nii teras- kui vasktorudele; käsitleda vasktorustiku koostamisel kasutatavaid tööriistu ja jooteseadmeid.
Õppeaine sisu:
Laeva ja maismaa külmutusseadmete montaažzi alused, ohutusnõuded montaažzi läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded.
Külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuded , tööde teostamisega seonduvaid ohutustehnilised ja loodushoiualased meetmed.
Külmutusautomaatikaseadmete montaažz ja vahetus.
Külmutussüsteemi komponentide paigaldus, ühendus süsteemiga, omavahel kokku sobitamine ja reguleerimine.
Laeva ja maismaa külmutusseadmete hooldus ja remondi alused, ohutusnõuded remontööde läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded.
Külmutussüsteemide remondi etapid, ettevalmistus- tööd, remonttööde läbiviimine ja süsteemi taas käivitus.
Kolbkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Kruvikompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Scrollkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Soojusvahetite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia.
Külmutusautomaatikaseadmete reguleerimine, hooldus ja remont.
Külmutustehnilised torustikud. Nõuded külmatehnikas kasutatavatele teras- ja vasktorudele; vask- ja terastorude ühendamise meetodid; torustike korrosioonitõrje; torustike isolatsioonitööd; torustike survestamine ja lekkekontroll.
Toruarmatuur. Vask- ja teras-torude montaažzil kasutatav armatuur (ventiilid, klapid, vibro- ja mürasummutid, torufittingud); armatuuri remont ja hooldus; tihendmaterjalid jms; Nõuded armatuurile.
Vasktorude montaažz. Montaažziks kasutatavad vahendid ja tööriistad; vasktorude ühendamisel kasutatavad joodised; külmutusagensiga R600a töötava torusüsteemi remondiks kasutatavad tööriistad ja vahendid, ohutustehnika, tuleohutus ja loodushoid torusüsteemide hooldusel ja remondil.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM0680 KONDITSIONEERIMISSEADMED
6.00 EAP 4
2 - 0 - 2
E
Eesmärk:
Anda teadmisi õhukonditsioneerimissüsteemide ja õhukonditsioneeride liigitusest, ehitusest tööpõhimõtetest, samuti konditsioneeride üksikute moodulite ehitusest ja ülesannetest , ning õhu töötlemise protsesside graafilisest kujutamisest niiske õhu olekudiagrammidel.
Õpiväljund:
Õppija peab teadma:
" konditsioneerimissüsteemide ja õhukonditsioneeride liigitust, tööpõhimõtteid ja põhimõtteskeeme
" konditsioneeride üksikute moodulite ehitust ja tööpõhimõtet
" õhu töötlemise protsesse ja nende graafilist kujutamist niiske õhu olekudiagrammidel
Õppija peab oskama:
" arvutada konditsioneeritava õhu kogust
" määrata töödeldava õhu parameetreid sisenemisel vastavasse moodulisse ja väljumisel sellest
" määrata vastavate moodulite soojus-ja jahutuskoormusi
" kujutada graafiliselt kogu konditsioneerimisprotsessi niiske õhu olekudiagrammil.
Õppeaine sisu:
Konditsioneerimise olemus, õhutöötlemisprotsessinurgategur ja võimalikud soojus- ja niiskusvahetusprotsessid õhu ja vee vahel.Õhukonditsioneerimissüsteemide liigitus ja põhimõtteskeemid. Tsentraalse konditsioneeri põhimõtteskeem ja tema põhimoodulid.Niisutid, jahutid kuivatid,kalorifeerid,segamiskambrid ja mürasummutid.Õhukanalid ja õhujagajad. Autonoomsed konditsioneerid. Õhu töötlusprotsesside kujtamine olekudiagrammil
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Eristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
Vanemmehaaniku ja II mehaaniku praktika (eriõpe / peaeriala)
VLM0610 MASINARUUMI SIMULAATORIPRAKTIKA II
3.00 EAP 2
0 - 2 - 0
H
Eesmärk:
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks ja vahipidamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/2 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
" teab ja nimetab laeva diiseljõuseadme kõiki põhielemente, süsteeme, abimehhanisme ja kontroll- ning juhtimisaparatuuri, nende otstarvet, ehitust, tööpõhimõtteid ja koostööd;
" tunneb jõuseadme ja selle koostisosade tehnilisi iseärasusi ja põhiparameetreid ja
" diiseljõuseadmete tehnilise ekspluatatsiooni nõudeid;
" teab ja järgib tegutsemisjärjekorda ja juhiseid jõuseadmete teenindamisel normaalsetes tingimustes ja avariiolukordades.
" sooritab vajalikke operatsioone seadmete käivitamiseks, seiskamiseks ja ekspluateerimiseks normaaltingimustes ja eriolukordades;
" selgitab välja ja kõrvaldab rikked ja häireid jõuseadmete töös
Õppeaine sisu:
Tutvumine masinaruumi simulaatori ehituse ja tööjuhistega.
Ro-RO laeva diiseljõuseadme elektrijaam. Diiselgeneraatorid, nende käivitus ja lülitused kilbil.
Abikatel ja aurusüsteem. Katla ja diislite kütusesüsteemid.
Kütuse- ja õliseparaatorid, nende käivitus.
Peamasin ja tema süsteemid. Peamasina juhtimine kohalikust puldist ja masina kontrollruumist.
Magesti ja tema käivitus.
Võlligeneraator ja tema kasutamine. Laeva kuivendussüsteem , tuletõrjesüsteem ja ballastisüsteem.
Peamasina inditseerimine ja tema tehnilise seisukorra hindamine. Rikete leidmine ja korrigeerimine.
Ohutu vahiteenistuse korraldamine masinaruumis. Vahi vastuvõtmine, vahipidamine, vahi üleandmine. Masinavahi koosseisu juhtimine.
Praktilised harjutused erinevate rikete leidmiseks ja nende kõrvaldamiseks. Masinavahi koosseisu juhtimine avariiolukordades.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
.
Iseseisev töö:
Tööjuhised
Kirjandus:
Masinaruumi simulaatori TRANSAS ERS 5000 juhendid.
VLM1120 STCW LISAKURSUSED
3.00 EAP 2
0 - 0 - 2
A
Eesmärk:
Aine eesmärk on anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised mereteenistuse alustest, suhetest ning ohutuse ja turvalisuse tagamisest laevas vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. VI jaotiste A-VI/1, A-VI/2 ja A-VI/3 nõuetele.
Luua võimalus omandada baasteadmised ja oskused esmaabi osutamiseks ning vajalikuks põetuseks ja hoolduseks.
Õpiväljund:
Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane:
- tunneb laeva töökorraldust ja vahiteenistust reguleerivat seadusandluse aluseid;
- on teadlik laeva turvalisuse tagamise vajalikkusest ja teab laevapere liikme kohustusi turvariskide korral;
- tunneb isikliku ohutuse ja tuleohutuse tagamise üldisi nõudeid;
- tunneb teenistuslikke vahekordi laevas, mõistab subordinatsiooni ja inimsuhete põhimõtteid laevaperes;
- oskab hinnata kannatanu/haige terviseseisundit;
- oskab osutada vajalikku meditsiinilist abi, sh elustada;
- oskab kasutada meditsiinilist konsultatsiooni;
- teab masinaruumi ressursse (meeskonnaliikmete võimeid ja võimalusi; seadmeid ja nende seisukorda) ning oskab neid otstarbekalt kasutada.
Õppeaine sisu:
Turvakohustusi täitva laevapere liikme koolitus STCW A-VI/6-2. Laeva töökorraldus ja alluvussuhted. Laeva ohutus ja turvalisus.
Tuletõrjealane koolitus laiendatud programmi järgi STCW A-VI/3. Tulekolmnurga kontseptsioon ja selle rakendamine, süttimise tüübid ja allikad, tulekustutuse organiseerimine laevas, tulekustutusvahendite asukohad ja tagavara evakuatsiooniteed, tule levik laeva erinevates osades, tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid, tulekollete klassifitseerimine ja nende kustutamiseks kasutatavad kasutuskeskkonnad, tulekustutusvahendite ja varustuse valik, hingamisaparaatide kasutamine.
Masinaruumi ressursi haldamine STCW A-II/1 ja III/1 (osaliselt koos tüürimeestega)
Päästevahendite ja valvepaadi vanema väljaõpe STCW A-II/1, A-III/1 ja A-VI/2
Esmaabi ja hooldamine STCW A-VI-4: Oskus hinnata inimese terviseseisundit, osutada esmaabi, ravida esmaselt kergemaid haigusjuhte, teha lihtsamaid protseduure. Seljavigastused. Külma ja kuuma kahjustused. Luude, liigeste ja pehmete kudede traumad, verejooksud. Raadiomeditsiiniline konsultatsioon. Farmakoloogia. Südameseiskumine, uppumine ja lämbumine. Psühholoogilised/ psühhiaatrilised probleemid.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
mitteeristav hindamine
Iseseisev töö:
.
Kirjandus:
.
VLM1260 MEREPRAKTIKA
3.00 EAP 0
0 - 0 - 0
A
Eesmärk:
Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva vahimehaaniku töökohustuste täitmiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/1 ja ptk. 7 jaotise A-VII/2 nõuetele.
Õpiväljund:
Üliõpilane:
- teab ja arvestab laeva pea- ja abimehhanismide, abikatelseadme ja laevasüsteemide otstarvet, paigutust laeval, tööpõhimõtet ning ehitust;
- tunneb laeva elektrijaama, jaotuskilpide, elektritarbijate ja elektrisüsteemide otstarvet ning paigutust;
- teab ja järgib masinameeskonna koosseisu ja nendevahelist kohustuste jaotust, vastutust ja õigusi ning masinavahi korraldust laeval;
- teab ja järgib laeva sisekorra eeskirju, tööohutuse, elektri- ja tuleohutuse nõudeid laeval, tegutsemisjuhiseid avarii- ja eriolukordades, päästevahendite asukohta ja nende kasutamist, avariiväljapääsude paigutust, laevasiseseid side- ja teadustus-vahendeid ja nende kasutamist;
- oskab ette valmistada käivitamiseks, käivitada, panna seisma, teenindada töös ja hooldada laeva pea- ja abimehhanisme ning süsteeme;
- oskab reguleerida mehhanismide ja seadmete tööparameetreid;
- analüüsib ja oskab leida kõrvalekaldeid mehhanismide normaasetest tööreziimidest ja rikkeid, teha kindlaks nende põhjusi ja ette võtta abinõusid nende kõrvaldamiseks;
- oskab kasutada laevasiseseid side- ja teadustusvahendeid.
Õppeaine sisu:
Tutvumine:
- laeva töökorralduse, sisekorraeeskirjade, vahiteenistuse ja meeskonnaliikmete kohustustega, töötervishoiu, töö- ja tuleohutuse eeskirjadega, tegutsemisega eri- ja avariiolukordades, sidepidamise korra ja vahenditega;
- laeva ning laeva pea- ja abimehhanismide, tekiseadmete ja süsteemide põhiandmetega;
- mehhanismide ja seadmete perioodiliste hooldus- ja remonditööde korraldamise ning teostamisega;
- päästevahendite, nende paigutuse ja kasutamisega.
Osavõtt laeva masinaruumi vahiteenistusest.
Osavõtt laevatöödest masinameeskonna koosseisus.
Iseseisev töö merepraktika käigus kogutud materjalide süstematiseerimiseks ja lisamaterjali hankimiseks. Merepraktika aruande koostamine, vormistamine ja esitamine õppetoolile.
Praktikaaruande kaitsmine.
Osalemine majasiseses vahiteenistuses vastavalt kinnitatud graafikutele vähemalt 20 tunni ulatuses õppeaastal.
Eeldusaine(d):
Hindamisviis:
Iseseisev töö:
Kirjandus:
.
Saatja: Anne Toom <
[email protected]>
Saadetud: 05.12.2019 14:57
Adressaat: Rene Arikas <
[email protected]>; VA_eva <
[email protected]>
Teema: Rakenduskõrgharidusõppe õppekava "Laevamehaanika" esitamine kooskõlastamiseks
Manused: image001.png; 11-3-1759_Kiri_Veeteede_Amet.bdoc
Tere!
Tallinna Tehnikaülikool edastab Veeteede Ametile kooskõlastamiseks Eesti Mereakadeemia
rakenduskõrgharidusõppe õppekava „Laevamehaanika“.
Lugupidamisega
Anne Toom
Tallinna Tehnikaülikool
tel +372 620 2006
www.taltech.ee