Dokumentide edastamine

2. KAADAMISALA KOORDINAADID PUNKTID Y X 1. KAADAMISALA KOORDINAADID 1 582684 6597072 PUNKTID Y X 2 582702 6597116 1 582684 6597072 3 582752 6597169 2 582713 6597036 4 582777 6597161 3 582723 6597002 5 582800 6597123 4 582665 6596976 6 582800 6597083 5 582628 6596992 7 582768 6597039 6 582603 6597035 8 582723 6597002 7 582634 6597072 9 582713 6597036  MareTerra OÜ Registrikood: 14230666 Aadress: Harju maakond, Kuusalu, Laane 8-1 Telefonid: 58 400 274 e-post: [email protected] EEP003839 22.03.2017 Projekteerimine EPE001391 10.10.2018 Ehitusprojekti ekspertiis Töö nr 1811 Töö tellija: Magister Morum OÜ Aadress: Vaino II kinnistu, Andineeme küla, Kuusalu vald, Harju maakond ANDINEEME SADAMA LIIVADEST PUHASTAMINE Rain Männikus Projekteerija Tallinn Detsember 2019 Töö nr 1811 Lk 2 Tellija Magister Morum OÜ Töö nimetus Andineeme sadama liivadest puhastamine ÜLDANDMED Tellija Magister Morum OÜ Registrikood 10618066 Aadress Viru Väljak 2, Tallinn Telefon 50 132 11 E-mail [email protected] Omanik Magister Morum OÜ Registrikood 10618066 Projekteerija Mareterra OÜ Registrikood 14230666 Aadress Harju maakond, Kuusalu, Laane 8-1 Telefon 58 400 274 E-post [email protected] Projekteerija Rain Männikus Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. Kutsetunnistus nr 106088 Projekteeritava rajatise asukoht Aadress Vaino kinnistu, Andineeme küla, Kuusalu vald, Harju maakond Katastritunnus 35301:001:0927 Töö nr 1811 Lk 3 Tellija Magister Morum OÜ Töö nimetus Andineeme sadama liivadest puhastamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 OLEMASOLEV SITUATSIOON.................................................................................................4 2.1 Paiknemine......................................................................................................................... 4 2.2 Olemasolevad rajatised ja ehitised.....................................................................................4 2.3 Olemasolev haljastus, tänavatevõrk ja juurdesõidud..........................................................4 2.4 Geoloogilised olud...............................................................................................................4 2.5 Fotod olemasolevast olukorrast..........................................................................................5 3 SÜVENDAMINE JA KAADAMINE.............................................................................................6 Töö nr 1811 Lk 4 Tellija Magister Morum OÜ Töö nimetus Andineeme sadama liivadest puhastamine 1 SISSEJUHATUS Käesolev eelprojekt on koostatud Andineeme väikelaevasadama liivadest puhastamiseks. Projekti seletuskiri, joonised ja lisad moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Vasturääkivuste ilmnemisel tuleb edasiste tegevusjuhiste saamiseks informeerida projekteerijat. Eskiisprojekti tegemise aluseks on järgmised dokumendid:  Ehitusseadustik. Riigikogu. 11.02.2015;  Veeseadus. Riigikogu 11.05.1994.  Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile”;  Eesti Vabariigi standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  Hea projekteerimis- ja ehitustava.  Eesti Geoloogiateenistus. 2019. Geofüüsikalised uuringud Andineeme sadama piirkonnas. 2 OLEMASOLEV SITUATSIOON 2.1 Paiknemine Projektiga haaratud ala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Andineeme külas Vaino maaük- suse läänekaldal. 2.2 Olemasolevad rajatised ja ehitised Varasemalt on rajatud Vaino kinnistu suplus- ja maabumissild koos Põhja- ning Lõunamuuliga. Põhja- ja Lõunamuuliga piiratud akvatooriumi saab mööda ida-läänesuunalist raudbetoonslippi lasta vette paate. Slipi maapoolse otsa küljele on rajatud paadikuur. Akvatooriumi kallaste kindlustamiseks on taastatud graniitkividest lautrid ning rajatud terrassid. Sadamasse on kohti 7 alusele (s.h. 6 ujuvkaide ääres). 2.3 Olemasolev haljastus, tänavatevõrk ja juurdesõidud Akvatooriumile saab ligi läbi Vaino ja Taneli maaüksuse, milledele on tagatud juurdesõidutee Loo-Andineeme teelt. 2.4 Geoloogilised olud Järgnev kirjeldus on võetud Eesti Geoloogiateenistuse aruandest. Uuringuala asub Salmistu lahe äärsel klindieelsel rannikumadalikul aluspõhjalisel Kambriumi sinisavi (Lükati ja Lontova kihistu) terrassil. Aluspõhja katab õhukese kihina moreen. Mere suunas aluspõhja pind laskub suhteliselt laugelt ning merepõhjas ei paljandu. Aluspõhja katab merepõhjas suhteliselt õhuke moreeni kiht, millel omakorda lasuvad paiguti peeneteralised liivad. Geofüüsikalistel profiilidel ei ole aluspõhja ja moreeni piir sinisavide levialal sageli selgelt erista- tav. Uuringuala merepoolses osas lasub moreenil liibuvalt viirsavide kompleks. Ala kagu- ja lõunaosas viirsavid puuduvad. Töö nr 1811 Lk 5 Tellija Magister Morum OÜ Töö nimetus Andineeme sadama liivadest puhastamine Uuringualal puurtöid ei ole tehtud ja seismoakustilise põhjaprofileerimise diagrammid ei võimal- da moreenilasundit jagada, kuid mõningad sondeerimisprofiilidel tehtud tähelepanekud lubavad oletada, et moreenil esineb teistsuguse struktuuriga kompleks, mis on tinglikult välja eraldatud kui savimoreen või Balti mere peeneteralised settted. Uuringuala keskosas paljandub moreen, mis on hoovuste ja lainetuse poolt läbi pestud ning seal esineb jämepurdne materjal (rahnud, munakad jms). Otsustades seismoakustilise sondeerimise profiilide interpreteerimise andmete, külgvaate sonari profiilide ning haardkopaga võetud proovide järgi katavad uuringuala lõunaosas liivad moreeni ühtlaselt, põhja- ja kirdeosas paiguti ja väga õhukese kihina. Haardkopaga võetud proovide järgi on liiv peeneteraline ning ühtlaselt sorteeritud. Liivalasundi vertikaalse muutlikkuse osas tera- suuruse kohta andmed puuduvad, kuna proove võeti ainult liivakihi pindmisest osast. Liivade liikumine toimub Salmistu lahes piki lauget rannanõlva läänest itta. Seetõttu ummistab liiv Andineeme sadama sissesõiduala. 2.5 Fotod olemasolevast olukorrast Järgnevad fotod on tehtud 2019. aasta aprillis, 3 aastat pärast olemasolevate muulide (Põhja- ja Lõunamuul) rajamist. Foto 2.1. Vaade Andineeme sadama akvatooriumi suunas Põhjamuuli tipust. 28.04.2019. Veetase oli EH2000 järgi kell 10:00 -52 cm (-75 cm BK77 järgi). Pikiranda liikuv liiv on ummistanud sadama suudme. Vasakul on näha Põhjamuul ning paremal Lõunamuul. Töö nr 1811 Lk 6 Tellija Magister Morum OÜ Töö nimetus Andineeme sadama liivadest puhastamine Foto 2.2. Vaade Andineeme sadama akvatooriumist välja kagu suunas Põhjamuulilt. 28.04.2019. Pikiranda liikuv liiv on ummistanud sadama suudme ning mööda randa kandub seda akvatooriumisse juurde. Lõunamuul on pildil näha vasakul. 3 SÜVENDAMINE JA KAADAMINE Käesoleva projektiga on nähtud ette Andineeme sadama ja selle juurde kuuluva faarvaatri sü- vendustööd tagamaks aluste vastuvõtmiseks vajalikud sügavused. Süvendusalade projekteeri- tud sügavus on kõikjal maksimaalselt -2,2 m (EH2000). Süvendatava pinnasekihi paksus varieerub vahemikus 0…2,2 m. Veealuste nõlvade kalded on kõikjal 1:5 kuni 1:7. Süvendatav pinnas on Eesti Geoloogiateenistuse uuringu järgi liiv (süvenduskategooria kuni IV). Kogu süvendustöödega seotud ala hinnanguline pindala on ca 6650 m2. Süvendustööde kogu- maht on vee-erikasutusloa järgi maksimaalselt 4000 m3. Prioriteetne on süvendada akvatoorium ja sissesõidukanal. Konsulteerida tellijaga tööde teostamisel pidevalt süvendusala piiride ja mah- tude osas. Süvendamisel saadud materjal kaadatakse täielikult Vaino kinnistust põhja poole, vee-e- rikasutusloaga ettenähtud kohta. EELNÕU 27.11.2019 I EELHINNANG OÜ Magister Morum (registrikood 10618066, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 2, 10111) esitas 31.07.2019 veeloa taotluse1 ning 28.08.2019 korrigeeritud veeloa taotluse2 Harjumaal Kuusalu vallas Andineeme külas olemasoleva Andineeme väikesadama akvatooriumi süvendamiseks 4000 m³ ulatuses ja süvendatud pinnase paigutamiseks väikesadamast kirdesse jääval merealal. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, kus toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit ning § 15 p 8 kohaselt, kui toimub selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kuna maaüksus paikneb Lahemaa rahvuspargi territooriumil Natura loodus- ja linnualal, tuleb eelhinnangu raames läbi viia ka Natura eelhindamine. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Andineeme väikesadam rajati 2016. aastal. Töö lõppedes mõõdistas OÜ Meremõõdukeskus väikesadama ja selle ümbruse sügavused (teostatud 06.06.2016). 2017. ja 2018. aastal koges väikesadama omanik, et väikesadamasse rajatud sissesõidukanalisse ning akvatooriumisse kandub liiva. OÜ Lotrell Service teostas kordusmõõdistuse (teostatud 01.11.2018). Võrreldes kahes töös mõõdetud merepõhja sügavusi leiti, et kahe aasta ja viie kuu jooksul oli väikesadama akvatooriumisse ja selle ümbrusesse kuhjunud ligikaudu 3900 m³ liiva. Väikesadamasse kuhjunud setted on liivased ning on pärit lääne pool asuvast rannast (Eesti Geoloogiateenistus, 20193). OÜ Magister Morum taotleb veeluba Salmistu lahes oleva Andineeme väikesadama süvendamiseks, et eemaldada sissekandunud liiv 4000 m³ ulatuses, et oleks võimalik jätkata väikesadama ohutut kasutamist. Andineeme väikesadam asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Andineeme külas Vaino kinnistuga (katastritunnus 35301:001:0927; registriosa nr 366502, edaspidi Vaino kinnistu) piirneval merealal Salmistu lahes. Süvendatud pinnase paigutamiseks sobilik koht on OÜ Lainemudel ekspertarvamuse4 (edaspidi ekspertarvamus) alusel Vaino kinnistust kirdesse jääval merealal. Süvendustööd teostatakse merealal koordinaatidega: 1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.07.2019 nr 14-6/19/497 all 2 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.08.2019 nr 14-6/19/534 all 3 Eesti Geoloogiateenistus. 2019. Geofüüsikalised uuringud Andineeme sadama piirkonnas. 4 OÜ Lainemudel töö nr 1915 „Andineeme Liivade kaadamise asukoha analüüs, 2019“ 1 (10)  EELNÕU 27.11.2019 Y X 582455 596900 582515 6596877 582559 6596939 582591 6596918 582554 6596829 582440 6596859 Süvendatud pinnase paigutamise alade koordinaadid on: Ala 1 26 000 m²: Y X 582684 6597072 582713 6597036 582723 6597002 582665 6596976 582628 6596992 582603 6597035 582634 6597072 Ala 2 96 000 m²: Y X 582684 6597072 582702 6597116 582752 6597169 582777 6597161 582800 6597123 582800 6597083 582768 6597039 582723 6597002 582713 6597036 Süvendustöid tehakse pumpsüvendajaga, süvendamisele kulub eelduslikult 4 nädalat. Veeluba taotletakse 01.01.2020 kuni 31.12.2021. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Andineeme väikesadam paikneb Harjumaal Kuusalu vallas. Kuusalu valla arengukava 2013- 2032 peab oluliseks sealsete rannakülade sadamate väljaarendamist. Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003.a otsusega nr 100 on kehtestatud Andineeme küla Vaino II kinnistu detailplaneering (Kask ja Grisakov 2013 detailplnaeering Töö nr AET DP-10/103, edaspidi ka Vaino II DP). Vaino II DP nägi ette lautrikohta (lautrikohad, lautrimuulid). Keskkonnaamet andis 20.10.2015 korralduses nr KKO 1-15/15/58 vee erikasutusloa nr L.VV/326915. Vee erikasutusluba anti lautri taastamiseks. Lautri taastamise käigus oli antud luba, viia läbi süvendustöid mahus kuni 400 m³, taastada lautrimuul, ujumis- ja paadisild ning ehitada slipp. Tegelikkuses rajati väikesadam, mille kasutusluba kooskõlastati Keskkonnaameti poolt, tuginedes eelkõige erinevatele eksperthinnangutele. Kaitse-eeskirja § 23 lg 5 p 2 kohaselt tulnuks väikesadama 2 (10)  EELNÕU 27.11.2019 rajamiseks koostada detailplaneering Andineeme väikesadama puhastamiseks sissekandunud liivast ei ole vajalik planeeringu olemasolu. 1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ja taimestikku. 1.1.4. tegevuse energiakasutus Planeeritud vee erikasutustöödega ei kaasne märkimisväärseid energiakulusid. Energiakulud on seotud süvendustehnikaga ning süvendatud pinnase ümberpumpamisega. Väikesadamasse kuhjunud setted on liivased ning on pärit lääne pool asuvast rannast5. Eesti kasutatava Vene juhiste6 järgi on liiva süvendamisel tegemist V kategooria raskusastmega. Seega on need setted eemaldatavad aktsiaselts Saarte Liinid süvendustehnikat (ujuvsüvendaja) kasutades. Ujuv meetod võimaldab vältida süvendamist maalt, mis eemaldatavate setete asukoha järgi vajaks ligipääsu (nt muuli) rajamist, mis on nii rahaliselt kulukas kui ka koormav ümbritsevale keskkonnale (ehitusprotsessi mõju loodusele, fossiilsete kütuste kasutamine jne). Ujuv süvendustehnika pumpab meres olevad setted koos veega läbi merre paigaldatud torustiku Vaino kinnistust kirdes asuvale alale. 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Planeeritud vee erikasutustöödega kaasneb ajutine mürafooni tõus, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid müra osas. Tööde piirkonnale lähimad elamud asuvad vahetult Vaino kinnistul, kuid arvestades tööde mahtu, ei ole müra mõju piirkonna elanikele oluline. Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Keskkonnaametile teadaolevalt ning ekspertarvamuse kohaselt ei ole Andineeme väikesadama akvatooriumis toimunud olulisi reostusi, akvatoorium ja sissesõidutee on vaja puhastada mere poolt sissekandunud liivast. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate reoainetega seotud probleeme, seega on pinnas looduslik ja sobiv paigutamiseks merealale. Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivad muud võimalikud jäätmed käideldakse jäätmeseaduses sätestatud korras. 5 Eesti Geoloogiateenistus. 2019. Geofüüsikalised uuringud Andineeme sadama piirkonnas. 6 Vremennõi preiskurant na morskie, dnouglubitelnõje rabotõ, Moskva, 1984 3 (10)  EELNÕU 27.11.2019 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Eelpool kirjeldatud tehnika kasutamine on aktsepteeritav antud piirkonnas vee erikasutusega seotud tööde läbiviimiseks. Süvendustööde teostamiseks kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele, vältimaks avariiolukordi ja õnnetusi. 1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Andineeme väikesadam rajati 2016. aastal. Andineeme väikesadam ei ole kantud Sadamaregistrisse ehk sadamaseaduse § 1 lg 2 p 1 mõistes on tegemist isiklikuks otstarbeks rajatud sildumisrajatisega (edaspidi nimetatud siiski kui Andineeme väikesadam). Vaino kinnistu on 3.58 ha, kinnistu on 100% maatulundusmaa. Ehitusregistri andmetel on Andineeme väikesadamas olemas slipp ehitusregistri koodiga 220769474, põhjamuul ehitusregistri koodiga 220769507, lõunamuul ehitusregistri koodiga 220813653 ja ujumis- ja paadisild ehitusregistri koodiga 220769496. Kinnistu kuulub OÜ-le Magister Morum. Andineeme väikesadama kavandatud tööde järgselt võib suureneda ala kasutuskoormus. Oluline on kaaluda, kas tegemist on isiklikuks otstarbeks mõeldud sildumisrajatisega või siiski väikesadamaga ning sellest lähtuvalt on vajalik kanda Andineeme väikesadam Sadamaregistrisse. Süvendatava pinnase paigutamine Vaino kinnistust kirdesse asuvasse lahesoppi on sobilik ühekordseks tegevuseks, pikas perspektiivis perioodiline liiva kaadamine ei ole jätkusuutlik. Andineeme väikesadama võimalikus mõjupiirkonnas ei asu ajaloo- kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objekte. 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Salmistu laht on Kolga lahe osa. Kolga laht on lääne ja põhja suunas avatud vähese inimmõjuga merepiirkond. Soolsus ja muud keskkonnatingimused on tüüpilised Soome lahe keskosale. Kolga lahes on mandri ja saarte rannanõlv reeglina võrdlemisi järsk. Tänu sügavusele on Kolga lahel hea ühendus avamerega. Kolga lahe idaosas levivad kõvad kruusased ja liivased põhjad kuni 50 meetri sügavuseni. Inimtegevuse surve on väike. Lahe avaosa on enam mõjutatud 4 (10)  EELNÕU 27.11.2019 Soome lahe avaosa hoovustest, mis võivad kanda sinna toitaineterikkamat ja magedamat vett ida poolt. Kolga lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. Andineeme väikesadama lähi-alal puuduvad olulised kalakoelmud. Väikesadama lähistel ei ole määratletud olulisi toitumispaiku veelindudele ega puhkepaiku rändlindudele. 1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest 1.2.3.1) Lahemaa rahvuspark ja selle kaitse-eeskiri Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse metsa-, soo- ja rannikuökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (Balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 74 784 ha, sellest maismaad 47 910 ha ja merd 26 874 ha. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr 18 võeti vastu Lahemaa rahvuspargi kaitse- eeskiri (jõustus 08.03.2015). 1.2.3.2) Lahemaa linnu- ja loodusala Andineeme väikelaeva sadam asub Lahemaa linnu- ja loodusalal (EE0010173). Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid. Lahemaa linnuala maismaa pindala on 47246,8 ha ja veeosa pindala 27593,8 ha. Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), 5 (10)  EELNÕU 27.11.2019 väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Lahemaa loodusala maismaa pindala on 47246,8 ha ja veeosa pindala 27593,8 ha. Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur- rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior). 1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Andineeme väikesadama süvendamine ja hoovustega sissekandunud liiva eemaldamine võimaldab väikesadama jätkuvat ohutut kasutamist. Süvendustöödel võib olla otsene mõju ümbruskonna inimestele eelkõige müra näol, kuna piirkonnas lähimad elumajad on kohe sadama vahetus läheduses. Arvestades tööde mahtu, ei ole müra mõju piirkonna elanikele siiski oluline. Piirkonnas puuduvad avalikud suplusrannad, kuid süvendatud pinnase paigutamine merealale Vaino kinnistust kirdes loob mõnevõrra paremad ujumistingimused. 6 (10)  EELNÕU 27.11.2019 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Süvendamisel ja tahkete ainete uputamisel paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi. Mida peeneteralisem on settematerjal seda rohkem heljumit tekib. Süvendustööde käigus merre sattuva ja seal heljumi pilve tekitava pinnasekoguse suhtes on praktiliste kogemuste alusel leitud, et süvenduse käigus satub pidevalt merre 10% süvendatavast pinnase kogusest. Heljumi pilv levib süvenduskohast edasi 200-300 m, sealt edasi muutub selle kontsentratsioon tähtsusetuks. Andineeme väikesadama süvendatav materjal koosneb taotluse alusel peamiselt liivasest pinnasest. Arvestades süvendatava pinnase koostisega, võib tekkida süvendamisel sadama piirkonnas ka heljumit. Et süvendatava liiva hulgas võib süvendustöö tehnoloogia tõttu olla ka peenemaid osakesi, mis jäävad liivateradest kauem veesambasse hõljuma, siis on soovitatav teostada töid läänekaartest puhuva tuulega, mille kiirus ei ületa 12 m/s. Heljumi mõju täielikult vältida ei ole võimalik, aga kuna antud piirkond asub heljumi kõrgendatud loodusliku fooni piirkonnas (rannavööndi setted paistakse sügiseste ja talviste tormidega veesambasse), siis on piirkond heljumi suhtes vähetundlik ning lisakaitset ei vaja. Ujuv süvendustehnika pumpab meres olevad setted koos veega läbi merre paigaldatud torustiku ettenähtud alale meres. Lähtuvalt ekspertarvamusest on süvendatud pinnas võimalik paigutada Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. Setete liikumise valdav suund on läänest itta7. Seetõttu ei ole mõistlik kuhjunud setteid uuesti lääne poole viia. Vähendamaks võimalust, et meri kannab süvendatud pinnast uuesti sadamasse, paigutatakse esmalt süvendatud pinnast alale 1. Mõlemale pinnasepaigutamise alale liiva pumpamise korral suureneb lahesopi liiva hulk. Esmalt täidab liiv lahe sopi väiksema ala pinnaga 26 000 m², mistõttu väheneb lahe sügavus ligikaudu 15 cm võrra. Veeteede Ameti andmetel ei ületa lahesopi sügavus 1,5 m. Aja jooksul hajutavad lained kaadatud liiva mööda merepõhja laiali. Liiv jaotatakse kuni sulgemissügavuseni (sügavus, mida lained enam praktiliselt ei mõjuta; hinnanguliselt piirkonnas vähemalt 2 m). Seega kaetakse laiem ala (suurem ala pinnaga 96 000 m²) ning ala sügavus väheneb keskmiselt 4 cm. Kui sulgemissügavus (sõltub olemasoleva liiva terastikulisest koostisest) on rohkem kui 2 m, siis katab kaadatud liiv veel õhema kihi. Tegevus on ökonoomne ja mõjutab keskkonda vähe. Pinnase paigutamine mere randa Vaino kinnistu põhjaosas ei ole võimalik Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 19 lg 2 p 3 alusel, kuna seal asuvad kaitstavad elupaigad (2017. a inventeeritud rannikuelupaik, Natura elupaigatüüp 1640 (püsitaimestuga kivirannad)). Veomasinatega vee ja setete transport on aga kahjulikum, kuna lisaks sihtkohas võimalikele rajatavatele settetiikidele tuleb kulutada ressursse transpordi organiseerimiseks. 4000 m³ liiva puhul tuleb arvestada vähemalt 4 korda suurema koguse veega. Eeldades ühe auto kandmise mahuks 10 m³, oleks vaja vedada 2000 koormatäit. See on keskkonda saastav (autode heitgaasid jne) ega ole majanduslikult mõistlik. Andineeme väikesadamasse kandub hoovustega sisse suurtes kogustes liiva, seega ei ole alal tekkinud liigirikast taimestiku ega põhjaloomastiku kooslusi. Põhjaloomastik ja taimestik hukkub alal, kuhu paigutatakse väljasüvendatav liivane pinnas. Ala kaetakse keskmiselt 4 cm paksuse liivakihiga. Uuringud on näidanud, et põhjaelustiku kooslused taastuvad mõne aasta 7 Eesti Geoloogiateenistus. 2019. Geofüüsikalised uuringud Andineeme sadama piirkonnas. 7 (10)  EELNÕU 27.11.2019 möödudes piirkondades, kus inimtegevuse surve ei suurene. 1.3.1. mõju suurus Tegemist juba praegu mõjutatud alaga. Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad nelja nädala jooksul, mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lühiajaline. Arvestades tööde mahtu, ning lühiajalist mõju, lisaks ka veeloas kehtestatavaid piiranguid, puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. 1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Müra tase on ebaoluline ning heljum võib kanduda 200 kuni 300 m kaugusele. Arvestades tööde suhteliselt väikest mahtu ja tööde peatamist suuremate tuulte korral, puudub Andineeme väikesadama süvendamisel oluline negatiivne mõju piirkonna elustikule, elupaikadele ja elanikkonnale. Samas tagab Andineeme väikesadama süvendamine ohutuma navigeerimise sadamas. 1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et süvendustööde teostamiseks kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Süvendusega ja pinnase paigutamisega seoses kaasneb otsene põhjataimestiku ja põhjaloomastiku füüsiline hävitamine, kuid need taastuvad üldjuhul 2-3 aasta jooksul. Mõju linnustikule on ebaoluline. Mõju kalastikule on ebaoluline, kui vee erikasutustöid ei teostata kalade kudemise ajal ning tugevate tuultega, välistamaks heljumi kandumist kaugemale merealale. 1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Lähipiirkonnas ei leia aset selliseid tegevusi, mis võivad mõjuda ebasoodsalt Natura alade kaitse-eesmärkidele. Kavandatava tegevuse mõju on tulenevalt tegevuse iseloomust ja ulatusest lokaalne. Vee erikasutusega seotud tööd on sobivate ilmastikutingimuste korral teostatavad lühikese ajaperioodi jooksul, mistõttu on vee erikasutuse mõju kokkuvõttes ühekordne ja lühiajaline. Üldjuhul taastub taimestik ja põhjaloomastik süvendatavate alade piirkonnas 2-3 aasta jooksul. 1.3.5. mõju piiriülesus Kavandatavate vee erikasutustöödega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või 8 (10)  EELNÕU 27.11.2019 poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (LKS § 70). Andineeme väikesadama alal ja merealal, kuhu on planeeritud süvendatava pinnase paigutamine, ei ole inverteeritud kaitstavaid elupaigatüüpe ega ole vaadeldud kaitstavaid liike. Vaino kinnistust 125 m kirdes paikneb aas-karukella kasvukoht. See asub aga maismaal ning süvenduspinnase paigutamine merealale seda ei mõjuta. Süvendatava pinnase paigutamise alaga piirneval rannikul on 2017. a inventeeritud rannikuelupaik, Natura elupaigatüüp 1640 (püsitaimestuga kivirannad). Vee erikasutustööde teostamisel peab jälgima, et ei kahjustata nimetatud elupaigatüüpi. Kaadatav liiv jaotub aja jooksul mööda lahesoppi laiali ning kandub kuni sulgemissügavuseni (vähemalt 2 m), mere sügavus mõju piirkonnas väheneb maksimaalselt 4 cm. Linnualal kaitstavate liikide elupaikade säilimisele süvendamis- ja pinnase paigutamine eeldatavalt olulist mõju ei avalda. Mõjutatavas piirkonnas ei viibi ühegi nimetatud liigi isendit inimtegevuse läheduse tõttu, lindude pesitsusalasid (väikesaared, rannaniidud, suuremad roostikualad) selles piirkonnas ei asu. Vee erikasutustöödega kaasneb ajutine mürafooni tõus, mis piirkonnas viibivaid ja toituvaid linde tõenäoliselt ei häiri. Süvendustöödel tekkiv heljum võib kanduda sobivate tuulte või hoovuste korral lindude toitumiskohtadele või kalade kudealadele, kuid kuna kavandatud tegevus on küllaltki väiksemahuline ja mõjud lokaalsed, siis ei ole ette näha, et lindude toitumistingimused Lahemaa linnualal oluliselt halveneksid. Lisaks ei ole lubatud vee erikasutustööd tuulte kiirusel üle 12 m/s. Süvendamine ei ole lubatud kalade kudemisperioodil. Arvestades, et tegemist on olemasoleva ja toimiva sildumisrajatise/sadamaga ka praegu, siis ei ole eeldada, et seoses kasutuskoormusega selle mõju piirkonnas olulisel määral tõuseks. Seega ei vähene Natura alal elupaiga- või elupaigatüübi pindala ega liikide isendite arv ning asustustihedus. Eeltoodut arvestades ei kaasne vee erikasutusloaga taotletava tegevusega eeldatavalt ebasoodsat mõju Natura ala – Lahemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele ning ala terviklikkusele. 1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ei ole teada teisi projekte, millega võib Andineeme väikesadamas kavandatavatel süvendustöödel tekkida koosmõju. 9 (10)  EELNÕU 27.11.2019 1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Vee erikasutustööde käigus läbi viidavad süvendustöödega ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule, kui rakendatakse punktis 1.4 esitatud meetmeid. 1.4. Eelhinnangu järeldus OÜ Magister Morum (registrikood 10618066, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 2, 10111) taotleb veeluba Harjumaal Kuusalu vallas Andineeme külas olemasoleva Andineeme väikesadama akvatooriumi süvendamiseks 4000 m³ ulatuses ja süvendatud pinnase paigutamiseks Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 1.4.1. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, kui rakendatakse loas ette antud tingimusi; 1.4.2. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule kui jälgitakse veeloas ette antud tingimusi: 1) Vee erikasutusega seotud tööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini. 2) Vee erikasutustööd teostada läänekaartest puhuva tuulega, mille kiirus ei ületa 12 m/s. 3) Süvendatud pinnas paigutatakse Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. 4) Vee erikasutustööde teostamisel peab jälgima, et ei kahjustata elupaigatüüpi 1640 (püsitaimestuga kivirannad) (pinnase paigutamise ala rannik). 5) Kasutatakse pinnasepumpa. 1.4.3. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; 1.4.4. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; 1.4.5. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Kai Ginter vee peaspetsialist keskkonnaosakond 10 (10) EELNÕU 27.11.2019 Vee erikasutuse keskkonnaloa andmine I. ASJAOLUD Alates 01.10.2019 kehtiva veeseaduse1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse2 koostoimes on vee erikasutuseks vaja vee erikasutuse keskkonnaluba, mida edaspidi nimetatakse veeloaks. OÜ Magister Morum (registrikood 10618066, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 2, 10111) esitas 31.07.2019 taotluse3 veeloa saamiseks Harjumaal Kuusalu vallas Andineeme külas olemasoleva Andineeme väikesadama akvatooriumi süvendamiseks ning uue lõunakari rajamiseks: süvendamine mahus kuni 8000 m³, tahkete ainete uputamine mahus kuni 9900 m³ ja kaadamine mahus 8000 m³. Vee erikasutustööde piirkond on mereala Salmistu lahes, Harju maakond, Kuusalu vald, Andineeme küla, Vaino kinnistu (katastritunnus 35301:001:0927; registriosa nr 366502, edaspidi Vaino kinnistu). Veeseaduse (edaspidi VeeS) kohaselt on veeloa kohustus § 187 p 6 kohaselt, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 m³ ja § 187 p 10 kohaselt, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m³. VeeS § 191 lg-st 1 tulenevalt annab veeloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis veeloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 nimetatud nõuetele ja VeeS § 193 nõuetele. Keskkonnaamet pööras OÜ Magister Morum tähelepanu asjaolule, et varasemalt ei ole Vaino kinnistul Andineeme sadama sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste kavandamiseks detailplaneeringut kehtestatud. Seega ei ole lubatav lõunakari rajamine enne vastava detailplaneeringu kehtestamist4,5. Sellest tulenevalt esitas OÜ Magister Morum 28.08.2019 korrigeeritud veeloa taotluse6 (edaspidi taotlus), mille alusel sooviti veeluba Andineeme väikesadama akvatooriumi ja sissesõidukanali puhastamiseks sissekandunud liivast 4000 m³ ulatuses. Välja süvendatav liiv sooviti paigutada Vaino kinnistu põhjapiiri kaldapiirkonda. Süvendustöid planeeriti teha pumpsüvendajaga, süvendamisele planeeriti eelduslikult 4 nädalat. Veeluba taotleti 01.01.2020 kuni 31.12.2021.Keskkonnaamet täpsustas 30.07.2019 kirjas7, et süvendatava liiva paigaldamine taotluses esitatud piirkonda ei ole Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 19 lg 2 p 3 alusel lubatav ning palus esitada eksperthinnangu sobiva pinnase paigutamise koha leidmiseks. OÜ Magister Morum esitas 15.10.2019 kirjaga8 OÜ Lainemudel töö nr 1915 „Andineeme Liivade kaadamise asukoha analüüs, 2019“ (edaspidi ekspertavamus). Ekspertarvamuses leiti, et süvendatud pinnase paigutamiseks sobilik koht on Vaino kinnistust kirdesse jääv mereala. Keskkonnaamet palus 18.10.2019 kirjaga9 esitada ka süvendatud pinnase paigutamise ala koordinaadid. OÜ Magister Morum esitas 18.10.2019 kirjaga10 vastavad koordinaadid. 1 Veeseadus § 2 lg 2 2 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 41 lg 1 p 1 3 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.07.2019 nr 14-6/19/497 all 4 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.08.2019 nr 14-6/19/497-2 all 5 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.08.2019 nr 14-6/19/497-4 all 6 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.08.2019 nr 14-6/19/534 all 7 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.07.2019 nr 14-6/19/497-5 all 8 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.10.2019 nr 14-6/19/497-6 all 9 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.10.2019 nr 14-6/19/497-7 all 10 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.10.2019 nr 14-6/19/497-8 all Keskkonnaamet pidas esitatud materjali piisavaks veeloa menetluse algatamiseks11. Kui taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele, avaldab keskkonnaloa andja avatud menetluse korral KeÜS § 47 lg 1 kohaselt keskkonnaloa taotluse esitamise kohta viivitamata sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade veeloa taotlemise kohta avalikustati 29.10.2019. Ettepanekuid ja vastuväiteid veeloa taotluse avalikustamise käigus ei esitatud. II. KAALUTLUSED Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg-le 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Keskkonnaamet teeb veeloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, ekspertarvamusest, eelhinnangust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ning vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest. Tulenevalt HMS §-st 46 rakendab Keskkonnaamet veeloa andmisel avatud menetluse läbiviimise põhimõtet ning lähtuvalt HMS §-st 40 toimub loa andmisel menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine. 2.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa (siinkohal veeloa) taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 6¹ lg 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lg 1 alusel ei kuulu kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on KMH kohustuslik. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus 224). Määruse 224 § 11 p 7 kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, kus toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit ja § 15 p 8 kohaselt, kui toimub selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 6¹ lg-st 3 annab otsustaja KeHJS § 6 lg-s 2 ja 2¹ nimetatud eelhinnangu taotleja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab veeloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6¹ lg 5 kohaselt kehtestatakse KeHJS § 6 lg-s 2 ja 2¹ nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lg 1 peab eelhinnang sisaldama määrus nr 31 §-de 11 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2019 nr 14-6/19/497-9 all 2 (5) 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu (vt lisa), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku ala; -eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule, kui vee erikasutustööd viiakse läbi veeloas toodud viisil ja tingimustel; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; - seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 2.2 Vee erikasutuse mõju hindamine OÜ Magister Morum taotluse alusel taotletakse veeluba Andineeme väikesadama (katastritunnus 35301:001:0927, registriosa nr 366502) akvatooriumi ja sissesõidukanali puhastamiseks sissekandunud liivast 4000 m³ ulatuses. Süvendustööd teostatakse merealal koordinaatidega: Y X 582455 596900 582515 6596877 582559 6596939 582591 6596918 582554 6596829 582440 6596859 Süvendamisel paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi. Heljum vähendab vee läbipaistvust, veealust valgustaset ja hapniku sisaldust põhjakihtides, mille tagajärjel muutub mitmete liikide elukeskkond. Sellest tulenevalt ei ole lubatud teostata vee erikasutustöid kalade kevadisel kudeajal (15. aprill kuni 15. juuli). Lähtuvalt ekspertarvamusest on süvendatud pinnas võimalik paigutada Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. Vähendamaks võimalust, et meri kannab süvendatud pinnast uuesti Andineeme väikesadamasse, paigutatakse süvendatud pinnast aladle koordinaatidega: Ala 1: Ala 2: Y X Y X 582684 6597072 582684 6597072 582713 6597036 582702 6597116 582723 6597002 582752 6597169 582665 6596976 582777 6597161 582628 6596992 582800 6597123 582603 6597035 582800 6597083 582634 6597072 582768 6597039 582723 6597002 582713 6597036 Süvenduspinnase paigutamise alalt (ala 1) jaotub liiv ajajooksul mööda lahesoppi laiali (ala 2) ning kandub kuni sulgemissügavuseni (vähemalt 2 m). Selliselt väheneb mere sügavus mõju piirkonnas keskmiselt 4 cm. Pinnase paigutamise alal puuduvad kaitstavad elupaigad ning see ei avalda kahjulikku mõju põhja pool olevatele kinnistutele. Samas loob see paremad tingimused kohalikele suplemiseks. Süvendatava pinnase paigutamine Vaino kinnistust kirdesse asuvasse 3 (5) lahesoppi on sobilik ühekordseks tegevuseks, pikas perspektiivis ei ole perioodiline liiva kaadamine jätkusuutlik. Arvestades tööde mahtu, ning lokaalset mõju, lisaks ka veeloas kehtestatud piirangut seoses kalade kudeajaga puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. 2.3 Loa nõuete seadmine Arvestades määruse nr 31 § 5 lg-ga 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 ja VeeS § 193 lg 1 p-st 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p-st 6 seatakse veeloale nõuded, mis esitatakse veeloaga lubatud tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamiseks: 2.3.1 Vee erikasutusega seotud tööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ajavahemikul 15. aprillist kuni 30. juunini. 2.3.2 Vee erikasutustööd teostada läänekaartest puhuva tuulega, mille kiirus ei ületa 12 m/s. 2.3.4 Süvendatud pinnas paigutatakse Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. 2.3.5 Vee erikasutustööde teostamisel peab jälgima, et ei kahjustata elupaigatüüpi 1640 (püsitaimestuga kivirannad) (pinnase paigutamise ala rannik). 2.3.6 Kasutatakse pinnasepumpa. 2.4 Täiendav teave 2.4.1 Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2.4.2 Vee erikasutuse kohta tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2.4.3 Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 2.4.4 Veeluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 2.6. Otsekohalduvad nõuded Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel valdkonna „Eesmärgid, tegevused“ alajaotuse „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“ all (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja- meelespea). 2.5 Eelnõu avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Vastavalt HMS § 48 lg-le 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Keskkonnaamet teavitas veeloa andmise otsuse eelnõu ja veeloa eelnõu ning taotletava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu (edaspidi eelnõud) valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded XX.XX.2019 ning edastas eelnõud vastavalt HMS § 40 lg-le 1 ka taotluse esitajale. Eelnõudega oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. OÜ Magister Morum esitas/ei esitanud eelnõude kohta vastuväiteid. III. OTSUSTUS Eelnevast tulenevalt, haldusmenetluse seaduse §-st 40 ja §-st 46 ning lähtuvalt OÜ Magister Morum (registrikood 10618066, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 2, 10111) veeloa taotlusest, veeseaduse § 2 lg-st 2, § 191 lg-st 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 41, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-st 4 (5) 1, § 6 lg 2 p-st 18 ja lg-st 4, § 6¹ lg-st 3 ja 5, § 9 lg-st 1, § 11 lg-st 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, ja § 12 lg 1¹ p-st 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-st 1 ja § 11 p-st 7 ja § 15 p-st 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ p-dega 2.1.1 ja 3.5.8 otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine OÜ Magister Morum veeloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.2 Anda OÜ-le Magister Morum veeluba nr L.VV/333921 kehtivusega 01.01.2020 kuni 31.12.2021. 3.3 Anda OÜ-le Magister Morum veeluba nr L.VV/333921, mille alusel viiakse läbi Andineeme väikesadama (katastritunnus 35301:001:0927, registriosa nr 366502) akvatooriumi ja sissesõidukanali puhastamine sissekandunud liivast 4000 m³ ulatuses. Süvendatud pinnas paigutatakse Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. 3.4 Avalikustada veeluba nr L.VV/333921 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha kättesaadavaks Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee/ ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. 3.5 Haldusakt teha teatavaks Kuusalu Vallavalitsusele ja Keskkonnainspektsioonile. Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kai Ginter vee peaspetsialist keskkonnaosakond 5 (5) EELNÕU 27.11.2019 VEEKOGU PAISUTAMISE, HÜDROENERGIA KASUTAMISE, SÜVENDAMISE, VEEKOGU PÕHJA PINNASE PAIGALDAMISE, KEMIKAALIDE KASUTAMISE PINNAVEEKOGU KORRASHOIUKS VÕI VEEKOGUSSE TAHKETE AINETE UPUTAMISE VEELOA VORM VEELUBA1 nr L.VV/333921 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi OÜ Magister Morum 1.2. Äriregistrikood või isikukood 10618066 1.3. Aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 2, 10111 1.4. Vastutava isiku nimi Sulo Nigul 1.5. Aadress - 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 501 3211 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 1 süvendamine 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Harjumaa, Kuusalu vald, Andineeme küla, Vaino alev, küla) kinnistu (katastritunnus 35301:001:0927, registriosa nr 366502). Mereala Salmistu lahes. Süvendatava ala koordinaadid: Y=582455 X=6596900 Y=582515 X=6596877 Y=582559 X=6596939 Y=582591 X=6596918 Y=582554 X=6596829 Y=582440 X=6596859 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine (70221) Puhkemaja (55202) 1.10. Tegevuse iseloomustus - 1 vee erikasutaja koodi omistab veeloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Veeloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, Tallinn 15172 2.4. Veeloa koostanud ametniku nimi Kai Ginter 2.5. Ametikoht vee peaspetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 6807452 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1 Keskkonnaamet täpsustab, et alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lõike 2, § 191 lõike 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõike 1 punkti 1 kohaselt kasutatakse vee erika- sutusloa asemel mõistet vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba). 1  EELNÕU 27.11.2019 3. Veeloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev xx.xx.2019 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Rein Kalle /allkirjastatud digitaalselt/ Ametinimetus keskkonnaosakonna juhataja 3.3. Saaja (veeloa omaniku Nimi Sulo Nigul esindaja) Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Vee erikasutuse iseloomustus Andineeme sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamine sissekandunud liivast 4000 m³ ulatuses. Süvendatud pinnas paigutatakse Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (veeloaga 01.01.2020 – 31.12.2021 lubatud tegevuse alguse ja lõpu kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Veeloa andmise põhjendused on toodud Keskkonnaameti keskkonnaosakonna korralduses xx.xx.2019 nr 1-3/19/xxx. Nimetatud korraldus on käesoleva veeloa lahutamatuks osaks. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev - 3.8 Muutja Asutuse nimi - 3.9. Muutja esindaja Nimi/Allkiri - Ametinimetus - 3.10. Veeloa muutmise, sh Nimi - pikendamise koostanud Ametinimetus ametnik E-posti aadress 3.11. Saaja (veeloa Nimi - omaniku esindaja) Ametinimetus - 3.12. Pikendatud veeloa kehtivuse lõpu kuupäev - 3.13. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja - õiguslik alus) 3.14. Vaidlustamine Käesolevat veeluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Veekogu (võib olla ka saasteainete suublaks) seire nõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse veeloa puhul asjakohased 5. Nõuded veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse veeloa puhul asjakohased 6. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 6.1. Vee erikasutusega 1) Süvendustöid ei teostata kalade kudemise ajal Kogu tööperioodi jooksul. kaasneva võimaliku negatiivse (15. aprill kuni 15. juuli). keskkonnamõju vähendamise 2) Tööd teostada läänekaartest puhuva tuulega, meetmed mille kiirus ei ületa 12 m/s. 6.2. Vee erikasutusega seotud 1) Süvendatud pinnas paigutatakse Vaino Kogu tööperioodi jooksul. tööde teostamise nõuded ja kinnistust kirdesse jäävale merealale: 2  EELNÕU 27.11.2019 tingimused Ala 1: Y X 1 582684 6597072 2 582713 6597036 3 582723 6597002 4 582665 6596976 5 582628 6596992 6 582603 6597035 7 582634 6597072 Ala 2: Y X 1 582684 6597072 2 582702 6597116 3 582752 6597169 4 582777 6597161 5 582800 6597123 6 582800 6597083 7 582768 6597039 8 582723 6597002 9 582713 6597036 2) Vee erikasutustööde teostamisel peab jälgima, et ei kahjustata elupaigatüüpi 1640 (püsitaimestuga kivirannad) (pinnase paigutamise ala rannik). 6.3. Nõuded parima võimaliku Pinnasepump Kogu tööperioodi jooksul. tehnika kasutamiseks 6.4. Veekogu tervendamise - - meetmed 6.5. Muud olulised meetmed - - 7. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse veeloa puhul asjakohased 8. Nõuded teabe esitamiseks veeloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 8.1. Teave meetmete ja nõuete - - rakendamise kohta 8.2. Veekogu seire tulemused - - 8.3. Muu vajalik 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega Vastavalt kehtestatud informatsioon seotud töödega alustamist teavitada sellest teabele. Keskkonnaametit kirjalikult. 2) Peale süvendustööde lõppemist tuleb esitada tegevuse aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 3) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 4) Veeluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3 Sulo Nigul Teie 30.07.2019 juhatuse liige OÜ Magister Morum Meie 27.11.2019 nr 14-6/19/497-11 [email protected] Veeloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Austatud Sulo Nigul Alates 01.10.2019 kehtiva veeseaduse1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse2 koostoimes on vee erikasutuseks vaja vee erikasutuse keskkonnaluba, mida edaspidi nimetatakse veeloaks. OÜ Magister Morum (registrikood 10618066, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 2, 10111) esitas veeloa taotluse3 Andineeme väikesadama (Harjumaal Kuusalu vallas Andineeme külas Vaino kinnistul katastritunnus 35301:001:0927, registriosa nr 366502) akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamiseks sissekandunud liivast 4000 m³ ulatuses. Süvendatud pinnas paigutatakse Vaino kinnistust kirdesse jäävale merealale. Veeluba taotletakse ajavahemikuks 01.01.2020 – 31.12.2022. Veeloa eelnõu ja muud asjasse puutuvad dokumendid on kättesaadavad Keskkonnaameti avalikus dokumendiregistris (https://dhs-adr-kea.envir.ee/), sisestades otsingusse registreerimisnumbri 14-6/19/497. Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis Eesmärgid, tegevused > Loa omaniku meelespea: https://www.keskkonnaamet.ee/et/loa- omaniku-meelespea#Vee%20erikasutus. Haldusmenetluse seaduse § 49 lg 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Tuginedes eelnevale, ootame Teie arvamust hiljemalt kahe nädala jooksul alates eelnõu avalikustamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui põhjendatud ja asjakohaseid vastuväiteid esitatud eelnõu kohta ei saabu e-posti aadressile [email protected], loeb Keskkonnaamet esitatud eelnõu sobivaks. 1 Veeseadus § 2 lõige 2 2 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 41 lõike 1 punkt 1 3 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.07.2019 nr 14-6/19/497 all ja 28.08.2019 nr 14- 6/19/534 all Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks mitte läbi viia avalikku istungit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Lisa: 1) veeloa nr L.VV/333921 eelnõu (LUBA_OÜ_Magister_Morum_Vaino II_eelnõu) 2) korralduse eelnõu (KORRALDUS_OÜ_Magister_Morum_Vaino II_eelnõu) 3) eelhinnangu eelnõu (EELHINNANG) Teadmiseks: EstKONSULT OÜ ([email protected]), Kuusalu Vallavalitsus ([email protected]), Keskkonnainspektsioon ([email protected]), Erno Kirst. Kai Ginter 5699 4373 [email protected] 2 (2) Keskkonnaamet Teie: 28.10.2019 nr 14-6/19/497-10 [email protected] Meie: 12.12.2019 nr 9-4/3314-1 Arvamuse andmine OÜ Magister Morum veeloa taotluse kohta Austatud Rein Kalle Olete pöördunud Kuusalu Vallavalitsuse poole, et saada arvamus OÜ Magister Morumi veeloa taotlusele Veeloa alusel planeeritakse läbi viia Andineeme külas Vaino kinnistul Andineeme sadama akvatooriumi süvendamist mahus kuni 4000 m³ Kuusalu Volikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas nimetatud küsimust 04.12.2019 toimunud istungil. Otsustati toetada veeloa andmist, kuid lisati kaks tingimust, millised tuleks loale lisada. Kuusalu Vallavalitsus arutas nõusoleku andmist ja tingimusi 12.12.2019 toimunud istungil ja otsustas: 1. Kuusalu Vallavalitsus toetab vee erikasutusloa väljastamist; 2. Arvestades suurt avalikku huvi teha ettepanek, et töid ei teostata perioodil 16.07- 31.08, et mitte häirida rannas puhkajaid; 3. loa omanik või tööde teostaja informeerib vallavalitsust kolm päeva enne tööde algust, et vallavalitsusel oleks võimalik korraldada randa sissepääsude juurde hoiatussiltide ülespanek ning jagada infot toimuvate tööde kohta ka oma kodulehel. Võttes aluseks eeltoodu, esitab Kuusalu Vallavalitsus arvamuse OÜ Magister Morumi veeloa taotluse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kirtsi vallavanem koopia: Sulo Nigul Elina Einaru 606 6391 Kuusalu tee 35b, Kuusalu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee [email protected] From: Kert Süsmalainen To: Signe Paevere Subject: FW: Andineeme erasadama liivast puhastamise dokumendid Date: Friday, December 27, 2019 11:15:54 AM Attachments: 1811_EP_TV.asice Arvamuse andmine OÜ Magister Morum veeloa taotluse kohta.asice KORRALDUS_OÜ_Magister_Morum_Vaino II_eelnõu.pdf Veeloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.asice LUBA_OÜ_Magister_Morum_Vaino II_eelnõu.pdf EELHINNANG.pdf Saatja: Rain Männikus <[email protected]> Saadetud: 15. detsember 2019 12:23 Adressaat: Pärtel Keskküla Teema: Andineeme erasadama liivast puhastamise dokumendid Tere! Saadan seletuskirja koos joonistega Veeteede Ametile teadmiseks. Kuna tegemist pole ametliku ja avaliku sadamaga, siis kooskõlastust pole minu nägemuses vaja. Vald on andnud asjale rohelise tule ning vee-erikasutusluba on olemas. Panen need ka juurde. Parimatega Rain Männikus 58 400 274