Kiri

Kuido Koppel Teie 27.10.2019 Eesti Merelootside Ühing [email protected] Meie 23.12.2019 nr 1-1-6/2721 Sadamate projekteerimist, sadama reeglites olevate piiranguid ja sadamate järelevalvet puudutav infopäring Lugupeetud Kuido Koppel Esitasite oma kirjas küsimusi sissesõidukanalite projekteerimise ja sadamareeglitega kehtestatud piirangute määramise kohta Eestis. Esitame siinkohal Veeteede Ameti seisukoha esitatud küsimustes.  Millistele reeglitele ja arvutustele tuginetakse Eesti Vabariigis sadamate manööverala ja sissesõidukanalite projekteerimisel? Riiklikku standardit sissesõidukanalite ja manööveralade projekteerimisel kehtestatud ei ole. Projekteerijad on Eestis aegade jooksul kasutanud erinevate riikide või spetsialistide koostatud juhendeid – Carl A. Thoreseni käsiraamatuid, PIANCi juhendeid, Soome ja Vene juhendid. Uusimaid teadmisi ja soovitusi selles vallas koondab eri riikide spetsialistidest koosnenud töögrupi poolt koostatud PIANCi 2014. a juhend Harbour Approach Channels Design Guidelines (Report n° 121 – 2014).  Millistele reeglitele ja arvutustele tuginetakse olemasoleva sadama lisa/hooldus süvendamise projekteerimisel? Juhendid ei tee kanali või manööverala kanali või manööveralade mõõtmete määramisel vahet esmasel suuremal süvendamisel ja hilisemal hooldus- või lisaks süvendamisel, st põhimõtted võiksid olla samad.  Millised on sadama reeglites kehtestatavate laeva gabariidi ja hüdrometeoroloogiliste piirangute määramise alused? Kas ja millistele arvutustele, reeglitele, (riski)analüüsidele tuginetakse? Veeteede Amet sadamaeeskirjades sätestatavate piirangute välja töötamises ei osale ega sellesse otseselt ei sekku. Nagu ka PIANCi juhend ütleb, peaks piirangute määramine toimuma aktiivses koostöös operaatorite ja laevajuhtidega, sh lootsidega. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 Üldiselt on loogika selline, et sadam ja sissesõidukanal projekteeritakse, analüüsides looduslikke tingimusi ja lähtudes halvimatest tingimustest, milles sadamat ja kanalit peab olema võimalik ohutult kasutada ning sellega ongi ka määratud piirangud, milles neid on ohutu kasutada.  Millised on ülalmainitud küsimustes teostatava järelevalve alused? Projektide kooskõlastamisel kontrollitakse üldiselt pakutud lahenduse loogilisust ja usutavust ning kahtluse korral kontrollitakse täpsemalt vastavust juhenditele. Samuti kontrollitakse, enne sügavuste suurendamist sadamaregistris, et need vastaksid viimase ametliku hüdrograafilise mõõdistuse andmetele. Esmajärjekorras on hüdrometeoroloogiliste tingimuste ning kanali ja laeva mõõtmete omavahelise sobivusega arvestamine projekteerimisel eeskätt projekteerija ülesanne ja vastutus ning hiljem kasutuse käigus ohutuse tagamine sadama ülesanne ja vastutus.  Lisaks veel laeva minimaalse kiilualuse veega (UKC) seonduv küsimus: Kas sadamareeglites üldlevinud aastakümnete tagune klausel, mille puhul loetakse 8 meetrisest süvisest alates, olenemata laeva suurusest ja max süvisest, laeva ohutuks manööverdamiseks piisava kiilualuse varuvee (UKC) suuruseks alati max 40 cm on Veeteede Ameti arvates piisav või peaks tegema vahet kai äärse max süvise ja laeva manööverdamise max süvise vahel? Vastavalt juhenditele on net under keel clearance / safety clearance varu, mis jääb kõigis tingimustes ohutuse tagamiseks kiilu alla peale laeva liikumisest, lainetusest ja kaldumisest tingitud vajumiste arvesse võtmist. Samuti settimisest tulenevat kanali sügavuse vähenemist arvesse võttes. Mitmes juhendis soovitatakse selle suuruseks vähemalt 0,5 m. Laeva liikumisel vee suhtes peab varu vastavalt suurem olema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Pärtel Keskküla 620 5681, [email protected] 2