Kiri

Saatja: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Saadetud: 18.12.2019 10:25 Adressaat: <"Mart Pops">; <"VA_eva">; <"Urmas Ehrlich"> Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Keri tuletorni muinsuskaitse eritingimused Manused: Keri_tuletorni_muinsuskaitse_eritingimused_18_12_2019_.asice Lugupeetud Kaidi Katus Kaalusime Veeteedeameti poolseid ettepanekuid Keri tuletorni muinsuskaitse eritingimuste eelnõule ja oleme nendega nõus. Täiendatud muinsuskaitse eritingimused leiate kirja manusest. Lugupidamisega, Reesi Sild Eritingimuste spetsialist [email protected] 53905569 Muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Asutuse registrikood: 70000958 Ametniku nimi: Reesi Sild Haldusakti nr: 1.1-7/2999-2 Väljastamise kuupäev: 18.12.2019 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 287 Taotluse esitamise kuupäev: 07.10.2019 Taotleja: Veeteede Amet Mälestise reg-nr: 9500 Mälestise nimi: Keri tuletorn, 1719 – 1803 Muinsuskaitse eritingimuste Keri tuletorni rekonstrueerimine ja restaureerimise tööprojekti taotlemise eesmärk: koostamine. Tööd hõlmavad ehitise kandvaid ja -jäigastavaid konstruktsioone, piirdekonstruktsioone, ehitise kõikide tehnosüsteemide uuendamist ning avatäidete rekonstrueerimist. Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: 1. Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1, 3, 4; § 55; 2. „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 21.10.1997. aasta määrus nr 66. 3. Keri tuletorni muinsuskaitse eritingimused. Tellija Veeteede Amet, koostaja OÜ H. Uuetalu, Heino Uuetalu. Kooskõlastanud Peeter Nork 23.09.2008 (nr 10097). MKA arhiiv A-8163. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958  4. Keri tuletorni avarii-konserveerimistööde teostamiseks muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Tellija Muinsuskaitseamet, koostaja Virgo Eiche. Kooskõlastanud Peeter Nork 15.05.2012 (nr 18009). Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused: Tuletorni lühike ajalooline ülevaade Ajaloolise ülevaate aluseks on 2008. aasta eritingimused. Keri esimene puidust tuletorn valmis Peeter I käsul 1723. aastal, 1759. aastal ehitati uus, samuti puidust tuletorn, mis sai kannatada 1799. aasta tugevas tormis. Pärast seda alustati kivist tuletorni ehitamist. Ehitus jäi pooleli 1803. aastal raskete kivimaterjali varumise tingimuste tõttu ning lõpetamata kivijala peale ehitati 8-tahuline puidust torn. Kogukõrguseks sai tuletorn 80 jalga. Torni puitosa lammutati Krimmi sõja ajal 1854. aastal ning selle asemele paigaldati 1857. aastal Peterburi valutehases valmistatud metalltorn, mis on säilinud tänaseni. 1930. aastateks oli torni kivijala välismüür juba torni ehitamisel tehtud konstruktiivse vea tõttu hakanud pragunema ja 1937. aastal ümbritseti kivijalg nelja raudbetoonvööga. Teise maailmasõja ajal purustati torni valgustiosa, 1949 – 1951 torni remonditi, 1959. aastal valati kapitaalremondi käigus torni kivijala ümber raudbetoonist särk, mille välispind värviti õlivärviga punaseks. Viimane kapitaalremont oli 1971. aastal. Raudbetoonsärk osutus praguneva välismüüri kooshoidmiseks nõrgaks ja see eemaldati 1986. aastal. 1987. aastal varises põhjapoolne veerandosa välismüürist kogu kõrguses. 1996. aastal tehti torni inseneriuuringud, seejärel ümbritseti torn nelja ajutise terasvitsaga. Sellises seisukorras on tuletorn ka praegu. 2008. aastal koostati muinsuskaitse eritingimused Heino Uuetalu poolt, 2012. aastal koostati eritingimused ja põhiprojekt Virgo Eiche poolt, kuid töid ei alustatud. Olemasolev olukord ja kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted mälestise ja muinsuskaitseala hoone konserveerimisel (MuKS § 3 lg 6). Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks. Olukorra kirjeldusel on lähtutud 2008. ja 2012. aasta eritingimustest ja põhiprojektist ning Veeteede ameti 2017. aastal tehtud fotodest. Keri tuletorn asub Keri saare idaosas ja omab ainulaadse arhitektuuriga nii eksterjööris kui ka interjööris kõrget väärtust. Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Torni kivijalg – Torni kivijalg koosneb sisemisest silindrikujulisest kehandist, mille väline läbimõõt on u 7,4 m ja seinapaksus u 1,4 m ning välisest tüvikoonuselisest kehandist, mille väline läbimõõt all ja üleval on vastavalt 15 ning 12,3 m, seina paksus on samuti u 1,2 m. Välimise ja sisemise ringmüüri vahekaugus on all 2,4 m ja üleval 1,3 m. Kivijala kõrgus on 15 m. Üleval on sise- ja välismüür ühendatud poolkaarvõlviga. Varingukohast vahetult ida pool on nähtav sise- ja väliskehandit ühendav täiskõrgune ristmüür. Seinte välis- ja sisekiht on laotud tahumata müüripaekivist lubimördil, müüri sisemus koosneb rannalt korjatud munakividest segamini paekiviga. Müüri munakividest sisemus on paljastunud lõunaküljel müüri välispinna varisemise tõttu. Mõlemaid ringmüüre ülal ühendav võlv on punastest savitellistest ja u 25 cm paks. Samuti on punastest tellistest laotud välimise ringmüüri ülemine vöönd 1,5 – 2 m kõrguselt. Kahe müüri vahel on nulltasandilt algav spiraalne, kiviastmetega trepp kuni kõrguseni 8,60 m. Sellel kõrgusel on sisemise kehandi seinas ukseava pääsuks sisemise kivikehandi sisse, kuhu on ehitatud raudtrepp pääsuks kivijala laele. Samaaegne on arvatavasti ka sisekehandi lagi, mis on betoonist ja terastaladel. Spiraalne kivitrepp on, otsustades ülespoole suunduva krohvitud pinna alumise piiri ja käsiköieaasade järgi, jätkunud ka kõrgemale. Trepikäik võis olla väljunud üles laele just praeguse varingu kohal, mistõttu jäljed võimalikust ülespääsust on hävinenud. Mingil põhjusel on see pääs kunagi suletud ja ülespääs suunatud eelpool nimetatud raudtrepi kaudu. Kivijala lage katvas raudplaatkattes võimaliku varasema ülespääsuava jälgi ei ole. On ka võimalik, et algselt kavandatud kivitrepi jätkumine kõrguselt 8,60 m jäeti ära seoses ehituskontseptsiooni muutmisega 1800. aastal, mil otsustati kivijalga enam mitte kõrgemaks ehitada. Spiraalse trepi kivist astmed ei ole välis- ega sisemüüriga seotud. Kogu trepialune müüridevahe on täidetud kuivalt kruusa ja väikeste munakividega, ilma sideaineta, trepiastmed lebavad sellel täitel. Selline monoliitsuseta, voolav täide on perioodiliste temperatuurideformatsioonide tõttu olnud ilmselt pidevas vajumises, avaldades külgsurvet välismüürile. Seetõttu ja ka suhteliselt väikestest paekividest ja munakivisüdamikuga müüritise vähesest tugevusest sõltuvalt on välismüür väljapoole vajunud ja pragunenud. Selgesti on deformatsioon nähtav mõne sentimeetri laiuse prao järgi spiraalse trepi astmete otsade ja välismüüri sisepinna vahel. Samas on trepi kohal olev kaarsillusega sidemüür pragunemata, mis näitab, et välisringmüüri väljavajumine ei ole olnud kogu perimeetri ulatuses ühtlane. Trepikäiku valgustavad 3 väikest akent, need on puitpiitade ja -raamidega. Üks kaarsillusega aknaava on kivikehandi ülaosas idapoolsel küljel savitellistega kinni laotud. Ava võib taastada. Akende asendamisel valmistada uued aknad puidust, algupäraste akendega sama raamijaotuse ja konstruktsiooniga. Aknad kittida ja värvida linaõlivärviga. Alternatiivina on lubatud sama raamijaotusega puitalumiiniumakende paigaldamine. Kavas on sisemise kivikehandi sisse kavandada seina külge ankurdatav 16-astmeline metallist keerdtrepp, mis oleks täiendavaks pääsuks torni. Uue trepi juurde pääsuks tehakse uus kaarsillusega ukseava. Osaliselt eemaldatakse betoontrepi alune lahtistest kividest koosnev täide. Trepiastmete alla on kavas valada raudbetoonist tugiplaat Metalltorn – Ülemise torni silinderja tüvese kõrgus on 10 m ja läbimõõt 3,25 m. Alumise otsa läbimõõt laieneb lehtrikujuliselt kuni 5,3 meetrini, mis on kooskõlas kivijala sisemise kehandi sisemise läbimõõduga – 5,09 m. Torni tüves on monteeritud terasplaatidest T- profiilteraskarkassil neetühenduses. Tüvesest ülespoole, 10 m kõrgusel kivijala pealispinnast, on sama läbimõõduga 2,44 m kõrgune 12-tahuline metallkarkassil latern. Laternaruumi katab 1,15 m kõrgune kuppelkatus dekoratiivse õhutustornikesega tipus, kupli all on laudvooder. Laternaruumi põrand on 8 m kõrgusel kivijala pealispinnast, sinna viib terasdetailidest monteeritud keerdtrepp. Samal kõrgusel on torni umber 1,2 m laiune rõdu, mida toetavad dekoratiivsed teraskonsoolid. Rõdule pääs on laternaruumist terasest ukse kaudu. Teine, 40 cm laiune laternaklaaside väljaspoolt hooldamise rõdu on 2 m võrra kõrgemal. Kuna torn avatakse avalikkusele, on vajalik alumise tasandi piire asendada uue piirdega, mis vastaks ohutusnõuetele. Uus piire kavandatakse olemasolevast lahendusest lähtuv, kuid kõrgem. Metalltorni tüvele on kinnitatud 16 alusraamil päiksepaneeli. Praegu ei ole võimalik paneele tornist kaugemale paigaldada, kuna maapinnale või tiibhoone katusele paigaldamise korral tekib elektrisüsteemis oluline pingelang ning navigatsioonitule töö tagamiseks ei jätku energiat. Kavas on vähendada paneelide arvu praeguselt 16-lt 6-le ning paigaldada need võimalikult kompaktselt metalltorni tüvele. Täpne asukoht selgub projekteerimise käigus. Tuletorni valgustid – vanem ja selle kohal uuem, on paigaldatud laternaruumi põrandale kinnitatud 1,7 m kõrgusele dekoratiivsele jalale, mille on valmistanud insener Alexandre Gustave Eiffeliga seotud ettevõttes Pariisis. Torni seinas on kaks terasraami ja -prossidega akent. Metalltorni kandekonstruktsioon on rahuldavas seisukorras. Kahjustusi esineb alljärgnevatel elementidel:  Laternaruumist rõdule viiva ukse sulgemine ja avamine on raskendatud ning sulused ei tööta normaalselt;  Laternaruumi puitlae puit on kahjustatud ning vajab uuendamist;  Laternaruumi karkass on korduvalt värvitud ning klaaside tihendid on osaliselt kahjustunud. Laternaruumi klaasid on kavas asendada uute karastatud ja isepuhastuvate klaasidega, et tagada navigatsioonitule parim nähtavus ning võimaldada oluliselt paremini hermetiseerida laternaruumi. Tuletorni tehniline seisukord – 2012. aastal koostatud eritingimustes ja põhiprojektis on Virgo Eiche andnud Keri tuletorni konstruktiivsele osale järgmise hinnangu: „Keri tuletorni tüvikoonuselise välismüüri edasine kokkukukkumine on hetkel ajutiste tugikonstruktsioonidega tõkestatud ning lähiaastatel (kuni 5 a) seina edasist suuremahulisemat varisemist antud piirkonnas oodata ei ole. Võivad toimuda väiksemad varingud varisenud seinaosa vahetus läheduses (“rippuv” seinaosa koos ülemise kaarvõlvi ja karniisiga, üksikud kivid, plokid jne) ning seinapinna välimistes kihtides. Suuremaks ohuks on aga Keri tuletorni välimise ringmüüri märkamatu ja salakaval lagunemine ja pragunemine, mis toimub järjepidevalt sadevete lihtsast sissepääsust seina sisemusse ning sellest tulenevate külmakahjustuste tõttu. Selline märkamatu ja välisilmet vähemõjutav lagunemine suureneb iga aastaga ja selle mõju konstruktsioonide püsivusele on hävitav. Lisades siia kahe müüri vahel asuvast lahtisest maakivitäitest mõjuva külgsurvejõu ning torni ülemistest konstruktsioonidest tekkiva vibratsiooni koosmõju, on Keri tuletorni välismüüri tehniline seisukord äärmiselt avariiohtlik. Halvima stsenaariumi korral toimub järgmine suurem varing juba 10 – 15 aasta pärast. Selle varingu elab tuletorn küll üle, aga siis on vaja tegutseda juba koheselt, et vältida tuletorni hävimist. Keri tuletorni parema säilivuse nimel ja majanduslikult väiksemaid kulutusi silmas pidades on nõudvalt soovitatav alustada tuletorni taastamistöödega lähima 2 – 3 aasta jooksul.“ Vahepeal on möödunud 7,5 aastat, kuid tuletorni restaureerimist pole alustatud. Vahepeal suuremaid varinguid ei ole toimunud. 2012. aasta põhiprojektis on antud põhjalikud juhised välismüüris olevate pragude sulgemise, purunenud kivide asendamise ja müüritise taastamise kohta. Tiibhoone – Tuletorniga ühenduses olev 19. sajandil ehitatud tiibhoone seinad on laotud paekividest ja punastest savitellistest ning krohvitud. Räästa kõrgus on u 3,6 meetrit. Katusetüübiks on täiskelpkatus, mida algselt kattis valtsplekk. Ajaloolistel fotodel ja 1949. aasta ülesmõõtmisjoonisel on näha mõlemal katuseküljel olnud suur väljaehitus, mille võib taastada. Katusekatte halva seisukorra tõttu paigaldati 2017. aastal ajutine katusekate, et kaitsta hoone kandvaid kivi- ja puitkonstruktsioone sadevete eest. Katusekandmik ja puitlaed on kahjustunud, kuid proteesimise teel restaureeritavad. Vajadusel võib kavandada täiendavat toestust, et katusekandmik vastaks kaasaja projekteerimisnõuetele. Vihmavee ärajuhtimine on lahendatud lamavate katuserennidega, mahajooksud hoone välis- ja tuletorniga liituvates nurkades. Vihmavee ärajuhtimissüsteem on amortiseerunud ega toimi. Osaliselt on hoonel madalad tellisvõlvlaed, osaliselt puitlaed. Nõukogude ajal on tehtud hoonele kapitaalremont. Praeguseks on krohv seintelt nii väljast kui ka seest osalt varisenud. Aknad on pärit erinevatest aegadest. Algselt olid akendel ka luugid ning need võib soovi korral taastada. Aknad moodustavad olulise osa hoone arhitektuursest tervikust, nende kujundus, raamijaotus ja -profiil ning konstruktsioon näitavad hoone ehitusaegseid suundumusi. Aknaraamide asendamisel tuleb uued puitaknad valmistada algupärastele akendele võimalikult sarnastena, järgides nende raamijaotust, konstruktsiooni (kahekordne lahusraam) ja profiili. Idafassaadil on säilinud ilmselt algupärase kuuese raamijaotusega aknad, mis tuleb akende taastamisel aluseks võtta. Algupärased uksed tiibhoonel säilinud ei ole ja olemasolevad uksed võib asendada uute, hoone arhitektuuriga kooskõlas olevate puidust ustega. Väärtuslikud detailid ja tarindid 1. Tuletorni kivikehand ja metalltorn (Lisa 2, F1); 2. Kahe müüri vaheline spiraalne kivitrepp (Lisa 2, F28, F29); 3. Metalltorni seinas olev metallraamiga aken (Lisa 2, F2); 4. Laternaruumi puitlagi koos ventilatsiooniava kattega (Lisa 2, F19 – 21); 5. Laterna dekoratiivne alus koos valmistaja sildiga; 6. Laternaruumi platvorm koos laterna dekoratiivse aluse (Lisa 2, F26), valmistaja sildi (Lisa 2, F27) ja platvormi toetavate konsoolidega (Lisa 2, F23); 7. Laterna väliskarniis koos nurkade dekoratiivelementidega (lõvi pead) (Lisa 2, F19); 8. Metalltorni ümbritsev metallrõdu koos dekoratiivsete konsoolidega (Lisa 2, F14); 9. Laternaruumi viiv keerdtrepp (Lisa 2, F24); 10. Laternaruumi karkass (Lisa 2, F19, F21); 11. Välisrõdu koos dekoratiivsete kandekonsoolidega (Lisa 2, F14); 12. Laterna kuppel (Lisa 2, F1). Muinsuskaitse eritingimused: 1. Tuletorn 1.1. Säilitada tuletorni 1857. aastaks valminud kuju ja maht ning ajalooline avade paigutus. 1.2. Taastada varisenud müürilõik, et tagada kogu tüvikoonuselise välismüüri stabiilsus. Tüvikoonuse kivikehandi üldstabiilsuse tagamiseks võib kasutada pingestatud bandaaže ja raudbetoonkonstruktsiooni. 1.3. Kasutada müürilõigu taastamisel varingust saadud pae- ja põllukive. Kui paekivid on murenenud, võib need asendada uutega. Välimise tüvikoonuselise müüripinna restaureerimisel ja konserveerimisel tagada pinnastruktuuri säilivus. 1.4. Tüvikoonuse „korvi laotud“ müüri kindlustamisel võib kasutada roostevabast terasest läbivaid ankruid, kusjuures tugiseibid süvistada puuritavatesse süvenditesse, millised hiljem seguga sulgeda. 1.5. Kahe müüri vaheline spiraalne kivitrepp säilitada. 1.6. Sisemise kivikehandi sisse on lubatud kavandada seina külge ankurdatav metallist keerdtrepp ja selle juurde viiv ukseava. 1.7. Torni müürides esinevad müüripraod injekteerida. Lubatud on nii lubi- kui lubitsementmördi (tsemendi sisaldus kuni 10%) kasutamine. 1.8. Müüritise restaureerimisel kasutada lubimörti ja algset ladumistehnikat. Lubimört võib sisaldada kuni 10% valget tsementi. Kivikehand lubjata valgeks. 1.9. Metalltorni tüvi säilitada ja katta metallpindadele sobiva värviga vastavalt sondaažidele (vt p 4.1). 1.10. Metalltorni alumise tasandi piirde võib asendada uue, ohutusnõuetele vastava metallpiirdega, mis lähtub olemasolevast lahendusest. 1.11. Metalltorni osas olev metallist keerdtrepp restaureerida ja katta metallpindadele sobiva värviga vastavalt uuringu aruandele (vt p 4.1). 1.12. Laternaruumist rõdule viiv uks säilitada ja restaureerida. 1.13. Säilitada ja restaureerida välisrõdu koos kandekonsooliga. 1.14. Säilitada ja restaureerida laterna dekoratiivne jalg.  1.15. Säilitada ja restaureerida laternaruumi karkass. Klaasid võib asendada uute karastatud ja isepuhastuvate klaasidega. 1.16. Säilitada ja restaureerida kuppel ja kupli metallkarniis dekoratiivsete peadega. 1.17. Restaureerida laternaruumi akende hooldusrõdu. 1.18. Restaureerida laternaruumi puitlagi koos ventilatsiooniava kaitseelementidega. 1.19. Säilitada ja restaureerida metalltorni metallaknad. 1.20. Kivikehandi akende taastamisel võtta aluseks säilinud aknaraamid. Akende väljavahetamisel teha uued puitaknad algupärastele akende eeskujul: sama raamijaotus, raamiprofiil ja konstruktsioon. Raamide värvimisel kasutada linaõlivärvi ja klaasid kittida linaõlikitiga. Alternatiivina on lubatud sama raamijaotusega puitalumiiniumakende paigaldamine. 1.21. Kinni müüritud aknaavad võib taastada p 1.20 kirjeldatud põhimõtetel. 1.22. Vähendada päiksepaneelide arvu ja paigaldada need kompaktselt ümber metalltorni tüvele, kasutades torniga sobivat alusraami. Perspektiivis, kui tehnilised lahendused võimaldavad, kaaluda päikesepaneelide eemaldamist metalltornilt ning nende ümberpaigutamist maapinnal paiknevale konstruktsioonile või tiibhoone katusele. 2. Tiibhoone 2.1. Säilitada hoone kivikehand, selle algne vorm ja plaanilahendus. Mittekandvate seinte asukohta on lubatud muuta. 2.2. Katusekonstruktsioonide restaureerimisel ja proteesimisel kasutada samaväärse ristlõikega puitmaterjali. Vajadusel võib kavandada täiendavat toestust, et katusekandmik vastaks kaasaja projekteerimisnõuetele. 2.3. Lubatud on taastada katuse väljaehitused mõlemal katuseküljel, lähtudes 1949. aasta ülesmõõtmisjoonisest (Lisa 3) ja ajaloolistest fotodest (Lisa 4). 2.4. Uue katusekattena kavandada käsitsi valtsitud tsingitud terasplekki, traditsioonilistes proportsioonides plekitahvlitega (625x1230 – 1250 mm või lähedane), plekipaksus min 0,6 mm. Kavandada räästapealsed lamavrennid. 2.5. Restaureerida korstnad ja taastada korstnapitsid, kasutades savitelliseid. Korstnapitsid krohvida ja lubajata valgeks ning katta tsingitud plekist korstnamütsiga. 2.6. Aknad võib asendada uute, algupärastele akende eeskujul valmistatud puitakendega, millel on algsega sama raamijaotus (kuuene raamijaotus), raamiprofiil ja konstruktsioon (kahekordne lahusraam). Sisemisele raamile võib paigaldada  pakettklaasi. Raamide värvimisel kasutada linaõlivärvi ja klaasid kittida linaõlikitiga. Soovitavalt taastada aknaluugid. 3. Krunt 3.1. Tagada torni ja tiibhoone ümbruse pinnase planeerimisega sademevete valgumine hoonest eemale. 4. Uuringute määramine 4.1. Enne seinapindade restaureerimist teostada metalltorni viimistluskihtide uuring, et selgitada välja hoone algupärane värvilahendus. 5. Üldised tingimused 5.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). 5.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes esitab Muinsuskaitseametile kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2). Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Muinsuskaitse eritingimused on mälestise ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1). Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS § 51 lg 5). Lisad Lisa 1. Asendiplaan. Maa-ameti mitteametlik väljavõte Lisa 2. Fotod. 2017, Veeteede amet Lisa 3. 1949. aasta ülesmõõtmisjoonised, Veeteede ameti arhiiv Lisa 4. Ajaloolised fotod (allkirjastatud digitaalselt) Reesi Sild, eritingimuste spetsialist E-post: [email protected]  Lisa 1. Asendiplaan. Maa-ameti mitteametlik väljavõte Lisa 2. Fotod. 2017, Veeteede amet F1. Vaade tuletornile ja abihoonetele lõunast F2. Varisenud seinaosa, F3. Torni vaade kivikehand põhjast kagust F4. Torni F5. Torni kivikehandi kivikehandi kahjustused tellistest ülemine osa F6. F7. F8. F9. Vaade alt üles tühimikule välimise ja sisemise kehandi vahel  F10. Metalltorni alumise osa lõunapoolsele küljele kinnitatud päiksepaneelid F11. Metalltorni ülemise osa lõunapoolsele küljele kinnitatud päiksepaneelid F12. F13. Kivikehandi katus F14. Torni ümbritsev dekoratiivsete konsoolidega rõdu  F16. Väljapääs metalltornist rõdule F17. Metalltorni alumine osa F15. Metalltorni ümbritseva rõdu põrand ja piire  F18. Metalltorni ümbritseva F19. Laternaruumi metallkarkass, üleval karniis koos nurkade rõdu piire dekoratiivelementidega (lõvi pead) F20. Laternaruumi puitlagi F21. Laternaruumi puitlagi ja metallkarkass F22. Kivist ja metallist torni ühendustasandi luuk F23. Metalltoed F24. Keerdtrepp metalltornis F25. Keerdtrepp metalltorni alumises osas F26. Laterna aluse valmistaja silt F27. Laterna dekoratiivne alus F28. Trepp F29. Trepp kivikehandi kivikehandi osas osas F30. Vaade F31. Vaade tornist idast tiibhoonele tiibhoonele ja pärast ajutise tornile enne katuse ajutise katuse paigaldamist paigaldamist 2017 2017. Otsaseinas on vanemat tüüpi 6-ruudused aknad F32. Vaade lõunast tiibhoonele ajutise katuse paigaldamise ajal 2017 Lisa 3. 1949. a ülesmõõtmisjoonised Veeteede ameti arhiiv Lisa 4. Ajaloolised fotod 1922. Keri (Kokskäri) tuletorn ja osa saart kagust 1922. 1937. a torni betoneerimistööd ja tiibhoone. 1937. a torni ja tiibhoone pärast betoneerimist. Eesti Rahva Muuseum Fk 439:87 Eesti Meremuuseum F 9179. Eesti Meremuuseum F 5421. Armas Luige https://www.muis.ee/museaalview/662907 fotoalbum