Kiri

RAKVERE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/1-12 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Rakvere Vallavolikogu algatas 17. oktoobri 2018 otsusega nr 59 Rakvere valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel konsulteerib valda AS KOBRAS ning viib läbi ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Esitame teile Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekute esitamiseks vastavalt Planeerimisseaduse § 81 alusel. Teie poolseid ettepanekuid ootame hiljemalt 16. detsembril 2019. Ettepanekud palume esitada Rakvere Vallavalitsusse e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maido Nõlvak Vallavanem Lisad: 1. Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 2. Rakvere valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 3. Maakasutuse alusplaan Kaire Kullik, 322 0846 [email protected] _______________________________________________________________________________________________________________________ Kooli 2 Telefon +372 329 5944 Registrikood 77000329 Sõmeru alevik Faks +372 329 5941 SEB Pank EE981010502009484005 44305 LÄÄNE-VIRUMAA E-post: [email protected] Swedbank EE412200221032186823 www.rakverevald.ee Nordea Bank EE431700017003152964 Kirja adressaadid Naaberomavalitsused: Eesti Energia Rakvere Linnavalitsus AS Eesti Gaas Tapa Vallavalitsus AS Gaasivõrk Viru-Nigula Vallavalitsus AS Rakvere Vesi Kadrina Vallavalitsus AS Rakvere Soojus Haljala Vallavalitsus OÜ Kunda Vesi Vinni Vallavalitsus Adven Eesti AS SW Energia OÜ Ministeeriumid: Rahandusministeerium Valla piirkondi esindavad MTÜ-d: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lääne-Viru Maanaiste Liit Keskkonnaministeerium Meie Energia Kaitseministeerium MTÜ Arkna Terviseküla Maaeluministeerium MTÜ Lasila Küla MTÜ Levala Külaselts Ametid ja riigiasutused: MTÜ Sõmeru Start Keskkonnaamet MTÜ Uus Uhtna Lennuamet MTÜ Vahva Vaeküla Maa-amet MTÜ VanaTõrma Selts Maanteeamet MTÜ Veltsi Küla Selts Muinsuskaitseamet MTÜ Virumaa Lootus Päästeamet MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit Politsei- ja Piirivalveamet Ubja Külaselts Linda Põllumajandusamet Ussimäe Külaselts Terviseamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Valla suuremad ettevõtted: Veeteede Amet AS OG ELEKTRA Veterinaar- ja Toiduamet AS HKScan Estonia Bauroc AS Äriühingud ja ettevõtted: Osaühing Egesten Transport Riigimetsa Majandamise Keskus Osaühing Rakvere Betoon MTÜ Eesti Erametsaliit PUR-Estonia OÜ OÜ Valga Puu Osaühing Uhtna Puit Eesti Keskkonnaühenduste Koda Aktsiaselts Lasila Betoon Eesti Roheline Liikumine Põhjakeskus Eestimaa Looduse Fond AS Stora Enso Näpi saeveski Eesti Lairiba Arenduse SA AS Eesti Raudtee Telia Eesti AS Tele 2 Eesti AS Elisa Eesti AS Elering AS Elektrilevi OÜ   Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019–218 Asukoht (L–Est’97) X 6582993 Y 638119 Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SEISUKOHTADE KÜSIMISEKS Objekti aadress: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi/ NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht/ TEELE NIGOLA planeerija: Keskkonnaeksperdi assistent: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 2019 TARTU Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Rakvere Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Kooli 2, Sõmeru alevik, 44305 KOOSTAMISE Lääne-Virumaa KORRALDAJA: Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH tunnistus nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm – KSH juhteksperdi abi/keskkonnaekspert Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse, maakasutus Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus Piia Kirsimäe – kartograaf Ene Kõnd – keskkonnapiirangud Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija Tanel Mäger – geoloog Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 2 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 3 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT, ULATUS JA EESMÄRK ................ 6 2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE .......................................... 7 3. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ÜLDPLANEERINGU NING KSH KOOSTAMISEL ............................... 7 4. NÕUDED KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE JA ARUANDE KOOSTAMISELE....................... 9 5. SEOSED STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .................................................................................... 10 5.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING “EESTI 2030+” ...................................................................................... 10 5.2 LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ .................................................................................. 10 5.3 LÄÄNE-VIRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2030+ JA TEGEVUSKAVA ........................................... 11 5.4 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2029-2035 .................................................................................... 11 5.5 KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD ....................................................................................................... 13 5.6 VINNI, RAKVERE JA RÄGAVERE VALDADE KERGLIIKLUSE TEEMAPLANEERING .................................... 13 6. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................... 14 6.1 PLANEERINGUALA ÜLDKIRJELDUS JA PAIKNEMINE............................................................................ 14 6.2 PLANEERINGUALA GEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................. 15 6.2.1 MAASTIK .................................................................................................................................. 15 6.2.2 GEOLOOGILINE EHITUS .............................................................................................................. 16 6.2.3 PINNAKATE ............................................................................................................................... 18 6.2.4 MULLASTIK ............................................................................................................................... 19 6.2.5 RADOON................................................................................................................................... 20 6.2.6 MAAVARAD ............................................................................................................................... 20 6.2.7 KAEVANDAMISTEGEVUS............................................................................................................. 23 6.3 PLANEERINGUALA HÜDROLOOGILINE KIRJELDUS ............................................................................. 24 6.3.1 PÕHJAVESI ............................................................................................................................... 25 6.3.1.1 PÕHJAVEEKOGUMID JA NENDE SEISUNDID .......................................................................... 26 6.3.1.2 PÕHJAVEEVARUD .............................................................................................................. 27 6.3.1.3 PÕHJAVEE KAITSTUS ......................................................................................................... 27 6.3.2 PANDIVERE JA ADAVERE-PÕLTSAMAA NITRAADITUNDLIK ALA ....................................................... 28 6.3.3 PINNAVESI ................................................................................................................................ 29 6.4 VÄÄRTUSLIK LOODUSKESKKOND .................................................................................................... 32 6.4.1 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ....................................................................................................... 32 6.4.2 ROHEVÕRGUSTIK ...................................................................................................................... 33 6.4.3 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID .................................................................................................. 35 6.4.3.1 KAITSEALAD JA HOIUALAD.................................................................................................. 35 6.4.3.2 KAITSEALUSED LIIGID JA PÜSIELUPAIGAD ............................................................................ 36 6.4.3.3 KAITSTAVAD ÜKSIKOBJEKTID.............................................................................................. 37 6.4.3.4 NATURA 2000 ALAD .......................................................................................................... 37 6.5 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ................................................................................................ 38 6.5.1 RAHVASTIK ............................................................................................................................... 38 Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 4 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.5.2 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ........................................................................................................ 40 6.5.3 SOTSIAALNE TARISTU JA ÜHISTEGEVUS ...................................................................................... 41 6.5.3.1 HARIDUS .......................................................................................................................... 41 6.5.3.2 SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID .............................................................................. 42 6.5.3.3 KULTUUR JA SPORT........................................................................................................... 42 6.5.3.4 KORRAKAITSE JA PÄÄSTEAMET .......................................................................................... 42 6.5.3.5 JÄÄTMEMAJANDUS ............................................................................................................ 42 6.6 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ......................................................................................................... 43 6.6.1 ELEKTRIVÕRK ........................................................................................................................... 43 6.6.2 GAASIVÕRK .............................................................................................................................. 45 6.6.3 ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK .......................................................................................... 45 6.6.4 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................... 46 6.6.5 TRANSPORDIVÕRGUSTIK ........................................................................................................... 47 6.7 RIIGIKAITSELINE TEGEVUS ............................................................................................................. 48 6.8 SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED ........................................................................ 49 6.9 AJALOOLIS–KULTUURILINE KESKKOND............................................................................................ 49 7. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ............................................................................................................................................. 51 8. KSH AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ........................................................................................................... 53 9. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................. 55 LISAD ....................................................................................................................................................................... 59 LISA 1. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS. .................................................................................................................................. 60 LISA 2. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMISE TEADE AMETLIKUS VÄLJAANDES AMETLIKUD TEADAANDED, RAKVERE VALLA AJALEHES SÕNUMID JA MAAKONNAAJALEHES VIRUMAA TEATAJA. ................................................................................................... 61 Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 5 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Rakvere valla üldplaneering. Rakvere vald moodustati 21.10.2017 Rakvere valla ja Sõmeru valla ühinemise teel (Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 170). Üldplaneeringu alaks on kogu Rakvere valla haldusterritoorium ning selle lähiümbrus, et tagada sidusate võrgustike (transpordivõrk ja muud infrastruktuuri elemendid, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi Rakvere vallas. Üldplaneeringu eesmärgiks on uue valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Rakvere vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt PlanS-se § 75 lõikest 2 lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Rakvere valla üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu lähteseisukohtades, mis on koostatud paralleelselt käesoleva KSH väljatöötamise kavatsusega (edaspidi ka VTK) ja mis edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Rakvere valla üldplaneeringu KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. Käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse alusel KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid ja nende ulatust looduskeskkonnale, inimese tervisele, inimese heaolule, kultuuripärandile ja varale ning pakutakse välja oluliste mõjude ohjamiseks vastavad ja õigeaegsed ennetamise, vältimise, vähendamise, leevendamise, põhjendatud juhul heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed eesmärgiga tagada keskkonda säästvad ning pikaajalised ja jätkusuutlikud lahendused. Asjakohaste mõjude all mõeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid ning „tavalisi“ mõjusid ulatuses, mis Rakvere valla üldplaneeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamine on oluline, et luua eeldused vallaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 6 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4). KSH aruande tulemused lisatakse üldplaneeringusse (PlanS § 86 lg 1). 2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine Rakvere valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59 (lisa 1). KSH algatati KeHJS § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 23.10.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 27.10.2018 maakonnaajalehes Virumaa Teataja, Rakvere valla ajalehes Sõnumid (novembrikuu 2018. a väljaandes) (lisa 2) ning valla kodulehel (https://www.rakverevald.ee/). Lisaks saadeti 26.10.2018 Rakvere Vallavalitsuse poolt välja ka teavitus algatamise kohta (kiri nr 7-1/1-2). Rakvere valla üldplaneering ning samuti KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Rakvere valla) veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile. 3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel Rakvere valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Rakvere Vallavolikogu ning koostaja ja koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostamiseks on moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja KSH koostajatega läbi arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu valla eripärast lähtuvalt. Rakvere valla poolt moodustatud töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 02.10.2019. Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel esitab Rakvere Vallavalitsus üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks eelnimetatud seaduse § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Viimased esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH VTK asjakohasuse ja piisavuse kohta, mille alusel tehakse dokumentidesse vajalikud muudatused ja avalikustatakse seejärel Rakvere valla kodulehel. KSH VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti PlanS-se § 76 lõikest 1 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Tulenevalt Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 7 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus planeerimisseaduse § 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja (valitsus)asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Rakvere valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Naaberomavalitsused Rakvere linn Tapa vald Viru-Nigula vald Kadrina vald Haljala vald Vinni vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigiasutused Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Terviseamet Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Veterinaar- ja Toiduamet Äriühingud ja ettevõtted Riigimetsa Majandamise Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit OÜ Valga Puu Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond ELASA AS Eesti Raudtee Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 8 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Telia Eesti AS Tele 2 Eesti AS Elisa Eesti AS Elering AS Elektrilevi OÜ Eesti Energia AS AS Eesti Gaas AS Gaasivõrk AS Rakvere Vesi OÜ Kunda Vesi Adven Eesti AS Rakvere Soojus AS SW Energia OÜ Laiem avalikkus Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringu oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest seadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Planeerimisseaduse § 80 lg 2 toob välja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ülesanded: kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK koostatakse ning avalikustatakse paralleelselt. KSH VTK on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele (PlanS § 80 lõige 3). KSH aruande sisunõuded ja muud tingimused kajastuvad keskkonnamõju hindamise ja Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 9 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40. KSH aruanne koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus. 5. Seosed strateegiliste dokumentidega 5.1 Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” (vastu võetud 30.08.2012) on koostatud suuniste andmiseks otstarbekamaks ruumi kasutamiseks Eesti riigi kui terviku mõistes. Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning varustatust oluliste võrkudega. Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 on olla sidusa ruumistruktuuriga riik, kus toimivad hästi nii maapiirkonnad kui ka linnad. Eesmärgiks on tekitada hajalinnastunud ruum, kus on kombineeritud linnas pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Hajalinnastunud ruumi toimimise eelduseks on head liikumisvõimalused (Üleriigiline planeering: Eesti 2030+, 2012). Koostatavas üldplaneeringus arvestatakse üleriigilises planeeringus sõnastatud eesmärkidega. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel hinnatakse, kas planeeringus kavandatavad tegevused ning seatud tingimused aitavad kaasa üleriigilises planeeringus kajastatud eesmärkide saavutamisele. 5.2 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Rakvere vallas kehtib Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30). Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ koostati ajavahemikus 2015-2016 ning planeeringu koostamise aluseks võeti kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus ja maakonna ruumilise arengu analüüs. Maakonnaplaneeringu koostamisel võeti arvesse olulisemad ruumilise mõjuga suundumused (trendid), mis mõjutavad lähitulevikus Lääne-Viru maakonda. Nendeks on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik ning kliimamuutused. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on:  maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine;  parem integreeritus Harju-Viru (Põhja-Eesti) regionaalsesse toimepiirkonda;  parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga;  toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 10 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringus sõnastatud tingimused, soovitused, põhimõtted ja eesmärgid võeatakse üldplaneeringu koostamisel arvesse ning vajadusel täpsustatakse üldplaneeringu tasandil. 5.3 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ ja tegevuskava Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ ja selle tegevuskava (vastu võetud 29.03.2019 Lääne- Viru Omavalitsuste Liidu otsusega nr 7) on aluseks kohalike omavalitsuste ühistegevuste planeerimisel ja ellu viimisel ning riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel, riiklike investeeringute kavandamisel ja riigiasutuste osutatavate teenuste kättesaadavuse muutmisel maakonnas. Maakonna arengustrateegia käsitleb inimarengu, majanduse, tehnilise taristu ja ühistranspordi arengusuundi. Maakonna arengustrateegia hõlmab maakonna arengu peamisi strateegilisi eesmärke aastani 2030+, valdkondlike väljakutseid ehk esmatähtsaid teemasid, millega tuleb tegeleda ning nende esmatähtsate teemade täpsemaid tegevussuundi ja eesmärke kuni aastani 2023. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegilised eesmärgid:  säilitatud on loodus- ja elukeskkond tasakaalustatud maakasutuse kaudu;  suurem majanduslik ja logistiline integreeritus Põhja-Eesti regioonis;  rahvusvaheliste arengukoridoride sõlmpunktid maakonnas;  sotsiaalteenuste kõrge kvaliteet ja kättesaadavus;  säilitatud maakonna identiteet ja traditsioonid, loodud väärtuste hoidmine;  lisandväärtusi loov haridusvõrgustik;  suurenenud ettevõtlikkus ja ettevõtluse konkurentsivõime maakonna kompetentsidest lähtuvalt. Maakonnas rahvusvahelist koostöövõrgustikku omav teadus- ja arenduskeskus;  elukestva õppe võimaluste tagatus läbi kõrg-, kutse- ja huvihariduse maakonnas;  maakonna elanike tervena ja kaua elatud eluaastad. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Lääne-Viru maakonna arengustrateegias 2030+ kehtestatud eesmärkide ja arengusuundadega. KSH-s analüüsitakse üldplaneeringu vastavust maakonna arengustrateegiaga. 5.4 Rakvere valla arengukava 2029-2035 Rakvere valla arengukava aastateks 2019-2035 kinnitati 23.01.2019 Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 39. Arengukava seab pikemaajalised valla arengusuunad ja eesmärgid. Rakvere valla Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 11 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus visioon on olla aastaks 2035 kasvavat heaolu, tasakaalustatud arengut ja turvalisust pakkuv elupaik. Vallas väärtustatakse loodus- ja elukeskkonna hoidmist ning kohalikku identiteeti ja kultuuri. Tabelis 2 on väljatoodud valdkondade kaupa üldplaneeringuga seotud valla arengukava üldeesmärgid. Tabel 2. Rakvere valla arengukava üldeesmärgid valdkondade kaupa (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Valdkond Üldeesmärk Kogukonnad Rakvere valla kogukonnad on läbi ühistegevuse tugevad ning oma arengus jätkusuutlikud. Haridus Rakvere vallas pakutakse kodulähedast kvaliteetset alus- ja põhiharidust ning kaasajastatud õpikeskkonda ja väärtustatakse elukestva õppe põhimõtet. Noorsootöö Rakvere valla noored on avatud maailmavaatega ja positiivse ellusuhtumisega ettevõtlikud ja väärtustatud kogukonna liikmed ning toimib noorsooalane süsteemne koostöö, mille keskmes käsitletakse noort kui tervikut. Kultuuritegevus Rakvere valla igas kandis hoitakse ja väärtustatakse kultuuripärandit ning tarbitakse kultuuri, mis on mitmekesine ja atraktiivne nii loojatele, korraldajatele kui tarbijatele. Huvitegevus Rakvere vallas jätkatakse huvitegevuse ning ühistegevuse toetamist igas vanuse astmes, soodustades laste ja noorte kokkupuudet erinevate kultuurivaldkondadega. Valla raamatukogud Rakvere valla raamatukogud on populaarsed ning kannavad kogukonnakeskuste ja kultuuripärandi säilitajate rolli. Sport ja tervisedendus Rakvere vallas on ühtlaselt heas seisukorras sporditaristu, mis leiab aktiivset kasutust ning elanikkond on tervislikke eluviise väärtustav ja füüsiliselt aktiivne. Turvalisus Rakvere vallas on järjepideva teadlikkuse tõstmisega kujundatud enda ja teiste elu väärtustav ning õnnetuste vaba ühiskonda loov elanikkond. Rakvere vald on turvaline vald, kus on elanikkonna traumade ja õnnetuste arv on viidud miinimumi. Sotsiaalhoolekanne Rakvere vallas on efektiivselt tegutsev hoolekandesüsteem elanike iseseisva toimetuleku tagamiseks. Veevarustus ja kanalisatsioon Rakvere vald on säästva arengu põhimõtteid järgiv, kaasajastatud tehnilise taristuga ja heakorrastatud elukeskkonnaga linnalähedane vald. Sademevesi Rakvere vald on säästva arengu põhimõtteid järgiv, kaasajastatud tehnilise taristuga ja heakorrastatud elukeskkonnaga linnalähedane vald. Soojamajandus Rakvere vald on säästva arengu põhimõtteid järgiv, kaasajastatud tehnilise taristuga ja heakorrastatud elukeskkonnaga linnalähedane vald. Teed, tänavad, tänavavalgustus Rakvere valla tänavavalgustusega hõlmatud piirkondades on energiasäästlik tänavavalgustus, valla teed ja tänavad on väga heas seisukorras. Liiklusohutuse tagamiseks on rajatud kergliiklusteed valla erinevatesse piirkondadesse. Maavarad Mistahes maapõue varade elu- ja ettevõtluskeskkonda säästev kaevandamine arvestades kohaliku elanikkonna huve. Keskkonnakaitse Rakvere vallas hoitakse ja väärtustatakse puhast elukeskkonda. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 12 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Jäätmekäitlus Rakvere vallas on keskkonnateadlik ja sorteerimisharjumustega elanikkond. Haljastus Rakvere vald on targalt ja jätkusuutlikult haljastatud. Looduskaitse Rakvere vallas on looduskaitse prioriteetne valdkond ning elanikkonna poolt teadvustatud. Arendus- ja planeerimistegevus Rakvere vald on soodsa ettevõtluskeskkonnaga, arendus- ja planeerimistegevust toetav vald. Elamuhooldus Rakvere valla elukeskkond on kaasaegne ning kõrge turunõudlusega. Majandusüksus Rakvere vallas on tagatud paindlik ja kuluefektiivne elukeskkonna hooldus. IT-arendus IKT ja e-teenused on kaasajastatud ning kvaliteet ühtlustatud elanikkonna paremaks teenindamiseks. Üldplaneering peab olema kooskõlas arengukavas seatud eesmärkidega ning näitama eesmärkide saavutamise ruumilised eeldused ja võimalused. 5.5 Kehtivad üldplaneeringud Rakvere vald moodustati 21.10.2017 Sõmeru valla ja Rakvere valla ühinemise teel. Kuni moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste omavalitsusüksuste üldplaneeringud edasi nendel territooriumitel, kus need enne ühinemist kehtestati. Hetkel kehtib Rakvere valla haldusterritooriumi eri osades kaks üldplaneeringut:  Sõmeru valla üldplaneering, kehtestati Sõmeru Vallavolikogu 20.07.2006 määrusega nr 21;  Rakvere valla üldplaneering, kehtestati Rakvere Vallavolikogu 21.04.2010 määrusega nr 4. Uue üldplaneeringu koostamine on vajalik, et arendada välja ruumilise arengu põhimõtted, mis käsitleksid uut omavalitsusüksust tervikuna. Senistes üldplaneeringutes kehtestatud ruumilised lahendused ning maakasutus- ja ehitustingimused vaadatakse kriitilise pilguga üle. Asja- ja ajakohased tingimused ning arengusuunad kohandatakse uude üldplaneeringusse vastavalt vajadusele. 5.6 Vinni, Rakvere ja Rägavere valdade kergliikluse teemaplaneering Vinni, Rakvere ja Rägavere valdade kergliikluse teemaplaneering (kehtestatud 25.02.2010 Vinni Vallavolikogu määrusega nr 6) hõlmab 2017. aasta haldusreformi eelsete kohalike omavalitsuste haldusterritooriume. Teemaplaneeringu peamine eesmärk on kolme endise valla kergliiklusteede võrgustiku täpsustamine ning ühtse loogilise terviku kujundamine. Teemaplaneeringus ei ole keskendatud ainult valdada kergliiklusteede omavahelisele ühendamisele vaid ka teede ühendust Rakvere linna kui peamise tõmbekeskusega. Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab endist Rakvere ja Rägavere valla territooriumit ning endise Vinni valla loodeosa. Kaugemad Vinni valla osad ehk Roela ja Tudu piirkonnad jäävad planeeringualast välja. Teemaplaneeringuga on kokku lepitud Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 13 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus võimalikud lahendused erinevate teede lõikumisel. Samuti on kokku lepitud kergliiklustee võimalikud lahendused ruumipuuduse korral ning kergliiklustee kulgemise lahendus ringristmikel. 6. Mõjutatava keskkonna ülevaade 6.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine Rakvere vald on Lääne-Virumaa omavalitsusüksus, mis moodustati 21.10.2017 Rakvere valla ja Sõmeru valla ühinemise teel. Rakvere vald asub Lääne-Virumaa keskosas ümbritsedes Rakvere linna (joonis 1). Vald piirneb põhjast Haljala ja Viru-Nigula vallaga, läänest Kadrina vallaga, idast Vinni vallaga ja Rakvere linnaga ning lõunast Tapa vallaga (Maa-amet, 2019). Joonis 1. Rakvere valla haldusterritoorium (Maa-amet, 2019). 2 Valla pindala on 294,7 km . Valla keskuseks on Sõmeru alevik. Sõmeru alevikust Rakvere kesklinna on ca 5 km, Tallinna ca 98 km, Tartusse ca 132 km ja Narva ca 114 km. Rakvere vallas on 4 alevikku (Lepna, Näpi, Sõmeru ja Uhtna) ja 47 küla. Rakvere vald on jagatud kaheksaks kogukondlikuks piirkonnaks (ehk kandiks) (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019):  Arkna kant – Arkna, Papiaru, Roodevälja ja Aluvere küla (274 elanikku);  Lasila kant – Lasila, Karunga, Järni, Levala ja Karitsa küla (421 elanikku); Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 14 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Lepna kant – Lepna alevik ning Tobia, Taaravainu, Kõrgemäe, Eesküla, Mädapea ja Tõrma küla (926 elanikku);  Sõmeru kant – Sõmeru ja Näpi alevik ning Ussimäe ja Koovälja küla (1888 elanikku);  Ubja kant – Ubja, Katela, Andja, Aresi, Toomla, Sooaluse ja Nurme küla (364 elanikku);  Uhtna kant – Uhtna alevik ning Kohala, Kohala-Eesküla, Varudi-Altküla, Varudi-Vanaküla, Sämi, Sämi-Tagaküla, Jäätma, Muru, Rahkla ja Võhma küla (731 elanikku);  Vaeküla kant – Vaeküla, Rägavere, Raudvere, Katku, Raudlepa ja Kaarli küla (327 elanikku);  Veltsi kant – Veltsi, Kloodi, Karivärava, Paatna, Kullaaru, Tõrremäe ja Päide küla (646 elanikku). 6.2 Planeeringuala geoloogiline kirjeldus 6.2.1 Maastik Rakvere vald paikneb maastikuliselt Pandivere kõrgustiku (alale jääb endine Rakvere vald) ja Viru lavamaa maastikurajooni (endine Sõmeru vald ja endine Rakvere valla kirdenurk) alal. Viru lavamaa maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdav kulutav tegevus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus. Pandivere kõrgustiku maastiku eripära on saanud alguse kujunemisest jääaegadel jäälahkmelise kulutuskõrgustikuna, mis ulatub paekivise hiidkühmuna (läbimõõt ca 60 km) 50-60 m üle enamkulutatud naaberalade läänes ja idas, kus olid liustiku voolunõvad. Kõrgustiku valdavalt tasane reljeef on tingitud aluspõhja kujust (Arold, 2005). Rakvere vald on niisiis mitmekesise maastiku- ja pinnavormidega vald, kus leidub oose, karstialasid, karstijõgesid ja kauneid looduslikke puistuid (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Endise Sõmeru valla lõunaosas esineb laugjaid voori, valdavalt on ala aga lainjas tasandik, kus kohati kerkivad üksikud kruusakühmud ka –künnised vahelduvad madalamatel aladel levivate niiskete puisniitude ja soodega (AS Infragate Eesti, 2016). Endise Rakvere valla alad paiknevad Pandivere kõrgustiku põhjanõlval ja võlvil. Pinnamood seal on valdavalt lainjas tasandik, moreentasandike reljeefi liigestavad mandrijää servamoodustised ja maapinna absoluutkõrgused on 70 kuni 125 m vahemikus (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). Rakvere valla maa-ala geomorfoloogiline ülevaade on esitatud joonisel 2. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 15 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 2. Rakvere valla geomorfoloogiline ülevaade (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2019). 6.2.2 Geoloogiline ehitus Geostruktuurselt jääb Rakvere valla ala Ida-Euroopa platvormi (ehk kratooni) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia (ehk Balti) kilbi lõunanõlvale (AS Infragate Eesti, 2016; OÜ Hendrikson & Ko, 2009; Eesti Geoloogiakeskus, 2006). Aluspõhjas eristuvad selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord, mille peal lasub monoklinaalselt settekivimiline pealiskord (AS Infragate Eesti, 2012). Kristalne aluskord (gneisid) alal ei avane, lasub enam kui 200 m amp, sügavnedes lõuna suunas 2-3 m/km (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). Joonisel 3 on kujutatud Rakvere valla põhja-lõuna suunalist geoloogilist profiili koos maavarade esinemisega. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 16 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Rakvere valla põhja-lõuna suunaline geoloogiline profiil koos maavarade esinemisega (Joonise andmed: Rosentau jt, 2010). Aluskord on kaetud võrdlemisi tüseda settekivimite kompleksiga. Settekivimilisele pealiskorrale on iseloomulik geoloogilise läbilõike kihiline ehitus ja kihtide kallutatus lõuna suunas (ca 3 m/km) (AS Infragate Eesti, 2016). Valla maad jäävad põhjast lõunasse Kambriumi ja Ordoviitsiumi ladestu kivimkehade avamusalale, koosnedes valdavalt liivakivist, aleuroliidist, savist, merglist, dolomiidist ja lõhelisest lubjakivist. Lasumust häirivad mõnevõrra valla maa-ala läbivad Rakvere, Haljala, Sõmeru ja Aseri rikkevööndid, väljapeetuim neist on edela–kirdesuunaliselt läbiv Aseri rike (Eesti Geoloogiakeskus, 2006). Valla maadele jäävad loode-kagusuunalised Selja-Sõmeru ja Kunda mattunud orud aluspõhja kivimeis. Kunda mattunud oru kohal Kunda jõe keskjooksul, Rahkla küla idapiiril asub Rahkla ehk Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 17 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sämi langatus, kus ligikaudu 2-kilomeetrise läbimõõduga alal on Ordoviitsiumi ladestu kivimid kuni 50 m madalamal ja orgu täitvate Kvaternaarisetete paksus suureneb 50 ja enam meetrini. Sügavpuuraukude läbilõigete põhjal kristalse aluskorra pind on langatuse kohas normaalsel tasemel ja lasuvate kihtide languse põhjustajaks on olnud enamjaolt Kambriumi sinisavi lasundi pealse liivakivilasundi paksuse vähenemine kuni selle puudumiseni välja (Eesti Geoloogiakeskus, 2006). 6.2.3 Pinnakate Rakvere valla pinnakate on õhuke, vaid mattunud ürgorgudes ulatub Kvaternaarisetete paksus 25 ja enam meetrini. Pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalsetest setetest ehk karbonaatsest moreenist. Moreenikihi paksus on üldjuhul alla 5 meetri, kohati esineb ka õhukese (alla 1 m) pinnakattega alasid. Karbonaatkivimite peal lasuvale moreenile on iseloomulik lõimise ja koostise suur muutlikkus, mis sõltub paljuski aluspõhja, iseloomust moreen sisaldab keskmiselt jämepurdu 20-60%, liiva 25-30%, savi ja aleuriiti 15- 30% (AS Infragate Eesti, 2016; OÜ Hendrikson & Ko, 2009). Kõrvuti moreeniga esineb ka mandrijää erinevate servmoodustistega seotud glatsiofluviaalseid setteid (veerised ja munakad, kruus, eriteralised liivad, peenliiv, aleuriit, liivakas viirsete), leidub ka jääjärvesetteid (peenliiv, aleuriit, savi). Samuti levivad alal ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal (Holotseenis) tekkinud jõesetted (veerised, munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, muda) ja järvenõgudes settinud heledavärviline karbonaatne setend järvelubi. Paiguti leidub tehnogeenseid setteid ning reljeefi madalametes kohtades levivad biogeensed setted – soosetted (madalsoo- ja rabaturvas). Ülevaade Rakvere vallas levivatest settetüüpidest on antud joonisel 4. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 18 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 4. Rakvere valla pinnakatte geoloogia ja settetüübid (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2019). 6.2.4 Mullastik Pinnakattes laialdasel alal leviva lubjarikka savika moreeni tõttu levivad Rakvere vallas valdavalt viljakad mullad. Rakvere valla maadel esinevad leostunud ja leetjad kamar-karbonaatmullad, gleimullad ning koreserikkaid rähkmullad. Piirkonna suhteliselt suure soisuse tõttu levivad Pandivere kõrgustiku jalamil ka madalsoomullad. Pandivere piirkonna leostunud ja leetjad mullad kuuluvad Eesti parimate hulka, neil on soodne õhu-, vee- ja toiterežiim ning nende huumushorisont küündib kuni 25- 30 cm-ni (OÜ Hendrikson & Ko, 2009; OÜ Vetepere, 2015). Rakvere valla territoorium on kõrge põllumajandusliku potentsiaaliga piirkond, Pandivere kõrgustiku alal ja Rakvere linnast kirdesse jäävas piirkonnas (endise Sõmeru valla kesk- ja lõunaosa) paiknevate põllumaade keskmine boniteet ületab paiguti 50 hindepunkti. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 19 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2.5 Radoon Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, vahelüli loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta (Keskkonnaministeerium, 2019). Radoon sattub hoonetesse ennekõike pinnasest hoonete all ja ümber, samuti ehitusmaterjalidest ja kraaniveest. Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). 222 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) pinnaseõhus otsemõõdetud Rn-sisalduse kaardi järgi jääb Rakvere piirkond normaalse kuni kõrge radooniohu riskiga alale (joonis 5) (Petersell jt, 2017). Joonis 5. Radooniohtlikkus Rakvere vallas (Eesti Geoloogiakeskus, 2004). Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus määratakse radooniohtlikus piirkonnas ehitamise põhimõtted radooniriski vähendamiseks ning inimeste tervise kaitseks. 6.2.6 Maavarad Rakvere vald on rikas loodusressursside poolest. Sealne maapõu peidab endas suuri põlevkivi- ja fosforiidivarusid ja pinnakatte maavaradest leidub ehitusliiva, -kruusa ning turvast (vt joonis 3). Kogu valla territooriumil paiknevad aluspõhjakivimitega seotud suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud, kuhu kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada ja Haljala uurimisväljad) ning Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad. Samuti on Rakvere valla maapõues hulgaliselt diktüoneemaargilliiti ehk diktüoneemakilta, mis on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Vallas leiduvate maavarade ja maardlate paiknemine on esitatud joonistel 6 kuni 8. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 20 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 6. Rakvere valla maapõues leiduvad maavarad (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2019). Joonis 7. Fosforiidi varude paiknemine (Rakvere valla arengukava 2029-2035, 2019). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 21 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 8. Maardlate paiknemine Rakvere valla maa-alal (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2019). Rakvere valla maapõues paiknev põlevkivi on madalakvaliteediline ning ei kaalu üles kõrge mullaboniteediga põldude hävitamist kaevandamise tulemusel. Fosforiidikiht asub vahetult diktüoneemaargilliidi all, seetõttu tuleks fosforiidi kättesaamiseks kõigepealt diktüoneemaargilliit eemaldada, mis võib aga põhjustab suuri keskkonnaprobleeme, sest diktüoneemaargilliidil on omadus hapnikuga kokkupuutudes süttida (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi poolt on koostatud uurimustöö „Lääne-Virumaa strateegilised maavarad“ (2010) andmaks ülevaadet maakonna strateegiliste maavarade – põlevkivi, fosforiidi ja tehnoloogilise lubjakivi ressurssidest, nende asendist maakonna asustuse ning keskkonnahoiu objektide suhtes, kasutusperspektiivist ja kasutust ootavate varude kaitsest. Uurimustöös on esitatud ka Lääne-Virumaa fosforiidi varud, kvaliteet ning keskkonnaalased ja teised kitsendused maardlate kaupa, neist Rakvere valla alale jäävad Toolse maardla ja Rakvere maardla. Toolse maardla asub peamiselt end Sõmeru valla territooriumil, koosneb 16 plokist. Maardla pindala on 10 109,52 ha ja plokkide summaarne varu suurus on 643 899 tuh tonni, sellest 386 574 tuh tonni on passiivne tarbevaru ja 257 325 tuh tonni passiivne reservvaru. Maardlas arvel olevate plokkide keskmine paksus on 2,69 m, katendi (pinnakattesetted ja aluspõhjakivimid) paksus 1-60 m. Rakvere maardla koosneb 25 plokist end Sõmeru ja end Rakvere valla aladel ja kaugemalgi. Pindala maardlal on 14 048,6 ha, varu kokku on 10 334 178 tuh tonni, sellest 839 728 tuh tonni on passiivne tarbevaru Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 22 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ja 1 098 605 tuh tonni passiivne reservvaru, prognoosvaru on 8 395 845 tuh tonni. Maardlas arvel olevate plokkide keskmine paksus on 6,82 m, katendi paksus 40-130 m (Rosentau jt, 2010). Tulenevalt nii põlevkivi kui fosforiidi kaevandamise keskkonnaohtlikkusest ning kogu valla elukeskkonna hävitamise võimalusest kaevanduste tekkimise tulemusena, Rakvere valla arengukava 2019-2035 ei näe ette võimalust nende kahe maapõue vara kaevandamiseks. Peamiseks eesmärgiks on aktiivselt osaleda Pandivere veekaitse ala taasloomisel (vt ptk 6.3.2), et välistada kaevandamise negatiivne mõju Eestimaa põhjaveele (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Aladel, kus on tegemist arvele võetud passiivsete maavaravarudega (maapõueseaduse § 23 lõige 6 alusel on maavaravaru passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik) ei sea maapõueseadus otseselt kitsendusi maakasutuse planeerimiseks, mis tagaks jätkusuutliku ja erinevate osapoolte huve arvestava territooriumi kasutamise. 6.2.7 Kaevandamistegevus Rakvere vallas on registris arvel 18 maardlat (tabel 3). Suurimad neist on Rakvere ja Toolse fosforiidi maardla ning Eesti maardla Haljala põlevkivi uuringuväli. Valla territooriumil olemasolevad mäeeraldised on esitletud tabelis 4. Tabel 3. Rakvere vallas asuvad maardlad (Maa-amet, 2019). Maavara Maardla nimi Fosforiit Rakvere, Toolse Kruus Lasila, Haava (Rakvere) Liiv Veltsi (Pahnimäe), Sämi, Pikametsa Lubjakivi Kunda, Rakvere Põlevkivi Eesti (Haljala uuringuväli), Eesti (Kohala uuringuväli), Eesti (Pada uuringuväli) Turvas Varudi, Hulja, Sooaluse, Vaeküla, Vetiku, Sämi Tabel 4. Rakvere valla territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, 2019). Mäeeraldise nimi Kaevandamisloa omaja Kaevandamis Loa kehtivus loa nr Sämi liivakarjäär Sämiliiva OÜ L.MK/320835 20.09.2011-09.05.2026 Aru-Lõuna II AS Kunda Nordic L.MK/329568 26.07.2017-25.07.2032 lubjakivikarjäär Tsement Toolse-Lääne AS Kunda Nordic KMIN-124 04.02.2015-04.02.2045 lubjakivikarjäär Tsement Pikametsa Eesti Teed AS L.MK/326702 25.08.2015-25.08.2030 liivakarjäär Veltsi karjäär AS Eesti Teed LVIM-025 26.10.2004-26.10.2019 Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 23 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Aru-Lõuna Kunda Nordic Tsement KMIN-050 08.08.2004- 05.11.2028 lubjakivikarjäär AS Ubja põlevkivikarjäär AS Kunda Nordic KMIN-037 15.09.2002-24.06.2027 Tsement Seisuga 23.09.2019 taotletakse Rakvere vallas kahte uut kaevandamisluba: AS Tootsi Turvas taotleb turba kaevandamise luba, põllumajanduses ja energeetikas kasutamise eesmärgil, Hulja turbatootmisalal ning Eesti Teed AS taotleb ehitusliiva kaevandamisluba Veltsi karjääris. KSH käigus arvestatakse praeguse ja võimaliku kaevandamistegevusega ning selle keskkonnamõjudega. Kaevandamistegevuse mõjud looduskeskkonnale on hinnatud ehitusmaavarade kasutamise riiklikule arengukavale 2011-2020 ja põlevkivi arengukavale 2016-2030 koostatud KSH-de raames ning on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi kaevandamislubade taotluste KMH-de raames, mistõttu kaevandustepõhist mõjude hindamist üldplaneeringu KSH raames eraldi ei teostata. Lisaks täpsustatakse maakonnaplaneeringus antud üldpõhimõtteid ammendunud ja ammenduvate karjääride rekultiveerimise võimaluseks ja puhke-otstarbeliseks kasutuselevõtuks. 6.3 Planeeringuala hüdroloogiline kirjeldus Hüdrogeoloogiliselt paikneb Rakvere vald Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Alal leidub arvukalt karstinähtusi, sh kurisuid (OÜ Vetepere, 2015). Pandivere kõrgustik on Eesti tähtsaim veelahkmeala. Karstivee süsteem Pandivere võlvil ja nõlvade ülaosas on moodustunud juba enne jääaega, ent on elav ja aktiivselt arenev tänapäevalgi. Pinnavee neeldumist ja kivimite karstumist põhjustavad lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus (Kobras AS, 2016). Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Ordoviitsiumi lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja maapinnalähedastes karstiõõnsustes. Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eeskätt õhukese pinnakattega aladel (OÜ Vetepere, 2015). Joonisel 9 on esitatud Rakvere valla hüdrogeoloogiline skeem. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 24 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 9. Rakvere valla maa-ala hüdrogeoloogiline skeem (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2019). 6.3.1 Põhjavesi Rakvere vald jääb pea täies ulatuses Ida-Eesti vesikonda (Viru alamvesikonda), vaid äärmine valla lõunaosa jääb Lääne-Eesti vesikonda (Harju alamvesikonda) ning Pandivere kõrgustikule moodustatud Pandivere põhjavee alamvesikonda, mis territoriaalselt langeb peaaegu (piire korrigeeritud) kokku ca 30 aastat tagasi Pandivere väärtusliku põhjavee kaitseks loodud Pandivere veekaitsealaga (loodud takistamaks fosforiidimaardla uurimise laiendamist ja kaevandamise alustamist ning piirata militaarreostuse teket) (Maves OÜ, 2019; AS Maves, 2004). Alamvesikondade veemajanduskavade valmimise järel võttis Pandivere Riikliku Veekaitseala veemajanduse ja veekaitse juhtimise üle Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava, mille kohaselt peab Pandivere alatiseks jääma riigi tasemel esile tõstetud erilise veemajandusliku tähtsusega piirkonnaks (AS Maves, 2004; Kobras AS, 2016). Pandivere põhjavee alamvesikond jääb tervikuna nitraaditundlikule alale, kus levivad väga head põllumullad ja on arenenud põllumajandustootmine. Looduslikult on kogu piirkond väga tundlik põhjaveereostuse suhtes (AS Maves, 2004). Põhja- ja pinnavee kaitseks on moodustatud intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatiooni sisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus (Keskkonnaministeerium, 2018). Rakvere valla maad jäävad suures ulatuses Pandivere nitraaditundlikule alale, alast jäävad välja vaid endise Rakvere valla põhjaosa ning endise Sõmeru valla põhjapoolne ala. Nitraaditundlik ala vallas on Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 25 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus põhjavee veelahkmejoonest lõuna poole jääv maa-ala (vt joonis 9). Nitraaditundlik ala kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 17 (vastu võetud 21.01.2003) „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“. Eesti pinnavee ja põhjavee seisundist ülevaate saamiseks ning veekogude seisundi parandamiseks ja säilitamiseks tegevuste planeerimiseks on Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitatud veemajanduskavad perioodiks 2015-2021. 6.3.1.1 Põhjaveekogumid ja nende seisundid Vastavalt keskkonnaministri 29.12.2009 määrusele nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja 1 kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord “ on Rakvere valla aladel järgmised põhjaveekogumid (sulgudes põhjaveekogumi number): Silur- Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) ja Lääne-Eesti vesikonnas (nr 14), Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13), Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5), Kambrium-Vendi põhjaveekogum (nr 3) ja Kambrium- Vendi Voronka (nr 2) ja Gdovi põhjaveekogum (nr 1) (Ulm, 2016). Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt (OÜ Vetepere, 2015). Kvaternaari veekompleks lasub Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on sellega hüdrauliliselt seotud (AS Infragate Eesti, 2016). Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel. Viimati toimus põhjaveekogumite hindamine 2014. aastal. Põhjaveekogumite hinnangute järgi on kõikide Rakvere valla põhjaveekogumite keemiline ja koguseline seisund hea, välja arvatud Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15). Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas koguline seisund on „hea“ aga keemiline seisund on „halb“. Keemilise seisundi hinnang „halb“ tuleneb nitraatide sisaldusest põhjavees. Antud põhjaveekogumis on seireperioodil 2007-2013 pestitsiidide piirväärtust ületatud kahes seirejaamas ning naftasaaduste a b piirväärtust seirekaevus nr 3677 (OÜ Hartal Projekt, 2014 ; OÜ Hartal Projekt, 2014 ). Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. aasta aruande kohaselt jäi 2016. aastal Ida-Eesti vesikonnas Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist võetud veeproovide NO3- sisaldus vahemikku <0,4–27,0 mg/l. Põhjaveekogumi keskmine NO3-sisaldus oli 2016. aastal 8,0 mg/l. Mõlemal juhul pole arvesse võetud nitraaditundliku ala seirekaevude andmeid, mida käsitletakse eraldi aruandes (täpsemalt ptk 6.3.3). Vaatluskaevus nr 3677 benseeni 2016. aastal ei leitud, küll aga ületas polüaromaatsete süsivesinike summa (0,13 µg/l) veidi kehtestatud läviväärtust (0,1 µg/l). 2016. a seireandmete põhjal võib Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi (Ida-Eesti vesikonnas) seisundit lugeda heaks, kuid tundlikuks reostuse suhtes. Põhjaveekogumi seisundi hinnangu puhul peab arvestama seda, et arvestatud ei ole nitraaditundliku ala seirekaevude andmeid (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 26 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.3.1.2 Põhjaveevarud Rakvere vallas olemasolevad põhjaveevarud ja nende kasutusaeg on kinnitatud 06.04.2006 Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga nr 408 „Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“. Vallas asuvate põhjaveevarude kasutusaeg on määratud kuni 2020 aastani, see tähendab, et põhjaveevarude kasutusaeg hakkab lõppema ning vastavalt veeseadusele (vastu võetud 30.01.2019) on vajalik taotleda edaspidiseks uued põhjaveevarud. Tabelis 5 on välja toodud Rakvere valla haldusterritooriumi põhjaveevarud. Tabel 5. Rakvere valla haldusterritooriumi põhjaveevarud (Keskkonnaministeeriumi 06.04.2006 käskkiri nr 408). Põhjaveemaardla Veekihi geoloogiline Põhjavee- Varu Kasutusaeg 3 1 piirkond indeks varu (m /d) kategooria ja otstarve Arkna veehaare O (Lasnamäe-Kunda) 1 400 T1 joogivesi kuni 2020 Rakvere lihakombinaadi O (Keila-Kukruse) 1 000 T1 tootmisvesi kuni 2020 Arkna veehaare Rakvere lihakombinaat O-C 500 T1 joogivesi kuni 2020 Arkna veehaare O-C 500 T1 joogivesi kuni 2020 Rakvere ümbrus O-C 1 760 T1 joogivesi kuni 2020 Arkna veehaare C-V 2 000 T1 joogivesi kuni 2020 Rakvere ümbrus C-V 1 660 T1 joogivesi kuni 2020 Virukivi O 450 T1 tootmisvesi kuni 2020 Virukivi V2vr 50 T1 joogivesi kuni 2020 6.3.1.3 Põhjavee kaitstus Rakvere valla territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud ja paiguti täitsa kaitsmata. Piirkonnas on põhjavesi eriti tundlik reostuse suhtes, kuna õhukese pinnakatte ja karstinähtuste tõttu liigub sademe- ja sulavesi kiiresti põhjavette, jõudmata piisavalt puhastuda. Reostunud põhjavesi võib allikatena avanedes ka pinnavett saastada. Põhjavee looduslik kaitstus vallas on esitatud joonisel 10. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 27 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 10. Põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2019). 6.3.2 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala Pandivere kõrgustiku head infiltratsiooni omadused tagavad head tingimused põhjavee moodustamiseks, kuid samuti soodustab see maapealse reostuse jõudmist põhjavette. Intensiivne põllumajandustegevus on põhjustanud Pandivere piirkonnas põhjavee lämmastikureostuse kuna taimede poolt kasutama jäänud lämmastik viiakse sademe- ja lumesulamisveega nitraatlämmastikuna mullast välja (AS Maves jt, 1993). Kuni 20 mg/l suurust nitraadisisaldust Pandivere pindmises põhjavee kihis võib lugeda normaalseks. Nitraadisisaldused 20-50 mg/l viitavad intensiivsest põllumajandusest põhjustatud reostusele. Sisaldused üle 50 mg/l on seotud konkreetse punktreostusega või ümbruse väga intensiivse väetamisega (AS Maves jt, 1993). Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt koostatud 2016. aasta nitraaditundliku ala põhjaveeseire aruande andmete põhjal ületas 2016. aastal nitraadi sisalduse piirväärtuse (50 mg/l) 12,6% seirepunktidest. Võrreldes 2016. aasta nitraadi sisalduse tulemusi pikaajalise (2001-2016) keskmisega on kogu nitraaditundlikul alal nitraadi sisaldus kasvanud 68% ja vähenenud 23% seirepunktides (joonis 11). Pandivere piirkonnas on nitraadi sisaldus kasvanud 85% ja vähenenud 10% seirepunktidest ning Adavere piirkonnas kasvanud 36% ja vähenenud 46% seirepunktides. Seisund on paranenud Põltsamaa ümbruse kaevudes. Taimekaitsevahendi jääke leiti 31-st seirepunkti veest. Pestitsiidi piirväärtuse (0,1 µg/l) ületas kaheksa seirepunkti vesi. Aruande järelduste kohaselt liigub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala seisund halvemuse suunas. Nitraatide sisalduse kasv ja pestitsiidide leidude suurenemine viitab tõenäoliselt hea põllumajandustava rikkumistele väetiste/sõnniku kasutamises ja taimemürkide pritsimises põllumeeste poolt, kuna seirepunktid, mis paiknevad põldude keskel, on põllumajandusliku hajukoormuse hindamiseks. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 28 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 11. Nitraatide sisalduse muutus võrreldes 2016. aasta nitraadi sisalduse tulemusi pikaajalise (2001-2016) keskmisega (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017). 6.3.3 Pinnavesi Rakvere vallas on kaks looduslikku järve (Mätasjärv (VEE2033580) ja Väänjärv (VEE2033581)), neli tehisjärve ning kaks paisjärve (Juprijärv/Veskijärv (VEE2023320) ja Päide järv/Päide paisjärv (VEE2066220)). Tegemist on valdavalt väikeste järvedega. Avalikke või avalikult kasutatavaid järvi ametlikult Rakvere vallas ei ole. Vooluveekogud paiknevad peamiselt valla kesk- ja põhjaosas. Valla territooriumile jääb osaliselt või täielikult neli jõge: Kunda jõgi (VEE1072900), Selja jõgi (VEE1074600), Sõmeru jõgi (VEE1075600) ja Toolse jõgi (VEE1074100). Lisaks on Rakvere vallas 10 oja ja kolm peakraavi. Vallas olemasolevad Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 29 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus peakraavid on: Raudlepa peakraav/Raudlepa oja (VEE1073701), Tobia peakraav /Tobia oja (VEE1075400) ja Vetiku oja/Vetiku peakraav (VEE1075601). Tabelis 6 on esitatud Rakvere valla haldusterritooriumile jäävate jõgede seisund Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. aasta vahehinnangu aruande kohaselt. 2015. aastal viidi Kobaras AS poolt läbi Selja jõe valgala reostuskoormuse uuring, mille eesmärgiks oli 2 kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks. Töö tulemustes toodi välja, et kõige olulisemad koormusallikad, mis mõjutavad Selja jõe valgala reostuskoormust on põllumajanduslik hajukoormus, mis annab suure lämmastikukoormuse (põllumaa hektari kohta antakse põllumajandusväetiste abil kokku 112 kg lämmastikku), Päide paisud, mis takistavad kalade rännet ning Rakvere reoveepuhasti, mis annab punktkoormusallikana suure fosforikoormuse (0,988 t fosforit ehk ca 14% kogu Selja jõe valgalalt pärinevast fosforist ning 49% Soolikaoja kogu fosforist). Siinpuhul on oluline märkida, et Rakvere puhasti vastab kõikidele vee erikasutusloa nõuetele. Lisaks olulised koormusallikad, mis võivad koosmõjus teiste allikatega mõjutada veekogumi seisundit on: Varangu pais, Haljala reoveepuhasti, kanaliseerimata piirkonnad ning üle 100 loomaühikuga farmid (Kobras AS, 2015). Rakvere vald on rikas allikate poolest, valla territooriumile jääb 18 allikat. Eriti allikate rohke on Tõrma küla, kus asub oluline allika- ja karstiala: Tõrma-Karitsa-Jupri allikad ja karstiala. Vallas leidub mitmeid karstilehtreid või karstiväljasid, seda eriti valla lõunapoolsemas osas. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 30 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 6. Rakvere valla haldusterritooriumile jäävate jõgede seisund 2017. aasta seisuga (Seletuskirja lisatabel veemajanduskomisjonile Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. a vahehinnangu kohta, 2018). Veekogumi 2017. aasta Keemilise seisundi Ökoloogilise ÖSE mitte hea element ÖSE mitte hea näitaja VMK ÖSE mitte hea a b nimi koondseisund (KESE) 2017. a seisundi (ÖSE) VMK 2013-2017 2013-2017 põhjus VMK c hinnang 2017. a hinnang 2013-2017 Kunda jõgi Kesine Hindamata (2010. aasta Kesine Kalastik Jõgede kalastikuindeks Paisud (Kunda_2) andme põhjaol oli KESE hea) Selja jõgi Halb Hindamata (2010. aasta Halb Spetsiifilised saasteained 1-aluselised fenoolid Teadmata (Selja_1) andme põhjal oli KESE hea) Selja jõgi Kesine Hindamata (2010. aasta Kesine Suurselgrootud Suurselgrootute Paisud, (Selja_2) andme põhjal oli KESE põhjaloomad, kalastik põhjaloomade (SUSE) maaparandus hea) Shannoni taksonierisus, SUSE taksoni keskmine tundlikkus, SUSE vooluvete tundlike taksonite arv, jõgede kalastikuindeks Selja jõgi Hea Hindamata (2010. aasta Hea Füüsikalis- keemilised N-üld, P-üld, fütobentose Toitained (Selja_3) andme põhjal oli KESE kvaliteedinäitajad, fütobentos 100-TDI, SUSE vooluvete hea) (bentiliste ränivetikate tundlike taksonite arv, SUSE kooslus), suurselgrootud taksoni keskmine tundlikkus, põhjaloomad, spetsiifilised SUSE Taani vooluvete fauna saasteained indeks, naftasaadused, 1- aluselised fenoolid Sõmeru jõgi Halb Hindamata (2010. aasta Halb Kalastik, spetsiifilised 1-aluselised fenoolid Paisud andme põhjal oli KESE saasteained hea) Toolse jõgi Kesine Hindamata (2016. aasta Kesine Kalastik, spetsiifilised Jõgede kalastikuindeks, Lubjakivi- (Toolse_1) andme põhjal oli KESE saasteained baarium karjääride hea) heitveed, koprad, Kaliküla mnt truup (hilissügiseni) a Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement või -elemendid, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogiline seisund 2013-2017 ei ole hea või väga hea. b Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedinäitajad, mistõttu ei ole pinnaveekogum 2013-2017 heas või väga heas seisundis. c Põhjus, mille tõttu pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteedielement ei ole 2013-2017 heas või väga heas seisundis. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 31 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH aruandes keskendutakse Ida-Eesti ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püsistatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu nende eesmärkide saavutamist. KSH aruandes analüüsitakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju pinna- ja põhjaveele. Tulenevalt sellest, et Rakvere vald asub peamiselt nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt nitraaditundlikul alal pööratakse ÜP ja KSH koostamisel erilist tähelepanu põhjavee seisundile ning kaitsmisele. KSH aruande koostamisel käsitletakse uute põhjaveevarude kinnitamisega seonduvat. 6.4 Väärtuslik looduskeskkond 6.4.1 Väärtuslikud maastikud Väärtuslik maastik on maastik, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määratlemine ja nendele tingimuste seadmine tagab ajalooliselt väljakujunenud asustussüsteemi ja maastikumustri väärtuste säilimist ning edasiarendamist. Läbi selle hoitakse omakorda Eesti kultuuri ja rahvuslikku identiteeti. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus (kehtestatud 2019) on määratletud Lääne-Viru maakonna väärtuslikud maastikud. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning need määratakse üldplaneeringutega. Maakonnaplaneeringus jagunevad väärtuslikud maastikud kahte klassi: 1) I klassi alad – kõige väärtuslikumad, võimalikud riikliku tähtsusega alad; 2) II klassi alad – väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad. Tabelis 7 on esitatud maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud, mis jäävad Rakvere valda. Lisaks tabelis toodud aladele ulatub maakonnaplaneeringu kaardi järgi väga vähesel määral Rakvere valla territooriumile Kiviküla, Mõdriku – Roela ja Porkuni - Võhmetu - Lemmküla –Assamalla väärtuslik maastik (II klassi alad). Arvestades maakonnaplaneeringu täpsust ei ole kindel, kas eelnevalt nimetatud maastikud jäävad Rakvere valla haldusterritooriumile. Tabel 7. Maakonnaplaneeringuga planeeritud väärtuslikud maastikud, mis jäävad Rakvere valda (Lääne-Viru maakonnaplaneering, 2019). Ala nimetus Klass Rakvere I klass Aaspere - Haljala II klass Kohala II klass Lavi – Põlula – Miila – Mõedaka – Võlumäe - Linnamäe II klass Mädapea II klass Neeruti - Jõepere - Lasila II klass Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 32 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tulenevalt üldplaneeringu lähteülesandest vaadatakse üldplaneeringu koostamise käigus üle Lääne-Viru maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikud maastikud ning nende kasutamistingimused ja vajadusel täpsustatakse neid. KSH raames hinnatakse sellisel juhul üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikke maastikke ja neil ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja maakasutuse tingimuste mõju väärtuslike maastike säilimisele. 6.4.2 Rohevõrgustik Rakvere valla rohevõrgustik on määratud Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 2019). Lääne-Viru maakonna rohelise võrgustike genereerimine on läbi viidud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koostamise raames ajavahemikul 2003-2005. Roheline võrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse ökoloogilist toimimist. Rohelise võrgustiku põhimõtete rakendamine võimaldab esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt arvestada looduslike alade keskkonda kujundavat mõju. Rakvere vallas on rohevõrgustiku struktuuride tihedus väike (joonis 12). Valda ulatub vaid vähesel määral kolm rohevõrgustiku tuumala. Haldusterritooriumi edelaosas rohevõrgustik peaagu täielikult puudub. Rohevõrgustiku väike osakaal on tingitud sellest, et vallas ei ole sobilikku ökosüsteemset koosseisu rohevõrgustiku moodustamiseks. Suur osa maa-alast on kasutuses põllumajandusmaana. Rohevõrgustiku kontekstis omavad kõrgemat loodusliku väärtust metsad ja märgalad. Põllumajanduslikel ning linnalistel ökosüsteemidel on väiksem väärtus. Valla rohevõrgustiku toimivus on häiritud mitmes kohas lõikudes maanteedega või raudteedega moodustades konfliktialasid. Rohevõrgustik lõikub Tallinn – Narva ning Rakvere – Kunda raudteega, riigimaanteega nr 1 Tallinn – Narva, tugimaanteega nr 20 Põdruse – Kunda – Pada ning tugimaanteega nr 23 Rakvere – Haljala. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 33 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 12. Rakvere valla rohevõrgustik (Andmed: Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019; aluskaart: Maa-amet, 2019). Üldplaneeringus täpsustatakse maakonnaplaneeringus kajastatud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi. Planeeringu ja KSH koostamisel analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud piirkonnas. Lisaks hinnatakse rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike ja puhkeomaduste poolest väärtuslike aladega. Rohevõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamiseks pööratakse tähelepanu neile seatavate tingimuste vastuolude vältimisele ning samuti ühtse mitmekihilise ja mitmekülgset kasutust võimaldava väärtuslike alade (sh väärtuslike maastike) võrgustiku kujundamisele. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 34 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.4.3 Kaitstavad loodusobjektid 6.4.3.1 Kaitsealad ja hoiualad Rakvere valla territooriumile jääb osaliselt või täielikult kaksteist kaitseala ning kaks hoiuala (joonis 13). Rakvere valda jäävad kaitsealad on väikse pindalaga ning paiknevad hajusalt üle kogu valla. Kõige suurema territooriumiga on valla edelaosas asuv Lasila looduskaitseala, mis ulatub osaliselt ka Tapa valda ning Sämi maastiku kaitseala valla kirdeosas, mis jääb suuremas osas Viru- Nigula valda. Suur osa kaitsealadest moodustavad mõisapargid. Lisaks piirneb Rakvere vald edelas Neeruti ning Porkuni maastikukaitsealaga (EELIS, 19.09.2019). Rakvere vallas asuvad kaitsealad:  Arkna mõisa park (KLO1200281)  Karitsa mõisa park (KLO1200352)  Kohala mõisa park (KLO1200344)  Lasila looduskaitseala (KLO1000642)  Lasila mõisa park (KLO1200170)  Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579)  Mädapea mõisa park (KLO1200603)  Mädapea tammiku maastikukaitseala (KLO1000578)  Rägavere mõisa park (KLO1200357)  Sämi maastikukaitseala (KLO1000274)  Uhtna mõisa park (KLO1200169)  Vaeküla mõisa park (KLO1200324) Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 35 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 13. Rakvere vallas olemasolevad kaitsealad ja hoiualad (Andmed: EELIS, 19.09.2019; aluskaart: Maa-amet, 19.09.2019). Hoiualad, mis jäävad vaadeldavale maa-alale on: Järni hoiuala (KLO2000033) ning Kunda jõe hoiuala (KLO2000063). EELISE andmetel (seisuga 19.09.2019) jääb osaliselt Rakvere valla territoorimile projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala. 6.4.3.2 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 01.10.2019) on vallas 20 I kaitsekategooria liigi leiukohta, 78 II kaitsekategooria liigi leiukohta ning 176 III kaitsekategooria liigi leiukohta. Valla territooriumil levib kolm I kaitskategooria loomaliiki: Aquila pomarina (väike-konnakotkas), Haliaeetus albicilla (merikotkas) ja Lagopus lagopus (rabapüü). Samuti levib vallas I kaitsekategooria taimeliik Ranunculus lanuginosus (villtulikas) ja I kaitsekategooria seeneliik Grifola frondosa (leht-kobartorik). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 36 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Rakvere valla haldusterritooriumile jääb seitse püsielupaika:  Lasila harivesiliku püsielupaik (KLO3000739);  Taaravainu käpaliste püsielupaik (KLO3001242);  Ubja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001095);  Toomla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000255);  Varudi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001826);  Varudi-Altküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000422);  Jäätma merikotka püsielupaik (KLO3001804). 6.4.3.3 Kaitstavad üksikobjektid EELIS andmetel (seisuga 19.09.2019) jääb valla territooriumile kaks kaitsealust üksikobjekti: Rahkla allikad (KLO4001070) ja Samma allikad (KLO4001073). Rahkla küla juures asuvate Rahkla allikate puhul on tegemist allikate gruppiga, mis asuvad Pandivere kõrgustiku kirdenõlval. Allikatest saab alguse oja, mis suubub Kunda jõkke. Samma allikad asuvad Huljast ca 0,5 km kirdes. Allikatest saab alguse oja, mis suubub Selja jõkke. 6.4.3.4 Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik. Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758). Rakvere valla haldusterritooriumile jääb täielikult või osaliselt viis Natura 2000 loodusala (joonis 14). Vallast välja, kuid välispiiri lähedale jäävad edelas Porkuni loodusala (RAH0000374) ja Neeruti loodusala (RAH0000359). Natura 2000 linnualasid Rakvere valla territooriumil ei ole. Rakvere vallas asuvad Natura 2000 loodusalad on: Mädapea loodusala (RAH0000366), Mõdriku- Roela loodusala (RAH0000370), Sämi loodusala (RAH0000363), Sirtsi loodusala (RAH0000540) ja Lasila loodusala (RAH0000566). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 37 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 14. Rakvere valla haldusterritooriumile jäävad Natura 2000 loodusalad (Andmed: EELIS, 2019; aluskaart: Maa-amet, 2019). Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatu võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 6.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond 6.5.1 Rahvastik Rahvastikuregistri 01.01.2019 aasta andmetel elab Rakvere vallas 5 624 inimest. Kõige enam on elanikke Sõmeru alevikus (1 177 elanikku). Elanike arvu poolest järgnevad Sõmerule Lepna alevik 412 elanikuga ja Ussimäe küla 319 elanikuga. Rahvastikuregistri andmetel on viimase üheksa aasta jooksul vallas elanike arv vähenenud. Perioodil 2010-2019 on valla elanike arv summaarselt vähenenud 394 elaniku võrra (tabel 8). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 38 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 8. Rakvere valla (sh endise Rakvere valla ja endise Sõmeru valla) elanike arv Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2019 (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Omavalitsusüksus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Rakvere vald 6018 5939 5838 5761 5647 5576 5548 5583 sh endine Rakvere 2228 2222 2170 2146 2108 2084 2088 2106 5565 5624 vald sh endine Sõmeru 3790 3717 3668 3615 3539 3492 3460 3477 vald Elanikkonna vanuselises struktuuris moodustavad suure osakaalu 30-54 eluaastased inimesed (joonis 15). Nooremate põlvkondade järelkasv on väike ning sünnid on kahanevas trendis. Rakvere vallas on tegemist aeglaselt vananeva rahvastikuga. Joonis 15. Rakvere valla vanuseline struktuur (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Valla elanike arvu mõjutab väljaränne, mis on viimasel neljal aastal pidurdunud (joonis 16). Väljarände suurimaks mõjutajaks on Rakvere linna lähedus. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 39 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 16. Rakvere valla rändesaldo (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Võrreldes Eestiga on Rakvere valla rahvastik keskmisest noorem ning lähima kümne aasta jooksul suurt rahvaarvu vähenemist ei ole ette näha. Kuid siiski täpsemalt vaadates on Rakvere valla rahvastik aeglaselt vananev, nii nagu mujalgi Eestis. Vananev rahvastik tähendab seda, et tulevikus peab rohkem tähelepanu pöörama eakaid teenindava taristu ning teenuste väljaarendamisele. Valla elanikkonna analüüsimisel peab arvestama, et Rakvere linnas pakutavate teenuste tõttu on mitmed vallas elavad inimesed oma elukohana kandnud rahvastikuregistrisse Rakvere linna. Üldplaneeringu ja KSH eesmärgiks on kujundada Rakvere vallast atraktiivne elukeskkond. Läbi inimeste elukvaliteedi tõstmise soositakse sisserände suurenemist ning väljarände vähenemist. Üldplaneeringu ülesandeks on vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine ning võrdsete võimaluste kindlustamine kõikides eluvaldkondades olenemata vanusest. 6.5.2 Ettevõtlus ja tööhõive Äriregistri 2019. aasta andmetel asub Rakvere vallas 847 äriühingut, millest 639 on osaühingud, 137 füüsilisest isikust ettevõtjad, 80 mittetulundusühingud, 12 aktsiaseltsid, 10 tulundusühistud, 4 usaldusühingud ja 1 täisühing. Lisaks asub vallas 132 korteriühistut. Kõige enam on Rakvere vallas väikseid ettevõtteid, kus töötajaid on alla kümne (Rakvere valla arengukava 2019-2035 lisa 2, 2019). Enamus ettevõttetest on seotud põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi tegevusalaga. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi sektorist on populaarsuse mõistes järgmine ehitussektor ning sellele omakorda järgnevad hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont ning töötlev tööstus (Statistikaamet, 15.10.2019). Vallas paiknevate ettevõtete tähtsamad ekspordiartiklid on puit, turvas, metallitooted, lihatooted, ehitusmaterjal ja õmblustooted. Suuremad tööstused on koondunud eelkõige Sõmeru-Näpi, Roodevälja, Uhtna, ja Lepna, Taaravainu ja Tõrremäe piirkonda. Ettevõtluse edasiseks arenguks on kõige enam potentsiaali tootmise, teeninduse ja ka puhkemajanduse valdkondades (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 40 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Rakvere vallas asub üks keskkonnakompleksluba omav ettevõte, milleks on HKScan Estonia AS (kompleksloa number: L.KKL.LV-39525). Keskkonnakompleksloaga seotud objekt on Rakvere lihakombinaat (KOTKAS, 15.10.2019). Statistikaameti andmetel (seisuga 15.10.2019) oli 2018. aastal Rakvere vallas keskmiselt 110 registreeritud töötut. 2019. aasta jaanuari andmetel oli registreerituid töötuid 139. Rakvere valla demograafiline tööturusurveindeks on 2019. aasta andmete põhjal 0,88. Demograafiline tööturusurveindeks näitab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhet. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Valla elanike tööhõivet iseloomustab suur seotus Rakvere linnaga, mõningal määral ka sõltuvus kohalikest suurematest tööandjatest (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). 01.01.2019 seisuga on Rakvere valla elanike ülalpeetavate määr 54,4, mis näitab, et 100 tööealise elaniku kohta on 54,4 mittetööealist elanikku (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Üldplaneeringu eesmärk on toetada Rakvere valla ettevõtluse arengut, seda nii teeninduse ja puhkemajanduse sektoris kui ka muudes valdkondades. Läbi uute arengupõhimõtete ja maakasutuse ning ehitustingimuste seadmise saab üldplaneering aidata kaasa mitmekesise majanduskeskkonna loomisele. KSH aruandes käsitletakse üldplaneeringus kavandatava mõju majandustegevusele ja töökohtadele. 6.5.3 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus 6.5.3.1 Haridus Vallas asub neli põhikooli: Sõmeru Põhikool, Uhtna Põhikool, Lasila Põhikool ja Näpi kool. Näpi kool on mõeldud intellektipuudega õpilastele. Lisaks on olemas Veltsi lasteaed-algkool, kus on võimalik omandada põhiharidust 1.–4. klassini. Veltsi lasteaed avati 1969. aastal ja kool 1992. aastal. Lasteaias tegutseb kaks rühma. Kool töötab liitklassidena. Lasila põhikooli juures töötab Lasila Põhikooli lasteaed. Peale Veltsi ja Lasila lasteaia tegutseb Rakvere vallas veel Sõmeru Lasteaed Pääsusilm. Sõmeru Lasteaed Pääsusilm on 9-rühmaline lasteaed, millest 6 rühma asuvad Rakvere vallas Sõmerul ning 3 rühma Uhtnas (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Rakvere vallas on probleemiks lastehoiu ja lasteaiakohtade nappus. Liiga suurte rühmade tõttu on lasteaiaõpetajatel liiga suur töökoormus (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Noortekeskused asuvad Sõmerul, Roodeväljal, Uhtnas, Ubjas, Vaekülas, Lasilas ja Arknas (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 41 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.5.3.2 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Rakvere vallas asub neli sotsiaalhoolekande asutust. Nendeks on: Uhtna Hooldekodu, Ubja Päevakeskus, Sõmeru Päevakeskus ja Lasila Päevakeskus. Eluruumi tagamise teenuse osutamiseks asuvad vallas sotsiaaleluruumid Kullaaru ja Ubja külas. 6.5.3.3 Kultuur ja sport Rakvere vallas tegelevad kultuurilise tegevusega Sõmeru klubi ning küla- ja päevakeskused ning mittetulundusühingud. Sõmeru klubi põhitegevused on: huvitegevuse organiseerimine, kultuuri- ja vabaajaürituste ning näituste korraldamine, valla kultuuritegevuse koordineerimine ja ruumide rentimine. Rakvere vallas on mitmeid tegutsevaid mõisaid, mis asuvad Lasilas, Mädapeal, Kohalas, Arknal, Roodeväljal ja Karitsal ning igaühes toimub erinev tegevus – kool, ettevõtlus, aiandus, kogukondlik tegevus jmt (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Rakvere vallas asub kolm raamatukogu – Sõmerul, Uhtnas ja Lepnal (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Valla spordi ja terviseedendamise taristu on suuremates piirkondades mitmekesine. Sõmeru Põhikoolis on olemas jõusaal ja võimala. Lisaks on Sõmerul kõigile avalikult kasutatav võrkpalliplats, korvpalliplats, discgolfi rada ning tervise- ja suusarada. Uhtna Põhikooli juures on võimla, jõusaal ja suusarada, mis on avalikuks kasutamiseks. Ubja külakeskuses on jõusaal ning välikorv- ja võrkpalliväljakud ning rula- ja trikirattaplats. Lasila külas on noortekeskuses asuv avalikuks kasutamiseks jõusaal. Kooli kõrval on korv- ja võrkpalliväljak. Karitsa külas asub välivõrkpalliväljak (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). Mitmes kohas vajab taristu renoveerimist ja väljaarendamist. Näiteks vajab renoveerimist Sõmeru põhikooli staadion ning väljaarendamist Sõmeru ja Lasila suusarajad (Rakvere valla arengukava 2019- 2035, 2019). Motospordiga tegeleb vallas MTÜ Rallirada, MTÜ Aluvere Ring ja MTÜ Punnvõrr (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). 6.5.3.4 Korrakaitse ja päästeamet Valda teenindab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond ning piirkonnakonstaabel (Rakvere valla arengukava 2019-2035, 2019). 6.5.3.5 Jäätmemajandus Endise Rakvere valla territooriumil osutab jäätmeveo teenust AS Ragn-Sells (kuni 30.04.2020) ja endise Sõmeru valla territooriumil osutab korraldatud jäätmeveo teenust MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. Lääne-Viru Jäätmekeskuse poolt korraldatud jäätmeveoteenust osutab riigihanke alusel OÜ Ekovir. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud ainult olmejäätmed (Rakvere valla koduleht, 16.10.2019). Rakvere vallale lähim jäätmete kogumispunkt on Lääne-Virumaa Jäätmekeskus. Jäätmekeskus avati 2012. aastal. Jäätmekeskusesse saab üle anda ohtlike jäätmeid, sorteeritud ehitus- ja Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 42 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus lammutusjäätmeid, suurjäätmeid, biojäätmeid ja sorteeritud olmejäätmeid (Rakvere valla jäätmekava 2015-2020, 2015; Sõmeru valla jäätmekava 2014-2020, 2013). Jäätmekeskusel on kinnitatud jäätmete vastuvõtmise hinnakiri. Tasuta võetakse elanikkonnalt vastu: akusid ja patareisid, eelsorteeritud pakendit, eelsorteeritud puitu, oksi, metalli, kompleksseid elektroonikaseadmeid, vanapaberit ja ohtlike jäätmeid (kuni 20 kg aastas) (Rakvere valla jäätmekava 2015-2020, 2015; Sõmeru valla jäätmekava 2014-2020, 2013). Jäätmeid, mida ei ole muul viisil võimalik taaskasutada, pressitakse jäätmekeskuses kokku ja viiakse, 2013. a suvel avatud Iru elektrijaama jäätmepõletusplokki. Seal kasutatakse neid jäätmeid (kuni 220 000 t/a) kütusena ja toodetakse neist soojust ja elektrit (Rakvere valla jäätmekava 2015-2020, 2015; Sõmeru valla jäätmekava 2014-2020, 2013). Eestis korraldavad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate poolt neil lasuvate tootjavastutuse kohustuste täitmist MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu ja Ekogaisma Eesti OÜ. MTÜ EES Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu tegelevad lisaks ka patareide ja akude kogumisega. Vanarehvide kogumiseks on asutatud kaks tootjavastutusorganisatsiooni, kes koguvad vanarehve üle Eesti tasuta: MTÜ Eesti Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus. Rakvere vallale lähim on MTÜ Rehviringlus kogumispunkt, mis asub Rakvere linnas (Oscarrehvid OÜ). Lisaks saab vanu rehve ära anda Kuusakoski AS-le. Elektroonikaromusid on võimalik anda üle Lääne-Viru Jäätmekeskuses (MTÜ EES Ringlus kogumiskoht) (Rakvere valla jäätmekava 2015-2020, 2015; Sõmeru valla jäätmekava 2014-2020, 2013). Metallijäätmetega tegeleb Kuusakoski OÜ ja Refonda OÜ (Rakvere valla jäätmekava 2015-2020, 2015; Sõmeru valla jäätmekava 2014-2020, 2013). Rakvere vallas asub 37 avalikku segapakendikonteinerit, kuhu on võimalik viia klaas-, papp- ja plastpakendeid (Rakvere valla koduleht, 16.10.2019). 6.6 Tehniline infrastruktuur 6.6.1 Elektrivõrk Rakvere valla elektrienergia põhivõrgu 110-330 kV õhuliinid ja alajaamad on välja toodud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu joonisel 1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“ (joonis 17). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 43 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 17. Rakvere valla infrastruktuuri taristu (Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019). Seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas ja selle lähistel on maakonnaplaneeringuga ette nähtud Rakvere-Põhja alajaama ja sellega seotud liinide (Rakvere – Rakvere-Põhja – Püssi) rekonstrueerimine. Pikemas perspektiivis rekonstrueeritakse Haljala ja Uhtna alajaamad, nendega seotud haruliinid aga ehitatakse kaheahelalisteks, tagamaks suurema töökindluse nendes alajaamades (joonis 18). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 44 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 18. Elektrivõrgu rekonstrueerimine Rakvere-Püssi piirkonnas (Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019). 6.6.2 Gaasivõrk Rakvere valda läbib Tallinn – Jõhvi – Narva gaasiülekande torustik. Lisaks jääb Rakvere valda Tallinn – Jõhvi – Narva ülekandetorustiku Kunda haruliin, Rakvere haruliin ning Tartu – Rakvere jaotustorustik. Kõikide gaasitrasside puhul on tegemist D kategooria gaasitorustikuga alates 200 mm kuni 500 mm (Maa-amet, 2019; Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019). Vastavalt Eesti gaasivarustuse arengukavale on Lääne-Viru maakonnas (sh Rakvere vallas) plaanis aastatel 2023-2029 teostada ülekandetorustiku Tallinn – Jõhvi D38 I liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suurema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga (vt joonis 17). Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn – Jõhvi D38 I liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kaitsevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m asemel (Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019). 6.6.3 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Rakvere vallas on ühisveevarustusteenusega kaetud järgmised asumid: Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna alevikud ning Roodevälja, Ussimäe, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala, Lasila, Levala, Karitsa külad (Rakvere valla ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni arengukava aastatel 2018-2030, 2018). Rakvere vallas tegutseb kolm vee-ettevõtjat (Rakvere valla koduleht, 2019):  AS Rakvere Vesi – Sõmeru, Näpi, Uhtna ja Lepna alevikus ja Roodevälja, Ussimäe, Ubja, Arkna, Veltsi, Tõrremäe, Tõrma ja Taaravainu külas; Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 45 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Rakvere vald – Karitsa, Levala ja Lasila külas;  OÜ Kunda Vesi – Vaeküla ja Kohala külas. Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Sõmeru aleviku, Näpi aleviku, Roodevälja, Taaravainu, Tõrremäe, Tõrma ja Ussimäe ühisveevärk (Rakvere valla ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni arengukava aastatel 2018-2030, 2018). Rakvere vallas asub kaheksa reoveekogumisala (Rakvere valla ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni arengukava aastatel 2018-2030, 2018):  Rakvere reoveekogumisala (RKA0590247), millesse kuulub Rakvere linn (osaliselt), Sõmeru ja Näpi alevikud ning Aluvere, Papiaru, Roodevälja, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe ja Ussimäe külad. Rakvere reoveekogumisala pindala on 1679 ha ja koormus 152 840 ie;  Uhtna reoveekogumisala (RKA0590241, pindala 30 ha, koormus 311 ie);  Lepna reoveekogumisala (RKA0590244, pindala 33 ha, koormus 475 ie);  Veltsi reoveekogumisala (RKA0590246, pindala 27 ha, koormus 288 ie);  Vaeküla reoveekogumisala (RKA0590238, pindala 11 ha, koormus 245 ie);  Ubja reoveekogumisala (RKA0590575, pindala 22,7 ha, koormus 216 ie);  Arkna reoveekogumisala (RKA0590245, pindala 12 ha, koormus 189 ie);  Lasila reoveekogumisala (RKA0590243, pindala 9 ha, koormus 93 ie). 6.6.4 Soojavarustus Rakvere vallas on kaugküttega varustatud Sõmeru, Uhtna ja Näpi alevikud ning Ussimäe küla. Sõmeru alevikus on kaugkütte teenuse pakkujad Adven Eesti AS, Näpi alevikus ja Ussimäe külas Rakvere Soojus AS ning Uhtna alevikus SW Energia OÜ (Rakvere valla kodulehekülg, 2019). Sõmerus alevikus asub kaks katlamaja: Sõmeru aleviku katlamaja ning Sõmeru Põhikooli katlamaja. Mõlemad katlamajad töötavad maagaasil. Sõmeru Põhikooli katlamaja töötab alates 1989. aastast. Hoolimata pikaajalisest ekspluatatsioonist on katlamaja ja selle seaded rahuldavas seisundis. Sõmeru Põhikooli katlamaja toodab soojust Sõmeru Põhikoolile (Sõmeru valla Sõmeru aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026, 2015). Sõmeru aleviku kaugküttevõrgust tarbivad soojust 18 kortermaja, 2 omavalitsuse hoonet ja 1 ärihoone. Kokku on soojustorustikke Sõmerul 2,1 km, sellest õhus paiknev soojustorustik pikkusega 0,3 km (Sõmeru valla Sõmeru aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026, 2015). Alates 2013. aastast on Uhtnal kasutusel renoveeritud katlamaja. Katlamajas kasutatakse põhikütusena puiduhaket. Olemas on ka varukatel, mis kasutab kütusena põlevkiviõli. Uhtna soojustorud on rajatud 1970. – 1980. aastatel. Soojustorudest olulisi soojuskandja lekkeid ei ole. Kaugkütte soojust tarbis 2015. aastal Uhtna Põhikool, kooli sööklahoone, Uhtna hooldekodu ja Uhtna Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 46 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus lasteaed (Sõmeru valla Uhtna aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026, 2015). Näpi alevikus kasutatakse soojuse tootmiseks maagaasi. Kaugkütet tarbib kokku 7 tarbijat: 4 kolmekorruselist kortermaja, endine KEK kontorihoone, mis on kohandatud koolimajaks (Vaeküla kool), katlamaja olmekorpus ja tootmishoone. Soojustorustiku üldpikkus on 550 meetrit (Sõmeru valla Näpi aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026, 2015). 6.6.5 Transpordivõrgustik 2019. aastal kinnitati Rakvere valla teede arengukava 2019-2035. Arengukavaga kavandatakse valla sõiduteede, kergliiklusteede, kõnniteede, parklate ja tänavavalgustuse ehitust, renoveerimist ning teehoidu perioodil 2019-2035. Vallas paiknevad teed jagunevad riigiteedeks, vallateedeks, erateedeks ja metsateedeks. Rakvere vallas on 2018. aasta seisuga kohalike teede nimekirja kantud 257,3 km avalikult kasutatavaid teid, millest 76,0 km mustakattega teid ja 181,3 km on kruusateid. Teede kooseisu kuulub 8 silda ja 102 truupi. Lisaks kuulub vallale 13 parklat, mis on enamuses mustakattega (Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, 2019). Rakvere valda läbivad kaks põhimaanteed: Tallinn – Narva maantee (põhimaantee nr 1 E20) ja Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee (põhimaantee nr 5). Tugimaanteedest läbivad Rakvere valda: Põdruse – Kunda – Pada (tee nr 20), Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva (tee nr 22) ja Rakvere – Haljala (tee nr 23) tugimaantee (Teeregister, 2019). Tallinn – Narva põhimaantee kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustiku maanteede üldvõrku. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus on Rakvere valda jääv põhimaantee nr 1 kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna (vt joonis 17) (Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2019). Vallas on 52% kohalike teede pinnakatete seisukord rahuldav. Väga heas ja heas seisukorras on vastavalt 5% ja 17% teedest. Seega talutavas seisukorras on ca 74% teid. Halvas seisukorras on 23% ja väga halvas on 4% valla teedest (Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, 2019). Vallale kuuluvate kergliiklusteede kogupikkus on 18,1 km ja kõnniteede mahuks 1,46 km. Kõnniteed asuvad peamiselt Sõmeru ja Näpi alevikus. Valdavalt on kergliiklusteed ja kõnniteed kas väga heas või heas seisukorras (Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, 2019). Rakvere vallas on tänavavalgustusega kaetud eelkõige tiheasustusega alad. Hajaasustusega piirkondades paiknevad üksikud liinid (Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, 2019). Liiklusohtlikud kohad Rakvere vallas (Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, 2019):  Sõmeru ristmik, kus ristuvad põhimaantee nr 1 ja põhimaantee nr 5;  Tallinn-Narva maanteel Arkna küla vaheline lõik ning Arkna külast sisse- ja väljasõit, mis ristub Tallinn-Narva maantee ja Arkna-Rakvere tee (kõrvalmaantee nr 17164) ristmikule. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 47 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sõmeru ristmiku ohutumaks muutmiseks on koostöös Maanteeametiga koostatud eskiisprojekt. Maanteeametil on 2020. aastal plaanis Arkna – Rakvere maanteel katte uuendustööd, mille raames ja koostöös Maanteeametiga on vallal plaanis tagada turvaline juurdepääs Arkna külla, võttes kasutusele vana Tallinn – Narva maantee lõigu, mis kulgeb Arkna – Rakvere maanteele (Rakvere valla teede arengukava 2019-2035, 2019). Valda läbivad Tallinn – Narva ja Rakvere – Kunda raudtee. Vallale lähimad sadamad asuvad Kundas ca 24 km ja Tallinnas ca 98 km kaugusel (Rakvere valla arengukava, 2019). Koostatava üldplaneeringu raames määratletakse tehnilise taristu arengusuundumused. Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus analüüsitakse Rakvere valla tehnilise taristu seisukorda, sidusust, paiknemist ning ka seda, millised mõjud kaasnevad tehnilise taristu arendamisega nii looduskeskkonnale kui asustuse üldisele vajadusele. Eraldi pööratakse tähelepanu transpordivõrgustiku paiknemisele ja kergliiklusteede arendamisele. Vajalik on jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamine tihedamalt asustatus külakeskustes ja suuremate teede ääres. Taristu väljaarendamisel lähtutakse elanikkonna vajadustest ning asustuste paiknemisest. 6.7 Riigikaitseline tegevus Rakvere vallas Roodevälja külas asub Viru maleva perspektiivne tagalakeskus. Ehitise piiranguvööndi ulatus on kuni 300 meetrit kinnisasja välispiirist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ on märgitud, et riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust täpsustatakse üldplaneeringute koostamisel. Riigikaitselise otstarbega maa-alade ja ehitiste vajaduse planeerimine selgub üldplaneeringu koostamise käigus koostöös Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette riigikaitselised maa-alad ja ehitised, siis arvestatakse üldplaneeringu käigus maakasutuse planeerimisel nii ehitiste kui ka nende piiranguvööndist tulenevate kitsendustega ning mõjude hindamisel riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane. Üldplaneeringus täpsustatakse vajadusel riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust ning piirangu tingimusi. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 48 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.8 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Maa-ameti kaardirakenduse „Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus“ andmetel (seisuga 15.10.2019) asub Rakvere vallas kuus ohtlikku ettevõtet:  Alexela Energia AS (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius 427 m);  Kunda Nordic Tsement AS (ohu kategooria: A- kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius 638 m);  Voglers Eesti OÜ (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius 171 m);  T.R Tamme Auto OÜ (ohu kategooria: B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius 132 m);  Roodevälja Terminaal OÜ (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius 56 m);  HKScan Estonia AS (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius 2400 m). Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma koostöös Päästeametiga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette keskkonnaohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtete asukohad, hinnatakse KSH aruandes sellega seotud riske, valides neile sobivaim asukoht õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes ning tuuakse välja, milliseid meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks–tagajärgede leevendamiseks. 6.9 Ajaloolis–kultuuriline keskkond Kultuurimälestised Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga 17.10.2019) asub Rakvere valla haldusterritooriumil 6 ajaloomälestist, 171 arheoloogiamälestist, 73 ehitismälestist, 8 kunstimälestist ja 6 XX sajandi kultuuriväärtuslikku objekti. Eriti rohkelt on kultuurimälestisi valla põhjaosas (Maa-amet, 2019). Sõmeru valla üldplaneeringuga on tehtud ettepanek võtta Kreutzwaldiga seotud kaks kivi Kaarli külas riikliku muinsuskaitse alla. Üldplaneeringus vaadatakse üle olemasolevad kultuurimälestiste objektid ning alad ning nende üldised ehitus- ja kasutamistingimused. Vajadusel tehakse ettepanekud uute kultuuripärandi objektide määramiseks. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 49 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid EELIS andmetel (seisuga 19.09.2019) asub Rakvere vallas 271 kaardistatud pärandkultuuriobjekti. Nende hulka kuuluvad nii kohaliku tööstuse, kogukonna ajaloo ning kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid. Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist, tükike meie rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ning kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööstusega. Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et pärandkultuuriobjektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline nende kaardistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 2019). Kui üldplaneeringu koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide või nendest teatud osa käsitlemine üldplaneeringu mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse nende asukohad väärtuste ja piirangute joonisele ning hinnatakse nende säilimist tagavaid meetmeid. Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikud alad on alad (või objektid), mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Sellest tulenevalt on oluline nende säilimiseks ja kaitsmiseks sätestada ka tingimused nii nende alade/objektide kasutamisel, nendel tegutsemisel kui ka kontaktvööndis (mõjualas) tegutsemiseks. Miljööväärtuslikud alad määratakse üldplaneeringutes. Rakvere valla üldplaneeringus (kehtestatud 2010) on määratletud vaid üks miljööväärtuslik hoonestusala - Mädapea mõisasüdamik. Üldplaneeringu järgi tuleb antud alal säilitada ja korrastada ajaloolised hooned, lähiümbrus ning alale avanevad vaatekoridorid. Rakvere valla üldplaneeringus on Ringtee nr 5 ja Vahtra puiestee vaheline ala määratud Rakvere linna miljööala puhvertsooniks. Nimetatud ala arendamisel ei tohi seada ohtu Rakvere linna miljööala väärtusi, hoonestusmahud ei tohi domineerida miljööala mahtude üle, tänavavõrgu ja haljastuse detailsemal planeerimisel tuleb arvestada linna miljööala vaadeldavusega. Ala detailsemal planeerimisel tuleb kavandada valla ja linna piirile alade eraldamiseks kõrghaljastus. Sõmeru valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2006) on seatud järgmised tingimused miljööväärtuslikule alale:  ajaloolise planeeringu säilitamine;  ajaloolooliste hoonete välisfassaadide säilitamine; Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 50 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  uute hoonete ehitamisel jälgida asukohast ja miljööst tulenevat stiili- ja kujundusnõudeid;  materjalidena kasutada analoogseid ajaloolisi materjale mitte imitatsioone;  uute hoonete ehitamisel miljööväärtuslikku piirkonda esitada kooskõlastamiseks vallavalitsusele eskiislahendused;  ajaloolise kõrghaljastuse, sh alleede säilitamine (v.a juhul kui see on ohtlik), uue haljastuse kujundamisel arvestada ajastule iseloomulikke kujundusprintsiipe ja taimeliike. Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti raames on valmistatud iga maakonna kohta 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise dokumentatsioonid, kus tuuakse välja miljööväärtuslikud alad ja objektid, mis vajavad omavalitsuse kaitset. Lääne-Virumaa 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimise töös (2010) on nimetatud neli Rakvere valla territooriumil asuvat objekti, mida soovitatakse arvele võtta. Nendeks on (Kalm, 2010):  Tõrma Karusloomakasvanduse haldushoone (katastriüksuse number: 66204:002:0198);  Rakvere KEK-i haldushoone (katastriüksuse number: 77003:001:1620);  Eesti Põllumajandustehnika haldushoone (Sõmeru alevik, puiestee 2);  Ridaelamu Jõe tänaval Sõmeru alevikus. Tulenevalt üldplaneeringu lähteülesandest kaalutakse üldplaneeringu koostamise käigus miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning seega ka kaitse-, kasutus- ja arenduspõhimõtete seadmise otstarbekust. KSH raames hinnatakse sellisel juhul üldplaneeringuga kavandatud miljööväärtuslike alade ja neil ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja selle tingimuste mõju miljööväärtuslike alade säilimisele ja väärtustamisele. 7. Rakvere valla üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Rakvere valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus ettepanekud (alade ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elu- ja looduskeskkonnale. Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub edasise protsessi käigus. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 51 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning valla geograafilisest paiknemisest ja muudest faktoritest tulenevatest eripäradest (näiteks sellest, et Rakvere vallas on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata, teede võrgustiku paiknemine, asustusstruktuur jne). KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise ehk ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemisest, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisest ja täpsustamisest tulenevat mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud üldisemad tingimused (visioon), millega peab üldplaneeringu koostamisel arvestama ja millest lähtutakse ka KSH aruande koostamisel. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:  looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, loodusväärtuslikele aladele, kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);  sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond, põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);  ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (kultuurimälestised, miljööväärtuslikud alad). Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral töö käigus hinnatakse. Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud peavad jääma harmooniliselt koos eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonnaga. Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele. KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 52 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale Rakvere valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Natura 2000 alade ja nende kaitse- eesmärkidega. Rakvere vallas on viis loodusala (joonis 14). Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758). Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade väärtustele, vajadusel tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Rakvere valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärkidele ebasoodsat keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. 8. KSH avalikustamise ajakava KSH läbiviimine ja aeg on seotud üldplaneeringu koostamise protsessiga. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning menetlusnõuded planeerimisseadusest. Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Planeeringu põhilahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimub paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja KSH aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Tabelis 9 on kirjas Rakvere valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 53 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 9. Rakvere valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine Rakvere Vallavolikogu otsusega nr 59 17. oktoober 2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse september – november 2019 koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja detsember 2019 – jaanuar 2020 täiendamine lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine veebruar – september 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek oktoober 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu november 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH detsember 2020 – veebruar 2021 aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Rakvere märts 2021 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek aprill 2021 ÜP avalik arutelu mai 2021 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav juuni – juuli 2021 heakskiit) Kehtestamine Rakvere Vallavolikogu poolt september 2021 Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 54 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9. Kasutatud allikad Õigusaktid: 1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615-k. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 4. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. 5. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrus nr 17. 6. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 7. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. 8. Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside 1 määramise kord . Keskkonnaministri 29.12.2009 määrus nr 75. 9. Rakvere valla ja Sõmeru valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine. Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 170. RT I, 04.01.2017, 12. 1 10. Veeseadus , vastu võetud 30.01.2019. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.10.2019. Muud allikad: 1. Andresson, M., Truumaa, I., Ojamäe, K., 2018. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. a ajakohastatud vahehinnangu kohta: Seletuskirja lisatabel. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium i veeosakond. 2. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut. 3. AS Infragate Eesti, 2012. Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024. 4. AS Infragate Eesti, 2016. Sõmeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028. Kinnitatud 26.05.2016 Sõmeru Vallavolikogu määrusega nr 54 5. AS Maves, 2004. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 55 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6. AS Maves, Eesti TA Geoloogia Instituut, Järva maavalitsuse keskkonna osakond, Lääne- Virumaa looduskaitsetalitus ja Kesk-Suomen vesi- ja ympäristöpiiri. 1993. Pandivere riiklik veekaitseala. 7. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Andmed seisuga 19.09.2019. 8. Eesti Geoloogiakeskus, 2004. Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, M 1: 500 000. ISBN 9985-815-49-1. 9. Eesti Geoloogiakeskus, 2006. Eesti geoloogiline baaskaart: 6434 Rakvere seletuskiri. 10. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2017. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2016 (lõpparuanne). Töö tellija: Keskkonnaagentuur. 11. Kalm, 2010. Lääne-Virumaa XX sajandi ehituspärand. Tellija: Muinsuskaitseamet. 12. Keskkonnaministeerium, 2018. Põllumajandus ja veekaitse. https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala (viimati vaadatud 30.09.2019). 13. Keskkonnaministeerium, 2019. Radoon. https://www.envir.ee/et/radoon (viimati vaadatud 23.09.2019). 14. Keskkonnaregister, 2019. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPpm6yrPpcjnAGD0upF19FewV6t3oDbX (viimati vaadatud 23.10.2019). 15. Kobras AS, 2015. Selja jõe valgala reostuskoormuse uuring. 16. Kobras AS, 2016. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 17. KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem, 2019. https://kotkas.envir.ee/ (viimati vaadatud 15.10.2019). 18. Kultuurimälestiste riiklik register, 2019. https://register.muinas.ee/public.php (viimati vaadatud 22.10.2019). 19. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ ja tegevuskava. Vastu võetud 29.03.2019 Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu otsusega nr 7. 20. Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Keskkonnaministeeriumi 06.04.2006 käskkiri nr 408. 21. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30. 22. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, 2019. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (viimati vaadatud 22.10.2019). 23. Maves OÜ, 2019. Pandivere põhjavee alamvesikond. http://www.maves.ee/pandivere-pohjavee-alamvesikond/ (viimati vaadatud 30.09.2019). 24. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. a aastaaruanne. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 56 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus a 25. OÜ Hartal Projekt, 2014 . Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp. Tellija: Keskkonnaministeerium. b 26. OÜ Hartal Projekt, 2014 . Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp. Tellija: Keskkonnaministeerium. 27. OÜ Hendrikson & Ko, 2009. Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 28. OÜ Vetepere, 2015. Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. Kinnistatud 30.09.2015 Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 9. 29. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Keskkonnaministeerium, Tallinn. https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf (viimati vaadatud 25.09.2019). 30. Rahvastikuregister, 2019. 31. Rakvere valla arengukava 2019-2035. Kinnitatud 23.01.2019 Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 39. 32. Rakvere valla jäätmekava 2015-2020. Vastu võetud 18.02.2015 Rakvere Vallavolikogu poolt määrusega nr 4. 33. Rakvere valla koduleht, 2019. https://www.rakverevald.ee/uldinfo (viimati vaadatud, 16.10.2019). 34. Rakvere valla teede arengukava 2019-2035. Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20.03.2019 otsusega nr 78. 35. Rakvere valla ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni arengukava aastatel 2018-2030. Kinnitatud Rakvere vallavolikogu 12.09.2018 määrusega nr 17. 36. Rosentau, A., Puura, L., Ainsaar, L., Aosaar, H., Zukker, L., 2010. Lääne-Virumaa strateegilised maavarad. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. 37. Statistikaamet, 2019. https://www.stat.ee/ (viimati vaadatud 22.10.2019). 38. Sõmeru valla jäätmekava 2014-2020. Vastu võetud 18.12.2013 Sõmeru Vallavolikogu poolt määrusega nr 1. 39. Sõmeru valla Näpi aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Vastu võetud 16.12.2015 Sõmeru Vallavolikogu määrusega nr 40. 40. Sõmeru valla Sõmeru aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Vastu võetud 16.12.2015 Sõmeru Vallavolikogu määrusega nr 40. 41. Sõmeru valla Uhtna aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Vastu võetud 16.12.2015 Sõmeru Vallavolikogu määrusega nr 40. 42. Teeregister, 2019. https://teeregister.mnt.ee/reet/search (viimati vaadatud 23.10.2019). Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 57 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 43. Ulm, R., 2016. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. 44. Vinni, Rakvere ja Rägavere valdade kergliikluse teemaplaneering. Kehtestatud 25.02.2010 Vinni Vallavolikogu määrusega nr 6. 45. Äriregister, 2019. 46. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 58 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISAD Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 59 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 1. Rakvere valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 60 / 61 Rakvere vald Lääne-Virumaa Rakvere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 2. Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, Rakvere valla ajalehes Sõnumid ja maakonnaajalehes Virumaa Teataja. Kobras AS töö nr 2019–218 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, 61 / 61 Rakvere vald  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering lähteseisukohad SEISUKOHTADE KÜSIMISEKS Objekti aadress: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND November 2019 TARTU Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering: lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik, 44305 Lääne-Virumaa Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostaja: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 3 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad SISUKORD 1. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ... 5 2. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED .......................................................................... 6 3. KAEVANDUSTEGEVUS RAKVERE VALLAS JA KOOSTÖÖ KESKKONNAMINISTEERIUMIGA 14 4. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD/ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED ..................................................... 15 5. KAASAMINE JA KOOSTÖÖ RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL . 15 6. RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA .................................... 17 Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 4 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 1. Rakvere valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid Rakvere Vallavolikogu algatas 17. oktoober 2018 otsusega nr 59 Rakvere valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Rakvere valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa-aladele kasutus- ja ehitustingimuste määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks kooskõlas Rakvere vallas kehtivate strateegiliste dokumentidega. Üldplaneeringu raames viiakse läbi ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel seatakse säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused. Rakvere valda iseloomustavad suhteliselt noor ja stabiilne elanikkond ning aktiivne ettevõtluse areng, kus on vajaliku tehnilise taristuga tugev tööstuspiirkond ning toimiv põllu- ja metsamajandus. Hea asukoht ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on meelitanud ettevõtjaid investeerima nii tootmisse kui teenindusse. Peamised tegevusalad on põllumajandus, ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Rakvere valla territoorium (joonis 1). Joonis 1. Rakvere valla territooriumi asukohaskeem (parempoolsel joonisel on tähistatud varasemate valdade piirid ja nimetused) (Allikas: Maa-amet, 2019). Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 5 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Rakvere vald moodustati 2017. aasta haldusreformi käigus ning hõlmab endist Sõmeru valda ja Rakvere valda. Hetkel kehtib Rakvere valla territooriumil kaks üldplaneeringut:  Sõmeru valla üldplaneering, kehtestati Sõmeru Vallavolikogu 20.07.2006 määrusega nr 21;  Rakvere valla üldplaneering, kehtestati Rakvere Vallavolikogu 21.04.2010 määrusega nr 4. Lääne-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ kehtestati Riigihalduse ministri poolt 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30. Rakvere valla arengukava 2019-2035 on Vallavolikogu poolt vastu võetud 23.01.2019 määrusega nr 39. Üldplaneeringu koostamiseks on vallas moodustatud töörühm, kelle ülesandeks on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajatega läbi arutada olulised teemad. Töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 02.10.2019. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest, heast planeerimise tavast, asjaomaste asutuste ja isikute põhjendatud seisukohtadest. Üldplaneeringuga paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. 2. Rakvere valla üldplaneeringu ülesanded Rakvere valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Üldised põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel:  arvestada haldusreformi tulemusel tekkinud uue omavalitsusüksuse kui terviku ruumiliste eripärade ja vajadustega;  hinnata kehtivate üldplaneeringute maakasutus- ja ehitustingimuste ajakohasust, töötada välja tulenevalt erinevate piirkondade iseloomust arengut soodustavad tingimused maakasutuseks ja ehitamiseks lähtudes kogu uue valla arenguvajadustest. Maakasutuses kaaluda segafunktsioonide määramist (näiteks kombineerida elamumaad väikeettevõtlusega, ärimaad tootmismaadega jne);  asustuse suunamisel pöörata tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele, tihendamisele või laiendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel;  tootmisalade kavandamisel määrata põhimõtted tihedama asustusega piirkondades ning hajaasustuses;  täpsustada valla väärtuslike põllumajandusmaade, maastike, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustike piirid ja kasutustingimused;  arvestada Rakvere valla maastike ja turismi potentsiaaliga;  määrata sotsiaalse ja vaba aja veetmise infrastruktuuri arendamiseks vajalikud alad; Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 6 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad  kehtivate detailplaneeringute analüüsi käigus selgitada välja nende kehtetuks tunnistamise vajadus, töötada välja kriteeriumid, millele tuginedes saab ellu viimata planeeringuid kehtetuks tunnistada;  siduda valla üldplaneering naaberomavalitsuste ruumilise planeerimisega;  kaardistada olulise ruumilise mõjuga objektide asukohad;  kultuuriväärtuslike objektide ja maade väljaselgitamine;  käsitleda maakonnaplaneeringuga valla üldplaneeringule antud ülesandeid. Teemad, mida käsitletakse üldplaneeringus Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. 1. Rakvere valla transpordivõrgu ja muu infrastruktuuri analüüs ning nendest tekkivate kitsenduste määramine Rakvere valda läbib põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mis on lisaks ka rahvusvaheline põhimaantee E20 ning põhimaantee nr 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru. Lisaks sellele neli tugimaanteed Põdruse–Kunda–Pada (tee nr 20), Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva (tee nr 22), Rakvere-Rannapungerja (tee nr 88) ja Rakvere– Haljala (tee nr 23). Rakvere valda läbib Tallinn-Tapa-Rakvere/Narva raudtee. Valla territooriumile aga ei jää ühtegi peatust. Maakonnaplaneeringus ei ole kavandatud raudteevõrgu muudatusi. Vajalik on jätkata tervikliku jalgratta- ja jalgtee võrgustiku väljaarendamist. Maakonnaplaneeringus on toodud perspektiivne jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mida täpsustatakse üldplaneeringuga ning vajadusel täiendatakse. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega oleks otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse põhimõtted. Tänavavalgustusega teid on vaja rajada uutesse elamurajoonidesse Ussimäe külas, Kitseküla tänaval Uhtnas ning Põllu ja Jõe tänava tööstuspiirkonda Sõmerul. Aktiivselt kasutatakse Tõrremäe-Haljala, Sõmeru-Näpi ja Sõmeru-Rakvere jalgratta- ja jalgteid ning Sõmeru tervise- ja suusarada. Arengukava põhjal on suureks probleemiks nii Rakvere valla kui ka Rakvere linna kohalikel teedel rasketehnika transiitliiklus, mis kulgeb Näituse tänaval ja Papiaru teel. Planeeritava Rakvere ringtee põhjapoolse osa rajamine looks ühenduse Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee (põhimaantee nr 5) ja Rakvere-Haljala maantee (tugimaantee nr 23) vahel ning sellega oleks tagatud turvaline ja mugav transiitliiklus riigiteede vahel ning väheneks koormus kohalikele teedele. Samuti tagaks nn põhjaringi väljaehitamine parema juurdepääsu Näpi-Roodevälja-Aluvere tööstusalale ning kiirendaks selle arengut. Põhjaringi väljaehitamise teemal jätkatakse suhtlust Maanteeametiga, millesse kaasatakse ka Rakvere linn. Kaalutakse Sõmeru tööstusala juurdepääsu rajamise vajadust ümber Sõmeru aleviku. Seoses juurdepääsu rajamisega oleks võimalik tagada kogu rasketehnika ohutu transport Sõmeru tööstusalale ja arendajatele luuakse võimalused rajada Sõmeru tööstusala piirkonda uusi töökohti. Ümbersõit Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 7 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad võimaldaks juhtida kogu rasketehnika liikumise Sõmeru alevikust eemale ning siis ei oleks ettevõtete tegevus piiratud rasketehnika liikumisega läbi Sõmeru aleviku peatänava. Maanteeamet: palume teie seisukohta võimaliku Rakvere põhjaringi väljaehitamise kohta. Samuti kas ja millal on plaanis maakonnaplaneeringus ära toodud põhimaantee nr 1 Sõmeru õgvenduse ning perspektiivsete ristmike ja ristete parendamine? Kas ja kuidas peaksime käsitlema Tallinn-Narva neljarealiseks ehitamist Rakvere valla piires? Kas ja milliste riigimaanteede äärde on plaanis rajada kergliiklusteid? Kogukond, ettevõtjad: palume esitada oma ettepanekud transpordivõrgustiku parendamiseks, sh jalgratta- ja jalgliikluse, tava-autoliikluse ja veokite liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Keskkonnaregistri (2019) andmetel on vallas üheksa töötavat jäätmekäitluskohta: Aru-Lõuna lubjakivikarjäär, Kloodi puidujäätmete käitluskoht, Lepna pinnase käitluskoht, Lepna sorteerimis- ja ümberlaadimisjaam, Näpi saeveski katlamaja, Paekarjääri vanarehvide taaskasutuskoht, puidujäätmetest hakke valmistamise tehas, Roodevälja tootmisbaasi ladustamisplats ja Ubja põlevkivikarjäär. Arengukava põhjal on vajalikud investeeringud biolagunevate jäätmete kompostiväljakute rajamiseks. Soovitatav on alustada tervikliku Rakvere valla jäätmekava koostamist, kuna siis selguvad täpsemad käsitlust vajavad teemad. Veterinaar- ja toiduamet: palume seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta (Rakvere vallas paikneb arvukalt karstinähtusi). 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Hajaasustusega piirkondades toimib veevarustus salv- ja erapuurkaevude baasil. Kompaktse asustusega aladel on välja ehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Rakvere vallas on kinnitatud Arkna (keskkonnaregistri kood RKA0590245), Lasila (RKA0590243), Lepna (RKA0590244), Rakvere (RKA0590247), Ubja (RKA0590575), Uhtna (RKA0590241), Vaeküla (RKA0590238) ja Veltsi (RKA0590246) reoveekogumisalad. Üldplaneeringu raames vaadatakse üle reoveekogumisalad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alad. Rakvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava põhjal on ühisveevarustusega täna kaetud järgmised asumid (alevikud ja külad): Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna alevikud ning Roodevälja, Ussimäe, Tõrremäe, Tõrma, Taaravainu, Veltsi, Vaeküla, Ubja, Arkna, Kohala, Lasila, Levala, Karitsa külad. Rakvere lähiümbruses loetletud küladega haakuvad Aluvere, Kaarli, Papiaru. Perspektiivis nähakse ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustada Rakvere linnast loodes paiknev ning Rakvere- Haljaala maantee ja Veltsi küla vahele jääv Päide küla. Arengukava põhjal on Lasila ja Kohala külas vajalik rajada uus puurkaev-pumpla. Kanalisatsiooni ja reoveepuhastiga on probleeme Kohala, Vaeküla ja Lasila külas. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 8 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Vallas on kolm kaugküttepiirkonda Sõmeru, Uhtna ja Näpi. Lisaks on Lepna aleviku kohta koostatud kaugküttepiirkonna analüüs. Võrguvaldajad: Palume esitage digitaalse andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused. Palume esitada teile teadaolevad võrgu juurdeehituse ala või kavandatud uued liinid. Palume esitada üldised oma võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks. Kaugkütteettevõtted: palume ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukoha valimine Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määramine teostatakse vastavalt 01.10.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102 “Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri”. Ohtlikest ettevõtetest asub Rakvere vallas Kunda Nordic Tsement AS lõhkematerjali ladu (A-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius: 638 m), T.R. Tamme Auto OÜ (B-kategooria suurõnnetuse ohuga, ohuala raadius: 132 m), HKScan Estonia AS Rakvere tehas (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius: 2 400 m), Roodevälja Terminal OÜ (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius: 56 m), Alexela Energia AS Roodevälja Uustalu viljakuivati vedelgaasipaigaldis (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius: 427 m) ja Voglers Eesti OÜ (ohu kategooria: ohtlik, ohuala raadius: 171 m). 5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Sadamaregistri andmetel ei asu Rakvere vallas ühtegi sadamat. 6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Planeerimisel ja ehitustegevuses soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu ära kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtmise asemel. Kuigi tänane elanikkonna vanuseline ja sooline koosseis on Eesti keskmisest noorem ning vallas on palju tööealisi elanikke, siis sündide trend näitab, et pikemas perspektiivis vajab vald mitmeid eakate hoolekandega seotud teenuseid. Arengukava põhjal on valla territooriumil hoolekodude kohtade vähesus. Üldplaneeringuga eelistatakse kvaliteetse keskkonna loomist erinevas eas ja erinevate vajadustega inimeste jaoks. 7. Supelranna ala määramine Üldplaneeringus analüüsitakse võimalike supluskohtade ja supelrandade paiknemist Rakvere vallas. 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine Koostöös Maanteeametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Rakvere valla teede ja tänavate kaitsevööndi ulatust. Kohalike teede kaitsevööndi täpsustamine hajaasustuses ja linnalises asustuses. Eravalduses olevate teede, mille osas tuntav avalik huvi, munitsipaliseerimise võimaluste käsitlemine. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 9 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 9. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt ei ole Rakvere vallas suurte üleujutustega siseveekogusid. 10. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Lääne-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+. Analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist, konfliktalasid ning lahendusvariante antud piirkonnas. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus, et võimalusel vältida konfliktalade tekkimist. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada oma nägemus raielankide suuruse ja tiheduse osas rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. 11. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale. Üldplaneeringus näidatakse ära suuremate veekogude perspektiivsed kallasradadele juurdepääsud. Vajadusel täpsustatakse sundvõõrandamise põhimõtted. Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtadest, kust saab kallasrajale või kust peaks saama. 12. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine Koostöös Keskkonnaametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Rakvere valla veekogude ehituskeeluvööndit. 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadusel määratakse kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid. Antud aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. Rakvere valla ja Vinni valla piirile Karitsa ning Vana-Vinni küladesse jääb oos ehk vallseljak, mis on arvel kruusa maardlana ning kus Vinni valla aladel asub Haava II kruusakarjäär. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse võimalust võtta oos kohaliku kaitse alla. Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks objektideks? Vinni vald: milline on teie seisukoht oosi kaitse alla võtmise kohta? Kas peate vajalikuks antud oosi kaitsmist? Millistel tingimustel olete valmis koostööd tegema Rakvere vallaga oosi kaitsmiseks? Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 10 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 14. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle ja täpsustatakse Lääne-Viru maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike põllumajandusmaade piirid. Lisaks kasutatakse Maaeluministeeriumi poolt koostatud mulla boniteedi ja pindala põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti. Väärtuslike põllumajandusmaade piire täpsustatakse vastavalt tegelikule ja eeldatavale kasutusele. Vald asub nitraaditundlikul alal ning seetõttu on eriliselt suur surve põllumajandusettevõtete korrektsele käitumisele, et mitte reostada põhjavett. Suur osa vallast on karstialal, mis on väga tundlik igasuguse mõtlematu inimtegevuse suhtes. Rakvere vallas asub osaliselt üks maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastik ja kaheksa maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku. Üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse väärtuslike maastike piirid üle ning vajadusel täpsustatakse. Aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. 15. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Rakvere valla territooriumil asub kaks kruusamaardlat, kolm liivamaardlat, kaks lubjakivimaardlat, kuus tubamaardlat, kolm põlevkivi- ja kaks fosforiidimaardlat. Lisaks asub vallas kolm uuringuvälja- Pada, Kohala ja Haljala. Üldplaneeringus vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid. Rakvere valla probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Maa-amet: palume infot vektorandmeid Rakvere valla aladel paikneva diktüoneemakildi kohta. 16. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu raames kaalutakse miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning kasutustingimuste seadmise otstarbekust. Rakvere vallas asub Kultuurimälestiste riikliku registri (2019) andmetel 258 kinnismälestist: 8 kunstimälestist, 6 ajaloomälestist, 171 arheoloogiamälestist ja 73 ehitismälestist. Oluline on tagada juurdepääs kultuuriobjektidele ning tagada nende vaadeldavus. Muinsuskaitseamet: palume esitada omapoolne nägemus miljööväärtuslikest aladest ja väärtuslikest üksikobjektidest. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 11 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 17. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Analüüsitakse olemasolevaid alasid ning vajadusel tehakse ettepanekud uute kultuuripärandi objektide määramiseks. Kogukond: palume esitada, mis on kohalik säilimist vajav kultuuripärand. Muinsuskaitseamet: palume esitada omapoolne nägemus. 18. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, krundi minimaalsuuruse, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Valla maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erinevate piirkondade iseloomu ja valla üldise arendusvajadusega. Soodustatakse väljakujunenud asustusmustri säilimist. Uute elamualade määramisel analüüsitakse Rakvere valla tegelikku vajadust ja vastavalt sellele korrigeeritakse eelnevate üldplaneeringutega kavandatud maakasutust. Elamuehituses määratakse tingimused eraldi hajaasustuse ja kompaktse (linnalise) asustusega aladele. Elukeskkonna turvalisust silmas pidades tuleb kehtivate üldplaneeringutega tootmisaladeks määratud maad osaliselt muuta elamumaaks (Aasa ja Põllu tänavate ning Sõmeru jõe vaheline ala) ja maatulundusmaaks (elanike aiamaad). Tootmis- ja tööstusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad. Tootmisalade planeerimisel eelistatakse paiknemist eemal senistest/planeeritavates rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust. Samuti kaalutakse olemasolevate tootmis- ja tööstusalade laiendamist. Arengukava põhjal on valla eesmärgiks ehitada või reorganiseerida valla omandis olevaid hooneid kogukonnamajadeks, kus on ruumid nii ühistegevusteks kui ka raamatukogu, päevakeskuse jm teenuste jaoks. Üldplaneeringuga määratakse vajadusel antud aladele uus juhtotstarve. 19. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Maakonnaplaneeringu põhjal asub Rakvere vallas Viru maleva perspektiivne tagalakeskus Roodevälja külas, piiranguvööndi ulatus kuni 300 meetrit kinnisasja välispiirist. Üldplaneeringuga täpsustatakse maa- alade piirid, piiranguvööndi ulatus ning vajadusel täpsustatakse kasutustingimused. 20. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Rakvere valla spordi ja tervisedenduse taristu on suuremates piirkondades mitmekesine ja võimaldab läbi viia üritusi erinevatele sihtrühmadele. Üldplaneeringuga analüüsitakse ja vajadusel reserveeritakse maa-alad aktiivseks vabaaja veetmiseks ja sportimiseks Rakvere valla aladel. Lisaks hinnatakse puhkeotstarbeliste objektide parklate seisukorda ja uute parklate rajamise vajadust, et tagada parem ning ohutum ligipääs. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 12 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Arengukava põhjal on vajalik teha investeeringuid mänguväljakute, puhke- ja virgestusalade ning skate- ja rattaparkide rajamiseks. Üldplaneeringuga luuakse vajadusel võimalused antud tegevusteks. Kogukond: palume esitada oma ettepanekud, kus võiksid paikneda puhke- ja virgestusalad (pargid, mänguväljakud, rohealad, supluskohad jne). Kas ja kuhu võiks teha avalikke telkimis-/puhkealasid? RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada oma nägemus võimalike puhkealade (puhkemetsade) paiknemise ja kasutustingimuste määramise osas. 21. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Vajadusel seatakse asulate ümber metsa majandamisel piirangud, kus määratakse ära raieliik, langi vanus ja lageraie tegemisel langi ulatus. Müra leevendamiseks välditakse planeerimisel kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaks otsese nähtavuse teket ning müra levimist. Kogukond: palume esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palume esitada omapoolne nägemus, kus oleksid piirangutega alad ning missugused oleksid sobivad piirangud. 22. Müra normtasemete kategooriate määramine Üldplaneeringu raames määratakse müra normtasemed vastavalt õigusaktidele. 23. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadust ja asukohti. Transpordivõrgustiku analüüsi käigus analüüsitakse üle erateede paiknevaid kinnistute juurdepääsusid ning vajadusel seatakse kasutustingimusi. Täpsustatakse parkimispõhimõtted ja -nõuded, määratletakse avalikult kasutatavate parkla-alad (liigendatud parklad); liigitatakse ja määratakse tänavavõrk, projekteerimise üldnõuded, jalgratta- ja jalgteede paigutamise põhimõtted. 24. Krundi minimaalsuuruse määramine Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid ning vajadusel seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. 25. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alad ja juhud, millal tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Üldplaneeringuga analüüsitakse vajadust detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks. 26. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Üldplaneeringuga käsitletakse maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramist. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 13 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 27. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Planeeringuga seatakse tingimused olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks (kraavide korrashoid, võsast puhastamine jms). Põllumajandusamet: palume esitada digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja alade kohta. Maanteeamet: palume esitada teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude veejuhtmetega. 28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Koostöös Keskkonnaametiga tehakse kindlaks sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad ja määratakse nendest tekkivad kitsendused. 3. Kaevandustegevus Rakvere vallas ja koostöö Keskkonnaministeeriumiga Rakvere vald ei näe ette võimalust fosforiidi kaevandamiseks, sest see põhjustab suuri keskkonnaprobleeme. Põlevkivikaevandamine on suure keskkonnakahjuga tegevus ning sellest tuleb edaspidi loobuda taastuvenergiate kasutusele võtmise teel. Rakvere valla maapõues paiknev põlevkivi on madalakvaliteediline ning ei kaalu üles kõrge mullaboniteediga põldude hävimist kaevandamise tulemusel. Tulenevalt nii põlevkivi kui fosforiidi kaevandamise keskkonnaohtlikkusest ning kogu valla elukeskkonna hävimise võimalusest kaevanduste tekkimise tulemusena, Rakvere valla arengukava ei näe ette võimalust nende kahe maapõue vara kaevandamiseks. Peamiseks eesmärgiks on aktiivselt osaleda Pandivere veekaitse ala taasloomisel, et välistada kaevandamise negatiivne mõju Eestimaa põhjaveele. Üldplaneeringu raames tehakse koostööd Keskkonnaministeeriumiga selgitamaks välja kaevandustegevuse perspektiiv ja võimalused Rakvere vallas. Omavalitsusel puudub info, millised on riiklikud maavarade kaevandamise konkreetsed plaanid. Keskkonnaministeerium, Maa-amet: palume informatsiooni millised on riiklikud maavarade kaevandamise plaanid. Kas ja millal on plaanis kasutusele võtta Rakvere vallas paiknevad varud? Kuidas peaksime lähenema aktiivsetele ja passiivsetele1 varudele? Kas võime passiivsete varudega üldplaneeringu koostamisel mitte arvestada. Rakvere vallast ca 65% on kaetud maavarade varudega. Millistel tingimustel võime antud aladel valla arengut ja maakasutust planeerida? 1 Maapõuseseaduse1 §25 lg 6 põhjal maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 14 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 4. Rakvere valla üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud/analüüsid ning koostatavad teemajoonised Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid või eksperthinnangud:  keskkonnamõjude strateegiline hindamine;  olemasoleva maakasutuse analüüs;  transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust;  tuletõrje veevõtukohtade olemasoleva olukorra ja vajaduste analüüs;  rohevõrgustiku analüüs;  miljööväärtuslike alade analüüs;  väärtuslike põllumajandusmaade analüüs. Üldplaneeringu väljatöötamise käigus võib analüüside loetelu ja käsitlus täpsustuda. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:  maakasutus;  väärtused ja piirangud;  taristu ja tehnovõrgud;  maardlad;  tiheasustus/kompaktsed alad (eraldi väljavõtted). Vastavalt vajadusele muudetakse või täiendatakse jooniseid. 5. Kaasamine ja koostöö Rakvere valla üldplaneeringu ja KSH koostamisel Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Üldplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Rakvere Valla Sõnumid ning Virumaa Teataja ja Rakvere valla koduleheküljel. Teisi huvigruppe teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel). Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Rakvere valla üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega. Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud tabelis 1. Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 15 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Tabel 1. Rakvere valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Rakvere linn Tapa vald Viru-Nigula vald Naaberomavalitsused Kadrina vald Haljala vald Vinni vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Ministeeriumid Kaitseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Ametid ja riigiasutused Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Terviseamet Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Veterinaar- ja Toiduamet Riigimetsa Majandamise Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit OÜ Valga Puu Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond ELASA AS Eesti Raudtee Telia Eesti AS Äriühingud ja Tele 2 Eesti AS ettevõtted Elisa Eesti AS Elering AS Elektrilevi OÜ Eesti Energia AS Eesti Gaas AS Gaasivõrk AS Rakvere Vesi OÜ Kunda Vesi Adven Eesti AS Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 16 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Rakvere Soojus AS SW Energia OÜ Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Laiem avalikkus Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 6. Rakvere valla üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava Üldplaneeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltub üldplaneeringu ja KSH menetlustoimingute kestusest ning erinevate osapoolte koostöövalmidusest. Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab planeeringulahenduse koostamisel arvestada võimalikult suures ulatuses selle elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja seada vajadusel vajalikke meetmeid/kitsendusi/abinõusid võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 17 / 18 Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut: Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine Rakvere Vallavolikogu otsusega nr 59 17. oktoober 2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse september-november 2019 koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja detsember 2019 – jaanuar 2020 täiendamine lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine veebruar – september 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek oktoober 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu november 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH detsember 2020 – veebruar 2021 aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Rakvere märts 2021 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) ÜP avalik väljapanek aprill 2021 ÜP avalik arutelu mai 2021 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav juuni – juuli 2021 heakskiit) Kehtestamine Rakvere Vallavolikogu poolt september 2021 Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 18 / 18 3638550 12700 Meie : (kuupäev digiallkirjas ) nr 7-1/1-12 0 0 Meie : (kuupäev digiallkirjas ) nr 7-1/1-12 Nimekirja alusel Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Rakvere Vallavolikogu algatas 17. oktoobri 2018 otsusega nr 59 Rakvere valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel konsulteerib valda AS KOBRAS ning viib läbi ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Esitame teile Rakvere valla üldplaneeringu lähteseis ukohad ja KSH väljatöötamise kav atsuse ettepanekute esitamiseks vastavalt Planeerimisseaduse § 81 alusel. Teie poolseid ettepanekuid ootame hiljemalt 16. detsembril 2019. Ettepanekud palume esitada Rakvere Vallavalitsu s se e-posti aadressil [email protected] . Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Maido Nõlvak Vallavanem Lisad: 1. Rakvere valla üldplaneeringu lähteseisukohad 2. Rakvere valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus 3. M aakasutuse alusplaan left 168275 Kaire Kullik, 322 0846 [email protected] 0 20000 Kaire Kullik, 322 0846 [email protected] Kirja adressaadid Naaberomavalitsused: Rakvere Linnavalitsus Tapa Vallavalitsus Viru-Nigula Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Haljala Vallavalitsus Vinni Vallavalitsus Ministeeriumid: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium K eskkonnaministeerium Kaitseministeerium Maaeluministeerium Ametid ja riigiasutused: Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Terviseamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Veterinaar- ja Toiduamet Äriühingud ja ettevõtted: Riigimetsa Majandamise Keskus MTÜ Eesti Erametsaliit OÜ Valga Puu Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Roheline Liikumine Eestimaa Looduse Fond Eesti Lairiba Arenduse SA AS Eesti Raudtee Telia Eesti AS Tele 2 Eesti AS Elisa Eesti AS Elering AS Elektrilevi OÜ Eesti Energia AS Eesti Gaas AS Gaasivõrk AS Rakvere Vesi AS Rakvere Soojus OÜ Kunda Vesi Adven Eesti AS SW Energia OÜ Valla piirkondi esindavad MTÜ-d: Lääne-Viru Maanaiste Liit Meie Energia MTÜ Arkna Terviseküla MTÜ Lasila Küla MTÜ Levala Külaselts MTÜ Sõmeru Start MTÜ Uus Uhtna MTÜ Vahva Vaeküla MTÜ VanaTõrma Selts MTÜ Veltsi Küla Selts MTÜ V irumaa Lootus MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit Ubja Külaselts Linda Ussimäe Külaselts Valla suuremad ettevõtted: AS OG ELEKTRA AS HKScan Estonia Bauroc AS Osaühing Egesten Transport Osaühing Rakvere Betoon PUR-Estonia OÜ Osaühing Uhtna Puit Akts iaselts Lasila Betoon Põhjakeskus AS Stora Enso Näpi saeveski