KINNITATUD
Keskkonnaameti
peadirektori [Registreerimise kuupäev]
käskkirjaga nr [Registreerimisnumber]
Paljassaare hoiuala
kaitsekorralduskava
2019‒2028
Keskkonnaamet 2019
1
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................................................3
1. ÜLDANDMED .........................................................................................................................................................4
1.1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................................................4
1.2. Maakasutus ...........................................................................................................................................................6
1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................................................8
1.4. Kaitsekord .............................................................................................................................................................8
1.5. Uuritus ...................................................................................................................................................................9
1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................................................9
1.5.2. Riiklik seire ......................................................................................................................................................12
1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus.................................................................................................................12
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .........................................................................................................13
2.1. Elustik .................................................................................................................................................................. 13
2.1.1. Linnud ..............................................................................................................................................................16
2.1.2. Putukad ............................................................................................................................................................21
2.2. Kooslused............................................................................................................................................................. 21
3. KÜLASTUSKORRALDUS ..................................................................................................................................25
3.1. Olemasolev külastustaristu, tähised ja infotahvlid .......................................................................................... 25
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA TEGEVUSKAVA .........................28
4.1. Tegevuste kirjeldus ............................................................................................................................................. 28
4.1.1. Seired ja inventuurid .......................................................................................................................................28
4.1.2. Taristu ..............................................................................................................................................................29
4.1.3. Taastamis- ja hooldustööd ..............................................................................................................................29
4.1.4.Eeskirjad, kavad ...............................................................................................................................................32
4.2. Tegevuskava ........................................................................................................................................................ 33
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ......................................................................36
LISAD .........................................................................................................................................................................41
Lisa 1. Paljassaare hoiualal kehtiv kaitsekord ........................................................................................................41
Lisa 2. Väärtuste koondtabel .................................................................................................................................... 44
Lisa 3. Kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise materjalid ............................................................................. 51
Lisa 4. Ulatuslike loodusõnnetuste likvideerimine ja metsakahjustuste leviku tõkestamine kaitseala
piiranguvööndis ja hoiualal ...................................................................................................................................... 52
Lisa 5. Fotod ............................................................................................................................................................... 53
2
SISSEJUHATUS
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide
alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale
kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi
kolmandatele isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Paljassaare hoiuala (Paljassaare linnuala) kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK)
eesmärk on:
anda lühike ülevaade hoiualast (edaspidi ka ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal
läbiviidavast riiklikust seirest;
analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm
väärtuse seisundile;
arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta
perspektiivis;
anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke
meetmeid koos oodatavate tulemustega;
määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha ja ulatuse
kirjeldusega;
luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks.
Kaitsekorralduskava koostamisel toimus kaasamiskoosolek XX.XX.XXXX X kohas.
Kaitsekorralduskava tööversioon saadeti elektroonselt ettepanekuteks X asutustele ning
avalikustamise teade ilmus XX.XX.XXXX maakondlikus lehes Harju Elu.
Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse
planeerimise spetsialist Tanika Ojasild (tel 5699 5307, e-post:
[email protected]). Kava on koostatud projekti CoastNet Life raames.
3
1. ÜLDANDMED
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Paljassaare hoiuala asub Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas. Paljassaare
hoiuala pindala on 277,9 ha (joonis 1) ja see hõlmab nii maismaad kui ka mereosa. Hoiuala asub
Paljassaare poolsaarel, mis jääb Tallinna kesklinnast linnulennult ~4 km kaugusele.
Joonis 1. Paljassaare hoiuala paiknemine. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2019.
Kaitsealale jääb Paljassaare poolsaare tipp koos Väike-Paljassaare poolsaare ja Suur-Paljassaare
poolsaarega. Kaitsealale jäävad poolsaare roostunud alad, mis on lindudele oluliseks
pesitsuskohaks. Lisaks on kaitsealasse hõlmatud osaliselt Paljassaare laht ning Väike-Paljassaare
ja Suur-Paljassaare poolsaare vaheline mereala (Saartevahe haak).
Paljassaare hoiualal on üle-euroopaline tähtsus, ala on ennekõike oluline paljudele
rannikulinnuliikide. Ala linnurikkuse tagavad heade puhke- ja toitumisvõimalustega
mitmekesine maastik (roostik, niidud, põõsastikud, madal meri) ning asumine lindude rändeteel.
Paljassaare hoiualale jääb kolm ürglooduse objekti: Suur-Paljassaare astang, Paljassaare Idaranna
rahnud ja Suur-Paljassaare rahn (EELIS1).
1
Eesti Looduse Infosüsteem. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee (viimati vaadatud 14.10.2018).
4
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 1442 võeti ala kaitse alla Paljassaare
hoiualana. Määruse nr 144 järgi on hoiuala kaitse-eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/147/EÜ3 I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart
(Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula),
hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina),
kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris
temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-
luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus),
täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir
(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder
(Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus). Lisaks on
Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärgiks suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja tema elupaikade kaitse.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 4 lisa 1 punkti 1 alapunktist
40 hõlmab kaitseala Paljassaare linnuala (EE0010170), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata
selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
Paljassaare linnuala pindala on keskkonnaregistri5 andmetel 277,9 ha, mis kattub täielikult
Paljassaare hoiualaga. Paljassaare linnuala kaitse-eesmärgiks on järgnevad liigid: rästas-roolind
(Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart
(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart
(Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala
clangula), soorisla ehk soorüdi ehk rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla ehk kõvernokk-rüdi
ehk rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk rüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll
(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul
(Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),
tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius
2
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/914592?leiaKehtiv.
3
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta.
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:020:0007:0025:ET:PDF (viimati
vaadatud 14.10.2019).
4
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi valitsuse korraldus nr 615.
5.08.2004 // RTL 2004, 111, 1758. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098 (viimati vaadatud
14.10.2019)
5
Keskkonnaregister. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main (viimati vaadatud 14.10.2019).
5
collurio), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus
albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja
(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus lobatus),
tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),
kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir
(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder
(Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus).
1.2. MAAKASUTUS
Paljassaare hoiuala pindala on 277,9 ha ja sellest jääb riigimaale 0,2 ha (0,08%), eramaale 0,3 ha
(0,12%), munitsipaalmaale 1,8 ha (0,65%) ja avalik-õiguslikule maale 133,4 ha (48%) (joonis 2).
Ülejäänud hoiuala pindala moodustab meri, mis jääb Eesti territoriaalvetesse (142,2 ha, 51,2%).
Riigiomandisse kuuluvate maade haldajateks on Veeteede Amet ja Maa-amet. Avalik-õiguslike
maade ja munitsipaalmaade haldajaks on Tallinna linn.
Hoiuala kõlvikuline jaotus (joonis 3) on järgmine: meri 141,2 ha (50,8%), märgala 36,4 ha
(13,1%), seisuveekogu 9,5 ha (3,4%), mets 30,4 ha (10,9%) ja muu lage ala 60,3 (21,7%). Lisaks
jääb hoiualale väikese pindalaga õuemaa, vooluveekogu, tee ja hoonetega maa kõlvikud. Hoiuala
maa sihtotstarve jaguneb peamiselt üldkasutatavaks, transpordi, ühiskondlike ehitiste ja
sihtotstarbeta maaks. Alal paiknevad endised militaarehitised, järved, kraavid, kuid puuduvad
asustatud ja asustamata eluhooned. Hoiualale jääb Paljassaare tee ning teised väiksemad teed ja
jalgrajad ning üks mitteametlik supelrand, mida kaitseala külastajad aktiivselt kasutavad. Hoiuala
ümbritseb peamiselt meri, mets ning Tallinna reoveepuhastusjaama territoorium.
6
Joonis 2. Maaomand Paljassaare hoiualal 2019. a juuli seisuga. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet,
2019.
Joonis 3. Paljassaare HA kõlvikulise jaotuse teemakaart. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2019.
7
1.3. HUVIGRUPID
Keskkonnaamet – hoiuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks
olevate väärtuste soodne seisund.
Maa-amet – riigi maapoliitika elluviimine hoiualal.
Veeteede Amet – ohutu veeliikluse tagamine hoiualal.
Tallinna linn – huvitatud hoiuala loodusväärtuste hoidmisest, kaitsest ja tutvustamisest
ning puhkeväärtuste säilimisest ja kasutamisest.
Keskkonnainspektsioon – korraldab järelevalvet kaitstavatel loodusobjektidel.
Maaomanikud ja kohalikud elanikud – soovivad maaomandit kasutada ja näha
korrastatud maastikku.
Loodushuvilised – huvitatud ala loodusväärtuste säilimisest.
Keskkonnaagentuur – riikliku seire korraldamine.
Riigimetsa Majandamise Keskus – praktiliste looduskaitsetööde teostamine
riigimaadel.
Eesti Ornitoloogiaühing – huvitatud hoiualal lindude uurimisest, kaitsest ja
tutvustamisest.
1.4. KAITSEKORD
Hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144. Hoiualade
kaitsekord on sätestatud looduskaitseseadusega6. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks
määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse
ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone
ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Arvestades kaitse-eesmärki, võib hoiuala
valitseja metsateatise menetlemisel seada tingimusi raie aja ja tehnoloogia osas. Kui kavandatav
uuendusraie ei kahjusta hoiuala kaitse-eesmärkide säilimist ning nende struktuuride ja
funktsioonide toimimist, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni
30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
6
Looduskaitseseadus1. RT I 2004, 38, 258. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS (viimati
vaadatud 14.10.2019).
8
Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju
hindamise või eelhindamise käigus või hoiuala teatise menetlemisel.
Lisaks jääb Paljassaare hoiuala projekteeritavale Paljassaare looduskaitsealale. Projekteeritava
Paljassaare looduskaitse- ja loodusala moodustamise ettepanek tehti 2009. aastal Tallinna
Linnuklubi poolt. Tallinna Linnuklubi põhjendab, et uuringute tulemustest nähtub, et Paljassaare
hoiuala ei hõlma Paljassaare looduslikku kompleksi terviklikult ning mitmete kaitstavate liikide
puhke-, toitumis- ja elupaigad jäävad hoiuala piiridest väljapoole ja seetõttu pole tagatud hoiuala
kaitse-eesmärkide saavutamine. Tegemist on 2083 ha suuruse alaga, mis hõlmab tervikuna
praegust Paljassaare hoiuala ning laieneb peamiselt merealale. Käesoleva kaitsekorralduskavaga
ei analüüsita detailselt projekteeritava ala liitmist hoiualaga ning kaitstava ala muutmist
Paljassaare looduskaitsealaks. Hoiuala laiendamist, kaitse-eesmärkide ning looduskaitsealaks
muutmist tuleb eraldiseisva menetluse raames kaaluda lähiaastatel (täpsemalt ptk-s 4.1.4).
Projekteeritaval Paljassaare looduskaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduse § 8 lõikega 6,
mille alusel on haldusorganil õigus peatada haldusakti andmise menetlus (nt ehitusluba või vee-
erikasutusluba). Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise
või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks
haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
1.5. UURITUS
1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD
Alal on keskkonnaregistri alusel registreeritud viis kaitsealust liiki: suur-kuldtiib (Lycaena
dispar, III kaitsekategooria), kirjuhahk (Polysticta stelleri, II), jumalakäpp (Orchis mascula, II),
rand-seahernes (Lathyrus japonicus, III) ja roosa merikann (Armeria maritima III). Välitöödel
leiti Väike-Paljassaare poolsaare tippu viiva tee servast veel mitmes kohas roosat merikanni.
Kuivõrd intensiivsem õitsemisperiood oli lõppemas, ei kaardistatud konkreetseid kasvukohti.
Seetõttu planeeritakse kaitsekorralduskavas roosa merikanni kasvukohtade täpsemat
kaardistamist.
Kuigi alal on täheldatud mitmeid kaitsealuseid pesitsevaid linnuliike, pole enamike leiukohti
keskkonnaregistrisse kantud, mistõttu ei saa hetkel kaitsekorralduskavas sätestada konkreetseid
pesitsuskohapõhiseid pindalalasi eesmärke liikide kaitseks. Tulevikus tuleb teostada täiendav
inventuur pesitsuskohtade kaardistamiseks ning selle alusel tuleb ka keskkonnaregistrit
täiendada. Samuti tuleb edaspidi teistegi erinevate uuringute tulemustel leitud kaitsealused liigid
kanda keskkonnaregistrisse.
Paljassaare hoiualal on tehtud mitmeid uuringuid, mille raames on uuritud erinevaid
elustikurühmi ja elupaikasid, hinnatud külastuskoormust ning maastike ja veekogude
9
taastamistööde vajalikkust. Erinevad uurimistööd on toodud välja alljärgnevas tabelis 1 ning
nende tulemusi on läbivalt kasutatud kaitsekorralduskavas.
Tabel 1. Paljassaare hoiuala kohta tehtud uuringud
Töö nimetus Valmimise aasta Kokkuvõtlikud tulemused
1) Külastusuuringut kokkuvõttev 2018 Kõrge külastuskoormusega ala. 2018. aasta
aruanne mais 21 205 külastajat. Ilusate ilmadega
tunduvalt suurem koormus. Kaitseala
2) Paljassaare hoiuala külastajate külastajad soovivad õppida tundma loodust,
aruanne (Report on the visitors to kuulata loodushääli, vaadelda elustikku ning
Paljassaare Special Conservation nautida vaateid roheluses.
Area)
3) Avamaastike taastamine 2018 Säilinud rabakonna asurkond, nende elupaiga
Paljassaare hoiualal kvaliteet kehv. Mitmed alal esinevad või
minevikus pesitsenud liigid seotud avatud
maastikega. Oluline on elupaikade
taastekkeks luua tingimused. Selleks antud
soovitused ala kaitsekorralduslikeks töödeks.
Tehtud töö tulemusi kajastatakse käesolevas
kavas täpsemalt ptk-s 4.1.3.
4) Kiililistest Paljassaarel 2016 Palju sobivaid elupaiku hoiualal. Leiti 14
eriliiki. Levinuim oli seenliidrik ja sügis-
tondihobu. Ühtegi kaitstavat ja haruldast
kiililiiki Paljassaarel ei kohatud. Antud
soovitus elupaiku säilitada ja taastada.
5) Nahkhiire inventuur Rocca al 2016 Suve jooksul läbiviidud transektloenduste
Mare ja Paljassaare vaatlusaladel käigus ei kohatud alal ühtegi nahkhiirt, kuid
Tallinnas automaatregistraatoriga registreeriti juuli
alguses ühe öö jooksul 123 nahkhiirte
möödalendu. Võib viidata asjaolule, et
nahkhiirte poolt kasutatavad alad asuvad
Paljassaarel raskesti ligipääsetavates
piirkondades (näiteks roostikud). Peamine
liik oli tavaline ja laialt levinud põhja-
nahkhiir.
6) Paljassaare hoiuala naabrusesse 2012 Planeeringu järgi moodustuks uus
koostatavate DP-de elluviimisega asustusüksus, mida võrreldakse Pirita
kaasneva Paljassaare hoiuala linnaosaga. Külastuskoormus suureneks
täiendava külastuskoormuse märgatavalt.
hinnang
7) Paljassaare hoiuala ja selle 2008 Võib leiduda: mereveega üleujutatud
ümbruse rannikumere elupaikade liivamadalad, mõõnaga paljanduvad mudased
uuring ja liivased laugmadalikud ja karid. Väga
liigirikas mere piirkond tingitud elupaikade
10
mitmekesisusest. Väärtuslikumad merisiig ja
lest, 33 liiki põhjaloomi, 22 liiki põhjataimi.
Üldhinnang ökoloogilisele seisundile on
kesine.
8) Paljassaare hoiuala linnustiku 2008 Täheldatud 106 erinevat linnuliiki alal
seire pesitsemas/lendamas/peatumas/talvitumas,
mis näitab ala olulisust erinevatel perioodidel
paljudele lindudele.
9) Paljassaare järve 2008 Järve ökoloogiline seisund inimtegevuse
pinnaseuuringud mõjul pidevalt halvenenud ja pindala
vähenenud. Soovitatav võrdlemisi madalat
järve puhastada setetest ning süvendada.
10) Paljassaare järve 2008 Roostikuala on laienenud vahemikus
kinnikasvamise dünaamika ja 2003‒2006 kõige ulatuslikumalt. Järve
roostiku toitelisus pillirookogumike toitelisus on kõrgem kui
mujal Eestis. Tallinna reoveepuhastusjaam
mõjutab oluliselt. Soovitatav järve puhastada
setetest ning süvendada.
11) Suur-kuldtiiva seire Paljassaare 2007 ja 2008 Leiti valmik ja üks isane liblikas ning söödud
hoiualal obliktaimed annavad alust arvata, et liik
jätkuvalt esineb seal. Tugevad kimalaste
populatsioonid.
12) Paljassaare hoiuala soontaimed 2003, 2005 ja 370 soontaime liiki, mh 9 kaitsealust, oluline
2006 on jõgioblika säilimine (Saartevahe haagil,
suur-kuldtiiva röövikute toit).
13) Kahepaiksete, roomajate ja 2005 Tähnikvesilik, rabakonn, nastik, arusisalik.
nahkhiirte eeluuring Paljassaare Kõik need liigid on antud elupaikades
linnualal suhteliselt tüüpilised ja tavalised.
14) Putukate uuring Paljassaare 2005 Leiti suur-kuldtiib. Rahuldav liigirikkus
linnualal kimalaste ja kägukimalaste osas.
15) Põhja-Tallinna üldplaneeringu 2014 Ecobay ja kasiinosaare ning
Natura hindamine rannapromenaadi rajamine on olulise mõjuga
linnualale, mistõttu tuleks nende
arenduskavade menetlemine lõpetada.
Vajalik linnuala kaitsekorralduskava
uuendamine, sobiva kaitsekorra ja piiride
kehtestamine ning ettevalmistused elupaikade
taastamise ja hooldamise ning
küllastuskorralduse optimeerimise tegevuste
elluviimiseks.
11
Hoiualal on inventeeritud kooslused liivased ja mudased pagurannad, rannikulõukad, esmased
rannavallid, rannaniit, püsitaimestuga liivarannad, loopealsed ja soostuvad ja soo-lehtmetsad.
Enamus neist on inventeeritud 2011. aastal Paljassaare hoiuala elupaikade inventuuri raames,
kuid rannaniit ja loopealsed on inventeeritud 2017. aastal. Kuna Paljassaare hoiuala ei ole
loodusala, siis ülaltoodud kooslused ei ole alal kaitse-eesmärgiks.
1.5.2. RIIKLIK SEIRE
Paljassaare hoiualal või sellega osaliselt kattuval alal seiratakse kahepaikseid ja roomajaid
(seirejaama keskkonnaregistri kood SJB2702000), tehakse kesktalvist veelinnuloendust
(SJB0801000) ning seiratakse ohtlikke aineid meres (SJA7720000)7.
Kahepaiksete ja roomajate seirejaam on registrisse kantud 2018. aastal ning seni riiklikku seiret
selles jaamas pole tehtud. Ohtlike ainete (keskmine sisaldus ahvena lihastes ja maksas) seirejaam
on loodud 2016. aastal ning seni riiklikku seiret selles jaamas pole tehtud. Kesktalvise
veelinnuloenduse seirejaamas on tehtud mitmel aastal (alates 1993) seiret. Loetletud on erinevaid
liike, kuid arvukaimad on aastate jooksul olnud eriliiki kajakad, jääkoskel, sinikael-part,
kormoran, aul ja kühmnokk-luik. Kaitsealustest liikidest on kesktalvise loenduse ajal seirejaamas
loetletud 2018. ja 2017. aastal merikotkast (I kaitsekategooria) ja 2018. aastal ka punakurk-kauri
(III). Tõenäoliselt kasutavad liigid Paljassaare hoiuala lähiümbrust toitumisalana, kuna seni pole
alal tõendatud pesitsemist.
1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Paljassaare hoiuala uurituse tase on väga hea. Enamus hoiualast on kaetud mere ja
rannikukooslustega. Rannikukooslusi mõjutavad ennekõike looduslikud tingimused (nt lainetus,
tuul) ning suktsessioon. Hoiualal on 2017. ja 2011. aastal erinevate inventuuride raames
inventeeritud rannaniit, loopealsed, püsitaimestuga kivirannad, püsitaimestuga liivarannad,
rannikulõukad, liivased ja mudased pagurannad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ja esmased
rannavallid (joonis 5, tabel 4). Kaitsealal on ajakohased andmed koosluste katvuse ja
esinduslikkus kohta. Inventuuri tegemist hoiuala kooslustel võib uuesti kaaluda siis, kui hoiuala
kaitsekorra või kaitse-eesmärkide muutmine on päevakorras.
Kuigi alal on inventeeritud mitmeid koosluseid, pole neist ükski hoiuala kaitse-eesmärgiks.
Samas on inventeeritud kooslused elupaigaks eesmärgiks seatud liikidele ja nende säilitamine on
seetõttu oluline. Alal on tehtud mitmeid elustiku uuringuid ning antud soovitusi ka taastamis-
ja/või hooldustööde tegemiseks erinevate koosluste ja liikide kaitseks (tabel 1, töö 3). Tööde
7
Seireveeb. Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/ (viimati vaadatud 16.10.2018).
12
tellimist elustiku täiendavateks uuringuteks või muudeks kaitsekorralduslikeks töödeks on
täpsemalt käsitletud (4.1.1).
Oluline on jätkata riiklike seiretega. Kuna kahepaiksete ja roomajate seirejaam alles loodi, siis on
tulevikus oodata tõenäoliselt liigiandmete täienemist. Eelnevate uuringutega on tõendatud
kahepaiksete ja roomajate esinemine alal (tabel 1, töö 13). Oluline on jätkata ka lindude seiret,
kuna Paljassaare hoiuala on teada ja tuntud oluline rände-, pesitsus- ning talvituspaik paljudele
linnuliikidele (mh kaitsealused ja ohustatud, näiteks merikotkast on nähtud hoiualal periooditi (vt
ptk 1.5.2)). Kaitsealal leidub nahkhiiri, kuid neid on uuringutega tuvastatud vähe ning nende
liigirikkus on madal (tabel 1, töö 5). Kuna nahkhiirte elupaigakasutus võib olla ajas muutuv, on
oluline jätkata nahkhiirte riikliku seirega Paljassaare hoiualal.
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
Paljassaare hoiualal asuvad meri, rannik ja mitmed järved ning järvikud moodustavad
looduskauni kompleksi, pakkudes sobivaid elu- ja rändepaiku paljudele erinevatele
liigirühmadele. Paljassaare hoiuala on ennekõike oluline lindude pesitsus- ja rändepaik.
Linnuliigid, kelle elu- või rändepeatuspaiku alal kaitstakse, on enamasti seotud avatud
rannikukooslustega ning taimestikurohke rannikuga, vähem roostikega ja rannikumere
elupaikadega ning hõredate põõsastikega.
Arvukamalt peatub rändel alal aul ja sõtkas ning see on oluline pesitsusala randtiirule ja
jõgitiirule (tabel 3). Kokku on Paljassaare hoiualal täheldatud 233 erineva linnuliigi esinemine,
kellest I kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 53
(EELIS).
Kaitsealal on keskkonnaregistri andmetel registreeritud suur-kuldtiib, roosa merikann, rand-
seahernes ja jumalakäpp ning kirjuhahk. Neist kõikidest on Paljassaare HA kaitse-eesmärgina
nimetatud vaid suur-kuldtiib.
Tabel 2. Paljassaare linnuala (LiA) ja Paljassaare hoiuala (HA) kaitse-eesmärgiks olevad liigid
(sulgudes LiD=linnudirektiiv ja LoD=loodusdirektiiv lisadesse kuulumine) ning ohustatuse
hinnang Eesti liikide punases nimestikus (EPN8) sigiva asurkonna kohta.
Liik Kaitsek HA eesmärk LiA eesmärk EPN kategooria EPN kategooria 2019
ategoor (hindamisel/esitatud
ia juhrühmale)
Aul + + puuduliku -
8
Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem. Kättesaadav:
http://loodus.keskkonnainfo.ee (viimati vaadatud 11.11.2019).
13
(LiD II) andmestikuga
Hahk + + ohulähedane kriitiline
Heletilder III + ohulähedane ohualdis
(LiD II)
Hüüp II + ohulähedane soodne
(LiD I)
Jõgitiir III + + soodne soodne
(LiD I)
Jääkoskel + + soodne soodne
(LiD II)
Kalakajakas + soodne ohualdis
(LiD II)
Kaldapääsuke III + ohulähedane väljasuremisohus
Kiivitaja + + soodne soodne
(LiD II)
Kõvernokk- + + mittehinnatav -
rüdi
Kühmnokk- + soodne soodne
luik
(LiD II)
Lauk + soodne ohualdis
Laululuik II + ohualdis ohualdis
(LiD I)
Liivatüll III + + ohulähedane soodne
Luitsnokk-part + + ohulähedane ohualdis
Mudatilder III + + soodne soodne
(LiD I)
Naerukajakas + soodne ohulähedane
(LiD II)
Piilpart + + soodne ohualdis
Punajalg-tilder III + + soodne ohualdis
(LiD II)
Punapea-vart + soodne väljasuremisohus
Punaselg-õgija III + + soodne soodne
(LiD I)
Randtiir III + + soodne soodne
(LiD I)
Rohukoskel + soodne väljasuremisohus
(LiD II)
Roo-loorkull III + + soodne soodne
(LiD I)
Rooruik III + + soodne soodne
14
(LiD II)
Rägapart + + ohulähedane väljasuremisohus
Rästas-roolind + soodne hindamisel
Rääkspart + + soodne soodne
(LiD II)
Sarvikpütt II + ohulähedane ohualdis
(LiD I)
Sinikael-part + soodne soodne
Sookurg III + soodne soodne
(LiD I)
Soorüdi + + väljasuremisohus -
Suurkoovitaja III + soodne väljasuremisohus
(LiD II)
Suur-kuldtiib III + soodne soodne (2017. a)
(LoD II, IV)
Sõtkas + + soodne soodne
(LiD II)
Tumetilder + + mittehinnatav -
(LiD II)
Tutkas I + väljasuremisohus kriitiline
Tuttpütt + soodne soodne
Tuttvart + + soodne soodne
Tuuletallaja III + ohulähedane soodne
Täpikhuik III + + soodne väljasuremisohus
(LiD I)
Veetallaja III + piirkonnas väljasurnud piirkonnas väljasurnud
(LiD I)
Viupart + soodne väljasuremisohus
Väikekoovitaja III + + ohulähedane soodne
(LiD II)
Väikekoskel II + mittehinnatav -
(LiD I)
Väikeluik II + + ohualdis -
(LiD I)
Väiketiir III + ohulähedane ohualdis
(LiD I)
Väiketüll III + + soodne soodne
Värbrüdi + + mittehinnatav mittehinnatav
15
2.1.1. LINNUD
Allolevas tabelis 3 on toodud välja lindude arvukused. Arvukuse näitajad on võetud
keskkonnaregistrist Natura standardandmebaasist9, kus erinevate uuringute andmestikud on
kombineeritud kokku ning arvukuse näitajad on pigem ebatäpsed (pesitsejad täpsustuvad 2020.
ja 2028. aastal inventuuridega, talvitujad riikliku seirega). Tabelites toodud arvukuse lühendite
tähendus on järgnev: P (p) ‒ pesitsev (paar); R (i) ‒ rändel (isend); T (i) ‒ talvituv (isend). Lisaks
on iga liigi juures sulgudesse märgitud liigi väärtuslikkus kogu Eesti kontekstis (A ‒
üliväärtuslik; B ‒ väärtuslik; C ‒ küllaltki väärtuslik; D ‒ ebaoluline väärtus). Kaitse-eesmärgiks
on kõikide liikide puhul seatud, et arvukus ei tohi väheneda ning liigi seisund alal on soodne.
Kõikide liikide puhul on kaitsekorraldusperioodi (10 aastat) kaitse-eesmärk ning pikaajaline (30
aastat) kaitse-eesmärk kattuvad (vt lisa 2).
Kõikidel liikidel on ohutegurite olemasolul need tabelis välja toodud. Eraldi hinnangut
ohutegurite olulisusele (nt kriitiline, keskmine, väike tähtsus) ei antud, kuna tegemist on väikese
ja sidusa hoiualaga, kus isegi väiksema tähtsusega ohuteguri ilmnemine mõjutab tervikuna kogu
ala. Põhilised ohutegurid on häirimine (Hä) nii pesitsusel, rändel kui ka talvitumisel hoiuala
külastajate poolt (linna territooriumil asumise paratamatus), väikekiskjate ja vareslaste poolne
röövlus (Rö), raied (Ra) ning elupaikade degradeerumine (El) poollooduslike koosluste
hooldamise lakkamise tõttu, liigse roolõikuse ja üldiselt avamaastike vähenemise tõttu.
Käesolevas peatükis olevas tabelis 3 on toodud välja meetmed nende ohutegurite
leevendamiseks.
Üks meetmetest on väikekiskjate ja vareslaste arvukuse piiramine hoiuala maismaal.
Väikekiskjad (nt rebane) söövad mune, noorlinde ja ühtlasi ka täiskasvanud linde, mõjutades
seeläbi oluliselt pesitsusedukust ning üldist arvukust. Vareslaste arvukuse piiramine on vajalik,
kuna nad varitsevad puude otsas linnumune ja noorlinde. Väikekiskjaid tuleb püüda järjepidevalt
kogu kaitsekorraldusperioodi vältel lõksudega ning vareslaste arvukust piirata aktiivselt
kasutuses olevate varitsus- ja pesitsuskohtade eemaldamisega (puistu harvendamine) olulistelt
niidualadelt. Lisaks on ühe meetmena ette nähtud ka täiendav külastajate suunamine (külastajatel
palutakse lindude pesitsusperioodil teatud aladel mitte liikuda) (vt ptk 4.1.2). Raiete tegemisel
tuleb kindlasti jälgida, et neid tehtaks väljaspool pesitsusaega, soovitatav on raieid (mh ka
koosluste taastamisi ja liigikaitselisi töid) teha külmunud pinnasega talvisel ajal (detsember-
märts), mil lindude arvukus on madalam.
Elupaikade degradeerumise vältimiseks on meetmena kirjeldatud poollooduslike (loopealsed,
rannaniit) koosluste taastamist ning hooldust. Hetkel on enamus kogu hoiuala rannaniidust
hoolduses, kuid kindlasti tuleb hooldusega jätkata veel mitmeid aastaid, et saavutada erinevatele
9
Natura standardandmebaas. Kättesaadav: http://natura2000.eea.europa.eu/# (viimati vaadatud 15.10.2019).
16
liikidele vajalikud elutingimused. Loopealsed vajaksid alal kõigepealt taastamist ning seejärel
hooldamist. Lisaks pesitsevad või kasutavad peatuspaigana teatud linnuliigid roostunud alasid,
rannikulõukaid ning muid alal esinevaid väikeveekogusid, mistõttu on oluline säilitada
avamaastike taastamisel ja hooldusel piisavalt roostikualasid (joonisel 6 sinise viirutusega alast
20%), puhastada lõukaid ja teisi väikeveekogusid (vt ptk 2.2).
Tabel 3. Paljassaare hoiu- ja linnuala lindude arvukuse näitajad ja kaitse-eesmärgid, ohutegurid
ning meetmed nende vähendamiseks
Liik P R (i) T Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede/märkus
(p) (i)
Aul (C) 1000 Vähemalt 1000 Puudub Liik peatub peamiselt
läbirändajat rannikumeres
Hahk (C) + Kasutab ala läbirändel Puudub Liik peatub peamiselt
rannikumeres
Heletilder (D) + Kasutab ala läbirändel Rö, El Väikekiskjate arvukuse
piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Hüüp (A) 2 Vähemalt 2 haudepaari Rö, Hä, Väikekiskjate arvukuse
El piiramine; säilitada
roostikku 20% niidetavast
alast
Jõgitiir (B) 50 Vähemalt 50 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
Jääkoskel (B) 5 + 29 Vähemalt 5 haudepaari Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
ja 29 talvitujat, Ra arvukuse piiramine;
kasutab ala läbirändel külastajate suunamine;
raieid teha väljaspool
pesitsusaega
Kalakajakas (B) 20 Vähemalt 20 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
säilitada roostikku 20%
niidetavast alast
Kaldapääsuke 50 Vähemalt 50 Puudub Liik pesitseb üldjuhul
(A) haudepaari raskesti ligipääsetavates
kohtades
Kiivitaja (C) 50 Vähemalt 50 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Kõvernokk-rüdi 10 Vähemalt 10 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
(C) läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Kühmnokk-luik 15 + 90 Vähemalt 15 Rö, Hä Väikekiskjate ja vareslaste
(B) haudepaari ja 90 arvukuse piiramine;
17
talvitujat, kasutab ala külastajate suunamine
läbirändel
Lauk (A) 20 + Vähemalt 20 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari, kasutab El arvukuse piiramine;
ala läbirändel külastajate suunamine;
säilitada roostikku 20%
niidetavast alast
Laululuik (C) 4 Vähemalt 4 talvitujat Rö Väikekiskjate arvukuse
piiramine
Liivatüll (B) 10 50 Vähemalt 10 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari ja 50 El arvukuse piiramine;
läbirändajat külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu 18,6
ha-l
Luitsnokk-part 15 200 Vähemalt 15 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
(B) haudepaari ning 200 El arvukuse piiramine;
läbirändajat külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l; säilitada
roostikku 20% niidetavast
alast
Mudatilder (C) 50 Vähemalt 50 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Naerukajakas 300 Vähemalt 300 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
(A) haudepaari El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
säilitada roostikku 20%
niidetavast alast
Piilpart (B) 10 200 Vähemalt 10 Rö, Ra Väikekiskjate arvukuse
haudepaari ja 200 piiramine; raieid teha
läbirändajat väljaspool pesitsusaega
Punajalg-tilder 5 50 Vähemalt 5 haudepaari Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
(C) ja 50 läbirändajat El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-il
Punapea-vart 3 + Vähemalt 3 Rö, Hä Väikekiskjate ja vareslaste
(B) haudepaari, kasutab arvukuse piiramine;
ala läbirändel külastajate suunamine;
Punaselg-õgija 5 Vähemalt 5 haudepaari Ra, El Raieid teha väljaspool
(A) pesitsusaega; loopealsete
taastamine 1,6 ha-l ja
hilisem hooldus
Randtiir (B) 50 Vähemalt 50 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
18
Rohukoskel (B) 5 4 Vähemalt 5 haudepaari Rö Väikekiskjate arvukuse
ja 4 talvitujat piiramine; pesitsuskohad
alal seotud ilmselt
hoonetega
Roo-loorkull 2 Vähemalt 2 haudepaari Rö, El Väikekiskjate arvukuse
(A) piiramine; säilitada
roostikku 20% niidetavast
alast; hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
Rooruik (A) 3 Vähemalt 3 haudepaari Rö, El Väikekiskjate arvukuse
piiramine; säilitada
roostikku 20% niidetavast
alast
Rägapart (B) 4 100 Vähemalt 4 haudepaari Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
ja 100 läbirändajat El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
Rästas-roolind 15 Vähemalt 15 El Säilitada roostikku 20%
(A) haudepaari niidetavast alast
Rääkspart (B) 15 100 Vähemalt 15 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari ja 100 El arvukuse piiramine;
läbirändajat külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
Sarvikpütt (A) 3 10 Vähemalt 3 haudepaari Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
ja 10 läbirändajat El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
rannaniidu hooldamine 18,6
ha-l
Sinikael-part 50 + 700 Vähemalt 50 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
(B) haudepaari ja 700 El arvukuse piiramine;
talvitujat, kasutab ala külastajate suunamine;
läbirändel hooldada rannaniitu
18,6 ha-l; säilitada
roostikku 20% niidetavast
alast
Sookurg (D) + Kasutab ala läbirändel El Rannaniidu hooldamine
18,6 ha-l
Soorüdi (C) 200 Vähemalt 200 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Suurkoovitaja 10 Vähemalt 10 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
(C) läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Sõtkas (B) 400 144 Vähemalt 400 Rö Väikekiskjate arvukuse
6 läbirändajat ja 1446 piiramine
talvitujat
Tumetilder (C) 20 Vähemalt 20 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
19
läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Tutkas (D) + Kasutab ala läbirändel Rö, El Väikekiskjate arvukuse
piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Tuttpütt (A) 10 100 1 Vähemalt 10 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari, 100 El arvukuse piiramine;
läbirändajat ja 1 külastajate suunamine;
talvituja säilitada roostikku 20%
niidetavast alast
Tuttvart (B) 20 + Vähemalt 20 Rö Väikekiskjate arvukuse
haudepaari, kasutab piiramine; säilitada
ala läbirändel roostikku 20% niidetavast
alast
Tuuletallaja (C) 1 Vähemalt 1 haudepaar Ra Raieid teha väljaspool
pesitsusaega
Täpikhuik (A) 3 Vähemalt 3 haudepaari Rö, El Väikekiskjate arvukuse
piiramine; külastajate
suunamine säilitada
roostikku 20% niidetavast
alast
Veetallaja (D) 1 Vähemalt 1 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
läbirändaja piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Viupart (D) + Kasutab ala läbirändel Puudub Liik peatub peamiselt
rannikumeres
Väikekoovitaja 50 Vähemalt 50 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
(B) läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
Väikekoskel 5 Vähemalt 5 talvitujat, Rö Väikekiskjate arvukuse
(D) kasutab ala läbirändel piiramine
Väikeluik (C) 15 Vähemalt 15 talvitujat Rö Väikekiskjate arvukuse
piiramine
Väiketiir (B) 3 Vähemalt 3 haudepaari Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
El arvukuse piiramine;
külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
Väiketüll (B) 10 50 Vähemalt 10 Rö, Hä, Väikekiskjate ja vareslaste
haudepaari ja 50 El arvukuse piiramine;
läbirändajat külastajate suunamine;
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
Värbrüdi (B) 50 Vähemalt 50 Rö, El Väikekiskjate arvukuse
läbirändajat piiramine; hooldada
rannaniitu 18,6 ha-l
20
2.1.2. PUTUKAD
2.1.2.1. S UUR - KULDTIIB
Suur-kuldtiib on peamiselt märgalasid asustav liblikaliik, kes on kogu Euroopas kaitse all. Eriti
ohustatud on liik Loode-Euroopas, kus ta elab madalsoodel. Varasemalt tavaline liik on jäänud
seal nüüdseks vähearvukaks ning hääbub ulatusliku kuivenduse ning põllumajanduse
intensiivistumise tõttu. Eestis on liik võrdlemisi uus (esmaleid 1947. aastal), kuid nüüdseks on
suur-kuldtiib Eestis mandriosas üldlevinud, stabiilselt mõõdukalt arvukas ja ekspansiivne liik,
kelle puhul pole kaitsemeetmete rakendamiseks hetkel kindlasti mingit vajadust. Küll on Eestis
vajalik liigi eluviiside uurimine, mis võimaldaks vajadusel reageerida suur-kuldtiiva seisundi
võimalikule halvenemisele tulevikus. Suur-kuldtiib elab Eestis tüüpiliselt luhtadel,
lamminiitudel, niisketes kõrgrohustutes, madalsoodes, soistel niitudel. Sageli võib suur-kuldtiiba
leida veekogude kallastel. Elupaiga sobivuse suur-kuldtiivale määrab eelkõige rööviku
toidutaimede esinemine. Toidutaimena eelistab röövik jõgioblikat, kärnoblikat, vesioblikat,
tömbilehist oblikat aga ka ussitatart (liigi tegevuskava10).
Jõgioblikat on soontaimede inventuuril leitud Paljassaare hoiualal Saartevahe haagilt (tabel 1,
allikas töö 11 ja 12). Paljassaare hoiualal on suur-kuldtiib levinud peamiselt ala ida- ja keskosas
avatud maastikel (sh rannaniidul). Kogu leiukoha (keskkonnaregistri kood KLO9200041)
pindala on 63,1 ha, millest hoiualale jääb 38,4 ha, kus on liigi arvukuseks 6‒10 isendit.
Paljassaare hoiualal liigile teadaolevaid ohutegureid pole. Tõenäoliselt on positiivseks
mõjuteguriks avatud kooslusi eelistavale liblikaliigile olnud rannaniidu taastamine ja jätkuv
hooldamine.
Kaitse-eesmärk
Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 aastat): liigi soodsa seisundi ja arvukuse (6‒10 isendit)
tagamine ning teadaoleva leiukoha säilimine hoiualal 38,4 ha-l.
Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk (10 aastat): liigi soodsa seisundi ja arvukuse (6-
10 isendit) tagamine ning teadaoleva leiukoha säilimine hoiualal 38,4 ha-l.
2.2. KOOSLUSED
Paljassaare hoiualal on kooslustest levinuimad poollooduslikud kooslused ja muud
rannikukooslused. Kaitsealal on inventeeritud rannaniit, loopealsed, püsitaimestuga liivarannad,
rannikulõukad, liivased ja mudased pagurannad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ja esmased
rannavallid (joonis 4, tabel 4). Kuivõrd ükski ülalmainitud kooslustest pole Paljassaare hoiualal
kaitse-eesmärgina nimetatud, ei seata kavaga nendele pikaajalisi ega kaitsekorraldusperioodi
10
Suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) kaitse tegevuskava. Eelnõu. Kättesaadav: lähim Keskkonnaameti kontor.
21
kaitse-eesmärke. Samuti ei käsitleta neile mõjuvaid ohutegureid ega ka meetmeid nende
vähendamiseks. Koosluste kaitse on kehtiva kaitsekorra kohaselt hoiualal tagatud kaitse-
eesmärgiks seatud linnuliikide elupaikade kaitse kaudu.
Rannikuelupaikade alla võib arvata ka roostikud, kus Paljassaare hoiualal kaitse-eesmärgina
välja toodud ning ennekõike roostikega seotud linnud nagu hüüp, roo-loorkull, väikehuik,
täpikhuik, rooruik võiksid pesitseda. Roostikus pesitsevatele lindudele on oluline roostiku
säilimine. Ennekõike on lindudele oluline vees kasvav roostik, oluliselt vähemväärtuslik elupaik
on roostunud rannaniit. Rooalade majandamisel võiks silmas pidada lindude pesitsusaega, kus
roolõikust võiks pigem läbi viia külmunud pinnasel jaanuarist märtsini (sobivate tingimuste
olemasolul ka detsembris). Roostikurikkamad piirkonnad Paljassaare hoiualal jäävad Paljassaare
teest lõunasse.
Sealsed roostikualad hõlmavad endas ka rannikulõukaid, mis tasapisi kinni kasvavad, kuid
omavad linnustikule pesitsus- ja toitumisalana olulist tähtsust. Seetõttu planeeritakse
kaitsekorralduskavaga rannikulõugaste puhastamist sinna kogunenud mudast ning pilliroost.
Mudast puhastamine aitab suurendada lõugaste vaba vee-peegli pindala. Kuivõrd sealsed lõukad
on võrdlemisi madalaveelised, siis on nende puhastamist lihtne teostada. Kõige suuremal lõukal
on esinduslik naerukajaka koloonia (300 lindu), seega tuleks konkreetsete tööde tegemisel
alustada pigem väiksematest lõugastest ning hiljem suurimast. Lisaks rannikulõugastele on
soovitatav taastada ka väiksemaid veekogusid. Alal esinevad väikeveekogud on sobivad
kahepaiksete (nt rabakonn) elu- ja kudemispaigad. Nende taastamiseks on planeeritud
kaitsekorralduskavaga nende ümbert kasvava võsa eemaldamist ning vajadusel ka puhastamist
(vt ptk 4.1.3).
Paljassaare hoiuala on varasemalt olnud enamjaolt avatud maastikuga ala, mida kasutati
peamiselt karjamaana. Alal leidus laialdaselt elupaiku avatud, madala taimestikuga märgaladest,
taimestumata rannikualadest ning klibu- ja liivaaladest sõltuvatele liikidele. Käesolevaks ajaks
on osa hoiualast võsastunud ning roostunud. Suktsessiooni käigus tekkinud uued kooslused ja
elupaigad roostiku ning põõsastiku näol on loonud pesitsustingimusi uutele liikidele, kes avatud
maastikest vähem sõltuvad. Samas on avatud maastikega (nt rannaniit) seotud liigid alal
pesitsemise lõpetanud. Kuid mitme liigi puhul on pesitsuspopulatsiooni taastamine elupaiga
ennistamisega võimalik (table 1, allikas töö 3).
Kuigi roostikuga alasid on oluline osaliselt säilitada, on sama oluline ka rannaniidul ühtlasi
järjepidev roostiku tõrjumine, mida on kõige efektiivsemalt võimalik teha karjatamisega.
Paljassaare hoiuala rannaniit on 2019. aastast alates ametlikult hoolduses. Niidu hooldamisel
kasutatakse veiseid. Veised olid rannaniidul ka 2018. aastal, mil alal tehti veel taastamistöid.
2019. aastal oli alal ning sellest osaliselt ka väljas 51 veist, mis antud hetkel on piisav
karjatamiskoormus äsja taastatud alal, kus on lopsakas taimestik ning võsa. Ka varasemad
rannaniitude taastamiskogemused on näidanud, et esimestel niidu taastamisaastatel võiks
22
karjatamiskoormus olla tavapärasest koormusest (1 veis/ha) suurem (nt 1,5‒2 veist/ha)11. Hiljem,
kui rannaniidu seisund on paranenud ning pesitsejate seas aktiivsemas kasutuses, võiks kaaluda
karjatamiskoormuse vähendamist, vältimaks veiste poolset liigset koosluse tallamist.
Hoiualal võib täheldada võõrliigi kurdlehise kibuvitsa (Rosa rugosa) esinemist erinevatel
kooslustel, peamiselt rannavallidel ning vähemal määral rannaniidul. Kuigi kurdlehine kibuvits
ei ole dominantliik hoiuala kooslustel ega ohusta märkimisväärselt nende esinduslikkust ega
pindala, tuleb kaitsekorralduskava vahehindamisel kaardistada esmatähtsad alad (kooslustel).
Lähtuvalt kaardistusest on hiljem võimalik leviku tõkestamiseks planeerida tõrjetööde tegemist.
Eelnevalt on rannaniidu taastamistöödega seonduvalt kurdlehist kibuvitsa osaliselt hekseldatud
ning praegu on see ala ka hõlmatud karjatatava niidu koosseisu. Eelnevalt tõrjes olnud ja hetkel
karjatatavale alale on planeeritud projekti CoastNet Life raames korduv kibuvitsa tõrje 13,2 ha-l.
Sellele alale võõrliigi ohjamiseks täiendavaid tõrjemeetmeid kavaga ei planeerita.
Lisaks kurdlehisele kibuvitsale jääb hoiualale osaliselt Sosnovski karuputke (Heracleum
sosnowsky) leiukoht (keskkonnaregistri kood VLL1003754) vahetult hoiuala piiril idaosas
kompostimisväljakul. Tegemist on riiklikus tõrjes (kaevamismeetod) oleva kolooniaga, mistõttu
võõrliigi ohjamiseks kavaga täiendavaid meetmeid ei planeerita.
Joonis 4. Paljassaare hoiualal kaardistatud kooslused.
Holm B. 2015. Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd. Eesti Loodus.
11
Kättesaadav:http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2015.pdf (viimati vaadatud 14.10.2019).
23
Tabel 4. Paljassaare hoiualal kaardistatud kooslused
Kooslus Märkused
Esinduslikkus (Natura
Inventeeritud pindala
standardandmebaas)
standardandmebaasi
inventuuridele
Esinduslikkus
pindala (ha)
vastavalt
Natura
(ha)
Rannaniit 26,1 26,1 B B Rannaniitu hooldavad veised 18,6 ha-l
Loopealsed 1,6 1,6 C C Vajab taastamist ja edaspidist hooldust
Püsitaimestuga 0,2 0,2 C C Vähesel määral kurdlehist kibuvitsa
liivarannad
Rannikulõukad 9,2 9,58 C C Pindala erinevus tuleneb elupaiga
kaardistusest (osa väljaspool hoiuala),
kinnikasvav kooslus
Liivased ja 6,6 6,6 B B Oluline lindude toitumis- ja peatuspaik
mudased Saartevahe lõukas
pagurannad
Soostuvad- ja 6,4 6,4 B B Valdavad noored kased ja sanglepad
soo-lehtmetsad
Esmased 2,3 2,3 A,B A,B Vähesel määral kurdlehist kibuvitsa
rannavallid
24
3. KÜLASTUSKORRALDUS
3.1. OLEMASOLEV KÜLASTUSTARISTU, TÄHISED JA INFOTAHVLID
Paljassaare hoiuala on looduskaunis mere- ja rannikuala, mistõttu on see hinnatud Tallinna
linnaelanike ning kohalike kui ka välisturistide seas. Paljassaare hoiuala on populaarne koht
puhkajate, suplejate, matkajate, sportijate ning linnuvaatlejate hulgas. Hoiualal ei asu
külastusobjekte nagu telkimisalad ja lõkkekohad. Hoiualale pole kaitsekorralduskavaga plaanis
uusi külastustaristu objekte rajada, kuna olemasolevatest teadlikule külastajatele piisab.
Olemasolevast külastustaristust on hoiualal kaks vaatlustorni, puidust (Roostikutorn) ja
silikaadist (Valge torn). Mõlemast tornist avaneb hea vaade roostikule (lisa 5, foto 4),
rannaniidule ja merele (lisa 5, foto 3). Paljassaare hoiualale ja ühtlasi ka Pikakari randa on
rajatud matkarada, kuhu on ehitatud laudtee (lisa 5, foto 5), mis koosneb kahest lõigust
kogupikkusega 550 m. Sellest hoiualale jääva osa pikkus on ~215 m. Sealse laudtee eesmärk on
kaitsta hoiuala taimede väärtuslikke kasvukohti ning säästa kaitsealuseid taimi (nt roosa
merikann) tallamisest. Hoiualale on rajatud puidust piirete ja elektrikarjusega karjaaed (lisa 5,
foto 5) veiste tarbeks, mis on ligikaudu 2,5 km pikkune. Karjaaed toimib ühtlasi ka külastust
suunava taristuna – külastajad ei saa hõlpsalt rannaniidule siseneda ega seeläbi pesitsevaid linde
häirida.
Hoiualale on paigaldatud 2 tõkkepuud (lisa 5, foto 6) vältimaks hoiuala külastamist
mootorsõidukitega. Üks on paigaldatud koos keelumärgiga hoiualale viiva Paljassaare tee otsa
ning teine Tallinna reoveepuhastusjaama suunduvale teele. Tõkkepuud on oma eesmärki täitnud
ning mootorsõidukitega liikumisest tekkida võivaid kahjustusi hoiualal välitöödel ei täheldatud.
Hoiualale jääb tervikuna või osaliselt kolm külastatavat riikliku kaitse all olevat
muinsuskaitseobjekti: Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr 12 (valmis 1915. a) ja
selle osaks olev kitsarööpmelise raudtee tamm (1916. a) ning valgetorni varemed. Raudtee
tammi moodustab kõrgem pinnasekuhjatis, mida mööda kulgeb sõidetav autotee. Ajaloolise
Peeter Suure Merekindluse osana on hoiualal kirde- ja lääneosas endiselt vaadeldavad mitmed nii
varemetes kui ka võrdlemisi heas seisus ehitised (joonis 3) ning endise piirdeaia betoonpostid.
Valgetorni varemed pärinevad 1824. aastast ning seda kasutati suurtükitornina kaitse
tugevdamiseks mere poolt. Torn hävitati Krimmi sõjas ning praegu on säilinud vaid müüritise
osad (torn hävinud)12.
Kaitseala välispiir on tähistatud vaid osaliselt. Välitöödel kaardistati kogu hoiualal ainult üks
Paljassaare hoiuala tähis (hoiualale sisenedes Paljassaare tee ääres) (lisa 5, foto 1). Samas on
tähis osaliselt soditud ning kasvava võsa tõttu halvasti nähtav, mistõttu oleks vaja tähis asendada
Kultuurimälestiste riiklik register. Kättesaadav: https://register.muinas.ee (viimati vaadatud 15.10.2019).
12
25
ning paigutada nähtavamale kohale. Koos asendatava tähisega on vaja paigaldada kokku viis uut
hoiuala tähist (joonis 5, tabel 5).
Lisaks hoiuala tähisele on alal üheksa infotahvlit, milles teavitatakse külastajat roostikus ja
rannas liikumise keelust 1. maist kuni 31. juulini (lisa 5, foto 2). Infotahvlile on ühtlasi märgitud
punaseviirutusega alad, kus liikumine on lindude pesitsuse tõttu keelatud. Nendel aladel
liikumise keelamine 1. maist 31 juulini ei ole õiguslikult põhjendatud, kuivõrd hoiuala kaitsekord
seda ei sätesta. Nendel infotahvlitel tuleks ennekõike teavitada inimesi, et pesitsusajal liikumine
häirib linnustikku ning paluda sel ajal mitte liikuda. Külastajate suunamine ja nende teadlikkuse
tõstmine on vajalik hoiuala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt, kuna külastajad võivad teadmatusest
või uudishimust tingituna kahjustada otseselt lindude pesitsust (tallamine pesadel, lindude
pesadelt hirmutamine jms). Paljassaare hoiuala on loodud ennekõike kaitsmaks haruldasi
pesitsejaid ja rändlinde. Selleks, et vältida kaitse-eesmärgiks olevate lindude häirimist, nende
elupaikade kahjustamist ning kaitstavate liikide soodsa seisundi ohtu seadmist, on külastajaid
suunavad infotahvlid Paljassaare hoiualal vajalikud.
Kokku on hoiualale vaja paigaldada uude asukohta üks külastajaid suunav ja pesitsusajast
teavitav infotahvel ja asendada üheksa olemasolevat soditud ja/või liikumist keelavat infotahvlit
(joonis 5, tabel 5). Samuti on planeeritud paigaldada Roostikutorni lähedusse CoastNet Life
projekti tegevusi tutvustav infotahvel.
Lisaks on hoiualal kaks infotahvlit, kus on kirjeldatud muinsuskaitselist objekti (Valge torn) ning
hoiuala linnustikku, ja väljaspool hoiuala Paljassaare tee alguses Paljassaare linnuala kujutav
suur infotahvel.
Hoiualal ei täheldatud ebaseaduslikke lõkkekohti ega prügistatud alasid. Prügi või lõkkekohtade
tekkimisel on oluline need järjekindlalt likvideerida. Hoiuala korrashoiu (prügikoristus, taristu
hooldus jms) eest vastutab kohalik omavalitsus.
Visioon
Hoiuala väärtused on säilinud soodsas seisundis ja külastajad ei ole neid kahjustanud.
Külastajad on teadlikud, et hoiuala kaitstavaid väärtusi ei tohi kahjustada.
Eesmärk
Hoiuala on tähistatud.
Puuduvad külastuse tagajärjel tekkinud olulised kahjud kaitsealustele liikidele,
pesitsevatele lindudele ja rannikukooslustele ning taristule.
Meede
Tähiste ja infotahvlite paigaldamine ning hooldus, Roostikutorni rekonstrueerimine.
26
Joonis 5. Külastustaristu ja olemasolevad/paigaldatavad tähised ning infotahvlid Paljassaare
hoiualal. Eesti põhikaart, Maa-amet, 2019.
27
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA TEGEVUSKAVA
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. SEIRED JA INVENTUURID
4.1.1.1. R IIKLIK SEIRE
Paljassaare HA-l või sellega osaliselt kattuval alal seiratakse kahepaikseid ja roomajaid
(seirejaama keskkonnaregistri kood SJB2702000). Seirejaam loodi 2018. aastal ning seni ei ole
seal seiret teostatud. Oluline on alustada ja jätkata kahepaiksete ja roomajate seiret. Hetkel ei ole
teada, millal on planeeritud seiret alustada. Seirejaamas SJB0801000 tehakse kesktalvist
veelinnuloendust alates 1993. aastast. Oluline on jätkata kesktalvist veelinnuloendust, et oleks
võimalik hinnata talvituvate lindude arvukuse dünaamikat ja liigirohkust. Seirejaamas
SJA7720000 seiratakse ohtlikke aineid meres. Ohtlike ainete (keskmine sisaldus ahvena lihastes
ja maksas) seirejaam on loodud 2016. aastal ning seni riikliku seiret selles jaamas pole tehtud.
Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaagentuur. Tegevus toimub
riikliku seirekava järgi.
4.1.1.2. I NVENTUURID
Hoiualal tuleb teha täiendavat botaanilist inventuuri (~4,5 ha-l). Botaanilise inventuuri raames on
vaja kaardistada roosa merikanni kasvukohad, kuna liigi kasvukoht on tunduvalt ulatuslikum kui
keskkonnaregistris kajastub.
Roosa merikanni inventuur kuulub III prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaamet. Tegevus
toimub 2020. aastal.
Hoiualale on tellitud jumalakäpa kasvukoha (keskkonnaregistri kood KLO9312161) inventuur
(~0,4 ha) „Jumalakäpa valikuliste leiukohtade inventuur koos kaitsealuste soovitustega” raames,
mis on planeeritud 2020. aastal ning mille teostajaks on MTÜ Käoraamat (tabel 5).
Jumalakäpa inventuur kuulub III prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaamet. Tegevus
toimub 2020. aastal.
Hoiualal on vaja kaardistada esmastel rannavallidel ja püsitaimestuga liivarandadel ka kurdlehise
kibuvitsa levikualad (~2,5 ha), et oleks tulevikus võimalik planeerida täpseid alapõhiseid
võõrliigi ohjamistöid (tabel 5). Kui kaardistamise käigus täheldatakse võõrliigi levikut laiemalt
(mitte ainult kooslustel), tuleb ka need alad kaardistada.
Kurdlehise kibuvitsa inventuur kuulub II prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaamet.
Tegevus toimub 2021. aastal.
28
Samuti on vaja hoiualal teostada haudelinnustiku inventuur, kasutades Natura 2000 linnualade
linnustiku inventuuri metoodikat. Esimene loendus toimub Paljassaare linnualal 2020. aastal ning
see on planeeritud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Inventuuri tellimist planeeritakse ka
2028. aastal kaitsekorraldusperioodi lõppedes, et hinnata rannaniidu hoolduse ja teiste
kavandatavate tegevuste tulemuslikkust. Selleks ajaks peaks hoiuala elupaikade ja koosluste
kvaliteet taastamistööde ja hooldamise tulemusena tunduvalt paranema ning tõenäoliselt ka
pesitsevate lindude arvukus ja liigirikkus olema suurenenud.
Inventuuri tulemused on vaja kanda keskkonnaregistrisse, kuna antud hetkel pole ühtegi hoiu-
ega linnuala kaitse-eesmärgiks olevat ilma kaitsestaatuseta ega ka kaitsealust linnuliiki
keskkonnaregistrisse kantud. Samas on teada, et mitmed kaitse-eesmärgiks olevad ja kaitsealused
linnuliigid kasutavad ala pesitsemisel. Inventuuril tuvastatud need liigid, kes pole kaitsealused
ega ka kaitse-eesmärgiks, tuleb kanda eElurikkuse portaali.
Haudelinnustiku inventuurid kuuluvad II prioriteeti ja korraldajaks on 2020. aastal Eesti
Ornitoloogiaühing ning 2028. aastal Keskkonnaamet.
4.1.2. TARISTU
4.1.2.1. T ÄHISTE JA INFOTAHVLITE PAIGALDAMINE NING TARISTU HOOLDUS
Hoiuala on enamuses tähistamata (vt täpsemalt ptk 3.1.). Hoiualale tuleb paigaldada viis uut
tähist. Täiendavalt on käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud ühe uue ja üheksa asendatava
külastajad suunava infotahvli paigaldamist. Paigaldatavate tähiste ja infotahvlite asukohad on
toodud joonisel 5. Pärast paigaldamist peab tähiste seisukorda regulaarselt kontrollima ning
vajadusel asendama kulunud, lõhutud või amortiseerunud tähised uutega.
Projekti CoastNet Life raames on planeeritud ka Roostikutorni rekonstrueerimist hoiuala
väärtuste ohutuks eksponeerimiseks ning projekti tegevusi tutvustava infotahvli paigaldamist
torni vahetus lähedusse. Kuivõrd need tegevused on projektipõhiselt hoiualal eelnevalt
planeeritud, siis käesolevas kaitsekorralduskavas kajastatakse neid põgusalt tegevuskavas tabelis
5.
Tegemist on II prioriteedi töödega. Hoiuala tähistamist korraldab Riigimetsa Majandamise
Keskus ja torni rekonstrueerimist ning infotahvlite paigaldamist kohalik omavalitsus. Hoiuala
tähistamine on planeeritud 2020. aastal ning infotahvlite paigaldamine ja torni rekonstrueerimine
2020. aastal.
4.1.3. TAASTAMIS- JA HOOLDUSTÖÖD
Alljärgnevates peatükkides (4.1.3.1, 4.1.3.2, 4.1.3.3) on kajastatud ekspertide Riinu Rannapi ja
Triin Kaasiku 2018. aastal tehtud töö „Paljassaare hoiualal avamaastike taastamine” (tabel 1,
29
töö 3) tulemusi ning sealset täiendavat infot hoiuala kohta. Antud töös andsid eksperdid
konkreetsed alapõhised soovitused hooldus- ja taastamistööde (v.a loopealsete taastamine)
tegemiseks Paljassaare hoiualal. Need soovitused on kaitsekorralduskavas käsitletud
kaitsekorralduslike töödena (joonis 6).
4.1.3.1. A VAMAASTIKE JA POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE
Mõningad välja toodud vajalikud tööd on juba hoiualal teostatud: kibuvitsa lõikamine
rannaniidul ja rannaniidu avamine (võsa ja puude eemaldamine) ning karjatamine, kuid
väljaspool rannaniitu olevatel aladel pole veel töid teostatud.
Käesoleva kavaga nähakse ette võsastunud alade täiendavat korrastamist, et hoida rannikuala ja
kooslused avatuna. Varasemalt on Paljassaare hoiuala olnud enamuses avatud maastikuga ala.
Avatud maastiku (sh märgala) osakaalu suurendamine on oluline ennekõike kaitse-eesmärgiks
olevatele avamaastikel pesitsevatele kahlajatele ja värvulistele ning samuti rändepeatuspaigana
paljudele veelindudele ja kurvitsalistele. Tööde käigus tuleb eemaldada joonisel 6 olevatelt
aladelt puud ja võsa (~50,7 ha). Töid tuleb teostada talvel ning tekkinud raiejäätmed tuleb alalt
koheselt või hiljemalt enne lindude pesitsusaega eemaldada. Nende alale jätmine tekitab
täiendavaid varitsuskohti varestele ja/või muudele röövloomadele (rebane, kährikkoer).
Taastamistööde jooksul ja pärast neid on oluline kogu taastamisalal kõrgema loomkoormusega
karjatamise ennistamine, mis hoiab ära võsa pealkasvu.
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus.
Tegemist on jooksva tegevusega, mida planeeritakse aastatel 2021‒2028.
Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldus on alal aktuaalne ning toimuv tegevus.
Rannaniitu on hoiualal taastatud ning nüüdseks jätkub hooldamine karjatamisega. Hoiuala
loodeosas on loopealsed, mis on aastatega kinnikasvanud ning vaesunud. Kuivõrd sealsed
loopealsed on võrdlemisi hästi ligipääsetavad ning inimeste poolt külastatavad, nähakse
kaitsekorralduskavaga ette, et loopealsete taastamine (~1,6 ha) ning hilisem hooldamine on
vajalik tegevus taastamaks liigirikkust ning avamaks maastikku.
Loopealsete taastamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Keskkonnaamet ja kohalik
omavalitsus. Töö tegemist planeeritakse 2021‒2028 aastal.
4.1.3.2. R OOSTIKU NIITMINE
Paljassaare hoiuala lõunaosa rooalad on väärtuslikud pesitsuskohad. Sealset rooala kasutavad
linnuliigid, kes avatud maastikest vähem sõltuvad. Roostikualasid on oluline ka osaliselt
majandada. Paljassaare hoiualal on osati vajalik säilitada roostikku suuremate järvikute ja
rannikulõugaste ümber. Samas ei ole ühetaoline roostunud ala väärtuslik elu- ega pesitsuspaik,
mistõttu tuleks roostikku laiguti niita tekitades avatud häile ning vältimaks lausalist roostumist.
30
Roostiku niitmine ning alalt eemaldamine võib ühtlasi aidata vähendada ka rannikulõugaste
eutrofikatsiooni.
Niidetud roog tuleb kindlasti alalt eemaldada, et orgaanika märgalale ei koguneks. Roo
lõikustöid ja selle alalt koristamist tuleb tingimata teha väljaspool pesitsusaega (jaanuarist
märtsini). Niitmine võiks toimuda rotatsiooni korras, nii et enamus alast saab 7 aasta vältel
niidetud. Ühel aastal ei ole soovitatav niita rohkem kui neljandiku kogu niidetavast rooalast.
Kogu niidetav rooala (20,4 ha) on välja toodud joonisel 6, kusjuures sellest niidetavast alast peab
püsivalt jääma rooalana alles 20%, mida ei tohi üldse niita. Enne tööde teostamist tuleks teha
konkreetne aastapõhine tegevuskava ning vajadusel kaasata töö tegemiseks tehniliste juhiste
saamiseks eriala eksperte (nt ornitoloogi abiga selgitada välja alles jäetava rooala optimaalseim
asukoht).
Tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus.
Tegemist on jooksva tegevusega, mida planeeritakse aastatel 2021‒2028.
4.1.3.3. R ANNIKULÕUGASTE JA VÄIKEVEEKOGUDE TAASTAMINE
Paljassaare lõunaosa roostikus olevate rannikulõugaste taastamise vajalikkus tuleneb nende
kinnikasvamisest ning olulisusest linnustikule. Lõugaste taastamist tuleb alustada kõigepealt
väiksematest, mille käigus selgub töö tegemise keerukus ning võimalikkus ka suuremal lõukal.
Suuremal lõukal töö tegemisel tuleb silmas pidada, et naerukajaka pesitsusala ei kahjustata.
Mudast puhastamist (~7,2 ha) tuleks teha perioodil septembrist novembrini, pärast aktiivset
lindude pesitsusperioodi. Muda võiks ladustada hoiualast väljaspool, näiteks kokkuleppel
reoveepuhastusjaama kompostimisväljakule. Kui see võimalik ei ole, saaks muda ladustada
lõugaste ala idaossa võsastunud alale (eelnevalt võsa eemaldada) (joonis 6, tumesinise
viirutusega ala). Hiljem võiks ka mudastunud ala selle taimestumisel aastas korra niita, et taas-
võsastumist vältida.
Lisaks rannikulõugastele on soovitatud taastada väiksemaid veekogusid kui kahepaiksetele (nt
rabakonn) sobivaid elu- ja kudemispaiku. Selleks on vaja ennekõike nende ümbert eemaldada
kasvav võsa (~1,1 ha-l), et muuta ala päikesele avatuks ja soodustamaks veekogude kiiremat
soojenemist. Vajadusel tuleks teha järskude kallastega veekogud laugemaks. Esmalt võiks
puhastada hoiuala idapiiril asuva veekogu (Roostikutorni läheduses). Puhastamist tuleks alustada
vee väljapumpamisega, seejärel eemaldada kogu orgaaniline sete ning transportida see veekogust
eemale. Veekogude tühjendamisega eemaldataks ühtlasi ka kalad, kes toituvad kahepaiksete
vastsetest. Veekogude puhastamine (kokku ~0,3 ha) peaks toimuma hilissuvel või sügisel (15.
augustist 1. novembrini), kui kahepaiksete vastsete moone on läbitud. Vajadusel tuleb tööde
tegemisel kohapeal täpsemate juhiste saamiseks kaasata ekspert (nt herpetoloog).
31
Tegemist on II prioriteedi töödega, mida korraldab Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus.
Tegemist on jooksva tegevusega, mida planeeritakse aastatel 2021‒2028.
Joonis 6. Kaitsekorralduskavaga planeeritud tööd Paljassaare hoiualal. Joonise alus: Eesti
põhikaart, Maa-amet, 2019.
4.1.4.EESKIRJAD, KAVAD
4.1.4.1.K AITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE JA UUENDAMINE , KAITSE - EESKIRJA
MUUTMINE
Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks. 2024. aastal tuleb hinnata esimese
perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit ning katvust) ja vajadusel planeerida vastavalt
kurdlehise kibuvitsa kaardistustulemustele liigi ohjamiseks tööde tellimist.
Kaitsekorraldusperioodi lõpus viiakse läbi kaitse tulemuslikkuse hindamine ning koostatakse uus
kaitsekorralduskava järgnevaks kümneks aastaks.
Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkide muutmist oleks vaja lähitulevikus kaaluda. Samuti tuleb
kaaluda hoiuala laiendamist keskkonnaregistris piiritletud projekteeritava Paljassaare
looduskaitseala piires ja/või hinnata looduskaitseala loomise vajadust.
Tegemist on I prioriteedi töödega, mida korraldab Keskkonnaamet. Kaitsekorralduskava
vahehindamine on planeeritud 2024. aastal, 2028. aastasse on planeeritud uue
kaitsekorralduskava koostamine. Kaitse-eesmärkide täiendamine ja hoiuala
laienemine/looduskaitsealaks muutmise vajaduse hindamine on planeeritud 2022. aastasse.
32
4.2. TEGEVUSKAVA
Tegevuskava tabelisse (alljärgnev tabel 5) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga
ettenähtud perioodi jooksul.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 5. Tegevuskava
Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Inventuurid, seired, uuringud
Eluslooduse
mitmekesisuse ja ohtlike Riiklik seire KAUR13
4.1.1.1 ainete seire I X X X X X X X X X X
Roosa merikanni 14
Inventuur KeA
4.1.1.1 inventuur (~4,5 ha) III X
Haudelinnustiku
Inventuur EOÜ15/KeA
4.1.1.1 inventuur II X X
Kurdlehise kibuvitsa
Inventuur KeA
4.1.1.1 inventuur (~2,5 ha) II X
Jumalakäpa inventuur
Inventuur KeA
4.1.1.1 (~0,4 ha) III X
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4.1.3.1 Võsastunud alade Taastamine ja/või hooldustööd KeA/KOV16 II X X X X X X X X
13
Keskkonnaagentuur
14
Keskkonnaamet
15
Inventuuri tegemist korraldab Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) 2020. aastal kogu hoiualal ja Keskkonnaamet 2028. aastal ~68,h ha-il.
16
Kohalik omavalitsus
33
avamine, puude
harvendamine ja
hooldus (~50,7 ha)
Loopealsete taastamine
Taastamine ja/või hooldustööd KeA/KOV
4.1.3.1 ja hooldus (~1,6 ha) II X X X X X X X X
Roostiku niitmine
Taastamine ja/või hooldustööd KeA/KOV
4.1.3.2 (~20,4 ha) II X X X X X X X X
Rannikulõugaste ja
väikeveekogude
puhastamine, k.a võsa Taastamine ja/või hooldustööd KeA/KOV
lõikus nende ümbert
4.1.3.3 (~8,6 ha) II X X X X X X X X
Väikekiskjate arvukuse
Ohjamine KeA/KOV
2.1.1 vähendamine I X X X X X X X X X
Sosnovski karuputke
Ohjamine KeA
2.2 tõrje17 I X X X X X X X X X X
CoastNet Life projekti
raames kurdlehise
Ohjamine KeA
kibuvitsa tõrje (~13,2
2.2 ha) I X
Taristu
Tähiste paigaldamine (5
Kaitsealuste objektide tähistamine RMK18
4.1.2.1 tk) ja hooldus II X X X X X X X X X
Külastust suunavate
infotahvlite
Külastajate teavitamine RMK/KOV
paigaldamine (1 uus, 9
asendada) ja hooldus
4.1.2.1 II X X X X X X X X X
CoastNet Life projekti
tutvustava infotahvli Külastajate teavitamine KeA/KOV
paigaldamine ja hooldus
4.1.2.1 II X X X X X X
17
Ala on riiklikus tõrjes
18
Riigimetsa Majandamise Keskus
34
CoastNet Life projekti
raames roostikutorni
Taristu hooldus KeA/KOV
rekonstrueerimine ja
hooldus
4.1.2.1 II X X X X X X X X X
Kavad, eeskirjad
Kaitsekorralduskava
vahehindamine ja Tegevuskava KeA
4.1.4.1 uuendamine I X X
Vahehindamisel hinnata
kurdlehise kibuvitsa Tegevuskava KeA
4.1.4.1 ohjamise vajalikkust I X
Kaitse-eesmärkide
täiendamise/hoiuala
Kaitsekorra muutmine KeA
laiendamise/LKA
4.1.4.1 loomise hindamine I X
35
5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on seired, inventuurid ja paikvaatlused
ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Tulemuslikkuse hindamiseks on vaja
hoiualal tehtavad tööd dokumenteerida. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpus koostatakse
kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse
vahehindamine tehakse 2024. aastal ning kava täitmise analüüs 2028. aastal.
Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.
Kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisundit hinnatakse tema arvukuse, leiukoha pindala ja
seisundi järgi. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui kaitse-eesmärgiks oleva liigi leiukoha
pindala või arvukus on jäänud samaks või suurenenud ning liigi seisund hoiualal on soodne.
Kaitsekorraldus on olnud tulemuslik, kui hoiu- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide
arvukus on sama või suurem ja elupaigad on säilinud või laienenud ning liikide väärtus jäänud
samale tasemele või tõusnud. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui on saavutatud tabelis 3
seatud eesmärgid.
Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskava
tabelis 4 planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused ning viidud läbi seired. Hoiuala kaitse-
eesmärgiks olevate liikide ning alal leiduvate kaitsealuste liikide kohta on olemas ajakohased
andmed.
Kõikide valdkondade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ning nende arvulised väärtused on
esitatud tabelis 5. Tabelis on esitatud vastavate kaitseväärtuse kohta ülevaatlikult kaitsetegevuse
tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud kriteeriumid ning nende lähte- ja sihtväärtused.
36
Tabel 5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine
Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus
2.1.1 Aul Arvukus 1000 läbirändajat Vähemalt 1000 läbirändajat Hindamise aluseks on riiklik
seire ja inventuuri tulemused
(vt ptk 4.1.1.1)
2.1.1 Hahk Liigi esinemine Kasutab ala läbirändel Liik kasutab ala läbirändel Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Heletilder Liigi esinemine Kasutab ala läbirändel Liik kasutab ala läbirändel Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Hüüp Arvukus 2 haudepaari Vähemalt 2 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Jõgitiir Arvukus 50 haudepaari Vähemalt 50 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Jääkoskel Arvukus 5 haudepaari ja 29 Vähemalt 5 haudepaari ja 29 Vaata eelmist selgitust
talvitujat, kasutab ala talvitujat, kasutab ala
läbirändel läbirändel
2.1.1 Kalakajakas Arvukus 20 haudepaari Vähemalt 20 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Kaldapääsuke Arvukus 50 haudepaari Vähemalt 50 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Kiivitaja Arvukus 50 läbirändajat Vähemalt 50 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Kõvernokk-rüdi Arvukus 10 läbirändajat Vähemalt 10 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Kühmnokk-luik Arvukus 15 haudepaari ja 90 Vähemalt 15 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
talvitujat, kasutab ala 90 talvitujat, kasutab ala
läbirändel läbirändel
2.1.1 Lauk Arvukus 20 haudepaari, kasutab ala Vähemalt 20 haudepaari, Vaata eelmist selgitust
läbirändel kasutab ala läbirändel
2.1.1 Laululuik Arvukus 4 talvitujat Vähemalt 4 talvitujat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Liivatüll Arvukus 10 haudepaari ja 50 Vähemalt 10 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
37
läbirändajat 50 läbirändajat
2.1.1 Luitsnokk-part Arvukus 15 haudepaari ja 200 Vähemalt 15 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
läbirändajat 200 läbirändajat
2.1.1 Mudatilder Arvukus 50 läbirändajat Vähemalt 50 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Naerukajakas Arvukus 300 haudepaari Vähemalt 300 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Piilpart Arvukus 10 haudepaari ja 200 Vähemalt 10 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
läbirändajat 200 läbirändajat
2.1.1 Punajalg-tilder Arvukus 5 haudepaari ja 50 Vähemalt 5 haudepaari ja 50 Vaata eelmist selgitust
läbirändajat läbirändajat
2.1.1 Punapea-vart Arvukus 3 haudepaari, kasutab ala Vähemalt 3 haudepaari, Vaata eelmist selgitust
läbirändel kasutab ala läbirändel
2.1.1 Punaselg-õgija Arvukus 5 haudepaari Vähemalt 5 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Randtiir Arvukus 50 haudepaari Vähemalt 50 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Rohukoskel Arvukus 5 haudepaari ja 4 talvitujat Vähemalt 5 haudepaari ja 4 Vaata eelmist selgitust
talvitujat
2.1.1 Roo-loorkull Arvukus 2 haudepaari Vähemalt 2 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Rooruik Arvukus 3 haudepaari Vähemalt 3 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Rägapart Arvukus 4 haudepaari ja 100 Vähemalt 4 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
läbirändajat 100 läbirändajat
2.1.1 Rästas-roolind Arvukus 15 haudepaari Vähemalt 15 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Rääkspart Arvukus 15 haudepaari ja 100 Vähemalt 15 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
läbirändajat 100 läbirändajat
38
2.1.1 Sarvikpütt Arvukus 3 haudepaari ja 10 Vähemalt 3 haudepaari ja 10 Vaata eelmist selgitust
läbirändajat läbirändajat
2.1.1 Sinikael-part Arvukus 50 haudepaari ja 700 Vähemalt 50 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
talvitujat, kasutab ala 700 talvitujat, kasutab ala
läbirändel läbirändel
2.1.1 Sookurg Arvukus Kasutab ala läbirändel Liik kasutab ala läbirändel Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Soorüdi Arvukus 200 läbirändajat Vähemalt 200 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Suurkoovitaja Arvukus 10 läbirändajat Vähemalt 10 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Sõtkas Arvukus 400 läbirändajat ja 1446 Vähemalt 400 läbirändajat ja Vaata eelmist selgitust
talvitujat 1446 talvitujat
2.1.1 Tumetilder Arvukus 20 läbirändajat Vähemalt 20 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Tutkas Arvukus Kasutab ala läbirändel Liik kasutab ala läbirändel Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Tuttpütt Arvukus 10 haudepaari, 100 Vähemalt 10 haudepaari, Vaata eelmist selgitust
läbirändajat ja 1 talvituja 100 läbirändajat ja 1
talvituja
2.1.1 Tuttvart Arvukus 20 haudepaari ja kasutab Vähemalt 20 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
ala läbirändel kasutab ala läbirändel
2.1.1 Tuuletallaja Arvukus 1 haudepaar Vähemalt 1 haudepaar Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Täpikhuik Arvukus 3 haudepaari Vähemalt 3 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Veetallaja Arvukus 1 läbirändaja Vähemalt 1 läbirändaja Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Viupart Arvukus Kasutab ala läbirändel Liik kasutab ala läbirändel Vaata eelmist selgitust
39
2.1.1 Väikekoovitaja Arvukus 50 läbirändajat Vähemalt 50 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Väikekoskel Arvukus 5 talvitujat ja kasutab ala Vähemalt 5 talvitujat ja Vaata eelmist selgitust
läbirändel kasutab ala läbirändel
2.1.1 Väikeluik Arvukus 15 talvitujat Vähemalt 15 talvitujat Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Väiketiir Arvukus 3 haudepaari Vähemalt 3 haudepaari Vaata eelmist selgitust
2.1.1 Väiketüll Arvukus 10 haudepaari ja 50 Vähemalt 10 haudepaari ja Vaata eelmist selgitust
läbirändajat 50 läbirändajat
2.1.1 Värbrüdi Arvukus 50 läbirändajat Vähemalt 50 läbirändajat Vaata eelmist selgitust
2.1.2 Suur-kuldtiib Leiukoha pindala, Leiukoha pindala 38,4 ha Liigi teadaolev leiukoht on Kohapealsed vaatlused
arvukus ja liigi ja 6-10 isendit ning seisund säilinud 38,4 ha-l ja arvukus
seisund soodne on 6-10 isendit ning liik on
soodsa seisundis
40
LISAD
LISA 1. PALJASSAARE HOIUALAL KEHTIV KAITSEKORD
Looduskaitseseadus
Vastu võetud 21.04.2004
RT I 2004, 38, 258
jõustumine 10.05.2004
/.../
3. peatükk
KAITSE KORRALDAMINE
§ 14. Üldised kitsendused
(1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. [RT I 2007, 25, 131 - jõust.
01.04.2007]
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust
ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui
see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit.
(3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja
muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut,
kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava
loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti
valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud
tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana
õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
41
kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
/.../
5. peatükk
HOIUALAD
§ 32. Hoiuala
(1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
(3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja
funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
(4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise
eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
(41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal
lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi
suurus kuni viis hektarit. [RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]
(5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse
keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras.
Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas1
Vastu võetud 16.06.2005 nr 144
RT I 2005, 38, 300
jõustumine 10.07.2005
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes
Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Harju maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad: /.../
13) Paljassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas
42
querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris),
sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk
kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll
(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul
(Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana
porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),
punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar);
/.../
43
LISA 2. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL
Jrk Väärtus Kaitse- Ohutegur Meede Oodatud tulemus
eesmärk 30 kaitsekorraldusperioodi
aasta lõpus
perspektiivis
2.1.1 Aul Vähemalt Puudub, kuna Puudub Vähemalt 1000
1000 liik peatub läbirändajat
läbirändajat peamiselt
rannikumeres
2.1.1 Hahk Kasutab ala Puudub, kuna Puudub Vähemalt 1000
läbirändel liik peatub läbirändajat
peamiselt
rannikumeres
2.1.1 Heletilder Kasutab ala Röövlus, Väikekiskjate Kasutab ala läbirändel
läbirändel elupaikade arvukuse piiramine
degradeerumine ja rannaniidu
hooldamine 18,6
ha-l
2.1.1 Hüüp Vähemalt 2 Röövlus, Väiksekiskjate Vähemalt 2 haudepaari
haudepaari elupaikade arvukuse piiramine
degradeerumine ja roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast
ning hooldamine
2.1.1 Jõgitiir Vähemalt 50 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 50 haudepaari
haudepaari elupaikade vareslaste arvukuse
degradeerumine, piiramine ja
häirimine külastajate
suunamine ning
rannaniidu
hooldamine
18,6 ha-l
2.1.1 Jääkoskel Vähemalt 5 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 5 haudepaari ja
haudepaari ja elupaikade vareslaste arvukuse 29 talvitujat, kasutab ala
29 talvitujat, degradeerumine, piiramine ja läbirändel
kasutab ala häirimine külastajate
läbirändel suunamine, raieid
teha väljaspool
pesitsusaega
44
2.1.1 Kalakajakas Vähemalt 20 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 20 haudepaari
haudepaari elupaikade vareslaste arvukuse
degradeerumine, piiramine,
häirimine külastajate
suunamine,
roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Kaldapääsuke Vähemalt 50 Puudub, liik Puudub Vähemalt 50 haudepaari
haudepaari pesitseb
üldjuhul raskesti
ligipääsetavastes
kohtades
2.1.1 Kiivitaja Vähemalt 50 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 50 läbirändajat
läbirändajat elupaikade arvukuse piiramine
degradeerumine ja rannaniidu
hooldamine
18,6 ha-l
2.1.1 Kõvernokk-rüdi Vähemalt 10 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 10 läbirändajat
läbirändajat elupaikade arvukuse piiramine
degradeerumine ja rannaniidu
hooldamine
18,6 ha-l
2.1.1 Kühmnokk-luik Vähemalt 15 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 15 haudepaari
haudepaari ja elupaikade vareslaste arvukuse ja 90 talvitujat, kasutab
90 talvitujat, degradeerumine piiramine, ala läbirändel
kasutab ala külastajate
läbirändel suunamine
2.1.1 Lauk Vähemalt 20 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 20 haudepaari,
haudepaari, häirimine, vareslaste arvukuse kasutab ala läbirändel
kasutab ala elupaikade piiramine,
läbirändel degradeerumine külastajate
suunamine,
roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Laululuik Vähemalt 4 Röövlus Väikekiskjate Vähemalt 4 talvitujat
talvitujat arvukuse piiramine
2.1.1 Liivatüll Vähemalt 10 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 10 haudepaari
haudepaari ja häirimine, vareslaste arvukuse
45
50 elupaikade piiramine, ja 50 läbirändajat
läbirändajat degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Luitsnokk-part Vähemalt 15 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 15 haudepaari
haudepaari häirimine, vareslaste arvukuse ning 200 läbirändajat
ning 200 elupaikade piiramine,
läbirändajat degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l,
roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Mudatilder Vähemalt 50 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 50 läbirändajat
läbirändajat elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine hooldada rannaniitu
18,6 ha-il
2.1.1 Naerukajakas Vähemalt Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 300 haudepaari
300 häirimine, vareslaste arvukuse
haudepaari elupaikade piiramine,
degradeerumine külastajate
suunamine,
roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Piilpart Vähemalt 10 Röövlus, raied Väikekiskjate Vähemalt 10 haudepaari
haudepaari ja arvukuse piiramine, ja 200 läbirändajat
200 raieid teha
läbirändajat väljaspool
pesitsusaega
2.1.1 Punajalg-tilder Vähemalt 5 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 5 haudepaari ja
haudepaari ja häirimine, vareslaste arvukuse 50 läbirändajat
50 elupaikade piiramine,
läbirändajat degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Punapea-vart Vähemalt 3 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 3 haudepaari,
46
haudepaari, häirimine vareslaste arvukuse kasutab ala läbirändel
kasutab ala piiramine,
läbirändel külastajate
suunamine
2.1.1 Punaselg-õgija Vähemalt 5 Raied, Raieid teha Vähemalt 5 haudepaari
haudepaari elupaikade väljaspool
degradeerumine pesitsusaega,
loopealsete
taastamine 1,6 ha-l
ja hilisem hooldus
2.1.1 Randtiir Vähemalt 50 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 50 haudepaari
haudepaari häirimine, vareslaste arvukuse
elupaikade piiramine,
degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Rohukoskel Vähemalt 5 Rö Väikekiskjate Vähemalt 5 haudepaari ja
haudepaari ja arvukuse piiramine 4 talvitujat
4 talvitujat
2.1.1 Roo-loorkull Vähemalt 2 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 2 haudepaari
haudepaari elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Rooruik Vähemalt 3 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 3 haudepaari
haudepaari elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Rägapart Vähemalt 4 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 4 haudepaari ja
haudepaari ja häirimine, vareslaste arvukuse 100 läbirändajat
100 elupaikade piiramine,
läbirändajat degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
47
2.1.1 Rästas-roolind Vähemalt 15 Elupaikade Roostikuga alade Vähemalt 15 haudepaari
haudepaari degradeerumine säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Rääkspart Vähemalt 15 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 15 haudepaari
haudepaari ja häirimine, vareslaste arvukuse ja 100 läbirändajat
100 elupaikade piiramine,
läbirändajat degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Sarvikpütt Vähemalt 3 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 3 haudepaari ja
haudepaari ja häirimine, vareslaste arvukuse 10 läbirändajat
10 elupaikade piiramine,
läbirändajat degradeerumine külastajate
suunamine,
rannaniidu
hooldamine 18,6
ha-il
2.1.1 Sinikael-part Vähemalt 50 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 50 haudepaari
haudepaari ja häirimine, vareslaste arvukuse ja 700 talvitujat, kasutab
700 elupaikade piiramine, ala läbirändel
talvitujat, degradeerumine külastajate
kasutab ala suunamine,
läbirändel hooldada rannaniitu
18,6 ha-l,
roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Sookurg Kasutab ala Elupaikade Rannaniidu Kasutab ala läbirändel
läbirändel degradeerumine hooldamine
18,6 ha-l
2.1.1 Soorüdi Vähemalt Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 200
200 elupaikade arvukuse piiramine, läbirändajat
läbirändajat degradeerumine hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Suurkoovitaja Vähemalt 10 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 10 läbirändajat
läbirändajat elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
48
2.1.1 Sõtkas Vähemalt Röövlus Väikekiskjate Vähemalt 400
400 arvukuse piiramine läbirändajat ja 1446
läbirändajat talvitujat
ja 1446
talvitujat
2.1.1 Tumetilder Vähemalt 20 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 20 läbirändajat
läbirändajat elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Tutkas Kasutab ala Röövlus, Väikekiskjate Kasutab ala läbirändel
läbirändel elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Tuttpütt Vähemalt 10 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 10 haudepaari,
haudepaari, häirimine, vareslaste arvukuse 100 läbirändajat ja 1
100 elupaikade piiramine, talvituja
läbirändajat degradeerumine külastajate
ja 1 talvituja suunamine,
roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Tuttvart Vähemalt 20 Röövlus Väikekiskjate Vähemalt 20 haudepaari,
haudepaari, arvukuse piiramine, kasutab ala läbirändel
kasutab ala roostikuga alade
läbirändel säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Tuuletallaja Vähemalt 1 Raied Raieid teha Vähemalt 1 haudepaar
haudepaar väljaspool
pesitsusaega
2.1.1 Täpikhuik Vähemalt 3 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 3 haudepaari
haudepaari elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine külastajate
suunamine,
roostikuga alade
säilitamine 20%
niidetavast alast ja
hooldamine
2.1.1 Veetallaja Vähemalt 1 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 1 läbirändaja
läbirändaja elupaikade arvukuse piiramine,
hooldada rannaniitu
49
degradeerumine 18,6 ha-l
2.1.1 Viupart Kasutab ala Puudub, liik Puudub Kasutab ala läbirändel
läbirändel peatub
peamiselt
rannikumeres
2.1.1 Väikekoovitaja Vähemalt 50 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 50 läbirändajat
läbirändajat elupaikade arvukuse piiramine,
degradeerumine hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Väikekoskel Vähemalt 5 Röövlus Väikekiskjate Vähemalt 5 talvitujat,
talvitujat, arvukuse piiramine kasutab ala läbirändel
kasutab ala
läbirändel
2.1.1 Väikeluik Vähemalt 15 Röövlus Väikekiskjate Vähemalt 15 talvitujat
talvitujat arvukuse piiramine
2.1.1 Väiketiir Vähemalt 3 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 3 haudepaari
haudepaari häirimine, vareslaste arvukuse
elupaikade piiramine,
degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Väiketüll Vähemalt 10 Röövlus, Väikekiskjate ja Vähemalt 10 haudepaari
haudepaari ja häirimine, vareslaste arvukuse ja 50 läbirändajat
50 elupaikade piiramine,
läbirändajat degradeerumine külastajate
suunamine,
hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.1 Värbrüdi Vähemalt 50 Röövlus, Väikekiskjate Vähemalt 50 läbirändajat
läbirändajat elupaikade arvukuse piiramine;
degradeerumine hooldada rannaniitu
18,6 ha-l
2.1.2 Suur-kuldtiib Leiukoht on Puudub Puudub Leiukoht on säilinud
säilinud hoiualal vähemalt 38,4
hoiualal ha-l ning arvukus 6-10
vähemalt isendit, liigi seisund on
38,4 ha-l soodne
ning arvukus
6-10 isendit,
liigi seisund
50
on soodne
LISA 3. KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKKUSE KAASAMISE MATERJALID
Avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll ja osalejate nimekiri lisatakse pärast vastava
koosoleku toimumist.
51
LISA 4. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA
METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE KAITSEALA PIIRANGUVÖÖNDIS JA
HOIUALAL
Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal üldreeglina lubatakse tegevusi, mille mõju
objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on tolereeritavad ka
majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole vastuolus kaitstava loodusobjekti
kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla ka olukordi, mida ei ole võimalik lahendada
tavapäraselt selleks kasutatavate õigusnormide järgi (nt lageraiet oleks vaja teha suuremal alal,
kui kaitsekord seda võimaldab). Tüüpilisteks sellisteks näideteks on loodusõnnetused metsamaal,
nagu torm, tuli või ulatuslik metsakahjustuse levik, invasiivse võõrliigi levik jmt. Looduskaitse
vaatevinklist vaadates on sellistel juhtudel tegemist metsa ökosüsteemile omaste protsessidega,
milledesse pole vaja tingimata sekkuda, kuid mis maaomaniku vaatevinklist võib aga tähendada
majanduslikku kahju. Lisaks esineb ka olukordi, kus mitte sekkumisega võivad kahjustused
kanduda väljapoole kaitstavaid alasid: näiteks metsakahjurid võivad kaitsealalt levida
majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala valitseja erandolukordades kaaluma erinevaid huve
ja otsima kompromisslahendusi.
Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku
tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaarraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb sealjuures
arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (langi suurusele, täiusele vmt). Lisaks
eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda ette näeb.
Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis ja hoiualal rakendatavad kujundusraie põhimõtted,
mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike loodusõnnetuste
likvideerimiseks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada kaitsekorraga ettenähtud
metsamajandamise reeglite raames (lageraie või sanitaarrraiena). Kujundusraie kooskõlastamine
toimub kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel: kaitseala valitseja hindab kujundusraie
teostamise vajalikkust ja kooskõla kaitse-eesmärgiga.
Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis või hoiualal teha kujundusraiet,
arvestades järgmisi põhimõtteid:
1) Kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue metsapõlve
teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga.
2) See on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks kaitsealalt väljapoole.
52
LISA 5. FOTOD
Fotode autor on Tanika Ojasild.
Foto 1. Hoiuala tähis, mis tuleb asendada ning paigutada nähtavamale kohale.
Foto 2. Soditud ja asendatav infotahvel Roostikutorni juures.
53
Foto 3. Vaade Valgest tornist rannaniidule.
Foto 4. Vaade Roostikutornist rooalale ja rannikulõukale (taamal reoveepuhastusjaam).
54
Foto 5. Rannaniidule viiv laudtee ja seda ümbritsev karjaaed.
Foto 6. Paljassaare hoiualale viiva Paljassaare tee alguses olev tõkkepuu ja keelumärk.
55
Vastavalt nimekirjale
14.11.2019 nr 7-2/19/18665
Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava
koostamine aastateks 2019‒2028
Keskkonnaamet teavitab, et on koostamas Paljassaare hoiualale kaitsekorralduskava.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende
mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on
tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.
Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 29. novembril
2019. a kell 10 Keskkonnaameti Tallinna kontoris (Viljandi mnt 16).
Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.
Koosolekul tutvustatakse kaitsekorralduskava tööversiooni ning oodatakse täiendavaid
ettepanekuid kaitsekorralduslike tegevuste kohta.
Kaitsekorralduskava tööversiooniga saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel
www.keskkonnaamet.ee. Ettepanekud on oodatud e-postile
[email protected]
hiljemalt 27. novembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Kotter
juhtivspetsialist
kaitse planeerimise büroo
Lisa: Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2019‒2028 tööversioon.pdf
Tanika Ojasild 5699 5307
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658