Ehitusprojekti kooskõlastamine

50 M ESKIISID (4) AKUMULATSIOONIALA ASENDIPLAANI ESKIIS AKUMULATSIOONIALA SALMISTU SADAMA R +2.00 max JA RAJATISTE KAEVIKUTE ALA +2.0 +2.0 +1.0 +1.0 100 M N 0.0 0.0 -1.0 -1.0 -2.0 -2.0 KALDAJOON +1.75 +1.5 +2.0 +1.0 100 L A 2 KATMINE LUBATUD EI OLE. UUS LIIV TIHENDADA VEEPEALSE OSA ULATUSES. LIIV PLANEERIDA JA TIHENDADA OLEMASOLEVA RANNALUITE +2.00 max SA 1:10 (1:2) LADESTUSALA HARJA KONTUUR EST U R +2.0 +1.0 0.0 +2.0 +1.0 0.0 LAD 6596220 -1.0 -2.0 -1.0 -2.0 +1.0 +1.5 +1.75 +2.0 RN X 100 0 MA +2.0 577353,2 A H ARI SAL ESTU 1:10 (1:2) +2.00 max LAD +2.0 +2.0 +1.0 +1.0 OJA / KRAAVI SUUE 0.0 0.0 -1.0 -1.0 -2.0 -2.0 +1.0 +1.5 +1.75 +2.0 R RN 100 LADESTUSALA HARJA +2.00 max R 1:10 (1:2) KONTUUR +2.0 +2.0 LADESTUSALA HARJA KONTUUR +1.0 +1.0 LADESTUSALAD 0.0 -1.0 0.0 -1.0 -2.0 -2.0 +1.0 +1.5 +1.75 +2.0 LADESTUSALA HARJA PINDALA MAHUTAVUS* RN 100 L A 3 LADESTUSALA 1 RANNAPARKLA RAJAMINE S A L A 1 TU LADESTUSALA 2 1740 M2 2000 M3 E S US A 1:10 (1:2) +2.00 max D T LADESTUSALA 3 8180 M2 14800 M3 LA DES RI +2.90 MA +2.0 +2.0 SETETE TRANSIIDIALA SALMISTU X +1.0 0.0 +1.0 0.0 LA STUSALA HA X LADESTUSALA 4 5270 M2 7800 M3 0 MA -1.0 -1.0 900 2.0 -2.0 -2.0 A RI + LADESTUSALAD KOKKU 16410 M2 26600 M3 +1.0 +1.5 +1.75 +2.0 RN 100 SA LA H E ESTU LAD 900 LAD +2.00 max KALDAJOON 1:10 (1:2) +2.0 +2.0 +1.0 +1.0 0.0 0.0 -1.0 -1.0 -2.0 -2.0 100 +1.75 +1.0 +1.5 +2.0 KALDAJOON RN LADESTAMISE BILANSI KOOSTAMISEL ON EELDATUD, ET LADESTUSALAD PEAVAD MAHUTAMA KOHALEVEETUD LIIVA KOHEVAS OLEKUS. +2.00 max LADESTUSALA HARJA OJA / KRAAVI SUUE 1:10 (1:2) +2.0 +2.0 KONTUUR +1.0 +1.0 0.0 0.0 -1.0 -1.0 R -2.0 -2.0 100 +1.0 +1.5 +1.75 +2.0 R +2.00 max 1:10 (1:2) +2.0 +2.0 +1.0 +1.0 0.0 0.0 -1.0 -1.0 UJUMA MINEK EI OLE ENAM OHTLIK. -2.0 -2.0 100 +1.0 +1.5 +1.75 +2.0 RN LA 4 U S A SETETE TRANSIIDIALA D E ST 1:10 (1:2) +2.00 max L A MAX +2.0 +1.0 0.0 +2.0 +1.0 0.0 0 +2.0 -1.0 -1.0 100 ARI -2.0 -2.0 LA H +1.75 +1.0 +1.5 +2.0 +2.5 A R AX ESTUS MAHT LADESTUSALA 1 LADESTUSALA 2 LADESTUSALA 3 LADESTUSALA 4 0M LAD +1.5 1,0 HARI SALA 13300 M3 2000 M3 6300 M3 5000 M3 R' ESTU (1:2) +1.50 max LAD 8500 M3 8500 M3 1:10 576511,9 +2.0 +2.0 +1.0 +1.0 21800 M3 2000 M3 14800 M3 5000 M3 0.0 0.0 -1.0 -1.0 -2.0 -2.0 82% 100% 100% 64% +1.0 +1.5 R' R' 6595967 LIIVA TRANSPORDI BILANSS R LIIVA TRANSPORDI VIIS MAHT KESKM KAUGUS (M3 x M) KESKM KAUGUS Tellija Peaprojekteerija Dokumentatsioon Asukoht Tunnus Staadium KUUSALU VALLAVALITSUS SALMISTU SADAMA ETAPP 1 SAL2019 PP 5000 M3 850 M (4250000) EHITUSPROJEKT R' 6300 M3 550 M (3465000) CA 600 M Koostaja Dokumentatsiooni osa 2000 M3 150 M (300000) VEETRANSPORDIRAJATISED TV-8-02 LIIVAPULBI TRANSPORT 8500 M3 300 M Reg kood 10262126 150 M 450 M [email protected] MTR EP10262126-0001 2019-11-11 MAA-AMETI GEOPORTAAL, 2019-04-15 LIIVA TRANSPORT KOKKU 21800 M3 Projekteerija AAVO RAIG Dokument sisaldab LIIVA LADESTUSALA L-EST97 BK77 AAVO RAIG 0.00 BK77 = 0.23 EH2000 Dipl ehitusinsener (112894) sadamaehitus KESKMISEKS MEREVEETASEMEKS ON LOETUD 0.00 BK77 = 0.23 EH2000  Tellija ja maaüksuse omanik Tunnus Staadium KUUSALU VALLAVALITSUS SAL2019 PP Registrikood 75033496, Mõisa tee 17, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju maakond 74604 Tähis Muudatus Peaprojekteerija AA-0-01 Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Kuupäev (a-k-p) Registrikood 10262126, Ränduri 40, Tallinn, Harju maakond 10921 2010-11-11 Dokumentatsioon Salmistu sadama etapp 1 Ehitusprojekt Põhiprojekt Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond Dokumentatsiooni osa Üldosa Dokument sisaldab Tiitelleht Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Ränduri 40, Tallinn 10921 Registrikood 10262126 MTR EP10262126-0001 MTR EK10262126-0002 Vastutav täitja Aavo Raig Dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus GSM +372 50 34 236 aavo.raig.arrp @ gmail.com /allkirjastatud digitaalselt/ /digtally signed/  Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-0-02 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab DOKUMENTIDE LOEND 2019-11-11 Leht 1 / Lehti 1 SALMISTU SADAMA ETAPP 1 Ehitusprojekt Eelprojekt ÜLDOSA Dokumentide loend EHITUSPROJEKTI OSAD: AA: ÜLDOSA Kausta registriosa 1 EL: ELEKTRIPAIGALDIS Kausta registriosa 2 TV: TRANSPORDIRAJATISED Kausta registriosa 3 VK: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kausta registriosa 4 AA: ÜLDOSA SAL2019 PP AA-0-01 TIITELLEHT SAL2019 PP AA-0-02 DOKUMENTIDE LOEND SAL2019 PP AA-3-01 SELETUSKIRI SAL2019 PP AA-4-01 ASENDIPLAAN Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/  Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 1 / Lehti 12 SALMISTU SADAMA ETAPP 1 Ehitusprojekt Põhiprojekt ÜLDOSA Seletuskiri Sisukord I) Ehitusprojekti koosseis II) Koordinaatsüsteem ja kõrgussüsteem III) Mõisted 1 Sadama Arendaja, ehituse eesmärk ja asukoht 2 Ehitusprojekti koostajad, uurimistööde teostajad ja eksperdid 3 Sadama arenduse osad ja etapid 4 Projekteerimise kohta üldiselt 5 Sadama kavandatav kasutusiga 6 Sadamakoha lühikirjeldus 6.1 Sadamakoha randla 6.2 Hüdrometeoroloogiliste andmete kättesaadavus 6.3 Mereveetasemed 6.4 Olulised tuuled 6.5 Esineda võiva jää paksus ja jäärünne 6.6 Lainerünne 6.7 Sadama maaüksus ja sellega külgnev madal merepõhi 6.8 Olemasolev sadam 7 Uue sadama asendiplaani lähtekohad 8 Sadama etapi 1 ehitusprojektis edaspidi käsitletu kohta I) Ehitusprojekti koosseis Käesoleva ehitusprojekti koosseisu kuuluvad 4 osa, mis järjestuvad digitaalsete dokumentidena ja paberile väljatrüki kausta registris alljärgnevalt: AA: Üldosa EL: Elektripaigaldis TV: Veetranspordirajatised VK: Veevarustus ja kanalisatsioon Ehitusprojekti põhiosa on veetranspordirajatiste osa TV. Veetranspordirajatiste osa TV koosseisus on esitatud veel: - veetranspordirajatiste raudbetoonkonstruktsiooonide osa, seletuskiri TV-3-02 ja joonised TVR; - teisaldatava (ümbertõstetava) vaatetorni osa, seletuskiri TV-3-03 ja joonised TVV. Tehnovõrkude koondplaan on veevarustuse ja kanalisatsiooni osa VK koosseisus. Tehnovõrkide osad seotakse veetranspordirajatiste osaga detailselt töörprojekteerimise mahus. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 2 / Lehti 12 II) Koordinaatsüsteem ja kõrgussüsteem Koordinaatsüsteem - L-EST97 Kõrgussüsteem - BK77 (vt punkt 4.10) Keskmiseks mereveetasemeks on loetud 0.00 BK77 = 0.23 EH2000 Projektkõrgused (+) ja -sügavused (-). Suhtelised kõrgus- ja sügavusarvud kasutusel ei ole. III) Mõisted Paat - väikelaev, sh mootorpaat, purjepaat, svertpaat, sõudepaat jms. Paadisadam - väikelaevasadam või väikesadam Bassein - kaitserajatistega olulise laine- ja jääründe eest kaitstud sadama akvatooriumi osa Kaitserajatised - muulid ja kaldakindlustised Sildumisrajatised - teeninduskai ja ujuvad paadisillad Veeskamisrajatis - slipp 1 Sadama Arendaja, ehituse eesmärk ja asukoht 1.1 Sadama maaüksuse omanik ja ehitusprojekti tellija (edaspidi nimetatud Arendaja) on Kuusalu Vallavalitsus Reg kood 75033496 Mõisa tee 17, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju maakond 74604 1.2 Salmistu sadam (edaspidi nimetatud sadam või uus sadam) on projekteeritud vabaaja kasutusse paatidele pikkusega kuni 10m. Kavandatava sadama kasutajad saavad olla paadituristid, kohalikud kalamehed, purjetamisega tegelevad spordiklubid, muud veespordiklubid jne. 1.3 Sadamakoht asub Harjumaal Kuusalu vallas Salmistu külas Haapse lahe lõunakaldal Arendajale kuuluval Sadama maaüksusel (ktt 35201:002:0801, pindala 11421m2) ja sellega külgneval madalal merepõhjal. Olemasolev väike lagunenud kalasadam on ehitatud aastatel 1970-1971. Olemasoleva sadama kaitse- ja sildumisrajatis purunes 1975-nda aasta sügistormis. Olemasolev sadam lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus sadam. 1.4 Sadama territooriumile pääseb Kuusalu-Valkla teelt algavalt Sadama teelt. 1.5 Sadama basseini pääseb Haapse lahelt. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 3 / Lehti 12 2 Ehitusprojekti koostajad, uurimistööde teostajad ja eksperdid 2.1 Peaprojekteerija, üldosa ja veetranspordirajatiste osa koostaja (2019): Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Registrikood 10262126 Ränduri 40, 10921 Tallinn, Harjumaa, Vastutav täitja: Aavo Raig, diplomeeritud ehitusinsener, kutsetunnistus nr 112894 sadamaehitus E-post aavo.raig.arrp @ gmail.com, Telefonid +372 5034236, +372 6777130 2.2 Elektripaigaldise osa koostaja (2019): ARPE OÜ Registrikood 11902027 Kungla 15, 10411 Tallinn, Harjumaa Vastutav täitja: Andres Reisberg, diplomeeritud elektriinsener E-post andres @ arpe.ee Telefon +372 5013083 2.3 Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ning tehnovõrkude koondplaani koostaja (2019): Nivoo Projekt OÜ Registriood 10638761 Piibelehe tn 9, 10618 Tallinn, Harjumaa Vastutav spetsialist: Anne Altpere, kutsetunnistused nr 100874 ja nr 099131 E-post anne.altpere @ nivoo.ee Telefon +372 511944 2.4 Topogeodeetiline mõõdistus (2015): Tuvar Ehitus OÜ Reg kood 10350190 Koorti 2-84, Tallinn, Harjumaa Vastutav geodeet: Enn Kingisepp Telefon +372 58375447 2.5 Liiva ladestusala mõõdistus ja veeala sügavuste kontroll (2019) Mau ja Pojad OÜ Reg kood 11768980 Tehase 3-10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78301 E-post [email protected] Telefon +372 5101817 2.6 Hüdrograafiline mõõdistus (2015): Meremõõdukeskus OÜ Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 4 / Lehti 12 Reg kood 10841338 Laki 15, 12915 Tallinn, Harjumaa Vastutav hüdrograaf: Peeter Ude E-post peeter.ude @ gmail.com Telefon +372 526 8653 2.7 Üldgeoloogiline uuring (2015) ja täiendav uuring (2019): REI Geotehnika OÜ Reg kood 10145171 Suur-Sõjamäe 36, 11415 Tallinn, Harjumaa Vastutav geoloog: Tiit Leinsalu E-post tiit @ geigeotehnika.ee Telefon +372 5112927 2.8 Ekspertarvamus rannaprotsesside iseärasustest Salmistu sadama lähiümbruse rannikul, sh Salmistu uue sadama arendusega seonduvad järeldused (2015): Kaarel Orviku Geoloogiadoktor, keskkonnaekspert litsents nr KMH0021 Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadur Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Harjumaa kaarel.orviku @ gmail.com Telefon +372 5055841 3 Sadama arenduse osad ja etapid 3.1 Sadama arendus on kavandatud kahes osas. Need osad on: - sadama esmaarendus, - sadama edasiarendus (sadama perspektiivne laiendus) esmaarenduse alast idas. 3.2 Käesoleva ehitusprojekti mahus tehakse sadama esmaarenduse etapi 1 rajatiste ehitustööd ning nende tööde tegemiseks vajalikud lammutustööd ja teisaldustööd (ümbertõstmised). Etapi 1 rajatiste ja tööde loend on toodud Üldosa Asendiplaani AA-4-01 eksplikatsioonis ja Veetranspordirajatiste osa Rajatiste plaani TV-5-01 eksplikatsioonis ning need on: - olemasolevate ehitiste lammutustööd, ekspl nr-d X1 ... X4; - edasiseks kasutuseks sobimatus kohas paiknevate vaatlustorni ja konteinerladude teisaldamine (ümbertõstmine), ekspl nr-d T1 ja T2 ning nende uued asukohad vastavalt T1* ja T2*; - uute rajatiste ehitustööd, ekspl nr-d R01 ... R14 ja R21 ... R25; - uute rajatistega kaasnev elektripaigaldis, sh valgustus, vt osa EL; - uute rajatistega kaasnev veevarustus ja kanalisatsioon, vt osa VK; - uute navigatsioonimärkide N1 ... N5 paigaldustööd, kusjuures navigatsioonimärkide projekt koostatakse samaaegselt ehitustööde 1. etapi tööprojekti staadiumiga (eraldiseisev projekt, ei ole ehitusprojekt). Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 5 / Lehti 12 3.3 Etapi 1 mahus tehakse veel ehitustöid ettevalmistavad ja lõpetavad tööd, mille loend on toodud Veetranspordirajatiste osa seletuskirjas TV-3-01 punktis II). 3.4 Esmaarenduse 2. etappi jäävad tööd on: - sadamahoone ekspl nr H1 ehitustööd; - WC hoone ekspl nr H2 ehitustööd; - ehitatavate hoonete ja sadamas pakutavate teenuste ulatust laiendavate tehnovarustuste ehitustööd. 3.5 Eeldades, et käesolevaga edasiarendusse kavandatu peab paika ka edasiarenduse tegeliku kavandamise ajal, kuuluvad selle koosseisu - sadama idabasseini ning selle kaitserajatiste ja sildumisrajatiste ehitus / paigaldus, - sadama läänebasseini põhjamuuli mõningane pikendamine ENE (idakirde) suunas, - sadama tehnovarustuste ehitus eelpool loetletud ehitiste tarbeks, sh valgustus, - rannaparkla laiendamine Rannametsa maaüksusele (ktt 35201:001:0651), kui osa esmaarenduse etapis 1 rajatavast rannaparklast tuleb üle viia sadama territooriumi koosseisu. 3.6 Teeninduskaid kasutatakse esmaarenduse mahus ühepoolselt (sildumisliin vaid selle läänebasseini poolsel küljel). Teeninduskai idapoolsele küljele ja otsale paigaldatakse lainesein kaitsmaks teeninduskaid laineveemassi pealevalgumise eest. Neid laineseinu koos teeninduskai idaküljega nimetatakse esmaarenduse mahus idamuuliks. Edasiarenduse mahus eemaldatakse teeninduskai idaküljelt lainesein ning teeninduskai võetakse kahepoolsesse kasutusse, so teeninduskai idapoolsele küljele rajatakse teine sildumisliin. 4 Projekteerimise kohta üldiselt 4.1 Sadama projektlahenduse põhiosaks on veetranspordirajatiste osa, mille koosseisu kuuluvad sadama bassein ning selle kaitse-, sildumis- ja veeskamisrajatised. Kuna nende rajatiste maksumuse osakaal sadama esmaarenduses on suur, siis nende rajatiste optimiseeritud asendist tulenevad sadama juurdepääsude asendid (nii merelt kui maalt), sadama edasiarenduse suund, sadama territooriumi paigutus ning esmaarenduse etapis 2 ehitatava sadamahoone eeldatav asukoht. 4.2 Sadama projektlahendus kasutab ära kogu sadama rajamisvõimaluse ulatuse Sadama maaüksuse piires ja paadisadama rajamiseks mõistliku sügavuse sellega külgneval madalal merepõhjal. Suur osa sadama basseinist ja selle rajatistest ehitatakse Sadama maaüksusele. 4.3 Enne põhiprojekti koostamisele asumist on koostatud eelprojekt, mis aga rahastamise ettevalmistuse käigus tehtud lähteülesande hiliste muutmiste tõttu terviklahendusena kõige paremini ei õnnestunud. See on põhjus, miks põhiprojekti projektlahendus erineb mõnevõrra eelprojekti projeklahendusest. Põhiprojekti lahendus võimaldab sadama basseini mahutada rohkem sildumiskohti (suurem sildumisvete ulatus) ning maaüksusele rohkem parkimiskohti (suurem parkimis- ja hoiualade ulatus). Sadama maaüksusele ehitatavate uute rajatiste konfiguratsioon on samuti sirgjoonelisem ning vajadusel muudatuste tegemine nii sadama basseini kui ka sadama territooriumi kasutuses kergemini teostatav. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 6 / Lehti 12 4.4 Eelprojekti alusel väljastatud load jms on kasutatavad, sest põhiprojektis sisse viidud muudatused ei ole sisulised eelprojekti projektlahendusega võrreldes ning sedavõrd ulatuslikud, et lubade jms taotlemine ja väljastamine tuleks uuesti teha. 4.5 Veetranspordirajatiste osa projektlahenduse kohaselt paikneb sadamahoone kohas, mis asub sadama tervikarenduse (esmaarendusala + edasiarendusala) keskmes. Sadamahoone ruumiprogramm vastab Arendaja ettekujutusele sadama esmaarenduse vajadustest eelprojekti staadiumis (2015-2016). 4.6 Sadama tehnovarustused ja valgustus on projekteeritud olemasolevate tehnovõrkude baasil (elekter ja majandusjoogivesi), mille liitumispunktid paiknevad Sadama ja Sadama tee 24 maaüksuste piiril. Nõusoleku nende liitumispunktide kasutamiseks on andnud Arendaja. 4.7 Sadama esmaarenduse mahus teisaldatakse olemasoleva sadama vahetus läheduses asuv NL-aegne piirivalve vaatlustorn, kuna selle asend ei ole sobiv uute rajatiste optimaalseks paigutamiseks. Vaatlustorn tõstetakse ümber uuele kohale Sadama maaüksuse edelanurgas. 4.8 Põhiprojekt on koostatud Eesti vabariigis kehtivate õigusaktide ja standardite kohaselt. Ulatuses, kus EV standardid puuduvad, on juhindutud rahvusvaheliselt tunnustatud soovitustest ning nii tuleb tööprojekteerimisel ja ehitamisel jätkata. Õigusaktidele, standarditele ja nimetatud soovitustele on viidatud seletuskirja vastavates osades. 4.9 Tööprojekteerimisele peavad eelnema ehituskoha detailuuringud ulatuses, kus tööprojekteerimiseks vajalikud andmed võivad olla muutunud (n sügavused) või neid tuleb täpsustada/täiendada. Uuringute vajaduse ja ulatuse määrab tööprojekti koostaja. 4.10 Põhiprojekti koostamise aluseks on kõrgussüsteem BK77. Rajatiste valmimise järgselt tuleb ehitusdokumentatsioon ja uued mõõdistused Arendajale üle anda kõrgussüsteemis EH2000 ning keskmiseks mereveetasemeks lugeda 0.23 m EH2000. 5 Sadama kavandatav kasutusiga 5.1 Sadama esmaarenduse rajatiste kasutuseaks on kavandatud 50 aastat, kuid seejuures ei eeldata, et kõik ehitised tuleb 50 aasta kasutuse järel ümber ehitada või lammutada. Paadisadamaid ei lammutata, kui nende kasutustingimused vastavad uue (järgneva) perioodi vajadustele. Allpool on toodud selgitused sadama esmaarenduse mahus ehitatavate olulisemate sadama kasutusiga määravate rajatiste lõikes. 5.2 Sadama kaitserajatised, mille kaitse- ja aluskihid ehitatakse graniitkivist, on võimelised sadama kasutuses vastu pidama 100 aastat ja enam, kui nendesse kindlustistesse tekkinud lokaalsete varingute kohtades (sagedamini esinev kahjustuste tüüp ekstremaalsete tormide korral) kindlustised hoolikalt taastatakse ning varingu põhjuste analüüsi tulemusena neid kohti vajadusel tugevdatakse. Idakaldakindlustise Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 7 / Lehti 12 raudbetoonist laineseina kasutusiga on kindlasti 50 aastat, kui laineseina talla merepoolse ääre all esinenud varingute kohtades esialgne olukord taastatakse ja neid kohti vajadusel tugevdatakse. 5.3 Sadamas on kahte tüüp sildumisrajatisi, mille kasutusiga on erinev. 5.4 Gravitatsioonilise teeninduskai (toetub merepõhjale) kasutusiga ulatub raudbetooni kasutuse korral 50 aastani ja enamgi. Hoolt tuleb kanda teeninduskaid ümbritsevate põhjakindlustiste püsimise eest ning kui põhjakindlustusplaadid on uhtumiste tõttu teeninduskai veealuse osa taldadest eemadunud, tuleb nende vahele tekkinud pilud veealuse kohtvalu betooniga hoolikalt täita. Sama on vajalik ka teeninduskaiga ning teeninduskai tee tugimüüriga vahetult külgneva slipi ulatusel. 5.5 Ujuvad paadisillad vajavad 50 aasta jooksul väljavahetamist või siis arvestatavas ulatuses renoveerimist, kuid nende oluliste kasutusomaduste tõttu, milleks on - säilitada mereveetaseme muutudes alati ühed ja samad paatide kinnitustingimused, - võimaldada sildumisliinide efektiivseimat ja paindlikku ärakasutamist, - võimaldada vajadusel sildumis- ja sõiduvete ümberplaneerimist sadama basseinis, - pakkuda sildumisrajatiste vähemkulukat väljaehitusvõimalust, on ujuvate paadisildade kasutamine levinuim paatide sildumiskohtade ehitusviis üldse ning nende osaline või terviklik väljavahetamine vananemise järgselt rahvusvaheliselt tunnustatud ka siis, kui nende eluiga negatiivsete temperatuuride tõttu või muul põhjusel katkeva navigatsiooniperioodiga paadisadamates on alla 50 aasta. 5.6 Sadama projekteeritud kasutuseale võib ebasoodsalt mõjuda Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) prognoositud keskmise mereveetaseme tõus lähematel aastakümnetel ca 0.3m võrra, mistõttu on nimetatud organisatsioon ja vastavad rahvusvahelist koostööd korraldavad liidud (assotsiatsioonid) soovitanud selle prognoosiga mereveetasemest, tormiründest ja jääründest mõjutatud rannikutel arvestada. Sadama projekteerimisel arvestatud võimalusega kaitserajatiste vastupanuvõimet ning gravitatsioonilise teeninduskai pealispinna kõrgust tõsta. 6 Sadamakoha lühikirjeldus 6.1 Sadamakoha randla 6.1.1 Sadamakoha randla on liivane ja kivine ning randlaga külgnev maa-ala kaetud metsaga. Olemasolevast lagunenud sadamast läänes paikneb liivarand, mille suvine puhkeotstarbeline külastatavus on suurepärase looduskeskkonna ja liiva puhtuse tõttu kõrge ning vaatamata ranna ebasoodsale orientatsioonile päikese suhtes, suplust soosivates ilmastikutingimustes "massiline". Olemasolevast sadamast idas on rand kivine ning olemasoleva muuli setteid akumuleeriva mõju tõttu vähem liivane, kui oli enne selle sadama rajamist. 6.1.2 Olemasolev sadam on rajatud liivase ja kivise randla piirile. Sadamakoha randla geoloogilist arengut selgitav, sellega käesolevat seletuskirja täiendav ning projektlahendust suunav ekspertarvamus on toodud Üldosas, vt TV-1-01. Selle alusel on määratud süvendustööde käigus eemaldatava liiva ladestusala. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 8 / Lehti 12 6.1.3 Sadamakoha randla kõrgused ja veesügavused on omased piirkonna liivarandlatele. Olemasolevast sadamast põhjapool, keskmisest mereveetasemest ca 500m kaugusel Pedassaare varjus, ulatuvad sügavused enam kui -10 meetrini ning loode pool enam kui -7 meetrini. 6.1.4 Oluline on tähele panna, et - Maa-Ameti Geoportaali rippuval merealade rakendusel on Salmistu sadamakoha lähedased sügavused väiksemad, kui aastal 2015 tehtud hüdrograafilisel mõõdistusel; seetõttu on ka üldisel geoloogilisel uuringul (2015), millega tuli alustada enne sadamakoha hüdrograafilist mõõdistamist (2015), põhjapoolsed uurimispunktid paadisadama kavandamise seisukohalt liialt sügavas meres; põhjuseks on asjaolu, et rippuva merealade rakenduse aluseks on varasemad NL-aegsed merekaardid ja seda veeala ei ole jõutud veel uue hüdrograafilise mõõdistusega katta (madal prioriteet); - kuigi viimasele NL-aegsele merekaardile kantud sügavusandmete aluseks oleva hüdrograafilise mõõdistuse tegemise aeg ei ole teada, on selle ja aastal 2015 tehtud mõõdistuse alusel määratud sügavusandmete erinevus muret tekitav, sest tegelik 5m isobaat asub keskmise mereveetaseme piirile ca 50m võrra lähemal kui rippuval merealade rakendusel; - 5m isobaadi lähenemine uue sadama kaitserajatistele viitab vajadusele eeldada, et lainerünne, mille arvutuslikku lainet sadama põhjamuul selle rajamiskohal frontaalselt taluma peab, võib murduda, kuid ei pruugi murduda enne põhjamuuli välisnõlvale ülesjooksu. 6.1.5 Aasta 2019 alul on pisteliselt kontrollitud aastal 2015 tehtud hüdrograafilise mõõdistuse isobaatide asendit sügavuseni -4.0m. Kontrollmõõtmise alusel - võib väita, et isobaatide asend ei olnud kontrollmõõtmise ajaks praktiliselt muutunud; - võib eeldada, et sügavused on väga lähedased või samad ka ehitustööde teostamise ajal aastatel 2020- 2021. 6.1.6 Tööprojekteerimisele peab siiski eelnema sügavuste veekordne ülemõõtmine ning kui selgub, et sügavsed on olulisel määral muutunud, so põhjustavad tööde mahtude olulist muutumist, tuleb tööprojekteerimisel ehitusprojekti graafilist osa vastavalt korrigeerida. 6.2 Hüdrometeoroloogiliste andmete kättesaadavus 6.2.1 Veetranspordirajatiste osa koostaja käsutuses ei ole sadamakohas (olemasolevas sadamas) teostatud mereveetasemete, tuulte, lainetuse ja jää mõõtmiste andmed. Pole ka teada, kas peale mereveetaseme mõõtmise muid mõõtmisi teostati ning kas mõõtmistulemusi salvestati. Võib eeldada, et laine mõõtmisi teostatud ei ole, kuna selleks oleks aastatel 1970...1975 vajalik olnud suhteliselt keeruline mõõtmisaparatuur, mis suure tõenäosusega oli kalasadama valdajale kättesaamatu ning NL-aegsele piirivalvele mittevajalik. 6.2.2 Eelprojekti koostamiseks vajalikud mereveetasemete ja jää andmed on tuletatud muude sadamakohtade mõõtmisandmete, NL perioodil avaldatud hüdrometeoroloogiliste andmete, Eesti lootsiraamatu (Veeteede Amet 2003) ja EMHI poolt lähipiirkonna kohta väljastatud andmete alusel. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 9 / Lehti 12 6.2.3 Laine parameetrite määramiseks sügavas vees on kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat, mille autorid on Sverdrup-Munk-Bretscneider ning mille kasutuse on heaks kiitnud Maailma Meteoroloogia Organisatsioon WMO, samuti Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) ekspertgrupp. 6.3 Mereveetasemed 6.3.1 Sadamakoha mereveetasemete kõikumised jäävad üldjuhul vahemikku +1,2m kuni -0,7m. Väga harva võib esineda tase +1,5m, seda eelkõige randalale üles surutud laineveemassi piiratud võimaluse tõttu mere sügavamasse piirkonda tagasi valguda. Kõrgete mereveetasemete põhjustajateks on kas Läänemerelt üle läänekaarte põhjasuunale pöörduv kestva tuulega tsüklon või siis loode kuni põhjaloode suunaline kestva tuulega üksik torm. Madalad veetasemed kaasnevad kestva tuulega idakaartest ning jäävad pikemalt püsima, kui neile järgnevad kestvad ida- kuni põhjakaarte tuuled, mis kannavad veemassi Soome lahest Läänemere basseini lõunaossa ja sealt edasi Taani väinade kaudu Läänemerest välja. 6.3.2 Eeldatud on, et sadamakohas võivad esineda maksimaalsed mereveetasemed kuni +1,7m ning minimaalsed mereveetasemed kuni -1,1m. Nende mereveetasemete esinemise tõenäosused (ületustõenäosused) on äärmiselt väikesed. Nendega on arvestatud uue sadama ehitiste projekteerimisel, kuid need on sadama kasutuse seisukohalt talutavad. 6.4 Olulised tuuled Sadamakoha kasutuse seisukohalt on olulised lainet genereerivad tuuled. Suurimat lainet genereerivad tuuled saabuvad loode- kuni põhjaloode suundadest. Sadamakoht on avatud nendest suundadest saabuvale laineründele, samuti ka jääründele. 6.5 Esineda võiva jää paksus ja jäärünne 6.5.1 Sadamakohas esineda võiva jää paksuseks on loetud 0,7m. Sadamakohas võib randlale kuhjuda rüsijää. Sadamat kasutatakse jäävabal perioodil, kuid sadama kaitserajatised peavad taluma jäärünnet. 6.5.2 Olemasoleva lagunenud sadama vaatluste alusel võib eeldada, et aasta 1975 sügistormis purustatud vertikaalsete seintega rajatist ei ole esinenud jääründed kalda suunas suutnud lükata. Oluliselt nõrgestatud lagunevat pealisehitist ei ole surutud või siis ei ole märgatavalt surutud basseini sisekülje suunas. Põhjuseks võib olla küll rajatise plaaniline kuju, mis jääründe korral rajatist paigal hoiab, aga ka asjaolu, et Haapse lahte ei sisene jääväljad, mille suurus ja triivimiskiirus on määravad kaitserajatise kaitsevõime seisukohalt. 6.5.3 Seega, 44-aastase perioodi (1975-2019) jooksul ei ole esinenud jäärünnet, millel oleks oluline tähtsus uute kaitserajatiste dimensioneerimisele Salmistu sadamakohas. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 10 / Lehti 12 6.6 Lainerünne 6.6.1 Sadamakoht on avatud olulisele tormilainetusele sektorist loe kuni põhjaloe. Tuuleaju pikkus Soome lõunarannikult sadamakohast põhjapool paikneva madala veealani Pedassaare lääneküljel on ca 65km ning lõunakaartest üle läänekaarte loodesse pöörduva tsükloni korral kuni 300km. Loode kuni põhjaloode sektorist ründav tormilaine läbib enne sadamakohani jõudmist suhteliselt kitsama, saartega ja madalatega külgneva veeala, ning ületab Pedassaare lääneküljel paikneva madala, mille sügavuson ca -4.0m. Need asjaolud mõjutavad sügavas vees tuulegenereeritud laine parameetreid vähenemise suunas, mistõttu sügava vee laine sadamakohani ei jõua, kuid kaitserajatistel puruneva tormilaine mõju neile rajatistele on väga suur. 6.6.2 Muudest suundadest oluline tormilaine võimalik ei ole, seda - sadamakoha lähipiirkonna ranniku (Haapse ja Salmistu lahtede rannik) konfiguratsiooni, - põhjasuunal sadamakohaga kohakuti paikneva Pedassaare ja - sadamakohast itta jääva Pedassaarest mandrirannani ulatuva madalaveelise seljandiku tõttu. 6.7 Sadama maaüksus ja sellega külgnev madal merepõhi 6.7.1 Sadama olemasolevad ehitised paiknevad Sadama maaüksusel (ktt 35201:002:0801), sh ka kõik olemasoleva sadama lagunenud veetranspordirajatised, kuna Sadama maaüksuse merepoolne piir kulgeb piki varem merepõhjale ehitatud rajatiste kontuure. Sadama maaüksuse piiresse jääb ka suur osa olemasoleva kai poolt akumuleeritud setteid (liivad). Sadama tormilainetuse eest kaitstud basseini kaldal asub väikese veeskamissügavusega slipp, mille veealune osa on ainus Sadama maaüksuse piirest merepõhjale väljuv rajatis. 6.7.2 Sadama maaüksuse kõrgused ulatuvad kuni +3,9m ning olemasoleva sadama veeala sügavused selle rajatiste kontuuridel merepõhjal kuni -1,6m. 6.7.3 Sadama maaüksusel on 3 hoonet. Sadamas paiknevad teraskonstruktsioonis vaatlustorn ning 2 ladudena kasutatavat metallkonteinerit. 6.7.4 Sadama territoorium on varustatud elektriga ja majandusjoogiveega. 6.7.5 Kavandatava uue sadama ehituskoha ehitusgeoloogiline kirjeldus on toodud geoloogia aruannetes TV-9- 03 ja TV-9-04. Randla setete kandevõime uue paadisadama ehitiste rajamiseks on piisav. Randla liivad on altuhutavad, sh pealmine liivakiht kohev. Need asjaolud on ehitustööde mahtu ja keerukust suurendavad nii kaitserajatiste jalamite kui ka teeninduskaid ümbritseva põhjakindlustise ehitamisel. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 11 / Lehti 12 6.8 Olemasolev sadam 6.8.1 Sadama puidust kivitäitega kärgkastidele vundeeritud vertikaalsete seintega betoonist/raudbetoonist pealisehitis on täitnud nii kaitse- kui sildumisfunktsiooni (ekspl nr X1). Rajatist on ehitusjärgsetel perioodil korduvalt remonditud / tugevdatud, kuid vaatamata sellele on rajatis vähevastupidava konstruktiivse lahenduse tõttu käesolevaks ajaks täielikult lagunenud, enam kui varem varisemisohtlik ja edasiseks kestvaks kasutuseks / ümberehituseks kõlbmatu. Rajatise kiirele lagunemisele viitab juba ca 15 aastat peale selle valmimist trükiks ette valmistatud Balti mere lootsiraamat (NL Kaitseministeerium 1989). Eesti lootsiraamatus on aastal 2003 sadamat kirjeldatud veel vaid kui "merest lagunenud betoneeritud kaidega eraldatud kuni 1,2m sügavust väheldast basseini" ning viide selle kasutuse kohta puudub. Rajatis kuulub lamutamisele. 6.8.2 Olemasolevas kais puuduvad ka konstruktsioonide osad, milliseid võiks uute rajatiste samale kohale ehitamisel olemasoleval kujul uuesti kasutada, sh vanad pollarid (kui neid oli), mida võiks väärtustada nende taaskasutuselevõtuga. 6.8.3 Sadamas on 2 hoonet, mida ehitusprojektis on nimetatud sadamahooneks ekspl nr X2 ja rannahooneks ekspl nr X3. Mõlemad kuuluvad lammutamisele. 6.8.4 Sadama olemasolev madalaveeline slipp lammutatakse. 6.8.4 Sadamas on NL-aegne piirivalve vaatlustorn ning 2 teraskonteinerit, mida kasutatakse ladudena. Vaatlustorn ja konteinerid teisaldatakse Sadama maaüksuse piires uude kohta. 7 Uue sadama asendiplaani lähtekohad 7.1 Sadama asendiplaanilahenduse väljatöötamisel on lähtutud - sadamakoha randla iseloomust; - tormilainetuse ja jääründe ajal esinevatest tingimustest; - sadama arendusest kahes etapis (esmaarendus ja edasiarendus); - esmaarenduse sildumiskohtade eeldatavast vajadusest; - esmaarenduse sildumisrajatiste optimaalsest paigutusvõimalusest; - edasiarenduse võimalusest juhuks, kui esmaarenduse sildumiskohtadest enam ei piisa; - asjaolust, et olemasolevad lagunenud sadama rajatised tuleb kogu ulatuses lammutada; - Sadama maaüksuse konfiguratsioonist ja reljeefist; - juurdepääsude ja manöövrialade paigutusvõimalustest; - uue sadamahoone paigutusvõimalusest; - parkimiskohade esialgsest ja edasiarenduse käigus täiendavatest paigutusvõimalusest; - sadama kanalisatsiooniseadmete paigutusvõimalusest. 7.2 Salmistu sadamakohas on käesoleval juhul (Sadama maaüksuse asend ning sellega külgnevad maaüksused ja merepõhi) kasutatav vaid üks tervikarenduse lahendus (alternatiivid puuduvad). Uus Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond AA-3-01 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 12 / Lehti 12 sadam ehitatakse olemasoleva lammutatava sadama kohale nii, et selle esmaarenduse bassein paikneb olemasolevast lammutatavast sadamast läänes, selle edasiarenduse bassein paikneb olemasolevast lammutatavast sadamast idas ning olemasoleva lammutatava sadama kohale ehitatakse sadama tervikarendust silmas pidades sadama kesksete funktsioonidega ehitised. 7.3 Sadama esmaarendus on kogu ulatuses kavandatud Arendajale kuuluvale Sadama maaüksusele (ktt 35201:002:0801) ja sellega külgnevale liivasele merepõhjale, mis paikneb kohakuti Sadama maaüksuse kaldajoonega. Sadama esmaarendus ei ulatu naabermaaüksuse merepiiridega külgnevatele merepõhjadele, va vähesel määral Sadama maaüksusest itta jääval rannal paiknevale Kivikari maaüksusele (ktt 35201:002:0162) kitsa ribana ca 70m2 ulatuses. Siinjuures eeldatakse, et sadama edasiarenduseks saab 10 ... 20 aasta pärast kasutada Arendajale käesoleva ehitusprojekti koostamise ajal veel mittekuuluvat Kivikari maaüksust (ktt 35201:002:0162) ja sellega külgnevat merepõhja. Edasiarenduse suund on kantud Asendiplaanile AA-4-01 ja Rajatiste plaanile TV-5-01. 8 Sadama ehitusprojektis edaspidi käsitletu kohta 8.1 Käesolevas ehitusprojektis käsitletakse edaspidi sadama esmaarendust etapis 1 (ehitusetapp). Seletuskirjas esineb esmaarenduse mahus tehtava selgitamiseks vajalikke viiteid edasiarendusele, kuid edasiarenduse võimalikke kontuure asendiplaanidele kantud ei ole, kuna Kivikari ja Rannametsa maaüksused ei kuulu käesoleva ehitusprojekti koostamise ajal Arendajale. 8.2 Esmaarenduse kavandamisel on eeldatud, et sadama kasutust ja külastust korraldab sadama kapten. *** Koostas: Aavo Raig Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/  9 6 6 4 2 1 1 6 4 4 3 2 1 4 3 7 3 1 1 ASENDIPLAANI LEGEND 4 7 5 3 1 8 5 3 1 8 7 8 5 4 3 3 1 1 8 6 1 4 9 9 6 6 4 4 4 2 2 9 9 6 2 9 8 9 5 7 4 4 2 9 6 8 6 45 6 5 1 8 7 5 5 3 2 1 9 9 8 7 5 2 1 9 8 8 3 6 3 2 7 KIVIKONSTRUKTSIOONIS KAITSERAJATISTE JA MUUDE KINDLUSTISTE VEEPEALNE OSA HAAPSE 4 4 LAHT 4 3 3 2 2 2 8 8 8 8 8 7 7 7 7 7 5 5 4 4 SILDUMIS- JA VEESKAMISRAJATISED 1 1 8 7 35 1 5 3 3 3 1 1 9 7 7 6 6 2 2 SADAMA TERRITOORIUM JA LAOPLATS, RANNAPARKLA JA KALLASRADA 9 3 4 3 3 3 2 2 2 2 1 4 9 9 8 8 8 7 6 6 6 6 5 5 3 N3 4 2 5 5 8 7 4 1 3 2 8 8 6 4 2 1 2 1 1 8 7 35 4 3 8 3 3 1 9 7 4 4 3 8 8 1 1 9 9 8 7 3 9 9 7 5 5 3 9 7 2 2 1 9 9 8 7 7 5 5 5 N1 5 3 3 3 2 2 3 1 1 7 6 6 OSAS JA LAMMUTATAVA KAI KONTUURIL. KUI RAJATISTE KONTUURID LANGEVAD 8 5 5 3 9 8 7 25 8 8 6 3 8 4 4 8 6 4 4 1 8 5 1 8 6 35 1 8 5 6 4 1 7 9 9 9 9 7 6 4 4 4 4 R03 4 1 2 N2 9 8 6 6 6 6 3 7 7 4 2 2 2 6 6 6 4 7 5 4 2 8 4 8 7 5 2 8 4 2 8 5 2 3 8 4 8 6 2 8 8 4 4 2 2 3 6 5 2 2 8 6 6 3 3 1 1 8 6 -2.80 2 2 1 6 35 5 4 4 4 3 1 1 1 1 9 9 9 8 5 5 5 5 6 25 4 3 2 1 N4 1 1 SADAMA TERRITOORIUMIL JA RANNAPARKLAS PAIKNEVATE PARKIMISKOHTADE JA 2 9 6 6 4 1 2 5 5 2 9 9 3 1 1 5 3 2 2 9 7 7 6 6 3 3 3 2 1 2 2 EKSPLIKATSIOON 3 3 7 3 9 7 1 9 NR NIMETUS SELGITUSED 4 7 3 N5 3 8 8 4 1 1 1 1 8 25 5 4 1 9 9 1 8 8 8 8 LAMMUTATAVAD R02 8 2 2 8 5 5 1 1 8 9 9 2 2 8 8 5 1 2 1 8 9 9 9 6 1 8 8 8 X1 KAI 9 6 6 2 9 9 7 9 7 2 9 -2.50 6 6 7 8 8 7 3 9 8 7 6 6 7 8 X2 SADAMAHOONE 7 3 9 15 7 3 9 8 7 8 8 7 4 4 9 D20 8 5 7 7 X3 RANNAHOONE EDASISEKS KASUTUSEKS SOBIMATUS KOHAS 8 8 5 6 7 5 5 6 8 5 5 5 4 7 7 1 4 3 4 8 6 6 5 3 2 2 1 R01 7 7 7 6 6 7 6 2 2 3 8 SAD 5 6 7 X4 SLIPP 6 6 25 4 3 8 8 5 5 AMA 2 3 15 8 TEISALDATAVAD 7 4 9 9 15 5 5 PER 6 7 5 4 5 5 5 SPE 1 3 4 T1 VAATLUSTORN EDASISEKS KASUTUSEKS SOBIMATUS KOHAS 5 1 D16 5 5 KTII 5 5 2 1 2 6 4 V NE 4 6 7 T1* VAATLUSTORN RENOVEERITUD VAATLUSTORN UUES ASUKOHAS UUEL VUNDAMENDIL 2LAIE 3 2 6 3 3 3 3 9 8 8 7 15 4 3 4 8 X1 NDU SAL 5 T2 KONTEINERLAOD EDASISEKS KASUTUSEKS SOBIMATUS KOHAS 5 +1.5 A 3 1 1 7 6 5 5 R11 2 1 3 1 3 4 5 T2* KONTEINERLAOD 1 7 1 2 UUED RAJATISED 1 9 8 8 9 8 5 4 4 3 4 R05 3 4 1 2 3 4 BASSEIN JA KAITSERAJATISED 5 3 2 3 8 5 R01 6 15 6 5 3 3 R13 1 2 3 5 6 3 3 R02 6 6 6 4 3 5 R03 4 3 2 3 2 -2.50 3 5 R04 BASSEINI KAITSEKS W...NW SUUNALISE LAINE JA SETETE SISSEKANDE EEST 2 -2.50 R05 IDAMUUL BASSEINI KAITSEKS NE...E SUUNALISE LAINE JA SETETE SISSEKANDE EEST R04 -1.50 R06 IDAKALDAKINDLUSTIS R14 R07 BASSEINI KALDAKINDLUSTIS SADAMA TERRITOORIUMI KAITSEKS BASSEINIS LEVIVA LAINETUSE EEST 4 SILDUMIS- JA VEESKAMISRAJATISED X4 R11 TEENINDUSKAI R12 X2 R12 SLIPP -2,50 R06 R13 UJUV PAADISILD NR 1 PIKKUS 54 M, LAIUS 2.4 M; POOMIDE ARV 16 (1 POOM 2 PAADI KOHTA) -2.50 KIVI NE R14 UJUV PAADISILD NR 2 PIKKUS 45 M, LAIUS 2.4 M, POOMIDE ARV 30 (1 POOM 1 PAADI KOHTA) RAN DLA MUUD RAJATISED R07 H1 R21 R22 SADAMA TERRITOORIUM SADAMA LAOPLATS R25 R10 R23 RANNAPARKLA (KOOS TEEDEGA) +2.50 LIIV R24 KALLASRADA ALD A TAV X3 R25 SADAMA PIIRDEAIAD EEM D LA RANNAPARKLA KAUDU SADAMA TERRITOORIUMILE SUUNDUVAL TEEL AN E RAN +2.50 T2 LIIV R1 8 3 R1 N1 TULEPAAK +2.50 3,5 0 KALLASRAJA TREPP 3 4 N2...5 R1 6 IIV 3 L +2.50 TAV UUED HOONED ETAPIS 2 (EELDATAVAD ASUKOHAD, INFORMATIIVNE) LDA R10 R15 EEM A +2.60 T1 H1 SADAMAHOONE R5 H2 WC HOONE R25 R21 +2.50 3,4 4 +2.70 SILDUMISKOHAD PAATIDELE PIKKUSEGA 4 ...15 M +2.80 T2 R22 +3.00 RAJATIS JA SILDUMISLIIN PAADI PIKKUS: 4M 5M 6M 8M 10 M 15 M KOKKU RAJATIS KOKKU 3,5 T2* R13 UJUV PAADISILD NR 1 IDA: 1 6 9 16 32 6 10 +2.90 2 14 16 R24 R14 UJUV PAADISILD NR 2 IDA: 1 16 17 32 1,2 .2 R25 1 1 14 15 +3.00 +3.50+3.50 4 R11 TEENINDUSKAI (1) (1) 1 1+(2) 1+(2) 5 2,7 2.0 ETAPP 1 KOKKU 2 30 3 20+(1) 9+(1) 1 65+(2) 65+(2) 2,7 R10 7 2,7 +3.00 1 SULGUDES TOODUD SILDUMISKOHAD TEENINDUSKAIS EI OLE ALALISEKS SILDUMISEKS. 2,7 2,7 4 2 5 +3.10 0.10 0.02 7 2,7 +3.20 6,5 5 H2 PARKIMISKOHAD JA PAADIHOIUKOHAD ASENDIPLAAN RAJATIS 4X2.7 M 5X2.7 M 6X3.5 M 8X3 M 8X4 M 10X3.4 M 10X4 M RAJATIS KOKKU 3,2 +3.20 7 2,7 6,7 R21 SADAMA TERRITOORIUM 4(16) 3 1 15 1 8 32(49) A RKL APA IIVNE 1,2 N RAN SPEKT LA R23 RANNAPARKLA 5 71(73) 3 79(81) R23 5 A PER NDUS ETAPP 1 KOKKU 111(129) A IE L Tormilaine ja Tormilaine ja N 2,7 5 kaitstud suunad 5,5...5,6 (2) 1 1 4 7 2,7 0.10 2 SADAMA TERRITOORIUMI SUUREMAD KOHAD ON KAVANDATUD PAADIHOIUKOHTADEKS. 0 25 m R15 3,5 3 RANNAPARKLA SUUREMAD KOHAD ON KAVANDATUD MATKAAUTODE/-VAGUNITE PARKIMISKOHTADEKS. 8 0.10 4 6 7,5 0 1 ASENDIPLAANIL TOODUD RAJATISTE KONTUURID ON LIHTSUSTATUD JA LIGIKAUDSED. RAJATISTE VEEALUSEID KONTUURE +3.2 T1* 2 ,3) (R8 3 ,5) (3 VEETRANSPORDIRAJATISTE OSAS (TV). 4 Tellija Peaprojekteerija Dokumentatsioon Asukoht Tunnus Staadium KUUSALU VALLAVALITSUS SALMISTU SADAMA ETAPP 1 SAL2019 PP EHITUSPROJEKT Koostaja Dokumentatsiooni osa AA-4-01 Reg kood 10262126 [email protected] MTR EP10262126-0001 2019-11-11 Projekteerija Dokument sisaldab AAVO RAIG L-EST97 AAVO RAIG ASENDIPLAAN BK77 0.00 BK77 = 0.23 EH2000 Dipl ehitusinsener (112894) sadamaehitus KESKMISEKS MEREVEETASEMEKS ON LOETUD 0.00 BK77 = 0.23 EH2000  Kaarel Orviku. Geoloogiadoktor. 1 EKSPERTARVAMUS rannaprotsesside iseärasustest Salmistu sadama lähiümbruse rannikul. EKSPERTARVAMUS RANNAPROTSESSIDE ISEÄRASUSTEST SALMISTU SADAMA LÄHIÜMBRUSE RANNIKUL SISSEJUHATUS Salmistu vana kalasadam asub Eesti põhjarannikul Balti Klindivööndi esise madaliku piires. Selle piirkonna rannikut iseloomustab rohkete poolsaarte, väheldaste kiviste neemikute ja nendevaheliste piiratud ulatusega liivarandlate esinemine. Üldtuntud ja piirkonnale iseloomulik on selles looduslikus regioonis Lahemaa rahvuspark rohkete poolsaarte, neemikute ja lahtedega, mis jääb Salmistu sadamapiirkonnast ida poole, selle lähinaabrusesse. Sadama asukoht on ajalooliselt olnud kohalike elanike kalapaatide randumiskohaks, kust on merele käinud ning kus paate hoidnud ja maale tõmmanud lähiümbruse pered. Olemasoleva sadama rajatised on tänaseks väga halvas seisukorras ning nende ulatus ja kvaliteet ei vasta lähiaastate kasutusvajadustele. Olemasolev poollagunenud muul ei kaitse paate tormilainetuse eest. Vaadeldava ala piires vahetult veepiiri ümbruses ei esine reljeefis selgelt väljakujunenud neemikuid, kuid kogu lähiümbruse geoloogilise ehituse kirjeldustest näeme, et Salmistu küla paikneb väheldasel pinnakatte setenditest (kivirikas moreen) kõvikul, millest mõlemalt poolt suunduvad põhja suunas Soome lahte mattunud orud, ning nüüdisreljeefis mitte nähtavad setendeid täis kuhjelised lahesopid, millede põhi on enam kui 50m sügavusel. Orud on täitunud mandrijää sulavete kobedate setenditega, aga ülemises osas vanade rannasetenditega, millede piires tänapäeval lainetuse aktiivse tegevuse, setendite läbipesemise tulemusel ongi kujunenud erineva ulatusega liivarannad. Moreensete, kiviste neemikute vahel vanade orgude piires paiknevad ka Lahemaal tuntud liivarannad, nagu näiteks Võsu liivarand. Analoogilised klassikalised liivarannad on iseloomulikud ka klindineemikute ja – lahtede piirkonnale Eesti põhjarannikul (Pirita, Stroomi, Kakumäe, Vääna, Klooga- Rand jt.). Nende liivarandade liiv pärineb reeglipäraselt valdavalt vanades orgudes settinud liustiku sulavete setenditest. Samal ajal kõrvalpaiknevad kulutusalad kas ei anna üldse täiendavat liiva kuhjerandlale, või see on minimaalne. Tegemist on nn „taskurandadega“, kust liival pole väljapääsu ja kuhu ega tule seda ka märkimisväärses koguses juurde. PIIRKONNA RANNIKU JA RANNAPROTSESSIDE ISELOOMUSTUS Vaatluse all olevas Salmistu sadamapiirkonnas mõjutavad randade arengut ja rannaprotsesse tormituuled ja -lained, mis saabuvad valdavalt NW...NNW suunast. Tänu sellesuunalisele hüdroloogilisele režiimile valitseb ka Salmistu sadamapiirkonnas, eriti sellest lääne pool, rannasetendite liikumine läänest itta. Kaarel Orviku. Geoloogiadoktor. 2 EKSPERTARVAMUS rannaprotsesside iseärasustest Salmistu sadama lähiümbruse rannikul. Sellesuunalisele valdavale rannaliivade liikumisele viitab ka liivaranna aeglane laienemine sadamast lääne pool, kuhu on kujunenud ulatuslik liivarandla. Liivade olulist liikumist sadamast ida poole ümber kivise neemiku takistab olemasolev sadamarajatis. Vanadelt topokaartidelt on näha, et enne sadamamuuli rajamist liikus vähesel hulgal rannaliiva ka Salmistu neemikust ida poole, kuhjudes rannakul ja meres. Liivade lääne–idasuunalisele liikumisele sadamast lääne pool viitavad ka kahe väheldase oja suudmed (ca 250 ja 700 m. kaugusel sadamast), mis vaadatuna kõigil olemasolevatel ja ajaloolistel ortofotodel on selgelt liivade valdava ühesuunalise liikumise tulemusel pöördunud selgelt ida poole. Liivade liikumise intensiivsus, kuhjumine ja liikumine ümber lagunenud sadamarajatiste on tänapäeval tagasihoidlik. Sadamast ida pool puuduvad randla piires kuhjelised liivakehad. Randla sadamast ida pool on tüüpilise kulutusliku moreenrandla ilmega. Veepiiril ja madalas meres on hulgaliselt rahne, esineb moreenrannale iseloomulik rahnulis- munakaline murrutussillutis. Kohati esineb ka väheulatuslikke väheaktiivseid madalaid murrutusastanguid. Selle rahnulise moreenrandla piires on lainetuse tegevus tänu pika-ajalise murrutuse tulemusele kujunenud rahnudest murrutussillutise kaitsele äärmiselt tagasihoidlik. SALMISTU UUE SADAMA ARENDUSEGA SEONDUVAD JÄRELDUSED Arvestades piirkonna liivarandlate kujunemise iseärasusi, selle tänapäevast looduslikku seisundit ning rannaliivade liikumist Salmistu sadamast läänepool, ei halvenda sadama rajatiste mõningane nihutamine läände liivaranniku piiresse ja akvatooriumi süvendamine naabruses paikneva liivarandla looduslikku arengut ega puhketingimusi. Soovitav on süvendamisel väljakaevatud liiva kasutada sadamast läänes paikneva liivarandla laiendamiseks, kuna lääne poolt ei tule sellesse piirkonda looduslikul teel märgatavat lisa. Süvendustööde käigus liivaranna laiendamiseks toodud liiva on soovitav paigaldada rannajoone (veepiiri) lähedale, kus tormilained saaksid seda setendit töödelda, sh vähesel määral selles sisalduvat liivast peenemat materjali välja pesta ja supelranna piirest eemale sügavamale kanda. Arvestades tööde tagasihoidlikke mahtusid ja minimaalset mõju lähiümbruse rannikukeskkonnale, puudub allakirjutanu arvates vajadus keskkonnamõju hindamiseks. Kaarel Orviku. Geoloogiadoktor, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadur Keskkonnaekspert, litsents KMH0021  Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 1 / Lehti 18 SALMISTU SADAMA ETAPP 1 Ehitusprojekt Põhiprojekt VEETRANSPORDIRAJATISED Seletuskiri Sisukord I) Üldist II) Ehitustöid ettevalmistavad ja lõpetavad tööd 1 Lammutatavad ehitised 1.1 Lammutatav kai (ekspl nr X1) 1.2 Lammutatav sadamahoone (ekspl nr X2) 1.3 Lammutatav rannahoone (ekspl nr X3) 1.4 Lammutatav slipp (ekspl nr X4) 2 Teisaldatavad vaatlustorn ja konteinerlaod 2.1 Teisaldatav vaatlustorn (ekspl nr T1) 2.2 Teisaldatavad konteinerlaod (ekspl nr T2) 3 Läänebassein (ekspl nr R01) 3.1 Läänebasseini paadid 3.2 Läänebasseini sildumisveed 3.3 Läänebasseini sõiduveed 3.4 Läänebasseini sissesõiduvesi 3.5 Läänebasseini tööd 4 Kaitserajatised 4.1 Põhjamuul ja läänemuul (ekspl nr-d R03 ja R04) 4.2 Idamuul (ekspl nr R05) 4.3 Idakaldakindlustis (ekspl nr R06) 4.4 Läänebasseini kaldakindlustis (ekspl nr R07) 5 Sildumisrajatised 5.1 Teeninduskai (ekspl nr R11) 5.2 Ujuvad paadisillad (ekspl nr-d R13 ja R14) 6 Veeskamisrajatis - slipp (ekspl nr R12) 7 Muud rajatised (ekspl nr-d R21 kuni R25) 8 Keskkonnahoiust 9 Tööde orienteeruvad mahud Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 2 / Lehti 18 I) Üldist Käesolevas osas kirjeldatakse ainult Salmistu sadama esmaarenduse etapi 1 ehitustöid ja nendega seonduvat. Esmaarenduse etapile 2 ning edasiarendusele viidatakse vaid otsesel vajadusel. Veetranspordirajatiste osa koostamisel on aluseks võetud EVS 924 2015 "Vesiehitised sisevetel", sh selle standardi peatükis 2 "Normiviited" loetletud dokumendid, nende uusimad väljaanded ja muudatused ning nende asemel jõustunud dokumendid. II) Ehitustöid ettevalmistavad ja lõpetavad tööd Ehitustöid ettevalmistavad ja lõpetavad tööd on: a) Sadama teelt Sadama maaüksusele pääsu ettevalmistamine sadamas ehitustööde tegemiseks nii etapis 1 kui ka edaspidi (sh arvestades naabermaaüksuse Sadama tee 24 nurgas paikneva hoone kaugele ulatuva räästaga); b) kõik vajalikud ettevalmistustööd etapi 1 tööde tegemiseks Sadama maaüksusel, sh kultuur-tehnilised tööd - puude ja põõsaste eemaldamine, õhukese huumuskihi eemaldamine (vajadusel) jms; c) olemasolevate tehnovarustuste likvideerimine ulatuses, kus need jäävad kasutuseta; d) rannal paikneva laste mänguväljaku ümbertõstmine Rannametsa maaüksusele (rajatud peale topomõõdistust ning seepärast asendiplaanidel nähtav ei ole), kj lisatud fotol nähtav väike hoone ümbertõstmisele ei kuulu ning selle elektrivarustus tuleb säilitada või ümberehitada; Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 3 / Lehti 18 e) rannal paiknevate prügikastide, riietuskabiinide, pinkide, infotahvlite, väravapostide jms ümbertõstmine või likvideerimine, kui need enam kasutust ei leia; f) sadama olemasoleval territooriumil paiknevate muude esemete eemaldamine/ümbertõstmine, sh suitsuahi jms; g) sadama olemasoleval territooriumil ja madalal merepõhjal paiknevate eriti suurte kivide purustamine ulatuses, kus need takistavad etapi 1 ehitustöid (vajadusel lõhkamine); purustatud kiviainese saab ära kasutada kaitserajatiste ja teeninduskai kesktäidete tegemisel; h) kõik süvendustööde käigus eemaldatava liiva ladestamisala ettevalmistustööd, sh ülepääsud rannal paiknevatest kahe oja suudmest nii, et liiva ladestamisega ei põhjustata ojade paisutust ja sellega rannaluidete taga paiknevate madalate maaüksuste üleujutust ja seal paiknevate ehitiste kahjustusi; i) Sadama tee ehitustööde eelse seisundi taastamine enne sadama 1. etapi ehitustööde esitamist vastuvõtmiseks. Tööde a) kuni i) ulatus ja detailsem koosseis hinnata objekti ülevaatuse käigus. Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 1 Lammutatavad ehitised 1.1 Lammutatav kai (ekspl nr X1) 1.1.1 Sadama olemasolev kai on lagunenud ja selle edasine taastamine/kasutus mõttetu. Käesoleva ehitusprojekti koostaja käsutuses ei ole selle rajatise ehitusjooniseid ega ka muid ehitamist kirjeldavaid Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 4 / Lehti 18 dokumente. Rajatise kaldapoolne osa on ka osaliselt mattunud selle lääneküljele kuhjunud liiva. Rajatise ülevaatuse ning NL-aegse Balti mere lootsiraamatu andmete aluse võib eeldada, et rajatiste kogupikkus on 119m, varisemiseelne pealtlaius kuni 7m ning rajamissügavus kuni -3,0m (sügavus sildumisliinide juures kuni -2,8m). Eeldada võib ka, et rajamissügavus on ühtlane kai ida-lääne suunalise 37m pikkuse osa ulatuses ja selle idapoolse otsa lõunasse tagasipöörde osas pikkusega 7m. Kuna põhja-lõuna suunalise kaldani viiva osaga külgnevad sügavused vähenevad, võib vast ka eeldada, et muuli rajamissügavus väheneb kalda suunas, ei ületa praeguse läänepoolse veepiiri kohal sügavust -2,5m ja rajatise kaldal asuva otsa kohal -1,5m. Põhja-lõunasuunalise osa eeldatav pikkus on 119 - 37 - 7 = 75m. 1.1.2 Kai on rajatud palkidest kärgkastidele, mis on kividega täidetult uputatud. Mereveetasemete valdava kõikumise piires on kärgkastid mädanenud ja lagunenud. Lagunevate kärgkastide peal asunud betoonist/raudbetoonist terasankrutega täiendavalt kinnitatud pealisehitist on mitmel korral remonditud, kuid see on siiski täielikult lagunenud ning kohati lõplikult merre varisemas. Kai idapoolse nurga kaitseks on vette paigaldatud mõned tetrapoodid, mille mass kuival on eeldatavasti vahemikus 3 kuni 5 tonni. Kail on rööbastee. 1.1.3 Rajatis tuleb lammutada kogu ulatuses kuni kõige sügavamal asuvate kärgkastideni välja, sest kaldalt merele suunduva osa asemele ehitatakse uus teeninduskai ning selle idasuunale jääva pööratud osa kohale jääb edasiarenduse mahus rajatav idabassein. Lammutuse käigus eemaldatav kiviaines kasutatakse ära sadama kaitserajatiste kesktäidete ehitamisel ning eemaldatav puit ja teras käideldakse vastavalt kehtivale korrale. 1.1.4 Lammutust kirjeldavat graafilist osa käesolev põhiprojekt ei sisalda. Tööde ulatus ja detailsem koosseis hinnata objekti ülevaatuse käigus. 1.2 Lammutatav sadamahoone (ekspl nr X2) 1.2.1 Sadamahoone on raudbetoonkonstruktsioonis väike madal hoone ja olnud eelkõige sadama kasutuses. Kuna sadamahoone on amortiseerunud, olemasoleval kujul edasiseks kasutuseks kõlbmatu, jääb ette nii uue teeninduskai kui ka uue sadamahoone (etapis 2) rajamisele, lammutatakse see kogu mahus. Eemaldatavad raudbetoonkonstruktsioonid purustatakse ja kasutatakse ära uute kaitserajatiste kesktäidete tegemisel. Muu lammutusmaterjal käideldakse vastavalt kehtivale korrale. 1.2.2 Lammutust kirjeldavat graafilist osa käesolev põhiprojekt ei sisalda. Tööde ulatus ja detailsem koosseis hinnata objekti ülevaatuse käigus. 1.3 Lammutatav rannahoone (ekspl nr X3) 1.3.1 Rannahoone on terrassiga puidust hoone, mis on olnud nii sadama kasutuses kui ka liivaranna külastajate kasutuses. Kuna Sadama maaüksuse piiride vaheline ala on uue sadama arenduse seisukohalt vana rannahoone allesjätmiseks liialt kitsas ning vana rannahoone ei kata uue sadama vajadusi, siis see lammutatakse kogu mahus. Lammutusmaterjal käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Inertse kiviainese saab ära kasutada sadama kaitserajatiste kesktäidete ehitamisel. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 5 / Lehti 18 1.3.2 Kui peale käesoleva ehitusprojekti koostamist selgub, et olemasolev rannahoone soovitakse siiski alles jätta kuni uue sadamahoone ehitamiseni etapis 2, tuleb silmas pidada, et olemasoleva rannahoone allesjätmine muudab keeruliseks seda ümbritsevate uute rajatise ehitamise ning sel juhul on ehitusettevõtjal õigus saada täiendavat tasu ehitustööde sellise korraldusega kaasneva keerukuse kompenseerimiseks. Sama kehtib ka juhul, kui rannahoone soovitakse ümber tõsta kohale, kus see etapi 1 ehitustöödele vähem ette jääb, kuid on peale ümbertõstmist uuesti kasutusele võetav, sh elektrivarustus ja veevarustus. 1.3.3 Käesoleva ehitusprojekti töödes nähakse ette rannahoone lammutamine. Lammutust kirjeldavat graafilist osa käesolev põhiprojekt ei sisalda. Tööde ulatus ja detailsem koosseis hinnata objekti ülevaatuse käigus. 1.4 Lammutatav slipp (ekspl nr X4) 1.4.1 Olemasolev slipp on väikeste paatide jaoks heas kasutuskorras, kuid väikese veeskamissügavuse tõttu uuele sadamale mittesobiv. Kuna Sadama maaüksuse piiride vaheline kaldaala on sellel kohal kitsas, tuleb olemasoleva slipi säilitamisele eelistada uue sadamahoone sobivat paigutamist uue teeninduskai suhtes. Olemasolev slipp tuleb lammutada. Slipi betoonkonstruktsioonid tuleb purustada ja kasutada ära uute kaitserajatiste või teeninduskai kesktäite tegemisel. 1.4.2 Lammutust kirjeldavat graafilist osa käesolev põhiprojekt ei sisalda. Tööde ulatus ja detailsem koosseis hinnata objekti ülevaatuse käigus. 2 Teisaldatavad vaatlustorn ja konteinerlaod 2.1 Teisaldatav vaatlustorn (ekspl nr T1) 2.1.1 Olemasolevate sadamaehitiste kõrval, neist läänes, asub teraskonstruktsioonis vaatlustorn, mille samale kohale jätmise korral väheneks oluliselt uue sadama läänebasseini ujuvates paadisildades sildumiskohtade arv ning uue teeninduskai põhjapoolses osas tuleks loobuda kuni 15m pikkuse paadi vastuvõtust. Selline sildumiskohtade kaotus tähendaks sadama esmaarenduse mõistlikust ulatusest loobumist. 2.1.2 Eeltoodust tulenevalt nähakse ette vaatlustorni teisaldamine (ümbertõstmine). Vaatlustorni praeguses asukohas asuvad betoonist/raudbetoonist vundament ja tõmbide ankurdusplokid eemaldatakse, purustatakse ja kasutatakse ära sadama kaitserajatiste või teeninduskai kesktäidete tegemisel. 2.1.3 Vaatlustorni uus asukoht (ekspl nr T1*) on Sadama maaüksuse (rannaparkla ekspl nr R23) edelanurgas. 2.1.4 Vaatlustorni teisaldusega (ümbertõstmisega) kaasnevad tööd on kirjeldatud seletuskirjas TV-3-03 ja graafilises osas TVV-7-01/04. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 6 / Lehti 18 2.2 Teisaldatavad konteinerlaod (ekspl nr T2) 2.2.1 Olemasoleva rannahoone juures paiknevad 2 ladudena kasutatavat metallkonteinerit, mille jätmine nende praegustele kohtade võimalik ei ole. Ühe konteinerlao seinalt tuleb enne selle ümbertõstmist eemaldada olemasoleva sadama elektrikilp. 2.2.2 Kui Arendaja ei määra teisiti, siis tõstetakse konteinerid ümber sadama laoplatsile (ekspl nr R22) Arendaja poolt määratavatesse kohtadesse T2*. Kui sadama laoplats on ümbertõstmise ajaks veel ette valmistamata, tuleb arvestada kahekordse ümbertõstmisega, so ümbertõstmised esialgsesse asukohta ja hiljem lõplikusse asukohta. 2.2.3 Kui Arendaja otsustab konteinerlaod Sadama maaüksuselt ära viia ja Arendaja seda vedu ise ei korralda, siis lepitakse selle töö hinnas kokku täiendavalt. 2.2.4 Teisaldust kirjeldavat graafilist osa käesolev põhiprojekt ei sisalda. Tööde ulatus ja detailsem koosseis hinnata objekti ülevaatuse käigus. 3 Läänebassein (ekspl nr R01) 3.1 Läänebasseini paadid 3.1.1 Sadama läänebasseini kavandamisel on sadama suurimaks paadiks loetud paat pikkusega 10m, mille suurim laius on 3,5m (mootorpaat) ning suurim süvis kuni 1,7m (purjepaat). Lühiajalise sildumise korral keskmiste ja kõrgemate mereveetasemete esinemise perioodil võib süvis ulatuda 2,0m-ni, kui selleks annab nõusoleku sadama kapten. 3.1.2 Eeldatakse, et sadamat soovitakse külastada ka pikemate paatidega kui 10m. Sadama teeninduskais on 1 sildumiskoht paadile pikkusega kuni 15m tingimustel, et selle paadi süvis on kuni 1,7m või siis keskmiste ja kõrgemate mereveetasemete korral kuni 2,0m ning selle paadi sildumine ja navigatsioon toimub soodsates ilmastikutingimustes ainult sadamakapteni loal / juhendamisel. 3.1.3 Sadama teeninduskais on 2 sildumiskohta paatidele pikkusega kuni 10m (sildumiskohad pikkusega 1 x 8m ja 1 x 10m), mis on mõeldud paatide teenindamiseks ning mis peavad üldjuhul olema vabad teenindusse tuleva paadi sildumiseks. Sadama kapten võib teeninduskaid kasutada ka vastuvõtukaina. 3.1.4 Sadama kapten võib erandkorras teeninduskaisse lubada 2 paati pikkusega kuni 15m lühiajaliseks sildumiseks. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 7 / Lehti 18 3.2 Läänebasseini sildumisveed 3.2.1 Sadama läänebasseini sildumiskohtade arv on toodud Asendiplaani AA-4-01 tabelis "Sildumiskohad paatidele pikkusega 4 ... 15m". Tegemist on sildumiskohtade arvuga, mida sadama rajatiste väljaehitus etapi 1 mõistlikus mahus võimaldab. Sildumiskohtade arvu prognoosimiseks vajalikke kasutajauuringuid tehtud ei ole, kuna usaldusväärsete tulemuste saamine on vähetõenäoline. 3.2.2 Eeldatud on, et sadama kasutuse algaastatel on sadamas silduvate väiksemate paatide osakaal keskmisest suurem, mistõttu on ka väiksemate paatide sildumiskohtade arv valitud esialgu suhteliselt suurem. 3.2.3 Kui sadamas silduvate väiksemate paatide osakaal hakkab sadama kasutuse käigus vähenema ja suuremate paatide osakaal suurenema ning selgub, et sildumiskohti olulises ulatuses ümber jaotamata enam toime ei tule, saab ujuvate paadisildade sildumiskohad ümber paigutada, sh sildumiskohti kodusadama ja külalissadama kasutuse ulatusel grupeerida. Grupeerimise ulatus põhiprojekteerimise ajal teada ei olnud ning on sellel põhjusel ka määratlemata. Kui tööprojekteerimise ajal seda teha otsustatakse, siis nii võib ka teha. 3.2.4 Paatide sildumisvee sügavuseks on sadama basseini valdavas ulatuses -2,5m. Erandiks on ujuva paadisilla nr 2 sildumiskohad kuni 5m pikkustele paatidele (sildumisvee sügavus vahemikus -2.5m kuni -1.5m) ja 2 ujuva paadisilla nr 1 sildumiskohta 6m pikkusele paadile (sildumisvee sügavus -2.0m). Ujuva paadisilla nr 1 sügavusega -2.5m sildumisveed on sobivad kuni 1,7m süvisega paatide sildumiseks navigatsiooniperioodil valdavalt esinevate mereveetasemete juures. Kuna sadama basseini põhi on liivane (pehme), siis on risk silduvaid paate madalate mereveetasemete esinemisel vigastada väike. Teeninduskai sildumisvee sügavus on samuti -2.5m vaatamata sellele, et põhjakindlustiste pealispinnad asuvad sügavamal (-2.6m kuni -2.8m). 3.2.5 Erineva pikkusega paatide sildumiskohtade mõõtmed on valitud rahvusvaheliselt tunnustatud soovituste (koostatud P.I.A.N.C vastava ekspertgrupi poolt) alusel nii, et ujuva paadisilla nr 1 poomide vahele mahuksid üldjuhul samaaegselt 1 mootorpaat ja 1 purjepaat (1 poom 2 paadi kohta). Kuna mootorpaadid on üldiselt laiemad, siis mahub mootorpaadi kohale alati ka purjepaat. Võib eeldada, et poomide vahele mahub ka 2 mootorpaati, kui need mõlemad ei ole selle paadiklassi suurema laiusega paadid. 3.2.6 Ujuva paadisilla nr 2 korral eeldatakse, et kõik silduvad paadid on mootorpaadid või svertpaadid, so sildumiskohtade laiused on võrdsed. Kasutusel on kinnitusskeem 1 poom 1 paadi kohta, mis võimaldab paate kinnitada nii, et selle vendrid või vendriteta kered ei puutu kokku poomidega, samuti ei ole võimalik kahe kõrvuti silduva paadi kerede kokkupuude. 3.2.7 Katamaraanid / trimaraanid paigutatakse ujuvasse paadisilda nr 1 kahele kõrvutiasetsevale sildumiskohale, so 1 paat 2 poomi vahel. Kuna katamaraanide / trimaraanide kered on laiad, siis tuleb jälgida, et vastuvõetava katamaraani / trimaraani pikkus ei ületaks 10m ja laius 5,6m. Need paadid tuleks eelkõige paigutada ujuva paadisilla nr 1 idapoolsetele merepoolsetele sildumiskohtadele. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 8 / Lehti 18 3.2.8 Väikeste vesilennukite vastuvõtuvõimalusega sadama projekteerimisel arvestatud ei ole, sest neid esineb harva (kui üldse) ning sadama värava laiust ei ole seetõttu mõistlik suurendada. Väikeste vesilennukite vastuvõtuvõimalust hindab ning selle sadama väravale lähenemise, sadamasse sissesõidu, seal tehtavate manöövrite ja sildumise assisteerimise korraldab sadama kapten. 3.3 Läänebasseini sõiduveed 3.3.1 Sildumisvete ja kaitserajatiste vahelised sõiduveed on valitud sildumiskohtade suurimate paatide mõõtmete kohaselt ning sügavusega -2,5m, va sõiduvesi sügavusega -1.5m ujuva paadisilla nr 2 läänepoolsete sildumiskohtade juurde. Sõiduvee laius sügavuse -2,5m ulatuses on sildumiskohtade ees valdavalt 1,5 suurima paadi pikkust ning sügavuse -1,5m ulatuses 1,25 suurima paadi pikkust. 3.3.2 Läänebasseinis paiknevad 2 pöördeala läbimõõduga 20m ja 16m ning sügavusega -2,5m. Pöördeala läbimõõduga 20m on mõeldud kuni 10m pikkuse paadi manöövriteks ja läbimõõduga 16m kuni 8m pikkuse paadi manöövriteks. Suurema mootorita purjepaadi manöövrit ja kuni 15m pikkuse teeninduskaile läheneva ja sealt eemalduva paadi manöövrit assisteerib sadama kapten (vajadusel). 3.4 Läänebasseini sissesõiduvesi 3.4.1 Sadama sissesõiduvesi on kavandatud sügavusega 2,8m andmaks aega sügavuse taastamiseks, kui randla setted (liivad) peaksid tungima sadama värava piirkonda ning sadama värava sügavus hakkab seetõttu lähenema sügavusele -2,5m. 3.4.2 Sadama värava sissesõidusuunal 250 kraadi on sissesõiduvee laius 18m. Juurdesõiduvee laius lähenemissuunal 180 kraadi on 50m. 3.5 Läänebasseini tööd 3.5.1 Läänebassein süvendatakse põhjamuuliga, läänemuuliga, teeninduskaiga ja basseini kaldakaldakindlustisega piiratud alale, mis on enne tööde algust nii maa-ala kui veeala. Basseini rajamiskoha süvendustööde eelsed kõrgused on kuni +2.3m (Sadama maaüksus) ja sügavused kuni -2.1m (merepõhi). Süvendustööde käigus eemaldatav pinnas on liiv, sh suures ulatuses see liiv, mida olemasolev kai enne selle lammutust läänesuunalt saabuvast settest akumuleeris. Basseini põhjaks on peale süvendustööde tegemist liiv. 3.5.2 Süvendustööde käigus tehakse kaevendid ujuvate paadisildade kinnituskettide ankrutele (eeldatav tööprojekti projektlahendus). Kui ujuvad paadisillad kinnitatakse vaiadele (alternatiivne projektlahendus), tehakse vaiatööd eelkõige enne süvendustööde tegemist. 3.5.3 Sadama läänebasseini sissesõiduks süvendatakse sadama väravaga vahetult idas külgnev veeala (merepõhi) sügavamaks ulatuses, mis võimaldaks sissesõidusuunalist sõiduvee laiust 18m ning lähenemissuunalt sissesõidusuunale pöörde tegemiseks sõiduvee laiust 50m. Sissesõiduvee Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 9 / Lehti 18 projektsügavus on -2.8m. Süvendustööde käigus eemaldatav pinnas on liiv ning sissesõidu põhjaks peale süvendustööde tegemist liiv. 3.5.4 Sadama värav tähistatakse plinktulega ja päevamärgiga tulepaagiga põhjamuuli tipul ning sissesõit sügavusega -2,8m lateraalsete ujuvmärkidega - 1 roheline (parempoolne) ja 3 punast (vasakpoolset) topimärgiga ka peegelditega meretoodrit. Navigatsioonimärkide projekt koostatakse ehitusprojekti tööprojekteerimise staadiumi koostamise ajal ehitusprojektist lahus. Veeteede Ametiga kooskõlastamise käigus võidakse muuta käesolevas põhiprojektis toodud navigatsioonimärkide projektlahendust (vt Asendiplaanil AA-4-01). 3.5.5 Basseini süvendustööde käigus eemaldatud liivapinnas, aga ka rajatiste kaevikute kaevamisel eemaldatud liivapinnas ladestatakse sadamast läänes paiknevale liivarannale. Pinnased, mis liivarannale ladestamiseks ei sobi, ladestatakse eelkõige rannaparkla (R23) alale selle aluseks täiteks. Liiva ladestamisala plaani ja tüüplõigete eskiisid vt TV-8-02. 3.5.6 Basseini süvendustööde ja basseini ümbritsevate rajatiste kaevikute plaani põhiprojekti mahus koostatud ei ole. Tööde teostamise viis ja järjestus hinnata objekti ülevaatuse käigus. Ehitustööde teostamisele peab eelnema sügavuste kontrollmõõtmine. 4 Kaitserajatised 4.1 Põhjamuul ja läänemuul (ekspl nr-d R03 ja R04) 4.1.1 Sadama läänebasseini kaitseks NW...NNW-suunalise laine- ja jääründe eest rajatakse kivikonstruktsioonis põhjamuul ja läänemuul. Muulide liitumiskoht on kumer vältimaks laineveemassi kontsentratsiooni järsu kontuuriga liitumiskohas ning võimaldamaks muuli ehitust järsu liitumisnurgata ehituskehandilt. Muulide asend vt Rajatiste plaanil TV-5-01 ja muulide tüüplõiked vt TV-6-01/.../07. 4.1.2 Muulide kivikonstruktsioonide ja vundeerimise projekteerimisel on lähtutud juhistest, mis on esitatud eelkõige CEM osas VI (Coastal Engineering Manual, Part VI, Fundamentals of Design). Täiendavalt on kasutatud NL-aegseid käsiraamatuid ja ehitusnorme. 4.1.3 Põhiprojekti koostamisel on eeldatud, et sadama kaitserajatised peavad taluma mereveetaseme +1.0m juures põhjamuuli rajamiskohal lainet, mille parameetrid on kõrgus Hdes3.2m, periood Tdes6.4s ja pikkus Ldes55m. Seda lainet genereeriva tuule kiirus on V15m/s, kestvus 5h ning laine genereerumist võimaldava sügava veeala pikkus tuule suunal Soome lõunarannikust Pedassaarest põhjapool asuva -30m samasügavusjooneni F65km. 4.1.4 Lubatud on laineveemassi paiskumine üle muulide harjade. Põhjamuuli harja min projektkõrgus on kogu ulatuses +3,0m. Läänemuuli harja min projektkõrgus on veeala ulatusel +2,5m. Põhjamuuli välisnõlva kalle on 1:2 (1 m nõlva tõusu 2 m nõlva laiuse kohta) ja sisenõlva kalle 1:1,5. Läänemuuli välisnõlva ja sisenõlva kalded on 1:1,33. Muulide sisenõlvade projekteerimisel on arvestatud sõiduvee sügavusega vahetult sisenõlva jalamikivide kõrval. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 10 / Lehti 18 4.1.5 Muulide kehandid ehitatakse osaliselt või kogu ulatuses merepõhjale tehtud kaevikusse nii, et muulide nõlvade jalamid oleksid võimelised kompenseerima nende juures koheval liivasel merepõhjal tekkivaid uhteauke. Põhjamuuli välisnõlva kolmas merepoolne jalamikivirida on nn signaalkivirida, mille eemaldumise korral keskmisest jalamikivireast tuleb asuda jalami tugevdamisele. 4.1.6 Muulide kesktäide tehakse lubjakivist. Kesktäite harja kõrgus on muulide valdaval ulatusel +0,5m ja laius min 4m (ehituskehand). Muulide kesktäite harjad ei paikne sümmeetriliselt muulide telgede K1 ja K2 suhtes siis, kui muulide nõlvad on erineva kaldega ning kaitsekihi ja aluskihi kivide läbimõõdud erinevad. Muulide kesktäidete nõlvade kalded vastavad muulide nõlvakindlustiste nõlvade kalletele. Muulide kesktäidete tihendamise ajal tekkinud vajumid kompenseeritakse kesktäite materjaliga nii, et kesktäite lubjakivist hari ei oleks enne veepealsete nõlvade ja harja kindlustuskivide paigaldamist madalam kui +0,5m. 4.1.7 Muulide nõlvade ja harja kindlustis tehakse graniitkivist. Kaitsekihiks on 1 laotis graniitkive ning aluskihi moodustavad 2 laotist graniitkive. Muulide harjade ja sisenõlvade kaitsekihid tugevdatakse põhjamuuli ulatusel ja liitumisel läänemuuliga, kuna lubatud on laineveemassi paiskumine üle muulide harjade. Muulide kaitsekihti ei või paigaldada graniitkivisid, mis võivad seal laguneda väiksemateks osadeks. 4.1.8 Muulide harjadele laineseinu ei rajata. Tüüplõigetel 6 ja 7 kasutusel olevat sisenõlva asendavat tugiplokki laineseinaks ei loeta. 4.1.9 Muulide harjade tasasus, laius ja kaldalt läänemuuli harjale pääs peavad võimaldama roomikmasinatega remonditööde tegemist ning läänebasseini sisenõlva lähedasi kaevetöid, kui nende tööde järgi on peale ekstremaalseid torme tekkinud vajadus ning kui nende tööde ulatus ja keerukus neid töid muulide harjadelt teha võimaldavad (ujuvvahendite kasutamine nende tööde tegemiseks vajalik ei ole). Samuti tuleb silmas pidada, et remonttööde käigus tuleb juurde vedada kiviainest ja ära vedada kaevetööde käigus eemaldatud liivaseid setteid. 4.1.10 Muulide välisnõlva tasasus peab olema selline, et see ei takistaks jääründe aegset jäävälja murdumist välisnõlval ja jää tõusu (roomet) muulide harjadele. Kaitsekihi pealispinnas ei või kõrvuti paiknevate kivide kõrguse erinevus laotise tõusvates ridades jää tõusu suunal olla suurem kui 0,1m. 4.1.11 Muulide harjade keskosas paiknevatele kaitsekihi kivide pealispindadele tuleb paigaldada roostevabast terasest reepernaelad sammuga ca 10m piki muulide telgi K1 ja K2. Reepernaelte paigalduskohad tuleb kanda valminud rajatiste plaanile plaaniliselt (L-EST97) ja kõrguslikult (EH2000) seotuna täpsusega 0.01m. 4.1.12 Tulepaagi kinnitamise võimaluste kohta põhjamuuli tipule vt Tüüplõike 1 (TV-6-01) märkused 8 ja 9. Kui paigaldatakse suur lapik graniitkivi, tuleb sellele tõste eelselt paigaldada tõsteaasad, mis jäävad kivisse ka juhuks, kui kivi on muutnud oma asendit sedavõrd, et tuleb teha uus tõste. Terasest tõsteaasade min läbimõõt on 50mm ja min arv 3. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 11 / Lehti 18 4.2 Idamuul (ekspl nr R05) Läänebassein kaitstakse laine ja setete sissetungi eest idamuuliga sedavõrd, kuivõrd see on võimalik. Idamuuli moodustavad teeninduskai idakülg koos sellele täiendavalt rajatud laineseinaga raudbetoon- konstruktsioonis. Laineseina kõrgus on +2.80. Asend vt Rajatiste plaanil TV-5-01 ja tüüplõiked vt TV-6-13/15. 4.3 Idakaldakindlustis (ekspl nr R06) 4.3.1 Idakaldakindlustis tehakse kivikonstruktsioonis. Selle kesktäide on lubjakivist ning kindlustis graniitkivist. Kesktäite harjal sadama territooriumi ja graniitkivist kindlustise piiril paikneb raudbetoonist lainesein harja kõrgusega +2.80m. Lubatud on laineveemassi paiskumi üle laineseina harja. Asend vt Rajatiste plaanil TV- 5-01 ja tüüplõiked vt TV-6-08/09. 4.3.2 Idakaldakindlustise harjalt ei tehta remonditöid. 4.3.3 Nõlva tasasus peab olema selline, et see ei takistaks jääründe aegset jäävälja murdumist ja jää tõusu (roomet) idakaldakindlustise harjadele. Kaitsekihi pealispinnas ei või kõrvuti paiknevate kivide kõrguse erinevus laotise tõusvates ridades jää tõusu suunal olla suurem kui 0,1m. 4.3.4 Nõlva harjale selle keskosas paiknevate kaitsekihi kivide pealispindadele tuleb paigaldada roostevabast terasest reepernaelad sammuga ca 10m piki telgi K3 ja K4. Reepernaelte paigalduskohad tuleb kanda valminud rajatiste plaanile plaaniliselt (L-EST97) ja kõrguslikult (EH2000) seotuna täpsusega 0.01m. 4.4 Läänebasseini kaldakindlustis (ekspl nr R07) 4.4.1 Läänebasseini kalda nõlva kaitsekihiks on 2 laotist graniitkive. Aluskihti kaitsekihi alla ei laota. Kaitsekihi nõlvus on 1:2 ja hari +2,50m. Asend vt Rajatiste plaanil TV-5-01 ja tüüplõiked vt TV-6-10/.../12. 4.4.2 Kaldakindlustise kehandi harjal ja nõlva veepealses osas paiknevad 2 ujuvate paadisildade kohtvalu raudbetoonist kaldarambi tuge ja kaldteed (telgedel S2 ja S3) ning massiivne ääretala. 5 Sildumisrajatised 5.1 Teeninduskai (ekspl nr R11) 5.1.1 Teeninduskai ehitatakse raudbetoonkonstruktsioonis ja lubjakivist kesktäitega. Asend vt Rajatiste plaanil teljel S1 ja tüüplõiked vt TV-6-13/15. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 12 / Lehti 18 5.1.2 Teeninduskai ehitatakse lammutatava kai läänepoolse sirge osa kohale. Teeninduskai veealuse osa raudbetoonist elemendid valmistatakse Sadama maaüksusel või tehases. Veealuste elementide paigaldustööde suuna valib ehitusettevõtja. 5.1.3 Teeninduskai sildumisvee sügavus on -2,50m. Veealuse osa elementide taldade pealispind peab asuma samas sügavuses. Veealuse osa elemendid paigaldatakse hoolikalt tasandatud killustikalusele. Veealuse osa elementide vahelisi pilusid ei täideta, so kesktäite tegemisel ei tohi selleks kasutatav kiviaines sisaldada fraktsioone, mis pääsevad elementide vahelistest piludest sildumisvette. Teeninduskai sildumisvette ja merepoolse otsa ette rajatakse põhjakindlustised. Teeninduskai idapoolse sildumisliini sildumisvee põhjakindlustis idabasseini rajamise järgseks kasutuselevõtuks tehakse samasugune, nagu läänepoolse sildumisliini põhjakindlustis. 5.1.4 Teeninduskai pealisehitis valatakse kohtvalu raudbetoonist. Teeninduskai pealisehitise põhjapoolsele otsale ja idapoolsele äärele rajatakse lainesein. Pealisehitise pealispind (katteplaat) tehakse ühtlase kaldega läänebasseini suunas. 5.1.5 Teeninduskai läänepoolne sildumisliin valmistatakse ette paatide sildumiseks. Siia paigaldatakse puidust põrkesein, pollarid, rattapiirded, päästeredelid ja päästepostid ning paatide teenindamiseks vajalikud tehnovarustused (vt osades EL ja VK). Põrkesein paigaldatakse ka teeninduskai otsale ning osaliselt teeninduskaiga külgneva slipi ja teeninduskai tee vahelisele raudbetoonist tugimüürile. Rattapiire paigaldatakse teeninduskaiga külgneva slipi ja teeninduskai tee vahelisele raudbetoonist tugimüürile kogu selle pikkusel. Loetletud sildumis- ja päästevahendite ning paatide teenindamiseks rajatavate tehnovarustuste lõplik paigutus teeninduskai läänepoosel sildumisliinil määratakse tööprojekteerimise käigus, kj rattapiirete elementide pikkust võib tehnovarustuste parema paigutuse saamiseks muuta. Seejuures tuleb tagada paakauto juurdepääs teeninduskai kehandisse paigaldatavate paakide tühendamiseks, pääste juurdepääs kogu teeninduskai ulatusel jms. 5.1.6 Teeninduskai tee ja sellega idapool külgneva sadama territooriumi vahele rajatakse kohtvalu raudbetoonist tugisein. Tugiseina harjale paigaldatakse piire nii, et selle kõrgus sadama territooriumi kruusakatendi pinnast oleks 1,10m. 5.1.7 Prügikastid/konteinerid paigaldatakse sadama territooriumile kõigi sildumisrajatiste jaoks ühised, Arendaja poolt näidatavasse kohta. 5.2 Ujuvad paadisillad (ekspl nr-d R13 ja R14) 5.2.1 Paigaldatakse 2 ujuvat 2,4m laiust paadisilda kogupikkusega 54+45=99m. Mõlemad paadisillad on kahepoolses kasutuses. Ujuvaid paadisildu kaldaga ühendavate rampide puhas laius on 1,2m ning need on varustatud käsipuudega ja koodlukkudega väravatega. Koodlukkudega väravad asuvad kohtvalu raudbetoonist kaldarambi tugede basseinipoolsetel otstel. Väravad avanevad kaldtee suunas (kalda poole). Ujuvate paadisildade asendid vt Asendiplaanil TV-4-01, Rajatiste plaanil TV-5-01 ning tüüplõige vt TV-6-11. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 13 / Lehti 18 5.2.2 Ujuval paadisillal nr 1 (ekspl nr R13) kasutatakse paatide kinnitusskeemi 1 poom 2 paadi kohta, so poomide vahelises sildumistaskus on kahe paadi sildumiskohad. Selle paadisilla poomid on käiguteedega laiusega 0,6m ... 0,7m. Poomide pikkused on ca 6m paatidele pikkusega kuni 8m ning ca 7,5m paatidele pikkusega kuni 10m. Ujuva paadisilla külge kinnitatakse 11 lühemat ja 5 pikemat poomi. 5.2.3 Ujuval paadisillal nr 2 (ekspl nr R14) kasutatakse paatide kinnitusskeemi 1 poom 1 paadi kohta, so poomide vahel on 1 paadi sildumiskoht. Selle paadisilla poomid on käiguteedeta poomid (nn torupoomid) laisuega 0,3m ... 0,4m. Kõik poomid on paatidele pikkusega kuni 5m. Ujuva paadisilla külge kinnitatakse 30 poomi. 5.2.4 Ujuva paadisilla nr 1 sildumisliinide ääretaladel peab iga paadi kinnitamiseks olema 1 T-pollar ning poomidel 3 T-pollarit või knaabi. Iga paadi peab saama kinnitada 4-le T-pollarile/knaabile. Sildumistaskus silduvate paatide jaoks ühised pollarid/knaabid lubatud ei ole. 5.2.5 Ujuva paadisilla nr 2 sildumisliinide ääretaladel/poomidel peavad iga paadi kinnitamiseks kokku olema 4 aasa/rõngast, so iga paadi peab saama kinnitada 4-le aasale/rõngale. Ühised aasad/rõngad lubatud ei ole. 5.2.6 Ujuvate paadisildade kandevõime ja lubatud kreen peavad vastama rahvusvaheliselt tunnustatule Läänemere basseinis (Euroopas). Selle kohta peab kinnituse andma paadisildade valmistaja. 5.2.7 Ujuvad paadisillad võib basseini põhjale kinnitada kettidega (eeldatud projektlahendus) või vaiadele (alternatiivne projektlahendus). Vaiade kasutamise korral paiknevad need ujuvate paadisildade läänepoolsetel külgedel. Mõlemad kinnitusviisid peavad tagama ujuvate paadisildade aktsepteeritava kinnitumise mereveetaseme kõikumise vahemikus +1.70m kuni -1.10m. 5.2.8 Eeldada tuleb, et paatide sildumisel kasutatakse paadivendreid (silduva paadi varustus). 5.2.9 Paadisildadele paigaldatakse päästeredelid ja päästepostid. Päästeredeleid tuleb ühele ujuvale paadisillale paigaldada 3 (1 silla otsas ja 1 mõlemal sildumisliinil ca 30m kaugusel silla otsas). Päästeposte tuleb ühele ujuvale paadisillale paigaldada 2 (1 silla otsas ja 1 mõlemal sildumisliinil paiknevate päästeredelite juures). Päästeposti koosseisu kuuluvad päästevahendite kandur, päästeredel, pootshaak, päästerõngas, viskeliin ning täiendavalt kapp või kapid 6 kG ja 12 kG pulberkustututega. 5.2.10 Ujuvatele paadisildadele paigaldatavad tehnovarustused vt osades EL ja VK. 5.2.11 Ujuvate paadisildade paigutus peab vastama käesoleva seletuskirja punktis 3 "Läänebassein" toodule. 5.2.12 Prügikastid/konteinerid paigaldatakse sadama territooriumile kõigi sildumisrajatiste jaoks ühised, Arendaja poolt näidatavasse kohta. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 14 / Lehti 18 6 Veeskamisrajatis - slipp (ekspl nr R12) 6.1 Slipp ehitatakse teeninduskai lääneküljele telg S1. Selle katend tehakse veealuses osas raudbetoonplaatidest ning veepealses osas kohtvaluraudbetoonist. Slipi veealuse osa plaadid valmistatakse Sadama maaüksusel või tehases. Slipi plaadid paigaldatakse ja valatakse hoolikalt tasandatud killustikalusele. Asend vt Asendiplaanil AA-4-01 ja Rajatiste plaanil TV-5-01, tüüplõiked vt TV-6- 13/14. 6.2 Slipi läänebasseini poolseks ääreks on basseini kaldakindlustise slipi kõrvale rajatav osa, mille hari paikneb vahetult slipi kaldeplaatide kõrval kogu slipi ulatusel ja on sama kõrgusega/sügavusega. 6.3 Slipi pikkus on 41,5m, laius on 7,2m, algkõrgus +2,50m ja lõppsügavus -2,50m. Slipi kalle vahemikus +2,50m (sadama territoorium) kuni +1,50m (teeninduskai) on 1:10 ja vahemikus +1,50m (teeninduskai) kuni -2,50m (basseini põhi) on 1:7. 6.4 Eeldatud on, et slippi kasutatakse paadi suurimate mõõtudega 10m x 3,5m veeskamiseks. Kui slipi laius võimaldab, võib samaaegselt veeskamisel olla kaks väiksemat paati kõrvuti. 7 Muud rajatised (ekspl nr-d R21 kuni R25) 7.1 Sadama territoorium, rannaparkla, kallasrada ja sadama laoplats moodustavad ühtse killustikkatendiga platsi (edaspidi nimetatud plats), mis tehakse eelnevalt vertikaalplaneeritud ja tihendatud liivale. Platsi ääred kindlustatakse väiksematest graniitkividest nõlvakindlustistega. Platsile paigaldatakse sadama territooriumi ja sadama laoplatsi piirdeaiad koos väravatega ja tõkkepuudega, tehnovõrgud ja valgustus. Platsi edelanurgas on teisaldatava vaatlustorni uus asukoht. Platsi lääneküljel, läänemuuliga samal teljel, paikneb kivilaotisega kõnnitee ja trepp pääsuks selle kõrval asuvale liivarannale Rannametsa maaüksusel. Platsi idaserval paikneb kallasraja trepp pääsuks kivisele rannale Kivikari maaüksusel. 7.2 Platsi killustikkatendiga pinda kasutatakse sadama territooriumile juurdesõiduks (Sadama tee pikendus), teeninduskaile sõiduks ja manöövriteks teeninduskai ees, veekamiseks ja paadikaravani manöövriteks slipi ees, parkimiskohtadeks ja paadihoiukohtadeks. Sadama territooriumi idaosas paikneb sadamahoone ehituskoht (etapp 2) ning rannaparkla idaservas WC hoone ehituskoht (etapp 2). Kallasraja eesmärgiks on tagada sadama territooriumist ja sadama laoplatsist möödapääs ajal, mil sadama territooriumi väravad on suletud. Platsi killustikkatendiga pinna kasutust vt Asendiplaanil AA-4-01. Muu platsiga seonduv vt Rajatiste plaanil TV-5-01. Platsi läbivaid tüüplõikeid põhiprojekti mahus koostatud ei ole, kuna platsi vertikaalne lahendus on lihtne ja plaanidelt loetav. 7.3 Ehitusettevõtja ei markeeri killustikkatendiga platsil Sadama tee pikenduse, manöövriala, parkimiskohtade ja paadihoiukohtade asukohti. Seda teeb vajadust mööda ja ulatuses sadama operaator. Võib eeldada, et liivaranna kasutuse tippaegadel tuleb sadama häireteta kasutuse tagamiseks parkimist korraldada seal vahetult parkimiskohti kättenäitavate assistentidega (kui mitte rannaparkla äärealadel, siis kindlasti keskel). Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 15 / Lehti 18 7.4 Platsi ala pealispind on osaliselt kõrgem ja osaliselt madalam projektlahenduse kohase platsi katendi pealispinnast, samuti selle aluse tihendatud liiva pealispinnast. Platsi killustikkatendi pealispinna projektkõrgust kirjeldavad samakõrgusjooned Rajatiste plaanil TV-5-01, mis platsi valdavas ulatuses jäävad vahemikku +2,50m kuni +3,20m. Erandiks on rannaparkla idaservale kavandatavate parkimiskohtade ala tõusuga maabermaaüksuse Sadama tee 24 suunas ning sadama laoplatsi ala tõusuga sama naabermaaüksuse suunas. 7.5 Platsi killustikkatendi paksus on kogu platsi ulatuses 0,30m ning see katend paigaldatakse tihendatud liivale ja geotekstiilile klass 4 (1 kiht). Killustikkatendi kirjedus on tüüplõigetel, kus veetranspordirajatised liituvad sadama territooriumiga ja rannaparklaga, vt TV-6-6/.../14. 7.6 Olemasoleva parkla ja sadama territooriumi vertikaalplaneerimisel projektlahenduse kohaseks tuleb kõrgematelt aladelt eemaldada liiva ja täitepinnast, mis on kindlasti segunenud ja ei ole enam separeeritavad, seetõttu liivarannale ladestamiseks sobimatud. Need pinnased tuleb ära kasutada platsi tegemisel killustikkatendi all. Kui siin tekib ülejääk, siis see tuleb paigutada läänemuuli välisnõlva piirkonda ja läänemuulile võimalikult lähedale nii, et see ei satuks liivaranna supluspiirkonda. Setete kandumine tormide ajal on eelkõige suunaga itta, mistõttu võib eeldada, et läänemuuli kõrvale paigutatud supluskohale mittesobivad täitega segunenud liivad ei kandu olulisel määral ladestuskohalt läände. 7.7 Olemasoleva sadama territooriumi idapoolses osas paljanduvad kaevikute tegemisel ka pinnased, mis ei ole supluspiirkonda sobivad liivad. Nende pinnastega teha sama, mida kirjeldatud eelnevas punktis, va kui paljanduvad pinnased on olulise sausisaldusega. Need pinnased tuleks kindlasti paigutada rannaparkla killustikkatendi alusesse kehandisse ning sealjuures võimalikult sügavale. 7.8 Sademevee eemaldust platsi ulatuses ei kavandata. Eeldatakse, et platsi katend on vett läbilaskev pikka aega ning kui tihenemine/kolmateerumine hakkab põhjustama lompide talumatut teket katendi pinnal, siis kobestatakse/tihendatakse või vahetataske välja killustikkatendi vett halvasti läbilaskvaks muutunud kohas. 7.9 Sadama territoorium külgneb uute veetranspordirajatistega, rannaparklaga ja kallasrajaga. Sadama territooriumi ulatusel ei ole vajalik platsi äärtel täiendavate tööde tegemine, va piirdeaia (ekspl nr R25) paigaldus (kirjeldatud allpool). 7.10 Sadama laoplatsi ulatusel külgneb plats kallasrajaga ja naaberkinnistuga Sadama tee 24. Sadama laoplatsi killustikkatendi pealispinna ja naaberkinnistu maapinna kõrguste vahe kompenseerida väikese graniitkiviga nõlvakindlustisega või siis äärekiviga Sadama maaüksuse äärtel, seespool paigaldatavat uut piirdeaeda. Eeldada tuleb, et naaberkinnistu omanik soovib vana piirdeaia lammutamist, mis tuleb teha enne uue piirdeaia paigaldamist. Ehitustööd teha koha järgi. Tööde maht hinnata objekti ülevaatusel. Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.11 Kallasrada külgneb sadama territooriumiga, naaberkinnistuga Sadama tee 24 ja väheses ulatuses sadama laoplatsiga. Kallasraja killustikkatendi ja naaberkinnistu maapinna kõrguste vahe on kohati väga suur. Kallasraja laius on 1,2m ning selle kõrvale naaberkinnistu poole on jäetud ca 2,0m laiune maariba Sadama maaüksusel, mille ulatuses tuleb nimetatud kõrguste vahe ületada ja tagada naabermaaüksuse piirdeaia püsimine. Eeldatud on, et kallasraja naaberkinnistu poolsele äärele paigaldatakse äärekivi ning selle toele/taha järsu kaldega naaberkinnistu poole tõusvale tihendatud pinnasele väiksematest graniitkividest Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 16 / Lehti 18 nõlvakindlustis. Naaberkinnistu olemasolev aed jääb endisele kohale. Eeldada võib, et naaberkinnistu omanik soovib piirdeaia parandamist, mis tuleb teha enne kallasraja ääre tegemist. Vajadusel tuleb täiendavalt kindlustada ka olemasoleva aia postide kohad. Ehitustööd teha koha järgi. Tööde maht hinnata objekti ülevaatusel. Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.12 Rannaparkla külgneb sadama territooriumiga, idas naabermaaüksusega Sadama tee 24 ning läänes Rannametsa maaüksusega. Rannaparkla külgnemised selle lõunaküljel ehitustöödesse ei puutu, kuna olemasoleva maapinna kalded rannaparkla lõunaküljel tagavad Sadama tee 21 ja Sadama tee 19 maaüksustelt sademevee eemaldumise ehitustööde eelsel viisil. Neid kaldeid ehitustööde käigus muuta lubatud ei ole, või kui see siiski osutub vajalikuks, siis vaid sademevee eemalduse seisukohalt soodsamas suunas (sademevee eemaldumissuunaga läände). Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.13 Rannaparkla max kasutuspinna saavutamiseks, rannaparkla lääneääre ja Rannametsa maaüksuse maapinna kõrguste vahe ületamiseks ning rannaparkla äärerajatise mahatallamise vältimiseks rajatakse rannaparkla lääneäärele (teljele K1) ja pöördega itta lubjakivist tugikehand, mille harja kõrgus on valdavas osas (platsi katendi pealispinna +3,20m ulatuses) +2,90m, harja laius kuni 2,0m, välisnõlv nõlvusega 1:1,33 ja sisenõlv nõlvusega 1:1. Selle kehandi sisenõlva pind tasandatakse jämeda killustikuga ning kaetakse geotekstiiliga klass 4 (1 kiht). Geotekstiiliga kaetud tugikehandi sisenõlva tagune täidetakse eelpool nimetatud pinnastega (vt 7.6 ja 7.7). Välisnõlva kaitsekiht ja jalam tehakse graniitkividest keskmise läbimõõduga D0,30m. Kaitsekihi moodustavad 2 laotist. Kaitsekihi kõrgus on K0,60m. Hari kaetakse samas mõõdus graniitkivist 1 hoolikalt tehtud laotisega. Tugikehandi pealsipinna tühimikud täidetakse eelnevalt väiksema kiviga, mille läbimõõt on kuni D0,10m. Harja kaitsekihi paksus on K0,30. Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.14 Rannaparkla lääneäärele rajatakse käigutee. Käigutee pealsipind on +3,30m. Käigutee laotakse "mungakivist" või sellega sarnasest kivist liivast sängituskihile. Laotise ääred tugevdatakse sõidutee äärekividega betoonist sängituskihil kogu perimeetri ulatusel. Laotist ei ole lubatud pikendada sadama territooriumi piirdeaiani, sest sinna peab jääb roomikmasina jaoks vajalik muulidele juurdepääs (vt Asendiplaan AA-4-01 ja Rajatiste plaan TV-5-01). Roomikmasina juurdepääsu osa tehakse graniitkividest (2 laotsist graniitkive jämekillustikul). Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.15 Rannaparkla lääneäärele rajatakse trepp. Trepi ülemise astme pealsipinna kõrgus on võrdne käigutee pealispinnaga +3.30m ning alumise astme kõrgus võrdne või lähedane olemasolevale maapinnale trepi kohal. Trepi marss teha raudbetoonist või üksikutest lubjakivist tugikehandile ja killustikule/betoonile sängitatavatest kiviastmetest. Trepi põsed teha raudbetoonist ja mõlemale põsele paigaldada käsipuud. Tööde maht hinnata objekti ülevaatuse. Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.16 Kallasraja idapoolsesse otsa rajatakse trepp. Trepi ülemise astme pealispinna kõrgus on võrdne kallasraja ja sadama territooriumi killustikkatendi pealispinnaga +2,50m ning alumise astme pealispind võrdne või lähedane olemasolevale maapinnale trepi rajamise kohal. Trepi marss ja põsed teha kohtvalu raudbetoonist ühes tükis. Valu teha killustikalusele, mis jääb idakaldakindluste kaitsekihi laotiste varju. Trepi põskedele paigaldada tugevdatud käsipuud (lainerünne ja jäätumine). Trepist maa poole jääv kallasraja nõlv teljel K3 kindlustada graniitkividega geotekstiilil klass 4 (2 kihti). Sängitussügavus jalami joonel valida laotava kihi kõrgusega võrdne. Ehitustööd teha koha järgi. Tööde maht hinnata objekti ülevaatusel. Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 17 / Lehti 18 7.17 Rannaparkla idaküljele seal paiknevate parkimiskohtade ja naabermaaüksuse Sadama tee 24 kõrguste vahe ületamiseks teha samasugune äärekivile toetuv nõlvakindlustis, kui seda on kirjeldatud punktis 7.11. Ehitustööd teha koha järgi. Kui selgub, et mõni parkimiskoht tuleks teha lühem kui 5m, siis kokkuleppel Arendajaga on see lubatud. Tööde maht hinnata objekti ülevaatusel. Põhiprojekti mahus neid töid graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.18 Sadama territoorium ja laoplats piirata piirdeaedadega (ekspl nr R25). Sadama territooriumi piirdeaias on 2 sõiduväravat ja 2 jalgväravat, laoplatsi piirdeaias 1 sõiduvärav. Sadama tee pikendusel paikneva sõiduvärava ette paigaldatakse tõkkepuud. Piirdeaedade all sokleid ei kasutata. Asendid vt Asendiplaanil AA-4-01 ja Rajatiste plaanil TV-5-01. Põhiprojekti mahus piirdeaedu graafiliselt kirjeldatud ei ole. 7.19 Sadama territooriumi PVC-kattega 5mm keevisvõrkaed kõrgusega 1,50m eraldab sadama territooriumi läänemuuli harjast, rannaparklast, kallasrajast ning paigaldatakse täiendavalt idakaldakindlustise teljel K3 paiknevale raudbetoonist laineseinale (laineseina teljele, aia kõrgus 1,20m). Kõik sadama piirdeaia väravad avanevad sadama territooriumi poole ja on lukustatavad. Sadama tee pikendusel asuvast sõiduväravast läbipääsu reguleerimiseks kasutatakse tõkkepuid. Tõkkepuid peab olema 2 (2 x 3m). Tõkkepuud peavad olema sõiduki juhi istmekohalt avatavad. Tõkkepuude taga asuva lukustatava sõiduvärava postid ja pooled peavad olema tugevdatud ning avatud asendisse kinnitatavad nii, et need püsiksid liikumatuna ka tuulepuhangutes. Sadama tee pikendusel asuva avatud sõiduvärava ja avatud tõkkepuude läbisõiduks jäetav puhas vahe peab olema min 5,7m. 7.20 Sadama laoplatsi PVC-kattega 5mm keevisvõrkaed kõrgusega 1,50m eraldab sadama laoplatsi kallasrajast ja naabemaaüksusest Sadama tee 24. Piirdeaed paigutatakse Sadama maaüksuse piirile ja kallasraja kõrvale nii, et kallasraja laius piirdeaedade vahel oleks 1,2m. Sadama laoplatsi sõiduvärav avaneb laoplatsi poole ja on lukustatav. 7.21 Uue rannaparkla katendi pealispind on madalam kui olemasoleva rannaparkla katendi pealispind olemasoleva käimla juures. Seepärast tuleb olemasoleva käimla läänekülg täiendavalt kindlustada pinnasega ja kivisillutisega ning käimla uste ette teha puidust terrass ja kaldtee uue rannaparkla katendilt terrassini. 7.22 Olemasoleva rannaparkla käimla juurde paigutatakse rannaparkla prügikonteinerid (eraldi sadama territooriumil paiknevatest). 8 Keskkonnahoiust 8.1 Võib väita, et sadama esmaarenduse etapi 1 tulemusena valmib lainetuse eest piisavalt hästi kaitstud, mõistliku sildumiskohtade arvuga, kompaktne ja jätkusuutliku veetranspordirajatiste osaga sadam. Projektlahendus arvestab võimalusega sadama esmaarenduse etapi 2 tööde tegemiseks ja edasiarenduseks viisil, mis ei too kaasa esmaarenduse etapi 1 käigus ehitatu lammutamist ja ümberehitamist, va kaitserajatiste need osad, ilma milleta etapp 1 kasutuskõlblik ei ole. Edasiarenduse korral tuleb teeninduskai idaküljelt eemaldada käesolevas etapis 1 paigladatav raudbetoonist lainesein ja see ette valmistada paatide sildumiseks. Samuti ei ole siis enam vajalik ka etapis 1 rajatud idakaldakindlustis teljel K3, kuid seda ei pruugi kogu ulatuses lammutada. Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-3-01 Dokumentatsiooni osa VEETRANSPORDIRAJATISED. SELETUSKIRJAD Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab SELETUSKIRI 2019-11-11 Leht 18 / Lehti 18 8.2 Sadama ehitamisel kasutatakse ainult inertseid ehitusmaterjale - graniitkivi, lubjakivi ja raudraudbetoon. Ehitusmaterjalide kasutusiga sadama konstruktsioonides on min 50 aastat, so sadama esmaarenduse etapi 1 mahukad ehitustööde tehakse vaid 1 kord järgneva 50 aasta jaoks ning selle aja vältel ei ole oodata mahukaid remont- ja taastamistöid. 8.3 Võib eeldada, et ehitustööde tegemiseks kasutatavad ehitusmasinatega ja ujuvvahenditega aset leida võivad rikked ei too kaasa ehituskoha olulist reostust, või kui see siiski aset leiab, on reostuse mõju väikese ulatusega ja lühiajaline (n etteaimamata õli leke hüdraulilisest süsteemist). 9 Tööde orienteeruvad mahud 9.1 Tööde orienteeruvad mahud on toodud tabelis, vt TV-8-01. Selle juurde kuuluvad süvendustööde käigus eemaldatavate liivade ladestusala plaani ja tüüplõigete eskiisid, vt TV-8-02. 9.2. Enne ehitustööde hinnapakkumuse esitamist tuleb ehitusettevõtjal määrata ehitusprojekti tööprojekti ja navigatsioonimärkide projekti koostaja(d) ning teha koos nendega objekti ülevaatus hindamaks tööde maksumusi arendajale esitatavas pakkumuses ulatuses, kus need vajavad täpsustamist. *** Koostas: Aavo Raig Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/  Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-0-02 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab DOKUMENTIDE LOEND 2019-11-11 Leht 1 / Lehti 2 SALMISTU SADAMA ETAPP 1 Ehitusprojekt Eelprojekt ÜLDOSA Dokumentide loend EHITUSPROJEKTI OSAD: AA: ÜLDOSA Kausta registriosa 1 EL: ELEKTRIPAIGALDIS Kausta registriosa 2 TV: TRANSPORDIRAJATISED Kausta registriosa 3 VK: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kausta registriosa 4 TV: VEETRANSPORDIRAJATISED TIITELLEHT JA LÄHTEDOKUMENDID SAL2019 PP TV-0-01 TIITELLEHT SAL2019 PP TV-0-02 DOKUMENTIDE LOEND SAL2019 PP TV-1-01 EKSPERARVAMUS (KAAREL ORVIKU) SAL2019 PP TV-1-02 VEE ERIKASUTUSLUBA. KORRALDUS SAL2019 PP TV-1-03 VEE ERIAKSUTUSLUBA SELETUSKIRJAD SAL2019 PP TV-3-01 SELETUSKIRI SAL2019 PP TV-3-02 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONIDE SELETUSKIRI SAL2019 PP TV-3-03 VAATLUSTORNI SELETUSKIRI JOONISED, TÖÖDE ORIENTEERUVAD MAHUD JA LISAD BASSEIN, KAITSE-, SILDUMIS- JA VEESKAMISRAJATISED: SAL2019 PP TV-5-01 RAJATISTE PLAAN SAL2019 PP TV-6-01 TÜÜPLÕIGE 1. PÕHJAMUUL SAL2019 PP TV-6-02 TÜÜPLÕIGE 2. LÄÄNEMUUL SAL2019 PP TV-6-03 TÜÜPLÕIGE 3. LÄÄNEMUUL SAL2019 PP TV-6-04 TÜÜPLÕIGE 4. LÄÄNEMUUL SAL2019 PP TV-6-05 TÜÜPLÕIGE 5. LÄÄNEMUUL SAL2019 PP TV-6-06 TÜÜPLÕIGE 6. LÄÄNEMUUL SAL2019 PP TV-6-07 TÜÜPLÕIGE 7. LÄÄNEMUUL SAL2019 PP TV-6-08 TÜÜPLÕIGE 8. IDAKALDAKINDLUSTIS SAL2019 PP TV-6-09 TÜÜPLÕIGE 9. IDAKALDAKINDLUSTIS SAL2019 PP TV-6-10 TÜÜPLÕIGE 10. BASSEINI KALDAKINDLUSTIS SAL2019 PP TV-6-11 TÜÜPLÕIGE 11. BASSEINI KALDAKINDLUSTIS SAL2019 PP TV-6-12 TÜÜPLÕIGE 12. BASSEINI KALDAKINDLUSTIS SAL2019 PP TV-6-13 TÜÜPLÕIGE 13. TEENINDUSKAI JA SLIPP SAL2019 PP TV-6-14 TÜÜPLÕIGE 14. TEENINDUSKAI JA SLIPP SAL2019 PP TV-6-15 TÜÜPLÕIGE 15. TEENINDUSKAI Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija Kuusalu Vallavalitsus Tunnus Staadium Peaprojekteerija Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ SAL2019 PP Dokumentatsioon SALMISTU SADAMA ETAPP 1. EHITUSPROJEKT. PÕHIPROJEKT Tähis Ver Muudatus Asukoht Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond TV-0-02 Dokumentatsiooni osa ÜLDOSA Kuupäev (a-k-p) Dokument sisaldab DOKUMENTIDE LOEND 2019-11-11 Leht 2 / Lehti 2 SAL2019 PP TV-8-01 TÖÖDE ORIENTEERUVAD MAHUD SAL2019 PP TV-8-02 LIIVA LADESTUSALA PLAANI JA TÜÜPLÕIGETE ESKIISID SAL2019 PP TV-9-01 TOPOGRAAFILINE MÕÕDISTUS SAL2019 PP TV-9-02 HÜDROGRAAFILINE MÕÕDISTUS SAL2019 PP TV-9-03 ÜLDINE GEOLOOGIA SAL2019 PP TV-9-04 TÄIENDAV GEOLOOGIA SAL2019 PP TV-9-05 LIIVA LADESTUSALA MÕÕDISTUS RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID: SAL2019 PP TVR-7-01 RAJATISTE PLAANI VÄLJAVÕTE SAL2019 PP TVR-7-02 RAJATISTE PLAANI FRAGMENDID 1 JA 2 SAL2019 PP TVR-7-03 LÕIKED 1-1, 4-4 JA 5-5 SAL2019 PP TVR-7-04 LÕIGE 2-2 SAL2019 PP TVR-7-05 TEENINDUSKAI PLAAN SAL2019 PP TVR-7-06 LÕIGE 3-3 SAL2019 PP TVR-7-07 KALDARAMBI TUGI JA KALDTEE SAL2019 PP TVR-7-08 ELEMENT E1 SAL2019 PP TVR-7-09 ELEMENT E2 SAL2019 PP TVR-7-10 ELEMENT E3 SAL2019 PP TVR-7-11 ELEMENT E4 SAL2019 PP TVR-7-12 ELEMENT E5 SAL2019 PP TVR-7-13 ELEMENT E6 SAL2019 PP TVR-7-14 ELEMENT E7 SAL2019 PP TVR-7-15 ELEMENT E8 SAL2019 PP TVR-7-16 ELEMENT E9 JA E10 ÜMBERTÕSTETAV VAATLUSTORN: SAL2019 PP TVV-7-01 VAATLUSTORNI VAATED SAL2019 PP TVV-7-02 VAATLUSTORNI TERASKONSTRUKTSIOONID SAL2019 PP TVV-7-03 VAATLUSTORNI VUNDAMENTIDE PLAAN SAL2019 PP TVV-7-04 VAATLUSTORNI VUNDAMENDID Koostaja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Vastutav täitja Aavo Raig, dipl ehitusinsener 112894 /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Aavo Raig <[email protected]> Saadetud: 13.11.2019 16:22 Adressaat: VA_hnt <[email protected]> Teema: Salmistu sadama etapi 1 ehitusprojekti kooskõlastamine Manused: SAL2019_PP_SALMISTU-SADAMA-ETAPP-1_2019-11-11 VTA kooskõlastamine.zip Tere, Palume Teid kooskõlastada Salmistu sadama etapi 1 ehitusprojekt. Manuses on zip-konteiner failidega (väljavõte ehitusprojekti koosseisust), mille kohta arvame, et need on kooskõlastamiseks vajalikud. Soovi korral saadame Teile täiendavalt dokumente, mis kuuluvad ehitusprojekti koosseisu. Tervitades, Aavo Raig Dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus Veetranspordirajatised (alates 1990), randlad ja kaitserajatised (alates 1975). Waterborne transport infrastructure (since 1990), coastal engineering and shore protection (since 1975). Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ. Ränduri 40, 10921 Tallinn, Eesti - Estonia; +372 5034236 [email protected]